Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 19.09.2025 nr 3-2/2473-1

Meie 17.10.2025 nr 9.3-2/25/7375-2

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt arvamuse avaldamiseks Veerenni tn 20 ja

lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on varasemalt 16.04.2025 kirjaga nr

9.3-4/25/2312-2 esitanud oma seisukoha Veerenni tn 20 / 20a / Tatari tn 47 / Veerenni 22 / Herne

tn 1 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

algatamise vajalikkuse osas.

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala asub Tallinna Kesklinna linnaosas,

Tatari, Veerenni, Vana-Lõuna ja Herne tänavate vahelises kvartalis linnaehituslikult

mitmekesises ja arenevas piirkonnas. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 1,9 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on luua Veerenni asumisse terviklik kvartal, mis soodustab avaliku

ruumi aktiivset kasutamist. Planeeringuga tihendatakse kesklinna ala ning lisatakse piirkonda

mitmeid funktsioone sh munitsipaallasteaed.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada olemasolevatest äri-, transpordi- ja

üldkasutatava maa kinnistutest üldkasutatava maa, äri- ja elamumaa ja/või ühiskondlike ehitiste

maa sihtotstarvetega krundid ja määrata ehitusõigus kuni 2 maa-aluse ja kuni 6 maapealse

korrusega äri-, elu- ja/või ühiskondliku otstarbega hoonete ehitamiseks. Planeeringuga

moodustatakse neli krunti: üks üldkasutatava maa krunt, kaks äri- ja elamumaa krunti, üks äri-,

elamu- ja ühiskondlike hoonete maa krunt. Lisaks kavandatakse avalik ruum ja park.

Detailplaneeringus antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Veerenni tn 20 kinnistule on kavandatud

kuni 10–12 rühmaline lasteaed. Veerenni tn 22 ja Tatari tn 47 kinnistutele kavandatakse

korterelamud, mille esimesele korrusele on ette nähtud äripinnad. Detailplaneeringus käsitletav

ala on Tallinna üldplaneeringu põhijoonisel märgitud liiklusalana, mis hõlmab raudtee- ja

lennuvälja ehitiste ala ning suuremate parklate ala. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse

ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane liiklusala juhtotstarve kesklinna

segahoonestusala juhtotstarbeks käsitletava planeeringuala ulatuses.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas liiklusmüra hinnangut (Kajaja

Acoustics OÜ, 29.05.2025, töö nr 21436-01), mille kohaselt teostati Veerenni tn 20, Veerenni

tn 20a, Veerenni tn 20b, Tatari tn 47, Herne tn 1, Herne tn 3, Vana-Lõuna tn 9 ja Vana-Lõuna

tn T1 planeeringuala olemasoleva keskkonnamüra olukorra hindamiseks vahetud

helirõhutasemete mõõtmised. Mõõtmised teostati viies mõõtmispunktis 16.04.2025 päevasel

2(4)

ajal vahemikus 11.50-15.25. Kõrgeim LA,eq mõõdeti punktis MP2, kus müratase oli 65 dB.

Maksimaalne müratase LAF,max oli samuti kõrgeim punktis MP2, olles 86 dB. Lisaks teostati müra leviku modelleerimine. Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi

Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna linna liikluskoormuse uuringutest aastate 2022 ja 2045

kohta. Võttes arvesse Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 suuniseid ning Liivalaia

trammiliini kavandatavat mõju liikluskoormuse ümberjaotusele, arvestati perspektiivses, 2045.

aasta, liiklusolukorras mootorsõidukite liiklussagedust 30%. Antud eeldus põhines prognoosil,

et autoliikluse osakaal piirkonnas langeb tänu ühistranspordi kättesaadavuse ja atraktiivsuse

kasvule. Planeeringualale lähim trammitee asub käsitletavast alast umbes 230 m kaugusel lääne

suunas. Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad Tallinna

Transpordiameti 19.01.2025 kehtivatest sõiduplaanidest. Hinnangus on perspektiivne

trammiliiklus võrdsustatud olemasolevaga. Planeeringualale lähim raudtee asub käsitletavast

alast ca 660 m kaugusel lõunas. Mürahinnangu kohaselt on vahemaa antud hooneteni piisavalt

suur ning raudteeliiklusest tulenev ühtlane müra sumbub enne planeeringualani jõudmist.

Raudteeliikluse iseloomust tulenevalt võib antud planeeringuala juurde olla kosta lühiajalisi

mürasündmusi (rongide signaalid jne).

Käsitletavast alast umbes 3 km kaugusel kagusuunas asub Tallinna Lennujaama territoorium.

Tallinna lennujaama lennukoridorid on ida-lääne suunalised ning lähim maandumiskoridor

möödub käsitlevast alast umbes 1,2 km kaugusel lõuna suunas. Lennuliikluse müra hinnangu

aluseks on võetud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt 2022. a koostatud

Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi lennuliikluse mürakaardid. Mürahinnangus

toodu kohaselt ei suurenda lennuliiklusest tingitud müratase päevasel ajal autoliiklusest tingitud

müratasemeid käsitletaval alal. Mürahinnangus on lisatud, et sellest hoolimata peab

lennuliikluse võimaliku mõjuga arvestama hoone konstruktsioonitüüpide ning avatäidete

valikul.

Tatari tn 64 kinnistul asuvad trükikoja hoone, paberiladu, kompressorihoone ning külmajaam;

Tatari tn 58 kinnistul paikneb administratiiv- ja tootmishoone; Tatari tn 56b kinnistul on garaaž.

Lõuna tn 9 kinnistul on hetkel püstitatud iseteeninduslik autopesula, kuid planeeringu

seletuskirja kohaselt on kavandatud selle rajatise likvideerimine. Mürahinnangus toodu kohaselt

võib teostatud mürauuringu ja hinnanguliste levikuprognooside põhjal järeldada, et eespool

nimetatud tehnoseadmetest ja tootmisüksustest lähtuv müra ei ulatu märkimisväärsel määral

planeeringuala piiresse ega mõjuta seetõttu hinnatavat keskkonda. Mürahinnangus kirjutatakse,

müra jääb lokaliseerituks hoonete vahetusse ümbrusesse ning ei avalda mõju piirkonna üldisele

müratasemele. Samuti ei tekita mürahinnangu kohaselt nimetatud tööstusettevõtted vastavalt

oma iseloomule vibratsiooni, mistõttu ei ole oodata vibratsioonist tulenevaid häiringuid

planeeringualal.

Mürahinnangus kajastatud mürakaardi kohaselt ulatuvad detailplaneeringu ala

teepoolsetel külgedel liiklusmüra tasemed olemasolevas olukorras (2022.a andmete põhjal)

päeval kuni 65 dB, öösel kuni 55 dB. Sisekvartalis on müratasemed madalamad.

Prognoositavad müratasemed jäävad võrdväärseteks olemasoleva olukorraga.

Planeeringus on analüüsitud kavandatavate hoonete mahu mõju naaberhoonetele.

Analüüsi meetod on mudelipõhine, kuupäevaks on võetud 22 aprill. Lähtutud on juhendist

„Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“.

 Analüüs nr 1 näitab, et otsene päikesevalgus hakkab Veerenni tn 17 hoone

tänavapoolsele fassaadile paistma alates kella 13.00st. Kavandatav hoone hakkab

varjama hoone esifassaadile jõudvat päikest alates 15.00st. Insolatsioonikestus tänava

poolse fassaadi 1. korrusel on kokku 2 tundi ja 45 minutit. Hoonete ehitusprojektide

koostamise käigus tuleb tagada, et ruumide insolatsioon oleks olemasolevatel hoonetel

tagatud 50% ulatuses.

 Analüüs nr 2 näitab, et otsene päikesevalgus hakkab Veerenni tn 20 (lasteaia kinnistu)

hoone tänavapoolse fassaadi 1. korrusele paistma alates kella 09.30st. Veerenni tn 15

hakkab varjama tänavapoolsele fassaadile jõudvat päikest alates 12.15.

Insolatsioonikestus tänava poolse fassaadi 1. korrusel on kokku 2 tundi ja 45 minutit.

3(4)

Lisaks paistab pärastlõuna- ja õhtupäike Veerenni tn 20 kinnistule kavandatud hoone

sisehoovi poolsetele fassaadidele.

 Analüüs nr 3 näitab, Veerenni tn 20 kinnistule kavandatav hoone varjab otsese

päikesevalguse jõudmise Tatari tn 56b planeeritava hoone ning Tatari tn 56 olemasoleva

hoone esifassaadi 1. korrusele kuni kella 11.30-ni. Seejärel on mõlemad hooned otsese

päikesevalguse käes kuni kella 15.00-ni, mil hakkavad hoonemahud ise varjama

fassaade jõudvat päikest. Insolatsioonikestus esifassaadidel on kokku 3 tundi ja 30

minutit. Hoonete ehitusprojektide koostamise käigus tuleb tagada, et ruumide

insolatsioon oleks olemasolevatel hoonetel tagatud 50% ulatuses.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev:

 Hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda juhendist „Ruumi otsese

päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ ning tagada, et kavandatavad

hooned vastavad insolatsiooni kestuse miinimumnõuetele vastavalt juhendis sätestatule.

 Tehnoseadmed kavandada hoone mahtu varjatult. Tehnoseadmete paigutamisel tuleb

jälgida, et need asuksid müratundlikest hoonetest, sh laste- ja õppeasutustest võimalikult

kaugel. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Detailplaneeringu lahenduse eelduseks on liikluskorralduse muutmine. Tatari ja Herne

tänavad kavandatakse kahesuunaliseks. Vana-Lõuna tänava ühesuunaline lõik Tatari ja

Herne tänava vahel likvideeritakse ning selle asemele rajatakse haljasala.

 Reostusuuringu II etapis võeti pinnaseproovid kõige tõenäolisemalt reostunud

asukohtadest eesmärgiga saada täiendavat kinnitust reostuse olemasolu või puudumise

osas. Analüüsitud komponentide põhjal järeldati, et uuringualal olev pinnas vastab

elamumaa piirväärtustele ja alal arendustegevusele pinnase ohtlike ainete kontekstis

piiranguid ei ole.

 Tänavavalgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Kavandada esimesele korrusele tänavaga külgnevas osas eraldi sissepääsudega (ca 5-15

m vahega) ja vitriinakendega teenindus- ja äripinnad, mis on kavandatud teistest

korrustest kõrgemana;

 Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust

tõestavad mõõtmised;

 Planeeringu raames lammutatakse olemasolevad hooned Veerenni tn 20 ja Vana-Lõuna

tn 9 kinnistul. Antud hooned (autode selvepesula ja dispetšeri punkt) ei teeninda

planeeritava ala sihtotstarbeid. Hooneid ümber ehitada ei planeerita.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu materjalidega ning

juhib tähelepanu järgnevale:

 Amet on seisukohal, et üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel tuleks rakendada

planeeritavale alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra sihtväärtusi,

mis III kategooria puhul on päeval 60 dBA ja öösel 50 dBA. Teostatud

mürahinnangu põhjal ületatakse detailplaneeringualal lubatud müratasemeid.

Ameti hinnangul tuleks vältida uute elamute planeerimist mürarikkasse tsooni või leida

lokaalseid ja tehnilisi lahendusi, mis aitaks planeeritaval alal välisõhu müratasemeid

vähendada. Antud lähenemist toetab ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 p 3, mis

sätestab, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

 Detailplaneeringu alale kavandatakse lasteaeda. Amet juhib tähelepanu, et

atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 57 kohaselt määratakse

mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Haridusasutused kuuluvad II mürakategooria hulka. Seega mürakategooria

4(4)

määramisel ja juhtotstarbe muutmisel tuleks lähtuda AÕKSis sätestatust. Samuti

tuleks arvestada II kategooria müranormidega. Liiklusmüra sihtväärtus on päeval

55 dBA ja öösel 50 dBA, liiklusmüra piirväärtus päevasel ajal 60 dBA

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Eeltoodust tulenevalt ületatakse II

mürakategooria liiklusmüra sihtväärtust päevasel ja öisel ajavahemikul.

Liiklusmüra II kategooria piirväärtuse normid on tagatud.

 Arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

 Edasisel planeerimisel arvestada rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatava uue

siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määrusega. Projekteerimisel

juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides.

 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks kirjutatakse: „Tehnoseadmed kavandada hoone mahtu varjatult.

Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et need asuksid müratundlikest hoonetest, sh

laste- ja õppeasutustest võimalikult kaugel. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.“

Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müranorm kehtib lisaks elamualadele

ka muudel müratundlikel aladel nagu näiteks haridusasutuste maa-alal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]