Vastuskiri

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

1 / 31

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP047420

Seletuskiri

Planeeringu tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Planeeringu koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Eneli Kleemann [email protected]

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

2 / 31

SELETUSKIRI JA LISAD

SISUKORD

1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................................................. 4

2 PLANEERINGUS KAVANDATU ........................................................................................................ 5

3 TEHNOVARUSTUSE PÕHIMÕTTED ............................................................................................... 12

4 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ...................................................... 16

5 KITSENDUSED .............................................................................................................................. 18 6 KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNALE JA VASTAVUS LÄHTEDOKUMENTIDELE........................... 20

7 LISAD ........................................................................................................................................... 22

8 ILLUSTRATSIOON ......................................................................................................................... 31

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

3 / 31

DETAILPLANEERINGU MATERJALID

1. Seletuskiri DP-1

2. Põhijoonis DP.2

3. Tehnovõrkude koondplaan

PLANEERINGU LISAD

DP-3

4. Andmed kruntide moodustamiseks

5. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise skeem

6. Uuringud jm täiendavad analüüsid

7. Tehnilised tingimused

8. Illustratsioon

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

4 / 31

1 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

PLANEERINGUALA ASUKOHT JA SUURUS

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala asub Tallinna Kesklinna linnaosas, Tatari, Veerenni, Vana-Lõuna ja Herne tänavate vahelises kvartalis linnaehituslikult mitmekesises ja arenevas piirkonnas. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 1,9 ha.

PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED

Planeeringuala analüüsist järeldub, et planeeringuala asub soodsas ja arenevas keskkonnas, kus on olemas tugevad linnaehituslikud eeldused – hea ligipääsetavus, ühistranspordiühendused, tehnovõrkude ja töökohtade lähedus ning mitmekesised teenused. Samas on ala praegune kasutus peamiselt parkimis- ja liiklusfunktsiooniga, mistõttu on linnaruumi kvaliteet ja haljastuse osakaal madal. Sellest tulenevalt on piirkonnal suur potentsiaal kujundada senisest tasakaalustatum ja inimsõbralikum linnaruum, mis looks väärtust nii kohalikele elanikele kui ka laiemale linnakeskkonnale.

PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Detailplaneeringu eesmärk on luua Veerenni asumisse terviklik kvartal, mis soodustab avaliku ruumi aktiivset kasutamist. Planeeringuga tihendatakse kesklinna ala ning lisatakse piirkonda mitmeid funktsioone sh munitsipaallasteaed. Detailplaneering muudab Veerenni tn 20 ümbruse monofunktsionaalse kvartali mitmekesise kasutusega linnaruumiks, kus elu-, äri- ja ühiskondlikud funktsioonid loovad ühtse ruumilise terviku.

Kavandatav hoonestus on külgnevate tänavate suhtes perimetraalne, suhestub avaliku ruumiga ning järgib väljakujunenud ehitusjoont. Selle tulemusena väheneb autoliiklusest tingitud müra avalikus kasutuses oleval kesksel haljasalal, mis pakub võimalusi piirkonna elanikele vaba aja veetmiseks.

VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Detailplaneeringus käsitletav ala on Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu põhijoonisel märgitud liiklusalana, mis hõlmab raudtee- ja lennuvälja ehitiste ala ning suuremate parklate ala. Ala ümbritseb segahoonestusala, kus võivad paikneda erinevad ettevõtlusvormid, välja arvatud ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane liiklusala juhtotstarve kesklinna segahoonestusala juhtotstarbeks planeeringuala ulatuses (positsioonidel 1-4).

Üldplaneeringu muutmise vajadus tuleneb asjaolust, et planeeritav ala ei täida linna strateegilisi eesmärke lennuvälja ehitiste või suuremate parklate alana. Planeeringuala paikneb tiheasustusalal, kus on oluline olemasoleva taristu tõhusam kasutamine, kesklinna tihendamine ning linnaruumi funktsionaalne mitmekesistamine. Juhtotstarbe muutmine võimaldab alale kavandada kaasaegse segahoonestuse, sealhulgas elamud, äripinnad ja munitsipaallasteaia, mis

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

5 / 31

toetavad linna strateegiliste eesmärkide saavutamist. Lasteaia rajamine aitab leevendada kesklinna piirkonnas esinevat lasteaiakohtade nappust.

KEHTIV DETAILPLANEERING

Kehtiva detailplaneeringuga (Veerenni tn, Herne tn, Vana-Lõuna tn ja Tatari tn vaheline kvartal) on kavandatud viis krunti bensiinijaama ja ärihoone ehitamiseks, busside lõpp-peatuse teenindamiseks ja tänavate hooldamiseks.

Enamiku planeeritavast alast kehtib Tallinna Linnavolikogu 28. novembri 2002 otsusega nr 462 kehtestatud detailplaneering, mis hõlmab Veerenni tn, Herne tn, Vana-Lõuna tn ja Tatari tn vahelisi alasid. Hetkel kasutatakse ala isikliku kasutusõiguse lepingu alusel busside lõpp-peatuse teenindamisalana (seisuplatsina). Asjaõiguslepinguga 02.07.2019 nr 2005 on Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid kokku leppinud, et punktis 5.2 on sätestatud: „Lepingu punktis 5.1 kohaselt seatav isiklik kasutusõigus on tähtajaline ning lõppeb, kui lepingu esemeks olevale kinnistule on väljastatud ehitusluba.“

2 PLANEERINGUS KAVANDATU

PLANEERITUD LAHENDUSE JA AVALIKU RUUMI KIRJELDUS

Planeeringuga kavandatakse avaliku ruumiga suhestuv hoonestus, mille tänavatasapinnal paiknevad äripinnad. Kruntide kombineeritud sihtotstarve (äri-, elamu- ja ühiskondlike hoonete maa) toetab jätkusuutlikku arengut ja sotsiaalset sidusust, vähendab autokasutust ning koondab piirkonda töökohti, teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi. Kavandatud kasutusotstarbed parandavad teenuste kättesaadavust ja toetavad piirkonna terviklikku arengut.

Hoonestus paikneb kvartali põhja- ja idaservas, järgides Veerenni ja Tatari tänava ehitusjoont. Hoonete maksimaalne kõrgus ja korruselisus (kuni 6 korrust) sobitub ümbritseva linnaruumiga. Veerenni tn 22 ja Tatari tn 47 kinnistutele kavandatakse korterelamud äripindadega esimesel korrusel (vähemalt 20% brutopinnast), et luua aktiivne tänava- ja haljasalapoolne fassaad. Keskmine hoonestustihedus (pos 1 – pos 4 kinnistutel) on 1,4.

Planeering seob Veerenni, Herne ja Tatari tänava hoonestusmahud ning loob kvartali keskele põhja–lõuna suunalise, ka ida–lääne suunal läbitava avaliku haljasala, mis pakub mitmekesiseid puhkevõimalusi ja toimib loogilise pikendusena Pille tänava kergliiklusteele. Liikluskorraldust muudetakse, et kujuneks ühine haljasala kohalikele elanikele ja lasteaiale. Tatari ja Herne tänavad muudetakse kahesuunaliseks ning Vana-Lõuna tänava ühesuunaline lõik likvideeritakse. Liikluskorraldusliku muudatuse elluviimine on planeeringulahenduse realiseerimise eelduseks.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Veerenni tänava liiklusmüra mõju – tänavaäärne hoonestus varjestab müra haljasalal ja lasteaia õuealal, mis loob tulevastele elanikele tihedas linnakeskkonnas vaikse virgestusala. Hoonestus peab moodustama arhitektuurselt ja funktsionaalselt sidusa terviku. Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub arhitektuurivõistluse käigus.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

6 / 31

Planeeringu elluviimiseks lammutatakse Veerenni tn 20 ja Vana-Lõuna tn 9 hooned (autopesula ja dispetšeripunkt), mis ei vasta planeeringuala sihtotstarbele.

Planeeringus on arvestatud Tallinna Linnaplaneerimise ja Haridusameti koostatud Kesklinna lasteaedade ruumiliste stsenaariumitega, mis tagavad kodulähedaste teenuste kättesaadavuse ja tasakaalu kohtade vajaduses. Veerenni tn 20 kinnistule on kavandatud kuni 10–12 rühmaline lasteaed.

EHITUSÕIGUS JA KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

Detailplaneeringu koostamise eesmärk vastavalt algatamise otsusele:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada olemasolevatest äri-, transpordi- ja üldkasutatava maa kinnistutest üldkasutatava maa, äri- ja elamumaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarvetega krundid ja määrata ehitusõigus kuni 2 maa-aluse ja kuni 6 maapealse korrusega äri-, elu- ja/või ühiskondliku otstarbega hoonete ehitamiseks. Lisaks kavandatakse avalik ruum ja park. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Ehitusõiguse näitajad on välja toodud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis. Planeeringuga moodustatakse neli krunti:

- üks üldkasutatava maa krunt;

- kaks äri- ja elamumaa krunti;

- üks äri-, elamu- ja ühiskondlike hoonete maa krunt.

Äri-, elamu- ja ühiskondlike hoonete maa krundile (pos 1) on kavandatud munitsipaallasteaed. Lasteaia mänguväljakute ja välialade projekteerimisel tuleb lähtuda projekteerimise ajal kehtivatest nõuetest ning tagada piisava suuruse ja kvaliteediga hooviala. Hooviala peab olema suunatud pargiala poole, et Veerenni tänava äärne hoonestus toimiks müratõkkena ning vähendaks liiklusmürast tulenevat häiringut. Vajaduse korral tuleb hoonestusmahtu vähendada, et tagada nõuetele vastav ja kvaliteetne väliruumilahendus.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

7 / 31

Lasteaia hooviala (pos 1) võib olla piiratud aiaga laste ohutuse ning lasteaia funktsiooni toimimise tagamiseks. Juhul kui positsioonile 1 kavandatakse mõni muu ühiskondlik hoone või funktsioon, mis ei eelda hooviala piiramist, tuleb kogu haljasala rajada ilma piireteta. Teistele kinnistutele (pos 2–4) ei ole piirdeaedade kavandamine lubatud, et säilitada alade avatus ja sidusus avaliku ruumiga. Lasteaia hooviala tuleb võimaluse korral avada avalikuks kasutamiseks väljaspool lasteaia tööaega, et suurendada haljasalade ja mänguplatside ristkasutust ning tagada ala mitmeotstarbeline kasutus linnaelanike jaoks.

Hoonete võimalikud kasutusotstarbed (nimekiri ei ole lõplik):

- ärimaal: toitlustushooned, büroohooned, kaubandushooned, teenindushooned, meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned, haridus- ja teadushooned, muuseumi- ja raamatukoguhooned, teenindushooned

- elamumaal: kolme või enama korteriga elamud

- ühiskondlike ehitiste maal: haridus- ja teadushooned jms

TÄNAVATE, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Planeeringu ala ja piirnevate tänavate tüübid

Üheks kavandatavaks funktsiooniks on munitsipaallasteaed, mille rajamise eelduseks on ohutu ja hästi toimiv juurdepääs ümbritsevast tänavaruumist. Detailplaneeringu lahenduse eelduseks on liikluskorralduse muutmine.

Herne ja Veerenni tänavad on kavandatud piirkondlikeks tänavateks, kuna neid hakkab teenindama ühistransport. Tatari tänav on kavandatud kohaliku tähtsusega tänavaks. Tallinna tänavaruumi juhendi kohased näidislõiked on esitatud allpool.

Tallinna tänavaruumi juhend

kohalik tänav piirkondlik tänav

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

8 / 31

Kergliiklus

Planeeringuala piirnevad tänavad kujundatakse turvaliseks ja kasutajasõbralikuks. Juurdepääs jalakäijatele on tagatud kõikidest suundadest (v.a lasteaia võimalikust hoovist). Alale on tagatud ohutu juurdepääs nii jalgsi kui jalgrattaga, sh ühistranspordi peatustest. Kergliikluse läbipääs on lahendatud läbi ala keskse haljasala nii põhja–lõuna kui ka ida–lääne suunal.

Jalgrataste parkimise arvutus

Rataste parkimiskohtade arv kavandatakse vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele. Planeeringus on jalgrataste kohtade arv arvutatud vastavalt „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ tabelile 8.1. Ratta parkimiskohad planeeritakse. Elanike ja töötajate jalgrataste hoiustamise ruumid kavandada hoone mahus ja/või omal kinnistul.

POS Ehitise

otstarve Normatiivsete

parkimiskohtade arvutus

Normatiivsete parkimiskohtade arv

Kavandatud parkimiskohtade arv

1 Ä≤50 EK≤70 ÜH≥30

EK 70%; sb 6650 m2

6650/50= 133 133 133

2 Ä≥20 EK≤80

EK 80%; sb 600 m2

600/50= 12 Ä 20%; sb 150 m2

150/100=2

14 14

3 Ä≥20 EK≤80

EK 80%; sb 3168 m2

3168/50= 63 Ä 20%; sb 792 m2

792/100 = 8

71 71

Ühistranspordivõrk

Planeeringuala ühistranspordiühendus on väga hea. Veerenni tänavale, vahetult planeeringuala kõrvale, on kavandatud bussipeatused. Planeeringu elluviimise käigus tõstetakse Vana-Lõuna tänaval paiknev bussipeatus ümber Veerenni tänavale. Ühistranspordi liikumine kavandatakse Vana-Lõuna tänavalt Herne tänavale ning sealt edasi Veerenni tänavale. Tatari tänavale ühistranspordi liiklust ette ei nähta.

Planeeringuala teenindab ka Pärnu maanteel liikuv tramm. Liivalaia tänava rekonstrueerimine koos trammitee rajamisega parandab täiendavalt planeeringuala ühendust teiste linnaosadega.

Mootorsõidukite liiklus

Tatari ja Herne tänavad kavandatakse kahesuunaliseks. Vana-Lõuna tänava ühesuunaline lõik Tatari ja Herne tänava vahel likvideeritakse ning selle asemele rajatakse haljasala ning kergliiklustee.

Tänavate tüübid on määratud Tallinna tänavatüüpide juhendis. Piirkondlike tänavate äärde on kavandatud pikiparkimiskohad, mis tagavad juurdepääsu tänavaäärsetele äripindadele. Kohalikel tänavatel on pikiparkimine lubatud juhul, kui vastav taristu on olemas ning see selgub tänavate ehitusprojekti koostamisel. Tänavate äärde rajatavad parkimiskohad on lühiajaliselt kellaajaliselt piiratavad parkimiskohad.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

9 / 31

Sõidukite juurdepääs kinnistutele on lahendatud maa-aluse parkimise kaudu. Juurdepääs maa- alustesse parklatesse on kavandatud Tatari ja Herne tänavatelt. Lõplik juurdepääsulahendus määratakse ehitusprojekti koostamise käigus, lähtudes tehnilistest ja ruumilistest tingimustest.

Pos 1 ja 3 parkimiskohad on tagatud omal kinnistul. Pos 2 kinnistu maa-aluste parkimiskohtade lahendamiseks on ette nähtud kaks võimalust, millest eelistatakse võimalusel esimest: lahendada parkimine pos 1 kinnistu maa-aluses parklas. Pos 1 maa-aluste parkimiskohtade kasutamine pos 2 kasuks on tagatud servituutidega positsioonide 1 ja 3 kaudu. Kui pos 1 kinnistu hakkab planeeringut ellu viima hiljem või parkimise lahendamine pos 1 kinnistul ei ole võimalik muul mõjuval põhjusel, on võimalik lahendada maa-alune parkimine eraldiseisvalt ka pos 2 kinnistul juurdepääsuga Tatari tänavalt, mis on näidatud põhijoonisel. Kõik positsioonid saavad parklasse siseneda kas Tatari või Herne tänavalt.

Sõidukite parkimise arvutus

Parkimiskohtade arv määratakse hoonete projekteerimisel, tuginedes kehtivatele õigusaktidele, arvestades hoone kasutusotstarvet ning tegelikku vajadust.

Lähtudes kehtivast parkimisnormatiivist kesklinna piirkonnas (punases tsoonis), on normi lähtetase sb/100. Antud piirkonnas on võimalik normi muuta lähtudes järgmisest argumentidest: teenuste kättesaadavus ja sotsiaalne infrastruktuur ja ühistranspordi kättesaadavus 400m raadiuses. Sellest lähtuvalt saab parkimisnormi arvestamisel jagada kavandatav brutopind 150- ga.

POS nr

SB Ehitise otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade

arvutus

Normatiivsete parkimiskohtade

arv

Planeeritud parkimiskohtade

arv 1

9500 9500/150=63 63 63

2 750

750/150=5 5* 5*

3 3960

3960/150=26 26 26

4 - 0 6

*pos 2 kavandatud parkimiskohad asuvad kas pos 1 ja pos 3 maa-aluses parklas või pos 2 kinnistu maa-aluses parklas

*SB= hoonete maa-pealne suletud brutopind

HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNA PÕHIMÕTTED

Haljastuse põhimõtted

Haljastuse suurus ja osakaal

Planeeringus moodustab kompaktne haljaala ligikaudu 53% kavandatud kinnistutest (pos 1-4), hõlmates avalikult kasutavat haljasala.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

10 / 31

Kompaktsed haljasalad ja rohevõrk

Kompaktne haljasala tekib planeeritavate hoonete keskele. Planeeringus kavandatakse avalik park/haljasala jalakäijate ja rattateede võrguga ühendatult. Tänavatele nähakse ette kõrghaljastus ja puhkealad.

Haljastuse hindamisel ja kavandamisel on lähtutud alale koostatud dendroloogilisest uuringust (vt Lisa 8.6.1; töö nr 25014). Uuringu käigus hinnati kokku 103 puud ja põõsast või nende rühma. Haljastuse üldine seisund on valdavalt rahuldav: 27,2% hinnatud taimedest osutusid likvideerimist vajavateks, 34% väheväärtuslikeks ning väärtuslikuks hinnati vaid 12,6%. See tähendab, et piirkonnas on ülekaalus väheväärtuslik haljastus. Eriti kehvas seisukorras on Veerenni tänava haljastus, mistõttu tuleb tänava ümberkujundamisel olemasolevad puud asendada uutega ning kavandada puude vahele pikiparkimiskohad.

Planeeritava ala hoonestusalal paikneb üks II väärtusklassi puu (nr 55), mida tuleb säilitada. Arhitektuurivõistluse lähteülesandes tuleb antud puu säilitamise vajadust kirjeldada. Võimalusel säilitada ka Tatari tänava ääres paiknevad IV väärtusklassi puud (nr 80-82).

Ehitusprojektis tuleb haljasalale kavandada mitmerindeline uusistutus, mis hõlmab nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust. Lisaks nähakse planeeringuga külgnevatele tänavatele ette kõrghaljastus, jalakäijate ja ratturite liikumisteed ning väikevormid. Uuringu soovituste kohaselt tuleb ehitusprojekti staadiumis ette näha säilitatavate puude kaitse- ja hooldusmeetmed ning kavandada haljastuse uuendamine (vt peatükki „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“).

Hinnanguline asendusistutuse vajadus

Likvideeritava haljastuse kompenseerimiseks rajatakse täiendavat kõrghaljastust ja madalhaljastust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Nõutav asendusistutus kavandatakse esmajärjekorras planeeringualale ning selle täpne maht määratakse arhitektuurikonkursi järel koostatud ehitusprojekti staadiumis.

Jäätmehooldus

Planeeringus kavandada hoonete jäätmekäitlus Tatari ja Herne tänavatelt koos sõidukite sissepääsuga. Prügikonteinerid paiknevad planeeritava hoone mahus põhikorrusel, asukohad on näidatud joonisel. Jäätmemajandusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt kehtivale Tallinna Jäätmehoolduseeskirjale. Vastavalt nimetatud määruse §4 lg 2 tuleb jäätmed koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong; pakendid; ohtlikud jäätmed; biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; probleemtoodete jäätmed (määruse lisa §4 lg2 p6); põlevjäätmed (määruse §4 lg2 p7); suurjäätmed; metallid.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

11 / 31

Turvalisuse tagamise põhimõtted

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on järgitud Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ soovitusi. Kavandatavad meetmed on järgmised:

- hoonetele paigaldatakse vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendavad vandalismi ja sissemurdmiste riski;

- pingid ja muud kergesti teisaldatavad esemed kinnitatakse kindlalt;

- hoonete välisalasid ja sissepääse valgustatakse piisaval määral;

- soovitatav on kasutada ka videovalvet.

Vertikaalplaneerimine

Maapinna kõrguseid ei ole ette nähtud oluliselt muuta. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkinnistutele. Kogu planeeringuala sademevee vooluhulk on ette nähtud akumuleerida kinnistutel kasutades eelistatult looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu rohekatused, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev, imbväljak, imbkraav jne. Vertikaalplaneering esitatakse ehitusprojekti koostamisel.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimariskide, sh kuumalainete ja äärmuslike sademete leevendamiseks rakendatakse planeeringus mitmeid ruumilisi võtteid. Kvartalisse kavandatav haljasala parandab mikroklimat ja vähendab kuumasaarte mõju. Sademevee käitlemisel eelistatakse rohekatusi, läbilaskvaid katendeid ning vihmapeenraid, mis võimaldavad vett kohapeal immutada ja võimalusel ka taaskasutada. Hoonestuse paigutus loob tuule- ja mürakaitstud avaliku ruumi ning toetab välialade kliimataluvust. Planeeringu terviklahendus suurendab piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ning tagab kvaliteetse ja jätkusuutliku linnaruumi.

Mõju insolatsioonitingimustele

Planeeringus on analüüsitud kavandatavate hoonete mahu mõju naaberhoonetele. Insolatsiooni analüüsid on detailplaneeringu lisades. Analüüsi meetod on mudelipõhine, kuupäevaks on võetud 22 aprill.

Hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda juhendist „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ ning tagada, et kavandatavad hooned vastavad insolatsiooni kestuse miinimumnõuetele vastavalt juhendis sätestatule.

Analüüs nr 1 näitab, et otsene päikesevalgus hakkab Veerenni tn 17 hoone tänavapoolsele fassaadile paistma alates kella 13.00st. Kavandatav hoone hakkab varjama hoone esifassaadile jõudvat päikest alates 15.00st. Insolatsioonikestus tänava poolse fassaadi 1. korrusel on kokku 2 tundi ja 45 minutit. Hoonete ehitusprojektide koostamise käigus tuleb tagada, et ruumide insolatsioon oleks olemasolevatel hoonetel tagatud 50% ulatuses.

Analüüs nr 2 näitab, et otsene päikesevalgus hakkab Veerenni tn 20 (lasteaia kinnistu) hoone tänavapoolse fassaadi 1. korrusele paistma alates kella 09.30st. Veerenni tn 15 hakkab varjama tänavapoolsele fassaadile jõudvat päikest alates 12.15. Insolatsioonikestus tänava poolse fassaadi

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

12 / 31

1. korrusel on kokku 2 tundi ja 45 minutit. Lisaks paistab pärastlõuna- ja õhtupäike Veerenni tn 20 kinnistule kavandatud hoone sisehoovi poolsetele fassaadidele.

Analüüs nr 3 näitab, Veerenni tn 20 kinnistule kavandatav hoone varjab otsese päikesevalguse jõudmise Tatari tn 56b planeeritava hoone ning Tatari tn 56 olemasoleva hoone esifassaadi 1. korrusele kuni kella 11.30-ni. Seejärel on mõlemad hooned otsese päikesevalguse käes kuni kella 15.00-ni, mil hakkavad hoonemahud ise varjama fassaade jõudvat päikest. Insolatsioonikestus esifassaadidel on kokku 3 tundi ja 30 minutit. Hoonete ehitusprojektide koostamise käigus tuleb tagada, et eluruumide insolatsioon oleks olemasolevatel hoonetel tagatud 50% ulatuses.

3 TEHNOVARUSTUSE PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Veevarustuse, reovee, sademevee, kaugkütte- ning gaasitorustiku ja elektrikaablite täpsemad trassikoridorid ning lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel. Ehitusprojekti koostamiseks tuleb tehnovõrkude valdajatelt taotleda tehnilised tingimused projekteerimiseks. Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Objekti veevarustuse planeerimisel on aluseks võetud AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/2509843-1, 14.03.2025.

Veevarustus

Planeeringuala olmeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Kruntide veeühendus on planeeritud olemasolevalt de110 ühisveetorustikust Vana-Lõuna tänavalt. Planeeritud liitumispunkt ühisveevõrguga paikneb kuni 1m krutide piirist väljapool, üldkasutava maa-alal.

Planeeringuala orient. veetarbimine on 3,3 l/s, 44,5 m3/ööp.

Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud hoonestuse täpne arhitektuurne lahendus.

Tuletõrjeveevarustus

Välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Tatari ja Veerenni tänaval paiknevatest hüdrantidest. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhu 240 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.

Reoveekanalisatsioon

Planeeritava ala kanaliseerimine lahendada lahkvoolselt. Planeeringuala reovesi on juhitud Vana- Lõuna tänava reovee ühiskanalisatsiooni. Üldkasutatava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on väliseläbimõõduga de250mm. Planeeritud liitumispunkt ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb kuni 1 m krundi piirist väljapool.

Planeeringu ala kanaliseerimise orienteeruv vooluhulk on 6,6 l/s, 44,5 m3/ööp.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

13 / 31

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis.

Sademeveekanalisatsioon

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Kogu planeeringuala sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida kinnistutel. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires, kasutades immutamist pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“) ning taaskasutades seda näiteks kastmisveena võimaliku katushaljastuse kastmiseks. Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev, imbväljak, imbkraav jne.

Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala piires nt rajades rohekatuseid ja/või taaskasutades seda näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis.

Planeeringuala sademevee vooluhulga määramisel on aluseks võetud EMHI andmed maksimaalsete sademete kohta ööpäevas ja kuus Tallinna piirkonnas (andmed 1981-2010) ning arvestatud täiendavalt varuteguriga 1,5. Vastavalt on maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk ööpäevas: ~1467 m³ ning maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk kuus: ~ 1532 m³.

Planeeringualale on võimalik rajada sademevee tiik (asukoht täpsustatakse ehitusprojektis), mis on ette nähtud planeeringuala sademevee käitlemiseks. Lisaks on võimalik rajada igale kinnistule piisava varuga puhvermahuteid, et uputust ei saaks tekkida. Täiendavalt on võimalik hoones sademevett taaskasutada näiteks katushaljastuse kastmisveena või WC-de loputussüsteemis. See võimaldab sademeveetiigi hoida võimalikult tühjana, et suurendada sademeveesüsteemi vastuvõtuvõimet veelgi.

Planeeringuala sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel arvestada, et käesoleval ajal on AS Infragate Eesti poolt koostamisel Kesklinna idaosa ning Katusepapi ja Ülemiste piirkondade sademeveekanalisatsiooni modelleerimine ja lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni skeemi koostamine. Käesolevale planeeringualale jõuab esimese prioriteetsusega toru Veerenni ja Herne tänava nurgale, millega on võimalik antud planeeringuala tulevikus ühendada. Lahenduses on näidatud antud sademeveekanalisatsiooni liitumist perspektiivse võimalusena.

Lõplik sademevee lahendus antakse ehitusprojektis.

ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS

Elektrivarustus

Objekti elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 493672, 01.04.2025.

Detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama 183:(Kesklinn) baasil, mis asub Tatari tn 56a kinnistul. Nimetatud olemasolevast alajaamast on ette nähtud uutele objektidele eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Liitumiskilp paigaldatakse tarbija kinnistu piirile, soovitatavalt

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

14 / 31

teealasse. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse objekti elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Tänava- ja välisvalgustus

Tänava- ja välisvalgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga. Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tänavavalgustuspostid jm liikluskorraldusvahendite postid ei tohi asuda jalg- ja jalgrattateede liikumisruumis.

SIDEVARUSTUS

Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39416939, 24.01.2025.

Planeeringuala hoonestuse sidevarustus on ette nähtud kahe ja/või kolme liitumispunktina, mis on kavandatud sobivatest sidekaevudest (2326, 2326A, 2326B), mis paiknevad üldkasutataval maal. Igale kinnistule on nähtud ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast ja/või olemasolevast põhitrassist.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast. Tööprojekti koostamiseks (hoonete lammutamine / püstitamine) taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

SOOJUSVARUSTUS-JA JAHUTUSVARUSTUS

KAUGKÜTE

Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 03.01.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 25TT-11278.

Detailplaneeringu ala läbivad 2022.a ehitatud eelisoleeritud soojustorustikud DN200, DN500 ja DN600. Detailplaneeringus on kogu hoonestus planeeritud Utilitase kaugküttevõrgu torudele.Olemasolevad soojusvõrgud võimaldavad lahendada detailplaneeringu perspektiivse hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil. Planeeritavate hoonete soojuskoormus on ca 1,35 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis.

Ühenduskoht kaugküttevõrguga (eeliisoleeritud peamagistraaltoruga DN500) on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus ja kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega.

Eelistatud on hoonestada ala selliselt, et oleks tagatud olemasolevate soojustorustike kaitsevöönd ning torustikke ei oleks vaja ümber tõsta või teha seda minimaalses ulatuses kinnistu valdaja(te)

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

15 / 31

kulul. Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Kaugküttevõrgu ehitise kaitsevöönd maa-alustel soojustorustikel, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand. Kaitsevööndi ulatus kuni DN200 tingläbimõõduga torustiku korral 2 meetrit ning DN200 ja suurema tingläbimõõduga torustiku korral 3 meetrit.

Soojustorustiku ümbertõstmiseks ja üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda Utilitase kaugkütte tehnilised tingimused ning sõlmida Utilitasega soojustorustike ümbertõstmise kokkulepe. Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus.

Projekteerimise staadiumis näha ette kinnistul asuva olemasoleva/asendatava soojustorustiku kaitsemeetmed, et oleks tagatud torustiku terviklikkus ning ohutu ja katkematu töö. Soojustorustike põhiprojekti koostamise staadiumis on muu hulgas vaja lahendada torustike ümberehituse aegsete soojuskatkestustega seonduv. Ehitustöödega kaasnevad soojuskatkestused peavad olema lühiajalised ja saavad toimuda ainult suveperioodil (orient. vahemikus 1. juuni kuni 31. august). Vajadusel projektis ette näha soojusvarustuse tagamiseks ajutised soojustorustikud.

Ehitusprojekti koostamisel ilmneva kaugjahutuse võrguga liitumise võimaluse korral taotleda Utilitase kaugjahutuse tehnilised tingimused. Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.

GAAS

Olemasolev gaasitorustik on AS Gaasivõrgu andmetel täpsusklassiga 10 m. Ehitusprojekti koostamisel on vajalik gaasitorustiku asukoht täpsustada.

Planeeritud kruntide gaasivarustus on lahendatud maagaasivõrgu baasil. Planeeringuala gaasiga varustamiseks on planeeritud ühendus olemasolevalt A-kategooria gaasitorustikust läbimõõduga ST 273x9mm Vana-Lõuna T1 kinnistult. Täpne läbimõõt lahendada ehitusprojektiga. Gaasi liitumispunkt (maakraan) on planeeritud hoonestatavate kruntide piirist kuni 1m kaugusele. Kõik gaasitorustikud planeeritakse maa-alusena.

Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht selgitatakse ehitusprojekti koostamisel. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

Kuna planeeritud ala paikneb Tallinna kaugkütte piirkonnas ja küttevarustus peab olema lahendatud kaugkütte baasil, siis gaasi on lubatud kasutada tehnoloogilistel eesmärkidel, näiteks restoranides vm sarnasel viisil.

JAHUTUSVARUSTUS

Jahutusvajadus tagada eelkõige passiivsete lahendustega, näiteks hoone fassaadile sirmide kavandamisega. Vajadusel tagada jahutusvarustus kinnistusiseselt võimalikult tõhusa ja energiasäästliku lahendusega.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

16 / 31

4 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

• Planeeritav ala arhitektuurne - ja maastikuarhitektuurne lahendus leitakse avaliku ideekonkursi käigus;

• tagada jalakäijate tänavatasapinnalt hoonesse ligipääs arvestades liikumis- ja nägemispuudega inimeste erivajadusi ning mis oleks kasutatav kõigile vanuserühmadele. Ka väliruumi lahendused kavandada erinevate huvigruppide tegevusvõimalusi arvestavalt;

• kavandada jalakäijatele mugavalt kasutatavad juurdepääsud olemasolevatelt, projekteeritavatelt ja planeeritavatelt kõnni - ja kergliiklusteedelt hoonete sissepääsudeni koos hajumisaladega;

• kavandada esimesele korrusele tänavaga külgnevas osas eraldi sissepääsudega (ca 5-15 m vahega) ja vitriinakendega teenindus- ja äripinnad, mis on kavandatud teistest korrustest kõrgemana;

• kaaluda 1. korruse tänava ääres tagasiasteid või varikatused, et kujundada lai ja varjuline jalakäijate ala, mis soodustab aktiivset tänavaruumi kasutust;

• arvestada ringmajanduse põhimõtteid, sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine;

• tehnoseadmed kavandada hoone mahtu varjatult. Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et need asuksid müratundlikest hoonetest, sh laste- ja õppeasutustest võimalikult kaugel. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

• planeeritud hoonesse kavandada maa-alune varjend, mille ruum võib olla ristkasutuses. Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada koostamise ajal varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala;

• parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt projekteerimise ajal parkimisele kehtivatele nõuetele. Ehitusprojektidega tuleb lahendada kõik hoone jaoks vajalikud juurdepääsud ja muud avalikult kasutatavad rajatised;

• kavandada lühiajaliseks peatumiseks võimalused kvartalit ääristavatele tänavatele (st kaupade laadimiseks, sõidujagamisteenuste kasutamiseks jne);

• kaupade laadimisalad tuleb kavandada müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele, et vältida võimalike häiringute teket;

• enne projekteerimist tuleb koostada uus mürauuring, mille tulemustest lähtudes kavandada ehitusprojektis müratundlikud ruumid eemale mürahäiringuga kokkupuutuvast fassaadist;

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

17 / 31

• mürahäiringu leevandamiseks eluruumide kavandamisel tuleb projekteerida Veerenni, Tatari ja Herne tänavate äärde kinnised rõdud ja/või topeltfasaadid;

• projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

• tänavate projekteerimisel lähtuda Tallinna tänavaruumi juhendist;

• tänavate projekteerimisel arvestada, et bussi liikumistee koridoris ei tohi buss sattuda pöördel ega tee kõveral vastassuuna sõidurajale, arvestada pika bussiga;

• Veerenni tänaval arvestada bussipeatuse kavandamisel 36 meetriga (2 bussi pikkus). Enne fooriristmikku bussipeatuse lubatav kaugus on 30-50 m. Kaherajalistel tänavatel peab vastassuunaliste peatuste puhasvahe olema vähemalt 20 m;

• tegu on arheoloogiamälestise Asulakoht (kultuurimälestise reg nr 2596) kaitsevööndiga. Piirkonnast on leitud kiviaegseid leide ning kesk- ja uusaegseid matmispaiku. Enne ehitusega seotud kaevetöid (soovitavalt projekteerimise etapis) teostada arheoloogilised eeluuringud ja edasised tingimused täpsustada vastavalt nende tulemusele;

• eraldi mahutid tuleb planeerida vähemalt biojäätmetele, segaolmejäätmetele, paberile ja kartongile ning pakendijäätmetele (eraldi klaaspakend ning plast- ja metallpakend). Mahutite suuruse ja arvu osas juhinduda Tallinna jäätmehoolduseekirja lisast 3;

• planeerida tehnovõrgud kaugemale kõrghaljastuse juurestiku kaitsealast. Mitte kavandada tehnovõrkude rajamiseks kaevetöid puude juurestiku kaitsealasse;

• puude raie- ja hooldustööd tuleb lasta teha kutsetunnistusega arboristil, et vältida kasvama jäävate puude vigastamist. Raietel tuleb enne raiet puu üle vaadata. Pesapuid ei raiuta. Raied ja hooldustööd tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi (oktoober- märts);

• projekteerimisel arvestada puude juurestiku kaitsealaga, kus kaevamised tehakse kombineeritult kopaga ja käsitsi labidaga või õhklabidaga. Kaitseala suurus saadakse standardist EVS 939-3:2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“, peatükist 6.2.2, Tabel 6.1 Juurestiku kaitseala arvutamine;

• säilivate puude all ei tohi ladustada ehitusmaterjale ja tihendada töömasinatega puudealust kasvupinda. Samuti ei tohi väljakaevatud pinnast ladustada puude juurestiku piirkonda ning põõsastele;

• asendiplaanile tuleb kanda juurestiku piirkond, et seda näeks ka ehitaja. Nii välditakse puude alla ladustamist ning puude ümbruse pinnase tihenemist ja puude seisukorra halvenemist;

• hoone ehitusprojektis täpsustada tänavavalgustuse lahendus vastavalt projekteeritava hoone arhitektuurile.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

18 / 31

OLEMASOLEVATE HOONETE LAMMUTAMISE JA/VÕI ÜMBEREHITAMISE NÕUDED

Planeeringu raames lammutatakse olemasolevad hooned Veerenni tn 20 ja Vana-Lõuna tn 9 kinnistul. Antud hooned (autode selvepesula ja dispetšeri punkt) ei teeninda planeeritava ala sihtotstarbeid. Hooneid ümber ehitada ei planeerita.

Käsitleda ehitamisel ja lammutamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE, vastu võetud 09.03.2023) nõudeid arvestades. Järgmises etapis tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad).

Tööde käigus tuleb säilitada üleandmisaktid (dokumendid, kviitungid jm), mis tõendavad ehitus- ja lammutusjäätmete sorteeritult nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks ning esitada need kasutusloa/-teatise taotlemisel.

TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi. Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus.

Välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Tatari ja Veerenni tänaval paiknevatest hüdrantidest. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhu 240 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Planeeringuala sisetuletõrjevee vooluhulk ja lahendus (tuletõrje voolikusüsteem, märgtõusutoru, automaatne kustutussüsteem) täpsustada ehitusprojekti staadiumis, vajadusel kavandada täiendav mahuti.

Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale juurdepääs päästetöödeks ja tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Hoone hädaväljapääsude asukohad täpsustuvad hoone ehitusprojektis. Kavandatud hoonete juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad, lisaks tuleb arvestada päästetehnika raskusega ja pöörderaadiusega. Juurdepääs peab olema tagatud aastaringselt.

Planeeritavate hoonete ja naaberhoonete vahel on tagatud vähemalt 8 m kuja. Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned tuleohutusklassile TP1 vastavana. Kui juurdepääsutee viib läbi värava, kangialuse vms, peab päästesõidukite sissesõiduks olema tagatud vähemalt 4 m lai ja 4 m kõrge puhas ala, kus ei ole takistusi sõidukiga sisenemiseks.

Juhul kui kavandatav hoonestus nõuab ühisveevärgist suuremat veevõttu, tuleb arvestada kinnistusisese mahutiga tuletõrjevee vooluhulga puudujäägi kompenseerimiseks. Kavandatavate hoonete tuleohutusnõuded, sh tulekahju vältimiseks ja tuleohutuse tagamiseks vajalikud meetmed, täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5 KITSENDUSED

Exceli tabeli link: DP047420 tabelid

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

19 / 31

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

20 / 31

6 KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNALE JA VASTAVUS LÄHTEDOKUMENTIDELE

KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE

Majanduslikud mõjud

Planeeringu mõju piirkonna arengule avaldub eelkõige linnaruumilise struktuuri tihendamises, ligipääsetava tänavaruumi ja avalikult kasutatava haljasala loomises ning ehitusõiguse määramises elu-, äri- ja ühiskondlike hoonete rajamiseks. Kavandatav lahendus parandab kohalike teenuste kättesaadavust, soodustab nende kasutamist ja tarbimist ning loob eeldused ettevõtluse jätkusuutlikuks arenguks.

Kultuurilised mõjud

Kavandatu kultuuriline mõju seisneb mitmekesiste funktsioonidega linnaruumi loomises, mis edendab avaliku ruumi kasutust ja kultuurilist sidusust. Arhitektuurikonkurssi kaudu kujundatav kvartali arhitektuurne lahendus peab olema kontekstitundlik, arvestama piirkonna ajaloolisi ja ruumilisi väärtusi ning panustama linnaosa arhitektuurse ja kultuurilise ilme rikastamisse.

Sotsiaalsed mõjud

Planeeringu sotsiaalne mõju avaldub haridusvõimaluste paranemises, kuna see aitab vähendada lasteaiakohtade puudust ning luua kaasaegsed ja kvaliteetsed õpitingimused. Lisaks suurendab kavandatav eluasemete maht koos äripindade piirkonna kogukondlikku sidusust ning tõstab ala atraktiivsust peredele.

Mõju looduskeskkonnale

Planeeringu mõju looduskeskkonnale väljendub asfaltkattega ala asendamisel kõrghaljastusega keskse haljasalaga, mis parandab elanike ligipääsu rohealadele ning suurendab sademevee immutuspinda. Planeeringualal säilitatakse olemasolev väärtuslik haljastus ning istutatakse juurde mitmekesine madal- ja kõrghaljastus, mis toetab elurikkust ja piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

Mõju linnaruumile

Kavandatav lahendus kujundab praegusest tugevalt autostunud alast senisest sidusama ja inimsõbralikuma linnaruumilise terviku. Uus perimetraalne hoonestus loob selge ehitusjoone ning parandab kvartali ruumilist struktuuri, toetades aktiivset ja turvalist linnaruumi kasutust. Kvartali keskne haljasala ning läbivad kergliiklusteed parandavad jalakäijate liikumisvõimalusi ja seovad ala ümbritseva linnakoega. Lasteaia ja äripindade lisandumine suurendab piirkonna elujõulisust ja mitmekesisust, tuues linna südamesse nii uusi teenuseid, avalikku ruumi funktsioone ning rohelust.

VASTAVUS LÄHTEDOKUMENTIDELE

Detailplaneeringu algatamise korraldus

Detailplaneeringu algatas Tallinna Linnavolikogu 29.05.2025, otsusega number 46.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

21 / 31

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering DP047420

Lisad

Planeeringu tellija:

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected]

Planeeringu koostaja:

Tallinna Linnaplaneerimise Amet Eneli Kleemann

[email protected]

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

22 / 31

7 LISAD

OLEMASOLEV OLUKORD

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

Planeeritav ala on linnaehituslikult mitmekesine ja arenev piirkond asub kesklinna lähedal ning on praegu suures osas parkla ja autopesula kasutuses. Piirkonnal on head linnaehituslikud eeldused: korraldatud ühistransport, hea ühendus teiste linnaosadega, tehnovõrkude ja töökohtade olemasolu, samuti sotsiaalsete objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete rohkus.

Planeeringuala iseloomustab tugevalt autostunud keskkond, kus suur osa ruumist on pühendatud sõidukite parkimisele ja liiklusruumile. Puhke- ja haljastusalade osakaal on piirkonnas vähene ning vajab parandamist. Kvartalit katab peamiselt asfalteeritud parkimisala. Piirkonnas on suur vajadus paremini tasakaalustatud ja inimsõbralikuma linnakeskkonna järele.

Planeeritava ala kinnistud

Käsitletav maa-ala asub Tallinna Kesklinna linnaosas, Tatari, Veerenni, Vana-Lõuna ja Herne tänavate vahelises kvartalis. Planeeritava ala suurus on ca 1,9 ha.

Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Pindala (m²)

Omandivorm

Veerenni tn 20 78401:110:0061 Transpordimaa 100% 5111

Eraomand; AS Tallinna Arendused

Vana-Lõuna tn 9 78401:110:0060 Ärimaa 100%

1083 Eraomand

Veerenni tn 20a 78401:110:1600

Transpordimaa 100% 755 Eraomand

Veerenni tn 20b 78401:101:0212 Ärimaa 100%

492 Eraomand

Herne tn 3 78401:101:1921

Transpordimaa 100% 295 Eraomand

Herne tn 1 78401:101:1919

Transpordimaa 100% 432 Eraomand

Tatari tn 47 // Vana-Lõuna tn 2

78401:110:2090 Üldkasutatav maa 100% 765 Eraomand

Vana-Lõuna tänav T1*

78401:110:0107 Transpordimaa 100% 1346 Munitsipaalomand

Herne tänav T1* 78401:110:0108 Transpordimaa 100%

806 Munitsipaalomand

Veerenni tänav T1*

78401:110:0032 Transpordimaa 100% 9556 Munitsipaalomand

Tatari tänav T3* 78401:110:0062 Transpordimaa 100%

7542 Munitsipaalomand

*asub osaliselt planeeritaval alal

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

23 / 31

Hoonestus

Aadress Ehitisregistri kood

Kasutusotstarve Korruselisus Suletud netopind

(m2) Suletud

brutopind (m2)*

Veerenni tn 20 101026520 Muu terminalihoone

2 260,2 312,24

Vana-Lõuna tn 9 120783096 Sõidukite teeninduse hoone

1 163,5 196,2

*suletud netopind korrutada 1.2-ga.

Juurdepääsud

Planeeringuala on hästi ühendatud linnakeskusega ning piirkonnas on hea ühistranspordiliiklus. Piirkonnas kannab suurt liikluskoormust Veerenni tänav, mis ühendub magistraaltänavatega ning mängib olulist rolli ühistranspordikoridorina. Planeeritavale alale pääseb kergliikleja kui ka sõidukid kõikidest suundadest sh Veerenni, Tatari, Vana-Lõuna kui ka Herne tänavatelt.

Planeeritavat ala ümbritseb ühe- ja kahesuunaliste autoteede võrgustik. Jalakäijatele ja kergliiklejatele mõeldud infrastruktuur on napp, mistõttu on jalgsi või jalgrattaga liikumine ebamugav ja sageli ohtlik kitsaste kõnniteede ja väheste ülekäigukohtade tõttu.

Haljastus

Planeeringus käsitletav ala on peamiselt asfaltkattega, mistõttu on olemasoleva haljastuse osakaal vähene. Enamik kõrghaljastusest paikneb ala servades, kus suure osa moodustavad Veerenni tänava äärsed kõrged alleepuud.

Alale on koostatud Veerenni tn 20 ja lähipiirkonna puittaimede haljastusliku hinnangust selgus (Töö nr 25014), et olemasolev haljastus valdavalt rahuldavas seisukorras. Enim on alal vähe väärtuslikke puid. Veerenni tänaval on kogu haljastus halvas seisukorras.

Liiklusmüra

Alale koostati liiklumüra hinnang, mille osas on täidetud Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuste nõuded.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Veerenni tänava liiklusmüra mõju – tänavaäärne hoonestus varjestab müra haljasalal ja lasteaia õuealal, mis loob tulevastele elanikele tihedas linnakeskkonnas vaikse virgestusala. Mürahäiringu leevandamiseks elukondliku sihtotstarve planeerimisel tuleb projekteerida Veerenni, Tatari ja Herne tänavate äärde kinnised rõdud ja/või topeltfasaadid;

Tehnovarustus

Planeeritav ala on varutatud tehnovõrkudega ning jääb Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2017 määruse nr 9 kohasse kaugküttepiirkonda. Planeeringus käsitletavaid kinnistuid läbivad

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

24 / 31

soojatrassid, madalpingekaablid, sidekaablid, drenaaži torustik, kanalisatsiooni- ja veetrassid ning gaasitorustik.

Kitsendused

Planeeritaval alal kehtivad kitsendused:

• Planeeritud ala on osaliselt arheoloogiamälestis, Asulakoht II a-tuh e.Kr -

16. sajand, mis on ümbritsetud kaitsevöönditega, kultuurimälestise reg nr 2596

• Planeeritud ala piirneb osaliselt A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku veetorni vaatekoridoriga, kultuurimälestise reg nr 8582

• Planeeritav ala on Veerenni-Herne-Magasini miljööväärtusliku puitasumiga piirnev

Planeeritud alale jäävate kinnistutel on kinnistusraamatu kohaselt järgmised koormatised:

Aadress Kinnisturaamatusse kantud koormatis Krundi pos nr detail- planeeringus

Veerenni tn 20 Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. 1

Vana-Lõuna tn 9

Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. 3

Veerenni tn 20a

Isiklik kasutusõigus AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks. 3

Veerenni tn 20b

Isiklik kasutusõigus AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks. 3

MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU

Täieneb

KOOSTÖÖ, ARVAMUSED JA KOOSKÕLASTUSED

Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ja nende arvestamine

Eskiislahenduse kohta esitati üks arvamus, mille esitas Kristo Vaino, KÜ Herne 5/Veerenni 17 juhatuse liige. Arvamuses tõstatatud küsimused sademevee ärajuhtimise, tänavate turvalisuse ning nende halva seisukorra kohta on käsitletud detailplaneeringu seletuskirjas. Tänavate seisukorra ja liiklusohutuse küsimusi käsitletakse peatükis 2.4 „Tänavate, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted“. Seal on esitatud lahendused vastavalt Tallinna tänavajuhendile, mis on aluseks tänavate projekteerimisel ehitusprojekti etapis. Juhendi järgi nähakse piirkondlikel ja kohalikel tänavatel ette eraldatud liikumiskoridorid kergliiklejatele ja

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

25 / 31

sõidukitele, mis suurendab oluliselt liiklusohutust. Seletuskirja on lisatud ka vastavate tänavatüüpide näidislahendused. Sademevee käsitlus on esitatud peatükis 3.1, kus on kirjeldatud looduslähedased lahendused planeeringualal rakendamiseks, nagu rohekatused ja -seinad, sademevee kogumine ja taaskasutus, läbilaskvad katendid, vihmapeenrad, imbkaevud, imbväljakud ja -kraavid. Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud ka perspektiivne ühendus piirkondliku sademeveekanalisatsiooniga, mis aitab tulevikus vähendada üleujutusriskide tekkimist. Lisaks suurendab planeeringus kavandatud haljasalade osakaal immutatavat pinda, mis omakorda vähendab sademevee valgumist naaberkinnistutele.

Koondab arvamused ja vastused

Kirjalikud arvamused ja vastuväited planeeringu menetluse jooksul

Koondab arvamused ja vastused

Muudatused enne detailplaneeringu kehtestamist

Kas pärast planeeringu vastuvõtmist on planeeringulahendust/seletuskirja muudetud? Kui jah, siis esitada loetelu viidetega vastavatele peatükkidele/joonistele.

Asutused

Loetleb ametkondade kooskõlastused ja nõuded - EXCELI TABELI LINK (8.4.1.)

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

26 / 31

Maaomanikud, huvitatud isikud ja kaasatud isikud

Võrguvaldajad

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

27 / 31

LÄHTEANDMED Rohefaktori arvutus

KOKKULEPPED

- Detailplaneeringu elluviimine on võimalik üksnes koos planeeritud liikluskorralduslike muudatuste realiseerimisega ning positsioonil 4 kavandatud pargiala rajamisega.

- Detailplaneeringuga nähakse ette olemasolevate kinnistute piiride muutmine, kinnistute liitmine/lahutamine ning nende suuruste kohandamine. Planeeringulahenduse eesmärk on luua kvartali keskele ühine roheala. Selle eesmärgi saavutamiseks on huvitatud isikud nõustunud vähendama oma kinnistute pindala ligikaudu 25% ulatuses, et suurendada kvartali keskset haljasala.

- Tallinna Linnaplaneerimise Amet viib detailplaneeringu elluviimiseks läbi avaliku üheetabilise ideekonkursi koostöös erialaliitudega.

- Võistluse ala ulatus selgub lähteülesande koostamise käigus, võimalusel tehakse võistlus kogu kehtestatud planeeringuala ulatuses, aga minimaalselt positsioon 1 ja 4 ulatuses. Võistlust rahastab Tallinna linn koos huvitatud isikutega.

- Arhitektuurivõistluse käigus selgub, kas hoonetele kavandatakse esimese korruse tasandil tagasiastmeid. Juhul kui tagasiasted on ette nähtud, jääb vastav kõnnitee laiendus eraomandisse ning selle hooldamine on maa omaniku kohustus.

- Positsioonide 2 ja 3 omanikud on kohustatud rajama oma kinnistutele pargilahenduse vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle.

- Kui pos 2 ja pos 3 kinnistute arendamine ei toimu samaaegselt pos 1 ja pos 4 kinnistutega, tuleb huvitatud isikutel koostöös linnaga rajada nimetatud kinnistutele ajutine pargilahendus vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle. Arhitektuurivõistluse lahendus peab võimaluse korral hõlmama ka pos 2 ja pos 3 kinnistute ajutist pargilahendust.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

28 / 31

- Positsiooni 1 hoonestamise eeltingimuseks on positsioonil 4 pargiala väljaehitamine, sest koolieelse lasteaia toimivus ja kasutus sõltuvad vahetus läheduses paiknevast pargialast.

- Positsioonil 4 paikneva ala terviklik väljaehitamine on Tallinna linna kohustus.

- Kõikide kinnistute hoonestamata alad on kavandatud avalikult kasutatavaks, mis tähendab, et neid ei ole lubatud piirata aia või muu piirdega. Erand tehakse koolieelsele lasteasutusele, mille õueala/mänguväljaku ala võib piirata piirdeaiaga. Üldiselt peab haljasala toimima terviklikult üle kinnistute piiride ning olema avalikkusele vabalt kasutatav. Avaliku kasutuse tagamiseks sõlmivad kinnistu omanikud enne detailplaneeringu kehtestamist notariaalselt vormistatud lepingu ning seavad tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse (IKÕ) Tallinna linna kasuks.

- Avalikult kasutatavate alade hooldamiskohustus jääb Kesklinna Linnaosavalitsuse kanda. Ala tuleb hooldada terviklikult sõltumata kinnistupiiridest.

- Pärast lasteaia tööpäeva lõppu muutub hooviala koos mänguväljakuga võimalusel avalikult kasutatavaks pargialaks. Juhul kui positsioonile 1 kavandatakse mõni muu ühiskondlik hoone või funktsioon, mis ei eelda hooviala piiramist, tuleb kogu haljasala kavandada ja rajada ilma piireteta.

- Detailplaneeringuga piirnevate teede, tänavate, bussipeatuste ning haljastuse väljaehitamine planeeringualal on positsioonide 1, 2 ja 3 omanike kohustus. Kohustuste täpne jaotus ning täitmise kord lepitakse kokku Tallinna linna ja arendajate vahel sõlmitavas TTV lepingus.

- Pos 1 planeeritud munitsipaallasteaed antakse linnale üle korteriomandina või pikaajalise kasutusõiguse alusel.

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb kõigi maaomanikega saavutada kokkulepped ja sõlmida võlaõiguslikud lepingud planeeritud:

• üldkasutatava maa krundi pos 4 ning transpordimaa kruntide moodustamiseks vajalike maatükkide linnale omandamiseks;

• hoonestatavate kruntide pos 1-3 moodustamiseks vajalike maatükkide linnalt võõrandamiseks (linna maa otsustuskorras võõrandamine on volikogu pädevuses);

• hoonestatavatel kruntidel pos 1-3 avalikuks kasutuseks määratud alade linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks;

• üldkasutatava maa krundile pos 4 allaehitusservituutide seadmiseks kruntide pos 1-3 kasuks.

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

29 / 31

Kokkulepete etapid:

- TTV lepingu sõlmimine;

- TTV lepingu järgsete teede ja tehnovõrkude välja ehitamine vastavalt lepingule;

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringuala kohta koostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Elluviimise tegevuskava etapid:

- Arhitektuurivõistluse korraldamine (lähteülesande koostab Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga). Täpne ala ulatus selgub lähteülesande koostamise käigus.

- detailplaneeringus kavandatud servituutide seadmine;

- projektide koostamine vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle koos detailplaneeringus nõutud lisauuringutega;

- tehnovõrkude, rajatiste ja teede rajamiseks vajalike tehniliste tingimuste taotlemine;

- ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks;

- planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ning kasutuslubade väljastamine.

UURINGUD JA ANALÜÜSID Veerenni tn 20 ja lähipiirkonna puittaimede haljastuslik hinnang (koostaja OÜ

KÜMMEL; töö nr 25014; 07.2025)

Uuring käsitleb puittaimede haljastuslikku hinnangut Tallinna Kesklinna Veerenni piirkonnas. Kokku hinnati 103 puud ja põõsast või nende rühma. Haljastuse üldseisund on valdavalt rahuldav, kuid eriti Veerenni tänava ääres on puud tugevalt kahjustatud ning paljud neist kuuluvad likvideerimisele. Hinnatud taimedest 27,2% olid likvideeritavad ja 34% väheväärtuslikud, samas kui väärtuslikuks hinnati vaid 12,6%. Uuringus tehakse mitmeid soovitusi säilitatavate puude kaitseks ja hoolduseks, samuti pakutakse välja haljastuse uuendamise lahendusi ehitustegevuse kontekstis.

Keskkonnaseisundi hinnang etapp nr 1 (koostaja Maves OÜ; töö nr 25051, 06.2025)

Alale on koostatud keskkonnaseisundi hinnang, kus soovitatakse läbi viia reostusuuringu teine etapp, et tuvastada võimaliku reostuse olemasolu ja ulatus. Geoloogilised tingimused viitavad looduslikule põhjaveekihi kaitstusele. Kaitstavaid loodusobjekte uuringualal ei ole.

Keskkonnaseisundi hinnang, pinnasereostuse uuringu II etapp (koostaja Maves OÜ; töö nr 25071, 08.2025)

Uuringu aluseks oli uuringu esimese etapi aruanne. Selles jõuti järeldusele, et olemasolevate andmete põhjal pole võimalik jõuda piisavalt veenvale järeldusele reostuse puudumise osas. Reostusuuringu II etapis võeti pinnaseproovid kõige tõenäolisemalt reostunud asukohtadest

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

30 / 31

eesmärgiga saada täiendavat kinnitust reostuse olemasolu või puudumise osas. Soovituslikud uuringupunktid anti ette esimese etapi uuringus. Analüüsitud komponentide põhjal järeldati, et uuringualal olev pinnas vastab elamumaa piirväärtustele ja alal arendustegevusele pinnase ohtlike ainete kontekstis piiranguid ei ole. Pole välistatud, et kaevetöödel ilmneb mingi reostuskolde pesa Niisuguse olukorra ilmnemisel tuleb tööd peatada ja konsulteerida Tallinna Strateegiakeskusega.

Hüdrogeoloogiline uuring. Koostanud Maves OÜ poolt; töö nr 25051; 06.2025

Hüdrogeoloogiline eksperthinnang käsitleb põhjaveetaseme alandamisega seotud riske ja võimalusi detailplaneeringu alal. Kahe maa-aluse korruse ehitamiseks tuleb põhjavee taset alandada umbes 4,5 meetrit, mis võib mõjutada lähedalasuvate hoonete püsivust ja põhjustada vajumeid, eriti lintvundamendil hoonetel. Arvutuslik põhjavee juurdevool ehitussüvendisse võib ulatuda 8–40 l/s ja ärajuhtimiseks on vaja keskkonnaluba ning Tallinna Vee tehnilisi tingimusi. Mõjude vähendamiseks soovitatakse kasutada veekindlaid süvendiseinu. Kui otsustatakse hoone projekteerimise käigus teostada 2 maa-alust korrust, tuleb arvestada

Liiklusmüra hinnang. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ; töö nr 25136-01; 29.05.2025

Liiklusmüra hinnangu eesmärk oli hinnata olemasolevat ja tulevast (2045) müraolukorda Veerenni piirkonnas. Vastavalt määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ arvestatakse müra piirväärtust III kategooriast lähutvalt – keskuste maa-alad.

Mõõtmised ja modelleerimine näitasid, et päevasel ajal jäävad müratasemed alla 65 dB ja öösel alla 56 dB, mis vastavad kehtivatele III kategooria piirväärtustele. Kõrgeimad müra tasemed esinevad Veerenni tänava poolsetel fassaadidel, sisekvartalis on tasemed oluliselt madalamad. Müratasemeid hinnati ka tulevikuprognoosi valguses, arvestades Liivalaia trammiliini mõju ja autoliikluse vähenemist. Müra levik jääb lubatud piiridesse ning täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole tingimata vaja, kui hoonete välispiirded projekteeritakse vastavalt kehtivatele normidele.

VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 493672, 01.04.2025 AS Gaasivõrk tehnilised tingimused nr 3-6/4-25, 06.01.2025 AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/2509843-1, 14.03.2025 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 39416939, 24.01.2025 AS Utilitas tehnilised tingimused nr 25TT-11278, 03.01.2025

LEPINGUTE LISAD Teede ja tehnovõrkude valmisehitamise skeem

Töö nr DP047420 Tallinn, Kesklinna linnaosa

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19.12.2025

31 / 31

8 ILLUSTRATSIOON

Vaade linnulennult planeeritavale alale.

GSPublisherVersion 364.43.43.100

Objekti asukoht:

Mõõtkava: 1:500

Faili nimi:

Ameti juhataja Martin Karro

Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7

Tallinn 15199 Eesti tel 6404375

[email protected]

17.12.2025DP_V20_1106.pln PÕHIJOONIS

Veerenni tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering Projekti nimetus:

DP-2

Eneli Kleemann, Alo Zeiger

Koostatud:

Kristjan MännigoOsakonna juhataja

Arhitekt-linnaplaneerija

DP

Staadium:

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Tallinn, Kesklinn, Herne tn 1, Herne tn 3, Tatari tn 47, Vana-Lõuna tn 2, Vana-Lõuna tn 9, Vana- Lõuna tänav T1, Veerenni tn 20, Veerenni tn 20a, Veerenni tn 20b

6,50

2,50

5,51

6,00

2,92

A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku veetorni vaatekoridor; kultuurimälestise reg nr 8582

2,70

19 608,495 m2

Ä≤50; EK≤70; ÜH≥30 2800 m222m 3000 m26 8

4000 m2

8 10 9 11 12

7 65

2

3

4

88

87

13

15 14

16 17

18

20

19

33

34

35

36

37

38

21

22

39

40

41

42

23

24 25

29

43

26

27

28

44

45

46

47

48

49

50

32

31

30 5253

54

55

56

57

58

59

60 67

61

65

62

63 64

66

68

69

70

71

72 7374

75 76

77 78

7980 81

82

83

84

85

89

90

91

92

93

94

86

95

96

97

98

99

101

102

103

100

1

2

3

4

TATARI T N

HERNE TN

VEERENNI TN

SJ

SJ

SJ

Ä≥20; EK≤80 1225 m222 m 1225 m26

1751 m2

Ä≥20; EK≤80 275 m216 m 275 m24 1

580 m2

Herne tn 2 / Veerenni tn 24 ehitusloa

menetlus (30.05.2025)

5

6

7

1

L

9976 m2

L

1491 m2

L

6735 m2

3 ÜM

3616 m2

kavandatav haljastus

puittaimede haljastusliku väärtuse skaala (1-5 klass)1 2 3 4 5

23 orienteeruv puu võraprojektsioon puu või puudegrupi nr

TINGMÄRGID planeeritava ala piir

olemasoleva katastriüksuse piir

planeeritava krundi piir

olemasolev hoone

planeeritud rattatee

planeeritud sõidutee

haljasala

planeeritud maapealne hoonestusala

planeeritud hoone(osa) võimalik asukoht

likvideeritav objekt

autode võimalik juurdepääs krundile

krundi ehitusõigus

võimalik likvideeritav puu

SIHTOSTTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES HOONEALUNE

PIND MAA PEAL KÕRGUS

MEETRITES HOONEALUNE PIND MAA ALL

+/- KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI SUURUS

krundi positsiooni nr

planeeritav ühistranspordi peatus

Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku veetorni vaatekoridor

sorteeritud jäätmete võimalik asukoht (hoones)

juurde-ja/või läbipääsuservituudi vajadusega ala

planeeritud maa-alune hoonestusala

planeeritud võimalik haljastus

avalikuks kasutamiseks määratud ala

planeeritud kõnnitee

Menetluses olev Herne tn 2 / Veerenni tn 24 ehitusluba

1

SJ

Märkused : 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas Piret Kümmel, OÜ KÜMMEL (koostatud 15.07.2025) 4. Geoaluse koostas Marju Lember, Geodeesia 24 OÜ, töö nr: 10293-25-1 (koostatud 03.04.2025)

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Märkused : SV: servituudi vajadusega ala TSV: tehnovõrguservituudi vajadegs ala võrgu valdaja kasuks

maa-pealne maa-alune maa-pinnast absoluut-

kõrgus

maa-

pealne

maa-

alune maa-pealne maa-alune

norm-

atiivne

planee-

ritud*

1 Veerenni tn 20

4000

Ä≤50

E≤70

ÜH≥30

8 2 800 2 400 22,0 43,0 6 -2

E≤6650

ÜH≥2850

=9500

7 200 63 63 2,4 78

Krundi hooviala on määratud avalikus kasutamiseks. Avalik kasutus saab toimuda lasteaia või muu funktsiooni

töövälisel ajal.

SV: Juurdepääsuks pos 2 ja 3 maa-alustele parkimiskohtadele koridori laiusega ca 6 m

2 Tatari tn 47 // Vana-Lõuna tn 2

580 Ä≥20

EK≤80 1 275 275 16,0 37,0 4 -2

Ä≥150

E≤600

=750

600 5 5 1,3 7

Krundi hooviala on määratud avalikus kasutamiseks

3 Veerenni tn 22 // Herne tn 1

1751 Ä≥20

E≤80 3 1 225 1 225 22,0 43,0 6 -2

Ä≥792

E≤3168

=3960

2 200 26 26 2,3 37

Krundi hooviala on määratud avalikus kasutamiseks

S: Juurdepääsuks pos 2 ja 3 maa-alustele parkimiskohtadele koridori laiusega ca 6 m

4 Veerenni tn 20a

3616 ÜM 100%

Krunt on määratud avalikus kasutamiseks

SV: Juurdepääsuks pos 1, 2 ja 3 maa-alustele parkimiskohtadele koridori laiusega ca 6 m

TSV: sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks, 1 m teljest mõlemale poole

TSV: veetorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 2m toru teljest mõlemale poole

TSV: reoveekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 1-3 m mõlemale poole

TSV: sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2-3 m mõlemale poole

TSV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

5 Herne tn T1

1491 L 100%

Krunt on määratud avalikus kasutamiseks

TSV: kaugküttetorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole

TSV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

TSV: sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2-3 m mõlemale poole

6 Veerenni tn T1

9976 L 100%

Krunt on määratud avalikus kasutamiseks

TSV: kaugküttetorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole

TSV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

Kinnistu suurus moodustub kruntide liitmise ja lahutamise tulemusena planeeringu lahendusest tulenevalt.

7 Tatari tn T3

6735 L 100%

Krunt on määratud avalikus kasutamiseks

TSV: kaugküttetorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole

TSV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

Kinnistu suurus moodustub kruntide liitmise ja lahutamise tulemusena planeeringu lahendusest tulenevalt.

KOKKU: 28149 4 300 3 900 14 210 10 000 94 94 1,4 122

7

14 564

9 947

EhitusõigusKrundi andmed Kruntide kasutamise tingimused

Hoonestus-

tihedus (pos

1-

pos 4)

Pos nr Aadress / aadressi ettepanek

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Haljasala

(%)

(pos 1-

pos 4)

Ehitisealune pind

(m²)

Hoonete kõrgus

(m)

53,2

Kruntide pindala (pos 1-4)

Kitsendused / piirangud / märkused **

Pakrimiskohad Krundi

planeeritud

suurus (m 2 )

Hoonete

korruselisus

Pos 6 ja pos7 kinnistud ei kajastu planeeritava ala sees tervikuna. Seetõttu on planeeritava ala suurus väiksem kui kruntide suurused kokku.

* parkimiskohtade arv täpsustub vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivale normile

**Servituutide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektis.

Hoonete

arv

(vajadusel

abihoonete arv)

Korterite

arv

Hoonete

suletud brutopind (m²)

sihtotstarvete kaupa

Kavandatud kruntide arv

Planeeringuala pindala:

pos.

nr.

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

katastriüksuse

planeeritud

sihtotstarve

krundi

planeeritud

suurus

(m²)

ajutise

krundi

pos. nr

ajutise krundi

planeeritud

suurus (m²)

moodustatakse

katastriüksustest

liidetavate-lahutatavate

osade suurused m²

osade senine

sihtotstarve

(katastriüksus

e liik)

1a 3858 Veerenni tn 20 5111 -3858 L 100%

1b 142 Tatari tänav T3 7542 -142 L 100%

2a 314 Tatari tn 47 // Vana-Lõuna tn 2 765 -314 L 100%

2b 164 Tatari tänav T3 7542 -164 L 100%

2c 102 Vana-Lõuna tänav T1 1346 -102 L 100%

3a 26 Veerenni tn 20 5111 -26 L 100%

3b 691 Veerenni tn 20a 755 -691 L 100%

3c 298 Veerenni tn 20b 492 -298 Ä 100%

3d 144 Herne tn 3 259 -144 L 100%

3e 125 Herne tn 1 432 -125 L 100%

3f 466 Vana-Lõuna tn 9 1083 -466 Ä 100%

4a 151 Tatari tänav T3 7542 -151 L 100%

4b 496 Tatari tänav T3 7542 -496 T 100%

4c 344 Tatari tn 47 // Vana-Lõuna tn 2 765 -344 L 100%

4d 1103 Vana-Lõuna tänav T1 1346 -1103 L 100%

4e 887 Veerenni tn 20 5111 - 887 L 100%

4f 14 Herne tn 1 432 -14 L 100%

4g 616 Vana-Lõuna tn 9 1083 -616 Ä 100%

4h 5 Veerenni tn 20a 755 -5 L 100%

5a 142 Vana-Lõuna tänav T1 1346 -142 L 100%

5b 293 Herne tn 1 432 -293 L 100%

5c 115 Herne tn 3 259 -115 L 100%

5d 135 Veerenni tn 20b 492 -135 Ä 100%

5e 806 Herne tn T1 - L 100%

6a 9556 Veerenni tn T1 - L 100%

6b 60 Veerenni tn 20b 492 -60 Ä 100%

6c 60 Veerenni tn 20a 755 -60 L 100%

6d 257 Veerenni tn 20 5111 -257 L 100%

6e 43 Tatari tänav T3 7542 -43 L 100%

7a 6546 Tatari tänav T3 7542 -6546 L 100%

7b 81 Veerenni tn 20 5111 -81 L 100%

7c 108 Tatari tn 47 // Vana-Lõuna tn 2 765 -108 ÜM 100%

7 Tatari tänav T3 L 100% 6735

5 Herne tn T1 L 100% 1491

6 Veerenni tn T1 L 100% 9976

1 Veerenni tn 20 ÜH≥30

Ä ≤ 50%

E ≤ 70%

4000

2 Tatari tn 47 E ≤ 80%

Ä ≥ 20%

580

4 Veerenni tn 20a ÜM 100% 3616

3 Veerenni tn 22 // Herne tn 1 E ≤ 80%

Ä ≥ 20%

1750

EHITUSÕIGUSE TABEL

Tänavate projekteerimisel lähtutatakse Tallinna tänavaruumi juhendist. Veerenni tänav on liigilt "piirkondlik tänav".

Tänavate projekteerimisel lähtutatakse Tallinna tänavaruumi juhendist. Herne tänav on liigilt "piirkondlik tänav".

Tänavate projekteerimisel lähtutatakse Tallinna tänavaruumi juhendist. Tatari tänav on liigilt "kohalik tänav".