Kiri

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

22.08.2023 nr 7-1/34-7

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Juuliku

(71801:005:0623) maaüksuse osa (Tähesära) ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku skeem

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.08.2023 12:01

Adressaat: Transpordiamet <[email protected]>; Põllumajandus- ja Toiduamet

<[email protected]>

Teema: Seisukoha küsimine

Manused: 7-134-7 22.08.2023 Väljaminev kiri.asice; Lisa 1. Detailplaneeringu koostamise

algata....pdf; Lisa 2. Korralduse lisa 1. Lahteseiskohad.pdf; Lisa 3. Korralduse lisa 2. KSH

eelhinnang.pdf; Lisa 4. Korralduse lisa 3. Skeem.pdf; Lisa 5. Algatamisettepaneku skeem.pdf

Tere!

Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument "Seisukoha küsimine", mis on registreeritud 22.08.2023, numbriga 7-1/34-

7.

Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA

Tel 671 2431 e-post: [email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2023 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Juuliku

maaüksuse lõunapoolsel (Tähesära) osal elamuarenduseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku maaüksuse lõunapoolse osa (Tähesära)

kruntideks jaotamine ja elamumaadele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine üksik-,

kaksikalemute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuga täpsustatakse pere- ja ridaelamumaa,

haljasala ja parkmetsa maa-ala ning äri- ja tootmismaa juhtotstarvete piire vastavalt maastikus

paiknevale kõrghaljastusele ja kraavidele. Lisaks antakse tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Juurdepääs planeeringualale on Paju teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18 ha.

Planeeritav ala koosneb Juuliku (71801:005:0623) maaüksuse osast (Tähesära), Juuliku-

Tabasalu tee (71801:005:0562), Nurme tn 92 a (71901:001:0134), Nurme tn (71801:005:0538),

Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee (71801:005:0448), Tähe tee L1

(71801:005:0459) ja Paju tee L2 (71801:005:0458) maaüksuste osadest (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM). Paju

tee äärde on ette nähtud perspektiivne kõnnitee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6

seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et

Terviseamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et ……..

Seoses Juuliku-Tabasalu tee ja Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse

väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Juuliku (Tähesära) maaüksuse

lõunapoolsel osal ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Juuliku küla Juuliku

(Tähesära) maaüksuse lõunapoolsel osal ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse xx. ...... 2023

korraldusele nr xx

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Juuliku küla

Juuliku maaüksuse lõunapoolsel osal (Tähesära) ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isikute ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isikute ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise

toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isikud on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Juuliku

maaüksuse lõunapoolsel osal (Tähesära) elamuarenduseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku maaüksuse lõunapoolse osa (Tähesära)

kruntideks jaotamine ja elamumaadele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine üksik-,

kaksikalemute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuga täpsustatakse pere- ja ridaelamumaa,

haljasala ja parkmetsa maa-ala ning äri- ja tootmismaa juhtotstarvete piire vastavalt maastikus

paiknevale kõrghaljastusele ja kraavidele. Lisaks antakse tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Juurdepääs planeeringualale on Paju teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve

on pere- ja ridaelamumaa ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM). Paju tee äärde on ette

nähtud perspektiivne kõnnitee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga

(ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus

on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Juuliku külas. Juuliku maaüksuse lõunapoolne osa.

3.2 Planeeritav ala koosneb Juuliku (71801:005:0623) maaüksuse osast (Tähesära), Juuliku-

Tabasalu tee (71801:005:0562), Nurme tn 92 a (71901:001:0134), Nurme tn

(71801:005:0538), Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee

(71801:005:0448), Tähe tee L1 (71801:005:0459) ja Paju tee L2 (71801:005:0458)

maaüksuste osadest.

3.3 Planeeringuala piirneb: Ringi (71801:005:0624), Nurme tn 94 (71801:005:0097), Nurme tn 92

(71801:001:1399), Nurme tn 90a (71901:001:0340), Nurme tn 88 (71901:001:0339),

Nurme tn 86 (71801:005:0344), Talu tee 14 (71801:005:0567), Talu tee (71801:005:0581),

Talu tee 12 (71801:005:0568), Talu tee 10 (71801:005:0569), Talu tee 8 (71801:005:0571),

Talu põik 7 (71801:005:0572), Paju tee 7 (71801:005:0456), Paju tee 5 (71801:005:0455),

Tähe tee L1 (71801:005:0459), Paju tee L1 (71801:005:0227), Paju tee 18 (71801:005:0447),

Paju tee 20 (71801:005:0335), Paju põik 1 (71801:005:0200), Eha tee 2 (71801:005:0192),

Juuliku- Tabasalu tee (71801:005:0562) maaüksustega (vt lisa 3).

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 18 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga maatulundusmaaga, kus

kasvab looduslikku niidutaimestikku. Planeeringuala läbib Juuliku peakraav (valgala kuni 10

km2). Juuliku-Tabasalu tee äärses osas on ligikaudu 2 ha suurusel alal olemasolevat

kõrghaljastust. Kraavide nõlvadel on kõrgemat isetekkelist võsa ja haljastust. Samuti asub

kõrghaljastust ka Paju tee ääres.

3.6 Maaüksus on hoonestamata.

3.7 Piirkonnas on olemas tehnovõrkudega liitumise võimalus.

3.8 Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asub planeeringualal Juuliku-Tabasalu tee

kaitsevöönd, osaliselt puurkaevu (PRK0017955) sanitaarkaitseala (id: 6835647), Juuliku

peakraav ja selle veekaitsevöönd, Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd

(id: 5840420, vid: K1321076), elektrimaakaabelliin ja selle kaitsevöönd (id: 8552406, vid:

222556191), sideehitis ja selle kaitsevöönd (id: 11223284, vid: 181979720) ning ühisvee- ja

kanalisatsioonitrassid ja nende kaitsevööndid (Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla

2m süg, alla 250mm, id: 2681512, vid: 5-10-307). geodeetiline märgistus (vid: 42148).

3.9 Juurdepääs planeeringualale on Paju teelt ja Nurme tänavalt.

V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud ja juurdepääsuteed.

5.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

5.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused ja

põhjendused.

5.6 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega.

5.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate

maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja

heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

5.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast, elamuühikute arv);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

5.9 Lähtudes Saku valla üldplaneeringust peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral

elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud

vähemalt 50%; kaksikelamud kuni 50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

5.10 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

5.11 Haljasala ja parkmetsa maa-ala on keskkonnakaitselise, esteetilise ja rekreatiivse väärtusega

ala, kuhu hoonestamist ei planeerita, kuid puhketingimuste parandamiseks võib rajada jalgteid ja

paigaldada istepinke ning tehnovõrke.

5.12 Üldplaneeringust tulenevalt peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral üldjuhul 20%

planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks. Sealjuures peab arvestama, et avaliku ruumi

alla ei lähe sõidu- ja kõnniteed. Planeeringuala elamukvartali keskele tuleks kavandada veel

elanike tarbeks täiendav üldkasutatav maa haljasala, mänguväljaku jmt kavandamiseks. Avalik

ruum planeerida kompaktsena ning lähtuda kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetest. Arvestada

erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, täiskasvanud, eakad, erivajadusega inimesed –

vajadustega (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused jms).

5.13 Planeeringuga mitte kavandada pikki tupiktänavaid.

5.14 Kuna käesoleva detailplaneeringuga kasvab elanike arv piirkonnas, siis ohutumaks jalakäijate

liikumiseks tuleb detailplaneeringuga kavandada üldplaneeringu kohane kergliiklustee Paju tee

äärde kuni Nurme tänava ja Kase tee ristini.

5.15 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada

tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

5.16 Olemasolev kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses.

5.17 Üldplaneeringu kohaste äri- ja tootmismaade ning planeeritavate elamumaade vahele tuleb

ette näha 30 meetrine kaitsehaljastus võimalike häiringute leevendamiseks.

5.18 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil.

5.19 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

5.20 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

5.21 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

5.22 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud,

teed ja kõnniteed).

5.23 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

5.24 Planeeringu koostamisel lähtuda ka:

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

• EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“;

• EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ standard;

• EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard;

5.25 Seoses Juuliku-Tabasalu tee ja Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse

väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

5.26 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need

teha ning planeeringusse lisada.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

6.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

6.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Terviseametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on

võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

6.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

6.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate

tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

6.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

6.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/.

6.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

6.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

6.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

6.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

6.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Raagmets

vallasekretär

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Juuliku maaüksuse

lõunapoolne osa (Tähesära) ja lähiala

Katastritunnus: 71801:005:0623

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 18 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Juuliku maaüksuse lõunapoolse osa (Tähesära)

kruntideks jaotamine ja elamumaadele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine üksik-,

kaksikalemute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuga täpsustatakse pere- ja ridaelamumaa,

haljasala ja parkmetsa maa-ala ning äri- ja tootmismaa juhtotstarvete piire vastavalt maastikus

paiknevale kõrghaljastusele ja kraavidele. Lisaks antakse tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosneb Juuliku (71801:005:0623) maaüksuse osast (Tähesära), Juuliku-

Tabasalu tee (71801:005:0562), Nurme tn 92 a (71901:001:0134), Nurme tn

(71801:005:0538), Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee

(71801:005:0448), Tähe tee L1 (71801:005:0459) ja Paju tee L2 (71801:005:0458)

maaüksuste osadest. Juurdepääs planeeringualale on Paju teelt. Planeeritaval alal hetkel

hoonestus puudub.

Esitatud eskiislahenduse järgi planeeritakse Juuliku kinnistu ümber kruntida ning määrata

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus ning kasutamise tingimused üksik- ja kaksikelamute

ehitamiseks. Eskiisi kohaselt planeeritakse kokku 61 elamukrunti. Planeeringualast põhja

poole jääva äri- ja tootmismaa piirile on kavandatud kõrghaljastusega puhverala. Juurdepääs

2

rohealale on võimalik elamupiirkonna poolt. Kavandatud tänavavõrk jagab hoonestusala

kolmeks eraldi klastriks, mis on ühendatud omavahel kergliiklusteede ja -radadega.

Ühendused luuakse Paju tee, Tähe tee ja Nurme tänava kaudu.

Praegu jääb planeeringuala keskele metsatukk, mis enamuses säilitatakse ning

võetakse kasutusele üldkasutatava puhkealana. Piirkonda hakkab läbima puhvrina toimiv

haljastatud piirkond, mis eraldab eri kasutustega alad ning tekitab ühenduse Paju tn äärde

jääva rohealaga, moodustades rohelise koridori. Planeeringuala läbib põhja-lõunasuunaline

Juuliku peakraav, mis säilitatakse ning puhastatakse. Olemasolev Juuliku kraavide süsteemne

ühendus – sinivõrgustik säilitatakse olemasoleval kujul ning täiendatakse vajalike

ületuskohtade ja kraaviäärsete teeradadega kergliiklejatele. Eesmärgiks on kõigile

kättesaadava läbitava ja avaliku roheala loomine, mistõttu ei ole kraavi kaitsevööndi ala

elamukinnistute koosseisus, vaid eraldiseisev haljasala. Planeeringus järgitakse printsiipi, kus

enamus üksikelamutest omaks otsest ligipääsu rohealale, eesmärgiga luua privaatsust ja

ligipääsetavust. Kaksikelamud paiknevad see-eest kahe tänavamaa kinnistu vahel, eesmärgiga

anda kahepoolne sissepääs.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev arendaja

poolne eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda.

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga, kus kasvab looduslikku niidutaimestikku.

Planeeringuala läbib Juuliku peakraav (valgala kuni 10 km2). Juuliku-Tabasalu tee äärses osas

on ligikaudu 2 ha suurusel alal olemasolevat kõrghaljastust. Kraavide nõlvadel on kõrgemat

isetekkelist võsa ja haljastust. Samuti asub kõrghaljastust Paju tee ääres.

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa ja osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM). Paju

tee äärde on ette nähtud perspektiivne kõnnitee. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(Juuliku maaüksuse lõunapoolse osa (Tähesära) ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu

planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritaval alal ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

3

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2035+, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2022-2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeritavast alast läänepoole jääb Juuliku-Tabasalu maantee. Põhjapoole jääb

maatulundusmaa ja ida- ning lõunapoole jäävad enamuses olemasolevad elamumaad.

Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Piirkonnas on protsessis

lahkmejoonte muudatus ning perspektiivselt on tegu Saku aleviku osaga.

Seega sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda. Sisuliselt olemasolevat elamute

piirkonda laiendatakse. Seega üldiselt sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda ja

ei lähe olemasolevate tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva

informatsiooni kohaselt eeldada ei ole. Planeerimisel tuleb arvestada vaid maantee lähedusega

ja sellelt tuleneva müraga.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Planeeritav ala jääb aastal 2017. seoses maantee projekteerimisega läbi viidud geotehnilise

uuringuga kaetud alale. Tegemist on Põhja-Eesti lubjakiviplatooga ja seal esineb pööratud

looduspinnasega. Pinnakatte moodustavad täite, liiva, mulla, möllsavi ja savimöllmoreeni

4

kihid. Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu lubjakivi. Lubjakivi

pealispind asub kohati alates 0,05 – 2,1 meetri sügavusel maapinnast.

Tegemist on Maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetel enamuses kaitsmata ja osaliselt

keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib teoreetiliselt tekkida

läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti.

Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset

mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete

hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada

mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest

liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus teadaoleva

informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta.

Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 850 m kaugusel

loodepool asuv III kaitsekategooria looduskaitsealuse liigi (hiireviu Buteo buteo) leiukoht.

Ligikaudu 1,1 km kaugusele lõunasuunas jääb looduskaitsealune üksikobjekt (Saku

paekivipaljand KLO4000145). Lähim muinsuskaitsealune objekt on ca 380 m kaugusele

läänepoole jääv ehitismälestis (Juuliku villa, 20 saj. kultuurimälestiste registri number 2952).

Kuna need kaitsealused objektid jäävad sedavõrra kaugele ja tegemist on niivõrd väikese

mõjuga tegevusega (elamuarenduse laiendusega), siis kaitsealustele objektidele tekkiv mõju

on välistatud. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt

ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti

hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne

mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise,

füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ja ka vahetus

läheduses ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja

kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Planeeritaval alal asub ka metsamaad ca 1,14 ha suurusel alal. Planeeringus tuleb leida

võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka olemasoleva metsamaaga tuleb

arvestada. Juba eskiisis on sellega tegelikkuses arvestatud. Vastavalt lähteseisukohtade

punktile 5.16 tuleb olemasolev kõrghaljastus maksimaalses ulatuses säilitada. Seetõttu olulist

mõju metsamaale oodata ei ole.

5

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.

Seoses Juuliku-Tabasalu tee ja Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse

väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Sel viisil saab leevendada maanteedest põhjustatud müraprobleeme ja olulisi mõjusid

tulevastele elanikele. Siiski tuleb arvestada, et ka normikohane müra võib elanikele häiringuid

põhjustada ja seda tuleb antud elukohta valides arvestada.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asuvad planeeritaval alal järgmised kitsendused:

- Juuliku-Tabasalu tee kaitsevöönd

- Osaliselt puurkaevu (PRK0017955) sanitaarkaitseala

- Juuliku peakraav ja selle veekaitsevöönd (1 m)

- Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd (id: 5840420, vid:

K1321076)

- Elektrimaakaabelliin ja selle kaitsevöönd (id: 8552406, vid: 222556191)

- Sideehitis ja selle kaitsevöönd (id: 11223284, vid: 181979720)

- Ühisvee- ja kanalisatsioonitrassid ja nende kaitsevööndid (Maa-alune vee ja kanal.

vabavoolne torustik alla 2m süg, alla 250mm, id: 2681512, vid: 5-10-307)

- Geodeetiline märgistus (vid: 42148).

Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

6

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju

eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust.

Juurdepääsu võimalus planeeritavale alale on hetkel avalikult Paju teelt. Seega

olemasolevaletele teedele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna

elanikkonda. Samas on tegu teedega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtavad.

Kuna käesoleva detailplaneeringuga kasvab elanike arv piirkonnas, siis ohutumaks jalakäijate

liikumiseks tuleb detailplaneeringuga kavandada üldplaneeringu kohane kergliiklustee Paju

tee äärde kuni Nurme tänava ja Kase tee ristini. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju

oodata ei ole.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke

informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

7

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes on siiani harjunud

kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad naabriteks

elamud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist on Saku valla

üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma

olemasolevasse keskkonda ja uute tänapäevaste elamute puhul ei ole mingit negatiivset mõju

oodata. Kuna tänapäeval kasutatakse kütteks eelkõige maakütet, õhk-vesikütet ja

päikesepaneele, siis ka elamute kütmisel naabrite välisõhu kvaliteet ei halvene.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Praeguse informatsiooni kohaselt

olulist radoonimõju eeldada ei ole.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid,

hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,

8

vääriselupaiku, rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline

negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole.

Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia

põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku

valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses

jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra

või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga elukondlike ehitisi, (st

puuduvad teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud ja mõjud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ja Terviseametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6

seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …….. kirjaga nr ……… seisukohal, …………..

Terviseamet on oma …….. kirjaga nr ……… seisukohal, …………..

Täiendavad keskkonnaalased keskkonnatingimused

- Seoses Juuliku-Tabasalu tee ja Tallinna ringtee lähedusega tuleb planeerimislahenduse

väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette

leevendusmeetmed.

9

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud analüüsist ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi

olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Juuliku küla

Juuliku maaüksuse lõunapoolse osa (Tähesära) ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Eha tee

P aju tee

Ju ul

ik u-

Ta ba

sa lu

te e

Tallinna ringtee

TORUD:

Juuliku peakraav

Tähe tee

EEEEEEEEEE

EE EE EE EE EE

EEEEEEEE EEEEEEEEEE

EE

EE

EE

EE

EE

EE

EE

EE

EE

EEEEEEEE EEEEEE

EE EE

EE

EEEE EE

EE

EE

EE

EE

EE

EE EE

EE EEEEEE

EE

EE2 EE2

EE2EE2

EE2

EE2

EE2

30

20,1

5,0

10

22,0

15,0

1385 m2 1407 m2 1443 m2 1443 m2 1443 m2

1393 m2 1291 m2

1284 m2 1270 m2

1445 m2 1400 m2 1401 m2

1402 m2

1506 m2 1394 m2

1361 m2 1329 m2

1331 m2 1313 m2

1413 m2

1416 m2

1353 m2

1368 m2 2116 m2

2117 m2

1411 m2

1423 m2

1425 m2

1449 m2

2152 m2 2166 m2

1329 m2

1283 m2

1266 m2

1303 m2

1316 m2

1307 m2

1308 m2

1309 m2

1355 m2

1463 m2

1278 m2

1342 m2

1326 m2

1352 m2

1281 m21273 m21289 m2

1399 m2

1403 m2

1358 m2

1339 m2

1326 m2

1358 m2 1439 m2

1374 m2

2026 m2

2033 m2

2065 m2

1249 m2

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 18 19 20 21

22

23

24

25

26 27

28

29

30

31

32 33

34 35

36 37 38 39 40 41 42 43

49

50

51

48 47

46

45

44

58 57 56 55 54

53

52

61

60

59

62

63

67

68

66

64

65

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. ALUS: Maa-ameti WMS ortofoto

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Veekogu

Planeeritud haljasala

EE Üksikelamu

EE2 Paariselamu

Planeeritud maapealne hoonestusala

Krundi positsiooni number

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Tänavahaljastuse võimalik asukoht

Juuliku peakraavi kaitsevöönd 10 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Planeeritud jalgraja võimalik asukoht

Autode võimalik juurdepääs krundile

Ettepanek transpordimaa sihtotstarbe andmiseks

1

Planeeritava ala näitajad:

Ala suurus: 157 340 m2

millest - elamumaad: 86 800 m2

- transpordimaad: 21 500 m2

- üldmaad: 49 040 m2

- elamukrunte: 61

avalike rohealade osakaal 31%

Koostatud: 30.06.2023 K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti

tel +372 626 4100, [email protected]

Saku vald, Juuliku elamuala detailplaneeringu

algatamisettepanek

M 1:1000