Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alevik Oja-Peetri kinnistu korrigeeritud detailplaneeringu kooskõlastamine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/16962-5 |
| Registreeritud | 11.11.2025 |
| Sünkroonitud | 12.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kuusalu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kuusalu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Kirja edastamine
Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
[email protected] Teie 27.05.2025 nr 7.2-2/25/16962-4
Meie: 11.11.2025 nr 7-1/3749
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Oja-Peetri DP_09_10_2025.asice
Kadi Raudla
Digiallkirjad
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
[email protected] Teie 27.05.2025 nr 7.2-2/25/16962-4
Meie: 11.11.2025 nr 7-1/3749
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Oja-Peetri DP_09_10_2025.asice
Kadi Raudla
Digiallkirjad
ILLUSTRATSIOON Janika Jürgenson
Arhitekt
30.07.2025 a. Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
-
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
DP 20-24
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
PLANEERITAV SOOVITUSLIK
HOONE ASUKOHT
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Ants Sepp
1 1
põld
põld
põ ld
põ ld
kuhjatud pinnas
kraav
kraav
kraav
kill
ki ll
ki ll
ki ll
ki ll
ki ll
A
A
A
H
36 .4
2 36
.5 3
36.36
36 .1
4
36 .3
0
36 .2
4
35 .5
3
35 .6
6
35 .4
2
35 .5
1
35 .4
0
35 .5
5
35 .8
3
35 .8
3
36 .0
9
36 .0
2
36 .2
4
36 .2
4
36 .3
5
36 .3
5
36 .4
6
36 .4
6
36 .5
9
36 .5
9
36 .0
1 36
.1 6
36 .1
9
35 .7
635 .8
1 35
.8 5
35 .8
1
35 .7
7 35 .7
5
35 .8
4
36 .0
5
36 .2
3 36
.2 8
36 .3
1
36 .4
9 36
.5 5
36 .1
8
36 .1
4
36 .4
7
36 .5
4
36 .4
6 36
.4 3
36 .4
5
36 .4
1
36 .4
6
36 .5
3
36 .5
3 36
.6 8
36 .6
0
36 .6
0
36 .7
0
36 .6
5
36 .5
7
36 .4
7
36 .3
4
35 .9
2
35 .5
4
35 .7
4
35 .9
0
36 .2
0
36 .3
7
36 .4
9
36.42
36.41
36 .4
4
36.30
36.27
36.51
36 .5
1
36.39
36.21
36.40
36 .3
5
36.31 36.12 36.38
36.57
36.65
36.67
36.55
36.52
36.41
36.23
36.39
36.58
36.73
36.77
36 .6
1
36.58
36.75
36.77
36 .8
4
36 .9
0
36 .4
6
36.62
36.80
36.84
36 .7
7
36 .7
3
36 .8
5 36
.8 7
36 .8
6
36.61
36.84
36.87
36 .5
8
36.56
36.76
36.76
36 .7
8
36 .7
3
36.51
36.69
36.72
36 .5
6
36.46
36.63
36.65
36 .3
4
36.38
36.53
36.54
36 .0
3
36.26
36.44
36.49
35 .4
6 35
.5 5
36.15
36.36
36.42
35 .3
3
36.08
36.27
36.34
35 .0
4
36.11
36.30
36.33
35 .0
8
35 .2
2
36.13
36.31
36.32 35
.4 1
36.20
36.31
36.30
35.70 35.92
36.21
36.31
36.22
35.93
35.49
36.14
36.26
36.19
35.90
35.37
36.17
36.29
36.21
36.06
35.59
35 .3
3
36.28
36.36
36.28
36.06
35 .8
4
36.16
36.20
36.18 36.28
36.42
36 .3
1
36.12
36.26
36.20
35 .8
3 36
.0 2
36 .0
4
35 .9
7
36 .0
6 36
.0 8
36 .0
0 36
.0 1
36 .1
6
36 .1
4 36
.1 7
36.17
35.96
36.15
35.95
35.19
35.94
35.72
35.28
35.81
35.62
35.05
35.79
35.49
35.04
35.66
35.40
35.46
35 .8
7
35 .9
5
36 .0
7
35 .8
8
35 .7
3
35 .7
0
35 .6
8
35 .6
5
35 .6
8
35 .6
3
35 .5
335 .4
6 35
.6 635
.8 4
35 .9
8
35 .9
936 .1
2
36 .2
9
36 .4
1
36 .1
5
36 .0
7
35 .8
7
35 .7
1
35 .4
4
35 .5
9
35 .6
7
35 .6
3
35 .8
5
36 .1
4
36 .2
7
36 .11
36 .5
6
36 .5
5
36 .5
9
36 .6
2
36 .5
9
36 .5
0
36 .4
0
36 .3
4
36 .4
4
36 .6
2
36 .4
6 36 .3
5
36 .3
2
36 .2
9
35 .9
736 .0
2
36 .2
6
36 .4
5
36 .4
6
36 .7
2
36.21 36.28
36 .2
836 .1
335 .8
1
36 .4
4
36.48
36 .0
9
36 .1
7
36 .0
8
36 .3
3 35
.9 6
36 .3
0 35
.6 9
35 .9
8
36 .4
6
36 .4
2
36 .4
2
36 .3
8
36 .4
2
36 .3
9
36 .3
8
36 .3
236 .6
0
36 .5
0
36 .5
8
36 .5
2
36 .2
8
35 .8
9
36 .0
0
35 .7
4
35 .5
2
35 .5
4
35 .6
0
35 .7
6
35 .7
6
35 .6
8
35 .8
0 35
.6 6
36 .2
4
36 .0
4
36 .3
8 35
.9 0
35 .6
2
35 .7
6 35 .8
8 36
.0 8
36 .1
6
36 .1
0
36 .0
2 35
.9 2
35 .8
6
35 .6
8
35 .8
6 36
.2 2
36 .4
4
36 .0
8
35 .7
835 .5
2
36 .2
6
36 .5
0
36 .3
6
36 .1
0
35 .5
8 35
.3 8
35 .6
6
35 .5
0
35 .1
6
35 .5
4
36 .0
6
36 .4
0
36 .6
8
36 .5
6
36 .7
2
36 .6
4
36 .3
2
35 .8
2
36 .5
6
35 .6
8
35 .7
6
36 .3
4
36 .4
8
36 .5
4
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
X= 65
91 60
0
X= 65
91 45
0
Y= 57
83 00
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
or ie
nt
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X X X
X X
XXXX
X X
X X
X X
X X
X X
X
X X
X X
X X
X X
X
X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
N
SW
E
V2 V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1 W1
W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W 1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W 2
W 2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2 W2
W2
W2
W2
W2 W2
W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
PK
W1 W1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1W1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
W 1
W1
W1
W1
W1
K2 K2
K2
K2
K2
K2
K2
K 2
K 2
K 2
K 2
K 2
K 2
K2
V2
V2
V2
V2
V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2
V2
V2
V2
K2
K2
K2V2
V2
V2
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
liitumisnähtavus 90 m
liitumisnähtavus 190 m
liitumisnähtavus 190 m
liitumisnähtavus 190 m
3,0
3, 0
pla ne
eri tav
m ast
ole maso
lev m
ast
juu rde
pä äs
lik vid
eer ita
kse
Pos 3
liit um
isk ilp
Pos 1
liit um
isk ilp
Käru
35 20
1:0 03
:11 30
Nurm e
35 20
1:0 03
:01 57
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Oja- Peet
ri
35 20
1:0 03
:00 11
ele ktr
iüh en
du s
ala jaa
mast
Fuk si:
(K otk
a)
sid eü
he nd
us
sid ek
aev ust
KII- 02
0
Pos 1
EP 10 0%
9
50 0
4(1 +3)
2 / -1 59
90 m
²
Pos 2
EP 10 0%
9 50
0 4(1
+3)
2 / -1 59
88 m
²
Pos 3
EP 10 0%
9 50
0 4(1
+3)
2 / -1 98
20 m
²
15,0
15 ,0
5, 0
5,0 10
,0
5,0
10 ,0 3, 5
3,5
10 ,0
50 ,0
25 ,7
20 ,0 24
,1
13 ,9
20 ,0
20,0
20,0
10,0
15 ,0
20 ,0
24 ,3
15 ,4
15,0
40 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
30,0
Pos 2
liit um
isk ilp
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss i
et te
pa ne
k
kr un
di p
la ne
er itu
d si
ht ot
st ar
ve (k
at as
tri ük
su se
li ik
)
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
m ²
m oo
du st
at ak
se ki
nn is
tu te
st (n
r)
lii de
ta va
te /
la hu
ta ta
va te
o sa
de su
ur us
ed m
²
os ad
e se
ni ne
si ht
ot st
ar ve
(k at
as tri
ük su
se li
ik )
1 Kusti E 100% 5990 Oja-Peetri kinnistu nr: 11062502
-5990 M 100%
2 Antsu E 100% 5988 -5988 M 100%
3 Oja-Peetri E 100% 9820 -9820 M 100%
kokku: 21798
W 1
W 1
aj
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1W
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W
S1
S1 S1
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
11 26
0 J õe
läh tm
e-K em
ba
tee
35 20
1:0 01
:02 29Pos
1
Pos 2
Pos 3
Van a-N
arv a m
nt 1
35 20
1:0 03
:00 76
Mõis a j
alg tee
L3
35 20
1:0 03
:05 44
Kiiu -K
äli ja
lgt ee
L2
35 20
1:0 03
:05 19
Van a-N
arv a m
nt 3
35 20
1:0 03
:01 01
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Mõis a t
ee 2
35 30
1:0 01
:10 32
Riig ite
eg a r
ist um
ist el
pa iga
lda da
te hn
ov õrg
ud
ko gu
ul atu
ses ka
its eh
üls si.
ala jaa
m
Fuk si:
(K otk
a)
sid ek
aev
KII- 02
0
Pos 2
liit um
isk ilp
Pos 1
liit um
isk ilp
Pos 3
liit um
isk ilp
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
kr un
di tä
is eh
itu sp
ro ts
en t
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ ab
ih oo
ne )
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
or ru
se lis
us (e
la m
u / a
bi ho
on e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa -a
lu ne
ko rr
us el
is us
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
) el
am u
/a bi
ho on
e
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
os ak
aa lu
%
pl an
ee rit
av ka
ta st
riü ks
us e
si ht
ot st
ar ve
ja os
ak aa
lu %
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
pi ira
ng ud
1 5990 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 5*
2 5988 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 3* kuni 5*
3 9820 500 5% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 7*
Arhitektuursed piirangud
- Katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. - Katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Krundi võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Maanteepoolsel küljel peab piirdeaed olema vähemalt 10 m kaugusel krundi piirist. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. - Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (kasvuhoone, mängumaja) võib krundile rajada lisaks kuni kolm.
V3
K2
K2
K 2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
11 26
0 J õe
läh tm
e-K em
ba
tee
35 20
1:0 01
:02 29Pos
1
Pos 2
Pos 3
Van a-N
arv a m
nt 1
35 20
1:0 03
:00 76
Mõis a j
alg tee
L3
35 20
1:0 03
:05 44
Kiiu -K
äli ja
lgt ee
L2
35 20
1:0 03
:05 19
Van a-N
arv a m
nt 3
35 20
1:0 03
:01 01
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Mõis a t
ee 2
35 30
1:0 01
:10 32
Riig ite
eg a r
ist um
ist el
pa iga
lda da
te hn
ov õrg
ud
ko gu
ul atu
ses ka
its eh
üls si.
ve esõ
lm V
-1K
tor ust
ik hü
lsi s
ka ev
K -2M
MK50 -47
reo ve
e üle
pu mpla
Pos 1 j
a P os
2
liit um
isp un
kti d
Pos 3
liit um
isp un
kt
Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m
äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu
kaitsevöönd - 10 m kollektori telgjoonest mõlemale poole;
4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002);
5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala;
6* veetorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;
7* puurkaevu hooldusala - r= 10 m.
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust peab hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest olema 30,0 m. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Enne olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist (ümberehitamist) ei ole võimalik krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada
ehitisi. 7) Lähtuvalt Kuusalu valla üldplaneeringust on lubatud hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. 8) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
09.10.2025 a. 3DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:500
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
W2 W2
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND
KOLLEKTOREESVOOLU ASUKOHT (lähtuvalt mõõdetud kaevude asukohast)
KOLLEKTOREESVOOLU KAEV
DRENAAŽITORUSTIK KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
HOONESTUSALA
HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI KESKPINGE ÕHULIIN LIKVIDEERITAKSE
VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA
JUURDEPÄÄSTUSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA PERSPEKTIIVSE VÕIMALIKU KERGLIIKLUSTEE RAJAMISEKS
LIKVIDEERTIAV OBJEKT
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND JA SERVITUUDIALA 1-20 kV MAAKAABELLIIN (KESKPINGE MAAKAABEL)
PUURKAEVU SOOVIT. ASUKOHT PUURKAEVU HOOLDUSALA VEETORU ORIENT. ASUKOHT KANALISATSIOONITORU ORIENT. ASUKOHT
OMAPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) JAOTUSKILP / LIITUMISKILP (ORIENT. ASUKOHT) SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT)
NÄHTAVUSKOLMNURK PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT
HALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT
PERSP. VEETORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. KANALISATSIOONITORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. KANALISATSIOONI SURVETORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. REOVEE ÜLEPUMPLA ASUKOHT NING KUJA (alternatiivne lahendus)
PLANEERITAV
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE
/MAA-ALUNE)
5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:
E - ELAMUMAA
W1W1
PK
ELEKTRILAHENDUSE JA VÕIMALIKU SIDEÜHENDUSE SKEEM
TINGMÄRGID OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) VÕIMALIK SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT) SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
aj
W1 W1
S1 S1
S1
Ants Sepp
VEE- JA KANALISTASIOONIVARUSTUSE ALTERNATIIVSE LAHENDUSE SKEEM
V2
K2
TINGMÄRGID PERSP. KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PERSP. KANALISTASIOONI SURVETORU VÕIMALIK ASUKOHT PERS.VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT REKONSTRUEERITAV VEETORUSTIK OLEMASOLEV VEETORU OL.OLEV KANALISATIOONITORU SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERINGUALA PIIR OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA
V2
K2
V3 PLANEERINGUALA PIIR OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA
Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa M - maatulundusmaa
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: 20-24
Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus
Mõisa tee 17
Kiiu alevik 74604
Kuusalu vald
Harju maakond
e-post: [email protected]
tel: +372 606 6370
HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KIIU ALEVIK
OJA-PEETRI KINNISTU
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc
TALLINN 2025
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ................................................................. 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 5 2.2. Maakasutus ............................................................................................................. 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ......................................... 6 2.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 2.6. Haljastus ................................................................................................................. 7 2.7. Piirangud ................................................................................................................ 7 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7 2.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8
3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 8
3.1.1. Planeeritud krundistruktuur ............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 8
3.2. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................. 8 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud .............................................................................. 10
3.3. Heakord, haljastus ja piirded ................................................................................ 10 3.4. Teed ...................................................................................................................... 10
3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .................................................................... 11 3.4.2. Parkimine. ..................................................................................................... 11 3.4.3. Kergliiklustee kavandamine .......................................................................... 11
3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 11 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 11 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 12 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 13
3.6. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 14 3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon ..................................................................... 15 3.6.3. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.4. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16
3.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 16 3.8. Kuritgevusriskide vähendamine ........................................................................... 17 3.9. Piirangud .............................................................................................................. 17
3.9.1. Servituudid .................................................................................................... 17 3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 18 3.9.3. Maaparandus ................................................................................................. 18
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 19
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 3
4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 19 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................... 19
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem
Joonis 2: Tugiplaan M 1:500
Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
ILLUSTRATSIOON
Joonis 1: 3D illustratsioon
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 4
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Planeeringualaks on Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuv Oja-Peetri katastriüksus (kat.
tunnus 35201:003:0011). Planeeringuala pindala on 21798 m².
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 03.10.2024 korraldus nr
261 „Kiiu aleviku, Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert.
1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne
▪ Kinnistust kuni kolme elamukrundi eraldamine ning kruntidele ehitusõiguse
määramine elamute ja abihoonete rajamiseks.
▪ Alale sobilike arhitektuursete tingimuste määramine.
▪ Aadressi määramine elamukrundile.
▪ Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.
▪ Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.
▪ Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.
Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Radiaan OÜ, töö nr 2576G24,
mõõdistatud 04.11.2024.
1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid
▪ Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001
otsusega nr 68);
▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78);
▪ Planeerimisseadus;
▪ Ehitusseadustik;
▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
▪ Looduskaitseseadus;
▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
▪ Maaparandusseadus;
▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
▪ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 5
▪ Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“;
▪ Tuleohutuse seadus;
▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”;
▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
▪ EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
▪ Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14.
detsembri 2022 määrusega nr 26);
▪ Transpordiameti juhend „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“;
▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. Asukoht
Planeeringuala asub Kuusalu vallas Kiiu aleviku põhjaosas, 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
ääres. Juurdepääs planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024)
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 6
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Jrk
nr
Katastriüksuse
nimetus
Katastriüksuse
tunnus
Katastriüksuse
sihtotstarve
Kinnistu
pindala
1 11266 Kiiu-
Kaberneeme tee 35201:003:0180 Transpordimaa100% 28604 m²
2 Tamme 35201:003:0224 Tootmismaa 100% 2630 m²
3 Käru 35201:003:1130 Maatulundusmaa 100% 45025 m²
4 Nurme 35201:003:0157 Maatulundusmaa 100% 86307 m²
2.2. Maakasutus
Oja-Peetri katastriüksuse (kat. tunnus 35201:003:0011) sihtotstarve on maatulundusmaa
100%.
2.3. Hooned ja rajatised
Ehitisregistri andmetel Oja-Peetri katastriüksusel ehitisi ei asu.
2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus
Planeeringuala jääb Kiiu aleviku keskosast ning seda läbivast Tallinna-Narva maanteest
põhja poole. Tegemist on rohtu kasvanud põllumaaga. Katastriüksuse põhjaservas kulgeb
pinnastee ning üle planeeringuala lõunanurga läheb juurdepääsutee Käru katastriüksusele.
Paralleelselt Kiiu-Kaberneeme maanteega on planeeringuala lõunaosas kraav.
Planeeringuala maapind on tasase reljeefiga, kerge langusega katastriüksuse kaguosas
asuva kraavi poole. Kõrguste vahemik maa-alal on abs. +35,16 m kuni abs. +36,72 m.
Planeeringualast põhja ja lääne pool paiknevad kasutuses olevad põllumaad ning ida pool,
teisel pool Kiiu-Kaberneeme maanteed, asuvad hoonestatud maatulundusmaad ja
elamumaad. Oja-Peetri katastriükusest lõunas, Tamme katastriüksusel, asub Kuusalu
valla jäätmejaam.
Idas külgneb planeeringuala 11266 Kiiu-Kaberneeme teega. Tegemist on ligikaudu 6 m
laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Maa-ameti
Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 334 autot. Tee
ääres valgustus ning kõnniteed puuduvad.
Lähimad bussipeatused asuvad planeeringualast ligikaudu 280 m lõuna pool, Vana-Narva
maantee (11260 Jõelähtme-Kemba tee) tee ääres.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad elamud on ühe- ja kahekorruselised, kahe
poolse kaldega katusega (valdavalt viilkatusega) üksikelamud. Välisviimistluses on
kasutatud puitu või krohvi. Piireteks on kasutatud erineva kõrgusega puit-, kivi- ja
võrkpiirdeid, hekke ja puid.
2.5. Tehnovõrgud
Ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin).
Alal paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning maaüksust läbib maaparandusehitise
Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 7
2.6. Haljastus
Planeeringuala on kõlvikuliselt haritav maa, mis on käesoleval ajal rohtu kasvanud. Alal
kasvavad hajali erinevate puude ja põõsaste grupid.
2.7. Piirangud
▪ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd – 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast
(11266 Kiiu-Kaberneeme tee);
▪ elektripaigaldise kaitsevöönd – 10 m keskpinge õhuliini teljest;
▪ maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd – 10 m kollektori telgjoonest
mõlemale poole;
▪ maaparandussüsteemi Ploompuu (kood 4031250300060/002) maa-ala;
▪ Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.
2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal
ning parandatud maaga alal (roheline ruudustik joonisel), alvarite alal (helesinine
ruudustik).
Alvarid e loopealsed ei paku oma õhukese pinnakatte tõttu kaitset põhjaveele, seega on
need alad määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada
tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti.
Planeeringuala asukoht
Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust.
Uue hoonestuse rajamisel hajaasustusega alale tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega
(Kuusalu valla üldplaneering p 6.5):
▪ Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine.
▪ Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide
minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest
30,0 m.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 8
▪ Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta
olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi,
kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada
vanade kinnistu piiridega.
2.9. Alal kehtiv detailplaneering
Kehtiv detailplaneering alal puudub.
3. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette Oja-Peetri katastriüksuse jagamise kolmeks üksikelamu
maa (EP) sihtotstarbega krundiks.
Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ja seatakse hoonestustingimused üksikelamute
ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu maa kruntidele on lubatud ehitada üksikelamu ja
kolm abihoonet. Elamud on lubatud kuni 2-korruselised, katuseharja kõrgus maapinnast
kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m.
Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääs Kiiu-Kaberneeme teelt.
Maantee äärde, kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3, nähakse ette perspektiivse võimaliku
kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Parkimine lahendatakse omal krundil.
3.1. Krundijaotus ja hoonestus
3.1.1. Planeeritud krundistruktuur
Oja-Peetri katastriüksus jagatakse kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks.
3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil.
Kruntide hoonestusalad on määratud 10 m kuni 30 m krundi piirist sissepoole. Nurme
(35201:003:0157) ning Käru (35201:003:1130) kinnistute poolsest küljest on
hoonestusalad kavandatud 15 m krundipiirist sissepoole, et tagada üldplaneeringust
tulenev nõutud minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest (30 m). Maanteepoolsel
küljel on hoonestusala määratud 20 m krundi piirist sissepoole. Eri kruntide
hoonestusalade omavaheliseks kauguseks on planeeritud 40 meetrit.
Hoonestusalad on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit ning
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit. Kui hoonete projekteerimise käigus
selgub, et maaparandussüsteem paikneb alal teisiti, kui on näidatud planeeringu joonisel,
tuleb lähtuda reaalsest olukorrast ning hooneid maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndisse ja naaberkinnistutelt lähtuvate dreenitorude kaitsevöönditesse
projekteerida ei tohi. Samuti ei ole võimalik enne olemasoleva keskpinge õhuliini
likvideerimist (ümberehitamist) krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
Planeeritavad hoonestusalad on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega).
Planeeringu joonisel kujutatud hoonete asukohad on soovituslikud ning täpsustatakse
ehitusprojektidega.
3.2. Projekteerimise põhimõtted.
▪ Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid
(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).
▪ Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada elamu ja kuni
kolm abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on 500 m².
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 9
Elamu lubatud korruselisus on 2 ja katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete
korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m. Hoonetele on lubatud rajada 1 maa-alune korrus.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning
välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka
väljaspoole hoonestusalasid.
Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks
mõeldud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5,0 m kõrgused väikeehitisi (nt.
kasvuhoone, mängumaja vms) võib lisaks rajada kuni kolm. Naaberkinnistu omanikega
kirjalikul kokkuleppel võib neid rajada ka väljaspoole hoonestusala (ei tohi rajada
hoonestusala piirist maantee poole), arvestades arhitektuurse sobivuse ning kujadega
(tuleohutus, tehnovõrgud, maaparandussüsteem).
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva maaparandussüsteemiga (vt p 3.9.3
Maaparandus).
3.2.1. Kruntide ehitusõigus
Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded
pos nr. 1 2 3
krundi aadressi
ettepanek Kusti Antsu Oja-Peetri
krundi planeeritud
suurus (m²) 5990 5988 9820
hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²) 500 500 500
krundi
täisehitusprotsent 8% 8% 5%
hoonete lubatud max
korruselisus
(põhihoone / abihoone)
2 /1 2 /1 2 /1
hoonete lubatud max
maa-alune korruselisus -1 -1 -1
hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
maapinnast (m)
(põhihoone / abihoone)
9,0 / 5,0 9,0 / 5,0 9,0 / 5,0
hoonete suurim lubatud
arv krundil
(põhihoone+abihoone)
4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)
planeeritud krundi
kasutamise sihtotstarve
ja osakaalu %
üksikelamu maa
(EP) 100%
üksikelamu maa
(EP) 100%
üksikelamu maa
(EP) 100%
planeeritud
katastriüksuse
sihtotstarve ja
osakaalu %
elamumaa (E)
100%
elamumaa (E)
100%
elamumaa (E)
100%
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 10
3.2.2. Arhitektuursed piirangud
▪ katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt
varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. Kõrvuti rajatavate hoonete puhul
vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.
▪ katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate.
▪ Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi.
Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi,
krohvipinda jms. Vältida plekk- või plastvoodrit. Ei ole lubatud ehitada hooneid, mille
välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil.
▪ abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga;
▪ hooned tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse;
▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud
ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;
▪ planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.
3.3. Heakord, haljastus ja piirded
Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja
tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on
kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013
määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada
valla territooriumil puhtus ja heakord.
Planeeringuala on kasutusest väljas olev põllumaa, mis on rohtu kasvanud. Alal kasvavad
hajali erinevate puude ja põõsaste grupid. Olemasolevat kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke
tuleb maksimaalselt säilitada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral
kasutada asendusistutust. Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust.
Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu-
ja põõsaliike. Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas
haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud
negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed. Soovitatav on rajada
kõrghaljastus kruntide Pos nr 1 ja Pos nr 2 maanteepoolsele küljele, et eraldada maanteed
õuealadest. Haljastust ei tohi rajada perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks
kavandatud servituudialale.
Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide
haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada eraldi
haljastusprojekt. Uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.
Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.
Elamukruntide piiridele võib rajada kuni 1,5 m kõrguse piirde. Kruntidel Pos nr 1 ja Pos
nr 3 võib piirdeaia krundi maanteepoolsel küljel rajada krundi piirist minimaalselt 10 m
kaugusele. Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire. Piire peab sobima hoonete
arhitektuuriga. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne
piirete lahendus. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa hekke, elupuuhekke piiretena
mitte kasutada. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab olema vähemalt 4 m laiune, et
tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.
3.4. Teed
Transpordiameti väljastas 11.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/16962-2 seisukohad Kuusalu
vald Kiiu alevik Oja-Peetri detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringualale ulatub 11266 Kiiu-Kaberneeme tee kaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 11
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale.
Planeeringualale kavandatakse 2 juurdepääsu riigimaanteelt 11266 Kiiu-Kaberneeme tee:
säilib lõunapoolseim ristumiskoht, mis tagab ka juurdepääsu Käru (35201:003:1130) ja
Liiviku (35201:003:0046) katastriüksustele ning planeeringuala keskossa planeeritakse
uus mahasõit. Planeeringuala kirdepiiril olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse.
Planeeringuala keskossa kavandatud ristumiskohast saavad juurdepääsu krundid Pos nr 1
ja Pos 2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek seada juurdepääsu tagamiseks krundile
Pos nr 1 servituut krundi Pos 2 kasuks.
Detailplaneeringu joonisele on kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt
Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Liitumisnähtavus peatumiskohustusega
ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee
liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90 km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms
rajatise likvideerimine.
3.4.2. Parkimine.
Lähtuvalt standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (parkimisnormatiiv – 3
parkimiskohta väikeelamute alal) näeb planeeringulahendus ette 3 parkimiskohta igal
elamukrundil.
Parkimine lahendatakse oma kinnistul. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud.
3.4.3. Kergliiklustee kavandamine
Detailplaneeringu joonisele nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud perspektiivse
võimaliku kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Kergliiklustee täpne paiknemine ning
parameetrid selguvad kergliiklustee tervikprojekti koostamisel. Kergliiklustee
projekteerimisel lähtuda Transpordiameti poolt koostatud juhendist „Kergliiklustaristu
kavandamise juhend“.
3.5. Tehnovõrgud
Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude
vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus.
Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ning need
paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. Lähtuda Transpordiameti juhendis
„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
Tehnovõrkude ehitamisel ei tohi kahjustada kollektoreesvoolu kollektorit ega muud
drenaaži.
3.5.1. Veevarustus
Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~1,5 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta
arvestuslikult 0,5 m3/d).
Krundile Pos nr 3 rajatakse planeeringuala veevarustuse tagamiseks puurkaev. Puurkaevu
hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.
Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse projekteerimisetapis.
Alternatiivse lahendusena võib planeeringuala ühendada ühisveevärgi torustikuga.
Kuusalu Soojus OÜ väljastas 11.04.2025 tehnilised tingimused nr 025 Oja-Peetri kinnistu
liitumiseks Kiiu aleviku ühisveevärgiga. Joogivee liitumispunktiks saab kasutada Mõisa
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 12
tee 2 (35301:001:1032) kinnistul asuvat veesõlme V-1K. Liitumiseks tuleb uus
veetorustik rajada kuni Vana-Narva mnt 3 kinnistuni ja rekonstrueerida torustik Vana-
Narva mnt 3 kinnistust kuni veesõlmeni V-1K Mõisa tee 2 kinnistul. Vana-Narva mnt alt
on olemasolev torustik viidud läbi hülsiga.
3.5.2. Reovee kanalisatsioon
Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~1,5 m³/d (iga üksikelamu
krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d).
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuga tehakse
ettepanek rajada igale kinnistule biopuhasti ning imbväljak. Imbväljak peab jääma lähima
punktiga vähemalt 13 m kaugusele riigitee katte servast ning reovee kohtkäitlusrajatise
kuja ei tohi ulatuda riigitee maaüksusele.
Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja
hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS
§ 127 lg 1). Heitvett on keelatud juhtida drenaažitorudesse ning pinnasesse drenaaži maa-
alal. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning imbväljaku
kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi paikneda elamu
ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1). Omapuhastite ja imbväljakute täpne asukoht
määratakse projekteerimisetapis.
Alternatiivse lahendusena võib planeeringuala ühendada ühiskanalisatsiooniga. Kuusalu
Soojus OÜ väljastas 11.04.2025 tehnilised tingimused nr 025 Oja-Peetri kinnistu
liitumiseks Kiiu aleviku ühisveevärgiga. Liitumiseks tuleb planeeringualale paigaldada
reovee ülepumpla ning kanalisatsiooni survetoru rajada kuni Vana-Narva mnt 3
kinnistuni. Kanalisatsiooni liitumispunktiks saab kasutada olemasolevat kaevu K-2M.
Enne liitumispunkti K-2M tuleb Vana-Narva mnt 3 kinnistule paigaldada
voolurahustuskaev.
Üldised ühisveevärgiga liitumise tehnilised tingimused:
▪ Kaevetööd kooskõlastada teiste kommunikatsioonide valdajatega.
▪ Rajatavad torustikud esitada avatud kaevikus OÜ Kuusalu Soojus esindajale, kes
annab nõusoleku tagasitäite teostamiseks. Etteteatamise aeg kaeviku ülevaatuseks on
2 tööpäeva, lühema etteteatamise korral ei ole võimalik kindlustada soovitud
ajahetkel ülevaatust.
▪ Tööde teostamisel ilma avatud kaeviku ettenäitamiseta on OÜ-l Kuusalu Soojus õigus
nõuda kontrollimiseks kaeviku lahtikaevamist kinnistu omaniku kulul.
▪ Kõikide liitujate veemõõdusõlmed peavad paiknema külmumise eest kaitstud
ligipääsetavas kohas. Veearvesti ees peab olema sulgeseade (kraan). Veearvesti järel
peab olema sulgeseade ja tagasilöögiklapp. Enne kasutuselevõttu peab
veemõõdusõlmed esitama ülevaatuseks ja plommimiseks OÜ Kuusalu Soojus
esindajale.
▪ Enne liitumist sõlmida OÜ-ga Kuusalu Soojus liitumisleping ja enne vee kasutamise
algust teenusleping (lepingute projektid koostab OÜ Kuusalu Soojus).
3.5.3. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ
16.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 488387.
Detailplaneeringu ala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Fuksi:(Kotka) baasil.
Nimetatud olemasolevast alajaamast nähakse ette uutele objektidele välja 0,4 kV
maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 13
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
Elektriühendus krundile Pos 2 on planeeritud läbi krundi Pos 1. Planeeritavale
elektrikaablile ning liitumiskilbile seatakse servituut.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek asendada planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin
planeeringuala ulatuses maakaabliga, mis paigaldatakse planeeringuala serva 11266 Kiiu-
Kaberneeme tee katastriüksusele. Maakaabli asukoha ettepanek on näidatud planeeringu
joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb kliendil esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumis- ja jaotuskilbid kavandada väljapoole riigitee maaüksust ning arvestada teega
külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.
Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini
kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
3.5.4. Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 31.01.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39428573.
Detailplaneeringuga haaratud alal puuduvad Telia sideehitised.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik planeerida lähtuvana
sidekaevust KII-020. Igale krundile nähakse ette individuaalsed
sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt
vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda
planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti
sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti
koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Sideühendus krundile Pos 2 on võimalik planeerida läbi krundi Pos 1. Planeeritavale
sidekaablile seatakse servituut.
Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil.
3.5.5. Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise
käigus. Variandid on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib
kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. Päiksepaneelid on
lubatud ainult hoonetele integreerituna.
Kuusalu Soojus OÜ-lt saadud info kohaselt asub kaugkütte lähim liitumispunkt Kuusalu
alevikus ja Kiius asuva kinnistu liitumine ei ole võimalik.
3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus
Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone
+/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte
tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast. Katendiga ning haljastusega aladelt ei
tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 14
Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevett on keelatud juhtida
drenaažitorudesse. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129
lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee
tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee
immutamisel.
Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.
Planeeringuala kaguosas, paralleelselt maanteega kulgev kraav säilitatakse.
Planeeringualal tekkivat sademevett maantee servas olevatesse kraavidesse mitte juhtida.
Olemasolevate maanteeäärsete kraavide ning truupide seisukorda ning läbilaskevõimet
hinnata kergliiklusteele projekti koostamise käigus. Vajadusel näha ette truupide
asendamine ja kraavide puhastamine.
3.6. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus
kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad.
Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju
omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu
võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26).
Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil
jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete
käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus.
Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite
paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei
tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete
kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja
kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu
spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Detailplaneeringu joonisel on näidatud
soovituslikud prügikonteinerite asukohad, mida täpsustatakse projekteerimisetapis.
Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud,
välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires
vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale.
Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on
kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa
kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine
jäätmete taaskasutamiseks.
Elamukruntidel on kohustus liituda omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. Teenuse
saamiseks tuleb sõlmida jäätmeveoteenust pakkuva ettevõttega leping. Prügikonteinerile
tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs järgides seejuures
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja poolt kehtestatud nõudeid konteineri ja selle
asukoha suhtes.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 15
3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon
Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete
tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks
naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi
ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid.
Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid. Hoonete sees leviv müra on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16
lg 5).
Võimalikud leevendusmeetmed liiklusmüra vähendamiseks:
▪ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suhtes;
▪ välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase
ruumis oleks ületatud;
▪ müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid maantee poolsele küljele mitte
projekteerida;
▪ rõdude korral on soovitatav projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab
avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;
▪ hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette
massiivsete tarinditena;
Transpordiametil ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Hoonete sees leviv vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5).
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes".
3.6.3. Põhjavee kaitse
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala – põhjavesi on
looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu
tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid. Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa
kasutamisel tuleb potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.
3.6.4. Radoon
Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist
asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta
seisuga).
Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.
Vajadusel tellida hoonete projekteerimise staadiumis pädevalt ettevõttelt radoonitaseme
mõõtmine pinnases. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne
peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel
esitada aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 16
3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või
tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on
need ennetatavad õigete töövõtetega.
Peamised ohud ehitamisel on:
- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;
- tööõnnetused;
- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);
- kemikaalide, kütuste, õlide lekked.
Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi
ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse
eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.
Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.
Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks
peavad ehitised vastama tuleohutusnõuetele ning olema varustatud nõuetele vastavate
tulekustutusvahenditega.
3.7. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid
täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema
standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned
paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on
≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik
veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima
eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega
hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema
tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud
kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³.
Lähim olemasolev hüdrant (nr. 1) asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel
planeeringuala kaugeimast punktist ligikaudu 500 m kaugusel lõuna pool, Mõisa tee ja
Vana-Narva maantee ristis.
Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 17
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta.
Detailplaneeringuga on kruntide hoonestusalad määratud üksteisest 40 m kaugusele.
Kuusalu Soojus OÜ poolt 11.04.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr 025 kohaselt on
teoreetiliselt võimalik olemasoleva 110 mm veetoru pikendamine kuni Oja-Peetri
kinnistuni ja sinna lähedusse tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Vastavat lahendust tuleb
eelnevalt kontrollida arvutuslikult pojekteerija poolt.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m
laiune.
3.8. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
▪ elav keskkond;
▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal;
▪ õueala valgustatus;
▪ lukustatud sisenemisruumid;
▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
3.9. Piirangud
3.9.1. Servituudid
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
Teeniv
kinnisasi/krunt,
millele tehakse
ettepanek seada
servituut
Valitsev krunt või
asutus, mille
kasuks on tehtud
ettepanek seada
servituut
Servituut Servituudi sisu
Pos nr 1, Pos nr 3 Kuusalu
Vallavalitsus
Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
kergliiklusteed.
Pos nr 3
Käru
(35201:003:1130)
Liiviku
(35201:003:0046)
Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed.
Käru
(35201:003:1130) Pos nr 3 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 18
Pos nr 1 Pos nr 2 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed ning
tehnovõrkusid.
Pos nr 1, Pos nr 3 Elektrilevi OÜ Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada ja
majandada kinnisasjal
paiknevaid
elektripaigaldisi.
Pos nr 1, Pos nr 3 tehnovõrgu valdaja Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada ja
majandada kinnisasjal
paiknevaid siderajatisi.
Pos nr 3 Pos nr 1, Pos nr 2 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada kinnisasjal
paiknevat puurkaevu ja
veetorustikku.
3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt
Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
3.9.3. Maaparandus
Planeeringuala asub maaparandusehitise Ploompuu (maaparandussüsteemi/ehitise kood
4031250300060/002) maa-alal, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning
maaüksust läbib maaparandusehitise Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).
Planeeringualal asuv maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu toru säilitatakse ning
korrastatakse. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale
poole kümne meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis
võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast
toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega
püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud
drenaaži. Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega
muud sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba.
Võimalusel tuleb maksimaalselt säilitada planeeringuala sisesed dreenitorud. Kindlasti
säilitada naaberkinnistutelt üle planeeringuala kulgevad trassid. Säilitamise
võimalikkust käsitleda hoonetele koostatavates projektides. Drenaažitorustike
likvideerimisel on oluline jälgida, et torustike likvideerimine ei mõjutaks naaberkinnitutel
paiknevate torustike töövõimet. Ehitiste paigutamisel ja kõrghaljastuse rajamisel tuleb
arvestada säilitatavate drenaažitorustike asukohaga. Säilitatavate torustike kohale on
keelatud ehitiste püstitamine. Drenaažitorudesse on keelatud juhtida heit- ja sademevett
ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja
Ruumiameti luba. Samuti on drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett. Vajadusel
esitatakse koos ehitusprojektiga maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lahendus.
Muudatused maaparandussüsteemis ei tohi mõjutada riigitee muldkeha ega selle lähiala.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 19
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud
krundiomanike finantsiliste võimalustega. Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub
piirkonda kolm asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja
seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele.
Kavandatavad üksikelamu krundid rajatakse kasutusest väljas olevale põllumaale, mille
lähinaabruses paiknevad elamumaad või elamutega maatulundusmaad. Planeeritava
hoonestuse ning naaberkatastriüksusetel asuvate olemasolevate hoonete vahel on piisav
vahemaa privaatsuse säilitamiseks, samas tõstab piirkonda inimeste lisandumine ala
turvalisust. Ühtlasi asub planeeringuala Kiiu aleviku keskuse vahetus läheduses. Seega
sobitub kolme uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine piirkonda ning see ei
avalda ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse
suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel
avalduda võiv kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju
looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga
alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist.
Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada
ning täiendada. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (alvarite
ala). Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed
reostusallikad pinnasest isoleerida. Ehitusaegsed avariiolukorrad on ennetatavad õigete
töövõtetega, järgides üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju.
4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1) vajalike servituutide seadmine (Enne detailplaneeringu kehtestamist peavad olema
sõlmitud notariaalsed lepingud juurdepääsutee osas, mis on osaliselt
naaberkinnistul ning vallavalitsusega perspektiivse kergliiklustee rajamiseks ette
nähtava servituudiala osas.);
2) arendaja moodustab detailplaneeringus ettenähtud krundid;
3) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded;
4) tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste
väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate
lisauuringute teostamisega;
5) ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
6) tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;
7) tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;
8) hoonete ehituslubade väljastamine;
9) hoonete ehitus;
10) hoonete kasutuslubade väljastamine, kasutusloa väljastamise eelduseks on
kinnistu piires olevate võrkude, teede väljaehitamine ja haljastuse rajamine.
Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini
kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 20
Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt.
Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased
rajatised ja tagada nende korrashoid.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiametil ei
ole PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustust planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA
Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa-amet 2024)
SITUATSIOONISKEEM
08.05.2025 a. 1DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:10 000
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Ants Sepp
Käru
35 20
1:0 03
:11 30
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
45 02
5 m ²
Nurm e
35 20
1:0 03
:01 57
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
86 30
7 m ²
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
Tran spo
rdi maa
10 0%
28 60
4 m ²
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Too tm
ism aa
10 0%
26 30
m ²
Oja- Peet
ri
35 20
1:0 03
:00 11
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
21 79
8 m ²
TUGIPLAAN
08.05.2025 a. 2DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:500
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
KATASTRIÜKSUSE PIIR JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND
KOLLEKTOREESVOOLU ASUKOHT (lähtuvalt mõõdetud kaevude asukohast)
KOLLEKTOREESVOOLU KAEV
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd - 10 m kollektori
telgjoonest mõlemale poole; 4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002); 5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
PLANEERITAVA ALA PIIR
PLANEERITAV
DRENAAŽITORUSTIK KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP
Ants Sepp
Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
[email protected] Teie 27.05.2025 nr 7.2-2/25/16962-4
Meie: 11.11.2025 nr 7-1/3749
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Oja-Peetri DP_09_10_2025.asice
Kadi Raudla
Digiallkirjad
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Transpordiamet
[email protected] Teie 27.05.2025 nr 7.2-2/25/16962-4
Meie: 11.11.2025 nr 7-1/3749
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Oja-Peetri DP_09_10_2025.asice
Kadi Raudla
Digiallkirjad
ILLUSTRATSIOON Janika Jürgenson
Arhitekt
30.07.2025 a. Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
-
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
DP 20-24
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
PLANEERITAV SOOVITUSLIK
HOONE ASUKOHT
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Ants Sepp
1 1
põld
põld
põ ld
põ ld
kuhjatud pinnas
kraav
kraav
kraav
kill
ki ll
ki ll
ki ll
ki ll
ki ll
A
A
A
H
36 .4
2 36
.5 3
36.36
36 .1
4
36 .3
0
36 .2
4
35 .5
3
35 .6
6
35 .4
2
35 .5
1
35 .4
0
35 .5
5
35 .8
3
35 .8
3
36 .0
9
36 .0
2
36 .2
4
36 .2
4
36 .3
5
36 .3
5
36 .4
6
36 .4
6
36 .5
9
36 .5
9
36 .0
1 36
.1 6
36 .1
9
35 .7
635 .8
1 35
.8 5
35 .8
1
35 .7
7 35 .7
5
35 .8
4
36 .0
5
36 .2
3 36
.2 8
36 .3
1
36 .4
9 36
.5 5
36 .1
8
36 .1
4
36 .4
7
36 .5
4
36 .4
6 36
.4 3
36 .4
5
36 .4
1
36 .4
6
36 .5
3
36 .5
3 36
.6 8
36 .6
0
36 .6
0
36 .7
0
36 .6
5
36 .5
7
36 .4
7
36 .3
4
35 .9
2
35 .5
4
35 .7
4
35 .9
0
36 .2
0
36 .3
7
36 .4
9
36.42
36.41
36 .4
4
36.30
36.27
36.51
36 .5
1
36.39
36.21
36.40
36 .3
5
36.31 36.12 36.38
36.57
36.65
36.67
36.55
36.52
36.41
36.23
36.39
36.58
36.73
36.77
36 .6
1
36.58
36.75
36.77
36 .8
4
36 .9
0
36 .4
6
36.62
36.80
36.84
36 .7
7
36 .7
3
36 .8
5 36
.8 7
36 .8
6
36.61
36.84
36.87
36 .5
8
36.56
36.76
36.76
36 .7
8
36 .7
3
36.51
36.69
36.72
36 .5
6
36.46
36.63
36.65
36 .3
4
36.38
36.53
36.54
36 .0
3
36.26
36.44
36.49
35 .4
6 35
.5 5
36.15
36.36
36.42
35 .3
3
36.08
36.27
36.34
35 .0
4
36.11
36.30
36.33
35 .0
8
35 .2
2
36.13
36.31
36.32 35
.4 1
36.20
36.31
36.30
35.70 35.92
36.21
36.31
36.22
35.93
35.49
36.14
36.26
36.19
35.90
35.37
36.17
36.29
36.21
36.06
35.59
35 .3
3
36.28
36.36
36.28
36.06
35 .8
4
36.16
36.20
36.18 36.28
36.42
36 .3
1
36.12
36.26
36.20
35 .8
3 36
.0 2
36 .0
4
35 .9
7
36 .0
6 36
.0 8
36 .0
0 36
.0 1
36 .1
6
36 .1
4 36
.1 7
36.17
35.96
36.15
35.95
35.19
35.94
35.72
35.28
35.81
35.62
35.05
35.79
35.49
35.04
35.66
35.40
35.46
35 .8
7
35 .9
5
36 .0
7
35 .8
8
35 .7
3
35 .7
0
35 .6
8
35 .6
5
35 .6
8
35 .6
3
35 .5
335 .4
6 35
.6 635
.8 4
35 .9
8
35 .9
936 .1
2
36 .2
9
36 .4
1
36 .1
5
36 .0
7
35 .8
7
35 .7
1
35 .4
4
35 .5
9
35 .6
7
35 .6
3
35 .8
5
36 .1
4
36 .2
7
36 .11
36 .5
6
36 .5
5
36 .5
9
36 .6
2
36 .5
9
36 .5
0
36 .4
0
36 .3
4
36 .4
4
36 .6
2
36 .4
6 36 .3
5
36 .3
2
36 .2
9
35 .9
736 .0
2
36 .2
6
36 .4
5
36 .4
6
36 .7
2
36.21 36.28
36 .2
836 .1
335 .8
1
36 .4
4
36.48
36 .0
9
36 .1
7
36 .0
8
36 .3
3 35
.9 6
36 .3
0 35
.6 9
35 .9
8
36 .4
6
36 .4
2
36 .4
2
36 .3
8
36 .4
2
36 .3
9
36 .3
8
36 .3
236 .6
0
36 .5
0
36 .5
8
36 .5
2
36 .2
8
35 .8
9
36 .0
0
35 .7
4
35 .5
2
35 .5
4
35 .6
0
35 .7
6
35 .7
6
35 .6
8
35 .8
0 35
.6 6
36 .2
4
36 .0
4
36 .3
8 35
.9 0
35 .6
2
35 .7
6 35 .8
8 36
.0 8
36 .1
6
36 .1
0
36 .0
2 35
.9 2
35 .8
6
35 .6
8
35 .8
6 36
.2 2
36 .4
4
36 .0
8
35 .7
835 .5
2
36 .2
6
36 .5
0
36 .3
6
36 .1
0
35 .5
8 35
.3 8
35 .6
6
35 .5
0
35 .1
6
35 .5
4
36 .0
6
36 .4
0
36 .6
8
36 .5
6
36 .7
2
36 .6
4
36 .3
2
35 .8
2
36 .5
6
35 .6
8
35 .7
6
36 .3
4
36 .4
8
36 .5
4
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
36
X= 65
91 60
0
X= 65
91 45
0
Y= 57
83 00
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
or ie
nt
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X X X
X X
XXXX
X X
X X
X X
X X
X X
X
X X
X X
X X
X X
X
X X X X X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
X X X X X X X X X
N
SW
E
V2 V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1 W1
W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W 1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W 2
W 2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2
W2 W2
W2
W2
W2
W2 W2
W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
PK
W1 W1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1W1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
W 1
W1
W1
W1
W1
K2 K2
K2
K2
K2
K2
K2
K 2
K 2
K 2
K 2
K 2
K 2
K2
V2
V2
V2
V2
V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2
V2
V2
V2
K2
K2
K2V2
V2
V2
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
liitumisnähtavus 90 m
liitumisnähtavus 190 m
liitumisnähtavus 190 m
liitumisnähtavus 190 m
3,0
3, 0
pla ne
eri tav
m ast
ole maso
lev m
ast
juu rde
pä äs
lik vid
eer ita
kse
Pos 3
liit um
isk ilp
Pos 1
liit um
isk ilp
Käru
35 20
1:0 03
:11 30
Nurm e
35 20
1:0 03
:01 57
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Oja- Peet
ri
35 20
1:0 03
:00 11
ele ktr
iüh en
du s
ala jaa
mast
Fuk si:
(K otk
a)
sid eü
he nd
us
sid ek
aev ust
KII- 02
0
Pos 1
EP 10 0%
9
50 0
4(1 +3)
2 / -1 59
90 m
²
Pos 2
EP 10 0%
9 50
0 4(1
+3)
2 / -1 59
88 m
²
Pos 3
EP 10 0%
9 50
0 4(1
+3)
2 / -1 98
20 m
²
15,0
15 ,0
5, 0
5,0 10
,0
5,0
10 ,0 3, 5
3,5
10 ,0
50 ,0
25 ,7
20 ,0 24
,1
13 ,9
20 ,0
20,0
20,0
10,0
15 ,0
20 ,0
24 ,3
15 ,4
15,0
40 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
10 ,0
30,0
Pos 2
liit um
isk ilp
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss i
et te
pa ne
k
kr un
di p
la ne
er itu
d si
ht ot
st ar
ve (k
at as
tri ük
su se
li ik
)
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
m ²
m oo
du st
at ak
se ki
nn is
tu te
st (n
r)
lii de
ta va
te /
la hu
ta ta
va te
o sa
de su
ur us
ed m
²
os ad
e se
ni ne
si ht
ot st
ar ve
(k at
as tri
ük su
se li
ik )
1 Kusti E 100% 5990 Oja-Peetri kinnistu nr: 11062502
-5990 M 100%
2 Antsu E 100% 5988 -5988 M 100%
3 Oja-Peetri E 100% 9820 -9820 M 100%
kokku: 21798
W 1
W 1
aj
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1W
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W
S1
S1 S1
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
11 26
0 J õe
läh tm
e-K em
ba
tee
35 20
1:0 01
:02 29Pos
1
Pos 2
Pos 3
Van a-N
arv a m
nt 1
35 20
1:0 03
:00 76
Mõis a j
alg tee
L3
35 20
1:0 03
:05 44
Kiiu -K
äli ja
lgt ee
L2
35 20
1:0 03
:05 19
Van a-N
arv a m
nt 3
35 20
1:0 03
:01 01
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Mõis a t
ee 2
35 30
1:0 01
:10 32
Riig ite
eg a r
ist um
ist el
pa iga
lda da
te hn
ov õrg
ud
ko gu
ul atu
ses ka
its eh
üls si.
ala jaa
m
Fuk si:
(K otk
a)
sid ek
aev
KII- 02
0
Pos 2
liit um
isk ilp
Pos 1
liit um
isk ilp
Pos 3
liit um
isk ilp
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
kr un
di tä
is eh
itu sp
ro ts
en t
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ ab
ih oo
ne )
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
or ru
se lis
us (e
la m
u / a
bi ho
on e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa -a
lu ne
ko rr
us el
is us
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
) el
am u
/a bi
ho on
e
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
os ak
aa lu
%
pl an
ee rit
av ka
ta st
riü ks
us e
si ht
ot st
ar ve
ja os
ak aa
lu %
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
pi ira
ng ud
1 5990 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 5*
2 5988 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 3* kuni 5*
3 9820 500 5% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 7*
Arhitektuursed piirangud
- Katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. - Katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Krundi võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Maanteepoolsel küljel peab piirdeaed olema vähemalt 10 m kaugusel krundi piirist. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. - Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (kasvuhoone, mängumaja) võib krundile rajada lisaks kuni kolm.
V3
K2
K2
K 2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
11 26
0 J õe
läh tm
e-K em
ba
tee
35 20
1:0 01
:02 29Pos
1
Pos 2
Pos 3
Van a-N
arv a m
nt 1
35 20
1:0 03
:00 76
Mõis a j
alg tee
L3
35 20
1:0 03
:05 44
Kiiu -K
äli ja
lgt ee
L2
35 20
1:0 03
:05 19
Van a-N
arv a m
nt 3
35 20
1:0 03
:01 01
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Mõis a t
ee 2
35 30
1:0 01
:10 32
Riig ite
eg a r
ist um
ist el
pa iga
lda da
te hn
ov õrg
ud
ko gu
ul atu
ses ka
its eh
üls si.
ve esõ
lm V
-1K
tor ust
ik hü
lsi s
ka ev
K -2M
MK50 -47
reo ve
e üle
pu mpla
Pos 1 j
a P os
2
liit um
isp un
kti d
Pos 3
liit um
isp un
kt
Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m
äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu
kaitsevöönd - 10 m kollektori telgjoonest mõlemale poole;
4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002);
5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala;
6* veetorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole;
7* puurkaevu hooldusala - r= 10 m.
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust peab hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest olema 30,0 m. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Enne olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist (ümberehitamist) ei ole võimalik krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada
ehitisi. 7) Lähtuvalt Kuusalu valla üldplaneeringust on lubatud hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. 8) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
09.10.2025 a. 3DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:500
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
W2 W2
KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND
KOLLEKTOREESVOOLU ASUKOHT (lähtuvalt mõõdetud kaevude asukohast)
KOLLEKTOREESVOOLU KAEV
DRENAAŽITORUSTIK KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
HOONESTUSALA
HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI KESKPINGE ÕHULIIN LIKVIDEERITAKSE
VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA
JUURDEPÄÄSTUSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA PERSPEKTIIVSE VÕIMALIKU KERGLIIKLUSTEE RAJAMISEKS
LIKVIDEERTIAV OBJEKT
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND JA SERVITUUDIALA 1-20 kV MAAKAABELLIIN (KESKPINGE MAAKAABEL)
PUURKAEVU SOOVIT. ASUKOHT PUURKAEVU HOOLDUSALA VEETORU ORIENT. ASUKOHT KANALISATSIOONITORU ORIENT. ASUKOHT
OMAPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) JAOTUSKILP / LIITUMISKILP (ORIENT. ASUKOHT) SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT)
NÄHTAVUSKOLMNURK PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT
HALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT
PERSP. VEETORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. KANALISATSIOONITORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. KANALISATSIOONI SURVETORU ASUKOHT (alternatiivne lahendus)
PERSP. REOVEE ÜLEPUMPLA ASUKOHT NING KUJA (alternatiivne lahendus)
PLANEERITAV
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE
/MAA-ALUNE)
5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:
E - ELAMUMAA
W1W1
PK
ELEKTRILAHENDUSE JA VÕIMALIKU SIDEÜHENDUSE SKEEM
TINGMÄRGID OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) VÕIMALIK SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT) SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
aj
W1 W1
S1 S1
S1
Ants Sepp
VEE- JA KANALISTASIOONIVARUSTUSE ALTERNATIIVSE LAHENDUSE SKEEM
V2
K2
TINGMÄRGID PERSP. KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT PERSP. KANALISTASIOONI SURVETORU VÕIMALIK ASUKOHT PERS.VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT REKONSTRUEERITAV VEETORUSTIK OLEMASOLEV VEETORU OL.OLEV KANALISATIOONITORU SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
PLANEERINGUALA PIIR OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA
V2
K2
V3 PLANEERINGUALA PIIR OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA
Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa M - maatulundusmaa
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: 20-24
Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus
Mõisa tee 17
Kiiu alevik 74604
Kuusalu vald
Harju maakond
e-post: [email protected]
tel: +372 606 6370
HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KIIU ALEVIK
OJA-PEETRI KINNISTU
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc
TALLINN 2025
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ................................................................. 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 5 2.2. Maakasutus ............................................................................................................. 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ......................................... 6 2.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 2.6. Haljastus ................................................................................................................. 7 2.7. Piirangud ................................................................................................................ 7 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7 2.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8
3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 8
3.1.1. Planeeritud krundistruktuur ............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 8
3.2. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................. 8 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud .............................................................................. 10
3.3. Heakord, haljastus ja piirded ................................................................................ 10 3.4. Teed ...................................................................................................................... 10
3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .................................................................... 11 3.4.2. Parkimine. ..................................................................................................... 11 3.4.3. Kergliiklustee kavandamine .......................................................................... 11
3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 11 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 11 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 12 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 13
3.6. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 14 3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon ..................................................................... 15 3.6.3. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.4. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16
3.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 16 3.8. Kuritgevusriskide vähendamine ........................................................................... 17 3.9. Piirangud .............................................................................................................. 17
3.9.1. Servituudid .................................................................................................... 17 3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 18 3.9.3. Maaparandus ................................................................................................. 18
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 19
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 3
4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 19 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................... 19
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem
Joonis 2: Tugiplaan M 1:500
Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
ILLUSTRATSIOON
Joonis 1: 3D illustratsioon
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 4
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Planeeringualaks on Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuv Oja-Peetri katastriüksus (kat.
tunnus 35201:003:0011). Planeeringuala pindala on 21798 m².
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 03.10.2024 korraldus nr
261 „Kiiu aleviku, Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert.
1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne
▪ Kinnistust kuni kolme elamukrundi eraldamine ning kruntidele ehitusõiguse
määramine elamute ja abihoonete rajamiseks.
▪ Alale sobilike arhitektuursete tingimuste määramine.
▪ Aadressi määramine elamukrundile.
▪ Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.
▪ Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.
▪ Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.
Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Radiaan OÜ, töö nr 2576G24,
mõõdistatud 04.11.2024.
1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid
▪ Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001
otsusega nr 68);
▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78);
▪ Planeerimisseadus;
▪ Ehitusseadustik;
▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
▪ Looduskaitseseadus;
▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
▪ Maaparandusseadus;
▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
▪ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 5
▪ Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“;
▪ Tuleohutuse seadus;
▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”;
▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
▪ EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
▪ Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14.
detsembri 2022 määrusega nr 26);
▪ Transpordiameti juhend „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“;
▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. Asukoht
Planeeringuala asub Kuusalu vallas Kiiu aleviku põhjaosas, 11266 Kiiu-Kaberneeme tee
ääres. Juurdepääs planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024)
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 6
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Jrk
nr
Katastriüksuse
nimetus
Katastriüksuse
tunnus
Katastriüksuse
sihtotstarve
Kinnistu
pindala
1 11266 Kiiu-
Kaberneeme tee 35201:003:0180 Transpordimaa100% 28604 m²
2 Tamme 35201:003:0224 Tootmismaa 100% 2630 m²
3 Käru 35201:003:1130 Maatulundusmaa 100% 45025 m²
4 Nurme 35201:003:0157 Maatulundusmaa 100% 86307 m²
2.2. Maakasutus
Oja-Peetri katastriüksuse (kat. tunnus 35201:003:0011) sihtotstarve on maatulundusmaa
100%.
2.3. Hooned ja rajatised
Ehitisregistri andmetel Oja-Peetri katastriüksusel ehitisi ei asu.
2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus
Planeeringuala jääb Kiiu aleviku keskosast ning seda läbivast Tallinna-Narva maanteest
põhja poole. Tegemist on rohtu kasvanud põllumaaga. Katastriüksuse põhjaservas kulgeb
pinnastee ning üle planeeringuala lõunanurga läheb juurdepääsutee Käru katastriüksusele.
Paralleelselt Kiiu-Kaberneeme maanteega on planeeringuala lõunaosas kraav.
Planeeringuala maapind on tasase reljeefiga, kerge langusega katastriüksuse kaguosas
asuva kraavi poole. Kõrguste vahemik maa-alal on abs. +35,16 m kuni abs. +36,72 m.
Planeeringualast põhja ja lääne pool paiknevad kasutuses olevad põllumaad ning ida pool,
teisel pool Kiiu-Kaberneeme maanteed, asuvad hoonestatud maatulundusmaad ja
elamumaad. Oja-Peetri katastriükusest lõunas, Tamme katastriüksusel, asub Kuusalu
valla jäätmejaam.
Idas külgneb planeeringuala 11266 Kiiu-Kaberneeme teega. Tegemist on ligikaudu 6 m
laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Maa-ameti
Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 334 autot. Tee
ääres valgustus ning kõnniteed puuduvad.
Lähimad bussipeatused asuvad planeeringualast ligikaudu 280 m lõuna pool, Vana-Narva
maantee (11260 Jõelähtme-Kemba tee) tee ääres.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad elamud on ühe- ja kahekorruselised, kahe
poolse kaldega katusega (valdavalt viilkatusega) üksikelamud. Välisviimistluses on
kasutatud puitu või krohvi. Piireteks on kasutatud erineva kõrgusega puit-, kivi- ja
võrkpiirdeid, hekke ja puid.
2.5. Tehnovõrgud
Ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin).
Alal paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning maaüksust läbib maaparandusehitise
Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 7
2.6. Haljastus
Planeeringuala on kõlvikuliselt haritav maa, mis on käesoleval ajal rohtu kasvanud. Alal
kasvavad hajali erinevate puude ja põõsaste grupid.
2.7. Piirangud
▪ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd – 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast
(11266 Kiiu-Kaberneeme tee);
▪ elektripaigaldise kaitsevöönd – 10 m keskpinge õhuliini teljest;
▪ maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd – 10 m kollektori telgjoonest
mõlemale poole;
▪ maaparandussüsteemi Ploompuu (kood 4031250300060/002) maa-ala;
▪ Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.
2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal
ning parandatud maaga alal (roheline ruudustik joonisel), alvarite alal (helesinine
ruudustik).
Alvarid e loopealsed ei paku oma õhukese pinnakatte tõttu kaitset põhjaveele, seega on
need alad määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada
tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti.
Planeeringuala asukoht
Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust.
Uue hoonestuse rajamisel hajaasustusega alale tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega
(Kuusalu valla üldplaneering p 6.5):
▪ Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine.
▪ Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide
minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest
30,0 m.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 8
▪ Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta
olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi,
kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada
vanade kinnistu piiridega.
2.9. Alal kehtiv detailplaneering
Kehtiv detailplaneering alal puudub.
3. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette Oja-Peetri katastriüksuse jagamise kolmeks üksikelamu
maa (EP) sihtotstarbega krundiks.
Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ja seatakse hoonestustingimused üksikelamute
ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu maa kruntidele on lubatud ehitada üksikelamu ja
kolm abihoonet. Elamud on lubatud kuni 2-korruselised, katuseharja kõrgus maapinnast
kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m.
Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääs Kiiu-Kaberneeme teelt.
Maantee äärde, kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3, nähakse ette perspektiivse võimaliku
kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Parkimine lahendatakse omal krundil.
3.1. Krundijaotus ja hoonestus
3.1.1. Planeeritud krundistruktuur
Oja-Peetri katastriüksus jagatakse kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks.
3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil.
Kruntide hoonestusalad on määratud 10 m kuni 30 m krundi piirist sissepoole. Nurme
(35201:003:0157) ning Käru (35201:003:1130) kinnistute poolsest küljest on
hoonestusalad kavandatud 15 m krundipiirist sissepoole, et tagada üldplaneeringust
tulenev nõutud minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest (30 m). Maanteepoolsel
küljel on hoonestusala määratud 20 m krundi piirist sissepoole. Eri kruntide
hoonestusalade omavaheliseks kauguseks on planeeritud 40 meetrit.
Hoonestusalad on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit ning
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit. Kui hoonete projekteerimise käigus
selgub, et maaparandussüsteem paikneb alal teisiti, kui on näidatud planeeringu joonisel,
tuleb lähtuda reaalsest olukorrast ning hooneid maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndisse ja naaberkinnistutelt lähtuvate dreenitorude kaitsevöönditesse
projekteerida ei tohi. Samuti ei ole võimalik enne olemasoleva keskpinge õhuliini
likvideerimist (ümberehitamist) krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
Planeeritavad hoonestusalad on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega).
Planeeringu joonisel kujutatud hoonete asukohad on soovituslikud ning täpsustatakse
ehitusprojektidega.
3.2. Projekteerimise põhimõtted.
▪ Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid
(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).
▪ Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada elamu ja kuni
kolm abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on 500 m².
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 9
Elamu lubatud korruselisus on 2 ja katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete
korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m. Hoonetele on lubatud rajada 1 maa-alune korrus.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning
välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka
väljaspoole hoonestusalasid.
Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka
arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks
mõeldud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5,0 m kõrgused väikeehitisi (nt.
kasvuhoone, mängumaja vms) võib lisaks rajada kuni kolm. Naaberkinnistu omanikega
kirjalikul kokkuleppel võib neid rajada ka väljaspoole hoonestusala (ei tohi rajada
hoonestusala piirist maantee poole), arvestades arhitektuurse sobivuse ning kujadega
(tuleohutus, tehnovõrgud, maaparandussüsteem).
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva maaparandussüsteemiga (vt p 3.9.3
Maaparandus).
3.2.1. Kruntide ehitusõigus
Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded
pos nr. 1 2 3
krundi aadressi
ettepanek Kusti Antsu Oja-Peetri
krundi planeeritud
suurus (m²) 5990 5988 9820
hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²) 500 500 500
krundi
täisehitusprotsent 8% 8% 5%
hoonete lubatud max
korruselisus
(põhihoone / abihoone)
2 /1 2 /1 2 /1
hoonete lubatud max
maa-alune korruselisus -1 -1 -1
hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
maapinnast (m)
(põhihoone / abihoone)
9,0 / 5,0 9,0 / 5,0 9,0 / 5,0
hoonete suurim lubatud
arv krundil
(põhihoone+abihoone)
4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)
planeeritud krundi
kasutamise sihtotstarve
ja osakaalu %
üksikelamu maa
(EP) 100%
üksikelamu maa
(EP) 100%
üksikelamu maa
(EP) 100%
planeeritud
katastriüksuse
sihtotstarve ja
osakaalu %
elamumaa (E)
100%
elamumaa (E)
100%
elamumaa (E)
100%
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 10
3.2.2. Arhitektuursed piirangud
▪ katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt
varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. Kõrvuti rajatavate hoonete puhul
vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.
▪ katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate.
▪ Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi.
Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi,
krohvipinda jms. Vältida plekk- või plastvoodrit. Ei ole lubatud ehitada hooneid, mille
välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil.
▪ abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga;
▪ hooned tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse;
▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud
ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;
▪ planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.
3.3. Heakord, haljastus ja piirded
Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja
tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on
kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013
määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada
valla territooriumil puhtus ja heakord.
Planeeringuala on kasutusest väljas olev põllumaa, mis on rohtu kasvanud. Alal kasvavad
hajali erinevate puude ja põõsaste grupid. Olemasolevat kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke
tuleb maksimaalselt säilitada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral
kasutada asendusistutust. Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust.
Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu-
ja põõsaliike. Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas
haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud
negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed. Soovitatav on rajada
kõrghaljastus kruntide Pos nr 1 ja Pos nr 2 maanteepoolsele küljele, et eraldada maanteed
õuealadest. Haljastust ei tohi rajada perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks
kavandatud servituudialale.
Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide
haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada eraldi
haljastusprojekt. Uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.
Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.
Elamukruntide piiridele võib rajada kuni 1,5 m kõrguse piirde. Kruntidel Pos nr 1 ja Pos
nr 3 võib piirdeaia krundi maanteepoolsel küljel rajada krundi piirist minimaalselt 10 m
kaugusele. Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire. Piire peab sobima hoonete
arhitektuuriga. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne
piirete lahendus. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa hekke, elupuuhekke piiretena
mitte kasutada. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab olema vähemalt 4 m laiune, et
tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.
3.4. Teed
Transpordiameti väljastas 11.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/16962-2 seisukohad Kuusalu
vald Kiiu alevik Oja-Peetri detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeringualale ulatub 11266 Kiiu-Kaberneeme tee kaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 11
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale.
Planeeringualale kavandatakse 2 juurdepääsu riigimaanteelt 11266 Kiiu-Kaberneeme tee:
säilib lõunapoolseim ristumiskoht, mis tagab ka juurdepääsu Käru (35201:003:1130) ja
Liiviku (35201:003:0046) katastriüksustele ning planeeringuala keskossa planeeritakse
uus mahasõit. Planeeringuala kirdepiiril olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse.
Planeeringuala keskossa kavandatud ristumiskohast saavad juurdepääsu krundid Pos nr 1
ja Pos 2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek seada juurdepääsu tagamiseks krundile
Pos nr 1 servituut krundi Pos 2 kasuks.
Detailplaneeringu joonisele on kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt
Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Liitumisnähtavus peatumiskohustusega
ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee
liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90 km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms
rajatise likvideerimine.
3.4.2. Parkimine.
Lähtuvalt standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (parkimisnormatiiv – 3
parkimiskohta väikeelamute alal) näeb planeeringulahendus ette 3 parkimiskohta igal
elamukrundil.
Parkimine lahendatakse oma kinnistul. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud.
3.4.3. Kergliiklustee kavandamine
Detailplaneeringu joonisele nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud perspektiivse
võimaliku kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Kergliiklustee täpne paiknemine ning
parameetrid selguvad kergliiklustee tervikprojekti koostamisel. Kergliiklustee
projekteerimisel lähtuda Transpordiameti poolt koostatud juhendist „Kergliiklustaristu
kavandamise juhend“.
3.5. Tehnovõrgud
Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude
vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus.
Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ning need
paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. Lähtuda Transpordiameti juhendis
„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
Tehnovõrkude ehitamisel ei tohi kahjustada kollektoreesvoolu kollektorit ega muud
drenaaži.
3.5.1. Veevarustus
Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~1,5 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta
arvestuslikult 0,5 m3/d).
Krundile Pos nr 3 rajatakse planeeringuala veevarustuse tagamiseks puurkaev. Puurkaevu
hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.
Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse projekteerimisetapis.
Alternatiivse lahendusena võib planeeringuala ühendada ühisveevärgi torustikuga.
Kuusalu Soojus OÜ väljastas 11.04.2025 tehnilised tingimused nr 025 Oja-Peetri kinnistu
liitumiseks Kiiu aleviku ühisveevärgiga. Joogivee liitumispunktiks saab kasutada Mõisa
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 12
tee 2 (35301:001:1032) kinnistul asuvat veesõlme V-1K. Liitumiseks tuleb uus
veetorustik rajada kuni Vana-Narva mnt 3 kinnistuni ja rekonstrueerida torustik Vana-
Narva mnt 3 kinnistust kuni veesõlmeni V-1K Mõisa tee 2 kinnistul. Vana-Narva mnt alt
on olemasolev torustik viidud läbi hülsiga.
3.5.2. Reovee kanalisatsioon
Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~1,5 m³/d (iga üksikelamu
krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d).
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuga tehakse
ettepanek rajada igale kinnistule biopuhasti ning imbväljak. Imbväljak peab jääma lähima
punktiga vähemalt 13 m kaugusele riigitee katte servast ning reovee kohtkäitlusrajatise
kuja ei tohi ulatuda riigitee maaüksusele.
Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja
hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS
§ 127 lg 1). Heitvett on keelatud juhtida drenaažitorudesse ning pinnasesse drenaaži maa-
alal. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning imbväljaku
kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi paikneda elamu
ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1). Omapuhastite ja imbväljakute täpne asukoht
määratakse projekteerimisetapis.
Alternatiivse lahendusena võib planeeringuala ühendada ühiskanalisatsiooniga. Kuusalu
Soojus OÜ väljastas 11.04.2025 tehnilised tingimused nr 025 Oja-Peetri kinnistu
liitumiseks Kiiu aleviku ühisveevärgiga. Liitumiseks tuleb planeeringualale paigaldada
reovee ülepumpla ning kanalisatsiooni survetoru rajada kuni Vana-Narva mnt 3
kinnistuni. Kanalisatsiooni liitumispunktiks saab kasutada olemasolevat kaevu K-2M.
Enne liitumispunkti K-2M tuleb Vana-Narva mnt 3 kinnistule paigaldada
voolurahustuskaev.
Üldised ühisveevärgiga liitumise tehnilised tingimused:
▪ Kaevetööd kooskõlastada teiste kommunikatsioonide valdajatega.
▪ Rajatavad torustikud esitada avatud kaevikus OÜ Kuusalu Soojus esindajale, kes
annab nõusoleku tagasitäite teostamiseks. Etteteatamise aeg kaeviku ülevaatuseks on
2 tööpäeva, lühema etteteatamise korral ei ole võimalik kindlustada soovitud
ajahetkel ülevaatust.
▪ Tööde teostamisel ilma avatud kaeviku ettenäitamiseta on OÜ-l Kuusalu Soojus õigus
nõuda kontrollimiseks kaeviku lahtikaevamist kinnistu omaniku kulul.
▪ Kõikide liitujate veemõõdusõlmed peavad paiknema külmumise eest kaitstud
ligipääsetavas kohas. Veearvesti ees peab olema sulgeseade (kraan). Veearvesti järel
peab olema sulgeseade ja tagasilöögiklapp. Enne kasutuselevõttu peab
veemõõdusõlmed esitama ülevaatuseks ja plommimiseks OÜ Kuusalu Soojus
esindajale.
▪ Enne liitumist sõlmida OÜ-ga Kuusalu Soojus liitumisleping ja enne vee kasutamise
algust teenusleping (lepingute projektid koostab OÜ Kuusalu Soojus).
3.5.3. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ
16.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 488387.
Detailplaneeringu ala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Fuksi:(Kotka) baasil.
Nimetatud olemasolevast alajaamast nähakse ette uutele objektidele välja 0,4 kV
maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 13
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
Elektriühendus krundile Pos 2 on planeeritud läbi krundi Pos 1. Planeeritavale
elektrikaablile ning liitumiskilbile seatakse servituut.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek asendada planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin
planeeringuala ulatuses maakaabliga, mis paigaldatakse planeeringuala serva 11266 Kiiu-
Kaberneeme tee katastriüksusele. Maakaabli asukoha ettepanek on näidatud planeeringu
joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb kliendil esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumis- ja jaotuskilbid kavandada väljapoole riigitee maaüksust ning arvestada teega
külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.
Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini
kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
3.5.4. Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 31.01.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39428573.
Detailplaneeringuga haaratud alal puuduvad Telia sideehitised.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik planeerida lähtuvana
sidekaevust KII-020. Igale krundile nähakse ette individuaalsed
sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt
vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda
planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti
sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti
koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Sideühendus krundile Pos 2 on võimalik planeerida läbi krundi Pos 1. Planeeritavale
sidekaablile seatakse servituut.
Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil.
3.5.5. Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise
käigus. Variandid on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib
kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. Päiksepaneelid on
lubatud ainult hoonetele integreerituna.
Kuusalu Soojus OÜ-lt saadud info kohaselt asub kaugkütte lähim liitumispunkt Kuusalu
alevikus ja Kiius asuva kinnistu liitumine ei ole võimalik.
3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus
Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone
+/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte
tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast. Katendiga ning haljastusega aladelt ei
tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 14
Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevett on keelatud juhtida
drenaažitorudesse. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129
lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee
tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee
immutamisel.
Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.
Planeeringuala kaguosas, paralleelselt maanteega kulgev kraav säilitatakse.
Planeeringualal tekkivat sademevett maantee servas olevatesse kraavidesse mitte juhtida.
Olemasolevate maanteeäärsete kraavide ning truupide seisukorda ning läbilaskevõimet
hinnata kergliiklusteele projekti koostamise käigus. Vajadusel näha ette truupide
asendamine ja kraavide puhastamine.
3.6. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus
kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad.
Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju
omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu
võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26).
Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil
jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete
käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus.
Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite
paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei
tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete
kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja
kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu
spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Detailplaneeringu joonisel on näidatud
soovituslikud prügikonteinerite asukohad, mida täpsustatakse projekteerimisetapis.
Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud,
välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires
vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale.
Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on
kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa
kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine
jäätmete taaskasutamiseks.
Elamukruntidel on kohustus liituda omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. Teenuse
saamiseks tuleb sõlmida jäätmeveoteenust pakkuva ettevõttega leping. Prügikonteinerile
tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs järgides seejuures
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja poolt kehtestatud nõudeid konteineri ja selle
asukoha suhtes.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 15
3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon
Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete
tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks
naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi
ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid.
Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna
elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid. Hoonete sees leviv müra on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16
lg 5).
Võimalikud leevendusmeetmed liiklusmüra vähendamiseks:
▪ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suhtes;
▪ välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase
ruumis oleks ületatud;
▪ müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid maantee poolsele küljele mitte
projekteerida;
▪ rõdude korral on soovitatav projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab
avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;
▪ hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette
massiivsete tarinditena;
Transpordiametil ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Hoonete sees leviv vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5).
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes".
3.6.3. Põhjavee kaitse
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala – põhjavesi on
looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu
tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid. Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa
kasutamisel tuleb potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.
3.6.4. Radoon
Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist
asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta
seisuga).
Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.
Vajadusel tellida hoonete projekteerimise staadiumis pädevalt ettevõttelt radoonitaseme
mõõtmine pinnases. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni
aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne
peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel
esitada aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 16
3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või
tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on
need ennetatavad õigete töövõtetega.
Peamised ohud ehitamisel on:
- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;
- tööõnnetused;
- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);
- kemikaalide, kütuste, õlide lekked.
Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi
ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse
eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.
Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.
Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks
peavad ehitised vastama tuleohutusnõuetele ning olema varustatud nõuetele vastavate
tulekustutusvahenditega.
3.7. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid
täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema
standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned
paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on
≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik
veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima
eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega
hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema
tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud
kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³.
Lähim olemasolev hüdrant (nr. 1) asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel
planeeringuala kaugeimast punktist ligikaudu 500 m kaugusel lõuna pool, Mõisa tee ja
Vana-Narva maantee ristis.
Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 17
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta.
Detailplaneeringuga on kruntide hoonestusalad määratud üksteisest 40 m kaugusele.
Kuusalu Soojus OÜ poolt 11.04.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr 025 kohaselt on
teoreetiliselt võimalik olemasoleva 110 mm veetoru pikendamine kuni Oja-Peetri
kinnistuni ja sinna lähedusse tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Vastavat lahendust tuleb
eelnevalt kontrollida arvutuslikult pojekteerija poolt.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m
laiune.
3.8. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
▪ elav keskkond;
▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal;
▪ õueala valgustatus;
▪ lukustatud sisenemisruumid;
▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
3.9. Piirangud
3.9.1. Servituudid
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
Teeniv
kinnisasi/krunt,
millele tehakse
ettepanek seada
servituut
Valitsev krunt või
asutus, mille
kasuks on tehtud
ettepanek seada
servituut
Servituut Servituudi sisu
Pos nr 1, Pos nr 3 Kuusalu
Vallavalitsus
Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
kergliiklusteed.
Pos nr 3
Käru
(35201:003:1130)
Liiviku
(35201:003:0046)
Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed.
Käru
(35201:003:1130) Pos nr 3 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 18
Pos nr 1 Pos nr 2 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevat
juurdepääsuteed ning
tehnovõrkusid.
Pos nr 1, Pos nr 3 Elektrilevi OÜ Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada ja
majandada kinnisasjal
paiknevaid
elektripaigaldisi.
Pos nr 1, Pos nr 3 tehnovõrgu valdaja Isiklik
kasutusõigus
Õigus ehitada ja
majandada kinnisasjal
paiknevaid siderajatisi.
Pos nr 3 Pos nr 1, Pos nr 2 Reaalservituut
Õigus ehitada, kasutada
ja hooldada kinnisasjal
paiknevat puurkaevu ja
veetorustikku.
3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt
Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
3.9.3. Maaparandus
Planeeringuala asub maaparandusehitise Ploompuu (maaparandussüsteemi/ehitise kood
4031250300060/002) maa-alal, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning
maaüksust läbib maaparandusehitise Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).
Planeeringualal asuv maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu toru säilitatakse ning
korrastatakse. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale
poole kümne meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis
võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast
toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega
püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud
drenaaži. Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega
muud sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba.
Võimalusel tuleb maksimaalselt säilitada planeeringuala sisesed dreenitorud. Kindlasti
säilitada naaberkinnistutelt üle planeeringuala kulgevad trassid. Säilitamise
võimalikkust käsitleda hoonetele koostatavates projektides. Drenaažitorustike
likvideerimisel on oluline jälgida, et torustike likvideerimine ei mõjutaks naaberkinnitutel
paiknevate torustike töövõimet. Ehitiste paigutamisel ja kõrghaljastuse rajamisel tuleb
arvestada säilitatavate drenaažitorustike asukohaga. Säilitatavate torustike kohale on
keelatud ehitiste püstitamine. Drenaažitorudesse on keelatud juhtida heit- ja sademevett
ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja
Ruumiameti luba. Samuti on drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett. Vajadusel
esitatakse koos ehitusprojektiga maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lahendus.
Muudatused maaparandussüsteemis ei tohi mõjutada riigitee muldkeha ega selle lähiala.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 19
4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud
krundiomanike finantsiliste võimalustega. Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub
piirkonda kolm asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja
seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele.
Kavandatavad üksikelamu krundid rajatakse kasutusest väljas olevale põllumaale, mille
lähinaabruses paiknevad elamumaad või elamutega maatulundusmaad. Planeeritava
hoonestuse ning naaberkatastriüksusetel asuvate olemasolevate hoonete vahel on piisav
vahemaa privaatsuse säilitamiseks, samas tõstab piirkonda inimeste lisandumine ala
turvalisust. Ühtlasi asub planeeringuala Kiiu aleviku keskuse vahetus läheduses. Seega
sobitub kolme uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine piirkonda ning see ei
avalda ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse
suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel
avalduda võiv kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju
looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga
alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist.
Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada
ning täiendada. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (alvarite
ala). Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed
reostusallikad pinnasest isoleerida. Ehitusaegsed avariiolukorrad on ennetatavad õigete
töövõtetega, järgides üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju.
4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1) vajalike servituutide seadmine (Enne detailplaneeringu kehtestamist peavad olema
sõlmitud notariaalsed lepingud juurdepääsutee osas, mis on osaliselt
naaberkinnistul ning vallavalitsusega perspektiivse kergliiklustee rajamiseks ette
nähtava servituudiala osas.);
2) arendaja moodustab detailplaneeringus ettenähtud krundid;
3) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded;
4) tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste
väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate
lisauuringute teostamisega;
5) ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
6) tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;
7) tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;
8) hoonete ehituslubade väljastamine;
9) hoonete ehitus;
10) hoonete kasutuslubade väljastamine, kasutusloa väljastamise eelduseks on
kinnistu piires olevate võrkude, teede väljaehitamine ja haljastuse rajamine.
Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini
kaitsevööndisse püstitada ehitisi.
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP 20-24, 09.10.2025
Ferrysan OÜ 20
Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt.
Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased
rajatised ja tagada nende korrashoid.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiametil ei
ole PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustust planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA
Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa-amet 2024)
SITUATSIOONISKEEM
08.05.2025 a. 1DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:10 000
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Ants Sepp
Käru
35 20
1:0 03
:11 30
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
45 02
5 m ²
Nurm e
35 20
1:0 03
:01 57
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
86 30
7 m ²
11 26
6 K iiu
-K ab
ern eem
e t ee
35 20
1:0 03
:01 80
Tran spo
rdi maa
10 0%
28 60
4 m ²
Tam me
35 20
1:0 03
:02 24
Too tm
ism aa
10 0%
26 30
m ²
Oja- Peet
ri
35 20
1:0 03
:00 11
Maat ulu
nd usm
aa 10
0%
21 79
8 m ²
TUGIPLAAN
08.05.2025 a. 2DP 20-24
Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik
1:500
Oja-Peetri kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
KATASTRIÜKSUSE PIIR JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND
KOLLEKTOREESVOOLU ASUKOHT (lähtuvalt mõõdetud kaevude asukohast)
KOLLEKTOREESVOOLU KAEV
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd - 10 m kollektori
telgjoonest mõlemale poole; 4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002); 5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
PLANEERITAVA ALA PIIR
PLANEERITAV
DRENAAŽITORUSTIK KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP
Ants Sepp
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine | 27.05.2025 | 169 | 7.2-2/25/16962-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alevik Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine | 13.05.2025 | 183 | 7.2-2/25/16962-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Seisukohtade väljastamine detailplaneeringu koostamiseks | 11.10.2024 | 3 | 7.2-2/24/16962-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |