Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.10.2025 nr 8-1/311-54

Meie 12.11.2025 nr 9.3-2/25/4266-3

Sausti küla Kaljula elamuala

detailplaneering

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõikest 1 ning Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 tulenevalt tutvumiseks ning

kooskõlastuse andmiseks Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) materjalid. Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a.

otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“

(DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on

möödas ligikaudu 19 aastat.

Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest katastriüksustest: Kalju tee 4, 6;

Kaljula tee 7, 9 11, 18, 20, 22, 24, 19, 21, 23, 26, 28, 30, 16, 14, 17, 5. Planeeritava ala on

valdavalt hoonestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14

ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud

kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473)

sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse

täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa

krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni

kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega

kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2.

Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike

hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute

parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast

vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringu koostamise

käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi

planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele

paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus.

Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa juhtsotstarbega maa-

alal. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ega sisalda üldplaneeringu muutmise

ettepanekut.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel

asuvates elamutes.

2(3)

 Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis.

Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise

töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise

töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja

lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on

tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene

riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui

detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate

keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste

projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke

ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et

riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või

ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga.

 Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada

võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia,

geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine

soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema

pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole.

 Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse

kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt

koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist

õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus

nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa

väljastamist.

 Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal. Madala ja

normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalse

radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul. Radooni

tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada:

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest”

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused”

kirjeldatud nõuetega

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

 Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliini

kaitsevöönd, millest lähtuvalt on planeeritud kruntide hoonestusalad määratud

väljaspool olemasolevat kaitsevööndit. Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin

lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17

hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja ei kooskõlasta

detailplaneeringut, kuna materjalide hulgas puuduvad 110kV elektriõhuliini

kaitsevööndisse jääva elamuala ja puhkeala mõju mõõtmised. Kiisa – Järve 110kV

elektriõhuliini kaitsevööndisse pos 20 on planeeritud jalgrada. Kruntidele 16 ja 17, mis on

planeeritud elamu maa-aladeks, ulatub samuti olemasoleva Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliini

kaitsevöönd. Amet juhib tähelepanu, et elektromagnetväljadele on kehtestatud

piirväärtused muuhulgas elu- ja puhkealade. Ameti hinnangul tuleks pos 16 ja 17

kinnistutel ning pos 20 kinnistul, juhul kui see on ette nähtud puhkeala otstarbega, viia

läbi täiendavad mõõtmised, et veenduda sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45

3(3)

„Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ lisas toodud

piirväärtuste tagamises.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]