Vastuskiri

VT. MÄRKUS 5

P3 EP2

EP2

EP2

EP2

HL

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P6

P6

P6

P6

POS 5

POS 7

POS 6

POS 9

POS 8

POS 10

POS 12

POS 15

POS 14

POS 13

LT

POS 20

POS 17

POS 16

HL

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

POS 19

EP

EP2

EP2

EP2

P6

P6

P6

P6

POS 3

POS 4

POS 2

POS 1

X

X

X

X

Pos 16 Kaljula tee 16 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1417m²

(1442m2) 300 m² 2114m²

Pos 17 Kaljula tee 24a EP 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1174m²

(1349m2) 300 m² 2017m²

Pos 20 Kaljula tee 14 HL 100%

- - - - - 4867m²

Pos 1 Kalju tee 4 EP2 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1356m² 300 m² 2020m²

Pos 2 Kalju tee 6 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1724m² 300 m² 2822m²

Pos 3 Kaljula tee 7 EP2 100%

2k/1 k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1319m² 300 m² 2000m²

Pos 4 Kaljula tee 9 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1114m² 300 m² 2000m²

Pos 5 Kaljula tee 11 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1279m² 300 m² 2002m²

Pos 6 Kaljula tee 18 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1386m² 300 m² 2050m²

Pos 7 Kaljula tee 20 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1487m² 300 m² 2170m²

Pos 8 Kaljula tee 22 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1468m² 300 m² 2141m²

Pos 9 Kaljula tee 24 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1339m² 300 m² 1992m²

Pos 18 Kaljula tee 17 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 914m² 300 m² 2001m²

Pos 10 Kaljula tee 19 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1382m² 300 m² 2044m²

Pos 11 Kaljula tee 21 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1355m² 300 m² 2017m²

Pos 12 Kaljula tee 23 EP 100%

2k /1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1325m² 300 m² 2004m²

Pos 14 Kaljula tee 28 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1358m² 300 m² 2029m²

Pos 15 Kaljula tee 30 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1406m² 300 m² 2122m²

Pos 13 Kaljula tee 26 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1410m² 300 m² 2082m²

Pos 21 Kaljula tee T3 LT 100%

- - - - - 150m²

Pos 19 Kaljula tee 5 HL 100%

- - - - - 3925m²

EP

EP P3

P3

POS 18

POS 11

POS 21

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ) OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga) NING ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

X

VT. MÄRKUS 7

VT. MÄRKUS 7

X X

X X

X X

X X

KUUPÄEVNIMI

Mõõdistaja

AMET ALLKIRI

M.Tammemäe

Litsents: 707 MA, EEG000209, 489 MA-k [email protected]

Kadaka tee 36 Tallinn 10621 Tel:52 92609 AV Geodeesia OÜ Registrikood:11927036

SAU STI PEAKR

AAV (SAU STI O

JA)

R egistrikood: VEE1095000,

pikkus lisaharudega 6,3 km ,

valgala suurus 8,7km ²,

suudm e koht: Vääna jõgi

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

110KV KÕRGEPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI PIIR (25m liini teljest)

110 kV ELEKTRI ÕHULIINI OHUTU PUHASVAHE (10m äärmisest juhtmest).

SAUSTI PEAKRAAVI VEEKAITSEVÖÖND (1m kraavi tavalisest veepiirist)

SAUSTI PEAKRAAVI- AVATUD EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS TIHEASUSTUSEGA ALAL (kaldast 7m)

TEEKAITSEVÖÖND (4m krundi piirist)

PLAN. HOONESTUSALA

PLAN. HOONESTUSALA PEALE 110KV KÕRGEPINGE ÕHULIINI DEMONTEERIMIST

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOELVA JALGRADA

PLANEERITUD JALGRADA (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV (3-KOHTA)

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV PUMPLA HOONE

PLANEERITUD HOONE (MAX. EHITUSÕIGUSEGA), ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RAJATAV MADALHALJASTUS- HEKK (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV ASFALDKATEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD MADALPINGE KAABEL

PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

PLANEERITUD TRUUP

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRKPIIRE)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE ÕHULIIN (110 kV)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL (TÄNAVAVALGUSTUS)

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

LIKVIDEERITAV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEV DRENAAŽI TORU

OLEMASOLEV SADEMEVEE KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEVA MAAKÜTTE KONTUUR (ORIENTEERUV)

LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA (paigaldatakse truup)

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

PAARISELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDKASUTATAV MAA 100%)

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

HL

LT

EP

KIILI VALD SAUSTI KÜLA KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS M 1:500

KRUNDI EHITUSÕIGUS JT NÄITAJAD TABEL:

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS, ARHITEKTUURSED ÜLDNÕUDED JA KITSENDUSED

Krundi nr Katastriüksuse aadress /krundi

aadressi ettepanek

Katastriüksuse olemasolev

suurus/ krundi planeeritud suurus m²

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind m²

Põhihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus (m)

Abihoone suurim lubatud

korruselisus ja kõrgus m

Hoonete max lubatud arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

Parkimiskohtade arv:

normatiivne

Parkimiskohtade arv:

planeeritud minimaalne

Kitsendused

1 Kalju tee 4 2020 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

2 Kalju tee 6 2822 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1.Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

3 Kaljula tee 7 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

4 Kaljula tee 9 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

5 Kaljula tee 11 2002 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel; 3. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

6 Kaljula tee 18 2050 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

7 Kaljula tee 20 2170 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

8 Kaljula tee 22 2141 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

9 Kaljula tee 24 1992 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

10 Kaljula tee 19 2044 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

11 Kaljula tee 21 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

12 Kaljula tee 23 2004 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

13 Kaljula tee 26 2082 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

14 Kaljula tee 28 2029 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

15 Kaljula tee 30 2122 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

16 Kaljula tee 16* 2114 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2.Olemasolev, ühisveevärgi veega varustamiseks mittevajalik puurkaev võetakse kasutusele Kaljula tee 16 katastriüksuse planeeritava elamu kütteks kinnise süsteemi maasoojus puurauguna või tamponeeritakse. Tingimused ja lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

17 Kaljula tee 24a* 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Servituudivajadus krunt pos16 kasuks, drenaažitoru, servituudi ala 11m².

18 Kaljula tee 17 2001 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

19 Kaljula tee 5 3925 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksusel asuvad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga; 3. Katastriüksust läbib olemasolev jalgrada.

20 Kaljula tee 14 4867 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksust läbib kõrgepinge maakaabel ja kinnistul asub alajaam (kaitsevöönd 1m liiniteljest või alajaama seinast); 3. Katastriüksusele on projekteeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

21 Kaljula tee T3* 150 m² - - - - LT100% L100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

KOKKU: 46 569 m² 5 400 m² 44 (18+26) 10 800 m² 78 78

*- TEGEMIST ON AADRESSI ETTEPANEKUGA (TÄPSUSTATAKSE KOV-I TÄNAVANIMEDE KOMISJONI POOLT )

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas AV GEODEESIA OÜ 2021.a veebruaris, (töö nr 09/21), litsentsi nr. 707 MA (täpsustatud (04.06.2025.a.); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Planeeritud madalpinge kaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus 5. Planeeritud jalgrada ühendatakse Kaljula MÜ detailplaneeringuga (DP 0261) planeeritud jalgrajaga.; 6. Planeeritud jalgrajad ja haljastuse paiknemine on illustratiivsed, asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus; 7. Kõikile katastriüksustele (sh. planeeritud elamumaa kruntidele -pos 16, pos 17 ja pos 18) on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktid kinnistu piirile. Krunt pos 18 on rajatud olemasolev elektrivarustuse liitumiskilp krundi piirile.

DPPÕHIJOONIS M1:500

A KOS ARHITEKTUURIBÜROO

DP-04

Harjumaa Kiili vald Sausti küla KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

21-836

P3

Positsiooni nr. aadress/ aadressi ettepanek

sihtotstarbe % DP liikides max.korruselisus

(põhihoone/ abihoone) max. kõrgus (m)

põhihoone/abihoone max. hoonete arv

(põhihoone/ abihoone)

hoonestusala suurus (m²)

(hoonestusala suurus peale 110KV

kõrgepingeõhuliini demonteerimist, m²)

lubatud suurim ehitisealune pind (m²)

krundi suurus (m²)

EP2

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Krundi nr Koha aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve ja

osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest (nr) või riigimaale

Liidetavate ja lahutatavate

osade suurus (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liikides) Märkused

1 Kalju tee 4 E100% 2020 m² Kalju tee 4 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

2 Kalju tee 6 E100% 2822 m² Kalju tee 6 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

3 Kaljula tee 7 E100% 2000 m² Kaljula tee 7 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

4 Kaljula tee 9 E100% 2000 m² Kaljula tee 9 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

5 Kaljula tee 11 E100% 2002 m² Kaljula tee 11 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

6 Kaljula tee 18 E100% 2050 m² Kaljula tee 18 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

7 Kaljula tee 20 E100% 2170 m² Kaljula tee 20 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

8 Kaljula tee 22 E100% 2141 m² Kaljula tee 22 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

9 Kaljula tee 24 E100% 1992 m² Kaljula tee 24 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

10 Kaljula tee 19 E100% 2044 m² Kaljula tee 19 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

11 Kaljula tee 21 E100% 2017 m² Kaljula tee 21 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

12 Kaljula tee 23 E100% 2004 m² Kaljula tee 23 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

13 Kaljula tee 26 E100% 2082 m² Kaljula tee 26 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

14 Kaljula tee 28 E100% 2029 m² Kaljula tee 28 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

15 Kaljula tee 30 E100% 2122 m² Kaljula tee 30 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

16 Kaljula tee 16* E100% 2114 m² Kaljula tee 16 Kaljula tee 14

+518 -1596

T 100% Ü 100%

17 Kaljula tee 24a* E100% 2017 m² Kaljula tee 14 -2017 Ü 100%

18 Kaljula tee 17 E100% 2001 m² Kaljula tee 17 Ü 100% Katastriüksuse suurus ei muutu

19 Kaljula tee 5 Ü100% 3925 m² Kaljula tee 5 Ü 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

20 Kaljula tee 14 Ü100% 4867 m² Kaljula tee 14 -4867 Ü 100%

21 Kaljula tee T3* L100% 150 m² Kaljula tee 14 -150 Ü 100%

*- tegemist on aadressi ettepanekuga

X

X

X

X

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tüüp Krundi nr Krundi aadress Arhitektuursed tingimused

EP2

1 Kalju tee 4 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundil kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse

2 Kalju tee 6

3 Kaljula tee 7

4 Kaljula tee 9

7 Kaljula tee 20

8 Kaljula tee 22

14 Kaljula tee 28

EP

5 Kaljula tee11 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundile kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse.

6 Kaljula tee 18

9 Kaljula tee 24

13 Kaljula tee 26

16 Kaljula tee 16*

17 Kaljula tee 24a*

10 Kaljula tee 19 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 15-45°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundilele kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse.

11 Kaljula tee 21

12 Klajula tee 23

18 Kaljula tee 17

*- tegemist on aadressi ettepanekuga (täpsustatakse kov-i tänavanimede komisjoni poolt )

X X X X X X X X X

D1

X X X X X X X

X X X X X X X

PLANEERINGU TEHNILISED NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 46569 m² ehk 4,6ha

Kavandatud kruntide arv 21

Krunditava ala maa bilanss: Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)

Paariselamu maa (EP2)- 17 304m² (37,2%)

Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)

Looduslik haljasala (HL) -8792 m² (18,9%)

Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3 Kavandatud max. hoonestustihedus planeeringualal (ilma tänavateta): 0,23 Kavandatud elamuühikute (korterite) arv: 26

KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

(DP0342)

ASUKOHT: Kiili vald , Sausti küla, Kaljula tee ja Kalju tee

KINNISMÄLESTIS: puudub

TELLIJA: Kiili Vallavalitsus Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 E-mail: [email protected] Tel: +372 679 0260

DP KOOSTAJA: Nimi: ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ

Aadress: Johannes Kappeli tn 4/1, Tallinn Projekti juht: Eha Jakobi Arhitekt tase: Volitatud arhitekt, tase 7 (173576) E-mail: [email protected] Tel: +372 520 0328

TÖÖ NR.: 21836 HUVITATUD ISIK: Nimi: Kaljula Arenduse OÜ

Aadress: Tammsaare tee 47, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 613 8880

2025

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

2

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................................................................... 2

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 3

1.1 KEHTIVAD ÕIGUSAKTID ......................................................................................................................................... 3

1.2 ARENGUKAVAD JA STRATEEGIAD .......................................................................................................................... 3

1.3 PLANEERITAVAL MAA-ALAL KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD ..................................................................... 4

1.4 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ................................................ 4

1.5 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ............................ 4

1.6 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ..................................... 4

1.7 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ................ 4

1.8 ERITINGIMUSED KITSENDUSI PÕHJUSTAVATE OBJEKTIDE VALITSEJATE POOLT ...................................................... 4

1.9 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL TEHTUD UURINGUD ..................................................................................... 5

1.10 EESTI STANDARDID ........................................................................................................................................... 5

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................................................................. 5

2.1 SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED............................................................................................................................. 6

2.2 PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS......................................................................... 7

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus ...................................................................................................................... 7

2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................................................... 8

2.2.3 Olemasolev tehnovarustus .......................................................................................................................... 8

2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................................... 8

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ......................................................................................................................................................... 8

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ............................................ 9

4.1 PLANEERIGU EESMÄRK ALGATAMISEL .................................................................................................................. 9

4.2 PLANEERIGU EESMÄRK KEHTESTAMISEL ............................................................................................................... 9

4.3 PLANEERINGU EESMÄRKIDE VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ............................................................................... 9

4.4 KEHTIV DETAILPLANEERING ............................................................................................................................... 11

4.5 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK .......................................................................................................... 12

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS .................................................................................................................... 12

5.1 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................... 12

5.2 PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS ...................................................................................................................... 12

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid ........................................................................................................................ 12

5.2.2 Transpordimaa krundid ............................................................................................................................ 13

5.3 PLANEERINGUALA EHITUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................... 13

5.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ..................................................................................................................................... 13

5.5 ARHITEKTUURSE LAHENDUSE HINDAMINE .......................................................................................................... 13

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 14

5.6 AVALIKU RUUMI NÕUDED ................................................................................................................................... 15

5.7 EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED ........................................................................................ 16

5.8 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD ............................................................................................................................. 17

5.9 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................................................................................. 17

5.10 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................................... 18

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................................................. 18

5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ................................................................................ 18

5.10.3 Elektrivarustus ..................................................................................................................................... 19

5.10.4 Sidevarustus ......................................................................................................................................... 19

5.10.5 Küte ja soojavarustus ........................................................................................................................... 19

5.11 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ....................................................................................................... 20

5.12 KAITSEALUSED OBJEKTID ............................................................................................................................... 20

5.13 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................... 20

5.14 TULEOHUTUSE TAGAMINE .............................................................................................................................. 21

5.15 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................................... 21

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................................... 21

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

3

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .......................................................................................................................................... 22

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................ 23

8.1 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................................... 23

8.2 DETAILPLANEERIGU KEHTESTAMISELE JÄRGNEVATE TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD (EHITUSE ETAPID) 23

8.3 DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED ................................................................................. 24

8.4 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................... 24

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .................................................................................. 25

DETAILPLANEERINGU JOONISTE LOETELU 1. Situatsiooni skeem DP-01 2. Tugiplaan DP-02 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs DP-03 4. Põhijoonis DP-04 5. Illustratsioon DP-05 TEHNILISTE TINGIMUSTE LOETELU DP LISAD – MENETLUSDOKUMENDID

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Kehtivad õigusaktid • Planeerimiseseadus • Ehitusseadustik • Maakorraldusseadus • Veeseadus • Maaparandusseadus • Jäätmeseadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Rahvatervishoiu seadus • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”. • Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 ”Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja

andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutatavate ehitiste kohta.” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus 16.12.2016 nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.” • Sotsiaalministri 01.09.2025 määrus nr 45 "Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord" • Kehtiv Kiili Vallavolikogu määrus „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ • Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning

vormistamise nõuded • Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend, 16.01.2025

1.2 Arengukavad ja strateegiad • Harju maakonnaplaneering 2023+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26). • Kiili valla koostatav uus üldplaneering (algatatud Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

4

• Kiili valla arengukava 2024-2035 (kinnitatud Kiili vallavolikogu 19.10.2023 määrusega nr 11) • Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2023-2034 (kinnitatud Kiili vallavolikogu

18.05.2023 määrus nr 5).

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud

Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089).

1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid

Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud: (vt. joonis DP-02, Tugiplaan). Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud.

Ehitisregistri andmed:

Kinnistu aadress Ehitisregisti kood

Ehitise nimetus Ehitisealune pindala (m²)

Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238 Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112 Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219 Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190 Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4 Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3 Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9 Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218 Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused

Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid

Ehitisregistris ei ole ehitusprojekte.

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused

Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt

Planeeringualal paiknevad seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad teed ja tehnovõrgud on kajastatud peatükis 2.1.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

5

1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud • Kaljula tee ja Kalju tee piirkonna topo-geodeetiline uurimistöö (AV GEODEESIA OÜ töö nr 09/21) • Kaljula ja Kalju tee Sausti alevikus, Geoloogia aruanne (AS G.I.B. töö nr 2387) • L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul (Tallinna

Tehnikaülikool)

1.10 Eesti standardid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ • Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ • EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” • Eesti standard EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril.

Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest katastriüksustest (vt joonis DP-02, Tugiplaan):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Kõik katastriüksused/kinnistud on eramaad.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

6

KAART-1. Väljavõte maa-ameti kaardist, 2025.a.

Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordi maa 100%

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordimaa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordi maa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordimaa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordimaa 100%

2.1 Seadusjärgsed kitsendused • Riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusvälja) piiranguvöönd (Ehitusseadustik § 120, 121; Riigikaitselise ehitise

töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta § 2, 3)

• Maaparandussüsteemi (Sausti peakraav), avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, süvendi servast 7m (Veeseadus § 118 lg 4, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3)

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12m (Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 – 4; Maaparandusseadus § 4; Maaparandusseadus § 44 – 51)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

7

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu veekaitsevöönd ulatus 1m (Veeseadus § 118) • Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus 1 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Kiisa-Järve Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin), kaitsevööndi ulatus 25m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kVkaitsevöönd ulatus 1m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Alajaamad ja jaotusseadmed Kaljula:(Saue) ulatus 2m, teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid 2 m torustiku teljest mõlemale poole (Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 74; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus).

• Puurkaev PRK0020587, Puurkaevu kat nr.20587 sanitaarkaitseala 10m (Veeseadus § 85,86,149)

KAART-2. Väljavõtte Maa-ameti kitsenduste kaardist 2025.a.

Täpsemalt vt. ka detailplaneeringu Tugiplaan, joonis DP-02.

2.2 Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus

Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) katastriüksuste vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril. Planeeritav ala on valdavalt hõreda kõrghaljastusega looduslik rohumaa.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

8

2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs planeeringu alale on planeeringu ala põhjapiiril asuvalt avaliku kasutusega Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt avaliku kasutusega Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

2.2.3 Olemasolev tehnovarustus

Kõik planeeringuala teenindavad tehnovõrgud (ühisveevärk ja kanalisatsioon, elekter, sademevesi) on Kalju ja Kaljula teele välja ehitatud. Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevärgi ja - ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04), kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud lisanduvatele elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub elamukrundi piirile paigaldatud liitumiskilpidest.

2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugiplaanil (vt joonis DP-02). Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 katastriüksustel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeritava ala kontaktvööndiks on Sausti küla põhjapoolses osas asuv piirkond, mis jääb Luige aleviku, Vaela raba ja Sausti-Kiili tee 11157 vahelisele alale. Planeeringuala vahetus kontaktvööndis (idas, põhjas ja läänes) asuvad väikeelamumaa katastriüksused, valdavalt üksikelamud. Planeeringualast lõunas asub looduslik rohumaa, kus on koostamisel detailplaneering (Kaljula kinnistu detailplaneering) väikeelamumaa kruntide moodustamiseks. Kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt ühe- või kahekorruselised viilkatusega üksikelamud. Kontaktvööndisse kavandatud üksikelamute ja paariselamute maksimaalsed kõrgused maapinnast on 9 meetrit, ehitusealused maksimaalsed pinnad 220 m² kuni 500m².

Lähim bussipeatus „Kuu“, asub Sausti-Kiili tee (11157) ääres, täpsemalt vt. joonis DP-01 ja DP-03.

Kontaktvööndis on algatatud või kehtestatud detailplaneeringud (v.t. joonis DP-03).

• Samale alale varem koostatud ja kehtestatud detailplaneering: Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering, DP0089 (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega nr 52, Takuma Projekt OÜ töö nr 2605 KIV-DP)

• Sausti tee 68 detailplaneering (DAGOPRN Projektbüroo OÜ töö nr 17-08), kehtestatud 15.05.2018.a Kiili Vallavolikogu otsusega nr 156)

• Sausti külas Kaljula II MÜ detailplaneering (A&L Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 02 /02), kehtestatud 13.08.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 37

• Saartevahe kinnistu detailplaneering (Masso Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 0105), kehtestatud 27.06.2006.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 38

• Saarte-II kinnistu detailplaneering (DAGOPEN Projektbüroo OÜ, töö nr06-102), kehtestatud 09.08.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

9

• Kaljula tee 10 detailplaneering (GPK Partnerid OÜ, töö nr D-003-09), kehtestatud 10.09.2009.a. Kiili Vallavalikogu otsusega nr 55

• Saaruste katastriüksuse detailplaneering (Vinta-Vänta Varandus OÜ, töö nr 300305D), kehtestatud 12.02.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10

• Kaljula kinnistu detailplaneering ( FE Arhitektid OÜ, töö nr 018 /12), algatatud 13.11.2012.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr.452

• Küttimi kinnistu detailplaneering (Loov Arhitektid OÜ töö nr 16KUT-DP), algatatud 16.04.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr. 156

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

4.1 Planeerigu eesmärk algatamisel

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

4.2 Planeerigu eesmärk kehtestamisel

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid kehtestamisel ühtivad suures osas algatamisel seatud eesmärkidega, planeeringu koostamise käigus täpsustatakse algatamise korralduses määratud olemasolevate paariselamute kruntide abihoonete arvu.

Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus. Selline lahendus annaks mõlemale paariselamu korteri omanikule võimaluse korteriomandi ainukasutuses olevale maa-alale eraldi abihoone ehituseks, võimaldaks abihoonete loogilisemat paigutust olemasolevate hoonete, haljastuse ja ilmakaarte suhtes ning seeläbi parandaks abihoonete kasutusmugavust. Kuna kehtivas Kiili valla üldplaneeringus ei ole paariselamu kruntidele maksimaalset abihoonete arvu (s.h. kuni 20m2 ehitisealuse pindalaga hooned) määratud, on selline lahendus üldplaneeringuga kooskõlas.

4.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a otsusega nr 26 Kehtestatud Kiili valla üldplaneering. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ja vastab ka Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10 algatatud uue üldplaneeringu lahendusele.

Detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud põhimõtetele, planeeringuala asub linnalise asustusega alal.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

10

KAART-3. Väljavõte kehtiva Üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

KAART-4. Väljavõte koostatava üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

11

KAART-5. Väljavõte Harju maakonnaplaneering 2030+ kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

4.4 Kehtiv detailplaneering

Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil, millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa katastriüksus ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa katastriüksused (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud. Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtiva detailplaneeringu maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele.

Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

12

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

4.5 Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Käesolev detailplaneering on täielikult üldplaneeringu kohane ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS

5.1 Planeeringuala tehnilised näitajad

Planeeringuala Planeeritava ala bilanss:

 Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)  Paariselamu maa (EP2)- 17 304 m² (37,2%)  Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)  Looduslik haljasala (HL) - 8 792 m² (18,9%)

PLANEERITAV ALA KOKKU: 46 569 m² (100%)

 Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3

Kavandatud elamuühikute (korter) arv: 26 (s.h. 23 olemasolevat)

5.2 Planeeringuala krundijaotus

Detailplaneeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega katastriüksuste pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvelt.

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid

Pos 19 – 100% olemasolev Üldkasutatav maa sihtotstarbega krunt (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on planeeritud 3925 m².

Krundil asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Krunti läbib olemasolev jalgrada.

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi.

Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on planeeritud 4867 m².

Krundile on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

13

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, kelgumägi, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak.

5.2.2 Transpordimaa krundid

Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m². Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

5.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted

Planeeringu ehitusalad on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Hoonestusalad on tähistatud graafiliselt detailplaneeringu Põhijoonisel (joonis DP-04) tumesinise ruudustikuga ja katkendjoonega. Hoonestusala pindala on toodud joonisel DP- 04, iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Olemasoleva 110kV Kiisa – Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi mõju planeeritud hoonestusaladele

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 lilla viirutatud ala). Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele.

Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega.

Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel, v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinise kontuuri ja ruudutusega tähistatud ala.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04.

Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust kitsendavatest piirangutest, kehtivatest õigusaktidest ja Eesti standarditest.

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (kaasaarvatud abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

5.5 Arhitektuurse lahenduse hindamine

Detailplaneeringu ruumilahendus on välja töötatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringuga antud põhimõtetest. Üldplaneering on koostatud kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks, säilitades olemasoleva keskkonna väärtused (nt väljakujunenud arhitektuurne ilme). Üldplaneeringuga on välja

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

14

töötatud piirkondlikud ehitustingimused, kus on arvestatud olemasolevat krundistruktuuri, hoonete paigutust ja suurust.

Detailplaneeringuga planeeritakse olemasoleva kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) muutmist, mille käigus täpsustatakse olemasolevate elamukruntide ehitusaluseid pindalasid, hoonestusalasid ja hoonete (s.h. alla 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgete) arhitektuurinõudeid. Sarnaselt juba väljakujunenud krundijaotuse ja arhitektuurse stiiliga elamute ehitusele antakse täiendav ehitusõigus sarnaste parameetritega elamute planeerimiseks kasutusest välja langenud tootmismaa ja osaliselt olemasolevate üldkasutatavate maade arvelt.

Olemasolevate Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks. Selline detailplaneeringu muutmine ei mõjuta naaberkruntide omanikke ebasoodsalt ja ei muuda väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi, ei ole vastuolus õigusaktide ja avaliku huviga ning Kiili valla üldplaneeringus sätestatud üldiste kasutus- ja ehitustingimustega.

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded

Detailplaneeringu lahenduse kohaste hoonete arhitektuurinõuded on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud.

Krundile määratud ehitisealuse pinna moodustavad ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate hoonete ehitisealuste pindade summa.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned

• Igale üksikelamukrundile on lubatud ehitada kuni 1, (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) abihoone.

• Igale paariselamukrundile on lubatud ehitada kuni 2 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrget abihoonet (1 abihoone korteri kohta).

Abihoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) krundile ehitamisel ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Keelatud on hoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja alla 4,5 m kõrgete hoonete) püstitamine teekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Erandina võib abihooneid (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgeid hooneid) ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema krundile kaasnevatest kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

15

Elamumaa sihtotstarbega kruntide teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6m.

Olemasolevaid, kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) alusel väljaehitatud piirde aedu ei muudeta.

Kaljula teele rajatud kraavi ääres olevad piirdeaiad võib rajada kraavi süvendi servast 1 m kaugusele.

Sausti peakraavi avatud eesvoolu kaldale tohib piirdeid rajada kraavi süvendi servast 7m (kaitsevöönd) kaugusele. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine eesvoolu kaitsevööndisse (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinine viirutatud ala). Eesvoolu kaitsevööndisse jääva kinnisasja igakordse omaniku poolt peab olema tagatud juurdepääs eesvoolu korrashoiuks Maaparandusseaduses toodud alustel.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele • Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv

lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

• Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

• Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone. • Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist • Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei

ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele. • Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda

ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis. • Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

5.6 Avaliku ruumi nõuded

Üldkasutatav maaga seonduvad kohustused Planeeritud üldkasutatav maa heakorrastatakse ja sellele rajatakse jalgrada, v.t. Põhijoonisel, joonis DP- 04. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundil pos nr 20):

1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (haljastus, jalgrada) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud rajatiste väljaehitamise eest.

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate haljastuse, jalgraja jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

16

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate jalgradade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud v.a. kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Väikevormid Avalikult kasutatavatele aladele rajatava tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendused esitada ehitusprojekti staadiumis või kooskõlastada eelnevalt Kiili Vallavalitsusega.

5.7 Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ja Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb eelnevalt viia läbi topo- geodeetilised uurimistööd.

Hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ning olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada võimalikult palju looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt. sademevee taaskasutus jne).

Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates elamutes.

Radooniohu vältimine Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal.

KAART 6. Väljavõte radooniriski levilate kaardist. Eesti geoloogiakeskus.

Kollane - normaalse radooniriski ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.

Hall – Turbasood

Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

17

Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Müra Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada:

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada: • Kiili Vallavalitsusega • Päästeametiga • Maa- ja Ruumiametiga, kui kavandatakse ehitust Sausti peakraavi kaitsevööndis • Teiste ametkondade või osapooltega, kelle kaasamine on vajalik tulenevalt rajatava ehitise eesmärgist

5.8 Miljööväärtuslikud alad

Planeeringualal puudub miljööväärtusega ala ja vastavad objektid.

5.9 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Liikluskorraldus Planeeringualale on tagatud juurdepääs olemasolevate avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teede kaudu. Liikluskorraldust ei muudeta. Täiendav liikluskoormus on väike (lisanduvad 3 elamuühikut moodustavad ligikaudu 4% olemasolevate Kaljula ja Kalju teede kaudu juurdepääsu kasutavate elamuühikute arvust). Olemasolev Kaljula ja Kalju teele rajatud naatrium valgusallikatel põhinev tänavavalgustus asendatakse LED tehnoloogial põhineva tänavavalgustusega.

Parkimine Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada normatiive:

• Üksikelamu -3 sõiduauto parkimiskohta. • Paariselamu- 6 sõiduauto parkimiskoha (3 kohta korterile).

Täpsem parkimine lahendatakse hoone ehitusprojektiga. Planeeringualale on kavandatud kokku 78 sõiduauto parkimiskohta. Parkimiskohad peavad asuma omal krundil.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

18

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kõik detailplaneeringu alale planeeritud elamuid teenindavad ühisveevärgi ja-kanalisatsioonirajatised on välja ehitatud ja kasutusel piirkonna vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ poolt. Kaljula ja Kalju teele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04). Kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Kõikide olemasolevate ja planeeritud elamumaa kinnisasjade suhtes on sõlmitud liitumislepingud Kiili KVH OÜ- ga.

Kinnisasjade siseste kanalisatsiooni ühendustorustiku täpne asukoht ja läbimõõt määratakse koostatavas ehitusprojektis vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele.

5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed

Detailplaneeringu ala maapinna reljeef on languga idast läände, kus selle madalamal alal arendusala piiril paikneb Sausti peakraav, mis on sademevee eesvooluks.

Planeeringuala lääne servas kõrgemal alal paikneb olemasolev piirdekraav, mis teenindab sellest lääne- loode suunal olevat ala, sh Kaljula katastriüksuse põhja poolsemat ala ning Kaljula tee kõrgemal paiknevat elamupiirkonda. Kraav suubub väljaspool planeeringu ala piki Kalju teed Sausti peakaraavi. Detailplaneeringu alalt valgub antud kraavi ainult vahetult kraavi ääres olevate haljasalade (Pos 19 ja Pos 20) liigveed, kuna maapinna üldine lang on kraavist eemale Sausti peakraavi suunas. Detailplaneeringu ala piires on antud kraavil kaks truupi De500pl ja De400pl. Truubid ja kraav on rahuldavas seisukorras ja ei vaja rekonstrueerimist (kraav vajab tavapärast hooldust taimestikust). Kraavi läbilaskevõime määrab Kalju tee truup De400pl, mille läbilaskevõime on ~100l/s ning on piisav kogu valgala teenindamiseks (sh planeeringu ala).

Planeeringu alale Kaljula teele on rajatatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusprojekti kohane sademeveesüsteem (sh kraavid-truubid, drenaažtorustik). Kaljula tee kraav teenindab detailplaneeringu ala, mis jääb Kaljula teest lõuna poole (~3ha) ning juhib transiidina edasi ka Kaljula katastriüksuse lõuna poolsema piirkonna (~2ha) liigveed. Truubid on läbimõõtudega De315pl ja De400pl, mis määravad üheltpoolt Kaljula katastriüksuse suunalt transiidina edasi suunatavat vooluhulka (truup De315 läbilaskevõime kuni ~50l/s) ning teisalt kogu valgala vooluhulka (truup De400 läbilaskevõime kuni ~100l/s). Arvestades, et süsteem koosneb valdavalt drenaažist või valguvad veed kraavi pinnapealselt, siis on kraavi lõpu arvutuslik vooluhulk ~20l/s (erivooluhulk 4 l/s ha) ning olemasolevad truubid on piisava läbimõõduga.

Planeeringu alal elamukruntide sademevee käitlemise üldine põhimõte on, et kaetud pindadega aladelt suunatakse sademeveed vertikaalplaneeringuga haljasaladele imbumiseks.

Kruntidelt, mis paiknevad vahetult Sausti peakraavi (pos-d 2, 5, 18) või Kaljula tee kraavi kõrval (pos-d 10, 11, 12, 14, 15, 7, 8), on sademeveed suunatud vertikaalplaneeringuga ja/või kinnistutorustikuga otse kraavi. Ülejäänud kruntide puhul suunatakse sademeveed haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Immutuse tõhustamiseks ja üldiseks pinnaseveetaseme alandamiseks on läbi elamukruntide rajatud kaks drenaažtorustiku liini läbimõõduga De160. Antud torustikku on elamukruntidelt lubatud suunata ainult drenaažvett. Torustik on toimiv ja kruntidel liigvee probleeme ei ole.

Olemasolevaid elamumaa kinnistuid teenindavatele ja läbivatele drenaažitorustikele on sõlmitud servituudid naaberkinnistute kasuks, tagades sademevee juhtimise avaliku kasutusega sademevee rajatisteni.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt moodustatakse kolm uut elamukrunti (pos-d 16, 17, 18) ja suurendatakse olemasolevate elamukruntide hoonestusala.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

19

Olemasolevate elamukruntide sademevee käitlemise lahendust ei muudeta, st liigsed sademeveed suunatakse krundi haljasaladele, kust see suundub pinnapealselt kraavi või läbi pinnase drenaažtorustikku. Rajatavate elamukruntide tarvis rakenduvad samad põhimõtted.

Elamukruntide hoonete katustelt tulev sademevesi on soovitatav koguda kogumismahutisse ja kogunenud vett kasutada kastmisveeks. Mahuti täitumisel suunatakse ülevoolu kaudu liigveed immutuseks haljasalale või maapinnalähedasse immutusrajatisse. Detailsem lahendus selgub hoonete projekteerimise käigus.

Planeeritud elamukruntide pos 16 ja 17 piirkonna tarvis on varem rajatud drenaažtoru De160. Tulenevalt krundipiiride paiknemisest, on pos 16 tarvis vaja antud torustikku pikendada kuni krundi pos 16 piirini. Pos 18 paikneb Sausti kraavi kõrval, mille liigvete ärajuhtimine on lahendatud kraavi baasil.

Olemasoleva kahe drenaažtorustiku valgala on kuni a~1.5ha, milles arvutuslik drenaažvee vooluhulk on ~3 l/s (erivooluhulk 2 l/s ha). Toru läbimõõdust De160 tulenev vastuvõtuvõime on ~10l/s ning läbimõõtusid suurendada vaja ei ole.

Drenaažiga kaetud planeeringu ala valgala pindala on kokku ~5.3ha, mis moodustab Sausti peakraavi valgalast antud asukohas suurusjärgus ~0.1%. Planeeringu alal maakasutuse vähesel määral muutmine ilma sademeveesüsteemi muutmiseta ei suurenda kraavidesse suunatavat vooluhulka ega oma mõju kraavide (sh Sausti peakraav) vooluhulgale ega selle truupidele.

Olemasolevad kraavid ja sademevee rajatised on toimivad ega vaja planeeringu ala piires rekonstrueerimist.

Kuivendussüsteemide korrashoid on maaomaniku kohustus või toimub vastavalt kinnistute omanike vahelisele kokkuleppele (servituut). Maaparandusseaduse kohaselt ei tohi maaomanik takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Sausti peakraavi ja planeeringualale jäävatele muudele sademevee rajatistele on hooldustehnikale tagatud piisav juurdepääs Kaljula ja Kalju tee kaudu.

5.10.3 Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele või liitumislepingutele. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub planeeritud elamukrundi piirile paigaldatud ja paigaldatavatest liitumiskilpidest. Kaljula tee 17 kinnistu piirile on rajatud Elektrilevi OÜ liitumiskilp. Kaljula tee 16 kinnistu tarbeks on käesoleva planeeringuga kavandatud ümber paigaldada puurkaevu pumplat teenindav elektrikilp. Puurkaev on kasutusest väljas ja ei vaja liitumiskilpi ja elektirühendust. Kaljula tee 24a krundile rajatakse kinnistu piirile Elektrilevi OÜ tüüptingimuste alusel liitumiskilp, mis ühendatakse liitumislepingu alusel 0,4kV madalpinge kaabliga.

Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

5.10.4 Sidevarustus

Elamute sidevarustus on lahendatud varasemalt välja ehitatud sidevõrkude baasil või planeeringuala teenindavatele transpordimaadele rajatavate täiendavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kasutusel on ka mobiilsed (4G, 5G) sidelahendused.

5.10.5 Küte ja soojavarustus

Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia, geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

20

5.11 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016.

Kõrghaljastust, millega tuleb lahenduse koostamisel arvestada, asub vaid Kaljula tee 17, 19, 21 ja 23 katastriüksusel. Ülejäänud planeeringu ala on lage heinamaa või hooldatud muruga kaetud väikeelamu aed.

Haljastuse minimaalne osakaal katastriüksuse pindalast peab olema vähemalt 70%.

Detailne haljastuse lahendus tuleb tuua ehitusprojektis või eraldi haljastusprojektis. Hooneprojektiga (või haljastusprojektiga) täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud planeeritud haljastust.

Planeeritud on uus madalhaljastus (hekk) Kaljula tee 16 ja 24a kruntide läänepiiril, et tagada privaatsust elamumaa õueala ja rekreatsiooni ala vahel. Olemasolevate elamumaa katastriüksuste haljastus lahendatakse vastavalt hoone projektile või haljastusprojektile. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta nende katastriüksuste haljastuse nõudeid ja lahendusi.

Hoonete paigutamisel tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Puude raieks tuleb vormistada raieluba või lahendada puude raie hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalale hoone ehitusele ette jääva puu raie korral tuleb teostada raiutava puude arvuga võrdne asendusistutus sama katastriüksuse piires või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud muule Kiili vallas paiknevale katastriüksusele. Nõuetekohase asendusistutuse teostus on krundile ehitatud elamu kasutusloa andmise eeltingimuseks. Keelatud on heki ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse.

Jäätmete käitlemine Detailplaneeringu elluviimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed võib kompostida oma kinnistu piirides. Kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda.

5.12 Kaitsealused objektid

Planeeringualal kaitsealused objektid puuduvad.

5.13 Keskkonnatingimused

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus oma iseloomult (eramute laiendamise ja abihoonete planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevatele eramutele lisaks kolme eramu ja elamuid teenindavate abihoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid.

Olemasolev puurkaev Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

21

korral tuleb puuraugu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

5.14 Tuleohutuse tagamine

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud:

• EVS 812-7 „Ehitistele esitatavad põhinõude, tuleohutuse põhinõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“

• EVS 812-6 Tuletõrjeveevarustus • Siseminstri 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta kehtivad õigusaktid ja asjakohased standardid. Projekteeritav ehitis peab vastama kõikidele esitatavatele tuleohutusnõuetele, sh tuleb arvestada tuletõrjemeeskonna juurdepääsuga hoonele.

Planeeringuala ehitised liigituvad tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga hooneks. Krundile on planeeritud rajada kuni 2 korruselised hooned kõrgusega kuni 9m. Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed:

• Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.

• Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse.

• Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad.

• Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega.

Planeeringualal on olemasolevad tuletõrjehüdrandid (vt. joonis DP-04). Tuletõrjehüdrandid vastavad EVS 812-6 nõuetele ja on kasutusel aastaringselt. Tulekustutuseks vajalik veehulk on tagatud avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teele rajatud ühisveevärgitorustikust. Planeeringu alal on kolm olemasolevat tuletõrjehüdranti, millest on tagatud vajalik tuletõrjevee kogus 10 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide koordinaadid : • X=6575379 Y= 544335 • X=6575502 Y=544237 • X=6575599 Y=544309

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohta hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamis-kõlblikus seisukorras.

5.15 Servituutide vajaduse määramine

Kruntide servituutide vajadused on toodud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-04). Detailplaneeringu lahenduses ei muudeta tehnovõrkude lahendust, säilib olemasolev olukord. Tehnovõrkude servituutide alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• Süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

22

• Hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele • Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi • Territooriumi korrashoid • Vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine • Tulekindlate materjalide kasutamine • Paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon, soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetest ning piirkonna miljööst. Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka olemasolevat hoonestust. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089). lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv ja paraneb ühistranspordi tasuvus. Kavandatud arendustegevus tõstab ka piirkonna kinnisvara väärtust.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond kasvatab piirkonna väärtust. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

23

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, ega ei esine ülenormatiivseid tasemeid.

Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura2000 alal ja detailplaneeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Detailplaneeringualal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol.

Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

8.1 Detailplaneeringu elluviimise võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

8.2 Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel:

1 Planeeringu alal planeeritud kruntide/katastriüksuste moodustamine 2 Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine 3 Huvitatud isiku kulul detailplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa (pos. 20) heakorrastamine

ja sellele jalgraja rajamine 4 Üldkasutatava maa (Pos 20) tasuta võõrandamine Kiili vallale 5 Planeeringu alale jääva moodustatava transpordimaa katastriüksuse/kinnisasja (Pos 21) tasuta

võõrandamine Kiili vallale 6 Hoonete ehitusprojektide koostamine 7 Hoonetele ehituslubade taotlemine 8 Hoonete ehitamine 9 Hoonetele kasutusloa taotlemine

9.1 Olemasoleva puurkaevu lammutamise korral tuleb puurkaevu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on enne detailplaneeringu algatamist sõlmitud Kiili valla ja huvitatud isiku vahel haldusleping ja Tallinna Halduskohtu poolt kinnitatud kohtulik kompromiss haldusasjas 3-24-3372.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

24

8.3 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused on toodud Planeerimisseaduses.

8.4 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkinnisasjade maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Seletuskirja koostas:

Projektijuht /arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee osa seletuskirja koostas:

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener: Toomas Piirsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 02.12.2025

25

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kaasatavad Jrk nr

Isik või asutus kellega on koostööd tehtud

Arvamuse esitamise kuupäev

Arvamuse täielik ärakiri

Koostöötegijad Jrk nr

Isik kellega on detailplaneering kooskõlastatud

Kooskõlas tuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

Projektijuht /allkirjastatud digitaalselt/ Eha Jakobi

L182 ÜLEKANDELIINI ELEKTROMAG- NETVÄLJADE HINNANG KIILI VALLAS, SAUSTI KÜLAS, KALJULA TEE 14 KINNISTUL

Kuupäev: 02.12.2025

Tallinna Tehnikaülikool, 2025

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 1/18

Sisukord 1 Üldist................................................................................................................ 2

2 Elektromagnetväljade ohutuse hinnangu alused .................................................. 3

2.1 EMV piirväärtuste tasemeid kehtestav regulatsioon ...................................... 5

3 EMV analüüsi ala ja objektid ............................................................................... 7

3.1 Asukoht ..................................................................................................... 7

3.2 Ülekandeliin L182 ....................................................................................... 7

3.3 Juhtide rippekõrgus .................................................................................... 8

4 Mudel EMV tasemete hindamiseks ................................................................... 10

4.1 Geomeetriline mudel ................................................................................ 10

4.2 Ülekandeliini elektrilised talitlussuurused .................................................. 11

5 EMV analüüsi tulemused ................................................................................. 12

5.1 Elektrivälja arvutustulemused ................................................................... 12

5.2 Magnetvootiheduse arvutustulemused ...................................................... 13

6 EMV ohutushinnangu esitus ............................................................................. 15

7 Järeldused ja märkused ................................................................................... 18

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 2/18

1 Üldist Antud eksperthinnang kirjeldab hinnangulist elektri- ja magnetväljade (edaspidi EMV) taset Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul (katastritunnus 30401:001:1486) mille maa-alal paikneb 110 kV nimitalitluspingega üheahelaline õhuliin L182 Järve-Kiisa.

Eksperthinnangu eesmärgiks on esitada EMV tasemete hinnang lähtudes ohutusest ja mõjust inimesele. Selleks kirjeldatakse EMV oodatavaid potentsiaalseid tasemeid planeeritud liinikoridori vahetus ümbruses, kuni u 50 m kaugusel liini keskteljest.

Esitatavate hinnangute aluseks on elektriülekandeliinide poolt tekitatavate EMV tasemete võrdlus EV Sotsiaalministri määruses 01.09.2025 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ toodud piirväärtustega. EMV mõjuhinnangu aluseks loetakse, et määruses kirjeldatud piirväärtustest allapoole jäävatel elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemete korral võib EMV poolt avaldatava mõju inimesele lugeda minimaalseks või olematuks.

Käesolevas aruandes esitatud analüüsi teostasid Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi spetsialistid

• Lauri Kütt, kaasprofessor tenuurirajal e-post [email protected] tel. 620 3806

• Hendrik Keltman, insener

Aruande koostas:

• Lauri Kütt, kaasprofessor tenuurirajal e-post [email protected] tel 620 3806

Teostaja üldkontakt:

Elektrotehnika ja mehhatroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5 e-post [email protected] tel 620 3300

Käesoleva analüüsi tulemusena esitatud järeldused EMV tasemete ohutuse kohta kehtivad ainult siin aruandes esitatud alusmaterjalile ja aruande sisus esitatud valikukriteeriumide korral. Aruande sisus esitatut ei tohi üldistada ilma lähteandmete konteksti arvestamata ning aruande osalisel esitamisel tuleb kaasata kogu esitatavas alamosas viidatud lähtematerjal, sh hinnangu lähtekohtade ja ohutushinnangu kriteeriumid, alusjoonised ja talitluskriteeriumide täpsustused.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 3/18

2 Elektromagnetväljade ohutuse hinnangu alused Käesolev hinnang tugineb EMV piirväärtustele, mis on esitatud EV Sotsiaalministri määruses 01.09.2025 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (edaspidi EVSM2025). EMV tasemed, mis jäävad EVSM2025 piirväärtustest väikesemaks, loetakse inimesele ohutuks.

EMV ohutuse hinnang esitatakse järgmistel asjaoludel:

1) EMV hinnang keskendub ainult 110 kV ülekandeliinist põhjustatud EMV tasemete analüüsile.

o Hinnang lähtub ülekandeliini põhi-talitlussagedusest 50 Hz ja sel sageduselt esinevatest EMV komponentidest.

2) Hinnangu aluseks on ülekandeliini võimalikud suurimat EMV tugevust põhjustavad talitlusolukorrad,

o Elektrivälja tugevuse hinnang esitatakse ülekandeliini suurimal kestev- talitluspinge tasemel.

o Magnetvootiheduse hinnang esitatakse ülekandeliini suurimal koormusvoolutugevuse tasemel.

3) Eeldatakse, et kirjeldatavas asukohas muud märkimisväärset EMV taset põhjustavad allikad puuduvad.

Ülekandeliini poolt tekitatud EMV tasemete kirjeldamiseks esitatakse tulemused kokku 4 erineva EMV intensiivsustaseme kontekstis:

„1“ – alad, kus EMV tasemed võivad eeldatavalt ületada EVSM2025 määruses esitatud piirväärtuseid; sellised alad ei ole sobilikud inimese alaliseks viibimiseks (ajutine viibimine ei ole piiratud).

„2“ - alad, kus EMV tasemed võivad eeldatavalt ületada EVSM2025 määruses esitatud piirväärtuseid, kui alasse paigutada täiendav tugev EMV allikas; inimese sellises alas viibimine ei ole piiratud, kuid lisanduvate EMV allikate mõjul võib EVSM2025 piirväärtus osutuda ületatuks

- Viimatinimetatud juhtumil sellised alad ei ole sobilikud inimese alaliseks viibimiseks (ajutine viibimine ei ole piiratud).

- Alas „2“ EMV taseme mõõtmisel on peamine EMV taseme komponent tingitud ülekandeliini poolt põhjustatud EMVst.

3 – alad, kus EMV tasemed ei ületa EVSM2025 määruses esitatud tasemeid, kuid ülekandesüsteemist emiteeritud EMV on siiski peamine EMV taseme kirjeldaja.

- Alas „3“ EMV on EMV mõõtmisel selgelt tuvastatav ülekandeliini poolt tekitatud väljatugevuse suurus.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 4/18

- Inimese sellises alas viibimine ei ole piiratud ja EMV tasemed nimetatud alas ei kujuta inimese tervisele ohtu.

4 – alad, kus ülekandesüsteemi komponentidest emiteeritud EMV tase on selline, et see ei eristu muudest majapidamises või olmetegevuses kaasnevatest EMV tasemetest.

- Alas „4“ EMV taseme mõõtmisel ülekandeliini poolt tekitatud väljatugevuse suurus ei pruugi olla üheselt tuvastatav, kuna väga paljud muud elukeskkonnas töötavad seadmed ja paigaldised võivad tekitada samaväärse suurusega EMV taseme.

- Inimese sellises alas viibimine ei ole piiratud ja EMV tasemed nimetatud alas ei kujuta inimese tervisele ohtu.

Inimese alalisest EMV mõjualas viibimisest tingitud tervisemõju seisukohast tuleb märkida alad „1“ kui ebasobivad. Alas „2“ tuleb olla ettevaatlik täiendavate olulise EMV emissiooniga komponentide korral. Ohututeks saab lugeda alad „2“, „3“ ja „4“.

Tähelepanu! Antud hinnang käsitleb ainult esitatud asukohas alalist viibimist, s.t alast lahkumata kohaolekut pikema ajaperioodi jooksul kui 24 h. Ajutist viibimist antud regulatiivne alus ei piira ja lühiajaline asukohas viibimine sellele tuginevalt ei too oodatavalt kaasa olulisi tervisemõjusid.

Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et töökeskkonnas esinevate EMV tasemete tervisele mõju seisukohast piirväärtuseid esitav Eesti Vabariigi määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromag- netväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ sätestab 8 h EMV mõjualas viibimise korral piirväärtused, mis on elukeskkonnale esitatud piirväärtustest 4 või enam korda kõrgemad.

Hinnangu esitatamiseks on analüüs teostatud alljärgnevalt:

• Esitatakse geomeetriliste ja elektriliste parameetritega seotud mudel, mis on aluseks edasistele arvutustele.

• Mudelile tuginevalt viiakse läbi arvutusprotsess, mille tulemusena selgitatakse numbrilised suurused nii elektriväljatugevuse kui magnetvootiheduse osas.

• Arvutusprotsessist saadud numbrilisi suuruseid võrreldakse Eestis kehtiva seadusandliku määrusega esitatud piirväärtuste suhtes. Seadusandlikuks aluseks on Sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“.

• Juhul, kui mingis lõigus on numbriliselt selgitatud tulemus kõrgem, kui ülaltoodud piirväärtus, esitatakse märge, kus antud lõigus esineva EMV taseme tõttu tuleb tervisekaitse eesmärkidel alalist viibimist vältida.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 5/18

• Juhul, kui mingis lõigus on numbriliselt selgitatud tulemus madalam, kui ülaltoodud piirväärtus, esitatakse märge, kus antud lõigus esineva EMV taseme tõttu ei ole oodata olulist tervisemõju ja selles alas inimese viibimisele piiranguid ei esitata.

2.1 EMV piirväärtuste tasemeid kehtestav regulatsioon Inimese jaoks ohutuse tagamiseks EMV kontekstis on Eestis rakendatud kaks piirväärtusi kehtestavat riikliku määrust.

• Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (kehtiv alates 01.09.2025, edaspidi siin aruandes EVSM2025) kehtestab elektromagnetvälju iseloomustavate füüsikaliste suuruste (edaspidi väljasuurused) hindamise korra ja piirväärtused elu- ja puhkealadel, elamutes, lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades, kus inimene võib viibida.

• Töökeskkonnas reguleerib EMV tasemeid ja nende ohjet Eest Vabariigi Valitsuse määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ (kehtiv alates 1.09.2019, edaspidi siin aruandes EVVM2019) tugineb EL direktiivile 2013/35/EL.

EVSM2025 esitab EMV piirväärtused (vt Tabel 2-1) iga diskreetse sageduskomponendi kohta, millisega saab kirjeldada EMV suurust esituses sagedusvallas. Sagedusvallas suuruste kirjeldamine tähendab seda, et mingi ajalises esituses suurus jagatakse üksikuteks erinevatel sagedustel võnkuvateks komponentideks, mis samas summaarselt vastavad väärtuselt samale aegesituses reaalsele suurusele. Selline sagedusvallas esitus võimaldab paremat mõjutajate ja toime eristamist. Näiteks 50 Hz võrgusagedusel esinev EMV lähtub 50 Hz võrgutoitel töötavatest süsteemidest jne.

Tabel 2-1. Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrusega EVSM 2025 kehtestatud EMV piirväärtused.

Sagedus Elektrivälja tugevus, V/m Magnetvootihedus, µT

1 – 8 Hz 10 000 4 ∙ 104 / f2 8 – 25 Hz 10 000 5 000 / f

25 – 800 Hz 2,5 ∙ 105 / f 5 000 / f 0,8 – 3 kHz 2,5 ∙ 105 / f 6,25 3 – 150 kHz 87 6,25 0,15 – 1 MHz 87 0,92 / fM 1 – 10 MHz 87 / fM

0,5 0,92 / fM 10 – 400 MHz 28 0,092 400 – 2000 MHz 1,375 fM

0,5 0,0046 fM 0,5

2 – 300 GHz 61 0,20 Märkus: fM tähistab sagedust ühikutes MHz, kus 1 MHz = 106 Hz; f tähistab sagedust põhiühikutes Hz.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 6/18

Käesolevas analüüsis rakendatakse võrdlusalusena EVSM2025 määruses esitatud piirväärtuseid, kuivõrd analüüsi sihtala näol on tegemist elu- ja puhkealade ja avaliku alaga (määratlus vastavalt EVSM2025, §1). Analüüsiks eeldatakse ülekandeliini talitlussagedusel 50 Hz esinevate EMV komponentide määrava mõjuga kogu vaadelava asukoha ala EMV taseme kujundajana. EVSM2025 piirväärtused 50 Hz sagedusel olevate komponentide jaoks on:

• 5000 V/m elektriväljatugevuse puhul • 100 μT magnetvootiheduse puhul

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 7/18

3 EMV analüüsi ala ja objektid

3.1 Asukoht Kaljula tee 14 kinnistu katastritunnusega 30401:001:1486 asub Sausti küla, Kiili vald, Harju maakonnas (vt Joonis 3-1). Kinnistut läbib ülekandeliin L182, mille nimitalitluspinge on 110 kV. Ülekandeliin L182 on üheahelaline elektriliin, mis ühendab Järve ja Kiisa alajaama.

Joonis 3-1. Ülevaade Kaljula tee 14 kinnistust Sausti külas, Kiili vallas, Harjumaal.

3.2 Ülekandeliin L182 Ülekandeliini L182 haldab süsteemioperaator Elering AS. Kaljula tee 14 kinnistut ületava liini kandemastidena on püstitatud PB110-1 tüüpi mastid (vt Joonis 3-2).

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 8/18

Joonis 3-2. Kandemasti PB110-1 joonis peamise geomeetriaga (vasakul) ja L182 vaade, milline läbib Kaljula tee 14 kinnistut (paremal).

Õhuliini kaitsevööndi laiuseks on 110 kV nimipingega õhuliini korral on 25 m, mida arvestatakse õhuliini pikiteljest kummaski suunas. Kaitsevööndi ulatus ja selles rakenduvad piirangud on kirjeldatud Majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (kehtiv redaktsioon RT I, 03.02.2022, 20).

3.3 Juhtide rippekõrgus Juhtide rippekõrgus tähistab mastidele kinnitatud isolaatoritele toetatud juhtmete kõrgust kahe kandemasti vahelisel alal. Juhtide vertikaalsuunaline paiknemine on parabooli-kujulise kõrgusprofiiliga. Eleringi juhend „701 Projekteerimine“ esitab väljavõtte nõutavate õhkvahemike kohta, so minimaalsed kaugused erinevate osade vahel. Nõutavad õhkvahemikud 110 kV nimipingel talitleva liini jaoks suurima juhtme temperatuuri korral on

• Maantee, raudtee või veetee - 8,5 m

• Tänav, muu tee (v.a maantee osa) - 8,5 m

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 9/18

• Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) - 6,0 m

• Maapinnani avatud maastikul - 6,0 m EMV analüüs esitatakse rippe madalaimas punktis, milleks on reeglina visangu keskkoht. Eeldatavalt jääb varu madalaima lubatud gabariidini ja faasijuhtide maapinnale lähimas paiknemises arvestatakse siin analüüsis 6,5 m kõrgusega. Faasijuhtide läheduse tõttu inimesele esineb antud juhtumile kõige intensiivsemalt mõju avaldava EMV olukord. Visangu muudes osades, kus faasijuhtide kaugus inimesest on suurem, jääb inimese juures oleva EMV tase oluliselt madalamaks.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 10/18

4 Mudel EMV tasemete hindamiseks

4.1 Geomeetriline mudel Tuginedes ülekandeliini L182 ehituseks kasutatud kandemastide PB110-1 geomeetrili- sele plaanile (vt Joonis 3-2) on analüüsiks koostatud lihtsustatud geomeetriline mudel, mis on esitatud alloleval joonisel (vt Joonis 4-1) ja selles rakendatud geomeetrilised suurused on loeteletud allolevas tabelis (vt Tabel 4-1). Kasutatud mõõtmete aluseks on PB110-1 geomeetria, mille puhul on eeldatud, et alumised faasijuhid jäävad maapinnast minimaalse rippekõrguse lähedasele kõrgusele (vt 3.3 Juhtide rippekõrgus) ja sellisel juhul on EMV tugevus inimese asukohas suurim.

Õhuliini L182 puhul kasutatakse õhuliinijuhtmeid tüübiga ASO240, mis viitab selle kogu- ristlõikepindalale 240 mm2. Kuigi rakendatava ASO240 juhtme kohta ei ole dokumenteeritud mõõtmed üheselt selgitatud, on siin analüüsis kasutatud ACSR2401 tüüpi juhtmete gabariite, välisläbimõõduga ~22 mm.

Joonis 4-1. PB110-1 mastidele toetuva õhuliini L182 geomeetria mudel elektriväljatugevuse ja magnetvootiheduse arvutamiseks. Geomeetriliste suuruste kirjeldused vt Tabel 4-1.

1 Näide juhtmete kirjeldustest: andmeleht „ACSR – Aluminium conductor steel reinforced“, https://www.ttcables.com/wp-content/uploads/2022/04/ASCR_FINAL_02_2022.pdf

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 11/18

Tabel 4-1. Õhuliini L182 arvutusmudeli geomeetrilised parameetrid, vt Joonis 4-1.

Mõõde joonisel (vt Joonis 4-1)

Kirjeldus Suurus, m Märkused

HVD-maa Madalaima faasijuhi kõrgus maapinnast 6,5 Minimaalne juhtmete

kõrgus visangu kesksel

HVCS Faasijuhtide L1 ja L2 vaheline kõrgus 3,0

HBAAS Elektromagnetvälja mõjuhinnangu aluskõrgus 1,5

DL1D Faasijuhi L1 hor. kaugus liini keskteljest 2,0

DL2D Faasijuhi L2 hor. kaugus liini keskteljest 2,0

DL3D Faasijuhi L3 hor. kaugus liini keskteljest 3,0

4.2 Ülekandeliini elektrilised talitlussuurused

Elektrilised talitlussuurused mudelis arvutamisel on pingetase, mida rakendatakse elektrivälja tugevuse arvutamisel ning voolutugevus juhtides, mida rakendatakse magnetvootiheduse suuruse arvutamisel.

Pingetase 123 kV on 110 kV nimipingega töötavate ülekandeliinide suurim kestevpinge e püsiv suurim talitlus-liinipinge efektiivväärtuse tase (alus: EVS-EN 60038:2012 CENELECi standardpinged, suurim kestevpinge tase). Liinijuhtide faasipinge e pinge suurus maa suhtes on efektiivväärtusena 71 kV igal faasijuhil. Eeldatakse täielikult sümmeetrilist 3- faasilist süsteemi, e kõikidel faasijuhtidel sama suurt faasipingete efektiivväärtust.

Mudelis rakendatakse koormusvoolutugevust ühel faasijuhil enimalt u. 790 A (alus: Elering AS esindaja e-kiri 26. november 2025 11:57). Magnetvootiheduse arvutustes võetakse arvesse see voolutugevus kui täielikult sümmeetriline 3-faasilises süsteemis esinev suurus, e kõikidel faasijuhtidel on sama suur koormusvoolutugevuse efektiivväärtus.

Analüüs viiakse läbi ainult ülekandeliini põhisagedusel 50 Hz esinevate väljatugevuse komponentide arvutustega.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 12/18

5 EMV analüüsi tulemused

5.1 Elektrivälja arvutustulemused Elektriväljatugevuse arvutustulemused on graafiliselt esitatud alloleval joonisel (vt Joonis 5-1), mis kajastab elektriväljatugevuse (E-välja) oodatavat suurimat taset asukohtades liini keskteljest ristiasendis.

Joonis 5-1. Elektriväljatugevuse (E-välja) tugevuse esitus L182 õhuliini keskteljest ristsuunas eemaldumisel kauguseni 100 m kummaski suunas.

Elektriväljatugevuse oodatavad suurused on enimalt u. 2900 V/m, mis esineb kaugusel 3,8 m liini keskteljest. Kaugusel u. 17,5 m õhuliini keskteljest on elektriväljatugevus alla 20% EVSM piirväärtusest, ning kaugusel u 55 m on õhuliini poolt tekitatud elektrivälja- tugevus kahanenud alla 2% taseme EVSM piirväärtusest.

Elektriväljatugevuse arvutustulemused on suurustes detailselt esitatud alloleval graafikul vt Joonis 5-2, millel on õhuliini kaitsevööndist kaugemale jäävate alade EMV tasemete suurendatud vaade. Liini kaitsevööndi piiridel on E-välja tugevus u. 11% EVSM2025 piirväärtusest. E-välja tugevus on alates kaugusest 28 m tasemel alla 10% EVSM piirväärtusest.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 13/18

Joonis 5-2. E-välja tugevuse esitus L182 õhuliini keskteljest kauguseni 100 m, detailvaates liini kaitsevööndist väljaspool.

5.2 Magnetvootiheduse arvutustulemused Magnetvootiheduse arvutustulemused on graafiliselt esitatud alloleval joonisel (vt Joonis 5-3), mis kajastab magnetvootiheduse (B-välja) oodatavat suurimat taset asukohtades liini keskteljest ristiasendis.

Joonis 5-3. Magnetvootiheduse (B-välja) tugevuse esitus L182 õhuliini keskteljest ristsuunas eemaldumisel kauguseni 100 m kummaski suunas.

Magnetvootiheduse (B-välja) suurused on enimalt 21 μT, mis esineb õhuliini keskteljest 4,7 m kaugusel. See on ainus asukoht, kus B-välja tugevus võiks oodatavalt ületada 20% EVSM2025 piirväärtuse tasemest. Kaugusel u. 18 m õhuliini keskteljest on B-välja tugevus kahanenud suuruseni 2% EVSM2025 piirväärtusest ning liini kaitsevööndi piiril on tasemel u. 1% EVSM2025 piirväärtusest.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 14/18

Magnetvootiheduse arvutustulemused on suurustes detailselt esitatud alloleval graafikul vt Joonis 5-4, millel on õhuliini kaitsevööndist kaugemale jäävate alade B-välja tasemete suurendatud vaade. B-välja tugevus on alates kaugusest 25 m tasemel alla 1% EVSM piirväärtusest.

Joonis 5-4. B-välja tugevuse esitus L182 õhuliini keskteljest kauguseni 100 m, detailvaates liini kaitsevööndist väljaspool.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 15/18

6 EMV ohutushinnangu esitus EMV tasemete kirjeldus on esitatud liini üldvaatel vt Joonis 6-1, millel on esitatud alloleval analüüsil kajastatud lõige DP lahendusest ja olulised märkjooned. Joonis 6-2 aerofoto esitab täiendava kirjelduse siin analüüsil kajastatud EMV tasemete kohta lõikel.

Joonis 6-1. EMV hinnangul vaadeldav lõige, väljavõte Kaljula tee 14 detailplaneeringu põhijooniselt.

Tabel 6-1. EMV tugevused kaardil lõikel olevates asukohtades (vt Joonis 6-1). EMV suurused on esitatud formaadis (välja suurus; selle suhteline tase EVSM2025 piirväärtusega võrreldes).

Kaugus õhuliini

keskteljest Kirjeldus E-välja suurus B-välja suurus

-3,9 m Maksimaalne elektriväljatugevus 2900 V/m 58% EVSM

19,4 μT 19% EVSM

0 m Liini telgjoonel 2400 V/m 48% EVSM

16,5 μT 17% EVSM

5,0 m Õhuliinile lähima krundi piir 2400 V/m 48% EVSM

18 μT 18% EVSM

13 m Hoonestusala piirjoon (10 m äärmisest juhtmest)

1650 V/m 33% EVSM

3,7 μT 4% EVSM

25 m Kaitsevööndi piir 570 V/m 11% EVSM

0,99 μT 1% EVSM

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 16/18

Joonis 6-2. Analüüsil esitatud lõike asukoht, vaate suund ja positiivse asukoha koordinaadi suund (vt Joonis 6-3).

Joonis 6-3. Vaade Joonis 6-1 esitatud alusel kujutatud profiilile. EMV ohutuse hinnangu detailinfo vt Tabel 6-2.

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 17/18

Tabel 6-2. Õhuliini L182 poolt tekitatud elektromagnetvälja suuruse arvutustulemusele tuginevalt sätestatud EMV intensiivsuse alad, nende piirid ja kirjeldused (vt Joonis 6-3).

Ala tähis ja kommentaar

Ulatus liini keskteljes Kommentaar

„1“ – EVSM2025 piirväärtusest kõrgema EMV ala

Puudub Ala, milles õhuliini poolt tekitatud EMV tase ületab EVSM2025 taseme. Inimese alaline viibimine selles alas ei ole soovitatav. Ala ulatuse määratleb elektriväljatugevus (E-väli).

„2“ – intensiivse tasemega EMV ala

0 … 17,5 m Ala, milles õhuliini poolt tekitatud EMV on intensiivsusega 20 … 58% EVSM2025 tasemest. Ala ulatuse määratleb elektriväljatugevus (E-väli).

„3“ – märgatava tasemega EMV ala

17,5 m … 55 m Ala, milles õhuliini poolt tekitatud EMV on intensiivsusega 2 … 20% EVSM2025 tasemest. Ala ulatuse määratleb elektriväljatugevus (E-väli).

„4“ – nõrga tasemega EMV ala

Üle 55 m Ala, milles õhuliini poolt tekitatud EMV on intensiivsusega alla 2% EVSM2025 tasemest. Ala ulatuse määratleb elektriväljatugevus (E-väli).

L182 / Kaljula tee 14 EMV TalTech 02.12.2025

Lk 18/18

7 Järeldused ja märkused EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul, mis on põhjustatud õhuliini L182 talitlusest, jäävad kõikides vaadeldud lõikudes madalamaks, kui EVSM2025 määrusega kehtestatud piirväärtused. EVSM2025 rõhutab inimese ohutuse tagamisele arvestades, et inimene viibib alas püsivalt, 24 h jooksul ööpäevas ega lahku alast. Analüüsis käsitletud alal õhuliini L182 vahetus ümbruses ei ole üheski asukohas tingimusi, mis ületaksid EVSM2025 piirtasemeid ja seega ei ole EVSM2025 määrusele tuginedes alust EMV tasemeid inimese tervisele ohtlikuks pidada.

Õhuliini L182 vahetus ümbruses on siiski intensiivne elektriväljatugevuse ala, milles E- välja intensiivsus ulatub üle 20% EVSM2025 piirväärtusest. Selles alas tuleb kaaluda ettevaatust juhul, kui selles paikneb veel mõni intensiivne EMV allikas. Kui viimase poolt tekitatud EMV tase sagedusel 50 Hz on intensiivne, kuid ei ületa EVSM2025 piirväärtuseid, siis nii ülekandeliini kui lisandunud EMV allika koostoimel võib EMV tase kujuneda EVSM2025 taset ületavaks.

Lähtuvalt õhuliini L182 ehituslikust geomeetriast, sellele õhuliinile rakendatavatest elektrilistest talitlussuurustest ja selle paiknemisest Kaljula tee 14 kinnistul, esinevad maksimaalsed EMV tasemed liini teljest koordinaattelje negatiivsel suunal ehk planeeritud elamukruntidest (DP joonis pos 16 ja 17) eemale jääval liini poolel, kuhu on DP kohaselt planeeritud rajada jalgrada (DP joonis pos 20). Ühelgi juhul ei ületata EMV suhteline tase väärtust 58% EVSM2025 piirväärtusest. Hoonestusala piiril jääb elektrivälja tugevuse tase kuni 33% piirile EVSM2025 piirväärtustest ning väheneb kaugenemisega liinist.

Kokkuvõttes jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (EVSM2025) seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on EVSM2025 seisukohast ohutu.

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

ELERING AS KOOSKÕLASTUS nr 12-9/2025/635-2 12.11.2025

Kooskõlastuse taotleja: AB AKOS OÜ

Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Kaljula elamu detailplaneering

ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ töö nr 21836 „Kaljula elamuala detailplaneering“

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Projektialal paiknevad Elering AS kuuluvad 110kV õhuliinid Kiisa – Järve L182 ja nende

kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole;

2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5 m, vormistada õhuliini

kaitsevööndis töötamise luba Kaitsevööndis tegutsemise luba | Elering;

3. Tänavavalgustuse ja muu sarnase ehitise võib planeerida liini äärmisest juhtmest

minimaalselt 5 meetri kaugusele. Ehitise konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel

peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas (juhtme

temperatuuri +60° juures);

4. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud Elering AS 110 kV õhuliini

kaitsevööndi teljele lähemale kui 16m;

5. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla, Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate

ohtude eest (nt: jäide);

6. Õhuliin ei tohi kulgeda üle suure hulga inimeste kogunemisega seotud spordirajatiste,

mänguväljakute ja puhkealade (bussipeatuse);

7. Hoone võib ehitada 110 kV liini kaitsevööndisse, kui on tagatud 10 m puhasvahe

projekteeritava ehitise äärmise elemendi ja õhuliini äärmise juhtme vahel;

8. 110kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada kommunikatsioonid min. 1,0 m sügavusele;

9. 110kV õhuliini kaitsevööndis ei ole lubatud kõrghaljastus. 110 kV õhuliini kaitsevööndis on

lubatud haljastus kõrgusega kuni 3 m maapinnast, ületades 3 m nõuet liini kaitsevööndis

võib Elering AS ehitise riket või selleks ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa eemaldada, ning

riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt

teavitama;

10. Haljastus (puud, põõsad jms) masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 3 m ei ole

lubatud;

11. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused;

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia

+ 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]

12. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava

lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m;

13. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,

vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.

Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile Kaitsevööndis tegutsemise luba | Elering.

/allkirjastatud digitaalselt/

Erki Autalu

Elering AS

Liinide hooldusjuht

tel. 5394 4581