Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 11.12.2025 nr 8-1/311-63

Meie 17.12.2025 nr 9.3-2/25/4266-7

Sausti küla Kaljula elamuala

detailplaneering

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ning Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lg 2 ja § 3 p 12 tulenevalt tutvumiseks ning

kooskõlastuse andmiseks Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) materjalid. Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a.

otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“

(DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on

möödas ligikaudu 19 aastat. Amet jättis 12.11.2025 kirjaga nr 9.3-2/25/4266-3 detailplaneeringu

kooskõlastamata, kuna materjalide hulgas puudus 110kV elektriõhuliini kaitsevööndisse jääva

elamuala ja puhkeala mõju hindamine.

Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest katastriüksustest: Kalju tee 4, 6;

Kaljula tee 7, 9 11, 18, 20, 22, 24, 19, 21, 23, 26, 28, 30, 16, 14, 17, 5. Planeeritava ala on

valdavalt hoonestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14

ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud

kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473)

sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse

täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa

krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni

kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega

kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2.

Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires.

Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava

maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda

naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu

kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel

määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga

abihoone rajamise võimalus. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala

väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ega

sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:

2(4)

L182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang (Kiili vald, Sausti küla, Kaljula tee 14;

Tallinna Tehnikaülikool, 02.12.2025) käsitleb olemasoleva 110 kV Kiisa–Järve L182

elektriõhuliini kaitsevööndi võimalikku mõju planeeritavatele hoonestusaladele. Hinnangu

kohaselt jäävad kõigis vaadeldud lõikudes elektri- ja magnetväljade tasemed alla sotsiaalministri

01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise

kord“ (edaspidi SoM määrus nr 45) lisas 1 toodud piirväärtuste. Samas märgitakse hinnangus,

et L182 õhuliini vahetus ümbruses esineb intensiivse elektriväljatugevusega ala, kus tuleb

rakendada ettevaatust eelkõige juhul, kui samas piirkonnas paikneb lisaks veel mõni muu

intensiivne elektri- või magnetvälja allikas. Hinnangu järeldusena terviseohutuse seisukohast

inimese viibimisele õhuliini L182 all ja selle vahetus ümbruses piiranguid ei seata ning inimese

püsiv viibimine nimetatud alal on SoM määruse nr 45 kohaselt ohutu.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis.

Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise

töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise

töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja

lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on

tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene

riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui

detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate

keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste

projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke

ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et

riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või

ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga.

 Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182

kaitsevöönd. Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel

kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini

puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele. Elektriliini kaitsevööndisse

hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris

2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili

vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad

ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus

ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45

„Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud

piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus

ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal

on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini

Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega. Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV

elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja

17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel.

 Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada

võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia,

geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine

soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema

pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole.

 Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse

kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt

koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist

õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus

3(4)

nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa

väljastamist.

 Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel

asuvates elamutes.

 Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal. Madala ja

normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalse

radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul. Radooni

tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada:

o Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest”

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused”

kirjeldatud nõuetega

o Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab

detailplaneeringu. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi

elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42

„Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on

tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel

rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse

nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning ka

tavapärase radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrgema radoonisisaldusega alasid.

Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne

ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid. Detailplaneeringu seletuskirjas

viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

4(4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]