Detailplaneeringu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/6215-7
Registreeritud	25.03.2024
Sünkroonitud	29.03.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saaremaa Vallavalitsus
Vastutaja	Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (66537 tm).

Failid

7.2-2246215-7 25.03.2024 Valjaminev kiri.asice

DD100_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_07.03.2024.asice

JN100_Põhijoonis_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_07.03.2024.pdf

ML105_Situatsiooniskeem_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_29.11.2023.pdf

ML106_Tugijoonis_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_29.11.2023.pdf

SK100_Seletuskiri_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_07.03.2024.pdf

Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu kooskõlastamine .pdf

SK100_Seletuskiri_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_07.03.2024.pdf

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Detailplaneeringu algataja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Huvitatud isik: Dimension OÜ Koostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93812 Kuressaare

Tel 453 3723 Mob 508 4489

Faks 453 3695 E-mail: [email protected]

MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba PT 210/2005

VAIVERE KÜLAS MUSTIKA JA MAASIKA II DETAILPLANEERING

Töö nr 050223

Versioon 7.03.2024

Projektijuht: Indrek Himmist

Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120)

Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 29 joonised 3

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus 3

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja 4

1.3 Lähtematerjalid 4

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus 4

1.5 Vastavus liigilt kõrgematele strateegilistele planeerimisdokumentidele 5

1.6 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus 6

2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID 6

3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS 9

3.1 Krundijaotus 9

3.2 Kruntide ehitusõigus 10

3.3 Juurdepääs ja parkimine 11

3.4 Piirded 12

3.5 Haljastus 12

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted 13

4 TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus 13

4.2 Kanalisatsioon 13

4.3 Sademeveekanalisatsioon 15

4.4 Elekter 15

4.5 Soojavarustus 15

4.6 Side 15

5 PLANEERINGUJÄRGSE SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED 16

6 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS 19

7 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused 20

7.2 Tuleohutus 21

7.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded 21

8 PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA 22

9 EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA 23

JOONISED

Situatsiooniskeem leht 1

Tugijoonis M 1:500 leht 2

Põhijoonis M 1:500 leht 3

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

SAAREMAA VALLAS VAIVERE KÜLAS MUSTIKA JA MAASIKA II

DETAILPLANEERINGU

S E L E T U S K I R I

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritav ala asukoht ja suurus:

Planeeringu ala asub Lõuna-Saaremaal Vaivere külas, Kuressaare – Püha – Masa maantee ääres. Planeeritavateks kinnistuteks on Mustika mü (27003:003:0626) ja Maasika mü (27003:003:0620). Planeeringuala suurus on ca 10,5 ha.

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

planeeritava ala asukoht

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja

Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneering algatati 25.04.2023 Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/455. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete püstitamiseks ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.

Planeeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus.

Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa:

Indrek Himmist Projektijuht, teedeinsener;

Pille Hein Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 189120);

Andri Põrk Diplomeeritud teedeinsener, tase 7;

Jaan Sõmmer Elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6.

Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele.

1.3 Lähtematerjalid

 Saaremaa Vallavalitsuse 25.04.2023 korraldus nr 2-3/455 Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu algatamine;

 Lisa 1 Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu planeeringuala;

 Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse 25.04.2023 korraldusele nr 2-3/455 detailplaneeringu lähteseisukohad;

 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering, kehtestatud 26.01.2012 Kuressaare Linnavolikogu otsusega nr 1;

 Saare maakonnaplaneering 2030+;

 Kehtiv Mustika ja Maasika detailplaneering, kehtestatud 23.09.2009;

 Digitaalne geodeetiline alusplaan (Jüri Koppeli maamõõdutööd, töö nr 01.6/2022, jaanuar 2022);

 Saare maakond Saaremaa vald Vaivere küla Mustika ja Maasika kinnistutel heitvee immutamise eksperthinnang, Koostaja Maves OÜ aprill 2022;

 Transpordiamet 15.09.2022 Vaivere küla Mustika ja Maasika kinnistute ristumiskoha ehitamise nõuded nr 7.1-1/22/17108-2;

 Transpordiamet 12.04.2023 Seisukohtade väljastamine Mustika ja Maasika katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/23/6215-2;

 Elektrilevi OÜ 05.06.2023 tehnilised tingimused nr 451480;

 Kehtivad seadused ja õigusaktid.

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Detailplaneeringu ala hõlmab Vaivere külas Mustika (27003:003:0626) ja Maasika (27003:003:0620) katastriüksuseid.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Planeeringuala piirneb Kuressaare-Püha-Masa teega ning maatulundusmaa sihtotstarbega Kadariku (27003:003:0491), Värava (43301:001:1232), Uue-Reediku (katastritunnus), Anti (katastritunnus) ja Reediku (katastritunnus) katastriüksustega.

Planeeringuala läbib Kärdu peakraav.

Maasika mü. edelanurka läbib 10 kV elektriliin.

Maa-ameti andmetel on Mustika maaüksusel looduslikku rohumaad 0,25 ha, metsamaad 6,18 ha ja muu maa 0,07 ha ning Maasika maaüksusel metsamaad 3,85 ha ja muu maa 0,19 ha.

Mustika ja Maasika maaüksused asuvad tasasel maa-alal, abs. kõrguste vahega ca 3.7 – 4,8 meetrit.

Juurdepääs planeeritavale alale Kuressaare-Püha-Masa teelt.

Planeeritav ala on hoonestamata.

Planeeringualal kehtib Mustika ja Maasika detailplaneering (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 23. septembri 2009. a otsusega nr 66), millega on planeeritud kümme elamukrunti ja üks transpordimaa krunt. Kehtivat detailplaneeringut ellu viima ei ole asutud.

1.5 Vastavus liigilt kõrgematele strateegilistele planeerimisdokumentidele

Saare maakonnaplaneering 2030+

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringualal Kärdu peakraavi ümbruses rohevõrgustiku ala.

Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas järgmised tingimused:

Maakasutuse kavandamisel:

 Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist.

 Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel. Et vältida rohelise võrgustiku „hiilivat” killustamist, on ebasoovitav katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil v.a maakatastriseaduse paragrahv 18 lg 7 ja 8-le vastaval juhul.

 Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed.

 Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

 Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad.

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi täpsusaste on väga väike ja keeruline on aru saada täpsest rohevõrgustikuala piir asukohast. Ligikaudselt võib öelda, et planeeritav ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku koridori servaalale ja ühtib enam vähem üldplaneeringujärgse rohevõrgustiku alaga.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneering on mõõtkavalt suurem ja täpsem ja rohelise võrgustiku ala piiri on võimalik detailplaneeringus täpselt näidata. Lähtuvalt sellest on planeeringu joonistel markeeritud ühisplaneeringu rohevõrgustiku ala piir.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole lubatud rajada piirdeid rohevõrgustiku alale.

Üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1). Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala haljasmaa juhtotstarbega alal, kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa. Ühisplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.3 järgi antakse haljasmaal ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega.

Ühisplaneeringu piirangute kaardi kohaselt asub alal osaliselt rohevõrgustik. Ehitamine haljasmaa juhtotstarbega aladel rohevõrgustiku koridorides on lubatud vaid olemasolevate joonobjektide korral uusi juurdepääsuteid rajamata ning vältida tuleb uute ehitiste, sh tehnilise infrastruktuuri ja teede rajamist rohelise võrgustiku aladele. Rohevõrgustiku alale on planeeritud üks krunt pindalaga 31472 m², kus ehitusõigus on kavandatud väljapoole rohevõrgustiku ala.

Alal kehtib Mustika ja Maasika detailplaneering (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 23. septembri 2009. a otsusega nr 66), mille kohaselt on planeeritud alale kümme elamukrunti ja üks transpordimaa krunt. Uue detailplaneeringu koostamisega soovitakse muuta eelkõige juurdepääsuteede asukohti, krundipiire, ehitusõigust ja kanalisatsiooni- ja veelahendust.

Kehtiva Mustika ja Maasika detailplaneeringuga on planeeritud kruntide suurusteks 7991-14147 m2. Planeeringuala lähipiirkonnas on elamutega hoonestatud katastriüksused suurustega 4999 m2 – 4,42 ha. Lähipiirkonnas olevate kehtivate detailplaneeringutega on moodustatud elamukrundid suurustega 4500 - 6114 m2. Lähtuvalt eeltoodust sobib planeeritav hoonestus piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust.

1.6 Olemasoleva maaüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste

kirjeldus.

Tabel 1 Planeeritavate kinnistute andmed

Kü nimetus Pindala Kü sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu registriosa

Mustika 6,50 ha Maatulundusmaa 100% 27003:003:0626 3172434

Maasika 4,04 ha Maatulundusmaa 100% 27003:003:0620 3177234

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Looduskaitseseadus 50 m kaldajoone süvendi servast

Saaremaa Vallavalitsus

Planeeringualal asub Kärdu peakraavi kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd

Veeseadus 10 m süvendi servast

Saaremaa Vallavalitsus

Planeeringualal asub veekaitsevöönd

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet Planeeringualal asub Kuressaare-Püha-Masa tee kaitsevöönd

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

10 m mõlemal pool 10 kV õhuliini, 1 m mõlemal pool 0,4 kV maakaablit

Elektrilevi OÜ Planeeringualal asuvad 10 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabel

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE

ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala asub Saaremaa lõunaosas Vaivere külas, Saaremaa valla keskusest Kuressaare kesklinnast ca 7 km kaugusel.

Lähimad koolid, lasteaiad, perearstid, kauplused jmt asuvad Kuressaare linnas. Bussiühendus linnaga on suhteliselt rahuldav. Piki Kuressaare-Püha-Masa teed Kuressaarest kuni ristumiseni Vaivere-Vätta teega kulgeb kergliiklustee. Planeeringualast asub kergliiklustee ca 160 m kaugusel.

Kuressaare-Püha-Masa tee äärsesse piirkonda on alates Kuressaarest linnast suhteliselt tihedalt rajatud uusi elamukvartaleid. Lähtuvalt ümbruskaudse hoonestuse tihedusest sobitud planeeritud lahendus piirkonda.

Üldplaneeringu järgi jääb planeeringuala idapoolne osa ja vähesel määral põhjapoolne osa rohelise võrgustiku alale. Ehitamine haljasmaa juhtotstarbega aladel rohevõrgustiku koridorides on lubatud vaid olemasolevate joonobjektide korral uusi juurdepääsuteid rajamata ning vältida tuleb uute ehitiste, sh tehnilise infrastruktuuri ja teede rajamist rohelise võrgustiku aladele. Lähtuvalt sellest ei ole rohevõrgustiku alale hoonestust planeeritud.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Joonis 2 Maa-ameti väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kaardist

Joonis 3 Maa-ameti väljavõte planeeringuala kontaktvööndist, planeeritavad katastriüksused tähistatud sinise rõngaga

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Planeeringualal on kehtestatud 2009 aastal Mustika ja Maasika detailplaneering, millega on alale planeeritud 10 eramukrunti.

Ümbruskonna elamud on valdavalt kahepoolsete viilkatustega (30-45 kraadi) ca 8-9 m kõrgused üksikelamud. Hoonestuse kavandamisel on lähtutud olemasolevast hoonestusest. Haljastus on valdavalt looduslik.

Detailplaneeringuga kavandatavad elamukrundid sobituvad piirkonna maakasutuse ja hoonestusstuktuuriga.

3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS

Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualal 10 krunti elamuehituseks, üks teemaa krunt, üks krunt tehnorajatistele.

Elamukruntidele on kavandatud eluhoone ja kolm kõrvalhoonet.

Hoonestatavale alale on märgitud eluhoonete tinglikud asukohad, konkreetsed eluhoonete asukohad määratakse projekteerimise käigus. Õueala piir määratakse hoone ehitusprojektiga ja see peab jääma hoonestusala piiridesse.

Planeeringualal olevad hooned peavad omavahel moodustama ühtse terviku ning sobituma omavahel kõrguse, katusekallete, välisviimistlusmaterjalide ja muu olulise poolest. Abihoonete arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus peavad kokku sobima eluhoonega.

3.1 Krundijaotus

Tabel 3. Krundijaotus

Planeeringujärgne maaüksus

Krundi nimetus Pindala Krundi kasutamise sihtotstarve

Krunt 1 7500 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 2 8734 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 3 7536 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 4 7615 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 5 7508 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 6 7546 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 7 7512 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Krunt 8 7088 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 9 6958 m² Üksikelamu maa EP Kü sihtotstarve elamumaa

Krunt 10 31472 m² Üksikelamu maa EP, metsamaa MM Kü sihtotstarve maatulundusmaa

Krunt 11 5184 m² Tee- ja tänavamaa ala LT Kü sihtotstarve transpordimaa

Krunt 12 769 m² Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa OV Kü sihtotstarve tootmismaa

3.2 Kruntide ehitusõigus

Kruntide 1-10 hoonete suurim lubatud arv ja ehitisealune pind sisaldab üle 20 m² ehitisalusepinnaga krundile planeeritud hooneid. Kuni 20 m² hooneid (prügimaja, mängumaja jmt) võib Kruntide 1-10 hoonestatavale alale rajada kuni 2. Krundile 12 võib rajada ühe kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoone.

3.2.1 Krunt 1-9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega, Krunt 13 Kuressaare-Püha-Masa teega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.1 Krunt 10

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP, Metsamaa MM

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega, Krunt 13 Kuressaare-Püha-Masa teega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.3 Krunt 11

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala LT

Lubatud hoonete max arv krundil: 0

3.2.4 Krunt 12

Krundi kasutamise sihtotstarve: Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa OV

Lubatud hoonete max arv krundil: 1

Lubatud hoone max kõrgus: 3,5 m

Lubatud ehitisealune pind: 20 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 0-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Lubatud kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale.

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Transpordiamet on 15.09.2022 väljastanud Vaivere küla Mustika ja Maasika kinnistute ristumiskoha ehitamise nõuded nr 7.1-1/22/17108-2.

Elamukruntidele juurdepääsuks on kavandatud uus juurdepääsutee algusega Kuressaare-Püha-Masa tee km 6,41. Olemasolev pinnastee mahasõit Krundil 10 tuleb likvideerida.

Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Planeeritav tee on kavandatud avaliku kasutusega teeks. Juurdepääsutee võetakse valla omandisse ja avalikku kasutusse vaid juhul, kui tee on valmis ehitatud vastavalt tee ehitusprojektile ning vallale on esitatud vastav dokumentatsioon.

Planeeritud tee katendi minimaalne laius 4,5 m (EVS 843:2016 Tabel 6.7) ja katendi liigiks vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega. Ümberpöörde koht on kavandatud Krunt 12 äärde, aluseks on võetud EVS 843:2016 joonis 4.6.

Kadariku kinnistu omaniku soovil on Krundile 1 ja Krundile 2 kavandatud teeservituudi vajadus. Teeservituudi vajadus annab Kadariku kinnistu omanikule võimaluse sõlmida teeservituudi leping ja rajada servituudi ala piires juurdepääsutee.

EVS 843:2016 Tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul väike-elamute alal 3 sõiduauto kohta. Parkimine lahendada krundisiseselt koos hoone(te) arhitektuurse projektiga.

3.4 Piirded

Rohevõrgustiku alal ei ole lubatud rajada loomade liikumist takistavaid piirdeid va loomade karjatamise eesmärgil. Uute piirete rajamine on lubatud ainult väljaspool rohevõrgistiku ala. Planeeringuala põhjapoolse piiri lähedal asuv kiviaed on lubatud teisaldada kruntide põhjapoolsele piirile. Kiviaia likvideerimine ei ole lubatud. Piirete rajamisel teekaitsevööndisse tuleb lahendus kooskõlastada Transpordiametiga. Kruntide tänavapoolne piire võiks olla puitaed või madal kiviaed. Piirde tüüpidena on soovituslik kasutada lihtsaid ja eesti ajalooliste talupiiretena kasutatavaid peenest ümarpuidust puitaedu (nt latt-, irs-, rõht-, roigasaed) ja kiviaedu. Krundi teistel külgedel (kõrval ja tagaosas) võib kasutada ka rohelist värvi võrkaeda. Keelatud on rajada piirdeaedadena kõrgeid, massiivseid kivi- ja plankaedu, raudpiirdeid jt aedlinnalikke piirdeid. Keelatud on rajada vundamendil aedu. Piirete kõrgus peab jääma vahemikku 1 … 1,5 m, kiviaedade kõrgus 70-90 cm. Täpne piirete lahendus anda koos hoone arhitektuurse projektiga.

3.5 Haljastus

Suurele osale planeeringualast on teostatud lageraie. Kasvav mets on säilitatud Kruntide 9 maanteeäärses osas ja enamuses osas Krundil 10.

Kruntidel 2, 4, 6, 8 hoonestusalade ja maantee vahelisel alal lasta looduslikul metsal taastuda (v.a nähtavuskolmnurga alas ja tehnorajatiste kohal). Soovi korral võib metsaalust korrastada ja võsast puhastada. Krundil 9 ja 10 säilitada olemasolev puistu. Krundil 1, 3 ja 5 lasta taastuda hoonestatavatest aladest põhjapoole jääv metsakõlvik. Krundil 7 lasta taastuda hoonestatavast alast põhja ja ida poole jääv metsakõlvik.

Planeeritava juurdepääsutee ja hoonestatavate alade vahele jäävatel aladele võib istuda uut vabakujulist haljastust, soovituslikult eelistada kodumaiseid liike. Erinevate kruntide hoonestatavate alade vahel võib lasta looduslikul metsal taastuda või istuda sinna uut kõrghaljastust ja kujundada ala vastavalt omaniku soovile ja maitsele. Hoonestatavale alale jääv olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada või asendada uute puudega. Kehtib põhimõte ühe puu mahavõtmisel istutada asemele kaks puud. Ülejäänud osas võib õuealad kujundada vastavalt omaniku soovile ja maitsele.

Õueala piir määratakse hoone ehitusprojektiga ja see peab jääma hoonestusala piiridesse. Täpne puude likvideerimine ja säilitamine anda hoone ehitusprojektiga.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist, tuleb ehitamise esimeses etapis rajada juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid.

Ehitusel on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

Puude langetamine ja kruntide täiendav haljastus lahendatakse hoonestuse projekteerimise etapis.

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala hoonestusala absoluutkõrgus jääb vahemikku 5-6 m. Reljeef on tasane, kuid vähese ja lauge langusega mere suunas.

Juurdepääsutee projekteerida ja rajada ümbritsevast olemasolevast maapinnast kõrgemale.

Elamu ja kõrvalhoonete +/-0.00 on planeeritud abs. kõrgusele 6,00 - 6,50 m. Täpne lahendus anda hoonete arhitektuurse projektiga.

4. TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus

Krundile 12 on kavandatud ühine puurkaev. Orienteeruv veetarbimine krundi kohta on ca 0,5 m³/ööpäevas, orienteeruv tarbimine ööpäevas 5 m³.

Puurkaevu asukoht krundil on tinglik ning täpsustatakse projekteerimise käigus. Puurkaevu asukoha valikul võtta arvesse Veeseaduse § 86 nõudeid.

Vastavalt veeseaduse § 154 on planeeritavale puurkaevule moodustatud 10 m raadiusega hooldusala. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, veeseadus § 153.

Ühispuurkaevu puhul sõlmida notariaalne veekasutuskord, mis täpsustaks kasutuse ning kulude kandmise korra, samas tagaks puurkaevu kasutatavate maaüksuste omanike huvide kaitse ning veevarustuse kõigile maaüksustele ka juhul, kui kinnistute omanikud vahetuvad. Puurkaevu haldamise korraldab planeeringuala arendaja.

4.2 Kanalisatsioon

Maa-ameti geoloogiliste kaartide järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Ühe krundi ööpäevane reovee kogus on ca 0,5 m³, mis teeb 10 planeeritava krundi peale kokku ca 5 m³ ööpäevas.

Planeeritava ala reovee ära juhtimiseks on lubatud järgmised võimalused:

1. Paigaldada igale krundile biopuhasti ja immutada puhastatud heitvesi pinnasesse. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Maves OÜ on koostanud Saare maakond Saaremaa vald Vaivere küla Mustika ja Maasika kinnistutel heitvee immutamise eksperthinnangu. Eksperthinnangus tuuakse välja, et olemasolevate naabruses paiknevate kaevude veekvaliteedile nõuetekohane heitvee immutamine, vastavalt aruandes väljatoodud kitsendustele, tõenäoliselt mõju ei avalda. Kitsendustega arvestamisel tagavad rajatavad biopuhastid ja imbväljakud minimaalselt nõuetekohase heitvee käitluse uuringualal. Kui tagatakse rajatud biopuhastite ja imbväljakute nõuetekohane töö, siis ei ole ette näha negatiivseid mõjusid kohalikule põhjaveekvaliteedile. Omapuhastite planeerimisel on arvestatud nimetatud töös väljatoodud kitsendustega.

Biopuhasti paigaldamisel peab kinnistu kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom võimaldama biopuhasti tõrgeteta tööd. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist.

Veeseaduse § 127 järgi ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik, kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2 m – vajalikuks võib osutuda imbsüsteemi peenrasse tõstmine. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu

Kanalisatsioonirajatised projekteerida ja ehitada võimalikult hoolikalt ning läbimõeldult. Biopuhasti paigaldamisel ja imbsüsteemide välja ehitamise käigus tuleb teha järelevalvet, et tagada rajatavate süsteemide vastavus nõuetele. Soovitatav on kaasata reoveekäitlussüsteemi ehituse üle omanikujärelevalvet tegema isik, kellel on ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse. Silmas tuleb pidada, et omanikujärelevalve tegija ei või olla sama ehitajaga ega ka ehitajaga seotud isik.

Reostusohu ennetamiseks lähtuda reoveesüsteemide rajamisel alljärgnevatest nõuetest:

 Tagada mehhaaniline eelpuhastus selliselt, et puhastus toimub kas eraldi mahuti kambris või eraldi mahutis, nt septikus.

 Mehhaanilisele puhastusele peab täiendavalt järgnema bioloogiline puhastus (annuspuhasti või alalise aeratsiooniga puhasti).

 Immutus rajada maapealsesse peenrasse selliselt, et immutustorud jäävad paarkümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemale (läbipestud killustikukihile).

 Immutuspeenra rajamisel kasutada immutustorusid, mitte tunneleid, sest tagavad ühtlasema reostuskoormuse jaotuse.

Samuti tuleb tagada, et rajatavaid heitveekäitlussüsteeme hooldatakse perioodiliselt vastavalt puhastite ja imbväljakute paigaldajate juhenditele ning eeskirjadele.

Juhul kui omapuhastit ei ole võimalik nõuetekohaselt rajada tuleb paigaldada reovee kogumismahutid.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

2. Paigaldada hoonete juurde reovee kogumismahutid. Kogumismahutitele tuleb tagada purgimisauto juurdepääs.

Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida.

Reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt.

Reovee kogumismahutile ja omapuhastile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutaval tühjendusautol.

Planeeringus näidatud reoveerajatiste asukohad on tinglikud ja võivad projekteerimise käigus muutuda. Reoveerajatiste projekteerimisel lähtuda veeseadusest. Immutuskuja ulatumisel naabermaaüksustele, kooskõlastada imbpeenra asukoht projekteerimise faasis naaberkinnistute omanikega.

Täpsed lahendused anda hoone(te) ehitusprojektiga.

4.3 Sademeveekanalisatsioon

Sademeveed hoonete katustelt ja kõvakattega teedelt juhtida maapinnakalletega rohelistele aladele või planeeritud teekraavi.

Planeeritavat arendust läbib Kärdu peakraav, kuhu suunatakse täiendava kraavituse kaudu ka planeeritava tee sademeveed. Planeeringualal on kraavitusse valguva ja filtreeruva ala pindala ca 1,4 ha, sellest kõvakattega tee moodustab vaid ca 10% kirjeldatud pindalast.

Võttes arvesse, et kruntidel sademevesi suuremas osas immutatakse ning kõvakattega teelt valgub sademevesi kraavitusse läbi pinnase, on arvutuste järgselt planeeringualalt Kärdu peakraavi jõudev sademevee vooluhulk maksimaalselt kuni 130 l/s. Kuna aga sademevee äravool Kärdu peakraavini on kavandatud läbi kraavituse ja mitte läbi torustiku, siis Kärdu peakraavi jõudev sademevee vooluhulk on sisuliselt olematu. Kavandatud kraavitus täidab mitte niivõrd sademevee juhtimise otstarvet, kui tee muldkeha dreenimise otstarvet. Igal juhul jääb kraavituse kaudu peakraavi jõudev vooluhulk ka ekstreemsemates oludes alla 70 l/s. Kuna kavandatav arendus vahetult külgneb Kärdu peakraaviga, siis enam vähem sama sademeveekogus infiltreerub arenduse alalt Kärdu peakraavi hinnanguliselt ka käesoleval ajahetkel.

Kuressaare-Püha-Masa tee all on Kärdu peakraavil käesoleval ajal binokkeltruup läbimõõduga 2x1000 mm. Truubi arvutuslik läbilaske võime on ca 6000 l/s.

Lähtuvalt sellest eelkirjeldatud kaalutlustest ja arvutuslikest tulemusest võib öelda, et planeeringualal tekkiv sademevesi praktiliselt ei mõjuta riigitee all oleva binokkeltruubi läbilaskevõimet.

Sadevete juhtimine naaberkinnistutele ja avalikult kasutatavatele teedele on keelatud.

4.4 Elekter

Liitumiseks 0,4kV elektrivõrguga on Elektrilevi OÜ 05.06.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr. 451480.

Elamukruntide orienteeruvad peakaitsmed on 3x25A krundi kohta.

Planeeringualale on kavandatud uus alajaam.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Haava:(Valjala) alajaamast ja uuest planeeritud alajaamast on kavandatud uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Krundisisene kaabel alates mõõtekapist tuleb lahendada koos hoone(te) ehitusprojektidega.

Maakaabli ja liitumiskilbi täpne paigutus lahendatakse projekteerimise käigus.

Alternatiivse energia saamiseks võib kruntidele rajada päikesepaneelid. Lubatud on elamu teenindamiseks mikrotootmist kuni 15 kW. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoonete katustele või maapinnale hoonestusala piirides. Päikesepaneelide liitumiseks elektrivõrguga küsida Elektrilevi OÜ eraldi liitumistingimused.

4.5 Soojavarustus

Lubatud on kasutada lokaalset puuküttel kütteallikaid ning elektrikütet ja erinevaid soojuspumpasid sh maaküttepumbad. Maakütte kontuuri või puuraugud võib rajada ainult hoonestusala piirides. Kui horisontaalne maaküttekontuur ei mahu, on võimalik kombineerida erinevaid küttelahendusi.

4.6 Side

Sideühendused on võimalikud erinevate sideettevõtete mobiilsete lahenduste läbi.

Kaabelsidega liitumiseks on juurdepääsutee äärde kavandatud perspektiivse sidekanalisatsiooni koridor. Liitumiseks küsida liitumistingimused kaabelside operaatorilt.

5. PLANEERINGUJÄRGSED SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED

Tabel 6 Planeeringujärgsed kitsendused

Krundi nimetus

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Krunt 1

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Krunt 2

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

kuja täpsustatud ulatus1“

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

10 m mõlemal pool 10 kV õhuliini, 1 m mõlemal pool 0,4 kV maakaablit

Elektrilevi OÜ

Planeeringualal asuvad 10 kV õhuliin, 0,4 kV maakaabel

Krunt 3

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Krunt 4

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Krunt 5

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Krunt 6 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise

KOV Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

nende kujad

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Krunt 7

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Veeseadus Puurkaevu hooldusala 10 m

KOV Planeeritud puurkaevu hooldusala

Krunt 8

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Krunt 9

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Krunt 10

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

reovee kogumiskaevu ja pealt kinnise biopuhasti kuja 5 m, imbpeenra kuja 10 m

KOV

Planeeritud biopuhasti ja imbpeenar ning nende kujad

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

Krundil asub Kuressaare-Püha- Masa tee kaitsevöönd

Looduskaitseseadus 50 m kaldajoone süvendi servast

Saaremaa Vallavalitsus

Planeeringualal asub Kärdu peakraavi kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd

Veeseadus 10 m süvendi servast

Saaremaa Vallavalitsus

Planeeringualal asub Kärdu peakraavi veekaitsevöönd

Krunt 12 Veeseadus Puurkaevu hooldusala 10 m

KOV Planeeritud puurkaev ja selle hooldusala

6. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS

Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel.

Tabel 5 Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp

Sisu

Ruumiline ulatus

Krunt 1

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Kadariku 27003:003:0491

teeservituut

Planeeritud teeservituudi vajadus

Servituudiala laius 4 m

Krunt 2

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Planeeritud alajaam, 10 kV maakaabel, 0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

2 m, alajaamast, 1 m teistest elektrirajatistest

Kadariku 27003:003:0491

teeservituut

Planeeritud teeservituudi vajadus

Servituudiala laius 4 m

Krunt 3 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Krunt 4 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 5 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 6 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 7 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 8 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 9 Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krunt 10

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

Krundid 1-9, 11 Sademevee- torustiku ja –kraavi servituut

Krundile on planeeritud kraav

2 m sademevee rajatisest

Krunt 11

Saaremaa vald Avalik kasutus

Krundile on planeeritud avaliku kasutusega tee

Kogu krunt

Krundid 1-10 Veetorustiku servituut

Krundile on planeeritud veetorustik

2 m mõlemal pool toru

Krundid 1-10 Sademevee- torustiku ja –kraavi servituut

Krundile on planeeritud sademevetorustik ja -kraav

2 m sademevee rajatisest

Sidekanalisat- siooni valdaja

Isiklik kasutusõigus

Krundile on planeeritud sidekanalisatsioon

1 m mõlemal pool sidekanalisatsiooni

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

Krundile on planeeritud madalpingekaabel ja elektrikapid

1 m elektrirajatisest

Krunt 12

Krunt 1-10 Veetoru ja puurkaevu servituut

Planeeritud puurkaev ja veetoru

2 m mõlemal puurkaevust ja veetorust

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel ja liitumiskilp

1 m elektrirajatisest

21133 Kuressaare- Püha-Masa tee

Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

10 kV ja 0,4 kV maakaabel

1 m elektrirajatisest

Põlluääre Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel 1 m elektrirajatisest

Teeääre Elektrilevi OÜ Isiklik kasutusõigus

0,4 kV maakaabel 1 m elektrirajatisest

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused

Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu järgi jääb detailplaneeringuala osaliselt rohevõrgustiku alale. Rohevõrgustiku alale hoonestust kavandatud ei ole. Piirete rajamine rohevõrgustiku alale ei ole lubatud. See ei takista planeeringu elluviimine rohevõrgustiku toimimist.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

 Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele.

 Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

 Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

 Puurkaevu asukoha valikul võtta arvesse veeseaduse § 86 nõudeid.

 Reovee rajatiste rajamisel lähtuda veeseadusest ja Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

 Reovee kogumismahutid lasta tühjendada vastavat luba omava ettevõtte poolt.

 Sademevee juhtimisel pinnasesse lähtuda veeseadusest

 Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

7.2 Tuleohutus

Planeeritud hooned kuuluvad I kasutusviisiga hoonete klassi.

Planeeringuga on tagatud hoonete vahelised kujad 8 m ja tulekustutustehnika pääs krundile. Uusi ehitisi tuletõrjekujasse planeeritud ei ole.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Hoonete projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Lähtudes siseministri 18.02.2021 määrusest „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nr 10 on kustutamiseks vajalik veevooluhulk 10 l/s. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Kruntide tuletõrje vee tarbeks on Krundile 12 kavandatud 30 m³ veemahuti. Tuletõrjevee projekteerimisel lähtuda siseministri 18.02.2021 määrusest „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Üldjuhul peab veevõtukoht asuma hoonestusest vähemalt 30 m kaugusel.

Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.

7.3 Kuritegevuse riskide ennetamine

Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.

Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maa piirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Ala edasisel projekteerimisel ja ekspluatatsioonil tuleb tagada:

 autode parkimine hoonete vahetus läheduses;

 üldkasutatavate alade korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;

 teede ja hoonete ümbruse valgustatus;

 vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded).

8. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA

 Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

 Kruntide moodustamine. Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisel, ehitiste rajamisel ja sihtotstarve määramisel.

 Juurdepääsutee, sademeevee kraav ja torustik, puurkaev, veetorustik ja tuletõrje veevõtumahuti koos veevõtukaevuga ning servituudid (v.a Kadariku kinnistu teeservituut) nende kasutamiseks peavad olema rajatud enne kruntide võõrandamist. Juurdepääsutee, sademevee kraavi ja torustiku kuni liitumispunktini, puurkaevu ja veetorustiku kuni liitumispunktini, veevõtumahuti koos veevõtukaevuga edasise haldamise korraldab piirkonna arendaja.

 Avalikult kasutatava tee väljaehitamine:

Transpordiametilt ristmiku väljaehitamise nõuete taotlemine

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Ristumiskoha ja tee projektdokumentatsiooni tellimine

Ristumiskoha ja tee ehitusloa taotlemine

Omanikujärelevalve kaasamine

Ristumiskoha ja tee nõuetekohane väljaehitamine

Ristumiskoha transpordiametile üleandmine

Vallale tee ehitusdokumentatsiooni esitamine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamine (kuni elamukruntide kavandatud liitumispunktideni) koos pumplate ja tuletõrjehüdrantide väljaehitamisega:

Projektdokumentatsiooni tellimine

Ehitusloa taotlemine

Omanikujärelevalve kaasamine

Süsteemide väljaehitamine

Kasutusloa taotlemine

 Sademeveesüsteemide ja kraavide väljaehitamine:

Projektdokumentatsiooni tellimine

Ehitusloa taotlemine

Omanikujärelevalve kaasamine

Süsteemide väljaehitamine

Kasutusloa taotlemine

 Tänavavalgustuse väljaehitamine:

Vallale tänavavalgustuse ehitusdokumentatsiooni esitamine

 Planeeritavatele hoonete koos tehnorajatiste ja juurdepääsuteedega projekteerimine ja ehituslubade taotlemine ja ehitisteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Enne hoonete ehitusloa väljastamist peab olema kinnistuid teenindav avaliku kasutusega tee, riigitee ristmik ja kinnistut teenindavad tehnovõrgud (sh. tuletõrjeveevarustus ja sademeveesüsteem) välja ehitatud ja väljastatud kasutusluba või kantud registrisse kasutusteatis ning ristmik Transpordiametile üle antud

Hoone(te) projektiga koos antakse krundi haljastuse ,teede ja parkimise lahendus.

Kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja(te) poolt.

 Enne ehitiste kasutuselevõttu kasutuslubade taotlemine ja kasutusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Enne hoonetele kasutuslubade andmist peavad olema valmis ja kasutuslubade või kasutusteatistega kasutusele võetud neid teenindavad reoveekäitlussüsteemid.

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

9 EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA

9.1 Krunt 1

Pindala: 7500 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.2 Krunt 2

Pindala: 8734 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.3 Krunt 3

Pindala: 7536 m²

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.4 Krunt 4

Pindala: 7615 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.5 Krunt 5

Pindala: 7508 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.6 Krunt 6

Pindala: 7546 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.7 Krunt 7

Pindala: 7512 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.8 Krunt 8

Pindala: 7088 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.9 Krunt 9

Pindala: 6958 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.10 Krunt 10

Pindala: 31472 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP, Metsamaa MM

Lubatud hoonete max arv krundil: 4 (eluhoone + 3 kõrvalhoonet)

Lubatud hoone max kõrgus: eluhoone 8,5 m, kõrvalhooned 6 m

Lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 2

Katusekalle: 35-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Välisviimistlusmaterjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale, samuti ümar- ja freespalki. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

9.11 Krunt 11

Pindala: 5184 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee- ja tänavamaa ala LT

Lubatud hoonete max arv krundil: 0

9.12 Krunt 12

Pindala: 769 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa OV

Lubatud hoonete max arv krundil: 1

Lubatud hoone max kõrgus: 3,5 m

Lubatud ehitisealune pind: 20 m²

Olulised arhitektuurinõuded:

Ehitiste max korruselisus: 1

Katusekalle: 0-45 kraadi

Harjajoon: paralleelne või risti planeeritud juurdepääsuteega

Saaremaa Vallavalitsus Mustika ja Maasika II detailplaneering Töö nr 050223 versioon 7.03.2024

Välisviimistlusmaterjalid: Lubatud kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale.

Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu kooskõlastamine .pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kätlin Kallas

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 08.03.2024 nr 5-2/383-4

Meie 25.03.2024 nr 7.2-2/24/6215-7

Vaivere külas Mustika ja Maasika II

detailplaneeringu kooskõlastamine

Austatud pr Kallas

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Vaivere külas Mustika ja Maasika II

detailplaneeringule (katastritunnused 27003:003:0626 ja 27003:003:0620, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine elamute

ja kõrvalhoonete püstitamiseks ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et planeeringu seletuskirjas ei ole tabelite numeratsioon

korrektne (puudub tabel 4, tabel 6 on enne tabelit 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: DD100_Saaremaa_Vaivere_Mustika ja Maasika_DP_07.03.2024.asice

[email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	14.06.2024	5	7.2-2/24/6215-10	Sissetulev kiri	transpordiamet	Pärnu Linnavalitsus
Saaremaa Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu kehtestamise teade	29.05.2024	2	7.2-2/24/6215-9	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Saaremaa Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade	08.04.2024	2	7.2-2/24/6215-8	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Saaremaa Vaivere küla Mustika ja Maasika II detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine	08.03.2024	22	7.2-2/24/6215-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	07.02.2024	52	7.2-2/24/6215-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Saaremaa Vaivere külas Mustika ja Maasika II detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine	24.01.2024	66	7.2-2/24/6215-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Saaremaa Vaivere küla Mustika ja Maasika II katastriüksuste detailplaneeringu algatamise teade	02.05.2023	333	7.2-2/23/6215-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Seisukohad Mustika ja Maasika katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks	12.04.2023	353	7.2-2/23/6215-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus
Saaremaa Vaivere küla Mustika ja Maasika katastriüksuste detailplaneeringu seisukohad	20.03.2023	376	7.2-2/23/6215-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saaremaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed