Seisukohad Mustika ja Maasika katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 20.03.2023 nr 5-2/1728-1

Meie 12.04.2023 nr 7.2-2/23/6215-2

Seisukohtade väljastamine Mustika ja

Maasika katastriüksuste detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Vaivere külas Mustika ja Maasika

katastriüksuste detailplaneeringu (katastritunnused 27003:003:0626 ja 27003:003:0620, edaspidi

planeering) koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on uute kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine.

Kavandatakse 11 üksikelamu krunti, üks teemaa krunt, üks krunt vee- ja kanalisatsiooniehitiste

tarbeks ning üks puhkerajatiste krunt.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 21133 Kuressaare-Püha-Masa km 6,40-7,26. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 608 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Taotlusele lisatud eskiisi (Lisa 1) kohaselt nähakse planeeringualale juurdepääsuks ette kaks

uut ristumiskohta: mahasõit ühele elamukrundile riigitee km 7,21 ja kavandatud tee

(juurdepääs 12-le krundile) ristumine riigiteega km 6,63.

Alal kehtiva detailplaneeringu kohaselt oli juurdepääs planeeringualale kavandatud riigitee km

6,401 oleva ristumiskoha kaudu. 2022. aastal algatati menetlus detailplaneeringut täpsustavate

projekteerimistingimuste andmiseks, menetluse käigus andsime 15.09.2022 kirjaga nr 7.1-

1/22/17108-2 nõuded täiendava ristumiskoha kavandamiseks (ühte krunti teenindav mahasõit

riigitee km 7,21). Meile teadaolevalt projekteerimistingimusi antud ei ole.

Uute ristumiskohtade planeerimisel tuleb arvestada nii riigitee olemasolevate kui varem

kavandatud mahasõitude ja ristmikega. Planeeringualale lähim riigitee nr 21133 ristmik asub

km 6,269 ning mahasõidud km 6,401 (Reediku kinnistule), 6,481 (Kapteni), 6,927 (Pihlase),

7,007 (Pohla) ja 7,456 (Teeääre). Lisaks oleme Oja kinnistu detailplaneeringu menetluses

andnud nõusoleku ristumiskoha kavandamiseks riigitee km 6,72 (seitset kinnistut teenindav

mahasõit).

Olemasolevad ristumiskohad on alloleval joonisel näidatud punase täpiga ja varem kavandatud

ristumiskohad rohelise ruuduga.

2 (4)

Lähtudes juhisest „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ning arvestades

kõrvalmaantee liiklussagedusega peab ristumiskohtade vahekaugus olema vähemalt 50m, kui

ristmikku kasutab alla 20 auto ööpäevas. Ristmike omavahelise kauguse määramisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku lõpp-punktist järgmise ristmiku

alguspunktini. Ristmiku lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine

geomeetriline element nagu näiteks pöördkõver.

Arvestades eelnevaga on riigitee km 6,63 ja 7,21 ristumiskohtade kavandamine võimalik juhul,

kui Mustika kinnistul oleva pinnastee kaudu riigiteelt juurdepääsu ei kavandata ning

ristumiskoht näidatakse planeeringus likvideeritavana (skemaatiliselt näidatud allpool).

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada

ristmiku ehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

3 (4)

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. DP eskiislahendus

58581095, [email protected]