| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-5/24/3267-2 |
| Registreeritud | 25.03.2024 |
| Sünkroonitud | 29.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-5 Riigimaa kasutamiseks andmise taotlused tehnovõrkude paigaldamiseks |
| Toimik | 7.1-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Raven OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Raven OÜ |
| Vastutaja | Ene Kõiv (Users, Teehoiuteenistus, Maade osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pos 1
Pos 2
Pos 3
Pos 4
Pos 5
Pos 6
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 1
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
11316 Raasiku jaama tee km 0,65
Ala pindala ruutmeetrites m²
41m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 2 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,68
35m²
3. Pos 3 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,72
40m²
4. Pos 4 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,77
37m²
5. Pos 5 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,80
33m²
6. Pos 6 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,84
27m²
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
Pos 7
Pos 8
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 7
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
T11316 Raasiku jaama tee km 0,88
Ala pindala ruutmeetrites m²
27m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 8 65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
T11316 Raasiku jaama tee km 0,91
26m²
9807650
9807650
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,65km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,68km
Veetorustik De110
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN160
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,72km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,77km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,80km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,88km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,91km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,884km
www.ekore.ee
Haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas
Betoonkivi kattega tee taastamine
Betoonkivi (vastavalt olemasolevale) Paigaldusliiv H=3-5cm Paekillustikalus fr16
32 H=20cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine
Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
I- asfaltkattega kõnnitee (ühekihiline) taastamine
Asfaltbetoon AC 8 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Teepeenra taastamine Kruuskatendiga tee taastamine
Purustatud kruus Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Haljasala taastamine liikluspiirkonnas
Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Pinnatava katendiga sõidutee taastamine
2x pindamine tardkivikillustikuga LA25 fr8/16 Freespurukatend h=10cm Paekivist killustikalus fr 4/32, kiilutud, h= 30 cm Keskliivast dreenikiht, k>= 2,0 m/ööp, hmin= 20 cm Täiteliiv, k>= 0,5 m/ööp (vajadusel)
www.ekore.ee
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200 Reovee isevoolne torustik De160
0,65km
RISTLÕIKED RIIGIMAANTEEL
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-2T
42 .6
5 42
.6 5
41 .1
4 1.
51
41.04 De160
41.01 De160
H= 1.
64 PE
4 00
/3 15
KK-2T
42 .8
0 42
.8 0
41 .4
4 1.
36 182°
H= 1.
36 PE
2 00
/1 60
De160 - 16.5m
42 .8
0 42
.8 0
41 .4
5 1.
35 H=
1. 35
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
41.00
41.50
42.00
42.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-2
19 1215.70.8
15.7 0.8
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,68km Veetorustik De110
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN160 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,72km
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka ab
el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-3T
43 .6
0 43
.6 0
41 .3
0 2.
30
41.30 De160
42.21 De160
H= 2.
30 PE
8 00
/5 00
De160 - 34.7m
K-1Ko
43 .5
5 43
.5 5
41 .6
1 1.
94
41.76 De160 41.61
De160
H= 1.
94 PE
4 00
/3 15
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
41.00
41.50
42.00
42.50
43.00
43.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-3
9 34.7
34.7
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,77km
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈43.77
Si de
ka na
lis at
sio on
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
K-5T
44 .6
5 44
.6 5
42 .9
6 1.
69
43.01 De160
43.01 De160
H= 1.
69 PE
4 00
/3 15
KK-4T
45 .0
5 45
.0 5
43 .2
4 1.
81
184°
H= 1.
81 PE
2 00
/1 60
De160 - 16.2m
H= 1.
80
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
42.00
42.50
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-5
18 1515.50.7
15.5 0.7
Si de
ka ab
el M
ad al
pi ng
ek aa
be l
≈43.82
Si de
ka ab
el
K-6T
44 .7
0 44
.7 0
43 .2
3 1.
47
43.23 De160
43.23 De160
H= 1.
47 PE
4 00
/3 15
KK-16
45 .2
0 45
.2 0
43 .7
0 1.
50 H=
1. 50
PE 2
00 /1
60
De160 - 16.0m
H= 1.
49
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-6
31 1615.40.6
15.4 0.6
≈43.81
Si de
ka ab
el
≈43.82
Si de
ka ab
el
≈43.83
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈4 .85
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈43.86
Si de
ka ab
el
≈43.97
Si de
ka ab
el
K-7T
44 .8
0 44
.8 0
43 .4
1 1.
39
43.41 De160
43.41 De160
H= 1.
39 PE
5 60
/5 00
De160 - 34.7m
K-1S
45 .2
5 45
.2 5
43 .8
7 1.
38
43.87 De160
H= 1.
38 PE
4 00
/3 15
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-7
13 34.7
34.7
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,91km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,80km Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,84km
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,88km
1, 0m
1, 8m
40.40 De110
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
KP "LOIGU"
42 .3
0 42
.3 0
40 .3
2 1.
98
40.40 De110
H= 3.
30 PE
1 60
0
41.71
Sa de
m ev
ee ka
na lis
at sio
on
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-1T
42 .4
0 42
.4 0
40 .3
8 2.
02
194°
40.53 De160
H= 2.
02 PE
8 00
/5 00
KK-1T
42 .5
5 42
.5 5
40 .5
4 40
.8 0
2. 01
1. 75
H= 2.
01 PE
4 00
/3 15
De160 - 27.3m
OK-1
42 .5
5 42
.5 5
40 .8
1 1.
74 H=
1. 74
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
39.00
39.50
40.00
40.50
41.00
41.50
42.00
42.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-1
6 10 3110.5 16.40.3
10.5 16.4 0.3
44 .8
5 44
.8 5
43 .4
4 1.
41 H=
1. 41
42.88 De110
Pr oj
ek te
er ita
v su
ve ka
na lis
at sio
on 1
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
44 .8
5 44
.8 5
43 .4
3 1.
42
165°
H= 1.
42 PE
4 00
/3 15
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka ab
el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-4T
44 .8
0 44
.8 0
43 .4
0 43
.0 0
1. 40
1. 80
H= 2.
02 PE
5 60
/5 00
KK-3T
44 .8
5 44
.8 5
43 .2
8 1.
57
186°
H= 1.
57 PE
2 00
/1 60
De160 - 18.9m
H= 1.
56
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
42.00
42.50
43.00
43.50
44.00
44.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-4
0.82.2 18 3313 14 15.60.3
0.82.2 15.6 0.3
≈44.43
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈44.11
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
K-8T
45 .0
0 45
.0 0
43 .6
4 1.
36
43.64 De160
H= 1.
36 PE
4 00
/1 35
KK-7T
45 .5
0 45
.5 0
44 .0
0 1.
50 H=
1. 50
PE 2
00 /1
60
De160 - 16.0m
H= 1.
39
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-8
24 15015.30.7
15.3 0.7
1, 50
m
1, 50
m
1. 60
m
1, 7m
1, 8m
1,5m
1, 8m
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
1, 93
m
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
EKORE OÜ TIHEMETSA ALEVIK,
86201 PÄRNUMAA. Tel. 53449117 Registreerimisnumber 11000919
EEP 000610 EPE 000117 MP-0098-00
Töö nr. PP-289/2022
HARJUMAA RAASIKU VALD
RAASIKU ALEVIKU ÜVK LAIENDAMINE
TÖÖPROJEKT
TELLIJA: WATERCOM OÜ
PROJEKTEERIS: EERO ANTONS
PROJEKTIJUHT: EERO ANTONS
LOO, DETSEMBER 2023
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP289/23 Tellija:WatercomOÜ Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Joonised: Leht 1. VK-4-01-1 Torustikud Raasiku alevikus. Plaanijoonis M 1:500
Leht 3. VK-5-01-1 Katendite taastamise plaan ja skeemid
Leht 7. VK-6-01-4 Torustike ristlõiked riigimaanteel
Lisad:
PP236-TP_VK_2-01 Elektrilevi OÜ kooskõlastus
PP236-TP_VK_2-02 Telia Eesti AS kooskõlastus
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
1 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
0. SISUKORD
0. SISUKORD ............................................................................................................................................ 1 1. ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 2
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .................................................................................................. 2
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS ...................................................................................................................... 2
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK ................................................................................................................. 2
1.2 ALUSDOKUMENDID ....................................................................................................................... 2
1.2.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................ 2
1.2.2 NORMDOKUMENDID ................................................................................................................. 2
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA ........................................................................................ 4
2. VEEVARUSTUS ................................................................................................................................... 4
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ....................................................................................................... 4
2.3 MATERJAL ............................................................................................................................................ 5
3. KANALISATSIOON .............................................................................................................................. 7
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ....................................................................................................... 7
3.3 MATERJAL ............................................................................................................................................ 8
4. PAIGALDUSNÕUDED ....................................................................................................................... 10
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ....................................................................................... 11
4.2 KAEVIK ................................................................................................................................................. 11
4.3 TASANDUSKIHT ................................................................................................................................ 13
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ............................................................................ 13
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON ............................................................................... 14
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS ....................................................................................... 14
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE ................................................................................. 15
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE ......................................................................................................... 15
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE ............................................... 15
5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................ 17 6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ................................................................. 17
7.1 ÜLDNÕUDED ................................................................................................................................. 17
7.2 KATSETUSED ................................................................................................................................ 18
7.4 HOOLDUS ................................................................................................................................................ 19 7. KATENDITE TAASTAMINE .............................................................................................................. 20
8.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................. 20
8.2 PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................................... 21
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................................................... 24
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
2 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
1. ÜLDANDMED
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS
Antud projektiga on laiendatud ÜVK rajatised Raasiku alevikus Tallinna mnt tänavatele.
Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel VK-4-01-1.
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK
Käesoleva töö eesmärk on koostada tööprojekti lahendus uutele ühisveevarustuse ja –
reoveekanalisatsiooni võrkudele.
1.2 ALUSDOKUMENDID
1.2.1 LÄHTEANDMED
- Geodeetiline alusplaan: OÜ Geodeesiatööde töö nr T-0910, mõõdetud august- september 2022.a;
- Hanke materjalid:
o HD osa III Tellija tingimused;
o OÜ HeKa Projekt poolt koostatud eelprojekt.
1.2.2 NORMDOKUMENDID
EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud
Infra RYL 2006 osa 2
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97;
Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused
1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS
Torustike paigaldus on ettenähtud järgmistel riigimaanteede kinnistutel:
Vee- ja isevoolsed kanalisatsioonitorud paigaldatakse ühisesse kaevikusse peamiselt lahtise kaevandamise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine ristumisel riigimaanteega, samuti on kinnisel meetodil nähtud ette survetorustike paigaldamine paralleelsel kulgemisel maanteedega.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
3 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Riigimaanteedele ja kaitsevööndisse paigaldavatavad torud peavad vastama A- tugevusklassiga torustikele.
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.
Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
Kõik vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel VK-6-01-4. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2009 ning Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“). Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
4 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.
1.4. MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA
Piirkonnas ei ole tehtud täiendavaid geoloogilisi uuringuid.
2. VEEVARUSTUS
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
2.2.1 ÜLDIST
Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
2.2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus ühisveevärgi torustik on projekteeritud PE De110 PN10 torust. Liitumispunktid on projekteeritud De32 mm veetorudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01-1.
Ühisveevärgi torustik rajatakse avalikule maale.
Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
5 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Veetoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune sinine märkelint kirjaga “VESI”.
2.2.3 MAJAÜHENDUSED
Igale olemasolevale kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Veetorustikele paigaldatakse maakraan vastava läbimõõduga DN25 .
2.2.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Antud projektiga on projekteeritud neli uut tuletõrjehüdranti. Vooluhulk tuletõrjehüdrantidest on 10l/s.
Hüdrandi asukoha valikul on arvestatud standardis EVS 812-6:2012/A2:2017 punkti 6.3.12. toodud nõuetega. Hüdrandi tööraadius on 150 m.
Hüdrant peab vastama standardile EVS-NE 14384:2005 „Sambakujulised hüdrandid“.
Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud.
Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga.
Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri 18.08.2010.a määrust nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kui hüdrandi tähist ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb tähis paigaldada metallist alusplaadile, mis toetada kahele postile. Postid ümar- või nelikanttorust mõõduga minimaalselt 25 mm.
Hüdrandi tähistamine on töövõtja kohustus. Hüdrandi numbri andmine on kohaliku vee- ettevõte kohustus.
Töövõtja kohustus on katsetada hüdrant ning lisada täitedokumentatsiooni hulka tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt.
2.3 MATERJAL
2.3.1 TORUD JA LIITMIKUD
Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m².
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
6 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida. Alla De50 läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
2.3.2 SIIBRID
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Nõuded siibritele:
kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352);
korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693);
elastse tihenduspinnaga;
kaetud epoksiidpulbervärviga;
surveklass vähemalt PN10;
äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele;
äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele.
Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud.
2.3.3 KAPED
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.
Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel
200 mm maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
7 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
3. KANALISATSIOON
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
3.1.1 ÜLDIST
Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
3.1.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest. Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8.
Surveline kanalisatsioon on projekteeritud PE De110 PN10 torudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01-1 ja VK-4-01-2
Ühiskanalisatsiooni torustik rajatakse avalikule maale.
Kanalisatsioonitorustik rajatakseüldjuhul min kalletega De160 - 6 mm/m hälbega 0,2 %.
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ)
Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ)
Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm)
> 5 1,5 50 3 - 5 1,0 30 < 3 1,0 20
Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga.
Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A- 250 - 10cm).
Maanteega ristumisel torustik tuleb ehitada kinnisel meetodil ning torule on ette nähtud PE hülsid vastavalt toru läbimõõdule.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
8 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.2.4 MAJAÜHENDUSED
Igale projekti piirkonna kinnistule tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Kanalisatsioonitorule paigaldatakse kontrollkolmik De200/160 mm (sirge toru puhul) või De400/315 mm (astme või pöörangu puhul) kaev.
De200/160 kolmiku kasutades kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
3.2.5 PUMPLAD
Käesolevas töös on projekteeritud viis reoveepumplat.
Pumplate lahendused on toodud eraldi tööjoonistel
Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega.
Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse- väljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke anduriga. Kõik paigaldatavad pumbad peavad olema toodetud ühe firma poolt.
Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja.
Sisenevale isevoolsele torule tuleb paigaldada samuti siiber, spindel tuuakse maapinnale.
Pumplasisene teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.
Kõik pumplasisesed torustikud peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema temperamalmist ning kaetud epoksiidkattega. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest.
Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid.
Pumplatele tuleb rajada juurdepääsutee ja teenindusplats.
Pumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele.
Enne pumpla ja pumpade tellimist koostada tootejoonis ning kooskõlastada see vee- ettevõttega. Pumpla elekter ja automaatika lahendatakse eraldi projektiga
3.3 MATERJAL
3.3.1 TORUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse PVC kanalisatsioonitorudest SN8 läbimõõduga De160 mm.
Survekanalisatsioon on projekteeritud PE PN 10 De110 survetorust. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
9 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.
3.3.2 KAEVUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni kontrollkaevudena kasutatakse plastist teleskoopseid kanalisatsiooni kontrollkaeve Ø400/315 mm ja Ø560/500mm.
De200/160mm kontrolltorusid võib kasutada liitumispunktidena. Kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Uute ühenduste tegemine plastkaevu on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil või uue keevitatava sisendina. Kaevud peavad olema veetihedad. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehases paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Projektiga on lubatud kasutada keeviskaeve.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN klassi.
3.3.2 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4:
Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada.
Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud.
Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi.
Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda.
Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta.
Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest.
Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 2 antud väärtusi.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
10 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele.
Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit.
Tabel 2. Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m
Toru materjal
Isevoolsele torustikule Survetorustikule
SN 4 SN 8 SN 16 PN 4 PN 6 … PN 20 PE 2,8 2,8 3,0 2,8 3 PP 2,8 2,8 3,0 - -
PVC 2,6 2,6 3,0 - 3
Tabel 3. Termoplastist torude lubatud painderaadiusi
Toru materjal Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel PCV
PE 80 Elastne
Jäik PE 100
PP
300 x de
40 x de 50 x de 50 x de
100 x de
Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit.
Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚.
Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida.’
4. PAIGALDUSNÕUDED
Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.
Arvestades geoloogilisi olusi, torustik paigaldatakse vastavalt eelpool nimetatud juhendis tootud tabile:
Tabel 5. Torustike soovituslikud rajamisviisid erinavetele pinnastele
Pinnas Pinnasele rajamine Vaiadele rajamine
I II III IV V VI VII VIII Kaljupinnas ja mittekõlmuv jämedateraline pinnas
+
Kõlmuv jämedateraline pinnas ja moreen
+
Purdpinnased, kõva möll ja savi + + (+) (+) (+) Pehme möll ja savi (+) + + + + (+) (+) Väga pehme möll ja muda ning turvas (+) + + + +
Tabeli selgitus:
I – vahetuslt olemasolevale pinnasele (+tasanduskiht, paksusega 0,15 m)
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
11 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
II – pinnaspõhjale (paksus on projektis määratud)
II a – alus kruusas või killustikust
II b – alus kruusast või killustikust + geotekstiil
III – puitrestile
III a – plankrestile
III b – palkrestile
IV – terasprofiilplaat-alusele
V – raudbetoon-alusele
VI – süvastabiliseerimine
VII – vaiadele rajatud palkalusele
VIII – vaiadele rajatud raudbetoon-alusele
Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4.
Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele.
Lahtisel meetodil ehitatava kanalisatsioonitoru (nii isevoolse kui ka survelise) peale, 0.3 - 0.4m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“.
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS
Kinnistu sees torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Survetorud tänava maa-alal rajatakse kinnisel meetodil sundpuurimise teel.
PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi.
Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.
Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.
PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega.
Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.
4.2 KAEVIK
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda.
Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht.
Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset,
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
12 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist.
Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi.
Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016.
Tabel 6. Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel
Tehnovõrgu liik
Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m)
V e
et o
ru ja
s ur
ve ka
n al
is a
ts io
o ni
n i
Is ev
o ol
se k
an al
is a
ts io
o ni
n i
G aa
si to
ru s
ur ve
ga
(b a
r)
G aa
si to
ru s
ur ve
ga
(b a
r)
E le
kt ri
-k a
a bl
in i
S id
e- ka
a b
lin i
K a
ug kü
tt e
to ru
n i
K a
na li,
t e
h no
võ rg
u tu
n ne
lin i
≤5
5 k
u n
i 1 6
Veetoru ja survekanalisatsioon
0,2 0,2* 0,5 0,5 1 0,5 1 1,5
Isevoolne kanalisatsioon
0,2* 0,4 1 1,5 1 0,5 1 1
* Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.
Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.
Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
13 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
4.3 TASANDUSKIHT
Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele.
Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile.
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile.
Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada.
Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni.
Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata.
Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele.
Lõpptäide
Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega.
Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on:
Tera suurus on 0/16
Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
14 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp
Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm.
Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
Tellijaga põhjalikult konsulteerides on kokku lepitud, et teede all kasutatakse juurdeveetud mineraalset pinnast. Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77- 2013 punktile 4.7 Lõpptäide:
Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev.
Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest.
Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal.
Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis.
Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile.
Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini.
Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust.
Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON
Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast.
Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS
Mahuti (pumpla) paigaldamine peab olema teostatud vastavalt standardile EN 976-2 ning tootja firma paigaldusjuhendile.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
15 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Mahuti ankurdamise vajaduse määramine on mahuti omaniku või paigaldusfirma esindaja ülesanne. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.
Antud projektis projekteeritud pumpla tuleb ankurdada raudbetoonplaadile. Plaat tuleb hankida koos pumplaga komplektis.
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE
Kinnisel meetodil rajatav torustik rajatakse sundpuurimise teel. Antud meetodit kasutatakse üksikute (või kaks survetoru korraga) survetorude rajamise puhul ning maantee aluste lõikude ehitamisel.
Asendiplaanile ning katete taastamise plaanil on vastavad lõigud koos planeeritavate kaevikute asukohtadega märgitud.
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE
4.8.1 TORUSTIK JA KAEVUD
Mahajäänud torustik ja kaevud tuleb likvideerida järgnevalt:
Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga (teede alused lõigud täispikkuses, haljasalal ainult otsad).
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb injekteerida vahtbetooniga.
Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel.
Kaevude likvideerimisel eemaldatakse kaevu lagi kuni 1,5 m sügavuseni ja alaosa täidetakse pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Enne kaevu alaosa pinnasega täitmist suletakse kaevudes asuvad kanalisatsioonitorustikud hermeetiliste korkidega või betoneeritakse.
Lammutustöödel tekkivad materjalid tuleb üle anda Strantum OÜ esindajale, kui ei lepita kokku teisiti.
Likvideeritud rajatise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud rajatise kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga.
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
16 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.
Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega.
4.9.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist.
Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Vaata lõige VK-4-01-1 ja VK-4-01- 2.
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
4.9.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.
4.9.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS
Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile.
Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
17 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
5. KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
7 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE
7.1 ÜLDNÕUDED
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.
Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.
Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.
Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.
Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.
Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni.
Üleandmisdokumendid
1. Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal;
2. Ehituspäevikud;
3. Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne);
4. Isevoolsete torustike kaamerauuringud;
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
18 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
5. Survetorude survekatsed;
6. Vee analüüs;
7. Tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt;
8. Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid;
7.2 KATSETUSED
Veetorustiku surveproov
Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10).
Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.
Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga.
Analüüsi võtmine ja torustiku desinfitseerimise vajadus
Veeanalüüsi võtmisel lähtuda Eesti Vabariigi standardist EVS-ISO 5667-5 „Vee kvaliteet. Proovivõtt Osa 5: Juhised joogivee proovivõtuks veetöötlusjaamadest ja veevarustuse jaotusvõrkudest“. Juhul, kui veeanalüüsid ei vasta nõuetele, tuleb rajatud torustik desinfitseerida. Desinfitseerimise meetod ning aeg tuleb eelnevalt kokku leppida vee- ettevõttega ning teostada esindaja juuresolekul.
Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et läbipesust ei piisanud, tuleb teostada torustike steriliseerimine ja tellida uus veeanalüüs. Torustike steriliseerimiseks tuleb täita need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet (näiteks naatriumhüpokloritit). Lahuse kontsentratsioon valmistada 0.02 %- ne. Protsessi korrata seni kuni saadakse rahuldavad tulemused.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada.
Kui katsetingimused on täidetud ja veeanalüüsi näitajad korras tuleb torustikulõik ühendada
ühisveevärgiga ja täita veega süsteemist kolme tööpäeva jooksul. Vastasel juhul tuleb teostada uus loputus ja võtta uued veeproovid.
Veetorustiku pesemine
Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.
Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.
Kanalisatsioonitoru kaamerauuring
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
19 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist.
Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport.
Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De560/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud.
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus.
Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%.
7.4 HOOLDUS
Vaatluskaevud on ettenähtud torustike kontrollimiseks j ahooldamiseks. Kaevuluugid on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni.
Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda.
Kaevuteleskoobi kõrguse reguleerimisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Teleskoopi kergitades vältida teleskoobi väljumist kaevukorpusest. Teleskoopi madalamaks lastes vältida väljuva toruotsa sulgemist.
Keve paigaldades jälgida, et kaevuluugid oleksid maapinna/tänava pinnaga tasaselt või mõned mm allpool, et vältida tänavahooldmasinate poolt kahjustusi kaevudele.
Vaatluskaeve peab korrapäraselt kontrollima kord aastas. Vooluhulga rohkusest, äärmuslikust ilmastikuoludest või kohalikust trassihaldajast tingituna võib vaatluskaevude kontrolli kordade aev sageneda.
Isevoolsetes reovee- ja sademeveetorustikes voolab vesi gravitatsiooni jõul bibg selleks antakse torustikule sobiv lang vastavalt toru läbimõõdule ja vooluhulgale.
Kui vaatluskaevude või torustikes tekib ummistus, tuleb ummistuste likvideerimiseks kasutada survepesu- ja imimasinaid.
Kaevu luukide avamisel jälgida, et kaevudesse ei satuks suuremõõtelisi esemeis (nt. kivid, asfalditükid jne), mis võiks põhjustada ummistusi.
Tabel 7. Kokkuvõtlik tabel
Välisvõrk Hooldev
aba
Hooldada Märkus
V V V V
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
20 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Veetorustik (PE) X Siibrid ja maakraanid X Keerata jakontrollida vee pidavust Reoveekanalisatsioo nitorustik X
Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Reoveekanalisatsioo nikaevud X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioo nitorustik X
Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioo nikaevud X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
8 KATENDITE TAASTAMINE
8.1 ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele:
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
EVS 843:2016 „Linnatänavad”
EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine
EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud
EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
21 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid
EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
„Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II”.
Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Raasiku valla kaevetööde eeskiri).
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
8.2 PROJEKTLAHENDUS
8.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust.
Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.
8.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE
Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega.
8.2.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID
Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool.
Tabel 8. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik)
Omadus
AKÜL 15>500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja jalgrattateede ning
sõiduteedele mõeldud parklate alused
Standard või katsestandard
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud
jämetäitematerjalidel
GC80/20 EVS-EN 13242
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
22 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade
sisalduse kategooria
C50/30 EVS-EN 933-5
Petrograafiline kirjeldus - EVS-EN 932-3
Purunemiskindluse kategooria LA35 EVS-EN 1097-2
Külmakindluse kategooria F4 EVS-EN1367-1
Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses
PN EVS-EN1367-6
Plaatsusteguri kategooria FL35 EVS-EN 933-3
Peenosiste sisalduse kategooria f4 EVS-EN 933-1
Taastamise tüüpristlõiked on toodud joonisel VK-4-01-2.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse
avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt
lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
- I ja II kategooria tänavatel asfaldi freespurust või talveperioodil külmast asfaldist;
- ülejäänud tänavatel killustikust fr 16...32 mm.
8.2.4 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE
Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile TL-5-01-1. Taastada tuleb kogu rikutud ala.
Teekatete taastamisel peab töövõtja järgima Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a
määrust nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.“ Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted
lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates tänavalõigu (s.t. tänava järjestikuste
ristmike vaheline lõik) tagasitäite lõpule viimisest. Raasiku Vallavalitsusel on õigus sõlmida
töövõtjaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas. Kui
taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal
teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 1,0 m kaugusele. Serv
lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või risti tehtud kaevetöö korral
risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib
olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale ning sama kaldega.
Kruus-, killustik- ja freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena
oleks kate esialgses seisukorras või paremas seisukorras. Kasutada tuleb sellist kruusa, mis
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
23 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
piisavalt tiheneb, kuid samas piisavalt dreenib, vihmase ilmaga ei tohi teele moodustuda
vedela pori kihti. Killustik- või freespurukattega teed taastada vastavalt tee omaniku nõuetele.
Kaevuluugid ning kaped tuleb kruus-, killustik- ja freespurukatte taastamisel peita katte alla10
– 20 cm teepinnast madalamale vältimaks nende purunemist katte hooldusel. Täpsed juhised
annab selleks tellija. Kruus-, killustik- ja freespuru kattega teedele paigaldatavate teleskoopide
pikkused peavad olema sellised, et katte asendamisel asfaltkattega oleks kaevuluugid võimalik
tõsta kattega ühele tasapinnale, kusjuures teleskoop peab jääma kaevukehasse vähemalt 15
cm ulatuses. Haljastuse taastamisel tuleb kasvupinnas laotada haljastatavale alale ning
külvata peale tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada
mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on
10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms
suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga
ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, samuti kõikide
kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik.
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnaga samale kõrgusele.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukide ja kapede ümber siledaks.
Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus.
Teekatted taastada vastavalt Raasiku valla kaevetööde eeskirjale. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse asfaltkatte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Likvideeritava kaevu koht asfaldil taastatakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile. Asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.
Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist.
Kõnniteega ja jalg- ja jalgrattateega (edaspidi kõnnitee) risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht risti kõnniteega kogu kõnnitee laiuses, kui asfaltkatte taastamine on vajalik üle poole kõnnitee laiusest.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
24 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Looduskivisillutised ja tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.
Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega.
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS
8.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE
Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala.
8.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku
rajamiseks.
8.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
8.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS
Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Killustikalus ehitada fraktsioon 4-32 kiullustikust 20cm tüseduse kihina.
Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%.
Pinna kõrgus võib erineda 20 mm.
Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.
8.4 REOVEEPUMPLA TEENINDUSTEE
Vastavalt Tellija Tingimustes toodud juhistele, reoveepumpla teenindusplats ja juurdepääsutee tuleb rajada freespurukattega laiusega vähemalt 3,5 m ja teenindusplats.
Tee konstruktsioon:
Kruuskate ≥ 120 MPa (20 cm)
Killustikalus 4-32 E ≥140 MPa (20 cm)
Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm)
Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp
Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp
Toru
Killustikalus klass IV fr 8-16 (isevoolne kanalisatsioon) või kvartsliiv (survetoru) – (15 cm)
Looduslik pinnas
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
25 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Koostas: Eero Antons, Ekore OÜ
Teede osa seletuskirja koostas: Mikk Mutso Esprii OÜ
Pos 1
Pos 2
Pos 3
Pos 4
Pos 5
Pos 6
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 1
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
11316 Raasiku jaama tee km 0,65
Ala pindala ruutmeetrites m²
41m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 2 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,68
35m²
3. Pos 3 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,72
40m²
4. Pos 4 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,77
37m²
5. Pos 5 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,80
33m²
6. Pos 6 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,84
27m²
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
Pos 7
Pos 8
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 7
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
T11316 Raasiku jaama tee km 0,88
Ala pindala ruutmeetrites m²
27m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 8 65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
T11316 Raasiku jaama tee km 0,91
26m²
9807650
9807650
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,65km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,68km
Veetorustik De110
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN160
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,72km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,77km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,80km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,88km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,91km
Riigimaantee T12316 Raasiku Jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,884km
www.ekore.ee
Haljasala taastamine Murukülv Kasvupinnas; min. h=15 cm Täitepinnas
Betoonkivi kattega tee taastamine
Betoonkivi (vastavalt olemasolevale) Paigaldusliiv H=3-5cm Paekillustikalus fr16
32 H=20cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Asfaltkattega sõidutee (ühekihiline) taastamine
Asfaltbetoon AC 16 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
I- asfaltkattega kõnnitee (ühekihiline) taastamine
Asfaltbetoon AC 8 surf(70/100); h=6 cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Teepeenra taastamine Kruuskatendiga tee taastamine
Purustatud kruus Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Haljasala taastamine liikluspiirkonnas
Murukülv Kasvupinnas min h=15cm Paekivist killustikalus fr 16/32, kiilutud fr 8/12, h= 20 cm Keskliivast dreenikiht k>1,0 m/ööp, hmin=30 cm Täiteliiv, k>0,5 m/ööp (vajadusel)
Pinnatava katendiga sõidutee taastamine
2x pindamine tardkivikillustikuga LA25 fr8/16 Freespurukatend h=10cm Paekivist killustikalus fr 4/32, kiilutud, h= 30 cm Keskliivast dreenikiht, k>= 2,0 m/ööp, hmin= 20 cm Täiteliiv, k>= 0,5 m/ööp (vajadusel)
www.ekore.ee
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200 Reovee isevoolne torustik De160
0,65km
RISTLÕIKED RIIGIMAANTEEL
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-2T
42 .6
5 42
.6 5
41 .1
4 1.
51
41.04 De160
41.01 De160
H= 1.
64 PE
4 00
/3 15
KK-2T
42 .8
0 42
.8 0
41 .4
4 1.
36 182°
H= 1.
36 PE
2 00
/1 60
De160 - 16.5m
42 .8
0 42
.8 0
41 .4
5 1.
35 H=
1. 35
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
41.00
41.50
42.00
42.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-2
19 1215.70.8
15.7 0.8
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,68km Veetorustik De110
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN160 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,72km
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka ab
el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-3T
43 .6
0 43
.6 0
41 .3
0 2.
30
41.30 De160
42.21 De160
H= 2.
30 PE
8 00
/5 00
De160 - 34.7m
K-1Ko
43 .5
5 43
.5 5
41 .6
1 1.
94
41.76 De160 41.61
De160
H= 1.
94 PE
4 00
/3 15
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
41.00
41.50
42.00
42.50
43.00
43.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-3
9 34.7
34.7
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,77km
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈43.77
Si de
ka na
lis at
sio on
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
K-5T
44 .6
5 44
.6 5
42 .9
6 1.
69
43.01 De160
43.01 De160
H= 1.
69 PE
4 00
/3 15
KK-4T
45 .0
5 45
.0 5
43 .2
4 1.
81
184°
H= 1.
81 PE
2 00
/1 60
De160 - 16.2m
H= 1.
80
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
42.00
42.50
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-5
18 1515.50.7
15.5 0.7
Si de
ka ab
el M
ad al
pi ng
ek aa
be l
≈43.82
Si de
ka ab
el
K-6T
44 .7
0 44
.7 0
43 .2
3 1.
47
43.23 De160
43.23 De160
H= 1.
47 PE
4 00
/3 15
KK-16
45 .2
0 45
.2 0
43 .7
0 1.
50 H=
1. 50
PE 2
00 /1
60
De160 - 16.0m
H= 1.
49
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-6
31 1615.40.6
15.4 0.6
≈43.81
Si de
ka ab
el
≈43.82
Si de
ka ab
el
≈43.83
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈4 .85
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈43.86
Si de
ka ab
el
≈43.97
Si de
ka ab
el
K-7T
44 .8
0 44
.8 0
43 .4
1 1.
39
43.41 De160
43.41 De160
H= 1.
39 PE
5 60
/5 00
De160 - 34.7m
K-1S
45 .2
5 45
.2 5
43 .8
7 1.
38
43.87 De160
H= 1.
38 PE
4 00
/3 15
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-7
13 34.7
34.7
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,91km
Veetorustik De32
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Veetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN63 Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160
0,80km Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,84km
Riigimaantee T12316 Raasiku jaama tee
Torustikud on ettenähtud rajada kinnisel meetodil
Reoveetorustik A-kategooria tugevusega hülsis DN200
Reovee isevoolne torustik De160 0,88km
1, 0m
1, 8m
40.40 De110
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
KP "LOIGU"
42 .3
0 42
.3 0
40 .3
2 1.
98
40.40 De110
H= 3.
30 PE
1 60
0
41.71
Sa de
m ev
ee ka
na lis
at sio
on
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-1T
42 .4
0 42
.4 0
40 .3
8 2.
02
194°
40.53 De160
H= 2.
02 PE
8 00
/5 00
KK-1T
42 .5
5 42
.5 5
40 .5
4 40
.8 0
2. 01
1. 75
H= 2.
01 PE
4 00
/3 15
De160 - 27.3m
OK-1
42 .5
5 42
.5 5
40 .8
1 1.
74 H=
1. 74
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
39.00
39.50
40.00
40.50
41.00
41.50
42.00
42.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-1
6 10 3110.5 16.40.3
10.5 16.4 0.3
44 .8
5 44
.8 5
43 .4
4 1.
41 H=
1. 41
42.88 De110
Pr oj
ek te
er ita
v su
ve ka
na lis
at sio
on 1
Pr oj
ek te
er ita
v ve
et or
u 1
44 .8
5 44
.8 5
43 .4
3 1.
42
165°
H= 1.
42 PE
4 00
/3 15
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
M ad
al pi
ng ek
aa be
l Si
de ka
ab el
Si de
ka ab
el
Si de
ka na
lis at
sio on
K-4T
44 .8
0 44
.8 0
43 .4
0 43
.0 0
1. 40
1. 80
H= 2.
02 PE
5 60
/5 00
KK-3T
44 .8
5 44
.8 5
43 .2
8 1.
57
186°
H= 1.
57 PE
2 00
/1 60
De160 - 18.9m
H= 1.
56
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
42.00
42.50
43.00
43.50
44.00
44.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-4
0.82.2 18 3313 14 15.60.3
0.82.2 15.6 0.3
≈44.43
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
Si de
ka ab
el
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
≈44.11
M ad
al pi
ng ek
aa be
l
K-8T
45 .0
0 45
.0 0
43 .6
4 1.
36
43.64 De160
H= 1.
36 PE
4 00
/1 35
KK-7T
45 .5
0 45
.5 0
44 .0
0 1.
50 H=
1. 50
PE 2
00 /1
60
De160 - 16.0m
H= 1.
39
KAEVU TÄHIS OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
KALLE ‰ PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
TORU TÜÜP
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI PLAAN
43.00
43.50
44.00
44.50
45.00
45.50
Mhor 1:500 Mvert 1:50
MNT-8
24 15015.30.7
15.3 0.7
1, 50
m
1, 50
m
1. 60
m
1, 7m
1, 8m
1,5m
1, 8m
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
1, 93
m
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
Te em
aa pi
ir
EKORE OÜ TIHEMETSA ALEVIK,
86201 PÄRNUMAA. Tel. 53449117 Registreerimisnumber 11000919
EEP 000610 EPE 000117 MP-0098-00
Töö nr. PP-289/2022
HARJUMAA RAASIKU VALD
RAASIKU ALEVIKU ÜVK LAIENDAMINE
TÖÖPROJEKT
TELLIJA: WATERCOM OÜ
PROJEKTEERIS: EERO ANTONS
PROJEKTIJUHT: EERO ANTONS
LOO, DETSEMBER 2023
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP289/23 Tellija:WatercomOÜ Staadium: Tööprojekt Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Joonised: Leht 1. VK-4-01-1 Torustikud Raasiku alevikus. Plaanijoonis M 1:500
Leht 3. VK-5-01-1 Katendite taastamise plaan ja skeemid
Leht 7. VK-6-01-4 Torustike ristlõiked riigimaanteel
Lisad:
PP236-TP_VK_2-01 Elektrilevi OÜ kooskõlastus
PP236-TP_VK_2-02 Telia Eesti AS kooskõlastus
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
1 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
0. SISUKORD
0. SISUKORD ............................................................................................................................................ 1 1. ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 2
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .................................................................................................. 2
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS ...................................................................................................................... 2
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK ................................................................................................................. 2
1.2 ALUSDOKUMENDID ....................................................................................................................... 2
1.2.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................ 2
1.2.2 NORMDOKUMENDID ................................................................................................................. 2
1.2.1 MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA ........................................................................................ 4
2. VEEVARUSTUS ................................................................................................................................... 4
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ....................................................................................................... 4
2.3 MATERJAL ............................................................................................................................................ 5
3. KANALISATSIOON .............................................................................................................................. 7
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ....................................................................................................... 7
3.3 MATERJAL ............................................................................................................................................ 8
4. PAIGALDUSNÕUDED ....................................................................................................................... 10
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ....................................................................................... 11
4.2 KAEVIK ................................................................................................................................................. 11
4.3 TASANDUSKIHT ................................................................................................................................ 13
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ............................................................................ 13
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON ............................................................................... 14
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS ....................................................................................... 14
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE ................................................................................. 15
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE ......................................................................................................... 15
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE ............................................... 15
5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................ 17 6. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ................................................................. 17
7.1 ÜLDNÕUDED ................................................................................................................................. 17
7.2 KATSETUSED ................................................................................................................................ 18
7.4 HOOLDUS ................................................................................................................................................ 19 7. KATENDITE TAASTAMINE .............................................................................................................. 20
8.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................. 20
8.2 PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................................... 21
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................................................... 24
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
2 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
1. ÜLDANDMED
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
1.1.1 ÜLDINE PIIRITLUS
Antud projektiga on laiendatud ÜVK rajatised Raasiku alevikus Tallinna mnt tänavatele.
Projekteerimise ala asukoht vaata joonisel VK-4-01-1.
1.1.2 PROJEKTI EESMÄRK
Käesoleva töö eesmärk on koostada tööprojekti lahendus uutele ühisveevarustuse ja –
reoveekanalisatsiooni võrkudele.
1.2 ALUSDOKUMENDID
1.2.1 LÄHTEANDMED
- Geodeetiline alusplaan: OÜ Geodeesiatööde töö nr T-0910, mõõdetud august- september 2022.a;
- Hanke materjalid:
o HD osa III Tellija tingimused;
o OÜ HeKa Projekt poolt koostatud eelprojekt.
1.2.2 NORMDOKUMENDID
EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrjeveevarustus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud
Infra RYL 2006 osa 2
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”, vastu võetud 17.07.2015 nr 97;
Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused
1.3 TORUSTIKE EHITUSTÖÖD RIIGIMAANTEEL JA SELLE KAITSEVÖÖNDIS
Torustike paigaldus on ettenähtud järgmistel riigimaanteede kinnistutel:
Vee- ja isevoolsed kanalisatsioonitorud paigaldatakse ühisesse kaevikusse peamiselt lahtise kaevandamise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine ristumisel riigimaanteega, samuti on kinnisel meetodil nähtud ette survetorustike paigaldamine paralleelsel kulgemisel maanteedega.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
3 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Riigimaanteedele ja kaitsevööndisse paigaldavatavad torud peavad vastama A- tugevusklassiga torustikele.
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.
Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
Kõik vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel VK-6-01-4. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2009 ning Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“). Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
4 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.
1.4. MAAPINNA RELJEEF JA GEOLOOGIA
Piirkonnas ei ole tehtud täiendavaid geoloogilisi uuringuid.
2. VEEVARUSTUS
2.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
2.2.1 ÜLDIST
Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Veevõrk peab olema ehitatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu. Rajatud veevõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava veevärgi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
2.2.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus ühisveevärgi torustik on projekteeritud PE De110 PN10 torust. Liitumispunktid on projekteeritud De32 mm veetorudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01-1.
Ühisveevärgi torustik rajatakse avalikule maale.
Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
5 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.
Veetoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune sinine märkelint kirjaga “VESI”.
2.2.3 MAJAÜHENDUSED
Igale olemasolevale kliendile tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Veetorustikele paigaldatakse maakraan vastava läbimõõduga DN25 .
2.2.4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Antud projektiga on projekteeritud neli uut tuletõrjehüdranti. Vooluhulk tuletõrjehüdrantidest on 10l/s.
Hüdrandi asukoha valikul on arvestatud standardis EVS 812-6:2012/A2:2017 punkti 6.3.12. toodud nõuetega. Hüdrandi tööraadius on 150 m.
Hüdrant peab vastama standardile EVS-NE 14384:2005 „Sambakujulised hüdrandid“.
Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendamistööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalne asend säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud.
Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga.
Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri 18.08.2010.a määrust nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kui hüdrandi tähist ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb tähis paigaldada metallist alusplaadile, mis toetada kahele postile. Postid ümar- või nelikanttorust mõõduga minimaalselt 25 mm.
Hüdrandi tähistamine on töövõtja kohustus. Hüdrandi numbri andmine on kohaliku vee- ettevõte kohustus.
Töövõtja kohustus on katsetada hüdrant ning lisada täitedokumentatsiooni hulka tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt.
2.3 MATERJAL
2.3.1 TORUD JA LIITMIKUD
Veetoru ja -liitmikute materjaliks on PE. Torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile, nõutav rõngasjäikus 17 kN/m².
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
6 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk keevisühendusega. Mehaanilisi liitmikke tuleb vältida. Alla De50 läbimõõtude korral või kui ei ole võimalik tagada keevitamiseks vajalikku kuiva toru on lubatud toru ja armatuuri ühendamine pinnases kasutamiseks sertifitseeritud mehaaniliste liitmikega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
2.3.2 SIIBRID
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne).
Nõuded siibritele:
kasutada kummikiilsiibreid (standard DIN 3352);
korpus malmist (GGG 400 -DIN 1693);
elastse tihenduspinnaga;
kaetud epoksiidpulbervärviga;
surveklass vähemalt PN10;
äärikust äärikule mõõdud DIN 3202 F4 nõuetele;
äärikud ja poldiavad ISO 7005-2 (EN1092-2, DIN 2501) nõuetele.
Kiilsiibrite spindlipikendused peavad olema tsingitud terasest, teleskoopset tüüpi. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud.
2.3.3 KAPED
Kaped peavad olema valu- või tempermalmist “ujuvat” tüüpi ja tihedalt sulguvad, klass D400 vastavalt EN124. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.
Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
Tänavatel ja teedel peavad kapede luugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, kruusateel
200 mm maetud. Luukide kandejõud peab olema 40 t.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
7 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
3. KANALISATSIOON
3.1 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
3.1.1 ÜLDIST
Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitaks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel.
Ehitatava süsteemi projekteeritud kasutusaeg on 40 aastat.
Kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Reovee kanalisatsiooni juhtimisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
3.1.2 PROJEKTEERITUD TORUSTIK
Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 mm (standard EN 1401) muhvtorudest. Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8.
Surveline kanalisatsioon on projekteeritud PE De110 PN10 torudest.
Torustiku asukohta saab vaadata asendiplaani joonistel VK-4-01-1 ja VK-4-01-2
Ühiskanalisatsiooni torustik rajatakse avalikule maale.
Kanalisatsioonitorustik rajatakseüldjuhul min kalletega De160 - 6 mm/m hälbega 0,2 %.
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ)
Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ)
Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm)
> 5 1,5 50 3 - 5 1,0 30 < 3 1,0 20
Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga.
Kui toru rajamissügavus on üle 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A- 250 - 10cm).
Maanteega ristumisel torustik tuleb ehitada kinnisel meetodil ning torule on ette nähtud PE hülsid vastavalt toru läbimõõdule.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
8 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.2.4 MAJAÜHENDUSED
Igale projekti piirkonna kinnistule tuleb rajada nõuetele vastav liitumispunkt kuni 1m kaugusele kinnistu piirist liitumispunkt.
Kanalisatsioonitorule paigaldatakse kontrollkolmik De200/160 mm (sirge toru puhul) või De400/315 mm (astme või pöörangu puhul) kaev.
De200/160 kolmiku kasutades kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
3.2.5 PUMPLAD
Käesolevas töös on projekteeritud viis reoveepumplat.
Pumplate lahendused on toodud eraldi tööjoonistel
Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega.
Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse- väljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke anduriga. Kõik paigaldatavad pumbad peavad olema toodetud ühe firma poolt.
Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline induktsiooni kulumõõtja.
Sisenevale isevoolsele torule tuleb paigaldada samuti siiber, spindel tuuakse maapinnale.
Pumplasisene teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.
Kõik pumplasisesed torustikud peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema temperamalmist ning kaetud epoksiidkattega. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest.
Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud vee tasapinnaandur ja avariiandurid.
Pumplatele tuleb rajada juurdepääsutee ja teenindusplats.
Pumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele.
Enne pumpla ja pumpade tellimist koostada tootejoonis ning kooskõlastada see vee- ettevõttega. Pumpla elekter ja automaatika lahendatakse eraldi projektiga
3.3 MATERJAL
3.3.1 TORUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik paigaldatakse PVC kanalisatsioonitorudest SN8 läbimõõduga De160 mm.
Survekanalisatsioon on projekteeritud PE PN 10 De110 survetorust. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
9 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Isevoolsete torustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN1401-1 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.
Torustike ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades.
3.3.2 KAEVUD
Projekteeritud reoveekanalisatsiooni kontrollkaevudena kasutatakse plastist teleskoopseid kanalisatsiooni kontrollkaeve Ø400/315 mm ja Ø560/500mm.
De200/160mm kontrolltorusid võib kasutada liitumispunktidena. Kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.
Uute ühenduste tegemine plastkaevu on lubatud ainult spetsiaalse sadula abil või uue keevitatava sisendina. Kaevud peavad olema veetihedad. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehases paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.
Projektiga on lubatud kasutada keeviskaeve.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-6:2015. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN klassi.
3.3.2 TORUDE KÄSITLEMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE
Väljavõte RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ punkt 2.4:
Torusid tuleb käsitleda ettevaatlikult. Kukkumisel või loopimisel võivad need viga saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest toru välispind võib ohtlikult kriimustada.
Torude transportimisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et neile ei jääks püsivat painet, mille raadius jääb alla tabelis 3 antud väärtuse. Muhviga torude ladustamisel tuleb jälgida, et muhvid ei jääks koormuse alla. Veetorude otsad peavad olema veo ja ladustamise ajal kaitstud.
Torude paigutamisel jälgida, et seda ei painutaks muhvi kohast. Survetoru ei tohi painutada kohast, kuhu hiljem tehakse liiteid/ühendusi.
Torusid transporditakse sirgel alusel, millel ei tohi alla teravaid servi või toru kahjustada võivaid esemeid. Torude nihkumist veo ajal saab takistada näiteks võrguga. Erinevate mõõtmetega torude vedamisel pakitakse kõige alla raskemaid torud. Kui torusid veetakse üksteise sees, tuleb peenemad torud enne maha laadida ja eraldi virna laduda.
Mehaaniliste tõstevahendite kasutamisel peavad varustus ja tõstetropid olema sellised, mis torusid ei vigasta.
Pikaajalisel ladustamisel peab torude hoiukoht olema tasane. Soovitav on jätta tarud transpordipakendisse. Samuti on mõttekas kaitsta torud päikese valguse eest.
Kui torud virnastatakse, et tohi virna kõrgus ületada tabelis 2 antud väärtusi.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
10 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Toruliitmikke transporditakse ja ladustatakse vastavalt tootja juhistele.
Temperatuuri langemisel väheneb plasttoru löögikindlus. Kui torusid on tarvis transportida temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida tootega kaasa antud erijuhendit.
Tabel 2. Lahtiselt ladustatud plasttorude virna suurim lubatud kõrgus, m
Toru materjal
Isevoolsele torustikule Survetorustikule
SN 4 SN 8 SN 16 PN 4 PN 6 … PN 20 PE 2,8 2,8 3,0 2,8 3 PP 2,8 2,8 3,0 - -
PVC 2,6 2,6 3,0 - 3
Tabel 3. Termoplastist torude lubatud painderaadiusi
Toru materjal Vähim lubatud painderaadius paigaldamisel PCV
PE 80 Elastne
Jäik PE 100
PP
300 x de
40 x de 50 x de 50 x de
100 x de
Plasttoru lubatud painderaadius oleneb ka temperatuurist. Kui toru on tarvis painutada temperatuuril alla -15 ˚C, tuleb järgida toote eriijuhendit.
Muhviga torul võib paindemuutus muhvi kohas olla maksimaalselt 1˚.
Tarvikute seisukorda kontrollib ehitaja ning järelevalve. Vigased tarvikud tuleb koheselt teist materjalidest eraldada ning utiliseerida.’
4. PAIGALDUSNÕUDED
Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.
Arvestades geoloogilisi olusi, torustik paigaldatakse vastavalt eelpool nimetatud juhendis tootud tabile:
Tabel 5. Torustike soovituslikud rajamisviisid erinavetele pinnastele
Pinnas Pinnasele rajamine Vaiadele rajamine
I II III IV V VI VII VIII Kaljupinnas ja mittekõlmuv jämedateraline pinnas
+
Kõlmuv jämedateraline pinnas ja moreen
+
Purdpinnased, kõva möll ja savi + + (+) (+) (+) Pehme möll ja savi (+) + + + + (+) (+) Väga pehme möll ja muda ning turvas (+) + + + +
Tabeli selgitus:
I – vahetuslt olemasolevale pinnasele (+tasanduskiht, paksusega 0,15 m)
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
11 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
II – pinnaspõhjale (paksus on projektis määratud)
II a – alus kruusas või killustikust
II b – alus kruusast või killustikust + geotekstiil
III – puitrestile
III a – plankrestile
III b – palkrestile
IV – terasprofiilplaat-alusele
V – raudbetoon-alusele
VI – süvastabiliseerimine
VII – vaiadele rajatud palkalusele
VIII – vaiadele rajatud raudbetoon-alusele
Torusid ei tohi paigaldada külmunud pinnasele. Talvetingimustes töötades arvestada torupaigaldaja erijuhenditega. Vaata lähemalt punktid 4.2 ja 4.4.
Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid“ kinnitatud Majandus- ja taristuminister määrusega nr. 106 05.08.2015.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele.
Lahtisel meetodil ehitatava kanalisatsioonitoru (nii isevoolse kui ka survelise) peale, 0.3 - 0.4m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“.
4.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS
Kinnistu sees torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Survetorud tänava maa-alal rajatakse kinnisel meetodil sundpuurimise teel.
PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi.
Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.
Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 50 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.
PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega.
Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.
4.2 KAEVIK
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda.
Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht.
Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset,
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
12 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist.
Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi.
Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Torude omavaheline kaugus on vastavalt EVS 843:2016.
Tabel 6. Torude omavaheline kaugus rööpkuulgemisel
Tehnovõrgu liik
Kaugus (puhas vahe) horisontaalsuunas tehnovõrkude välispindade vahel (m)
V e
et o
ru ja
s ur
ve ka
n al
is a
ts io
o ni
n i
Is ev
o ol
se k
an al
is a
ts io
o ni
n i
G aa
si to
ru s
ur ve
ga
(b a
r)
G aa
si to
ru s
ur ve
ga
(b a
r)
E le
kt ri
-k a
a bl
in i
S id
e- ka
a b
lin i
K a
ug kü
tt e
to ru
n i
K a
na li,
t e
h no
võ rg
u tu
n ne
lin i
≤5
5 k
u n
i 1 6
Veetoru ja survekanalisatsioon
0,2 0,2* 0,5 0,5 1 0,5 1 1,5
Isevoolne kanalisatsioon
0,2* 0,4 1 1,5 1 0,5 1 1
* Veetoru välispinna ja isevoolse kanalisatsioonikaevu seina vaheline kaugus peab olema min 0,1 m.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.
Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.
Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
13 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Kaeviku lahti hoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
4.3 TASANDUSKIHT
Antud kihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele.
Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega vastavalt skeemile.
4.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile.
Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,4 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 5cm vastavalt EVS 843:2016. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada.
Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni.
Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata.
Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele.
Lõpptäide
Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega.
Sobiliku mineraalse pinnase all mõeldakse kas looduskilu või kvartsliiva, mille omadused on:
Tera suurus on 0/16
Terastikulise koostise toleratsikategooria GA85
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
14 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp
Niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm.
Täpsemad normid on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
Tellijaga põhjalikult konsulteerides on kokku lepitud, et teede all kasutatakse juurdeveetud mineraalset pinnast. Haljasalal kasutatakse võimalusel olemasolevat pinnast vastavalt RIL 77- 2013 punktile 4.7 Lõpptäide:
Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Muudel juhtudel tuuakse tagasitäite samade külmumisomadustega materjali mujalt. Pealistarindi kihis peab viimane tagasitäide olema siiski samast materjalist kui ümbritsev.
Toru pealt mõõdetuna ühe meetri paksuses lõpptäite kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive või kamakaid. Lõpptäite materjalis olev kivi oi tohi jääda torule lähemale kui tema läbimõõt. Kivi suurim lubatud läbimõõt lõpptäite ülakihis on 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Et täitesse ei jääks tühimikke, peab materjal koosnema erineva suurusega teradest.
Lõpptäide tehakse mineraalsest tihendatavast liivapinnasest kihtide kaupa. Kihi paksus on 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vastavalt ristlõike skeemil näidatule (VK-7-01). Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal.
Liikluspiirkonnast väljaspool kasutatakse lõpptäiteks harilikult väljakaevatud pinnast. Maksimaalne terasuurus on sama mis liiklustsoonis.
Kui projektis pole ette nähtud teisiti, tuleb liiklustsoonis lõpptäide tihendada mehaaniliselt astmeni 90% või vastavalt teekatte konstruktsioonile.
Väljaspool liiklustsooni võib lõpptäite jätta tihendamata või tihendada kohalikele oludele vastava tiheduseni. Kaeviku peab täitma sellise kõrguseni, et hiljem vajuks tihenenud täide projektis ette nähtud või ümbritseva maapinna tasandini.
Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele kinnistu omanik ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust.
Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
4.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON
Survetorustiku rajamissügavus on 1,8 m planeeritavast maapinnast.
Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav vältimaks torustiku külmumist ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Juhul kui kanalisatsioonitorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,0 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.
4.6 MAHUTITE JA PUMPLATE PAIGALDUS
Mahuti (pumpla) paigaldamine peab olema teostatud vastavalt standardile EN 976-2 ning tootja firma paigaldusjuhendile.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
15 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Mahuti ankurdamise vajaduse määramine on mahuti omaniku või paigaldusfirma esindaja ülesanne. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.
Antud projektis projekteeritud pumpla tuleb ankurdada raudbetoonplaadile. Plaat tuleb hankida koos pumplaga komplektis.
4.7 KINNISEL MEETODIL TORUDE RAJAMINE
Kinnisel meetodil rajatav torustik rajatakse sundpuurimise teel. Antud meetodit kasutatakse üksikute (või kaks survetoru korraga) survetorude rajamise puhul ning maantee aluste lõikude ehitamisel.
Asendiplaanile ning katete taastamise plaanil on vastavad lõigud koos planeeritavate kaevikute asukohtadega märgitud.
4.8 RAJATISTE LIKVIDEERIMINE
4.8.1 TORUSTIK JA KAEVUD
Mahajäänud torustik ja kaevud tuleb likvideerida järgnevalt:
Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb kas välja kaevata või injekteerida vahtbetooniga (teede alused lõigud täispikkuses, haljasalal ainult otsad).
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb injekteerida vahtbetooniga.
Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veetihedalt betooniga. Torustike tööst kõrvaldamisel peab säilima vee- ja kanalisatsiooniteenus olemasolevatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel.
Kaevude likvideerimisel eemaldatakse kaevu lagi kuni 1,5 m sügavuseni ja alaosa täidetakse pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Enne kaevu alaosa pinnasega täitmist suletakse kaevudes asuvad kanalisatsioonitorustikud hermeetiliste korkidega või betoneeritakse.
Lammutustöödel tekkivad materjalid tuleb üle anda Strantum OÜ esindajale, kui ei lepita kokku teisiti.
Likvideeritud rajatise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud rajatise kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga.
4.9 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTE ARVESTAMINE
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
16 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.
Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega.
4.9.1 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL SIDELIINI JA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDIS
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabeltrassist.
Ristumisel side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Vaata lõige VK-4-01-1 ja VK-4-01- 2.
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
4.9.2 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL ÕHULIINIEDE KAITSEVÖÖNDIS
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud.
4.9.3 ÜLDISED NÕUDED TÖÖTAMISEL RIIGITEE KAITSEVÖÖNDIS
Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile.
Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
17 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
5. KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
7 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE
7.1 ÜLDNÕUDED
Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.
Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.
Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.
Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.
Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.
Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.
Ehitustööd tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
Peale tööde lõpetamist tuleb anda tellijale täitedokumentatsiooni.
Üleandmisdokumendid
1. Teostusjoonised, nii digitaalsel kujul ja paberkandjal;
2. Ehituspäevikud;
3. Kaetud tööde aktid koos vajalikke lisadega (sõlmede fotod, tiheduse mõõtmised jne);
4. Isevoolsete torustike kaamerauuringud;
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
18 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
5. Survetorude survekatsed;
6. Vee analüüs;
7. Tuletõrjehüdrandi tehnilise sisekorra kontrollimise akt;
8. Kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid;
7.2 KATSETUSED
Veetorustiku surveproov
Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10).
Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.
Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.
Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib veeproovi teostamist bakterioloogilise analüüsiga.
Analüüsi võtmine ja torustiku desinfitseerimise vajadus
Veeanalüüsi võtmisel lähtuda Eesti Vabariigi standardist EVS-ISO 5667-5 „Vee kvaliteet. Proovivõtt Osa 5: Juhised joogivee proovivõtuks veetöötlusjaamadest ja veevarustuse jaotusvõrkudest“. Juhul, kui veeanalüüsid ei vasta nõuetele, tuleb rajatud torustik desinfitseerida. Desinfitseerimise meetod ning aeg tuleb eelnevalt kokku leppida vee- ettevõttega ning teostada esindaja juuresolekul.
Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et läbipesust ei piisanud, tuleb teostada torustike steriliseerimine ja tellida uus veeanalüüs. Torustike steriliseerimiseks tuleb täita need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet (näiteks naatriumhüpokloritit). Lahuse kontsentratsioon valmistada 0.02 %- ne. Protsessi korrata seni kuni saadakse rahuldavad tulemused.
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada.
Kui katsetingimused on täidetud ja veeanalüüsi näitajad korras tuleb torustikulõik ühendada
ühisveevärgiga ja täita veega süsteemist kolme tööpäeva jooksul. Vastasel juhul tuleb teostada uus loputus ja võtta uued veeproovid.
Veetorustiku pesemine
Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.
Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.
Kanalisatsioonitoru kaamerauuring
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
19 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kaamera vaatlus tehakse vastavalt standardile EVS-EV 13508-2:2003+A1:2011. Juhinduda tuleb ka RIL-77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist.
Kõigi paigaldatud isevoolsete torustike kohta, tuleb esitada film koos torustiku sisevaatlusraportiga enne asfaltbetoonkatte paigaldamist. Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Uuritavale torustikule peab olema tehtud survepesu. Survepesu toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Torustikele teostada kaameravaatlus kaldemõõdikuga varustatud kaamera abil ja esitada kalderaport.
Kaameravaatluse ajaks tuleb pealevool torustikku sulgeda. Juhul, kui veetasapind vaadeldavas torus on vaatlust segavalt kõrge, korraldab kaameravaatluse tellija veeärastamise või -tõkestamise. Veeärastamine toimub kaameravaatluse tellija kulul.
Kuna projekteeritud peatrassi kaevud on läbimõõduga De400/315 ja De560/500, siis kaamera ja survepesuautoga liigipääas torudele on tagatud.
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus.
Peale paigaldamist on isevoolsetel plasttorudel lubatud suurim lubatud deformatsioon 12%.
7.4 HOOLDUS
Vaatluskaevud on ettenähtud torustike kontrollimiseks j ahooldamiseks. Kaevuluugid on ettenähtud koormusele kuni 40 tonni.
Vajalik jälgida, et raskemad mehhanismid ei satuks kaevuluukidele vaid liiguksid nendest mööda.
Kaevuteleskoobi kõrguse reguleerimisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Teleskoopi kergitades vältida teleskoobi väljumist kaevukorpusest. Teleskoopi madalamaks lastes vältida väljuva toruotsa sulgemist.
Keve paigaldades jälgida, et kaevuluugid oleksid maapinna/tänava pinnaga tasaselt või mõned mm allpool, et vältida tänavahooldmasinate poolt kahjustusi kaevudele.
Vaatluskaeve peab korrapäraselt kontrollima kord aastas. Vooluhulga rohkusest, äärmuslikust ilmastikuoludest või kohalikust trassihaldajast tingituna võib vaatluskaevude kontrolli kordade aev sageneda.
Isevoolsetes reovee- ja sademeveetorustikes voolab vesi gravitatsiooni jõul bibg selleks antakse torustikule sobiv lang vastavalt toru läbimõõdule ja vooluhulgale.
Kui vaatluskaevude või torustikes tekib ummistus, tuleb ummistuste likvideerimiseks kasutada survepesu- ja imimasinaid.
Kaevu luukide avamisel jälgida, et kaevudesse ei satuks suuremõõtelisi esemeis (nt. kivid, asfalditükid jne), mis võiks põhjustada ummistusi.
Tabel 7. Kokkuvõtlik tabel
Välisvõrk Hooldev
aba
Hooldada Märkus
V V V V
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
20 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Veetorustik (PE) X Siibrid ja maakraanid X Keerata jakontrollida vee pidavust Reoveekanalisatsioo nitorustik X
Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Reoveekanalisatsioo nikaevud X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioo nitorustik X
Ummistumise korral teostada torustike läbipesu
Sadeveekanalisatsioo nikaevud X
Ummistumise korral puhastada ja teostada torustike läbipesu
8 KATENDITE TAASTAMINE
8.1 ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele:
Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
EVS 843:2016 „Linnatänavad”
EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine
EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud
EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
21 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid
EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid
„Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II”.
Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega (antud juhul Raasiku valla kaevetööde eeskiri).
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele.
Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
8.2 PROJEKTLAHENDUS
8.2.1 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist ja siirdekate killustikust.
Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta.
8.2.2 VERTIKAALPLANEERIMINE
Projekteerimisel alal on tasane maapind. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega.
8.2.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOONID
Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool.
Tabel 8. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik)
Omadus
AKÜL 15>500 autot/ööp ühekihilised, jalg- ja jalgrattateede ning
sõiduteedele mõeldud parklate alused
Standard või katsestandard
Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud
jämetäitematerjalidel
GC80/20 EVS-EN 13242
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
22 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade
sisalduse kategooria
C50/30 EVS-EN 933-5
Petrograafiline kirjeldus - EVS-EN 932-3
Purunemiskindluse kategooria LA35 EVS-EN 1097-2
Külmakindluse kategooria F4 EVS-EN1367-1
Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses
PN EVS-EN1367-6
Plaatsusteguri kategooria FL35 EVS-EN 933-3
Peenosiste sisalduse kategooria f4 EVS-EN 933-1
Taastamise tüüpristlõiked on toodud joonisel VK-4-01-2.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse
avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt
lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
- I ja II kategooria tänavatel asfaldi freespurust või talveperioodil külmast asfaldist;
- ülejäänud tänavatel killustikust fr 16...32 mm.
8.2.4 TAASTAMISE MAHTUDE MÄÄRAMINE
Taastamine tuleb teostada vastavalt katete taastamise plaanile TL-5-01-1. Taastada tuleb kogu rikutud ala.
Teekatete taastamisel peab töövõtja järgima Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a
määrust nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.“ Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted
lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates tänavalõigu (s.t. tänava järjestikuste
ristmike vaheline lõik) tagasitäite lõpule viimisest. Raasiku Vallavalitsusel on õigus sõlmida
töövõtjaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas. Kui
taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal
teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 1,0 m kaugusele. Serv
lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või risti tehtud kaevetöö korral
risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib
olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale ning sama kaldega.
Kruus-, killustik- ja freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena
oleks kate esialgses seisukorras või paremas seisukorras. Kasutada tuleb sellist kruusa, mis
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
23 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
piisavalt tiheneb, kuid samas piisavalt dreenib, vihmase ilmaga ei tohi teele moodustuda
vedela pori kihti. Killustik- või freespurukattega teed taastada vastavalt tee omaniku nõuetele.
Kaevuluugid ning kaped tuleb kruus-, killustik- ja freespurukatte taastamisel peita katte alla10
– 20 cm teepinnast madalamale vältimaks nende purunemist katte hooldusel. Täpsed juhised
annab selleks tellija. Kruus-, killustik- ja freespuru kattega teedele paigaldatavate teleskoopide
pikkused peavad olema sellised, et katte asendamisel asfaltkattega oleks kaevuluugid võimalik
tõsta kattega ühele tasapinnale, kusjuures teleskoop peab jääma kaevukehasse vähemalt 15
cm ulatuses. Haljastuse taastamisel tuleb kasvupinnas laotada haljastatavale alale ning
külvata peale tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada
mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on
10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms
suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga
ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, samuti kõikide
kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik.
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnaga samale kõrgusele.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukide ja kapede ümber siledaks.
Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus.
Teekatted taastada vastavalt Raasiku valla kaevetööde eeskirjale. Juhul, kui üles on kaevatud enam kui 50 % teekatte laiusest, tuleb paigaldada uus teekate kogu tee laiuses.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm.
Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse asfaltkatte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud.
Likvideeritava kaevu koht asfaldil taastatakse vähemalt 0,5 meetri ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile. Asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.
Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist.
Kõnniteega ja jalg- ja jalgrattateega (edaspidi kõnnitee) risti või diagonaalis tehtavate kaevetööde korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht risti kõnniteega kogu kõnnitee laiuses, kui asfaltkatte taastamine on vajalik üle poole kõnnitee laiusest.
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
24 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Looduskivisillutised ja tehiskivisillutised taastatakse vähemalt ühe meetri laiuselt üle kaeviku serva.
Taastamise piirid ja katete taastamisel kasutatavad materjale tuleb töövõtjal kooskõlastada enne tööde alustamist tee omaniku ja teedejärelevalvega.
8.3 TÖÖDE KIRJELDUS
8.3.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE
Enne kaevetöid asfalt tuleb asfaldisaagiga lõigata eeldatava kaeviku laiuselt piirid ning alles siis võib kaevamisega alustada. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.
Pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad taastada suuremat ala.
8.3.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku
rajamiseks.
8.3.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
8.3.4 KILLUSTIKALUSE EHITUS
Killustikalus aktsepteeritakse teehoiutööde järelevalve poolt pärast kaameravaatluse tulemuste heakskiitmist.
Killustikalus ehitada fraktsioon 4-32 kiullustikust 20cm tüseduse kihina.
Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%.
Pinna kõrgus võib erineda 20 mm.
Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet.
8.4 REOVEEPUMPLA TEENINDUSTEE
Vastavalt Tellija Tingimustes toodud juhistele, reoveepumpla teenindusplats ja juurdepääsutee tuleb rajada freespurukattega laiusega vähemalt 3,5 m ja teenindusplats.
Tee konstruktsioon:
Kruuskate ≥ 120 MPa (20 cm)
Killustikalus 4-32 E ≥140 MPa (20 cm)
Dreenkiht kvartsliivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp (30 cm)
Lõpptäide: Kt=0.98, liiv K>0,5m/ööp
Algtäide: kvartsliiv või kruus h = toru De + 30 cm = 16 + 30 = 46 cm, Kf>0.2 m/ööp
Toru
Killustikalus klass IV fr 8-16 (isevoolne kanalisatsioon) või kvartsliiv (survetoru) – (15 cm)
Looduslik pinnas
Objekt: Raasiku aleviku ÜVK laiendamine. Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa Töö nr: PP 289/23 Tellija: Watercom OÜ Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 11.12.2023 Versioon: v01
25 (32) Koostas: Ekore OÜ Aadress: Kuusiku tee 9-19 Loo alevik Jõelähtme vald Harjumaa Insener: Eero Antons MTR registreeringu number: EEP000610
Koostas: Eero Antons, Ekore OÜ
Teede osa seletuskirja koostas: Mikk Mutso Esprii OÜ
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lp Eero Antons
Ekore OÜ
Teie 16.01.2024
Meie 06.02.2024 nr 7.1-2/24/20939-14
Raasiku aleviku ÜVK laiendamine projekti
uue versiooni kooskõlastamine riigitee nr
11316 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projekti uues versioonis (esitatud 16.01.2024) on ette nähtud vee- ja
kanalisatsioonitorustiku paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ristumine kinniselt riigiteega nr 11316 Raasiku jaama tee km
0,65, km 0,68, km 0,72, km 0,77, km 0,80 ning kanalisatsioonitorustiku ristumine kinniselt
riigiteega nr 11316 Raasiku jaama tee km 0,84, km 0,88, km 0,91. Kulgemine riigitee nr 11316
Raasiku jaama tee km 0,65-1,01 tee kaitsevööndis.
Transpordiamet kooskõlastas varasemalt Ekore OÜ töö nr PP 236/22 „Raasiku aleviku ÜVK
laiendamine“ tehnovõrkude projekti 27.10.2022. a kirjaga nr 7.1-2/22/20939-4. Projekti
versioonile on 23.11.2022 sõlmitud notarileping (registri nr 2368).
Projekti lahenduse kohaselt kavandati vee- ja kanalisatsioonitorustiku ristumised riigitee nr 11316
Raasiku jaama tee km 0,685 (km muutunud, km 0,65), km 0,716 (km muutunud, km 0,68), km
0,760 (km muutunud, km 0,72), km 0,805 (km muutunud, km 0,77) ning km 0,839 (km muutunud,
km 0,80) vee- ja kanalisatsioonitorustiku ristumine kinnisel meetodil, km 0,874 (km muutunud, km
0,84), km 0,907 (km muutunud, km 0,88) ning km 0,947 (km muutunud, km 0,91)
kanalisatsioonitorustiku ristumine kinnisel meetodil.
Transpordiametile esitatud teostusjoonise järgi ei paiknenud riigitee nr 11316 Raasiku Jaama tee
kinnistule (tunnus: 65101:007:0077) rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud vastavalt
kooskõlastatud projektile ning paiknesid osaliselt väljaspool isikliku kasutusõiguse ala ning
kõrvalekallete asukohtades jäid rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud väljapoole sõlmitud
riigitee maaüksusele seatud kokkulepet.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusjooniselt tuvastatud paiknemine erineb kooskõlastatud
projekti lahendusest riigitee nr 11316 Raasiku Jaama tee km 0,716 (km muutunud, km 0,68) 1,60
m, km 0,760 (km muutunud, km 0,72) 1,02 m ja km 0,839 (km muutunud, km 0,80) 1,30 m.
Transpordiameti eelmainitud kooskõlastuses ning projekti elluviimiseks sõlmitud riigimaa isikliku
kasutusõiguse notariaalses lepingus oli sätestatud kohustus rajatised ehitada Transpordiametiga
kooskõlastatud projekti kohaselt. Teostusjooniste kohaselt on ehitustöid vähemalt osaliselt
teostatud projekti, kooskõlastust ning notariaalset lepingut eiravalt.
Transpordiamet on seisukohal, et teemaal tehnovõrkude möödaehitamine kooskõlastatud
projektist on lubamatu ning tehnovõrkude ehitusel tuleb rangelt jälgida projekteeritud
tehnovõrkude paiknemist. Tehnovõrkude projektijärgne asukoht riigitee teemaa piirides
peab olema tagatud ning nõuetele vastav.
2 (3)
Olles kaalutlenud projektist möödaehituse juhtumit teeomaniku ja riigivara valitsemise seisukohalt
ning arvestades, et:
1) rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud oma paiknemisega ei ohusta otseselt riigiteed ega selle
tavapärast korrashoidu;
2) valminud vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberehitamine võib kaasa tuua riigitee rajatiste
olulise kahjustumise;
aktsepteerib Transpordiamet antud juhul erandina lahendust, et rajatud vee- ja
kanalisatsioonitorustikud ei pea kooskõlastatud projekti kohaselt ümber ehitama.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Ekore OÜ töö nr PP 236/22
„Raasiku aleviku ÜVK laiendamine“ projekti uue versiooni. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse
objektiks on ainult projektis sisalduvad vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajatised ja muudele
projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene.
Käesoleva kooskõlastusega muutub kehtetuks Transpordiameti 27.10.2022 kirjaga nr 7.1-
2/22/20939-4 antud kooskõlastus.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Juhime tähelepanu, et projekti varasemale versioonile on 23.11.2022 sõlmitud notarileping
(registri nr 2368). Kuna riigiteega ristuvatel lõikudel ei vastanud vee- ja
kanalisatsioonitorustike asukohad kooskõlastatud projektlahendusele ega 23.11.2022
notarilepinguga „Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping“ (notarileping nr
2368) kokkulepitule, siis tulenevalt projekti uuest versioonist on vajalik sõlmida uus
notarileping ning eelmine kehtetuks tunnistada. Vastav taotlus esitada Transpordiametile
aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub
www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade
kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks
vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on
aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel.
2. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse tekstis, projektis ja/või kooskõlastuse lisas oleval
kasutusõiguse plaanil kajastatud kilometraaži erinevuste korral tuleb lähtuda kooskõlastuses
toodud asukohast.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil
3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.
Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-
piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].
Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
3 (3)
7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee
mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja
tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee
piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule
kasutusloa andmist.
8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi
ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: Taotlus „PP289_TP_V01_RaasikuYVK-laiendamine_2024-01-16“
Laur Kõiv
55901417, [email protected]
Pos 1
Pos 2
Pos 3
Pos 4
Pos 5
Pos 6
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 1
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
11316 Raasiku jaama tee km 0,65
Ala pindala ruutmeetrites m²
41m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 2 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,68
35m²
3. Pos 3 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,72
40m²
4. Pos 4 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,77
37m²
5. Pos 5 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,80
33m²
6. Pos 6 65101:007:0077; 11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
11316 Raasiku jaama tee km 0,84
27m²
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
9807650
Pos 7
Pos 8
Isikliku kasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Rajatud reovee kanalisatsioonitorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal Rajatud veetorustik, isikliku kasutusõiguse seadmise alal
Reoveekanalisatsioonikaev
Veevarustuse maakraan
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala Pos nr (plaanil)
Pos 7
Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)
T11316 Raasiku jaama tee km 0,88
Ala pindala ruutmeetrites m²
27m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 8 65101:007:0077; T11316 Raasiku jaama tee transpordimaa
T11316 Raasiku jaama tee km 0,91
26m²
9807650
9807650
1
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2368
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne kolmandal novembril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (23.11.2022) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing Raven, registrikood 10307716, asukoht Sügise tn 2b, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Sergei Kivi, isikukood 36002170221, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ja isiku näotuvastuse kaudu, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Raasiku vald, Harjumaa (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11316 Raasiku Jaama tee, Raasiku alevik, Raasiku
vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 9807650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 65101:007:0077, pindala 25744,0 m², aadress 11316 Raasiku Jaama tee, Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
2
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158(1) järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 22.03.2018 lepingu punktile kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.03.2018. Kohtunikuabi Tiina Adoberg. 2) Isiklik kasutusõigus Raasiku vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 17.05.2018 lepingu punktidele 3.3, 3.4 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2, 3 ja 4 olevatele plaanidele. Kasutusõigus annab kasutajale õiguse kasutada Teed, sealhulgas seda ehitada, remontida, hooldada, kasutada ja avalikuks kasutamiseks anda. 17.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.05.2018. Kohtunikuabi Ester Kärtner. 3) Isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus side õhu- ja maakaabelliinide, õhuliinimasti ja peajaotuskapi paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 14.08.2019.a lepingu punktidele 3.11, 3.12 ja 4 ning lisadeks nr 4 olevatele plaanidele. Sisse kantud 22.08.2019. 14.04.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 9.05.2022. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 4) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 20.01.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele 1.1-1.4. 20.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.01.2020. Kohtunikuabi Reet Kesküla. 5) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Raasiku vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus valgustuse elektrikaabli paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 20.02.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.7, 3.8 ja 4 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 20.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.03.2020. Kohtunikuabi Anneli Luur. 6) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 14.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Sisse kantud 1.06.2020. 14.04.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 9.05.2022. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 7) Isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 04.06.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4.1 ja 7 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. Sisse kantud 8.06.2020. 14.04.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 9.05.2022. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 8) Isiklik kasutusõigus Raasiku vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabel- ja õhuliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 31.08.2021.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale kahele (2) plaanile. 31.08.2021
3
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.09.2021. Kohtunikuabi Helle Roosvalt. 9) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri liitumiskilbi paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 18.05.2022.a sõlmitud lepingu punktidele 3.1. kuni 3.3., 4.1. ja 5.1. ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 18.05.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.05.2022. Kohtunikuabi Ave Karilaid.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (23.11.2022).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220723160 0,4 kV kaabelliin 50,0 Kavandatav kinnisasi 221281725 Sideehitis 340,0 Olemas kinnisasi 220644270 sidetrass 379,0 Olemas kinnisasi 220641602 kanalisatsioonitorustik 1206,0 Olemas vallasasi 220641597 Külmaveetorustik 945,0 Olemas vallasasi 220703698 elektri maakaabelliin 52,8 Olemas vallasasi 220774019 Kanalisatsioonitorustik Olemas kinnisasi 220773976 Veetorustik Olemas kinnisasi 220834289 Jalgtee 6800,0 Kavandatav kinnisasi
220857429 Raasiku aleviku soojustorustike
rekonstrueerimine 122,7 Olemas kinnisasi
220853061 Kergliiklus- ja sõidutee Olemas kinnisasi 221295568 Sidevõrk Raasiku alevikus Püstitamisel kinnisasi 220688181 Sadeveekanalisatsioon 300,0 Olemas kinnisasi 291657911 veevarustus Kavandatav kinnisasi 291657912 kanalisatsioon Kavandatav kinnisasi
221364133 Raasiku aleviku tänavavalgustuse
rekonstrueerimine Olemas kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus, matmispaiga sanitaarkaitseala, veehaarde sanitaarkaitseala, muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (ulatus: 115,78 m²; nähtus: Kinnismälestis (Raasiku vana kalmistu)), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus järgmise
4
mälestise alal: 05.03.1998.a. arvele võetud ajaloomälestis: Raasiku vana kalmistu (registri nr 14819) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 03.12.1997 määrus nr 76 (RTL 1998, 40/41, 189).
2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11, § 8 lg 71 ja § 96 lõikes 3 sätestatust ning majandus-ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 20.12.2021.a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/727 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 04.11.2022.a. korraldusega nr 1.1-3/22/820, muudetud 21.11 2022.a. korraldusega nr 1.1-3/22/854 ja 23.11.2022.a. korraldusega 1.1-2/22/871.
2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Tallinna notari Tea Türnpuu poolt 12.07.2022.a. registri nr 1701 all tõestatud volikirja, Tallinna notari Tea Türnpuu poolt 14.07.2022.a. registri nr 1742 all tõestatud volikirja ja Transpordiameti peadirektori 20.12.2021.a. käskkirja nr 1.1-1/21/727 alusel. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
5
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ega tema volitusi tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sh käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest).
2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.
2.3.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 04.11.2022.a. korralduse nr 1.1-3/22/820 alusel, muudetud 21.11 2022.a. korraldusega nr 1.1-3/22/854 ja 23.11.2022.a. korraldusega 1.1-2/22/871.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja survekanalisatsiooni torustikke (edaspidi nimetatud ka tehnorajatis), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1 ja nr 2 olevatel plaanidel tähistatud helesinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 9807650 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
6
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga
säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust
kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.1.5. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.
4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.
4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel.
4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”.
4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
7
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiametis kooskõlastatud Ekore OÜ koostatud projektile töö nr PP 236/22 „Raasiku aleviku ÜVK laiendamine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
4.9.1. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnorajatis, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnorajatist ei asu.
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 9807650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing Raven (registrikood 10307716) kasuks vee- ja survekanalisatsiooni torustike ehitamiseks, omamiseks,
8
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 23.11.2022.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 ja lisaks nr 2 olevatele plaanidele.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot.
9
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Sergei Kivi allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
10
LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
11
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
13. Vastavalt ehitusseadustiku § § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.
14. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
12
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m.
15. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
16. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana
K
S
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
V
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
0,685km
0,716km
0,760km
0,805km
0,839km
0,874km
Isiklikukasutusõiguse seadmise ala,
Katastriüksuse piir
Projekteeritud reovee survekanalisatsioonitorustik,
isiklikukasutusõiguse seadmise alal
Projekteeritud veetorustik,
isiklikukasutusõiguse seadmise alal
K1 K1
V1 V1
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN
M 1:500
Aadress: Harju maakond Raasiku vald 11316 Raasiku Jaama tee
Katastriüksus: 65101:007:0077
Jrk nr
1.
IKÕ ala
Pos nr
(plaanil)
Pos 1
Kinnistu
registriosa
number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja
sihtotstarve;
65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
Asukoht riigitee
(nr ja nimi) suhtes
(lõigu algus ja
lõpp km)
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,685
Ala pindala
ruutmeetrites m²
39m²
KOOSTAS: Eero Antons
2. Pos 2 65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,716
36m²
3. Pos 3 65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,760
36m²
4. Pos 4 65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,805
37m²
5. Pos 5 65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,839
33m²
6. Pos 6 65101:007:0077;
T11316 Raasiku Jaama tee
transpordimaa
T11316 Raasiku Jaama
tee km 0,874
27m²
Digitaalne originaaldokument
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus EHR- Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK kasutusteatis, menetlus nr 369414 | 23.05.2024 | 4 | 7.1-2/24/14182-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| EHR- Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK kasutusteatis, menetlus nr 369414 | 16.05.2024 | 5 | 7.1-2/24/14182-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| Vastus EHR- Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK kasutusteatis, menetlus nr 369414 | 09.05.2024 | 4 | 7.1-2/24/14182-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| EHR- Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK kasutusteatis, menetlus nr 369414 | 03.05.2024 | 3 | 7.1-2/24/14182-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| Notari leping 803 | 02.05.2024 | 4 | 3.2-2/24/866-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Transpordiameti 04.11.2022 korralduse nr 1.1-3/22/820, muudetud 21.11.2022 korralduse nr 1.1-3/22/854 ja 23.11.2022 korralduse 1.1-2/22/871 kehtetuks tunnistamised ning 23.11.2022 lepingu nr 2368 lõpetamine ja riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega | 23.04.2024 | 2 | 1.1-3/24/294 | Korraldus | transpordiamet | |
| Raven OÜ taotlus torustiku paigaldamiseks 11316 Raasiku Jaama tee | 26.02.2024 | 33 | 7.1-5/24/3267-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raven OÜ |
| Vastus Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 06.02.2024 | 53 | 7.1-2/24/20939-14 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 16.01.2024 | 74 | 7.1-2/24/20939-13 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Vastus Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK laiendamine PP-236/2022 | 21.12.2023 | 100 | 7.1-2/23/20939-12 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK laiendamine PP-236/2022 | 11.12.2023 | 110 | 7.1-2/23/20939-11 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Vastus Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 05.12.2023 | 116 | 7.1-2/23/20939-10 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 17.11.2023 | 134 | 7.1-2/23/20939-9 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Vastus Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 30.10.2023 | 152 | 7.1-2/23/20939-8 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 05.10.2023 | 177 | 7.1-2/23/20939-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Vastus Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 08.09.2023 | 204 | 7.1-2/23/20939-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 23.08.2023 | 220 | 7.1-2/23/20939-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Vastuskiri | 18.07.2023 | 256 | 7.1-2/23/14182-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| EHR- Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK kasutusteatis, menetlus nr 369414 | 27.06.2023 | 277 | 7.1-2/23/14182-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| Vee- ning kanalisatsiooni torustike paigaldus kinnisel meetodil | 28.11.2022 | 488 | 7.1-3/22/26869-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Watercom OÜ |
| Notari leping 2368 | 24.11.2022 | 492 | 3.2-2/22/2535-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Korraldus | 23.11.2022 | 493 | 1.1-3/22/871 | Korraldus | transpordiamet | |
| Korraldus | 21.11.2022 | 495 | 1.1-3/22/854 | Korraldus | transpordiamet | |
| Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasjade koormamine isikliku kasutusõigusega | 04.11.2022 | 512 | 1.1-3/22/820 | Korraldus | transpordiamet | |
| Raven OÜ taotlus vee- ning kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks 11316 Raasiku jaama tee | 01.11.2022 | 515 | 7.1-5/22/24755-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raven OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste projekt | 27.10.2022 | 520 | 7.1-2/22/20939-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste projekt | 20.10.2022 | 527 | 7.1-2/22/20939-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste projekt | 04.10.2022 | 543 | 7.1-2/22/20939-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |
| Harjumaa Raasiku aleviku ÜVK rajatiste laiendamise projektlahendus | 19.09.2022 | 558 | 7.1-2/22/20939-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ekore OÜ |