Kambja valla ÜP ja KSH eelnõude avalikustamise pikendamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 28.04.2022 nr 6-1/19-52

Meie 15.06.2022 nr 7.2-1/22/9597-2

Ettepanekute esitamine Kambja valla

üldplaneeringule ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõule

Olete teavitanud Transpordiametit 28.04.2022 kirjaga nr 6-1/19-52 Kambja valla üldplaneeringu

ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku

väljapaneku toimumisest 16.05.2022 – 15.06.2022.

Oleme 22.09.2020 kirjaga nr 15-22038992-3 esitatud ettepanekud üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele.

Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame

järgnevad tähelepanekud materjalidele.

1. Teekaitsevööndeid puudutavad tähelepanekud.

1.1. Täname, et olete meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades

valdavalt arvesse võtnud. Kaalusime veel kord teekaitsevööndite suurendamise vajadust

Kambja alevikus kahes lõigus: riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 ja nr 22132

Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32. Kuna tegemist on 50 km/h kiirusrežiimiga piirkondadega

ning ühel puhul kitsendab ehitustegevust jalg- ning jalgrattatee ning teisel puhul

kalmistuala, siis aktsepteerime üldplaneeringusse kantud 10 m kaitsevööndi ulatust.

1.2. Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu oleme teinud

ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast

rampidel – Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228.

Transpordiameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida

kaalume juhtumipõhiselt. Kinnitame, et teekaitsevöönd ei tähenda automaatselt

ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud

liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lähedus,

kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee probleemid jms), kus

ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada

eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja

teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist

kaalutlemist. Me peame sobilikuks, et põhimaantee rampidele on määratud 30 m

2 (8)

kaitsevöönd, sest ka liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus

viia sisse seletuskirja ja kaardirakendusse.

2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu–Viljandi–

Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee. Palume sõnastust korrigeerida. Võimalusel tuua

esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga

põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed.

3. ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud.

3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie

hinnangul on planeering arusaadavam, kui kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“

ning „riigimaantee“ asemel.

3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juhtudel avatud

menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud.

Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väiksemate puhul kaasata puutuvad

osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud

menetlust, st võib teha ka mitteavatud menetluse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled.

Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4.

3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada punkti, mille

kohaselt arendusalade kavandamisel tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt.

See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/arenevatele piirkondadele ei ole

võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed

teed tuleb juba selle eelteadmisega projekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille

kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kaugemad piirkonnad.

3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja tänavate äärde

lähtuda EVS Linnatänavad toodud nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga

„piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kutsutakse ka piireteks, kehtivad

teistsugused nõuded.

3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti veebilehel

asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse, missugustel Kambja valla territooriumile jäävatel

teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus.

Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine ning ehitusloa kohustuslike hoonete

kavandamine kaitsevööndisse tee funktsioonist ning liiklussagedusest tulenevalt

keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt.

3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida.

3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147).

Kuna kilometraaž võib ajas muutuda, kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse

andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla piires.

3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte 187–

199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates Kambja valla piirist kuni vähemalt Tatra-

Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussagedusi). Kui

arvestada väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla piirini.

3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandatavale

tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur, aga tegemist on asulasisese lõiguga, mis

on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava funktsiooniga. Ka

kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks kogujatee nõue igas

olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on see tee käsiteltav kogujateena, mis asub

põhimaantee nr 2 ääres.

3 (8)

3.7. Lk 69 Sõlmede asukohtade kirjeldused.

3.7.1. Rida 2: Külitse alevikus Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3) ja Haage tee

(kõrvalmaantee nr 195) ristumisel. Palume lisada: kuhu ühendatakse ka Lennuvälja

tee (kõrvalmaantee nr 132). Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4).

3.7.2. Rida 3: Reola külas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2), Põlva–

Reola (tugimaantee nr 61) ja Unipiha tee (kõrvalmaantee nr 133) ristumisel.

3.7.3. Rida 4: Lemmatsi külas Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3), Leilovi tee

(kõrvalmaantee 128) ja Linnavere tee (kõrvalmaantee nr 129) ristumisel. Kassisilma

tee on ekslik. Kassisilma tee on piirkonna sisene tee, mis ei jõua välja liiklussõlme ja

ei ole kindlasti hierarhiliselt tähtsam tee kui Leilovi tee. Sõlme asukoht tuleks joonisel

muuta (vt punkt 4).

3.8. Lk 70 „Tingimused sõiduteele“: Eeldame, et tingimused kehtivad ka riigiteedele, aga

palume täpsustada järgmisi tingimusi.

3.8.1. Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju,

looklevust, tervikstruktuuri ja ehitusjoone vahekaugust. Soovime, et mingil moel

oleks kirjas, mis teed Kambja vallas on ajaloolised, et saaksime hinnata, kas ja mil

määral puudutab tingimus riigiteid.

3.8.2. Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb viia tolmuvaba katte alla. Termin

„intensiivsem liiklus“ on ebamäärane. Riigiteede kontekstis on püüdlus tolmuvabaks

teha kruusateed, mille liiklussagedus on rohkem kui 50 a/ööp. Täpsemalt saab lugeda

siit: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava#kruusateedele-tolmuv.

3.9. Lk 90 peatükk 8.3 Müra ja õhusaaste punkt „Kui uue taristuobjekti rajamisel või

rekonstrueerimisel suureneb müratase olemasolevate hoonete või alade juures, kus ei

ole ÜP kohaseid mürakategooriaid määratud, peab arenduse kavandaja tagama

vähemalt AÕKS kohased piirväärtused võttes arvesse hoonete või alade tegelikku

kasutusotstarvet.“ Me ei nõustu üldplaneeringu mürakategooriate määramise praeguse

käsitlusega. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt

vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, mitte vastavalt hoonete või alade tegelikule

kasutusotstarbele (ehk teisisõnu sihtotstarbele). Maakasutuse juhtotstarvete ja müra

normtasemete kategooriate määramine ei ole arenduse kavandaja ülesandeks, vaid need

tuleb lahendada üldplaneeringuga (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18, p 22).

4. ÜP Taristu kaardi tähelepanekud.

4.1. Taristu joonis on kohati raskelt loetav. Kuna infot on palju, siis erinevad teed katavad

teineteist ega ole üheselt arusaadavad. Kohati on kasutatud nii sarnaseid tingmärke (sh

värv, laius), et pole võimalik aru saada, mida lahendusega mõeldakse. Nt kõik

lillakasroosad kriipsud on suurel kaardivaatel väga sarnased. Palume võimalusel

korrigeerida.

4.2. ÜP seletuskirja alusel on kohalikud teed liigitatud põhi-, jaotus- ja kõrvatänavaks ning

juurdepääsuks (lk 70), aga kaardilt ei tuvasta, mis funktsiooniga mingi tee on.

Kaardirakenduses on tänavad määratud kohaliku tähtsusega sõiduteedeks.

4 (8)

4.3. Kaaluda Räni-Raudtee teed ja Laseri tänavat ühendava ühendustee planeerimist (vt joonis

nr 1). Teekoridor selleks on ette nähtud. Kohustust tee kavandamiseks ei ole, aga Tartu

linna suunast on selleks ühenduseks tänavakoridor välja krunditud. Tõenäoliselt sõltub

arendus Tartu Linnavalitsusest. Kui leiate, et seda ei ole sobilik kavandada, siis seda ei

pea kaardile kandma.

Joonis nr 1.

4.4. Lemmatsi liiklussõlme asukohta tuleks muuta (vt joonis nr 2). Reaalne sõlme asukoht on

näidatud kohta, kus asuvad pealesõidurambid.

Joonis nr 2. 4.5. Külitse liiklussõlme asukohta tuleks muuta ning samuti tuleks täiendada kogujateede

lahendust (vt joonis nr 3). Soovitame asukoht jätta sõlmel samaks, nagu on kehtivas

üldplaneeringus.

5 (8)

Joonis nr 3. 4.6. Jooniselt on puudu nn kogujatee mis ühendab Lemmatsi liiklussõlme ja Külitse järve teed

(riigitee nr 22194) omavahel. Jooniselt pole see üheselt välja loetav.

4.7. Mägra tee 1 kinnistu (28301:001:1171) juures nähakse detailplaneeringuga ette

teistsuguse lahenduse. Jääb arusaamatuks, kas see on taotluslik, et üldplaneeringuga seda

muudetakse. Detailplaneeringu järgne lahendus on tähistatud punasega (vt joonis nr 4).

Joonis nr 4. 4.8. Pangodi lõigul on olemasoleva jalgratta- ja jalgtee marsruut tähistatud perspektiivsena.

Palume korrigeerida.

4.9. Riigitee nr 92 juures on kavandatud üks ühendus, mida pole teemaplaneeringus (vt joonis

nr 5. tähistatud punase noolekesega). Palume see kaardilt eemaldada.

6 (8)

Joonis nr 5.

4.10. Puudub teemaplaneeringus näidatud ühendustee (vt joonis nr 6. tähistatud punase

joonega). Palume kaarti täiendada.

Joonis nr 6.

4.11. Tartu ümbersõidu I ehitusala projektist on puudu maanteega paralleelne kogujatee (vt

joonis nr 7, tähistatud kollase joonega). Kogujatee kulgemist võib üldplaneeringuga

muuta, aga see tuleb kajastada, sest otsejuurdepääsud riigiteelt nr 2 likvideeritakse. Jääb

ainult üks parempööretega peale- ja mahasõit Kambja valla piirile ning teine ots tuleb

ühendada riigiteele 92, kuhu jääb samuti parempööretega peale- ja mahasõit.

Joonis nr 7.

4.12. Lennu liiklussõlmes on ainana tähistatud ühendustee nr 2228 (vt joonis nr 8). Tegelikult

on seal mitmeid erineva numbriga ühendusteid ning 2228 esile toomine tekitab segadust.

7 (8)

Joonis nr 8. 4.13. Riigiteede nr 22133 ja nr 2 ristmikust kuni kohaliku Vilja tee ristmikuni on olemas

kergliiklustee. ÜP kaardil (vt joonis nr 9) on märgitud see kergliiklustee perspektiivseks.

Palume korrigeerida.

Joonis nr 9. 4.14. Reola sõlmes on väga hästi peale kantud eskiisi järgne lahendus ja suures pildis jääb see

samaks (vt joonis nr 10). Anname teada, et meil on projektmeeskonnaga kaalumisel

riigiteega 61 liituva kogujatee nihutamine mõnevõrra Põlva suunas, et oleksid tagatud

ristumiskohtade vahekauguste nõuded. Hetkel selles küsimuses otsust ei ole. Loodame

anda täpsemat infot edaspidise koostöö käigus.

Joonis nr 10.

8 (8)

Palume eelnimetatud punktid üldplaneeringusse sisse viia ning mittearvestamisel oma seisukohta

põhjendada. Oleme vajadusel valmis selgitama ja täpsustama meie kirjaga esitatud ettepanekuid

näiteks koosoleku vormis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.07.2022 14:45

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 6-1/19-139 Kambja valla ÜP ja KSH eelnõude avalikustamise pikendamine ametid

riigiasutused

Manused: Kambja valla ÜP ja KSH eelnõude avalikustamise pikendamine ameti.asice

Tere!

Edastame Teile teate Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise (KSH) eelnõude avalikustamise pikendamisest.

Teade manuses.

Lugupidamisega,

Riivo Leiten

juhtiv planeerimisspetsialist

tel: 5672 2025

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Terviseamet Politsei- ja piirivalveamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet Rahandusministeeriumi Tartu talitus Sisekaitseakadeemia Riigimetsa Majandamise keskus Põllumajandusuuringute keskus Tartumaa Omavalitsuste Liit AS Eesti Raudtee

Meie 14.07.2022 nr 6-1/19- 139

Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikustamise pikendamine Tulenevalt planeerimisseaduse §82 andsime varasemalt teada, et Kambja Vallavalitsus avalikustab Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõud.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus perioodil 16.05.2022 – 15.06.2022.

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avaliku väljapaneku teavitamisel toimus eksitus ning sellest tulenevalt pikendatakse eelnõude avalikku väljapanekut.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku lõpptähtajaks on 10.08.2022.

Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine heale elu- ja ettevõtluskeskkonnale.

Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Muuhulgas sätestatakse ruumilise arengu põhimõtted, maakasutus- ning ehitustingimused Kambja valla ühtlase ja tervikliku arengu saavutamise suunamiseks 15 aasta perspektiivis.

Üldplaneering koostatakse terve Kambja valla haldusterritooriumil (275 km2).

Uus üldplaneering muudab kõige rohkem endise Ülenurme valla territooriumil kehtivat üldplaneeringut. Muudatus seisneb selles, et kavandame vähem arendusalasi. Teine suurem muudatus seisneb selles, et üldplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate külade/alevike lahkmejoonte muutmiseks ning uue küla moodustamiseks.

Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka KSH. KSH käigus analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid erinevaid mõjusid ja tehti ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

2

Elektrooniliselt on materjalid kättesaadavad Kambja valla veebilehel kuni 10.08.2022:

https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering

Paberkandjal on materjalid kättesaadavad kahes asukohas kuni 10.08.2022:

1. Kambja Vallavalitsus (Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald) E-N 8.00 – 17.00 ja R 8.00 – 14.00

2. Kambja valla teenuskeskus (Kesk 2, Kambja alevik, Kambja vald) E-N 8.00 – 17.00 ja R 8.00 – 14.00

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (kuni 10.08.2022) Kambja Vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

1. tavakirjaga aadressil Pargi 2, Ülenurme alevik (61714 Tartumaa) 2. elektronpostiga [email protected] 3. Kambja valla veebilehelt www.kambja.ee. Veebikeskkonna kaudu esitatud ettepaneku

registreerimiseks ametliku arvamusena tuleb portaalis arvamuse esitamisel jätta oma kontaktandmed. Kontaktandmete olemasolu võimaldab arvamuse esitajale teatada põhjendatud seisukohad arvamuse kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Vastasel juhul menetletakse portaali kaudu esitatud arvamust kui ideekorjet.

Informatsiooni avalike arutelude toimumise aja, asukohtade ning viisi kohta edastab Kambja Vallavalitsus pärast avaliku väljapaneku lõppu.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Timo Varik Maa- ja ehitusosakonna juhataja Riivo Leiten 5672 2025 [email protected]