2 (8)
kaitsevöönd, sest ka liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus
viia sisse seletuskirja ja kaardirakendusse.
2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu–Viljandi–
Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee. Palume sõnastust korrigeerida. Võimalusel tuua
esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga
põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed.
3. ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud.
3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie
hinnangul on planeering arusaadavam, kui kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“
ning „riigimaantee“ asemel.
3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juhtudel avatud
menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud.
Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väiksemate puhul kaasata puutuvad
osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud
menetlust, st võib teha ka mitteavatud menetluse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled.
Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4.
3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada punkti, mille
kohaselt arendusalade kavandamisel tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt.
See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/arenevatele piirkondadele ei ole
võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed
teed tuleb juba selle eelteadmisega projekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille
kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kaugemad piirkonnad.
3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja tänavate äärde
lähtuda EVS Linnatänavad toodud nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga
„piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kutsutakse ka piireteks, kehtivad
teistsugused nõuded.
3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti veebilehel
asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse, missugustel Kambja valla territooriumile jäävatel
teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus.
Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine ning ehitusloa kohustuslike hoonete
kavandamine kaitsevööndisse tee funktsioonist ning liiklussagedusest tulenevalt
keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt.
3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida.
3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147).
Kuna kilometraaž võib ajas muutuda, kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse
andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla piires.
3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte 187–
199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates Kambja valla piirist kuni vähemalt Tatra-
Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussagedusi). Kui
arvestada väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla piirini.
3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandatavale
tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur, aga tegemist on asulasisese lõiguga, mis
on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava funktsiooniga. Ka
kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks kogujatee nõue igas
olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on see tee käsiteltav kogujateena, mis asub
põhimaantee nr 2 ääres.