Raamleping

Raamlepingu nr 2/46-25

Lisa nr 1

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

„Kohtute infosüsteemi arendustööd“

(296052)

Hanke raamlepingu tehniline kirjeldus

Tallinn 2025

2

Sisukord

1. Mõisted ja lühendid ........................................................................................................ 3

2. Hanke üldinfo ................................................................................................................. 3

3. Kohtute infosüsteemi lühitutvustus ................................................................................. 4

3.1 Tehnoloogilised nõuded ......................................................................................... 4

3.2. KIS arhitektuur AS-IS ............................................................................................. 5

4. Üldtingimused hankeobjektile ......................................................................................... 5

4.1. Üldnõuded ............................................................................................................. 5

4.2. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) tulem on ........................................ 6

4.3. Tööde teostamine .................................................................................................. 6

5. Esimene ja teine hankeleping ......................................................................................... 7

5.1. Hetkeolukorra kirjeldus ........................................................................................... 7

5.2. Probleemid ............................................................................................................. 8

5.3. Kasutajagrupid ....................................................................................................... 8

5.4. Esimese ja teise hankelepingu eesmärgid ja tulem ................................................ 9

5.5. KIS-RR edastatavad andmed ................................................................................10

5.6. Andmete edastamise sagedus ja kord vastavalt hetkel kehtivale seadusele .........11

6. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus .........................................................................12

3

1. Mõisted ja lühendid

Tehnilises kirjelduses kasutatavad ärimõisted ja lühendid ning nende selgitused

Mõiste Selgitus

AET Avalik e-toimik

Back-end

arendus

Tarkvaraarenduse selline osa, mis tegeleb funktsionaalsustega, mida

otseselt kasutaja ei näe. Back-end arenduse käigus ühendatakse

kasutajatele nähtav veebilehe poolne osa andmebaasiga, haldab kasutajate

ühendusi ja "paneb tööle" veebirakenduse enda.

ET E-toimiku süsteem

Front-end

arendus

Infosüsteemi arenduse selline osa, mille tulem on veebilehtedel ja

veebirakendustel külastajale silmaga nähtav

KIS Kohtute infosüsteem

KOV Kohalik omavalitsus

RIK Registrite ja Infosüsteemide Keskus

RR Rahvastikuregister

2. Hanke üldinfo

2.1. Riigihanke eesmärgiks on sõlmida raamleping kaskaadmeetodil kuni kolme edukaks

tunnistatud pakkujaga, kes hakkavad teostama kohtute infosüsteemi (KIS) arendustöid

(k.a konsultatsioonid) pakkumuses fikseeritud tunnihinna alusel.

2.2. KIS arendustööde eesmärk on KIS infosüsteemi täiustamine ja parendamine,

sealhulgas protsesside automatiseerimise, tehisaru kasutuselevõtu jms kaudu, et

tagada õiguskindlus ja võimalusel lühendada menetluste aegu.

2.3. Raamleping jõustub allkirjastamise hetkest. Raamleping kehtib 48 kuud raamlepingu

sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse täitumiseni.

2.4. Raamlepingu eeldatavaks maksumuseks on 4 000 000 eurot (km-ta).

2.5. Raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid võidakse rahastatakse 2021-2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest - „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2

„Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku

sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise

21.1.2.11. „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus

sektoris” tegevuste elluviimiseks.

2.6. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse

paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele

vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või

sellega samaväärne“.

4

2.7. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et

see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. Kohtute infosüsteemi lühitutvustus

Kohtud kasutavad oma igapäevases töös kohtute infosüsteemi, mis on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu1. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektrooniline töökeskkond, kus

registreeritakse kõikide kohtuasjade menetlused ning menetlustes teostatud toimingud, sh

kohtupoolsed menetlustoimingud, istungid, kohtulahendid ning menetlusosaliste esitatud

dokumendid. Ehk kogu kohtumenetlust puudutav informatsioon on kohtule läbi KIS-i

elektrooniliselt kättesaadav.

Kohtute infosüsteemi peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis on

liidestatud e-toimiku süsteemiga (ET). Kuigi kohtute infosüsteemil on olemas ka lokaalne

andmebaas, siis suurem osa kohtute infosüsteemis käideldavatest andmetest hoitakse ja

päritakse e-toimiku süsteemist, et tagada õigusemõistmisega seotud andmete ligipääsetavus

menetlusosalistele läbi avaliku e-toimiku (AET) ning kohtuvälistele menetlejatele läbi nende

kasutuses olevate süsteemide, mis on samuti liidestatud ET-ga. Seega seab kohtute

infosüsteemi arendamisele piiranguid ka E-toimiku süsteem, kuivõrd kohtute infosüsteem

kasutab e-toimiku süsteemi poole pöördumiseks e-toimiku teenuseid. E-toimiku süsteem on

riigi infosüsteemi hulka kuuluv andmekogu, mida peetakse menetlusandmete ja isikuandmete

töötlemiseks2 ja sellel puudub oma kasutajaliides. Vastavalt e-toimiku süsteemi põhimäärusele

esitavad e-toimiku süsteemi andmeid väärtegude kohtuvälised menetlejad, uurimisasutus,

prokuratuur, kohus, menetlusosalised ja teised menetluses osalevad isikud. E-toimiku

süsteemi esitatakse andmed kas e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga

liidestatud teise andmekogu kaudu. E-toimiku süsteemiga liidestatud andmekoguks on ka

muuhulgas kohtute infosüsteem.

3.1 Tehnoloogilised nõuded

3.1.1. KISi keskkond jaguneb kaheks – front-end ning back-end. Front-end’i puhul on

kasutusel Angular ning back-end’i puhul kasutatakse puhas arhitektuuri (Clean

Architecture) ja DDD printsiipi.

3.1.2. Kasutatakse .NET Core raamistikku.

3.1.3. Andmebaasisüsteemina on kasutusel Microsoft SQL Server.

3.1.4. Rakendus on integreeritud teiste infosüsteemidega üle x-tee või muude

veebiteenuste.

3.1.5. Arendamiskeel on eesti keel;

3.1.6. Äri- ja süsteemianalüüs dokumenteeritakse Confluence’i keskkonnas. Prototüüp

(klikitav, testitav) luuakse Figma tarkvaralist lahendust kasutades. Keerukamate

lahenduste ja andmemudelite jaoks valib süsteemianalüütik ise sobivaima tasuta

lahenduse, arvestades, et äriprotsesside modelleerimisel tuleb lähtuda standardist

1 Justiitsministri määrus Kohtute infosüsteemi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 21.03.2025, 8.

2 Vabariigi Valitsuse määrus E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus, Riigi

Teataja, RT I, 29.12.2024. 12.

5

BPMN (Business Process Modelling Notation). Valitud lahenduse kasutamine

lepitakse Hankijaga kokku.

3.1.7. Autoriõiguste realiseerimise viis on EUPL.

3.1.8. Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse

vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed reeglina

hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.

3.2. KIS arhitektuur AS-IS

4. Üldtingimused hankeobjektile

4.1. Üldnõuded

4.1.1. Pakkuja peab teostama arendustöid vastavalt tellimustele, kirjeldatud tehnilisele

kirjeldusele ja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele.

4.1.2. Kui hankelepingus ei ole märgitud teisiti, tuleb arendustöid teostada vastavalt

raamlepingule ja käesoleva tehnilise kirjelduse tingimustele.

4.1.3. Arendustöödena tellitakse eeldatavalt infosüsteemi uuendusi, funktsionaalsuse

parandamise ja täiendamisega seonduvaid töid jne. Arendustöödena mõistetakse

6

näiteks tehnilist konsultatsiooni, disainitööde teostamist, süsteemi- ja detailanalüüsi

läbiviimist, programmeerimistöid, testimist (sh automaattestid), dokumentatsiooni

koostamist, vajadusel koolitusi jms. Täpne arendustöö kirjeldus esitatakse

tellimuses.

4.2. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) tulem on

4.2.1. Hankelepingu tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuete täitmiseks loodud või

kasutatud lähtekood.

4.2.2. Dokumentatsioon (näiteks analüüsi dokument, arenduskeskkonna seadistusjuhend,

süsteemi arhitektuuri joonis, kontseptuaalsete elementide kirjeldus ja

kasutamisreeglid, ärisõnastik, arenduste ja arhitektuuri kirjeldus, Tarkvara kasutus-

ja haldusjuhendid, administreerimisjuhend, testimise tulemusena valminud

dokumendid, varundus/taasteplaan, versiooni kirjeldus, mittefunktsionaalsete

nõuete vastavustabel, andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis vms).

4.2.3. Testimiseks koostatud skriptid.

4.3. Tööde teostamine

4.3.1. Tööde teostamiseks sõlmitakse hankelepinguid tellimuste alusel.

4.3.2. Tellimuste raames peab pakkuja olema valmis pakkumuses fikseeritud tunnitasu

alusel teostama arendustöid:

4.3.2.1. Sisendiks on konkreetne tulemi (skoobi) tellimus (kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis, nt e-post), sh tähtaeg.

4.3.2.2. Pakkuja esitab omapoolse pakkumuse täpsustuse, sh tööde mahu hinnangu,

teostamise tähtaja ning hankija nõudmisel projektiplaani (.pdf või .xls

vormingus avatav). Tööd on jaotatud hankelepingu täitmiseks sobiva

kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades

etapi tulemite mahtu.

4.3.2.3. Pakkuja annab valminud tööd hankijale üle tööde üleandmisaktiga. Pärast

hankija poolset töö vastuvõtmist esitab pakkuja hankijale arve.

4.3.2.4. Täpsem tellimuste esitamise kord sätestatakse raamlepingus.

4.3.3. Hankija poolt tellimuses antav töö teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Juhul, kui

pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja

kohustatud sellele viitama pakkumuse täpsustuses. Hankelepingu täitmisel on

vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise

olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust

võimaldavas olukorras.

4.3.4. Lepingujärgsete tööde teostamisel on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus- ja

muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendus- ja/või

muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma

sõlmitava tellimuse kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Vajadusel

koostatakse vastav lepingu lisa. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne

muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel

eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.

7

4.3.5. Hankelepingu alusel teostavate tööde prioriteetide seadmiseks, aja

raporteerimiseks ning tööülesannete jälgimiseks ja haldamiseks kasutatakse RIKi

projektijuhtimise keskkonda JIRA.

4.3.6. Hankija täpsustab vajadusel tellimuses arendustööde üleandmise ja vastuvõtmise

tähtajad.

4.3.7. Pakkuja poolt teostatavate arendustööde garantiiperiood täpsustatakse tellimuses.

5. Esimene ja teine hankeleping

Antud hanke tulemusena sõlmitud raamlepingu esimese hankelepingu esemeks on

kohtumenetluse protsesside analüüsimine kohtulahendite andmete automatiseeritud

edastamiseks kohtute infosüsteemi ja rahvastikuregistri vahel.

Esimese hankelepingu tulemusena valmiv analüüs peab olema sobilik ning piisav teise

hankelepingu arendustööde läbiviimiseks.

5.1. Hetkeolukorra kirjeldus

Rahvastikuregistri seaduse (RRS) kohaselt on kohtud andmeandjaks. Rahvastikuregistri (RR)

andmeandjateks on asutused ja isikud, kes annavad välja või koostavad RRS § 22 lõikes 1

loetletud dokumente (sh kohtulahend), annavad rahvastikuregistrisse andmeid nendelt

dokumentidelt või kelle tegevuse tulemusel muutuvad RRS § 21 lõikes 1 sätestatud

isikuandmed (RRS § 29 lg 1). Kohtud on kohustatud andma kohtulahendi väljaandmise,

jõustumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise andmed, mis tekitavad, muudavad või

täpsustavad rahvastikuregistri andmeid (RRS § 28).

Käesoleval ajal toimub automatiseeritud andmete edastamine kohtu ja RR-i vahel vaid

abielulahutuse kohtulahendite korral.

Täna on KISis lahendite osas andmetena olemas ja kättesaadavad lahendi põhiandmed, kuid

mitte seda osa andmetest, mida on vaja sisestada RR-i täieliku kande sooritamiseks. RR-i

sisestatavad (va. lahendi põhiandmed) andmed on täna olemas vaid lahendi failis teksti kujul.

Teistes kohtuasjades (näiteks eestkostja määramine, isiku põlvnemine, lapsendamine jms)

edastavad kohtud lahendid kohalike omavalitsuste (KOV) perekonnaseisuametnikele RRi

sisestamiseks. Lahend saadetakse elektronposti teel KOV-ile, eelnevalt vastavale KOVi

ametniku nimele krüpteerides. Ametnik kontrollib, kas kohtulahend on jõustunud või muutunud

täidetavaks ning kas lahend muudab RR-is olevaid andmeid. Kui kohtulahend vastab

seaduses sätestatud nõuetele, avab ametnik toimiku, valides toimiku liigi vastavalt

kohtulahendi sisule.

Andmeid sisestatakse KOV ametniku poolt RR-is vastavalt kohtulahendi resolutsioonile ja

kohtulahendite sisestamise juhendile. Liigiti tuleb täita erinevaid andmevälju ja andmehõive

sakke.

Näiteks teovõime lahendi puhul tuleb täna vastavalt kohtulahendi resolutsioonile ametnikul

täita „Teovõime liik“ andmeväli ja sisestada otsus „Märkus“ andmeväljale. Teovõime liik on

alati tühi, kui isikul puudub varasem kogemus temale eestkoste määramisega. Vastavalt

kohtulahendi resolutsioonile valib ametnik isiku teovõime liigiks kas „Piiratud (valimisõiguseta)“

8

või „Piiratud (valimisõigusega)“. Juhul, kui uus kohtulahend tühistab olemasoleva piirangu, siis

lisatakse isikule teovõime liigiks „Teovõimeline“.

Muude lahendi liikide puhul täpsustatakse andmestikku lepingu täitmisel.

2024.a edastati kohtute poolt KOV ametnikele andmete RRi sisestamiseks 3487

kohtulahendit:

 Eestkostja määramise, muutmise, tühistamise kohtulahendid - 2457;

 Isiku põlvnemise, tühistamise tuvastamise kohtulahendid - 66;

 Ruumist väljatõstmise kohtulahendid – 3;

 Surnuks tunnistamise kohtulahendid – 35;

 Vanema hooldusõiguse muutmise kohtulahendid – 779;

 Vanema kande vaidlustamise kohtulahendid – 15;

 Lapsendamise kohtulahend – 52.

5.2. Probleemid

Peamised probleemid tänase elektronpostiga andmete edastamise protsessi osas:

aeganõudev ja töömahukas andmete käsitsi sisestamine, lahendite tõlgendamisest tingitud

vead, kohtulahendite hilinenud või ebaühtlane edastamine, koormus Siseministeeriumile

järelevalve ja koolituse osas. Kohtunikul puudub võimalus koostada lahend andmete põhjal.

Kohtulahendi andmete sisestamisele RR-is kulub KOV perekonnaseisuametnikul täna

keskmiselt 40 minutit. Lahendi sisestamine nõuab tihti kohtulahendist arusaamiseks lahendi

tõlgendamist ja sellest tulenevalt ka aeg ajalt kohtu või Siseministeeriumiga suhtlemist. KOV

ametniku poolt lahendi tõlgendamine võib kaasa tuua aga tõlgendusvigu.

Samuti on ette tulnud probleeme kohtulahendite õigeaegse edastamisega. On kohtuid, kes

edastavad lahendid viivitamata, samal päeval, kuid on ka kohtuid, kes edastavad lahendi alles

siis, kui KOV ametnikul tekib põhjus lahendit küsida või ta saab osapoolelt teada, et lahend on

tehtud.

Kohtu poolt andmete sisestamine KIS-is ja nende automaatne edastamine RR-i aitab oluliselt

kaasa ülaltoodud probleemide ärahoidmisele ning lisaks väheneb nii KOV ametniku töömaht

kui ka üldine halduskoormus riigis, kuna protsessis jääb üks lüli vahelt välja.

Kohtu poolt andmete sisestamine KIS-is suurendab ka õiguskindlust, sest kohus sisestab enda

tehtud lahendit ning perekonnaseisuametnik ei pea lahendit enam tõlgendama. See tähendab

vähem vigu, mis seotud lahendist valesti arusaamisega.

Siseministeerium teeb rahvastikuregistris erinevaid kvaliteeditöid, sealhulgas selliseid, mis

puudutavad kohtulahendite alusel tehtud muudatusi rahvastikuregistris. Kui andmed liiguksid

kohtust otse RR-i, väheneks oluliselt ka Siseministeerium töömaht, kuna edastatud

kohtulahendite sisestamise üle ei pea Siseministeerium teostama enam järelevalvet ega

koolitama selles osas perekonnaseisuametnikke ega kohtuid.

5.3. Kasutajagrupid

KISi kasutajad jagunevad kolme peamisesse kasutajagruppi: menetleja, menetlusgrupi liige,

kantselei. Esimese hankelepingu raames analüüsitav ja teise hankelepingu raames arendatav

lahendus on suunatud neist kahele: kohtunik (menetleja) ja menetlusgrupi liige. Vajadusel

9

peab ka kantselei ametnikul olema võimalik lahendust kasutada. Kasutajagruppide vajadused

kohtulahendite andmete edastamise osas sõltuvad järgnevast:

a) Kohtuaste – I astme, II astme ja III astme menetlevate kasutajate vajadused on

erinevad;

b) Töökorraldus – Erisused töökorralduses sõltuvad nii kohtust kui ka kohtunikust;

c) Kasutaja roll menetluses – Kohtunike kasutajagrupis on neli eristatavat rolli ja

menetlusgrupi liikme kasutajagrupis on kolm eristatavat rolli.

5.4. Esimese ja teise hankelepingu eesmärgid ja tulem

5.4.1. „Kohtulahendite andmete automatiseeritud edastamine kohtute infosüsteemi ja

rahvastikuregistri vahel“ projekti üldeesmärgiks on tagada õigeaegne, täpne ja sujuv

kohtulahendite kajastumine rahvastikuregistris, toetades seeläbi usaldusväärset

andmekvaliteeti ning õiguskindlust. Andmete edastamine kohtute infosüsteemi ja

rahvastikuregistri vahel toimub automaatselt kohtulahendi koostamisel ning seeläbi

on tagatud andmete ühekordne sisestamine ja õigsus - kohtulahendis olevad

andmed liiguvad automaatselt RRi.

5.4.2. Üldeesmärgist lähtuvalt on esimese hankelepingu objektiks kasutajakeskse ja

(töö)aega säästva lahenduse loomine, mis arvestab erinevate kasutajagruppide

vajadustega ning sisaldab järgmisi tegevusi: ideatsioon ja äri- ning

süsteemianalüüs, kasutajaliidese prototüübi loomine ja tagasisidestamine. Silmas

tuleb pidada, et erinevate kasutajagruppide vajadustega arvestamine toob kaasa

mitmete spetsiifiliste vormide loomise.

5.4.3. Erinevaid kasutajagruppe esindavate kasutajatega viiakse läbi detailsem vajaduste

analüüs, mis on täiendavaks sisendiks analüüsile järgnevale tööprotsesside

optimeerimisele ja töökeskkonna disainile.

5.4.4. Pakkuja süstematiseerib kasutajatelt kogutud probleemide ja ettepanekute

kirjeldused tööprotsesside etappide või teemavaldkonna põhiselt ning esitab

analüüsi käigus kogutud teabe ja analüüsi tulemused Hankijale tagasiside

andmiseks. Analüüsis väljapakutavad lahendused kooskõlastatakse hankijaga.

5.4.5. Esimese hankelepingu tulemi (analüüsi) alusel teostatava teise hankelepingu

arendustööde tulemusena on lihtsustatud ja automatiseeritud kohtulahendite

andmete edastamine ja RR-i kandmise protsess resolutsiooni klassifikaatorite

loomise abil. Andmete edastamine KIS  RR teostatakse tulevikus kokkulepitud

klassifikaatorite kaudu ja ametnik ei pea RR-i enam andmeid sisestama. RR hakkab

küsima kohtulahendite andmeid KIS-i poolt klassifikaatorite kaudu. Käsitsi andmete

sisestamist RRis enam ei toimu.

5.4.6. Kasutajaliides peab võimaldama hõlpsalt sisestada ja muuta lahendi osas RR-i

edastatavaid andmeid. Analüüsi ja arenduse käigus tuleb arvestada ka

olukordadega, kus esitatakse algsele lahendile kaebus ja seda menetletakse edasi

enne lõplikku otsuse jõustumist, sealjuures algne lahend saab mõjutatud uuest

otsusest teises sama kohtuasja menetluses. Näiteks kui kohtulahendi peale

esitatakse määruskaebus, peab lahendus automaatselt tuvastama edasikaebamise

fakti ja jälgima määruse kehtivust. Lahendus peab tagama, et edasikaebuse

rahuldamisel, lahendi muutmisel või tühistamisel edastatakse RRi ajakohastatud

andmed. Süsteem peab võimaldama määruskaebuse lahendamist kõigil

kohtutasanditel (maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus).

10

5.4.7. KIS-i sisestatud andmete põhjal peavad moodustuma lisaks RRi minevatele

andmetele ka lahendi erinevad osad tekstilisel kujul. Tekstilist osa peab olema näha

ja võimalik mõjutada muutes vastavaid algandmeid, millest tekst moodustub. Lisaks

peab olema vajadusel võimalik genereerida andmete pealt tervik kohtulahendi fail

või selle osa (nt resolutiivosa), mida saab vajadusel kasutada näiteks pankadele

esitamiseks.

5.4.8. Esimese ja teise hankelepingu tulemuseks peab olema automatiseeritud lahendus,

mille kaudu edastatakse kohtulahendite andmeid RR-i ilma manuaalse

sekkumiseta.

5.4.9. Esimese ja teise hankelepingu eesmärke, tingimusi ja tulemeid täpsustatakse

vajadusel tellimuse esitamisel.

5.5. KIS-RR edastatavad andmed

Kasutajaliideses peab saama sisestada ja muuta eestkoste seadmise, lõpetamise ja

muudatustega seotud määruseid; teovõime piiramisega seotud määruseid (sh

valimisõigusega seotud); vanema õiguste äravõtmise, taastamise ja hooldusõiguse

muudatusi; isiku surnuks tunnistamise määrusi ja sellega seotud määruste tühistamisi; isiku

põlvnemise tuvastamise ja selle tühistamise määruseid ning lapsendamise määruseid.

5.5.1. Kohtulahendi andmed:

 Dokumendi liik (kohtulahend)

 Dokumendi nimetus (kohtumäärus)

 Dokumendi number

 Dokumendi koostamise, jõustumise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise

kuupäev

 Dokumendi koostanud kohtu nimetus

5.5.2. Eestkoste andmed:

 Eestkostja(te) ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus

 Eestkostja(te) isiku- või registrikood

 Eestkoste alguse ja lõppemise kuupäev

 Eestkoste lõpp/pikendamine (määrus kehtib kuni 5 aastat määruse tegemisest).

 Piiratud teovõimega isiku poolt iseseisvalt tehtavad tehingud:

 Rahaliste tehingute tegemise tingimused (summa, periood, % sissetulekust)

 Vabatekstiväli muude tehingupiirangute kirjeldamiseks

 Perekonnaõiguslike tehingute luba

 Kohus võib lisaks: eestkostja ülesannete ringi laiendada; eestkostja ametiaega

pikendada; lõpetada eestkoste; eestkostja ülesannete ringi kitsendada; laiendada

eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust; eestkostja ametist vabastada.

5.5.3. Teovõime piiramise andmed:

 Teovõime piiramise fakt

 Valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistamise fakt

5.5.4. Vanema hooldusõiguse muudatuste andmed:

 Vanema nimi ja isikukood

 Lapse nimi ja isikukood

11

 Hooldusõiguse liik: täielik isikuhooldusõigus, täielik varahooldusõigus, piiratud

isikuhooldusõigus, piiratud varahooldusõigus, osaline isikuhooldusõigus, osaline

varahooldusõigus, lapse eraldamine vanemast (Kõik hooldusõiguse liigid tuleb valida

eraldi, korraga liiki valida ei ole võimalik)

 Hooldusõiguse olek: kehtiv, peatatud, piiratud, osaliselt üle antud, täielikult üle antud,

täielikult ära võetud, taastatud, lõppenud, tühistatud

 Hooldusõiguse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev

 Hooldusõiguse sisu ja kohtulahendi resolutsiooni kokkuvõte (vabatekstiväli)

 Muuta peab saama kõiki hooldusõiguste liike ja olekuid, lisaks peab saama muuta ka

hooldusõiguse alguse ja lõpukuupäeva.

5.5.5. Andmete sisestuse osas jagatakse andmesisestus kaheks blokiks (vaateks):

1) vanemate hooldusõiguse muudatusega seotud andmed ning

2) eestkostet puudutavad andmed (millega on seotud ka alaealise isiku eestkostja

hooldusõiguse andmed vähemalt alaealisele esmasel konkreetse eeskostja

määramisel).

 Teatud tingimustel peab kohtukasutajal olema võimalik sisestada mõlemaid andmeid

ühe lahendi juurest ning võimalikud on ka olukorrad, kus kasutaja peab saama

sisestada kas üksnes hooldusõiguse muutustega seotud andmeid või eestkostet

puudutavaid andmeid.

5.5.6. Isiku põlvnemise tuvastamise kohtulahend

 KIS - RRi läheb isa kanne ja hooldusõigus (hooldusõiguse kohtulahend)

5.5.7. Isiku põlvnemise tühistamise kohtulahend

 Kohus tühistab isiku põlvnemise

5.5.8. Surnuks tunnistamise kohtulahend

 Isik tunnistatakse surnuks ja määratakse surmakuupäev

5.5.9. Vanema kande vaidlustamise kohtulahend

 Kohus tuvastab, et laps ei põlvne sellest isast. Lisaks määrab kohus isa, kellest laps

põlvneb (isiku põlvnemise tuvastamise kohtulahend)

5.5.10. Lapsendamise kohtulahend

 Uue/uute vanemate andmed

 Andmete sisestamise eeldus on ka õiguste süsteemi täiendamine uue tasemega

5.6. Andmete edastamise sagedus ja kord vastavalt hetkel kehtivale seadusele

5.6.1. Esialgse õiguskaitse korras tehtud lahendite andmed edastatakse RR-i lahendi

tegemise kuupäeval.

5.6.2. Eestkoste seadmist puudutavad andmed edastatakse RR-i samuti lahendi tegemise

kuupäeval.

5.6.3. Vanema hooldusõiguse andmed edastatakse RR-i pärast lahendi jõustumist.

5.6.4. Kui määrus vaidlustatakse, edastatakse RR-i info peale kaebuse menetlemist

tekkinud muudatused kohe pärast uue määruse jõustumist.

12

Andmeliidese KIS-ET-RR tööpõhimõtted selguvad analüüsis ja vajadusel täpsustatakse

arendustellimuses.

6. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

6.1. Projekti ja arendustöid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke

alusdokumentidest ja tellimustest ning esitatud pakkumustest. Projekti elluviimisel on

oluline tihe koostöö RIKi kohtute infosüsteemi tiimiga, JDM Tellijaga ning kohtutest

kasutajate esindajatega. Koostööna jõutakse ühistele arusaamadele

kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides, sh peab hankija

olema pakkujaga samas infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate tööde seisust

ja pakkumuse koosseisus esitatava projektiplaani järgimisest. Kõik arhitektuursed

lahendused peavad olema enne tööde alustamist kooskõlastatud hankijaga. Vajadusel

moodustatakse juhtrühm.

6.2. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb

lähtuda alljärgnevatest nõuetest. Vajadusel täpsustatakse tellimuses, kui teatud

nõuded ei kohaldu.

6.2.1. Arendustele (Lisa 1 – Nõuded arendustele);

6.2.2. Süsteemianalüüsile (Lisa 2– Nõuded süsteemianalüüsile)

6.2.3. Testimisele (Lisa 3 – Nõuded testimisele);

6.2.4. Kasutajaliidese ja WCAG 2.1 nõuded (Lisa 4);

6.2.5. Front-End nõuded (Lisa 5).

6.3. Projekti raames tuleb järgida RIKi sätestatud arendamise tavasid ja töökorraldust (Lisa

6 – Arenduse tavad ja töökorraldus).

6.4. Pakkuja poolt üleantud ja testitud arendusi testitakse RIKi hallatavas keskkonnas.

6.5. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele

vormistusnõuetele:

6.5.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos

sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).

6.5.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja

selge lauseehitusega.

6.5.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud

kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas.

6.5.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine

teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.

6.5.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles.

6.6. Hankelepingute raames hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse

hankija nõudmisel ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise

järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan, peab sisaldama ajakava kõikide

hanke tehnilises kirjelduses (tellimuses) kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama

vähemalt järgmistele nõuetele:

6.6.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud

hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need

tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

13

6.6.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel kooskõlastatakse

tegevused Hankijaga.

6.6.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine

Hankijale.

6.6.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te)

roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.

6.6.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed

ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis

on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks

vajalike sisendite tagamise kohta.

6.6.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja

jaotatud iteratsioonidena.

6.6.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse Hankijalt või teiste

kaasatud väliste osapoolte poolt.

6.6.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike

pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

6.6.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

6.6.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, millist agiilset arendusmetoodikat

kasutatakse ja kuidas seda plaanitakse praktiliselt rakendada (pakkumuse eraldi

dokument).

6.6.11. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada

kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja

halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt,

läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.

6.7. Pakkuja peab komplekteerima lepingute täitmiseks arendusmeeskonna, kes

vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

6.7.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud vähemalt järgmised rollid:

projektijuht, (süsteemi)analüütik, arendaja, arhitekt, testija, UI disainer. Meeskonnas

peab olema vähemalt 5 liiget.

6.7.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda projektijuhi ja analüütiku või analüütiku ja

UI disaineri rollides esitatud isikute osas.

6.7.3. Pakkumuses võib ära nimetada ja lepingu täitmisel kaasata ka teisi

meeskonnaliikmeid, kuid nende arvu ja kompetentsi hanke raames ei hinnata.

6.7.4. Meeskonda kokku pannes peab pakkuja arvestama, et hankelepingutega tellitavad

tööd saaksid teostatud vastavalt hankija sätestatud nõuetele.

6.7.5. Hankija võib tellimuse esitamisel täpsustada töid teostava meeskonna suurust ja

pakkujal võib olla vajadus meeskonda suurendada, et püstitatud eesmärke täita.

6.7.6. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud meeskonnaliikmed

hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel töid teostama. Pakkumuses

esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval nõusolekul vahetada üksnes uue

meeskonnaliikme vastu, kes vastab hankes esitatud tingimustele.

6.7.7. Kõigil meeskonnaliikmetel peab olema eesti keele oskus heal tasemel.

6.7.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema .NET platvormi ning ASP.NET CORE

raamistiku kasutamise praktiline kogemus.

6.7.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema JavaScripti või Typescript keele

kasutamise praktiline kogemus.

6.7.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema React ja Angular raamistiku

kasutamise praktiline kogemus.

14

6.7.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus Entity Framework

Core ja MSSQL´iga.

6.7.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus mikroteenustel

põhinevate arhitektuurilahenduste projekteerimisel ja realiseerimisel.

6.7.13. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus Git

versioonihalduse kasutamisega.

6.7.14. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline prototüübi loomise kogemus

Figmas, UXPin’s või samaväärses tarkvaras.

6.7.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline süsteeminõuete

(requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user story)

kaardistamine ja visualiseerimise kogemus.

6.7.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus REST APIga

(https://restfulapi.net/).

6.7.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema infosüsteemide arendamisel praktiline

kogemus SOAP päringutega.

6.7.18. Vähemalt üks meeskonnaliige on osalenud projektis, kus on kasutatud X-tee

liidestust.

6.7.19. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus CI/CD pipeline

kasutamisel.

6.7.20. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus tarkvara arenduse

projektis testide automatiseerimise.

6.7.21. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus koormustestide

automatiseerimises Gatlingus või JMeteris või samaväärses tehnoloogias.

6.7.22. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus Kubernetesega ja

Helm chartide loomisega.

6.7.23. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

Selenium/Selenide testide või samaväärsete testide koostamisega.

6.7.24. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus testlugude ja

testplaani koostamisega.

6.7.25. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline töökogemus

tarkvara arendajana.

6.7.26. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline töökogemus

tarkvara arenduses arhitektina.

6.7.27. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline töökogemus

tarkvara analüüsi läbiviimisel.

6.7.28. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline projektijuhtimise

töökogemus tarkvara arenduses.

6.7.29. Kui lepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et meeskonnaliige ei vasta

hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on pakkuja hankija nõudmisel

kohustatud vastavalt lepingule isiku asendama.

6.7.30. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe

hankija poolt etteantud cv vormil.

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 2

Arendusleping nr ...

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

Kaldkirjas tekst lisatakse juhul, kui leping on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektiga.

(punktiiri asemele viide konkreetsele rahastusallikale, SF projekti puhul kirja projekti täpne nimi).

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme

“Digiriik“ projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“, mille kohaselt on vastava

projekti elluviija Justiitsministeerium ja partner Registrite ja Infosüsteemide Keskus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Kooskõlas riigihankega „Kohtute infosüsteemi arendustööd“ (viitenumber 296052) tulemusel

sõlmitud raamlepinguga nr …….. esitatud pakkumuse täpsustusele teostab täitja Lepingu lisas 3

kirjeldatud tööd ning täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel

ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde tunnihind on .....

eurot (netosumma).

2.2. Leping on …….. euro (netosumma) ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro

(netosumma) ulatuses riigieelarvest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 alusel

täpsustatakse rahastuse allikas lepingu muudatuses.

2.3. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. /Märgitakse

etapiviisilise üleandmise korral viimase etapi üleandmise tähtaeg/.

4. Lepingu dokumendid

4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3. Tehniline kirjeldus (Tellimus) Lisa nr 3;

4.1.4. Pakkumus (Pakkumuse täpsustus) Lisa nr 4;

4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub

mitmes osas/.

4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud

eespool allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1. Eritingimused;

4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3. Tehniline kirjeldus;

4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5. Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Arendusleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post

…………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post

…………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

4. Kontaktandmed

4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

Arendusleping nr ……

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr ………

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 3

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja

muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos

sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud

tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone

või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on

takistatud või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole

võimalik kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega

mõne teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi

need ei häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

1.6 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu

eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei

ole täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses

lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib täitjal pärast

töö või etapi vastuvõtmist tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma;

3.3 Tellija tasub lepingu hinna täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi

olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui tellija on nimetatut tehnilises kirjelduses (tellimuses)

ette näinud.

3.4 Ettemakseid tellija ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab täitja kõigi lepingu järgsete kohustuste täitmist ning tellija poolt

vastuvõtmist.

3.6 Tellijal on õigus lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

lepingu alusel täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab täitjale lepingus ettenähtu, maksab täitja

tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega

viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1 Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida

visiidiga asukohta, konsulteerides tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2 Tellija varustab täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga,

mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest.

4.3 Tellija abistab täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida

täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4 Täitja annab tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava

nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara,

projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

4.5 Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel

projektiga seotud teavet ja dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud

asjaolude kontrollimiseks.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja

aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist

teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem

kui 2 tööpäeva jooksul.

5.3 Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1 teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud

5 (viis) kalendripäeva;

5.3.3 e-posti või telefoni teel on teade edastatud lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1 Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada tellijal

asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema

antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline

asukoha töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab

olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et tellijal oleks võimalik töö üleandmisel alustada

koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui töö üleandmise hetkeks ei ole

juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole tellija asukohta ette valmistada

jõudnud, algab töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette

valmistamist. Kui täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib tellija eeldada, et neid

ei nõuta.

6.2 Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3 Kui tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui tellija ei muuda olukorda selliselt, et täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks

vajalikku ajapikendust.

6.4 Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale tellija tavalisel tööajal.

6.5 Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6 Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või

protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi

mittejärgimisel on muudatused tühised.

7.2 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku tellija ja täitja

esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1 Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning

poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu

rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada

täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3 Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.

8.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1 pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2 täitja ei täida garantiiperioodil lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3 täitja ei ole esitanud tellijale asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud

tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning

mistõttu tellija kaotab täitja lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4 täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5 täitja rikub personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6 poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud

õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7 täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, täitja varad

arestitakse või täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8 pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9 pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

8.4.10 pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11 pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12 tellija on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)

kalendripäeva;

8.5 Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu

hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud töö etapi puuduliku

teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei

tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

8.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui pool

rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.7 Pool peab teavitama teist poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai

teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on pool

kohustatud märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30

kalendripäeva. Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui

poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on pool kohustatud esitama oma vastuväited

enne leppetrahvi tasumise tähtaega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda

poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „......“

rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud

täitja tegevusest/ tegevusetusest.

8.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on tellijal õigus nõuda täitjalt lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.8.1 täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et täitja hangiks parema teenuse

osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja

teenused;

8.8.2 oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et täitja

teeks uue töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda

vastuvõtmisest ning leping lõpetada;

8.8.3 võtta täitja pakutud töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.9 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta

lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1 Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

9.2 Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja

teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3 Täitja ei muuda ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1 Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

10.2 Täitja varustab tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis

on vajalik, et tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt

kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3 Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4 Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

10.5 Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist

infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1 Töö või töö etapi valmimise järgselt annab täitja selle tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2 Täitja peab tellijat töö või töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui täitja

viivituse põhjustab tellija, on täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud

lisakulude hüvitamist.

11.3 Töö või töö etapi üleandmise kohta koostab täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas

ära üleandmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Iga töö etapi üleandmisel koostab ja esitab täitja antud etapi kohta koostatud

dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või tellija poolt tehnilises kirjelduses

esitatud nõudmistele.

11.4 Töö või töö etapi üleandmine tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt.

11.5 Täitjal on õigus nõuda ja tellijal kohustus töö vatsu võtta kui töös on täitja poolt kõrvaldatud kõik

järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada töö vastuvõtmise

aktis toodud ajaperioodiks.

11.6 Pärast töö etapi üleandmist on tellijal õigus töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast töö

üleandmist on tellijal õigus töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Tellija võib tehnilises

kirjelduses (tellimuses) ette näha töö üle vaatamisele käesolevast erinevad tähtajad.

11.7 Juhul, kui tellija leiab, et töö ei vasta lepingu tingimustele, on tellija kohustatud teavitama täitjat

töös avastatud puudustest, keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja

kirjeldama töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Kui tellija näeb töö üle vaatamisel ette

käesolevatest üldtingimustest erineva tähtaja, täpsustab tellija tehnilises kirjelduses

(tellimuses) puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja. Töö puuduste kõrvaldamise kulud

kannab Täitja.

11.8 Enne töö üleandmist viib täitja töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9 Täitja esitab tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide

koopiad.

11.10 Enne töö vastuvõtmist viib tellija töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11 Kui töö või mistahes töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12 Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi täitja.

11.13 Parandatud töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14 Puudustega üle antud tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral täitjalt leppetrahvi lepingus sätestatud korras ja määrades või

rakendada muid õiguskaitsevahendeid.

11.15 Vastuvõtmiseks valmis töö peab vastama lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine tellija poolt ei tingi ega kohusta töö kui terviku vastuvõtmist tellija poolt juhul, kui

töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab tellija vastuvõtuakti, milles

näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse

ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16 Töö või töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või

toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui tellija on võtnud puuduseid sisaldava

töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult

nõuetekohaselt teostatud tööd ja täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises

olukorras esitab tellija täitjale töös või töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste

kõrvaldamise tähtaja, kas enne töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või

vahetult pärast selle toimumist.

11.17 Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib tellija

anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta täitja kohustust

täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18 Täitja vastutab töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni töö vastuvõtmiseni tellija

poolt.

Lisatakse vajadusel:

11.19 Täitja kohustub tellija juhendamisel märgistama töö enne selle üleandmist vastavalt

õigusaktides kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

ja

11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „……….“ rakendamiseks antud toetuse

saamiseks peab töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Koolitus

12.1 Täitja tagab tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,

telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt

lepingus kokkulepitule.

12.2 Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt tellija kontaktisikuga.

13. Garantii

13.1 Täitja annab tööle …….. kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab tööde kogumina

vastuvõtmisest.

13.2 Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud

juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab täitja tellijale

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel

tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist.

13.3 Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine lepingu

punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt.

13.4 Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab täitja tellijat nõutud

tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

13.5 Tellija informeerib täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või tellija poolt

määratud ajal.

13.6 Garantiiga ei ole hõlmatud:

13.6.1 puudused, mille tekkimise eest vastutab tellija;

13.6.2 diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi

raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi

tasustamisele lepingu tunnihinna alusel.

13.7 Garantii kaotab kehtivuse kui täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,

v.a juhul kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

14. Load ja litsentsid

14.1 Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise

asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

14.2 Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba

või litsentsi.

14.3 Täitja garanteerib, et tal on õigus anda tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.

14.4 Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu tellija vastu hagi ning see

rahuldatakse, tasub täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud

seonduvad kulud.

15. Riski üleminek

15.1 Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil

tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.

16. Intellektuaalne vara

16.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab täitja tellijale, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud

lepingu järgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole

kolmandatel isikutel nõudeid.

16.2 Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks

viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist tellija

poolt.

16.3 Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).

Juhul, kui töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)

vastuvõtmisel tellija poolt.

16.4 Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:

16.4.1 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

16.4.2 teost reprodutseerida;

16.4.3 originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;

16.4.4 teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või

eksponeerida, samuti avalikult esitada;

16.4.5 teost või selle koopiaid levitada;

16.4.6 teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;

16.4.7 anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.

16.5 Täitja annab tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab tellijal sellest aru saada.

16.6 Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

16.7 Kõik täitja poolt lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad tellijale. Täitja

annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed tellijale üle.

16.8 Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

16.9 Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest

teostada isiklikke õigusi, et tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

16.10 Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide

(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja

kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente,

mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel

või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud tellijat teavitama juhul, kui täitja plaanib

tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille

kasutamine toob tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel.

Ilma tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente

kasutada.

16.11 Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse

territooriumiks on kogu maailm.

17 Personal

17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad lepingus nimetatud isikud vastavalt lepingus

sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis antud nõusolekul.

17.2 Täitja asendab töid teostava isiku viivitamatult lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

17.2.1 töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või

muu temast tuleneva põhjuse tõttu;

17.2.2 lepingus nimetatud töid teostav isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt

lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema

lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset

täitmist.

17.2.3 isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad ega tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.

Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või

kontrollorgani liige tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub

tellija töötajale.

18 Kolmandad isikud

18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled

on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata täitja poolt esitatud

arve tasumisele tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval

alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus

kajastatud.

18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste

täitmisel.

19 Auditeerimine

19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei

ole vajalik teise poole luba.

19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.

Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada

probleemide lahendamise protsessi.

19.3 Täitja peab täpset arvestust lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude

kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs

nimetatud andmetele.

19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.

19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

20 Õigustest loobumine

20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste

täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes

lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.

21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.

21.2 Täitja on kohustatud:

21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad tellija esindajate isikuandmed, know-

how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu

kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta

ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja

Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja

tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab täitja tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele,

kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on

teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud

asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale

konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev

konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast

käesoleva lepingu lõppemist;

21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust

puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja

muid eeskirju.

21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise;

juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete

kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning

tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele

isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis

21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja

selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on

põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate

isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata

avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui

kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab

lisateavet;

c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete

mõjude leevendamiseks;

d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid

tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud

meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

21.2.9 tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud

rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja

nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

21.2.11 teeb tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

21.2.12 võimaldab tellijal või tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab

nendesse;

21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis

21.2.2. nimetatud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele

andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid

toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine).

21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.

21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded

ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks.

21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele

kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik

on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega

ka täitja.

22 Avalikud suhted

22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta

kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

23.1 Tellija võib peatada täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

23.1.1 täitja ei täida lepingut;

23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid täitja

poolseid kohustuste rikkumisi;

23.1.3 tellija lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab täitja.

23.2 Täitja võib peatada tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

23.2.1 tellija ei täida lepingut;

23.2.2 täitja lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab tellija.

23.3 Tellija võib igal ajal lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on täitjal

õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

23.4 Tellijal on õigus leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada täitjapoolse olulise lepingu

rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel täitja tehtud tööd ei

tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle

võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse

hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras.

23.5 Täitja võib lepingu üles öelda tellijapoolse olulise lepingu rikkumise korral pärast vastava

hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale

hoiatuse esitamist. Sellise lepingu lõpetamise korral maksab tellija täitjale tasu täidetud

kohustuste eest.

23.6 Lepingu lõppemisel on täitja kohustatud tellijale tagastama kõik lepingu täitmiseks üleantu.

24 Vääramatu jõud

24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled

võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele, esitades teavitusega

ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

24.2.3 asjaolu ettenägematus;

24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude

esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma

asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine

takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine pool öelda lepingu üles.

25 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

26 Vaidluste lahendamine

26.1 Käesoleva lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus lepinguga ja

selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende

tagajärgi.

26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled

leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

RAAMLEPING NR 2/46-25

Raamlepingu sõlmimise

alus

Raamleping sõlmitakse riigihanke „Kohtute infosüsteemi arendustööd"

(viitenumber 296052) (edaspidi nimetatud riigihange) tulemusena.

Pooled Raamleping sõlmitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi

tellija) ning kuni kolme riigihankes edukaks osutunud pakkuja (edaspidi

eraldi täitja või täitjad) vahel, keda nimetatakse edaspidi eraldi pool või koos

pooled. Raamleping sõlmitakse kaskaadmeetodil, milles lähtutakse täitjate

poolt riigihankes esitatud paremusjärjestusest.

Raamlepingu eesmärk

Raamlepingu eesmärgiks on:

- kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused;

- määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ning vastutus

hankelepingute sõlmimisel;

- kehtestada ühtsed tingimused hankelepingute tõlgendamiseks.

Tellija Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Registrikood 70000310

Aadress Lubja 4, Tallinn, 19081

Tellija esindaja Rivo Reitmann

Esinduse alus Põhimäärus

Täitja 1 OSAÜHING LOREX-GRUPP

Registrikood 10568121

Aadress Kabli tn 5-2, Tallinn, 13516

Täitja esindaja Kristina Kallaste

Esinduse alus Põhikiri

Täitja 2 FINEST AS

Registrikood 10714404

Aadress Tartu mnt 80d, Tallinn, 10112

Täitja esindaja Jan Urva

Esinduse alus Põhikiri

Täitja 3 Askend Estonia OÜ

Registrikood 14133207

Aadress Tartu mnt 80f, Tallinn, 10112

Täitja esindaja Vassili Ljahhovets

Esinduse alus Põhikiri

1. Raamlepingu ese ja dokumendid

1.1. Raamlepingu esemeks on Kohtute infosüsteemi (KIS) arendustööde tellimine vastavalt

hankedokumentides toodud tingimustele.

1.2. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepinguga samaaegselt

allkirjastatavad lisad on:

1.2.1. Lisa 1 – Raamlepingu tehniline kirjeldus;

1.2.2. Lisa 2 – Arenduslepingu eritingimused projekt;

1.2.3. Lisa 3 – Arenduslepingu üldtingimused projekt;

1.2.4. Lisa 4 – Poolte volitatud esindajad ja kontaktandmed.

1.3. Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon.

2. Kinnitused

2.1. Pooled kinnitavad, et:

2.1.1. raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse,

põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega

endale võetud kohustust;

2.1.2. nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt

endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste

täitmise eest;

2.1.3. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;

2.1.4. nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle

sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega.

2.2. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava

nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks.

3. Raam- ja hankelepingute tõlgendamine

3.1. Pooled järgivad raamlepingu ja hankelepingu (antud punkti kontekstis ühiselt nimetatud ka kui

leping) täitmisel ja tõlgendamisel järgmisi põhimõtteid:

3.1.1. lepingu jaotiste pealkirjad ei määra nende mõistete ega sätete tähendusi;

3.1.2. lepingus, kui kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja

vastupidi.

3.1.3. pooled käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt;

3.1.4. pooled peavad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud

loeksid mõistlikuks;

3.1.5. mõistlikkuse hindamisel arvestatakse lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki ning

vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid;

3.1.6. kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis

sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärkidega;

3.1.7. lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist

tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest ning poolte omavahelisest

praktikast;

3.1.8. lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse

seaduslikuks või kehtivaks;

3.1.9. kui esineb vastuolu lepingu ja selle lisa vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast;

3.1.10. vastuolu korral lepingu ja / või selle lisade erinevate sätete vahel tühistab hilisem säte

varasema ning üld- ja erisätte vastuolu korral kohaldatakse erisätet;

3.1.11. pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga

reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest;

3.1.12. kui mõni lepingu säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigi seadustega või muude

kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätete kehtivust;

3.1.13. lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest;

3.1.14. kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii,

nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise

korral mõistma;

3.1.15. ühegi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste

täitma sundimisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes

lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.

4. Raam- ja hankelepingute ulatus ja maht

4.1. Raamleping kehtib 48 kuud alates selle sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse

täitmiseni.

4.2. Raamlepingu eeldatav maksumus on 4 000 000 eurot (km-ta).

4.3. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse

lõpptähtpäevaga.

5. Raamlepingu täitmine

5.1. Raamlepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu täitjate poolt riigihankes esitatud

paremusjärjestusest. Raamlepingus on riigihankes paremusjärjestus esimene täitja 1, teine täitja 2

ning kolmas täitja 3.

5.2. Hankelepingute sõlmimiseks esitab Tellija kontaktisik riigihankes parima pakkumuse teinud

raamlepingu täitja kontaktisikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel)

tellimuse esialgse raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuse täpsustamiseks. Tellimus

sisaldab pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi:

5.2.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud tellimuse täitmiseks (tehniline kirjeldus; tööde

teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus; juhul kui on tegemist

välisrahastusega, siis välja tuua nimetatu allikas. Kui tellimuses nõutud, esitab täitja

lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse/tööde detailseks analüüsiks,

realiseerimiseks, testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluvat aega arendustundides;

infosüsteemiga seotud infosüsteemide tööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste

kirjelduse; ajahinnangu kalendripäevades hinnapakkumuse aktsepteerimisest tellijale

tööde üleandmiseni; projektiplaani);

5.2.2. pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;

5.2.3. pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

5.2.4. pakkumuse täpsustuse esitamise kontakt e-posti aadressi.

5.3. Raamlepingu täitja esitab omapoolse pakkumuse täpsustuse vastavalt punktis 5.2 nimetatud

tellimuse saamisel lähtudes vastavas tellimuses märgitud andmetest või põhjenduse tellimuse

täitmise võimatuse kohta.

5.4. Tellija määratud tähtaeg pakkumuse täpsustuse esitamiseks ei tohi olla lühem kui 3 (kolm)

tööpäeva. Tähtaega hakatakse lugema tellimuse esitamisest järgmisest tööpäevast. Täitja on

pakkumuse täpsustuse esitanud tähtaegselt kui see on laekunud tellija kontakt e-posti aadressile

pakkumuse täpsustuse esitamise tähtpäeval.

5.5. Kui raamlepingu täitja pakkumuse täpsustust ei esita, teatab tellimuse täitmise võimatusest,

pakkumuse täpsustus ületab eeldatavat maksumust või pakkumuse täpsustus ei vasta tellimuses

kehtestatud tingimustele, esitab tellija tellimuse paremusjärjestuselt järgmisele pakkumuse teinud

raamlepingu täitjale.

5.6. Tellijal on õigus kõrvale kalduda tellimuse esitamise korrast ja pöörduda kohe paremusjärjestuselt

järgmise pakkumuse teinud raamlepingu täitja poole, kui:

5.6.1. Esimeses järjekorras raamlepingu täitja(d) on oluliselt rikkunud varasemat antud

raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tingimust.

5.6.2. Esimeses järjekorras raamlepingu täitja(d) ei ole teostanud töid tähtaegselt ning tellimuse

esitamise hetkel on ta viivituses eelmiste tööde teostamisega

5.6.3. Esimeses järjekorras raamlepingu täitja(d) on teavitanud Tellijat, et täidab teisi tellimusi

mahus, mis ei võimalda tal uut tellimust täita.

5.7. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse tellija poolt kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele.

5.8. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta) suuruste

tehingute korral.

5.9. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks tellimus, aktsepteeritud

pakkumuse täpsustus ning hankelepingu projektides sisalduvad üldtingimused kogumina.

Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos lisadega,

üleandmise-vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

5.10. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute korral.

Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingu eritingimuste projektis toodud lisadest ja hankelepingu

lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest.

5.11. Pakkumise täpsustamiseks kulunud aega ei tasustata.

6. Muutumatud tingimused

6.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud

tingimused. Muutumatult kehtivad ka raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses märgitud

hankelepingu eseme ühikumaksumused.

6.2. Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui hankelepingu

tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

7. Raamlepingu rikkumine ja vastutus

7.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest iseseisvalt, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

7.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

7.3. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule.

7.4. Täitja vastutab kõikide isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

8. Raamlepingu ülesütlemine

8.1. Pooltel on õigus raamleping korraliselt üles öelda, järgides etteteatamistähtaega 60

(kuuskümmend) kalendripäeva.

8.2. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma

etteteatamistähtajata järgmistel juhtudel:

8.2.1. täitja on oluliselt rikkunud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingut;

8.2.2. täitja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule.

8.3. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute kehtivust. Täitjal ei teki tellija vastu

raamlepingu korralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust, nt

saamata jäänud tulu.

9. Lõppsätted

9.1 Raamlepingu tingimused on avalikud.

9.2 Raamlepingu muudatused vormistatakse kirjalikult raamlepingu lisana. Kontaktandmete

muutumisel teavitatakse teist poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.3 Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute tingimusi.

9.4 Raam- ja hankelepingute täitmise keel on eesti keel.

9.5 Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel

kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

9.6 Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Täitja 1

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Rivo Reitmann Kristina Kallaste

Registrite ja Infosüsteemide Keskus OSAÜHING LOREX-GRUPP

Täitja 2 Täitja 3

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Jan Urva Vassili Ljahhovets

FINEST AS Askend Estonia OÜ

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 1

RAAMLEPINGU TEHNILINE KIRJELDUS

Raamlepingu tehniline kirjeldus sisaldub Lepingu asice konteineris eraldi pdf failina.

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 2

ARENDUSLEPINGU ERITINGIMUSED PROJEKT

Arenduslepingu eritingimused projekt sisaldub Lepingu asice konteineris eraldi pdf failina.

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 3

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED PROJEKT

Arenduslepingu üldtingimused projekt sisaldub Lepingu asice konteineris eraldi pdf failina.

Raamleping nr 2/46-25

Lisa nr 4

POOLTE VOLITATUD ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED

Poolte volitatud esindajateks raamlepingu täitmisel on:

Pool Volitatud

esindaja nimi

Volitatud

esindaja

ametikoht

Volitatud

esindaja

kontakttelefon Volitatud esindaja email

Tellija

RIK

Risto Vatsar Kohtute

infosüsteemide

tiimi tiimijuht või

tema ametlik

asendaja

+372 56460258 [email protected]

Täitja 1

OSAÜHING

LOREX-GRUPP

Kristina Kallaste projektijuht +372 55542173 [email protected]

Sergei Fedulov arhitekt +372 5110929 [email protected]

Täitja 2

FINEST AS

Ulvi Olivares-

Kaiva

valdkonnajuht +372 53039094 [email protected]

Täitja 3

Askend Estonia

OÜ

Vassili

Ljahhovets

äriarendusjuht +372 5120145 [email protected]