Harjumaa Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-1/24/9474-4
Registreeritud	21.03.2024
Sünkroonitud	30.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (93524 tm).

Failid

2024.03.21_Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine.asice

2019_0075_DP-01_Situatsiooniskeem.pdf

2024.03.21_Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine.pdf

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestami.asice

Korraldus_nr_206.pdf

Laagri-keskusala-DP-SK_20240229 (1).pdf

2024.03.21_Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine.pdf

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt

nimekirjale

21.03.2024 nr 5-1/1/2021-54

Detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine

Saue Vallavalitsus teavitab, et kehtestas 13.03.2024.a. korraldusega nr 206 Laagri aleviku

keskusala (Laagri alevikus asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, L3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12,

12a, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 8 ja Kuuse põik 40, Veskitammi

tn 4 ja 8 kinnistute) ja lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks.

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe, Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi,

Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa

ning tegemist on ca 21 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud

(ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on

amortiseerunud ja osaliselt lammutatud. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib.

Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad

ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus).

Ehitusõigus määratakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, 1 ühiskondlike hoonete

krundile perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, kahele ärimaa ja ärimaa/tootmismaa

krundile, kahele hetkel valla omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja ärimaa krundile ja

kahele üldkasutatava maa krundile (perspektiivse kergliikluse tunneli rajamiseks). Kokku

kavandatakse planeeringualale 37 hoonet, millest planeeritakse kokku 26 korterelamut.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest (kokku ca 700

korterit). Detailplaneeringu eesmärk on vastavate kruntide moodustamine, ehitusõiguse

määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine,

liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse määramine. Detailplaneering

realiseeritakse etapiviisiliselt (kokku 7 etappi) vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele,

arendusala ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeemile ja sõlmitud halduslepingus

põhimõtetel. Täiendav info detailplaneeringu kehtestamise korralduses.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Saue valla veebilehel:

https://sauevald.kovtp.ee/kehtestatud-detailplaneeringud-2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Maili Metsaots

planeeringute peaspetsialist

2 (2)

Lisad: 1) Detailplaneeringu kehtestamise korraldus nr 206.

2) Situatsiooniskeem

Maili Metsaots

+ 372 53019887 [email protected]

Korraldus_nr_206.pdf

KORRALDUS

Saue linn 13. märts 2024 nr 206

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk

Saue Vallavalitsus algatas 16. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri alevikus

asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, L3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a,

3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 8 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa

ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks.

II. Kinnistu asukoha kirjeldus

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe, Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi,

Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa

ning tegemist on ca 21 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud

(ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on

amortiseerunud ja osaliselt lammutatud. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib.

Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad

ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus).

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka

äri- ja tootmishooned, st hoonestus on väga mitmekesine. Ala dominantseteks piiravateks

objektideks on Pääsküla jõgi põhjas ja tähtsaimad tänavad alal (Veskitammi, Hoiu ja Vae).

Kontaktvööndis on välja kujunenud tihe tänavavõrk. Planeeringualal kuulub tänavavõrk

arendamisele.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Planeeritav maa-ala arendatakse korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri

aleviku uus keskus. Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt

korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja

segafunktsiooniga kvartaliks. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja

puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu eesmärk on vastavate kruntide

moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise põhimõtete

kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse määramine. Kvartalite

struktuur ja suurus lähtub sidusa tänavavõrgu lahendusest ja olemasolevast olukorrast.

Planeeringualal on lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud

servituutide vajadus ning määratud haljastuse ja heakorra nõuded. Detailplaneeringualal

toimub liitumine kaugküttesüsteemiga.

Ehitusõigus määratakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, ühele ühiskondlike

hoonete krundile perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, kahele ärimaa ja

ärimaa/tootmismaa krundile, kahele hetkel valla omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja

ärimaa krundile ja kahele üldkasutatava maa krundile (perspektiivse kergliikluse tunneli

rajamiseks). Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad ja üldkasutatava maa krundid ja

2 (19)

korrastatakse katastriüksuse piirid olemasolevate ja säilivate hoonete juures. Planeeritavad

korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini

kuni 20 m). Minimaalne vahekaugus korterelamute vahel on 15 m. Välisviimistluses tuleb

kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad

piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt terassandwich-paneelid on lubatud kasutada

äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid,

plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis. Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema

tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda

detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist. Piirdeaedade rajamine ei ole

lubatud, v.a ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal. Hoonetel kasutatavad

taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult.

Detailplaneeringuga on antud võimalus elamu- ja ärimaa kruntidele rajada maa-alune

hoonestus (1 korrus). Lisaks põhihoonetele on korterelamukruntidel lubatud püstitada iga

korterelamu kohta kuni 2 ehitist ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kuni 5 m kõrge.

Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole hoonestusalast (v.a kaitsehaljastuse alal),

kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt ühine

pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb kavandada

arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Kokku kavandatakse planeeringualale 37 hoonet, millest planeeritakse kokku 26 korterelamut.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest. Kogu elamumaal

arvestatakse kuni 700 loodava eluruumiga, koormusindeksi näitajaks jääb üldjuhul

minimaalselt 200 planeeritavatest elamumaast, üldmaast ja ühiskondlike ehitiste maast

arvutatuna. Planeeringu visiooni koostamisel on arvestatud 700 eluruumi ja minimaalselt 1,5

parkimiskohaga eluruumi kohta, millest üks koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile

ning 0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse,

mis ei pea olema vastava hoonega sama krundi piires. Korterelamute projekteerimise käigus on

vastavad lahendused võimalik täpsustada ja loovutada servituudiga kaetud parkimiskohad

munitsipaalomandisse. Kokku on kogu planeeritaval alal kuni 1075 parkimiskohta eluruumide

tarbeks, sh kuni 368 avalikult kasutatavat. Parkimise kavandamisel kasutatakse erinevaid

lahendusi – parkimine tänavamaal, parkimine osaliselt 1. korruse mahus, parkimine poolmaa-

alusel soklikorrusel. Parkimise kavandamisel on püütud maksimaalselt autovabana hoida

eelkõige elamukvartalisisesed alad, kus jääb rohkem ruumi rohelusele ja puhke- ning

spordiobjektidele. Tulenevalt Laagri aleviku kiirest arengust ja inimeste arvu kasvust suureneb

ühtlasi ka vajadus erineva funktsiooniga pindade järele. Planeeringuala idaosa on kavandatud

multifunktsionaalne äri- ja teenuste keskus kõikvõimalike teenuste, kaubanduse,

meelelahutuse pakkumiseks ning vaba aja veetmise alaks, kus parkimine on lahendatud

kombineeritult maapealse ja maa-aluse parkimisega ja/või parkimisega hoone katusel ja/või

parkimismajas nii, et oleks tagatud jalgsi ja rattaga liiklejate ohutu ja mugav liikumine kogu

kvartali piires.

Lisaks kavandatakse keskusesse erinevate hoonete vahele nn „Laagri plats“ – ala kus saaksid

toimuda turud, avalikud üritused, väiksemad kontserdid jne. „Laagri plats“ ehitatakse välja

koos kaasaegse väljakumööbli, väikevormide, kõnniteedega ja tehnovõrkudega planeeritavate

ürituste läbiviimiseks. Platsiga vahetus naabruses on sellest põhjas olev valla kultuurikeskus

koos selle juures oleva väljaehitatud avaliku ruumiga. Antud ärialade esimesel ja teisel korrusel

paikneksid kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus ja teeninduseasutused sh ka

ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus luuakse keskuse

täpsema kavandamise käigus. Rajatavate hoonete ülemistele korrustele on planeeritud

kaasaegsed büroopinnad ja majutusfunktsioon.

3 (19)

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud

Laagri alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning

Hoiu ja Vae ristumisele rajatakse ringristmik. Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-

harulise ringristmikuga. Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et tagada

ligipääs kvartalile. Hoiu tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite sissesõidu

keeld. Sinna on lubatud siseneda prügiveokil ning päästemasinatel. Kvartalites kavandada

järgmistes projekteerimise staadiumites liiklusrahustuse meetmeid. Liiklustrahustav meede

tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku. Planeeritava ala sees on kavandatud rajada neli

kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki krunte. Kõik planeeritavad tänavad on

kavandatud avaliku kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks munitsipaalomandisse. Kuna

tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Planeeringulahenduses

on kajastatud autoliiklusest võimalikult palju eraldatud kergliiklusteede võrgustik.

Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega

ning eelistada linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse

projekteerimisel tuleb tagada puudele ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades

hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Detailplaneeringuga kavandatakse ühtlasi kompaktne haljasala koos laste mängu- ja

spordiväljakuga. Detailplaneeringus on arvestuslikult iga kahe korterelamu kohta ette nähtud

üks mänguväljak (kokku 13 mänguväljakut). Lisaks kavandatakse multifunktsionaalne

spordiväljak ja välijõusaal ning väiksemad sportlikuks ajaveetmiseks sobivad rajatised.

Mänguväljakute kavandamise üldtingimused on välja toodud detailplaneeringu seletuskirjas

(punkt 3.8.1).

Detailplaneeringualal on prognoositud liikluskoormust Hoiu tänaval, Vae tänaval ja

Veskitammi tänaval, milleks on tellitud liikluskorralduse analüüs. Koostatud on liiklusuuring

kogu detailplaneeringualale, kus on kajastatud ülevaade tänasest ja perspektiivsest

liiklussagedusest, liikluskoosseisust, koormussagedustest ja ristmike läbilaskvusest. Vastavalt

uuringutulemustele tuleb projekteerida ristmike tüübid, sh ringristmike diameeter jms.

Kinnistu omanik (edaspidi nimetatud arendaja) kohustub rajama oma kuludega Keldri tee

äärse jalg- ja jalgrattatee planeeringualalt kuni riigiteeni 11420 Saku-Laagri. Arendaja

kohustub rajama väljasõidu Veskitammi tänava ringristmikule, rajama ringristmiku Vae ja Hoiu

tänava ristmikule, rajama avatud bussitaskud (<15m bussidele) koos paviljoni alustega Hoiu

tänavale. Lisaks tuleb projekteerida ja välja ehitada Hoiu tänavat ja Pääsküla jõge ületav

vähemalt 3,0 m laiune jalg- ja jalgrattatee koos jõesilla ning Hoiu tänava aluse tunneliga. Juhul,

kui tunneli rajamisel tekivad tehnilised takistused (eelkõige sademevee ärajuhtimisega), mille

tõttu tunneli realiseerimine osutub mõistliku lisakulu piires võimatuks, lepivad vald ja arendaja

kokku alternatiivse ohutu jalakäijate tee ja sõidutee ristumise lahenduse rajamises.

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on arendajal vajalik

välja ehitada riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada

hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Planeeringu osapoolte

õigused ja kohustused seoses täiendavate liikluslahendustega väljaspool planeeringuala on

reguleeritud halduslepinguga. Ristmikule lisanduv parempöörderada tuleb ellu viia juhul, kui

hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks ei ole realiseerunud AS

Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“

ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul.

Olemasolevale riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ringristmikule rajada parempöörde

lisarada Saku suunalt Hoiu tänavale vastavalt detailplaneeringu (Detailplaneeringu joonis Lisa

4 (19)

9) näidatud lahendusele. Lisas 9 näidatud lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb

ehitusprojektiga täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub ringristmik Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi

ristumiskohas väljaehitamisele koos riigitee planeeringu realiseerumisega, ringristmik ei kuulu

käesoleva detailplaneeringu mahtu. Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus

ruumivajaduse hindamiseks, mis on antud (Detailplaneeringu joonis Lisa 10). Tegemist ei ole

ehitusprojektiga vaid lisaga AS Teede Tehnokeskuse projektile nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu

ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu

tn ristmikul, mis näitab ära kuidas on võimalik lahendada Keldri 13 ja 15 ning Hoiu 14 ja 16

kinnistute ühendused rajatava eritasandilise riigiteega. Lahendust tuleb täpsustada vastavalt

olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaameti, Päästeameti, Terviseameti, ja

Transpordiametiga. Arvamuse on andnud Muinsuskaitseamet ning tehnovõrguvaldajad.

IV. Vastavus üldplaneeringule ja arengukavale

Saue valla üldplaneeringu kohaselt https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-

planeerimine/uldplaneering asub planeeringuala tiheasutusalas, maakasutuse juhtotstarbega

keskusemaa. Keskuse maa on elamute, äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks ette nähtud

maa. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud

keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja

keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms).

Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida- ja

korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe

korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes

asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse

maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole

lubatud. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 kohaselt tuleb uue hoonestuse rajamisel

tiheasustusega alal arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed,

avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Korterelamud võivad

reeglina olla kuni 5-korruselised. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega. Saue valla arengukava 2022-2035

https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-uuringud/arengukavad

alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda nii keskustes asuvate uute

kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse jäävate väiksemate arenduste

näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000 elanikuga

kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud

suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse

ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka Laagri aleviku keskuse

avaliku ruumi arendamine.

V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt 17. juulil 2023. aastal sõlmitud halduslepingus (nr 12-

2.14/9/2023) põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele

ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud

kohustusi, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja

väljastamise eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt käesoleva

detailplaneeringuga arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna

ette nähtud detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult

kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega, vastavalt Saue

Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kohustus

5 (19)

omal kulul projekteerida ning välja ehitada kõik detailplaneeringu toimimiseks vajalikud

detailplaneeringus nimetatud avaliku ruum ja planeeringukohased või planeeringuala vahetult

teenindavad teed ning tehnovõrgud ja - rajatised, sh juurdepääsuteed (k.a valla omandis olevad

teed, mis vajavad laiendamist või ümber ehitamist) koos kergliiklusteedega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid ja tuletõrjeveelahenduse ning vajadusel gaasitrassid (kuna Arendajal on

kaugkütte välja ehitamise kohustus, siis gaasitrasse ei pea ehitama) lähima olemasoleva

liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu, sadeveekanalisatsiooni ning

drenaažisüsteemi detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud

rajatistele kasutusload. Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama

detailplaneeringu toimimiseks vajalikus mahus, arvestades Laagri keskusala terviklikkust,

detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi ning võõrandama

detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistud tasuta vallale.

Üldpõhimõttena on lepitud kokku, et ehitamisele kuuluva vastava detailplaneeringu etapi

hoonetele ei väljastata ehituslube enne, kui on väljastatud ehitusluba vastava detailplaneeringu

konkreetset etappi teenindavale üldisele taristule tervikuna, sh planeeringuala välised kokku

lepitud kohustused (kontaktteede võrgustik, vee- ja kanalisatsiooni võrkude liitumispunktid

kinnistu piiril jne). Vastavalt ka kasutuslube hoonetele ei väljastata enne, kui on väljastatud

kasutusluba vastava detailplaneeringu etapi taristule. Siseteed ja võrgud ehitatakse välja koos

hoonestusega, kusjuures hoonele ei väljastata kasutusluba enne, kui vastava hoone asjakohane

teenindav taristu on saanud kasutusloa. Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva

liikluskoormuse kasvuga on vajalik ehitada välja riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn

ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt planeeringu IV. Etapi 1. hoone kasutusloa

taotlemise hetkeks. lisarada ei ole vajalik juhul, kui detailplaneeringu IV. etapi 1. hoone

kasutusloa taotlemise hetkeks on realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05

„Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420

Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul. Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub väljaehitamisele

ringristmik Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi ristumiskohas, mis ei kuulu käesoleva

detailplaneeringu mahtu. Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus ruumivajaduse

hindamiseks, mis on antud (detailplaneeringu Lisas 10.) Tegemist ei ole ehitusprojektiga.

Lahendust tuleb täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Arendaja kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust

nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või

hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda

detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks

planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui arendaja ei täida oma kokkuleppega

võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe

ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja

detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud

kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

VI. Planeeringu elluviimine

Detailplaneering kavandatakse realiseerida etapiviisiliselt (kokku 7 etappi) vastavalt

detailplaneeringu põhijoonisele, arendusala ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeemile ja

sõlmitud halduslepingu põhimõtetel. Arenduse väljaehitamise ajakava on ca 10 aastat.

VII. Toimunud menetlused, sisu ja põhjendused

Saue Vallavalitsusele esitas Laagri Kinnisvara OÜ taotluse 21.04.2020 koos eskiisettepanekuga

detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10,

10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8,

5 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistutel, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks.

6 (19)

Saue Vallavalitsus algatas 16.12.2020 korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringu koostamise ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata. Detailplaneeringu algatamisest teavitas Saue Vallavalitsus kirjalikult

Laagri aleviku keskusala naaberkinnistute omanikke ning asutusi, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu algatamisest ilmusid vastavasisulised

teated ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla veebilehel ja Ametlikes

Teadaannetes.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt oli alustatud juba Laagri keskuse ala terviklikku

planeerimist. Koostatud oli esialgne Laagri keskusala funktsionaalse tsoneerimise eskiis, mida

tutvustati ka Laagri alevikus toimunud üldplaneeringu eelnõu avalikul arutelul.

Saue Vallavalitsus võttis 02.08.2023. aasta korraldusega nr 729 vastu ja suunas

avalikustamisele Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu vastu

võtmisest ja avalikustamisest ilmusid vastavasisulised teated ajalehtedes Eesti Päevaleht ja

Saue Valdur ning Saue valla veebilehel. Lisaks teavitas detailplaneeringu avalikustamisest Saue

Vallavalitsus kirjalikult Laagri aleviku keskusala naaberkinnistute omanikke ning asutusi, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Detailplaneeringu avalikustamine toimus 25. augustist kuni 7. septembrini 2023. Avaliku

väljapaneku kestel oli võimalik tutvuda detailplaneeringu materjaliga elektrooniliselt valla

veebilehel: https://sauevald.kovtp.ee/avalikud-valjapanekud-ja-arutelud. Materjaliga oli

võimalik tutvuda ka tööaegadel valla Laagri halduskeskuses, Veskitammi 4, Laagri alevik ja

Saue vallamaja ruumides aadressil Kütise tn 8, Saue linn.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajal esitati 3 arvamuskirja. Üks arvamuskiri

laekus peale detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Saue Vallavalitsus vastas esitatud

arvamuskirjadele ning korraldas detailplaneeringu avaliku arutelu ja detailplaneeringu

lahendust tutvustava avalik arutelu 25. septembril 2023. aastal algusega kell 17.00 Laagri

kultuurikeskuses, Veskitammi 8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja tutvustas avalikul

arutelul detailplaneeringu lahendust, andis ülevaate menetluse seisust, tutvustas avaliku

väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja valla seisukohti ning põhjendas

detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi. Samuti vastas muudele detailplaneeringut

käsitlevatele küsimustele. Arvamust avaldanud isikud kutsuti avalikule arutelule. Arutelu

tulemusena jäi lahenduseta 2 avalikul väljapanekul esitatud arvamust.

Saue Vallavalitsus esitas 11.12.2023 kirjaga nr 5-1/1/2021-50 Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneeringu (detailplaneering) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul

esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.

PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on regionaalministri või tema volitatud ametniku pädevuses

planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke

arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse

ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei

arvestatud.

Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

14.02.2024 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja

kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamise, kus arvamusi

esitanud isikud ei osalenud.

7 (19)

Üks arvamust avaldanud isik teavitas ministeeriumi 04.02.2024, et tema ärakuulamisel ei osale,

kuid jääb oma esitatud arvamuse juurde. Esitatud arvamus puudutab Laagri aleviku keskusala

detailplaneeringu mõju Laagri aleviku liiklusele. Teised arvamusi esitanud isikud

ministeeriumit ei teavitanud ning seega käsitles Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ka

nende esitatud arvamusi lahendamata jäänud arvamustena. Arvamuste kohta, mille osas

kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, andis Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5.

Arvamuste esitajad ja põhjendused ning nendega arvestamine ja mitte arvestamine

Esitatud arvamus kirjalikult avalikul väljapanekul

Arvamuse esitasid detailplaneeringualaga piirnevate kinnistute omanikud, kus märkisid oma

07.09.2023 kirjas: Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringuga on endisele Porvali 29

kinnistule ette nähtud korruselamu ehitamine. Sellega muudab vald põhimõtteliselt oma

seisukohta maa kasutusviisi osas ning põhjendused, miks meile jäeti osa maad omandireformi

käigus tagastamata, osutuvad valelikeks. Asjaolud olid sellised: Omandasime Porvali 29 maade

nõudeõiguse 25.08.2006. Meile tagastati Porvali 1 maaüksus ja hiljem ka Porvali 2 maaüksus.

Osaliselt, ca 1500 m2 jäeti tagastamata ja erastati AS Sagrole põhjendusega, et seda on vaja tiigi

hooldamiseks. See osa on Hoiu 5 kinnistu osa. Nüüd kui detailplaneeringuga on Porvali 29

kinnistule ette nähtud korruselamu ehitamine, tekib olukord, kus meilt on pettuse teel ära võetud

1500 m2 korruselamumaad! Palun detailplaneeringu realiseerimise käigus ette näha selle maa

kompenseerimine. Porvali detailplaneeringu raames kohustusime välja ehitama tee. Nüüd on uus

detailplaneering ja palume selle käigus teega kaasnevate kruntide omanikel tasuda pindalale

proportsionaalselt teeehitustasu.

Vallavalitsus vastas 12.09.2023 nr 5-1/19/2022-18 kirjas, et omaaegne omandireform ja antud

detailplaneeringu menetlus on eraldiseisvad menetlused. Omandireform viidi läbi

omandireformi seaduse alusel, detailplaneeringut menetletakse aga lähtudes

planeerimisseadusest ja Saue valla üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringus ei ole piiranguid

tiigiga piirneva maa kasutamiseks. Tiigil puudub ehituskeeluvöönd, seega on lubatud ja

võimalik erinevate ehitiste kavandamine ning puudub alus küsida proportsionaalselt tee

ehituse tasu. Saue Vallavalitsus lisas, et kui arvamuse esitaja soovib tutvuda õigusvastaselt

võõrandatud maa toimikuga, on neil võimalus pöörduda Maa-ameti katastriarhiivi poole.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib, et maareformi kohta esitatud arvamust ei

ole võimalik antud detailplaneeringu menetluses arvesse võtta. Ministeeriumile esitatud

materjalidest nähtuvalt on maareform Provali kinnistu osas läbiviidud, piiride kulgemine

kokkulepitud ja maa osas isikutele kompensatsioon määratud. Porvali detailplaneeringu

elluviimiseks vajaliku tee osas kompensatsiooni määramist puudutava arvamuse osas

selgitame, et vastavalt Saue Vallavalitsuse antud selgitustele on Provali detailplaneeringu

realiseerimiseks juurdepääsude osas sõlmitud haldusleping ning arvamuse esitajatele kuuluv ja

seega hetkel veel eraomandis oleva Päikese tänav L2 teemaa kinnistul asuv tee on ennekõike

vajalik Porvali detailplaneeringu ala teenindamiseks. Võttes arvesse, et käesoleva

detailplaneeringu liikluslahendus ei ole kavandatud läbi eraomandis olevate teede ning

juurdepääsuservituutide vajadust ei ole seatud, nõustub ministeerium Saue Vallavalitsuse

seisukohaga selles, et antud juhul puudub alus kompensatsiooni määramiseks.

Esitatud arvamus peale detailplaneeringu avalikustamise lõppemist 21.09.2023.

Arvamuse esitaja märkis oma kirjas: Laagri on pikalt olnud kõigile teada kui suurlinnakärast

eemal, vaikne ja roheline alevik. Kuigi viimasel kümnel aastal on siin elanike arv vähemalt

mitmekordistunud, on tegemist siiski endiselt elusõbraliku asumiga. Seoses Laagri aleviku

keskusala detailplaneeringuga (vastu võetud 02.08.2023.a. korraldus nr. 729) on 5-korruseliste

8 (19)

kortermajade ehitusega saamas Laagrist elukeskkond, mis erineb suuresti sellest, mille pärast

paljud tänased elanikud kunagi Laagri oma elukohaks valisid. Viimased 5-korruselised

kortermajad on Laagrisse ehitatud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kõigile meie pere

Laagris elavatele sõpradele-tuttavatele ja lähinaabritele on jäänud mõistetamatuks planeeringu

kontseptsiooni see osa, milles valla täitevvõim soovib lubada 5-korruseliste kortermajade ehitust

Laagri aleviku keskusalale. Vae tänava uusarendused on alevikuruumi igati sobituvad 2- ja 3-

korruselised korterelamud ja nendest kõrgemate ehitamist ei saa teistmoodi nimetada kui

Nõukogude ajastu arhitektuuri -ja ehituspärandi jätkamist. Lisaks elukeskkonna muutusele,

alevikku sobimatute kõrgete hoonete ehitamisele, toob uus planeering sellisel kujul kaasa tohutu

elanike arvu tõusu: ca 700 korterit, minimaalselt 1500-2000 elanikku, mis tähendab ka kõigi

teenuste vajaduse hüppelist kasvu.

Ühes viimastest Saue vallalehe väljaannetest saime teada, et uude Laagri kooli esimesse klassi

läks sellel aastal üheksa klassi jagu esimese klassi õpilasi, mis on justkui rõõmustav uudis.

Tõenäoliselt läheb sama palju lapsi esimesse klassi ka järgmisel, ülejärgmisel jne. aastal. Ja kui see

tõesti nii on, siis kuidas on 5-6 aasta pärast võimalik kõik lapsed olemasolevatesse koolimajadesse

ära mahutada. Siit tekib tahtmatult küsimus, kas elanikkonna sellise kasvu kohta jagub ka

võrdväärselt lasteaia-, koolikohti ning huvialaringe lastele? Kokku planeeritakse 26 korterelamut,

700 korteriga, krundile on planeeritud kooli või lasteaia ehitus. Detailplaneeringu selgituses on

ära toodud vaid võimalus, mitte kohustus, ainult 1 kooli või ainult 1 lasteaia ehitamiseks, mis

ilmselgelt ei taga juba praegustele elanikele piisavalt lasteaia- ega koolikohti. Ette on näha suuri

muutusi esmatasandi arstiabi töökorralduses. Laagri Tervisekeskuses töötab hetkel kümmekond

perearsti, selline elanike arvu kasv tähendab veelgi suuremat tervisekeskust ja lisavajadust

perearstide kaasamiseks.

Eriti murelikuks teeb Laagri elanikke aga drastiliselt suurenev liikluskoormus. Detailplaneeringu

selgituses on kirjeldatud, et kontaktvööndis kujuneb välja tihe tänavavõrk. Tihe tänavavõrk läbib

ka eramajade ja juba valminud korterelamute piirkondi. Keskusalale on planeeritud 1075

parkimiskohta autodele (700 korterit, 1,5 parkimiskohta korteri kohta). See kõik tähendab, et

tiheda tänavavõrgu ja eramajadega piirnevale alale planeeritakse igapäevaselt vähemalt 1000

(!!!) autot lisaks. Hoiu tänavale on planeeritud veel kuni 90 korterit, ehk taas 150 (!!!) autot.

Täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik, et vallavalitsus ei ole detailplaneeringus arvesse võtnud

aleviku keskkonnale äärmiselt vaenulikke ja keskkonnahoiu eesmärkidele vastanduvaid

arenguid? Kuna valdav enamus uusarenduse elanikke jääb tööle käima väljaspoole Laagrit, siis

ilmselgelt ei ole autod kasutamiseks aleviku keskusalal, vaid äripäevadel eelkõige sõitmiseks

Tallinna suunal ja tagasi. Selline sõiduvahendite arvu hüppeline kasv suurendab liikluskoormust

ka kõigil ümberkaudsetel keskusega ühenduses olevatel tänavatel. Riigi majanduse hetke-ja

tulevikuperspektiivi arvestades on täiesti ebaselged liikluskorralduse tulevikuväljavaated

elamuhoonestuse valmimise ajaks, tegemist ei ole kindlasti teedeehituse prioriteetsete

arendusprojektiga. Lisaks rahastusele puuduvad igasugused juriidilised kokkulepped alevikust

väljaviivate liikluslahenduste elluviimiseks. Parimaks liiklusrahustuse meetmeks on ikkagi üldise

autokoormuse piiramine, ehk praeguses kontekstis Laagri aleviku elanike arvu säilitamine

mõistlikes piirides. Saue valla rahvaesinduse ülesanne on hoolida eelkõige nendest inimestest,

kelle tugi maksumaksjatena Laagri aleviku elukorraldusse on juba täna märkimisväärne, ja mitte

lähtuma kasvavast elanikkonnast kui ainsast finantsvõimekuse suurenemise võimalusest. Samuti

ei tohi vallavalitsus lähtuda tõsiasjast, et madalama korruste arvuga kortermajade või hoopis

ridaelamute rajamine mõjutab arendaja kasumit. Ilmselge, et Laagri keskus vajab kaasajastamist

ja piirkond detailplaneeringut, kuid see ei tohiks päädida kõrgete korrusmajadega, mis viib

tasakaalust välja keskkonna, milles ollakse harjutud elama ja suurendab mõistmatult elanike

arvu ilma, et oleks tagatud vajalikud teenused, ning tõstab rohepöörde ajastul Laagri aleviku

liikluskoormuse talumatuks.

9 (19)

Arvamuse esitajale edastas vallavalitsus vastuskirja koos vallapoosete seisukohtade ja

põhjendusetega 25.10.2023 kiri nr 5-1/1/2021-47. Arvamuse esitaja osales detailplaneeringu

avalikul arutelul. Vallale vastuskirja arvamuse esitaja poolt ei ole edastatud.

Vallavalitsus selgitas oma kirjas: Saue valla territooriumil reguleerib maakasutust ja

ehitustegevust Saue valla üldplaneering ning üldplaneering määratleb valla ruumilise arengu

eesmärgid järgnevateks aastateks ning Laagri aleviku keskusala maa-ala määrati

juhtotstarbega keskuse ala maaks. Eelmises (kehtestatud 2012.a.) üldplaneeringus oli

planeeringuala (põhiliselt Laagri keskusala detailplaneeringuala piires) maakasutuse

juhtotstarbeks määratud tootmis- ja ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe määramisel oli tookord

aluseks võetud olemasolev maakasutus, kuna maa-alal paiknesid AS Sagrole kuuluvad

kasvuhooned koos tootmishoonetega. AS Sagro lõpetas oma vastavasisulise äritegevuse ning

maa-alal suurusega ca 21 ha paiknenud hooned (k.a kasvuhooned) on osaliselt lammutatud ja

osaliselt lähevad lammutamisele. Kuna tegemist on Laagri aleviku keskuses asuva alaga, siis

Saue vald soovis kavandada ala maakasutuse keskusele sobivaks ja vääriliseks ning seetõttu

asendas tootmismaa juhtotstarbe keskuse maa juhtotstarbega.

Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu algatamisel kaaluti, kas kavandada näiteks 3-4

korruselised korterelamud ja suurema elamute aluse pinna tõttu jääb avalikku ruumi vähem,

või kavandada 5-korruselised korterelamud ning avalikku ruumi jääb rohkem. Vald otsustas

viimase variandi kasuks, kus oleks avalikku ruumi rohkem. Üldplaneeringus on lubatud kuni 5

korrust, arhitektuurselt oleme soovitanud viimast korrust lahendada tagasiastega. See on

teadlik valik, et hoonete ümber oleks rohkem avalikku ruumi. Hoone kõrgus pole iseenesest

probleem, kuna asustustiheduse paneb paika korterite lubatud arv pindala kohta. Antud

asukoht on Laagri aleviku keskuse ala ja üldplaneeringus määratud asustustihedus on seetõttu

põhjendatud. Eelistatud arendustegevus sellel alal on suunatud mitmekesise elukeskkonna

arendamisele ning kombineeritud sihtotstarvete rakendamisele eelkõige elukondliku ja ärilise

kinnisvara suunas. Keskuse maa juhtotstarbe määramine võimaldab paindlikult kavandada

keskuse alale sobivaid funktsioone, nagu äri, teenindus, elamine, meelelahutus jne. Enne

keskusala detailplaneeringu algatamist koostati esialgne Laagri keskusala funktsionaalse

tsoneerimise eskiis, mida tutvustati ka Laagri alevikus toimunud üldplaneeringu eelnõu

avalikul arutelul. Lisaks on detailplaneeringu koostamisel arvestatud Saue valla arengukavaga,

kus alajaotuses „Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed“ on märgitud, et Saue

vallaruumilise planeeringu eesmärke, planeerimise üldpõhimõtteid ja eelistatud praktikaid

kajastatakse valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas. Planeerimisel lähtutakse terviklikest

lahendustest, näiteks uuselamurajoone planeeritakse koos avaliku infrastruktuuri,

mänguväljakute ja muu sinna juurde kuuluvaga. Uute arenduspiirkondade puhul arvestatakse,

et avalik ruum, teed, tänavavalgustus ning haljasalad lähevad valla omandisse ning vald võtab

üle nende hoolduskohustuse. Saue valla arengukavas 2022-2035 on märgitud, et linnalises

piirkonnas on oluline kasvupotentsiaal, seda nii keskustes asuvate uute kortermajade

arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas

perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri

alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud suur osa valla

territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse

valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi

arendamine.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud, et elamurajooni planeerimisel tuleb tagada

tulevastele elanikele lasteaia- ja koolikohad. Planeeringus on kavandatud ca 2.0 ha suurusele

krundile ühiskondlik hoone (kool) ja vajadusel saab kavandada kooli juurde ka lasteaia.

Keskusala planeeringu kõrval asuval kinnistul (Laagri alevik, Koru kinnistu), mis piirneb

Pääsküla jõega ja kus detailplaneering on algatamisel, kavandatakse samuti eraldi krunt

10 (19)

lasteaia püstitamiseks. Laagri aleviku keskusala planeeringuga arendatakse lisaks

korterelamutele välja ka ärikvartal (planeeringuala kirdeosas). Ärialale kavandatakse

kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus- ja teeninduseasutused, sh vajadusel ka

ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks, näiteks ruumid perearstikeskusele.

Üldplaneeringus on keskuse maa juhtotstarve ning sellest tulenev korterelamute ehitamise

võimalus ette nähtud kuni 1 km raadiuses raudteepeatustest. Eesmärgiks on lisanduvate

elanike Laagrist väljuv liikumisvajadus (sh kaugemal töölkäimine) lahendada ühistranspordi,

eelkõige keskkonnasõbraliku ja energiaefektiivse elektrirongiliikluse baasil. Rongipeatusesse

saab mugavalt liikuda nii jalgsi kui jalgrattaga. Detailplaneeringus on kavandatud

kergliiklusteede võrgustik, mille peateed kulgevad lõunapõhjasuunaliselt Pääsküla jõest Urda

rongipeatuseni ning ida-läänesuunaliselt JuulikuTabasalu maanteest läbi Keldri tänava kuni

planeeritava ärialani. Kergteede võrgustik annab elanikele võimaluse teostada igapäevased

liikumised elukohtadest kooli-lasteaeda, era- ja avalike teenuste pakkumiskohtadesse ning

rongi- ja bussipeatustesse eelkõige jalgsi, millele vajadusel saab lisada ka jalgratta.

Detailplaneeringus on ette nähtud kaks jalgratta parkimiskohta korteri kohta. Ühistransport ja

kergliiklusteed ongi mõeldud autokasutuse vähendamiseks. Paratamatult säiluv autokasutus

jaguneb Laagri alevikust väljuva kolme suuna vahel (Veskitammi tn, Instituudi tee/Sae tn, Hoiu

tn/Juuliku-Tabasalu maantee). Planeeringu koostamise käigus on modelleeritud

perspektiivseid liiklussagedusi, olemasolev peatänavate võrgustik võimaldab neid teenindada.

Liikluskorralduse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks on planeeringus ette nähtud

ümber ehitada Hoiu tänav (sh kergliiklejatele ehitatakse tunnel) ning Hoiu ja Vae tn ristumisele

rajada ringristmik. Koostöös Transpordiametiga on ette nähtud rajada Hoiu tn ja Juuliku-

Tabasalu maantee ringristmikule täiendav parempöörderada (juhul, kui planeeringu

elluviimise jooksul ei raja riik sellele ristmikule eritasandilist liiklussõlme). Saue Vallavalitsuse

ja Laagri aleviku keskusala arendajaga on sõlmitud kirjalikud kokkulepped, mille puhul

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt 17. juulil 2023. aastal sõlmitud halduslepingu (nr 12-

2.14/9/2023) põhimõtetel.

Esitatud arvamus kirjalikult avalikul väljapanekul esitatud 29.08.2023. Arvamuse esitaja on

detailplaneeringutega külgnevate kinnistu omanik (Hoiu tn 5a), kelle poolt esitatud

arvamusega on arvestatud ja tehtud detailplaneeringus täpsustused ja täiendused. Esitatud

arvamus puudutas Hoiu tn 5a kinnistule juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendust. Arvamuse

esitaja edastas vallale kirja, et nõustub detailplaneeringu kehtestamisega 31.10.2023 kiri nr 5-

1/19/2022-24.

Arvamuse esitatud kirjalikult avalikul väljapanekul 31.08.2023. Esitatud arvamus puudutab

Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu mõju Laagri aleviku liiklusele. Arvamuse esitaja

märkis oma kirjas: vaadates läbi Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu tekkisid küsimused

pärast liiklusuuringutega tutvumist. Koostatud 2020nda aasta liiklusuuringus prognoositakse

Laagrisse liikluskoormuse kasvu aastal 2020-2040 umbes 40%. Sama prognoos tehakse ka aastal

2023 avaldatud liiklusuuringus. Küsimus vallale, kas vallal on plaan või kavatsus sedavõrd suure

liikluskoormuse kasvu vastu midagi ette võtta, et tänaste elanike liikumisvõimalused ning ohutus

Laagri alevikus liigeldes ei halveneks?

2020nda aasta liiklusuuringus on leheküljel 13 välja toodud modelleeritud keskmised

liiklussagedused. Laagri lasteaiaga piirneva Sae tänava andmetes on näha, et 2020. aastal oli

keskmiseks sageduseks 2228 autot ööpäevas. Leheküljel 22 on näha, et aastaks 2040

prognoositakse keskmiseks sageduseks 3119 autot ööpäevas, mis on umbes 40%line kasv. Aastal

2023 tehtud Saue valla teede liiklusloendus näitas, et juba praegu liigub Sae tänaval 2535 autot

ööpäevas. See on juba tänaseks 15% kasv võrreldes 2020. aastaga.

11 (19)

Saue valla teede liiklusloendus https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-

eelarve-uuringud/uuringud näitab, et Sae tänaval järgib ainult 7% sõidukitest kehtestatud

piirkiirust 30km/h. Tõsiasi, et kiirus tapab on absoluutselt selge ning on kahetsusväärne, et isegi

tänasel päeval selline liiklusolukord lasteaia asutuse lähistel tolereeritud on. Tuletas siinkohal ka

meelde, et lasteaias käivad 3-7 aastased lapsed, kes ei suuda oma nooruse tõttu liiklusest

tulenevaid ohte tajuda.

Saue valla arengukavas https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-

uuringud/uuringud on kirjas leheküljel 47: "Elanikele ja ettevõtetele on tagatud hea ligipääs

maanteede põhivõrgule ning kõigile liiklejatele turvalisus ja turvatunne liikumisel avalikus

ruumis". Leheküljel 48 on välja toodud ühe tegevusena "Nõrgemate liiklejagruppide ohutuse

tagamiseks liikluse rahustamise meetmete rakendamine tiheasustusega elamualadel." Kuidas

vald tagab suureneva liiklussageduse tingimustes kergliiklejate ohutuse Laagri lasteaia ja Sae

tänava piirkonnas kui juba täna on see piirkond hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal

liiklussageduse kui ka sõidukite kiiruste tõttu ebamugav ja ohtlik nõrgematele liikleja gruppidele?

Seda kõike hoolimata juba rakendatud liikluse rahustamise meetmetest.

Vallavalitsuse seisukohad ja põhjendused, mille kohta edastati ka vastuskiri arvamuse esitajale:

Üldplaneeringus on keskuse maa juhtotstarve ning sellest tulenev korterelamute ehitamise

võimalus ette nähtud kuni 1 km raadiuses raudteepeatustest. Eesmärgiks on lisanduvate

elanike Laagrist väljuv liikumisvajadus (sh kaugemal töölkäimine) lahendada ühistranspordi,

eelkõige keskkonnasõbraliku ja energiaefektiivse elektrirongiliikluse baasil. Rongipeatusesse

saab mugavalt liikuda nii jalgsi kui jalgrattaga. Detailplaneeringus on kavandatud

kergliiklusteede võrgustik, mille peateed kulgevad lõuna-põhjasuunaliselt Pääsküla jõest Urda

rongipeatuseni ning ida-läänesuunaliselt Juuliku-Tabasalu maanteest läbi Keldri tänava kuni

planeeritava ärialani. Kergteede võrgustik annab elanikele võimaluse teostada igapäevased

liikumised elukohtadest kooli-lasteaeda, era- ja avalikke teenuseid pakkuvatesse kohtadesse

ning rongi- ja bussipeatustesse eelkõige jalgsi, millele vajadusel saab lisada ka jalgratta.

Detailplaneeringus on ette nähtud kaks jalgratta parkimiskohta korteri kohta. Ühistransport ja

kergliiklusteed ongi mõeldud autokasutuse vähendamiseks. Paratamatult säiluv autokasutus

jaguneb Laagri alevikust väljuva kolme suuna vahel (Veskitammi tn, Instituudi tee/Sae tn, Hoiu

tn/Juuliku-Tabasalu maantee). Planeeringu koostamise käigus on modelleeritud

perspektiivseid liiklussagedusi, olemasolev peatänavate võrgustik võimaldab neid ka edaspidi

teenindada. Liikluskorralduse parandamiseks ja ohutuse suurendamiseks on planeeringus ette

nähtud ümber ehitada planeeringuala sees paiknev Hoiu tänav (sh kergliiklejatele ehitatakse

tunnel) ning Hoiu ja Vae tn ristumisele rajada ringristmik. Koostöös Transpordiametiga on ette

nähtud rajada Hoiu tn ja Juuliku-Tabasalu maantee ringristmikule täiendav parempöörderada

(juhul, kui planeeringu elluviimise jooksul ei raja riik sellele ristmikule eritasandilist

liiklussõlme).

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatud liiklusuuringus, (mis on detailplaneeringu lisa)

on uuritud prognoositavat tipptunni liiklussagedust (autot tunnis) ja aasta keskmist ööpäevast

liiklussagedust (autot ööpäevas). Valla teede viimases loenduses on näidatud nädala keskmine

liiklussagedus, mis on veidi erinev näitaja, kui aasta keskmisega võrrelda. Aasta lõikes liiklus

kõigub, suvisel ajal natuke tõuseb. Laagri aleviku elanike arvu kasvu prognoos näeb ette

liikluse kasvu kuni 40% (aastaks 2040) ning selle sisse on arvestatud ka Hoiu tn 3c ja Laagri

aleviku keskusala planeeringud. Liiklus jaotub kolmele põhilisele väljapääsule Laagri

keskusest. Sõidukite peajuurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Laagri alevikus Vae ja

Hoiu tänavatelt, mis suundub Juuliku-Tabasalu teele, Veskitammi tänavalt põhja suunas

Instituudi teele ja Sae tänavale ning ida suunas Pärnu maanteele. Tegemist on Laagri aleviku

olemasoleva peatänavate võrgustikuga ning nagu eelpool mainitud, võimaldab võrgustik

teenindada ka detailplaneeringu tulemusena lisanduvat elanikkonda. Mis puudutab

12 (19)

konkreetselt Sae tänavat ja Möldre teed, siis Möldre ja Veski kvartalite detailplaneeringus

(kehtestatud 1997, vt joonist kirja Lisa 2) on Sae tänav/Möldre tee kavandatud läbivaks

tänavaks kogu piirkonnale ning tänav täidab kohaliku jaotustänava rolli ka tulevikus.

Liiklusjaotus on näidatud põhiliselt keskusest kolmes suunas, st põhiliselt kolm väljapääsu

Laagri keskusest. Sõidukite peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud Laagri

alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt, mis suundub Juuliku -Tabasalu teele, Veskitammi tänavalt

põhjasuunas Sae tänavale ja idasuunas Pärnu maanteele. Põhiline sihtkoht on ikkagi Tallinn.

Antud detailplaneeringu raames vald detailplaneeringualast eemale jäävate tänavate

konkreetset liikluskorraldust (liiklustingimusi, sh liikluskiirust ning liiklust rahustavaid

meetmeid) ei täpsusta, kuid vald tegeleb selliste küsimustega eraldiseisvalt detailplaneeringust

sõltumata. Mis puudutab Sae tänavat, siis vald tellib pädevalt eksperdilt Sae tn

liikluskeskkonna analüüsi/eksperthinnangu ning sõltuvalt selle tulemustest kavandab vald

rakendada asjakohaseid meetmeid. Meetmete kavandamisel arvestame juba ette ka

perspektiivis detailplaneeringu tulemusel lisanduvate elanike ning potentsiaalse liikluse

suurenemisega. Eesmärgiks on tagada kõne all oleval tänavalõigul maksimaalselt mugavad ja

ohutud liikumisvõimalused kõigile liiklejagruppidele (jalakäijad, kergliiklusvahendid,

ühistransport, autod), samuti tagada ohutus nii korter- kui väikeelamute hoovidest

väljasõitudel. Tegevused viiakse ellu võimalikult kiiresti, eeldatavasti järgmisel suvel, kui on

kavas Sae tn asfaltkatte uuendamine.

Lisaks, Laagri aleviku keskusala detailplaneering asub Laagri keskuses üldplaneeringu kohasel

tiheasustusalal, mistõttu tuleb kõigil arvestada elukeskkonna muutumise võimalikkusega.

Tiheasustusalale ehitamisel on tavapärane, et omavahel ristuvad erinevate kinnistute omanike

õigused ja huvid. Elanikel tuleb taluda hoonete ehitamist, mis on lubatud üldplaneeringuga ja

on ka muidu õiguspärased. Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis

peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema privaatsusega ja tihedamalt hoonestatud

elukeskkonnaga ning sellest tulenevalt ka tihedama liiklusega. Kohaliku omavalitsuse

peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu

kujundamine, aga paratamatult ei pruugi alati olla võimalik arvestada kõikide

planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega.

Saue Vallavalitsus juhis oma kirjas tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 136 lõikele 5

võib avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik loobuda oma arvamusest,

teatades sellest detailplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

Arvamuse esitaja edastas vallale vastuskirja 06.11.2023 nr 5-1/1/2021-49, milles märkis: Ma

ei nõustunud valla seisukohtadega ja detailplaneeringu kehtestamisega. Arvamuse esitaja

hinnangul ei ole analüüsitud korterelamute tõttu suureneva autoliikluse mõjusid jalakäijatele ja

kergliiklejatele, kes liiguvad või elavad väljaspool detailplaneeringu ala. Läbi on viidud

liiklusuuring, mis näitab, et liikluskoormuse kasv Laagri aleviku peamistel tänavatel saab olema

umbes 40%. Kahjuks ei leia materjalidest analüüsi selle kohta, milliseid mõjusid (näiteks müra ja

ohtlikumad tänavad) lisanduv autoliiklus autoga mitte liikuvatele inimestele kaasa toob ja kuidas

neid mõjusid saaks vähendada. Küll aga on näha, et autoga liiklejatele mõeldes nõutakse lisa

mahapöörde raja ehitamist. 800 uue korteri lisandumine Laagrisse avaldab praegu 6000

elanikuga alevikule suurt mõju väga erinevates valdkondades alates lasteaia kohtadest kuni

erinevate tugiteenusteni. Näen, et lasteaedade teemat on detailplaneeringu materjalides

kajastatud. Samuti peaks analüüsima ka erinevaid mõjusid jalakäijatele ja kergliiklejatele, kes

liiguvad mööda Laagri aleviku teid. Laagri alevikus liigub hommikusel tipptunnil ja tegelikult

kogu päeva vältel väga palju lapsi iseseisvalt oma kodukoha ja kooli vahel kas jalgsi või

kergliikuritega. On oluline, et arvestatakse ka kõige haavatavamate liiklejatega, kelle jaoks

13 (19)

põhiline oht peitub ristumistel autoteega. Mida rohkem autosid teel liigub, seda suurem oht

kokkupõrkeks. Seos detailplaneeringuga on ilmselge. Mida rohkem kortereid, seda enam

autoliiklust Laagri alevikku tekib. Esitaja hinnangul peaks lisaks tellima liiklusohutusauditi koos

müra-analüüsiga Laagri aleviku enim mõjutatud teede kohta. Selgitan ka lähemalt, miks ma enda

esitatud küsimustele saadud vastustega rahul ei ole. Esitasin detailplaneeringuga seoses kaks

kirjalikku küsimust ja ühe suulise lisaküsimuse avalikul arutelul, mis kõik olid seotud sellega, et

korterite valmimisel kasvab oluliselt kogu aleviku liiklustihedus. Valla poolt küsimustele antud

vastused võtan subjektiivselt kokku järgnevalt. Esiteks väidetakse, et antud planeeringu käigus ei

ole vaja tegeleda väljapoole planeeringu ala jäävate liikluskorralduslike küsimustega. Teiseks

väidetakse, et Laagris olemasolev tänavatevõrk on sobiv teenindama 40% rohkem autosid. Minu

hinnangul vald ei võta tõsiselt suurenevast autoliiklusest tekkivaid negatiivseid mõjusid ning selle

asemel argumenteerib üksikute näidete abil, et jalakäijate ja kergliiklejate ohutus on tagatud või

et teemaga tegeletakse kunagi hiljem ja eraldi. Näiteks tunneli ehitamine Hoiu tänava alla omab

lokaalset mõju. Lisaks mainitakse, et uute korterelamute elanikel on lähedal rongipeatus ja

inimesed võiksid kasutada liikumiseks rohkem rongi, mis vähendaks autode hulka alevikus. See

väide on oletuslik kuna pole analüüsi, mis näitab, palju neist inimestest hakkab rongiga liikuma ja

kas rong sõidab sinna kuhu neil parasjagu minna vaja on. Täna on kasutada ainult analüüs, mis

näitab, et autode arv kasvab aastaks 2040 umbes 40%. Lisaks väidab abivallavanem vastuses

järgmist: "Kui isik valib elukohaks linna või muu tiheasustusega asula, siis peab ta põhimõtteliselt

leppima väiksema privaatsusega ja tihedamalt hoonestatud elukeskkonnaga ning sellest

tulenevalt ka tihedama liiklusega."Antud väitega olen põhimõtteliselt nõus ent see ei tähenda, et

vald võiks ignoreerida kohalike elanike muret, mis tuleneb suurenevast mürast ja suurenevast

liiklusõnnetuste juhtumise tõenäosusest. On olemas võimalusi ka suureneva autoliikluse

tingimustes parandada liiklusohutust ja vähendada liiklusmüra. Kahjuks avalikul arutelul kuulsin

suuliselt öeldud viiteid sellele, et minu poolt küsimuses näitena toodud tänaval võiks

kiiruspiiranguid tõsta. Antud mõttekäigu loogika jääb mulle arusaamatuks kuna sellise

muudatuse tulemusel tõuseks liiklusmüra ja väheneks ohutus, mis otseselt halvendab kohalike

elanike elukvaliteeti. Kirja lõpuks panen kaasa mõned mõtted

Transpordiametilt, kes on avaldanud mitmeid uudisartikleid sellest, kuidas muuta linnad

turvalisemaks.

1."Teedeinseneri haridusega Liikuvusagentuuri ekspert Marek Rannala sõnul saab linnaliikluse

muuta tunduvalt turvalisemaks ja kõigile liiklejatele mõnusamaks õigete linnakeskkonna

disainimeetoditega ning ka piirkiiruse vähendamisega." ¹

2. "Eestis on kõige suurem läbilaskevõime mõõdetud just kiirusel 30 ning see on ekspertide ringile

üldteada, et kiiruse vähenedes vähenevad pikivahed (iga auto võtab vähem ruumi) ja paraneb

liikumise sujuvus." ¹

3. "Eesti linnade senine transpordipoliitika on aga olnud autokeskne selles mõttes, et iga hinna

eest on üritatud tagada maksimaalset läbilaskvust ja kiirust, seda tegelikkuses kõigi teiste

liikumisviiside ja elukeskkonna kvaliteedi arvelt. Praktikas on see toonud kaasa autokasutuse,

ummikute ja kõigi teiste negatiivsete mõjude kasvu." ¹

4. "Teine pool on müra. On teada, et kuskil 30 km/h juures ületab rehvimüra mootorimüra ehk

sinnamaani saame tegelikult müratasemeid kontrollida,“ rääkis ta. „Kui kiirendame pidevalt 50

km/h-ni ja sealt tagasi, siis on teada, mis toimub heitgaasidega. Saasteallikas on ka rehvi- ja

piduriklotside tolm."²

5. "Kui auto sõidab jalakäijale otsa kiirusega 50 km/h, on hukkumise risk seitse korda suurem kui

kiiruse 30 km/h puhul."³

14 (19)

6. "Uuringutest on küll nähtav sõidukijuhtide valmisolek jalakäijale teed anda, kuid sellegi poolest

annab vaatlustulemuste põhjal Eesti suuremates linnades ülekäigurajal jalakäijatele teed vaid 72

protsenti autojuhtidest." ³

Kirja lõpuks panen kaasa mõned mõtted Transpordiametilt, kes on avaldanud mitmeid

uudisartikleid sellest, kuidas muuta linnad turvalisemaks.

Viited:

1.https://liikleja.postimees.ee/7836327/liikuvusekspert-kiiruse-vahendamine-muudab-liiklemise-

sujuvamaks-ja-turvalisemaks

2.https://liikleja.postimees.ee/7857375/piirkiirusel-on-pohjus-juba-vaike-kiiruseuletus-voib-olla-

tappev

3.https://liikleja.postimees.ee/7836319/puust-ja-punaselt-kuidas-isegi-vaike-kiiruseuletus-voib-

pohjustada-jalakaija-surma

Saue Vallavalitsus arvamuse esitajale 06.11.2023 kirjale nr 5-1/1/2021-49 vastuskirja ei

edastanud. Saue Vallavalitsuse seisukohalt ei ole esitatud vastuväide detailplaneeringule

põhjendatud, mis puudutab Sae tänava liikluskorraldust, kuna Sae tänav asub planeeritavast

alast eemal, siis antud tänava liikluskorraldus ei ole otseselt detailplaneeringu teema, vaid

üldine Laagri aleviku küsimus, millega vald tegeleb eraldiseisvalt sõltumata planeeringute

elluviimisest. Hiljuti on valminud Sae tn liikluskorralduse eksperthinnang

https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-uuringud/uuringud ning

vald kavandab järgmisel suvel tänava katte uuendamist, selle ettevalmistamise käigus arutab

vald läbi ka liikluskorralduslikud vajadused.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib oma kirjas, et detailplaneeringu koostamisel

on arvestatud Sae tänava liiklusuuringu, Laagri aleviku liiklusprognoosi ning ristimiku

läbilaske arvutuste uuringu tulemustega. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6. „Teede,

liikluse ja parkimise üldpõhimõtted planeeringualal“ on kirjeldatud, et sõidukite (sh teenindava

transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud Laagri alevikus Vae ja Hoiu

tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning Hoiu ja Vae ristumisele

rajatakse ringristmik. Hoiu tänavale seatakse piirkiiruseks 40 km/h. Sisetänavate teede

piirkiiruseks on 40 km/h.

Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-harulise ringristmikuga. Hoiu tänavale kavandatud

bussipeatused ning eraldatud vasakpöörderajad. Hoiu tänava sõiduradade laius on 3,0 m.

Kõnniteede laius on planeeringus kavandatud 3,0 m. Hoiu tänava lõpus taastatakse vana 2,0 m

laiune jalgtee. Hoiu tänavale on kavandatud kaks 2,5 m laiust ja 10,0 m pikkusega

eraldussaarega ülekäigurada. Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et

tagada ligipääs kvartalile. Hoiu tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite

sissesõidu keeld. Sinna on lubatud siseneda prügiveokil ning päästemasinatel. Kvartalites

kavandada järgmistes projekteerimise staadiumites liiklusrahustuse meetmeid.

Liiklustrahustav meede tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku. Sisekvartali sees oleva

ristmiku juurde on kavandatud šikaan kiiruse ohjeldamiseks. Hoiu tänava ja pargi kõrval oleva

tänava ristumisel on ettenähtud vasakpöörde keeld Hoiu tänavalt sisekvartalisse.

Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7. „Täiendavad liiklus- ja teelahendused

kontaktvööndis“ on käsitletud liikluslahendust väljaspool planeeringuala. Seletuskirja kohaselt

on vajalik seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga ehitada välja

riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt

planeeringu IV. etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Kirjeldatud lisarada ei kuulu

väljaehitamisele juhul kui detailplaneeringu IV. etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks on

15 (19)

realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu ühendustee

eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub väljaehitamisele ringristmik Hoiu tn ja riigiteele

mahasõidurambi ristumiskohas, mis ei kuulu käesoleva detailplaneeringu mahtu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium möönab, et tõenäoliselt kaasneb uute eluasemete ja

ärihoonete rajamisega liikluskoormuse kasv ja liiklusest tulenevate teatud negatiivsete mõjude

(nagu müra ja liiklusummikud) suurenemine. See aga ei tähenda, et Laagri alevikku ei võiks

üldsegi uusi eluasemekohti planeerida, kui kohalik omavalitsus on seda piisavalt põhjendanud

ja eluasemete planeerimine on toimunud õigusaktide kohaselt. Ministeeriumile esitatud

planeeringumaterjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu ehitusõiguse

ulatuse määramisel arvestanud ka infrastruktuuri koormatuse võimaliku kasvuga ning

planeeringus ette näinud meetmed liikluse rahustamiseks ja elanike turvalisuse tagamiseks.

Seega on kohalik omavalitsus selgitanud planeeringulahenduse valikut ning sellega täitnud

talle seadusega antud kaalutlus- ja selgituskohustust.

Planeeringu õigusaktidele vastavus

Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt

kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute

olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on

kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse

korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid

vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on

kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,

iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole

vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel

ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle

otsustajaks kohalik omavalitsus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse

õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud

materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud teadlikud planeeringulahendusest ning

saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste

esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse esitajate arvamuste arvesse võtmise

kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud

kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse

kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium asus seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei

ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid

heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s

sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS

§-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded.

Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Päästeamet, Keskkonnaamet,

Terviseamet) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest

teavitatud puudutatud isikuid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on

detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud

vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.

16 (19)

Järelevalve teostaja kokkuvõte:

Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab

antud juhul Saue Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust

teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik

omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava

planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.

Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud

planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui

motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis

olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis

peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon

kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata

jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise

aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse

isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu

koostamise käigus. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise

otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis 28.02.2024 kirjaga nr 14-3/3860-2 Laagri

aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiidu.

Saue Vallavalitsuse seisukohad ja põhjendused

Pikka aega on olnud Laagri arengut mõjutavaks teguriks see, et areneva elukeskkonna tsentris

on tootmismaad, eriti kuna tegemist on raudteepeatuse lähedal oleva piirkonnaga ning ca 21 ha

suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud ettevõttele (AS Sagro)

kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on amortiseerunud ja osaliselt

lammutatud.

Eelmises Saue valla üldplaneeringus oli kogu maa-ala maakasutuse juhtotstarve tootmismaa.

Täna kehtiva üldplaneeringu algatamisel kaalus vald, kas jätkata tootmismaa juhtotstarbe

säilimisega või kavandada Laagri keskusalale muu maakasutuse juhtotstarve. Valla seisukohalt

ei olnud mõistlik Laagri keskusalal, kus lähiümbruses on enamasti elamumaad, jätkata

tootmismaa juhtotstarbega, kuhu võimaldaks maakasutus tootmishooneid kavandada.

Arvestades, et AS Sagro on oma tootmistegevuse lõpetanud ja maa-alal on kasvuhooned ja

tootmishooned enamus osas lammutatud. Vald otsustas, et aleviku keskusalal tuleb määrata

maakasutuse juhtotstarbeks keskuse maa. Keskuse maa on elamute, äri- ja ühiskondlike

hoonete ehitamiseks ette nähtud maa. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud,

äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja

pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja

jalgteed, parklad, mänguväljakud jms).

Laagri aleviku keskusala on peatänavate võrk olemas. Uued sisetänavad on planeeritud 30

km/h alaks. Kasutatakse liiklustrahustavaid meetmeid. Antud planeeringu puhul pole tegemist

täiesti uue asumi planeerimisega ning siin on arvestatud juba välja kujunenud tänavavõrguga.

Lisaks on detailplaneeringualal prognoositud liikluskoormust Hoiu tänaval, Vae tänaval ja

Veskitammi tänaval, milleks on tellitud liikluskorralduse analüüs. Koostatud on liiklusuuring

kogu detailplaneeringualale, kus on kajastatud ülevaade tänasest ja perspektiivsetest

liiklussagedustest, liikluskoosseisust, koormussagedustest ja ristmike läbilaskvusest. Vastavalt

uuringutulemustele tuleb projekteerida ristmike tüübid, sh ringristmike diameeter jms.

17 (19)

Detailplaneeringus on kavandatud kergliiklusteede võrgustik, mille peateed kulgevad lõuna-

põhjasuunaliselt Pääsküla jõest Urda rongipeatuseni ning ida-läänesuunaliselt Juuliku-

Tabasalu maanteest läbi Keldri tänava kuni planeeritava ärialani. Kergteede võrgustik annab

elanikele võimaluse teostada igapäevased liikumised elukohtadest kooli-lasteaeda, era- ja

avalike teenuste pakkumiskohtadesse ning rongi- ja bussipeatustesse eelkõige jalgsi, millele

vajadusel saab lisada ka jalgratta. Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs

planeeritavatele aladele on kavandatud Laagri alevikus Vae tänavalt ja Hoiu tänavalt.

Saue valla arengukava 2022-2035 alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda

nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse

jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida

ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse

piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt

töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna

kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine, kuhu luuakse elukeskkond

kortermajade ja haljastustsoonidega.

Saue vald soovib Laagri aleviku keskusalale kavandada tervikliku lahendusega kaasaegset

elukeskkonda koos kortermajade, ärihoonete ja haljastustsoonidega, mis soosiks ala

ööpäevaringset kasutust ja vähendaks pendelrännet. Arenduse väljaehitamise ajakava on

umbes 10 aastat.

Laagri aleviku keskusala detailplaneering asub Laagri keskuses üldplaneeringu kohasel