Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

1 2

3 4

1 2 3 4

Piknikuala Piknikuala

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Kuuse põigu olemasoleva katendiga

Viia kokku Katmiku tn olemasoleva katendiga

Plan. kergliikluse tunneli asukoht, teostatavus ja tehn. lahendus täpsustada ehitusprojektis

Plan.pargi ala lahendus on illustratiivne, vt täpsemalt Lisa "Pargi eskiis"

Ühendada olemasoleva ringristmikuga, ringristmiku ümberehitamist ei planeerita

Terrasside ehitamine lubatud kuni tiigi kaldani

Planeeritav kergliikluse sild (arendaja poolt rajatav)

võimalik ühendus perspektiivse jõepromenaadiga

KANDLE TIIK

PÄ ÄS

KÜ LA

J Õ

G I

EHITUSKEELUVÖÖND 10M

EHITUSKEELUVÖÖND 10M

Perspektiivne mahasõit lahendada vastava ehitusprojektiga

Näidatud ringristmiku ruumivajadus, täpne lahendus anda ehitusprojektiga

945a

945a

72701:005:0614 Veskitammi tn 4

72701:005:0192

Möldre

72701:005:0214

Rahaveski

72701:001:0949

Vae tn 2c

72701:001:1131

Mündiveski

72701:005:0215

Lumeveski

72701:005:0296

Vae tn 2a

72701:005:0732

Jõekääru park

72701:005:0297

Vae tn 2

72701:005:0651

11401 Laagri-Harku tee

72601:001:0795

11401 Laagri-Harku tee L7

72701:005:0748

Veskitammi tn 8

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0445

Vae tn 3a

72701:005:0444

Vae tn 3b 72701:005:0449

Vae tn 3c

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:005:0309

Veskitammi tn 10

72701:005:0761

Veskitammi tn 10a

72701:005:0298

Vae tn 2b

72701:005:2540 Vae tn 6

72701:005:0294

Vae tn 6a

72701:005:0293 Vae tn 6b

72701:001:2123

Vae tänav L4

72701:005:0292 Hoiu tn 4

72701:001:1324 Hoiu tn 6

72601:001:0633

Keldri tänav L4

72701:005:0745

Keldri tn 13

72701:005:2820

Keldri tn 15

72701:005:0169 Keldri tn 6

72701:001:1104

Koru tn 21a

72701:001:1091

Koru

72701:005:0498 Hoiu tn 14

72701:005:0715 Keldri tänav L2

72701:005:0495

Keldri tn 5

72601:001:1114

Keldri tn 7

72701:005:0497 Keldri tn 8

72701:001:2121

Vae tn 4

72701:001:2122

Vae tn 4a

72701:001:2124

Vae tänav L5

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0447

Vae tn 5

72701:005:0662

Hoiu tn 3c

72701:005:0182

Hoiu tn 5a

72701:005:0189

Hoiu tn 5b

72601:001:0977

Päikese tn 7

72601:001:0979

Päikese tn 7a 72701:005:0717

Katmiku tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0479

Vae tn 18

72701:005:0299

Hoiu tn 1a

72601:001:1136

Hoiu tänav L3

72701:005:0663

Hoiu tn 3a

72701:005:0646

Hoiu tn 5

72701:005:0721

Hoiu tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0303

Hoiu tn 1

72701:005:0577

Vae tn 15

72701:005:0578

Vae tn 17

72701:005:0478

Vae tn 14

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0593

Kuuse põik L5

72701:005:0713

Kuuse põik L2

72601:001:0625

Iltre tn 1

72601:001:0240

Iltre tn 2

72601:001:0242

Vae tn 11

72701:005:0712

Kuuse põik L1 72701:005:0452

Kuuse põik 46

72701:005:0453

Kuuse põik 44

72701:005:0454

Kuuse põik 42

72701:001:1345

Kuuse põik L7

72701:005:0776

Kuuse põik L6 72701:001:2116

Kuuse põik 30

72701:001:2115

Kuuse põik 36

72701:005:0456

Kuuse põik 40

72701:005:0074

Redise tn 6

72701:005:0446

Vae tn 3

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:001:1344

Kuuse põik 38

72601:001:0241

Kuuse põik L9

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1020

Juuliku - Tabasalu tee L6

72601:001:1587

Juuliku - Tabasalu tee L5

72701:001:1019

Hoiu tn 18

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1062

Juuliku - Tabasalu tee L7

72701:001:1043

Juuliku - Tabasalu tee L8

72701:005:0605

Keldri tn 1

72701:005:0744

Koru tänav L4

72601:001:1343

Koru tänav L26

72701:001:1045

Juuliku - Tabasalu tee L10

72701:001:1117

Juuliku - Tabasalu tee L11

72701:001:0932

Keldri tn 3

72701:005:0756

Laagri-Saue tee T5

72701:005:0737

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:005:0499

Hoiu tn 16

72701:001:2057

Koru pumbamaja

72701:001:2056

Laagri-Hüüru kergtee L1

72701:001:2114

Koru

72701:001:1061

Juuliku - Tabasalu tee L18

72601:001:0978

Päikese tn 9

72701:005:0266

Hoiu tn 7a

72701:005:0282

Hoiu tn 7

72701:001:0971

Hoiu tänav L1

72701:005:2600

Hoiu tn 9

72601:001:1588

Hoiu tn 9a

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1088

Koru tänav L6

72701:005:0496

Hoiu tn 12 72701:005:0645

Hoiu tn 12a

72701:005:0289

Hoiu tn 10

72701:005:0291

Hoiu tn 10a

72701:005:0304

Hoiu tn 10c

72701:005:0305

Hoiu tn 10b

72701:005:0288

Hoiu tn 8b

72701:005:0287

Hoiu tn 872701:005:0286

Hoiu tn 8a

72701:001:1325

Hoiu tänav L2

72701:005:0302

Hoiu tn 3

72701:005:0604

Hoiu tn 3b

72701:005:0301

Hoiu tn 1b

72601:001:0238

Vae tn 13 72601:001:0239

Iltre tn 4

72601:001:0626

Iltre tänav

72701:005:0591

Lahe

72701:005:0486

Vae tn 28

72701:005:0485

Vae tn 26

72601:001:0628

Iltre tn 3

72701:005:0576

Iltre tn 6

72701:005:0581

Iltre tn 8

72701:005:0582

Iltre tn 10

72701:005:0589

Valliku

72601:001:0629

Iltre tn 9

72601:001:0624

Iltre tn 11

72601:001:0623

Redise tn 16

72601:001:0620

Iltre tänav L2

72601:001:0622

Redise tn 18

72601:001:0627

Iltre tn 5

72701:005:0586

Iltre tn 7

72701:005:0448

Vae tn 5a

72701:005:0451

Kuuse põik 48

I. KVARTAL

III. KVARTAL

IV. KVARTAL

V. KVARTAL

V. KVARTAL

II. KVARTAL

IV. KVARTAL

I. KVARTAL

III. KVARTAL

II. KVARTAL

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

5781 1300 2 EK100

20/-4 5/-1

4751 1500 2 EK100

20/-4 5/-1

2546 700 1

EK100 20/-4

5/-1

4368 850 1

EK100 20/-4

5/-1

1933 650 1

EK100 20/-4

5/-1

8741 2000 3 EK100

20/-4 5/-1

5684 1500 2 EK100

20/-4 5/-1

5781 1500 2 EK100

20/-4 5/-1

3524 1500 1 EK100

20/-4 5/-1

8260 800 3

EK100 20/-4

5/-1

3225 1500 1 EK100

20/-4 5/-1

7721 2000 3 EK100

20/-4 5/-1

22535 14500 4 BT100

24/-4 5/-120106

1000 - HP100

5/-5 0/-1

1933 1000 -

HP100 5/-5

0/-1

2125 - -

HP100 - -

7474 - -

HP100 - -

785 - -

HP100 - -

5325 2000 1

PK50/BB50 24/-4

5/-1

11771 - -

LT100 - -

1283 - -

LT100 - -

1569 - -

LT100 - -

4341 - -

LT100 - -

1248 - -

LT100 - -

3131 - -

LT100 - -

3597 - -

LT100 - -

2628 - -

LT100 - -

5295 - -

LT100 - -

407 - -

TH100 - -

4268 2000 2 BB100

24/-4 5/-1

1146 - -

LT100 - -

261 - -

LT100 - -

1

4

5

14

13

6

7

8

9

10

12

16

18

19

20

21

27

28

29

32

30

31

33

34

35

36

39

15

38

25

L1

L1

15.2 15.4

15.9 15.4 16.2

15.4

25.3

26.0

19.7

Ristmik lahendada koos POS 16 ehitusprojektiga

kortereid: 68 pk: 69

kortereid: 27 pk: 32

pk: 59

kortereid: 19 pk: 23

kortereid: 67 pk: 80

kortereid: 56 pk: 92

kortereid: 36 pk: 59

kortereid: 72 pk: 124

kortereid: 36 pk: 47

kortereid: 59 pk: 90

pk: erikalkulatsioon

pk: 47

pk: 33

pk: 5

kortereid: 36

kortereid: 56 pk: 92

kortereid: 62 pk: 100

pk: erikalkulatsioon (min 450)

pk: 67

Viia kokku olemasoleva Veskitammi tn kõnniteega

33.2

Ühendus täpsustada vast. Hoiu 3c DP lahendusele

Ühendus täpsustada vast. Hoiu 3c DP lahendusele

K-PROJEKT töö nt 21027: Koru kinnistu DP

HOIU TN EHITUSJOON

HOIU TN EHITUSJOON

Viia kokku Kuuse põik L5 kõnniteega

OÜ Skepast&Puhkim töö nt 2021_0042: Hoiu tn 3c DP algatamise ettepanek

4517 1300 2 EK100

20/-4 5/-1

kortereid: 53 pk: 58

kortereid: 62 pk: 72 5146

1500 2 EK100

20/-4 5/-1

2

3

421 - -

LK100 - -

47

55 - -

LT100 - -

40

1680 - -

LT100 - -

41

243 - -

LT100 - -

44 159 - -

LT100 - -

214 - -

LT100 - -

46 45

54 - -

LT100 - -

43

58 - -

LT100 - -

42

160 - -

LT100 - -

24

23 - -

LT100 - -

23

17

BUSBUS

301 - -

LT100 - -

37

4797 1900 1

PK50/BB50 24/-4

5/-1 pk: erikalkulatsioon

26

19018 7500 3 AH100

24/-5 5/-1

pk: 58

22

Pe rsp

ek tiiv

ne K

eld ri t

n l äb

im ur

re

11

Kergtee lahendus on illustratiivne. Vt Seletuskiri p 3.6

I. KVARTAL

4661 1500 1 EK100

20/-4 5/-1

4

kortereid: 62 pk: 62

POS NR

MAA SIHTOTSTARVE DP LIIGI JÄRGI

HOONETE ARV (PEAHOONE+ABIHOONED)

KRUNDI PINDALA, M2

MAX EHITISEALUNE PIND, M2

HOONETE MAX KÕRGUS, M

PEAHOONE MAX KORRUSELISUS

PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

KORTERITE ORIENTEERUV ARV KRUNDIL (OLEMASOLUL)

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering Põhijoonis

M 1:1000

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

20.04.2023 DP-05

Põhijoonis

Planeerija

Evelin KuusikPlaneerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:1000 2019-0075

[email protected] +372 53481668

OÜ Laagri Kinnisvara

[email protected] 6790180 Eesti 76505 Saue linn Kütise tn 8 Saue vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Märkused: 1. Kõik teede ja ristmike lahendused täpsustuvad teede projekteerimise käigus 2. Korterite arvu võib muuta kortermajade kruntide ja kvartalite vahel +/-5% , kuid korterite arv korterelamute alas ei tohi olla

suurem kui 700 korterit 3. Parkimiskohti on arvestatud 1,5 kohta korteri kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning

0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema vastava hoonega sama krundi piires.

4. Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja/või hoonealune parkimine min 50% ulatuses hoonealusest pinnast kvartali kohta.

5. POS 16 parkimist võib korraldada maa peal, maa all, parkimismajas, hoone katusel ja kombineeritult. Kui brutomaht on väiksem kui 45000 m2, tuleb ehitusprojektis lahendada parkimisvajadus 1pk/100m2 bruto ja ei ole kohustust rajada 450 kohta.

6. Haljastusprotsent arvestatakse kvartalite kaupa 7. Igas kortermajade kvartalis ei tohi olla 5. korruse pinda rohkem, kui 60% kvartali korterelamute ehitisealusest pinnast 8. POS 4, 15, 16, 22, 23, 24, 26, 27 maa-alune hoonestusala võrdub maapealse hoonestusalaga 9. Jäätmete konteinerite asukohad on illustratiivsed ja kuuluvad täpsustamsele ehitusprojektis

Kitsendused / Piirangud / Märkused

POS 16 parkimisvajadus: vt märkus 5

Arhitektuur-ehituslikud tingimused: · Katusekalle: lamekatus

· Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

· Minimaalne vahekaugus korterelamute maapealsete osade vahel on 15 m

· Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

· Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooi kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

· Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal

· Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

POS 18 ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

POS 17 ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

alajaam on perspektiivselt likvideeritav seoses Juuliku-Tabasalu

maantee ümberehitamisega

EK - korterelamumaa, E - elamumaa;

BB - kontori- ja büroohoone maa, BT - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, LB - tankla maa, Ä - ärimaa;

HP - haljasala maa, Üm - üldkasutatav maa;

AH - teadus-, haridus- ja lasteasutuse maa, PK - kogunemis-, kultuuri- ja sakraalehitise maa, Üh - ühiskondlike ehitiste maa;

TH - tootmishoone maa, T - tootmismaa;

LT - tee- ja tänavamaa, LK - kergliiklusmaa, L - transpordimaa.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 26.04.2023 nr 5-1/1/2021-40

Meie 03.05.2023 nr 7.2-1/23/9474-2

Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused korterelamute,

ärikvartali ja koolihoone rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Planeeringulahenduse seletuskiri ja asendiplaanid

Lisaadressaadid: Skepast&Puhkim OÜ

Hans Keskrand

59819102, [email protected]

Töö number 2019-0075

Korraldaja Saue Vallavalitsus, Kütise tn 8

76505 Saue linn

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Laagri Kinnisvara OÜ

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

20.04.2023

Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering

2 / 28

Algatamine 21.12.2020

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek

Kehtestamine

…

…

3 / 28

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7

2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 8

2.2. Kohalikud kitsendused .......................................................................................... 8

3. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 9

3.1. Üldlahendus ........................................................................................................ 9

3.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 10

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine .................................................................................... 10

3.4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgete väikeehitiste püstitamine .......... 12

3.5. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 12

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted planeeringualal ...................................... 13

3.7. Täiendavad liiklus- ja teelahendused kontaktvööndis .............................................. 14

3.7.1. Lisarada olemasoleval ringristmikul ...................................................................... 15 3.7.2. Eritasandiline ristumine ....................................................................................... 15

3.8. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 15

3.9. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 16

3.10. Servituudid........................................................................................................ 16

3.11. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 16

3.12. Keskkonna ja tervisekaitse abinõud ...................................................................... 17

3.12.1. Abinõud radooni mõju leevendamiseks ................................................................. 17 3.12.2. Abinõud müra leevendamiseks ............................................................................. 18 3.12.3. Loomulik valgustus ............................................................................................. 19 3.12.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 19

3.13. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 19

4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 20

4.1. Üldinfo .............................................................................................................. 20

4.2. Veevarustus ...................................................................................................... 20

4.3. Puurkaevud ....................................................................................................... 21

4.4. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 21

4.5. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 21

4.6. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 22

4.7. Sidevarustus ..................................................................................................... 22

4.8. Elektrivarustus ................................................................................................... 23

4.9. Gaasivarustus .................................................................................................... 24

4.10. Soojusvarustus .................................................................................................. 24

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 26

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine ................................................................................. 26

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused ....................................................... 26

5.3. Täiendavad kohustused seoses liikluslahendustega väljaspool planeeringuala ............ 26

5.4. Servituutide seadmine ........................................................................................ 27

5.5. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................................. 27

5.6. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ............................................................... 27

4 / 28

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Kontaktvööndi skeem

DP-04 Tugiplaan

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

DP-07.1 Servituutide plaan sidetrassidele

DP-07.2 Servituutide plaan vee- ja kanalisatsiooni trassidele

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

3. Liiklusuuring

4. 3D illustratsioon (koostaja AB Korrus)

5. Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs

6. Arhitektuurne ideekavand (koostaja AB Korrus)

7. Pargi kujunduse ideekavand (koostaja Skepast&Puhkim OÜ)

8. Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

kokkulepped detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise

kohta

9. Riigiteede nr 11420 ja 11184 ristmiku eskiis (koostaja Roadplan)

10. JUTA ja Hoiu tänava ristmiku eskiis (koostaja Roadplan)

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

5 / 28

Planeeringu osapooled

Detailplaneering koostatakse Saue Vallavalitsuse, Laagri Kinnisvara OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ

koostöös.

Koostaja:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht, detailplaneeringute üksuse juht

Korraldaja:

Saue Valalvalitsus

Huvitatud isik:

Laagri Kinnisvara OÜ

Kaupo Koitla Juhatuse liige

Tehnovõrkude osade koostajad:

Elektrivarustus ja valgustus Stanislav Timirbulatov, NSWE OÜ

Sidevarustus

Vee- ja kanalisatsioonivarustus Svetlana Kivistik, Skepast&Puhkim OÜ

Gaasivarustus Aleksandr Ledvanov, Heatconsult OÜ

Soojusvarustus

6 / 28

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-

ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus.

Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala

kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks.

Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu

eesmärk on vastavate kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja

heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava

ruumivajaduse määramine.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Krundijaotuskava koostamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Planeeringu koostamise alused

• Saue Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldus nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringu algatamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmiseks

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Saue valla üldplaneering;

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr

2019_0075, koostatud 14.10.2020)

• Planeeringu alusinfona on kasutatud 2020. aastal koostatud topo-geodeetilist mõõdistust,

koostaja Aamos Atlas OÜ

7 / 28

2. Olemasolev olukord

Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku keskosas, kus suurem osa maast on kunagi

AS-le Sagro kuulunud kasvuhoonetega hõivatud territoorium. Planeeritava ala katastriüksused on

valdavas osas täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis. Kasvuhooned on amortiseerunud ja

kuuluvad lammutamisele. Planeeringu visiooni kohaselt arendatakse maa-ala korterelamualaks koos

ärikvartaliga planeeringuala kirdeosas, millest kujuneb Laagri aleviku keskus. Olemasolev

tootmishoone ala lääneosas säilib. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi

funktsioone vastavalt huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahelistele kokkulepetele.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala, m2 Sihtotstarve

Hoiu tn 3 72701:005:0302 2810 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1a 72701:005:0299 15069 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10 72701:005:0289 10432 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1 72701:005:0303 17430 Tootmismaa 100%

Vae tn 2a 72701:005:0296 19374 Tootmismaa 100%

Vae tn 2 72701:005:0297 2287 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10a 72701:005:0291 25752 Tootmismaa 100%

Vae tn 2b 72701:005:0298 2372 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8a 72701:005:0286 1435 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8b 72701:005:0288 5049 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10c 72701:005:0304 16674 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10b 72701:005:0305 830 Tootmismaa 100%

Vae tn 3b 72701:005:0444 1502 Tootmismaa 100%

Vae tn 3c 72701:005:0449 3541 Tootmismaa 100%

Kuuse põik 40 72701:005:0456 7439 Tootmismaa 100%

Vae tn 3 72701:005:0446 6010 Tootmismaa 100%

Vae tn 3a 72701:005:0445 2881 Tootmismaa 100%

Vae tn 5a 72701:005:0448 1072 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5b 72701:005:0189 1942 Tootmismaa 100%

Keldri tn 8 72701:005:0497 6146 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 12 72701:005:0496 2295 Elamumaa 100%

Hoiu tn 12a 72701:005:0645 2043 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5 72701:005:0646 11329 Tootmismaa 100%

Vae tn 4a 72701:001:2122 4212 Tootmismaa 50% / Ärimaa 50%

Vae tn L5 72701:001:2124 542 Transpordimaa 100%

Vae tn 2c 72701:001:0949 845 Tootmismaa 100%

Vae tn 5 72701:005:0447 1768 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1b 72701:005:0301 187 Tootmismaa 100%

Vae tn 6a 72701:005:0294 407 Tootmismaa 100%

Veskitammi tn 4 72701:005:0614 5198 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Veskitammi tn 8 72701:005:0748 5325 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

8 / 28

Joonis 01. Vaade DP alale, olemasolev olukord, Maa-ameti kaldaerofoto (20110512_ID9450)

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Laagri aleviku lääneosas, vahetult väljakujunenud keskuse kõrval.

Kontaktvööndis on valdavalt elukondliku ja tööstusliku funktsiooniga objektid. Ala dominantseteks

piiravateks objektideks on Pääsküla jõgi põhjas jatähtsaimad tänavad alal (Veskitammi, Hoiu ja Vae).

Kontaktvööndis on välja kujunenud tihe tänavavõrk. Planeeringualal kuulub tänavavõrk

arendamisele.

Planeeringualalt linnulennult ca 400 m kaugusele jääb Urda raudteepeatus. Kogu ala iseloomustavad

head ühendused Tallinnaga. Planeeringuala piirneb peaaegu vahetult Nõmme linnaosaga.

2.2. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Pääsküla jõe kalda veekaitselised piirangud

• Olemasolevate puurkaevude sanitaarkaitsealad

• Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid

9 / 28

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Kogu planeeringuala liikluse prognoosimine tervikuna ja vastav ristmike dimensioneerimine

- Koormusindeks üldjuhul min 200 kogu planeeringualast arvutatuna

- Arvestamine piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja planeeritavate hoonete sobivusega

ümbritsevasse keskkonda

- Kompaktse pargiala planeerimine ala sees

- Kergliikluse soodustamine

3.1. Üldlahendus

Planeeringuala jääb looduskauni Pääsküla jõe ja raudtee vahetusse lähedusse. Planeeringuga

soovitakse luua nende objektide kasutamist soosivad võimalused põhimõttel, et liikumine puhke- ja

virgestusmaana arendatava jõeääre ja raudteepeatuste vahel oleks võimalikult mugav eelkõige jala

või rattaga liiklejale, kuid pidades silmas autode liikumise ja parkimise võimalusi. Selleks luuakse nii

sidus tänavavõrk parkimisalade ja kõnniteedega kui ka tänavaäärseid kõnniteid dubleeriv

kergliiklusteede võrgustik kvartalite sees, autoliiklusest võimalikult eraldatuna.

Tänavavõrgu kavandamisel lähtutakse olemasolevate tänavatelgede loogilisest pikendamisest.

Oluliseks tingimuseks on tupiktänavate vältimine.

Kvartalite struktuur ja suurus lähtub sidusa tänavavõrgu lahendusest ja olemasolevast olukorrast.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest. Kogu elamumaal

arvestatakse kuni 700 loodava eluruumiga, koormusindeksi näitajaks jääb üldjuhul minimaalselt 200

planeeritavatest elamumaast, üldmaast ja ühiskondlike ehitiste maast arvutatuna1 .

Planeeringu visiooni koostamisel on arvestatud 700 eluruumi ja minimaalselt 1,5 parkimiskohaga

eluruumi kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning 0,5 kohta eraldi

krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema vastava

hoonega sama krundi piires. Korterelamute projekteerimise käigus on vastavad lahendused võimalik

täpsustada ja loovutada servituudiga kaetud parkimiskohad munitsipaalomandisse. Kokku on kogu

planeeritaval alal kuni 1075 parkimiskohta eluruumide tarbeks, sh kuni 368 avalikult kasutatavat.

Parkimise kavandamisel kasutatakse erinevaid lahendusi – parkimine tänavamaal, parkimine

osaliselt 1. korruse mahus, parkimine poolmaa-alusel soklikorrusel. Parkimise kavandamisel on

püütud maksimaalselt autovabana hoida eelkõige elamukvartalisisesed alad, kus jääb rohkem ruumi

rohelusele ja puhke- ning spordiobjektidele.

Tulenevalt Laagri aleviku kiirest arengust ja inimeste arvu kasvust suureneb ühtlasi ka vajadus

erineva funktsiooniga pindade järele. Planeeringuala idaosa on kavandatud multifunktsionaalne äri-

ja teenuste keskus kõikvõimalike teenuste, kaubanduse, meelelahutuse pakkumiseks ning vaba aja

veetmise alaks, kus parkimine kuni 950 autole on lahendatud kombineeritult maapealse ja maa-

aluse parkimisega ja/või parkimisega hoone katusel ja/või parkimismajas nii, et oleks tagatud jalgsi

ja rattaga liiklejate ohutu ja mugav liikumine kogu kvartali piires.

Antud keskusesse tekkiks erinevate hoonete vahele nn „Laagri plats“ – ala kus saaksid toimuda

turud, avalikud üritused, väiksemad kontserdid jne. „Laagri plats“ ehitatakse välja koos kaasaegse

väljakumööbli, väikevormide, kõnniteedega ja tehnovõrkudega planeeritavate ürituste läbiviimiseks.

1 Halduslepingu p3.2.11 - krundipinna määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale

krundile ka Arendaja poolt väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa

10 / 28

Platsiga vahetus naabruses on sellest põhjas olev valla kultuurikeskus koos selle juures oleva

väljaehitatud avaliku ruumiga.

Antud ärialade esimesel ja teisel korrusel paikneksid kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus

ja teeninduseasutused sh ka ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus

luuakse keskuse täpsema kavandamise käigus. Rajatavate hoonete ülemistele korrustele on

planeeritud kaasaegsed büroopinnad ja majutusfunktsioon.

Antud keskuse ala on plaanis avada igast küljest ning ühendada põhja ja ida suunast valla tänases

keskuse oleva kõrghaljastusega rohealaga ja oluliste ühiskondlike objektidega.

Planeeringuala keskse elemendina on kavandatud pargiala, mis täidab nii rekreatiivset funktsiooni,

kui ka tagab kergliikluse võrgustiku sidususe ja eraldatuse autoteedest.

Ala lääneosas on kavandatud ühiskondlike hoonete krunt tulevase lasteaia-kooli ehitamiseks.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Saue valla üldplaneeringule (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40),

mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, on kõnealusel maa-alal

määratud juhtotstarbeks keskusala maa, kus koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Saue valla kehtiva üldplaneeringu ja ruumilise arengu

eesmärkidega.

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, 1 ühiskondlike hoonete krundile

perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, 2 ärimaa ja ärimaa/tootmismaa krundile, 2 hetkel valla

omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja ärimaa krundile ja 2 üldkasutatava maa krundile

(persp. kergliikluse tunneli rajamiseks). Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaa ja

üldkasutatava maa krundid ja korrastatakse katastriüksuse piirid olemasolevate ja säilivate hoonete

juures.

Detailplaneeringuga on antud võimalus elamu- ja ärimaa kruntidele rajada maa-alune hoonestus (-1)

korrus.

Lisaks sellele on lubatud paigaldada parklatesse varjualuseid, mille peal päikesepaneelid

elektriautode laadimiseks. On arvestatud igal elamukrundil ja/või sellega seotud parkla krundil kuni

350m2 (max 25 autokohta) varjualune, ärimaa kruntidel kuni 700m2 (max 50 autokohta).

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

11 / 28

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos nr

Krundi plan suurus, m2

Maa sihtotstarve vast. detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast. katastriüksuse liigile:

1 5781 EK100 E100

2 4517 EK100 E100

3 5146 EK100 E100

4 4751 EK100 E100

5 2546 EK100 E100

6 8741 EK100 E100

7 5684 EK100 E100

8 5781 EK100 E100

9 3524 EK100 E100

10 8260 EK100 E100

11 3225 EK100 E100

12 7721 EK100 E100

13 1933 EK100 E100

14 4368 EK100 E100

15 4268 BB100 Ä100

16 22535 BT100 Ä100

17 20106 HP100 Üm100

18 1933 HP100 Üm100

19 2125 HP100 Üm100

20 7474 HP100 Üm100

21 785 HP100 Üm100

22 19018 AH100 Üh100

23 23 LT100 L100

24 160 LT100 L100

25 261 LT100 L100

26 4797 PK50/BB50 Üh50/Ä50

27 5325 PK50/BB50 Üh50/Ä50

28 11771 LT100 L100

29 1283 LT100 L100

30 4341 LT100 L100

31 1248 LT100 L100

32 1569 LT100 L100

33 3131 LT100 L100

34 3597 LT100 L100

12 / 28

Pos nr

Krundi plan suurus, m2

Maa sihtotstarve vast. detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast. katastriüksuse liigile:

35 2628 LT100 L100

36 5295 LT100 L100

37 301 LT100 L100

38 1146 LT100 L100

39 407 TH100 T100

40 55 LT100 L100

41 1680 LT100 L100

42 58 LT100 L100

43 54 LT100 L100

44 243 LT100 L100

45 159 LT100 L100

46 214 LT100 L100

47 421 LK100 L100

EK – korterelamumaa, E – elamumaa; BB – kontori- ja büroohoone maa, BT – kaubandus-, toitlustus-

ja teenindushoone maa, Ä – ärimaa; HP – haljasala maa, Üm – üldkasutatav maa; AH – teadus-,

haridus- ja lasteasutuse maa, PK – kogunemis-, kultuuri- ja sakraalehitise maa, Üh – ühiskondlike

ehitiste maa; TH – tootmishoone maa, T – tootmismaa; LT – tee- ja tänavamaa, LK – kergliiklusmaa,

L – transpordimaa.

3.4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on korterelamukruntidel lubatud püstitada iga korterelamu kohta kuni 2 ehitist

ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole

hoonestusalast (v.a. kaitsehaljastuse alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt ühine pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised

ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

3.5. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: lamekatus

• Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone

kõrgeima punktini kuni 20 m);

• Minimaalne vahekaugus korterelamute vahel on 15 m

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate, krohvi vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt terassandwich- paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

13 / 28

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

• Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel

tootmismaal

• Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted planeeringualal

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud Laagri

alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning Hoiu ja Vae

ristumisele rajatakse ringristmik.

Hoiu tänavale seatakse piirkiiruseks 40 km/h. Sisetänavate teede piirkiiruseks on 40 km/h.

Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-harulise ringristmikuga. Siseringi läbimõõduks 16,0 m ja

ning kitsenduseks 2,0 m. Kõikidele harudele on kavandatud jalakäijate ülekäigurajad ning jalgteed.

Hoiu tänavale kavandatud bussipeatused ning eraldatud vasakpöörderajad. Hoiu tänava sõiduradade

laius on 3,0 m. Kõnniteede laius on planeeringus kavandatud 3,0 m. Hoiu tänava lõpus taastatakse

vana 2,0 m laiune jalgtee. Hoiu tänavale on kavandatud kaks 2,5 m laiust ja 10,0 m pikkusega

eraldussaarega ülekäigurada.

Planeeringus on arvestatud ja kontrollitud ristumiste nähtavused jooniste visuaalsel vaatlusel.

Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et tagada ligipääs kvartalile. Hoiu

tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite sissesõidu keeld. Sinna on lubatud siseneda

pürgiveokil ning päästemasinatele. Kvartalites kavandada järgmistes projekteerimise staadiumites

liiklusrahustuse meetmeid. Liiklustrahustav meede tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku.

Sisekvartali sees oleva ristmiku juurde on kavandatud šikaan kiiruse ohjeldamiseks.

Hoiu tänava ja pargi kõrval oleva tänava ristumisel on ettenähtud vasakpöörde keeld Hoiu tänavalt

sisekvartalisse.

Sisekvartali tänavad on kavandatud 6,0 m laiused. Tänavate ristumisel on planeeritud 8,0 m ja 15,0

m pöörderaadiuseid.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada neli kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki krunte.

Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks

munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha avalike tänavate vastavus standardile

EVS 843:2016.

Kahest erinevast tänavast ligipääsetavates parklates tuleb soovimatut transiitliiklust takistada

liikluskorralduslike vahenditega.

Korterelamumaa krundisisesed teed ja kõnniteed ning autoparklad peavad olema asfaltbetoon

(soovitavalt 45% graniit AC surf segu) või sillutiskivikattega. Mitte kasutada murukivi, kuna see

põhjustab liikumisraskusi abivahenditega liiklejatele.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Planeeringulahenduses on

kajastatud autoliiklusest võimalikult palju eraldatud kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklustee (sh

kõnnitee) minimaalne laius on 2,5 m, soovitatav 3 m, kergliikluse magistraalsuundadel on tee laius

4 m.

Planeeringuga on kavandatud ka kergliikluse põhimõttelised ühendused planeeringualast väljaspool.

Oluline on tagada kergliiklusühendus alates krundist POS 33 (koolist põhjas) läbi Keldri tn L4, Keldri

tn 7 ja Keldri tn 5 kuni perspektiivse Kedri tänava läbimurdeni. Põhijoonisel esitatud lahendus on

14 / 28

illustratiivne. Juhul kui kergtee ehitamise ajaks on vallal õnnestunud omandada olemasoleva

sõidutee äralõige Keldri 6 kinnistust, siis võib kergtee kavandamiseks kasutada ka seda maariba.

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Planeeringulahendusega on kavandatud jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (haljasalad, pargid,

mänguväljakud, jalg- ja kergteed, avatud õuealad, ühiskondlike ehitiste maa jms) vähemalt 20%

ulatuses algatamise hetkel Arendajale kuuluvast ja planeeritavast maa-alast. Krundipinna

määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale krundile ka Arendaja poolt

väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa. Parkimiskohtade

kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult

üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel

võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn

külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus äri ja ühiskondlike hoonete läheduses.

Avalikult kasutatavad parkimiskohad ei pea asuma hoonega sama krundi piires.

POS 16, 26, 27 rajatavate hoonete parkimise maht tuleb erikalkulatsiooniga täpsustada

ehitusprojekti koostamise staadiumis.

POS 16 ärihoone minimaalne parkimisvajadus on 450 kohta ning selle parkimise korraldamiseks võib

kasutada maapealset, maa-alust, hoonesisest (põhihoone mahus ja/või parkimismajas) ja

katusepealset parkimist ning nende kombinatsioone. Kui POS 16 hoonestuse suletud brutopind on

väiksem kui 45000 m2, ei ole kohustust rajada 450 parkimiskohta ja parkimiskohtade arv tuleb

ehitusprojektis määrata normatiiviga 1pk/100 m2 bruto.

Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja /või hoonealune parkimine min 50% ulatuses

hoonealusest pinnast kvartali kohta, mille mahtu võib kvartalite vahel muuta +/-5%. Kogu

planeeringu korterelamute alas ei tohi maa-alune ja/või hoonealune parkimine olla väiksem kui 50%

hoonealusest pinnast.

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

Korterelamute ehitusprojektis tuleb näha ette maja sees ühine hoiuruum jalgrataste, lapsevankrite

jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma treppideta. Kuna piirkond üldiselt

soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate hoonete ligipääsetavusele

jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja kergliiklusteede katenditele. Jalgratta

parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema kaetult.

Jalgrattaparklate ja/või hoiuruumide kavandamisel arvestada vajadusega tagada kohti kahele

jalgrattale iga korteri kohta.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arvu.

Detailplaneeringuga ei kavandata täiendavaid ristumiskohti riigiteedele, v.a. punktis 3.7 kirjeldatud.

3.7. Täiendavad liiklus- ja teelahendused kontaktvööndis

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on vajalik ehitada välja riigitee

11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt planeeringu IV. etapi

1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

15 / 28

Planeeringu osapoolte õigused ja kohustused seoses täiendavate liikluslahendustega väljaspool

planeeringuala on reguleeritud halduslepinguga.

3.7.1. Lisarada olemasoleval ringristmikul

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on vajalik ehitada välja riigitee

11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt planeeringu IV. etapi

1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks juhul, kui selleks ajaks ei ole realiseerunud AS Teede

Tehnokeskuse projektis nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud

eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul. Olemasolevale riigitee 11420

Saku-Laagri ja Hoiu tn ringristmikule rajada parempöörde lisarada Saku suunalt Hoiu tänavale

vastavalt detailplaneeringu Lisa 9 näidatud lahendusele. Lisas 9 näidatud lahendus on põhimõtteline

ja seda tuleb ehitusprojektiga täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Kirjeldatud lisarada ei kuulu väljaehitamisele juhul, kui realiseerub punktis 3.7.2 kirjeldatud

stsenaarium.

3.7.2. Eritasandiline ristumine

Eelmises punktis kirjeldatud lisarada ei ole vajalik juhul, kui detailplaneeringu IV. etapi 1. hoone

kasutusloa taotlemise hetkeks on realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05

„Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-

Laagri ja Hoiu tn ristmikul. Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub väljaehitamisele ringristmik

Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi ristumiskohas, mis ei kuulu käesoleva detailplaneeringu mahtu.

Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus ruumivajaduse hindamiseks, mis on antud Lisas

10. Tegemist ei ole ehitusprojektiga. Lahendust tuleb täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale

projekteerimise hetkel.

3.8. Haljastus ja heakord

ÜP kohaseid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu.

Planeeringualal ei ole metsa. Kõrghaljastust esineb planeeringualal kirde- (Kultuurimaja park,

Pääsküla jõeäärne ala) ja lääneosas (planeeritava ühiskondlike ehitiste ala piirkond ja Kandle tiigi

ümbrus). Ülejäänud DP alal esineb kõrghaljastust minimaalselt. DP alal asuvad peamiselt tootmis-

ja ärihooned, sh suurema osa alast hõlmavad amortiseerunud kasvuhooned.

DP alaga piirneva Pääsküla jõe põhjakaldal asuvad avalikus kasutuses vaba aja veetmise rajatised.

Jõe lõunakallas on osaliselt põllumaa, osaliselt kas lage või puudega haljasala. Seega on kalda-alad

tänasel päeval säilinud osaliselt veel looduslähedasena . DP-ga ei ole kavandatud elamuid kehtiva 50

m ega koostatava ÜP-ga vähendatava 10 m ehituskeeluvööndi alale.

DP paigutab hoonestusalad Pääsküla jõe ehituskeeluvööndist sarnasele kaugusele tänasel päeval

välja kujunenud ehitusjoonele ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses

rohealana, kuhu võiks perspektiivis paigutada nt mänguväljakuid jms (ei ole planeeringuala piires).

Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

16 / 28

Kõikide ehitusprojektide (sh avaliku taristu puhul) koostamisse peab olema kaasatud

maastikuarhitekt. Projektidega tuleb täiendada põhijoonisel näidatud haljastust, järgides põhimõtet,

et kortermajade vahele ja teede äärde (arvestades trassidega) tuleb kavandada privaatsust ja

turvatunnet tõstev kõrghaljastus.

Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid.

Soovitatavad on kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed).

Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Võimalikud

indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.9. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Põhijoonisele on märgitud igal krundil

jäätmete kogumise ja sorteerimise konteinerite põhimõtteline asukoht, mida tuleb täpsustada

ehitusprojektis. Prügiaedikute rajamine on keelatud. Korterelamute kruntidel tuleb kasutada

poolmaa-aluseid suure mahutavusega jäätmekonteinereid. Jäätmete kogumise asukoht paigutada

hea juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet.

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.

Lisaks sellele võib planeeringuala varustada jäätmete liigiti kogumise üldkasutatavate konteineritega

ühiskondlike ehitiste, ühistranspordipeatuste läheduses jne.

3.10. Servituudid

Avaliku kasutusega servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud põhijoonisel. Nendeks on:

- Avaliku kasutusega parklad eraomandisse jäävate kruntide piires

Tehnovõrkude valdajate kasuks seatavad servituudid on kajastatud joonistel DP-07.1 ja DP-07.2.

3.11. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ vm projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele.

Korterelamud ja ärikeskuse hoonestus kuuluvad valdavalt minimaalselt tulepüsivusklassi TP2, mis

kuulub täpsustamisele ehitusprojektis.

Ühiskondliku hoone tulepüsivusklass tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Väliskustutusvee varustuse planeerimisel on arvestatud TP1 tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, kus

tuletõkkesektiooni piirpindala on kuni 1600 m2 ja ehitis ei ole kaitstud AKS-ga.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Planeeringuala väliskustutusvee varustust lahendatakse ühisveevärgile rajatavate hüdrantidega.

Hüdrandid on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Tulekahju normvooluhulk peab olema tagatud

vastavalt normile - arvestada üldjuhul normvooluhulgaga 10 l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega

3 h, ühiskondlike hoonete krundil tagada 25 l/s tulekahju kestvusega 3 h.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

17 / 28

3.12. Keskkonna ja tervisekaitse abinõud

EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 07.10.2020) DP alal ja selle lähipiirkonnas kaitstavaid

loodusobjekte ei asu. Lähim kaitstava liigi (kanakull, Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht

asub DP alast vähemalt 800 m kaugusel. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele tõenäoliselt puudub.

Samuti ei asu DP alal ega selle mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura 2000 ala (Vääna-Posti loodusala, EE0010175) asub DP alast rohkem kui 5 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele puudub.

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Samuti tuleb jälgida, et

ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Planeeringualal toimub täna peamiselt tootmistegevus, alal asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned

(kultuurimaja, raamatukogu) ja alaga piirnevad mitmed elamud. DP elluviimisel suureneb

elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse märkimisväärset kasvu ning

nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva linnaruumiga,

võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada positiivseks.

3.12.1. Abinõud radooni mõju leevendamiseks

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga) ning Eesti

Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala normaalse

radoonisialdusega pinnasega piirkonnas (10-30 kBq/m3). Siiski on uute hoonestatavate alade

määramisel oluline radooniohuga arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni

sisseimbumise eest.

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel.

Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi

vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse, vähemal määral ka

ehitusmaterjalidest või puurkaevudest. Radooni ja tema lühiealiste tütarnukliidide (ka

tütarproduktide) sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk.

Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse,

basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, valides sobiva ehituskonstruktsiooni

ohutuma keskkonna tagamiseks.

Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea

ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

18 / 28

3.12.2. Abinõud müra leevendamiseks

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning

välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ defineeritud kui

üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ defineeritud

kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele

sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri

2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja detailplaneeringu järgse

maakasutuse otstarbe muutmisele on käsitletaval alal määruse mõistes tegemist III kategooria alaga

– keskuse maa-alad.

Vastavalt üldisele praktikale on seatud kõrge müratasemega piirkondades eesmärgiks

detailplaneeringute koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste poolt

aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel sihtväärtuse nõude täitmine.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval

85 dB ja öösel 75 dB.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute

elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003

„Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb

arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või

värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.

Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

eelpool nimetatud määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

19 / 28

3.12.3. Loomulik valgustus

Käesoleva detailplaneeringus on arvestatud ja täidetud järgmised tingimused tagamaks eluruumides

loomulik valgustus:

1. Tagatud on vaated planeeritavates eluruumides.

2. Tagatud on planeeritavates eluruumides vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas

ajavahemikul 22 aprillist kuni 22 augustini.

3. Uusehitised ei mõjuta naaberkinnistute elamuid ja nende insolatsiooni, kuna jäävad

olemasolevatest üksikelamutest vähemalt 80 m kaugusele itta ning korterelamutest ca 30 m

kaugusele läände. Lõunapoolsete tubade kaudu saavad kõik eramud piisavalt ja

maksimaalselt võimalikul määral otsest päikesevalgust.

3.12.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema sisselülitatud ainult siis, kui vaja;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud).

3.13. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• hoonete peasissepääsud rajada võimalusel avalikult kasutatavate tänavate suunas;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

20 / 28

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Tehnovõrkude lahendus on koostaud lähtuvalt võrguoperaatorite tehnilistest tingimustest,

planeeritava hoonestuse vajadusetest ja olemasolevast olukorrast. Detailplaneeringuga on

põhimõtteliselt lahendatud veevarustus, tuletõrje veevarustus, reovee kanalisatsioon, sadevee

käitlemine, elektri-, side-, gaasi- ja küttevarustus. Lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektide

koostamise staadiumis. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas on esitatud

peatükis 5.5.

4.2. Veevarustus

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on Aktsiaselts Kovek

14.12.2020 välja antud „Tehnilised eeltingimused Laagri alevikus Hoiu tn 1, 1A, 1b, 3, 5, 5B, 8a, 8b,

10, 10A, 10b, 10C, 12, 12A, Vae tn 2, 2A, 2B, 3, 3A, 3B, 3c, 4a, 5, 5b, Kuuse põik 40, Keldri tn 8,

Veskitammi tn 4, 8 kinnistute kavandatava arenduse kohta ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni)

osa koostamiseks“.

Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud ning

reoveepumplad. Uute ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on

planeeritud osaliselt kasutada olemasolevaid kaeve ja torustikke.

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Tehnovõrkude joonistel näidatud olemasolevate torustike ümbertõstmisel kannab kõik sellega seotud

kulud arendaja.

Torustikega seonduvad asjaõigused lahendatakse detailplaneeringu koostaja ja AS-i Kovek

tehnovõrkude tööprojekti koostamise käigus.

Detailplaneeringu ala töid on planeeritud realiseerida etappide kaupa. Tehnovõrkude seisukohalt

jäävad esimesse etappi sisse Vae ja Päikese tänav ehk rajatakse kommunikatsioonid kruntide Pos 1,

2, 3, 4, 5, 13, 14 tarbeks. Ülejäänud maht jääb teise etappi sisse. Olemasolevate ÜVK torustike ja

rajatiste rekonstrueerimise või täiendamise ajagraafik koostatakse koos tehnovõrkude tööprojektiga.

Planeeringuala veevarustus on tagatud Koru veetöötlusjaama baasil. Vastavalt OÜ Kiirvool koostatud

„Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs“ on

veetöötlusjaamast rajatud magistraaltorustik De160 mm suudab tagada planeeringualale vajaliku

vooluhulga nii normaaltarbimise juures kui tuletõrje olukorras.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 221 m³/d. Antud

veekogus on Koru veetöötlusjaama baasil hüdrauliliselt võimalik, kui asjaomased asutused

leevendavad nõudmisi vee radionukleiididide sisaldusele ja suurendavad lubatud väljapumbatava vee

koguseid (hetkel on kogused seatud tegeliku tarbimise järgi ega kata detailplaneeringu ala vajadust).

Muul juhul on vajalik vähemalt ühe ordoviitsium-kambriumi veekihi puurkaevu rajamine Koru

veehaarde territooriumile. Antud küsimused tuleb lahendada tööprojekti koostamise käigus, sh ka

tehtavate tööde seos arendustegevuse etappidega. Samuti tuleb tööprojekti koostamise käigus välja

selgitada Koru veetöötlusjaama veefiltrite läbilaskevõime ja võrgupumpade jõudluse suurendamise

vajadus.

Planeeritud kruntidele veevarustuse tagamiseks on ette nähtud uued veetorustikud Vae-Päikese

tänavate piirkonnas. Kruntidel Pos 22 ja 11 on ette nähtud olemasolevate veetorustike ringi tõstmine

planeeritud tänava koridori. Likvideeritavate hoonete veevarustuse torustikud likvideeritakse.

21 / 28

Igale kinnistule nähakse ette veeühendus ringistatud torustikust ja liitumispunkt, mis paigaldatakse

0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber)

DN25 kuni DN100 mm, mis varustatakse pikendatud spindli ja kapega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

4.3. Puurkaevud

Planeeringuga lahendataval alal Hoiu 12a ja Rabaveski katastriüksustel asuvad puurkaevud kuuluvad

likvideerimisele. Likvideerimine tuleb lahendada vastava projektiga. Antud puurkaevude kasutamine

täiendava veeressursi saamiseks ei ole otstarbekas, kuna nad asuvad Koru veetöötlusjaamast liiga

kaugel.

4.4. Tuletõrje veevarustus

Piirkonna tuletõrjeveevarustus on lahendatud maapealsete tuletõrjehüdrantide baasil. Vastavalt

siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on määratud piirkonnale tuletõrje

vooluhulk 10 l/s. Vajalik välistuletõrjevee kogus (10 l/sek) saadakse olemasolevatest hüdrantidest.

Lisaks on planeeritud 2 uut tuletõrjehüdranti. Uute hüdrantide asukoha valikul on arvestatud, et

veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Kuna piirkonna olemasolevate

tuletõrjehüdrantidega pole võimalik igal pool tagada vahekaugust 30 meeetrit ehitisest, siis

päästeoperatsiooni käigus saab kasutada ka kõrvalolevaid hüdrante, tingimusel, et hüdrant paikneb

ehitise sissepääsust kuni 200 meetri kaugusel.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

4.5. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud

Vae ja Hoiu tänavatel. Hoiu ja Päikese tänavate vahel planeeritud kruntide POS 1-5 kanalisatsiooni

süsteemi eelvooluks jääb olemasolev De160 kanalisatsiooni kollektor Vae tänaval ja sealt edasi Vae

reoveepumpla. Vae reoveepumpla tuleb asendada uue maa-aluse kahe pumbaga plastpumpla vastu.

Hoiu tänavast põhja suunas jäävate kruntide POS 6-12, 22 reovett tuleb kokku koguda

planeeritavasse reoveepumplasse ja pumbata Vae-Veskitamme kollektorisse. Kuna kollekori kohta

puudub usaldusväärne teostusjoonis, siis tuleb teostada videouuring alates Vae tn 2 kaevust ~200jm

ning täpsustada toru rekonstrueerimise vajadus. Igale moodustavale kinnistule on ette nähtud

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Kinnistu POS 22 läbiv

olemasolev survekanalisatsiooni torustik on ette nähtud ümber tõsta planeeritud tänava koridori.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 332 m³/d (eeldusel, et

infiltratsioon on 50% tarbimisest).

Likvideeritavate hoonete kanalisatsioonitorustikud likvideeritakse.

Kanalisatsioonisüsteemis läbiviidavad uuringud teostatakse tehnovõrkude tööprojekti koostamise

ajal. Vastavalt uuringute tulemustele lahendatakse tööprojektiga ka vajalikud ümberehitustööd.

Reovee ülepumpamiseks on ette nähtud rajada kaks uut reoveepumplat, mille vooluhulk on üle 10

m3/d ja kuja 20m. Lisaks rekonstrueeritakse (asendatakse uuega) Vae tn reoveepumpla.

22 / 28

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus

võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Hoonete maa-alusel korrusel paiknevate parklate pesuveed tuleb pärast lokaalset puhastamist

juhtida kinnistusisesesse reoveekanalisatsiooni. Maa-aluste korruste kanalisatsioonissüsteemid

lahendatakse uputuskaitsega (tagasilöögiklapp või muu sobiv lahendus).

4.6. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Planeeringuala sademevee eelvooluks on Kandle tiik ja Pääsküla jõgi.

Kruntidele POS 1-5, 14 on ette nähtud rajada sademeveekanalisatsiooni kollektor väljalasuga Kandle

tiiki. Enne tiiki juhtimist tuleb kasutada kompaktsed maa-alused sademevee puhastusseadmed –

möödavooluga õlipüüdur ja liiva-mudapüüdur. Igale planeeritud krundile on ette nähtud liitumispunkt

planeeritud sademeveekanalisatsiooniga, liitumiskaev 0,5–1,0 m väljapool kinnistu piiri. Tiiki juhitav

arvutuslik vooluhulk on ca 168 l/s.

Planeeringuala kõrval Keldri 13 ja 15 kinnistutel paikneb olemasolev Ø200 asb sademevee väljalask

Pääsküla jõkke. Selle väljalasu kaudu on jõkke juhitud sademevesi Kandle tiigist ning Vae, Kuuse,

Kuuse põik ja Hoiu tänavate sademevesi. Planeeringu alalt lisanduvate suurte sademevee kogustega

seoses vajab olemasolev sademeveekollektor ja väljalask rekonstrueerimist. Rekonstrueerimistööde

sisu ja ulatus lahendatakse tehnovõrkude tööprojektiga. Väljalasu arvutuslik läbilaskevõime peab

olema orienteeruvalt 652 l/s. Autoparklate reostusohtlik sademevesi tuleb puhastada enne ühisvõrku

suunamist lokaalses puhastusseadmes ning parkimiskorruste põrandapesuvesi juhtida

reoveekanalisatsiooni.

Katuselt sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud sademeveetorustikku. Kinnistute

parklate sademeveed hajutatakse ja immutatakse maksimaalselt oma kinnistu haljasaladel.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

Suletud parklate heitvesi juhitakse pärast lokaalset puhastamist kinnistu sisesesse

reoveekanalisatsiooni. Juhul, kui maa-alustel korrustel kasutatakse sademeveekanalisatsiooni, peab

see olema varustatud uputuskaitsega.

4.7. Sidevarustus

Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 30.12.2020 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34686644.

Detailplaneeringu alal paiknevad ja sellega piirnevad Telia Eesti AS-le kuuluvad liinirajatised. Vae

tänaval, Hoiu tänaval ja Keldri tänaval paiknevad Telia Eesti AS liinirajatised.

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud lähtuvana maa-alal olemasolevast

sidekanalisatsioonist. Uue hoonestuse planeerimisel on transpordimaa kruntidele ette nähtud

asukohad liinirajatiste rajamiseks. Igale krundile on ette nähtud liitumispunkt. Telekommunikatsiooni

liinrajatiste planeerimisel on arvestatud tingimusega planeerida need avaliku kasutuse sihtotstarbega

maadele.

23 / 28

Telia Eesti AS-le kuuluvate liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja

isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine toimuvad Tellija kulul, vastavalt „

Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Väljastatud telekommunikatsioonialaste tehniliste

tingimustega ei võta Telia Eesti AS endale kohustust omandada hoonestaja poolt ehitatavad

liinirajatised ostu teel.

Tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

Tööprojekti tehnilistes tingimustes määrata Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite

paigaldamine. Ehitusprojekti staadiumis on igale hoonele ette nähtud rajada individuaalne sisestus.

Sidekanalisatsioon on soovitav ehitada näiteks OPTO tüüpi PVC torudest. Sidekanalisatsiooni

paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m.

Krundisisene osa lahendada elamu tööprojekti koosseisus omanike vahenditest.

Ehitusprojektis tuleb näha ette hoonestuse ja tunneli alasse jäävale Telia sidekaevude ümbertõstmise

ja vajadusel asendusrajatised kaablikanalisatsioonile. Olemasolevad sidekaevud ei tohi jääda

sõidutee alla. Haljasribadel, ohtussaartel jms paiknemine ei ole keelatud. Tunneli ehitamisel tagada

säilitavate kommunikatsioonide kaitset vigastamisest.

Vae 2 hoones paikneb oluline sidesõlm. Hoone lammutamise/ümberehitamise käigus tuleb sidesõlm

tõsta püsivasse konteinertüüpi seadme hoonesse mõõtudega 6 x 3 m, mille võimalik asukoht on

näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Vae tn 2 hoone ja seal asuva sidesõlme lammutamisel

lahendada sidesõlme ja -trasside ümbertõstmine koostöös Telia Eesti AS-ga. Täpsem tehniline

lahendus koostatakse ehitusprojekti käigus ja kooskõlastatakse Telia Eesti AS-ga.

Tööde teostamine Telia Eesti AS sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult

Telia Eesti AS kaablijärelvalve allüksusega.

4.8. Elektrivarustus

Kuna planeeritav ala jääb Osaühing Sagro Elekter turupiirkonda, siis on detailplaneeringu projekti

elektrivarustuse osa lahenduse aluseks Osaühing Sagro Elekter 15.10.2020. a välja antud tehnilised

tingimused nr. TT01/20 ja TT01/20-2.

Tabel 3. Elektrikoormuste tabel kvartalite järgi

KV Nimetus Arvutuslik elektrikoormus

Pa/Ia (kW/A) Alajaamad

1 2 3 5

I KORTERELAMUD 500/760 «Klaaskasvuhoone» *)

II KORTERELAMUD 350/530 PLANEERITAV

III KORTERELAMUD 300/460 «Kasvuhoone» *)

IV KORTERELAMUD 145/220 «Olme» *)

V KORTERELAMUD 145/220 PLANEERITAV (II kv)

PLANEERITAVA ALA

TARBIJAD KOKKU

(KOOS ERIAEGSUSEGA)

1350/2250

*) Renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

**) Vajadusel renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

24 / 28

Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud peamiselt olemasolevate alajaamade baasil.

II ja V kvartalite 0,4 kV elektrivarustuseks ehitatakse II kvartali ehitamise käigus uus alajaam,

olemasolevate Kombinaadi I, Kombinaadi II ja Kombinaadi III alajaamade asemele.

Alajaama keskpinge elektrivarustuseks kasutatakse olemasolevad keskpinge maakaabelliinid.

Pos 22 krundi elektrivarustus lahendatakse «Saeveski» alajaama baasil.

Planeeritavast võrgust lahendatakse ka olemasolevate Hoiu 3a (32 A) ja Hoiu 5a (100 A) hoonete

elektrivarustus.

Madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena, tarbijate ühendamiseks paigaldatakse transiit-

sisestuskilbid ja kahetariifse arvestussüsteemiga mõõtekilbid.

Tänavavalgustuse projekteerimise aluseks on Saue valla tehnilised tingimused väljastatud

12.11.2020 ja Osaühing Sagro Elekter 15.10.2020. a välja antud tehnilised tingimused nr. TT01/20.

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED lampidega valgustid. Valgustid paigaldatakse

metallpostidele. Valgustitele näha ette lambi kaupa distantsilt juhitavus (nn tark valgusti) või tehase

poolne min 2 astmeline eelhäälestus (80/60 %).

Kogu valgustuse projekteerimine peab arvestama Kard Männil-I koostatud “Laagri aleviku

kujunduskava”, mille valgustuse temaatika on mustad valgustuspostid. Pargialadel ja

mänguväljakutel peaks olema kasutatud silindrilisi poste koonuspostide asemel. Pargialadel

võimalusel kasutada madalamad (4m) postid ja kaaluda ka valgustuse kombineerimist koos nn

pollarvalgustitega (näiteks mänguväljakute juures).

Postide vahekaugused tulenevad projekteerija valgusarvutustest. Parkla valgustamiseks valida

valgustid, mille optika on mõeldud just parklate valgustamiseks.

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Toitekaablid paigaldada pinnasesse ja

plastist kaitsetorusse. Paigaldatava kaabli sügavus sõidutee all vähemalt 1m haljasala 0,7m.

Käesolev lahendus on koostatud detailplaneeringu mahus vajaliku täpsusega. Planeeritavate hoonete

liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Konkreetsete objektide elektrivarustus (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajatelt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

4.9. Gaasivarustus

Ei ole planeeritud.

4.10. Soojusvarustus

Käesoleva tööga lahendatakse Hoiu tn 1, 1a, 3, 10, 10a, 10b, 10c, Vae tn 2a, 2b kinnistute

soojavarustus detailplaneeringu mahus.

Planeeritav ala kuulub Adven Eesti AS kaugkütte piirkonda ning soojavarustus on lahendatud Adven

Eesti AS 14.10.2020 väljastatud tehniliste tingimuste nr 3-11 alusel.

Planeeritava hoonete soojusvarustuseks on ette nähtud teha hargnemised olemasolevast

soojustorustikust Vae tänaval 6 ja Vae tänaval 2a. Planeeritava soojatarbimise tagamiseks on ette

nähtud ühendada olemasolev soojatorustik uute torustikega. Detailplaneeringuga nähakse ette

sõltumatu soojuskoormuse ühendusskeem läbi automatiseeritud soojussõlme. Planeeritud kruntidele

on ette nähtud teha üks liitumispunkt krundi piiril.

Planeeritava maa-ala hoonete soojusvõrguga liitumine on ette nähtud teha hoonete esimesel korrusel

ja lahendatakse tööprojektis, sõltuvalt hoonete konstruktsioonist ja soojussõlmede asukohtadest.

Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud II isolatsiooni klassi eelisoleeritud

signaaltraatidega kaugkütte torudega.

25 / 28

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

26 / 28

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine

Detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (7 etappi) vastavalt algatamise otsuse juures olevale

lisale 3. Etappide järjestust, piire ja mahte on võimalik muuta kokkuleppel Saue Vallavalitsusega,

eeldusel, et on täidetud vastava etapiga seotud infrastruktuuri väljaehitamisega ja selle üleandmise

ning vara tasuta vallale võõrandamisega seotud kohustused.

Täpsemalt vt Lisa „Arenduse ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeem“

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (sõlmitud 1.

oktoobril 2020. aastal kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega, kaasneb arendajal kehtestatud

planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud

avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Enne detailplaneeringu või selle osa

vastuvõtmisele esitamist sõlmivad pooled vajadusel omavahel täiendavalt kokkuleppe lahutamatu

lisakokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega, sh detailplaneeringu etappide kohase

infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta

võõrandamise kohta.

Nimetatud kokkulepe on käesoleva planeeringu kohustuslik lisa. Täpsemalt vt Lisa „Haldusleping

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped

detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja

nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“.

5.3. Täiendavad kohustused seoses liikluslahendustega väljaspool

planeeringuala

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on vajalik välja ehitada riigitee

11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt planeeringu IV etapi

1.hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Planeeringu osapoolte õigused ja kohustused seoses täiendavate liikluslahendustega väljaspool

planeeringuala on reguleeritud halduslepinguga.

Ristmikule lisanduv parempöörderada tuleb ellu viia juhul, kui hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone

kasutusloa taotlemise hetkeks ei ole realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05

27 / 28

„Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-

Laagri ja Hoiu tn ristmikul. Olemasolevale riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ringristmikule rajada

parempöörde lisarada Saku suunalt Hoiu tänavale vastavalt detailplaneeringu Lisa 9 näidatud

lahendusele. Lisas 9 näidatud lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb ehitusprojektiga täpsustada

vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub ringristmik Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi

ristumiskohas väljaehitamisele koos riigitee planeeringu realiseerumisega, ringristmik ei kuulu

käesoleva detailplaneeringu mahtu. Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus

ruumivajaduse hindamiseks, mis on antud Lisas 10. Tegemist ei ole ehitusprojektiga vaid lisaga AS

Teede Tehnokeskuse projektile nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud

eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul, mis näitab ära kuidas on

võimalik lahendada Keldri 13 ja 15 ning Hoiu 14 ja 16 kinnistute ühendused rajatava eritasandilise

riigiteega. Lahendust tuleb täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

5.4. Servituutide seadmine

Avalikku kasutusse jääva taristu (parklad) servituudi seadmise vajaduse korral tuleb vastavad

servituudialad seada ehitusloa taotluse menetlemise käigus, kuna nimetatud lahendused võivad

ehitusprojektides täpsustuda ja muutuda võrreldes põhijoonisel toodud lahendusega.

Tehnovõrkude valdajate kasuks seatavate servituutide põhimõtteline vajadus on näidatud joonistel

DP-07.1 ja DP-07.2. Täpsed servituudialad tuleb määrata vastavalt võrkude ehitusprojekti järgsele

lahendusele.

5.5. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks

Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest

nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Elamute ja ühiskondlike hoonete projekteerimisel tuleb esmalt koostada radooniuuring ja ohtliku

radoonitaseme ilmnemisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Hoonete projekteerimisel välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb

arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste

vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele.

Tulenevalt maa-aluste parkimiskorruste (kuni -4 m) kavandamisega, millega seoses võib tekkida

vajadus põhjavee välja pumpamiseks, tuleb eelnevalt taotleda keskkonnaluba, kui ehitustööde ajal

ületatakse põhjavee võtmisel veeseaduse § 187 punktis 2 toodud künnist, st võetakse põhjavett

rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas.

5.6. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks

Ehitusprojekti koostamisel tuleb tehnovõrkude projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused

ja projekt täiendavalt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.

Elektrilevi OÜ:

28 / 28

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Telia Eesti AS:

• Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

• Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

• Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellidaTelia täiendavad tehnilised tingimused;

• Telia Eesti AS sideehitiste ümberehitamiseks uues asukohaks, rekonstrueerimiseks samas

asukohas taotleda uued tehnilised tingimused ja koostada vastav põhiprojekt.

• Projekti mahus arvestada, et enne Telia sideehitise ümberehitamist peab

ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Telia Eesti AS-ga sideehitise ümberehitamise

lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on Ümberpaigaldusest huvitatud isik,

tööde teostaja ja Telia Eesti AS. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud

esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitiste-hooldus/;

• Juhul kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab AÕS §158 lg 5 ja

AÕSRS §152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja

ehk asjast huvitatud isik, k.a. uues sideehitise asukohas maakasutamise seadustamisega

seotud kulud. Asendusrajatisi on kavandatud ka eramaadele, vajalik on projektialusel ette

seadustamine. Maakasutuse seadustamiseks Telia Eesti AS poolt volitatud isikute nimekiri

lisatakse kolmepoolsele kokkuleppele. Telia Eesti AS väljastab olemasolevate kaablite

ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide esitamist ja

aktsepteerimist Telia infosüsteemis https://geopank.elion.ee/.

Aktsiaselts KOVEK:

• Keldri tn L2, L4, Keldri tn 6, Rahaveski, Möldre ja Hoiu tn L3 seatakse servituut või

sundvaldus AS Kovek poolt.

• Kinnistutel, kus torustik on ehitatud teisiti kui servituut seatud, seab servituudid AS Kovek.

Need kinnistud on: Hoiu tn 10a ja 10c, Vae tn 2c. Ülejäänud detailplaneeringule jäävate

kinnistute torustikele servituudi seadmise organiseerib ja kulud kannab Arendaja.

• Detailplaneeringu alal on tagatud tuletõrjevesi 10 /s. Suurema vajaduse korral lahendada

veevajadus mahutite baasil.

• Kanalisatsioonisüsteemis läbiviidavad uuringud teostatatakse tehnovõrkude tööprojekti

koostamise ajal. Vastavalt uuringute tulemustele lahendatakse tööprojektiga vajalikud

ümberehitustööd. Lisaks lahendatakse Vae reoveepumpla asukoht (praegu tee all) ning

selle rekonstrueerimine.

• Hoonete maa-alustel korrustel tuleb kanalisatsioonisüsteem lahendada uputuskaitsega

(tagasilöögiklapp või muu sobiv lahendus)

• Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimise sisu ja ulatus lahendada tehnovõrkude

tööprojektiga.

• Maa-alustel korrustel peab sademeveele olema planeeritud uputuskaitse

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda projekteerimiseks tehnilised tingimused.

• Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisels tuleb tagada, et olemasolev AS Kovek

torustik peab toimima häireteta.

35 ,7 6

35 ,6 6

35 ,2 5

35 ,1 5

33,80

33,00

34 ,2 4

35 ,0 7

35 ,2 7

4

6

57

8

9

10 11

Ka ldo

sa

50 .00

Tä iso

sa 20 .00

Aeglustusraja kaldosa 50.00

Arvutuslik järjekorra pikkus 70.00

3.00

4.00

3.0 0

4.0 0

4.00 0.50 0.50

1.0 0

0.50

0.5 0

0.5 0

Truubi pikendamine Ø600 mm, L=4,0 m

1:2 ,0

1:2 ,0

1:2,0

1:2,0

Truubi pikendamine Ø400 mm, L=1,0 m

1:4,0

1:4,0

1:2 ,0

1:2 ,0

1:2 ,0

Laagri

Saue

11420 Saku - Laagri

Hoiu tn

11184 Alliku - Laagri

N

S

W

E

Töö nimetusTellija

Joonise nimetus

Töö nr

Mõõtkava

Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected] www.roadplan.ee

COMBICON OÜ Tähesaju tee 14,

Tallinn, 13917 Mariin Ling-Kivima +372 5455 2819

[email protected]

22014-1Laagri keskusala teed ja tehnovõrgud

Riigiteede nr 11420 ja 11184 ristmik 1:500

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir

Projekteeritud tee servajooned

Projekteeritud tugipeenar

Projekteeritud kraav

Olemasolev teekattemärgistus

Projekteeritud teekattemärgistus

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 1

Projekteeritud haljasalade murukate

Olemasolevad objektid (K-Projekt AS töö nr 12089B)