Harjumaa Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmineja avalikustamisest teavitamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.08.2023 11:23

Adressaat: <[email protected]>

Teema: Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu avalikustamisest teavitamine

Manused: Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtm.asice

Tere

Saue Vallavalitsus teavitab Transpordiametit, et võttis 02.08.2023. aasta korraldusega nr 729

vastu ja suunas avalikustamisele Laagri aleviku keskusala (Laagri alevikus asuvate Hoiu tn 1,

1a, 1b, 3, L3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5,

5a, L5, 6a, Keldri tn 8 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8) kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa

ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku

keskosa ning tegemist on ca 21 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on

hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned

on amortiseerunud ja osaliselt lammutatud. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib.

Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad

ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla

Kultuurikeskus).Lisainfo detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses.

Detailplaneeringute avalikustamine toimub 25. augustist kuni 7. septembrini 2023.

Detailplaneeringu materjaliga saab tutvuda elektrooniliselt valla veebilehel:

http://sauevald.ee/avalikud-valjapanekud-ja-arutelud

Lugupidamisega

Maili Metsaots

Saue Vallavalitsus

planeeringute peaspetsialist

Laagri halduskeskus

+ 372 53019887

KORRALDUS

Saue linn 2. august 2023 nr 729

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine ja avalikustamine

I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk

Saue Vallavalitsus algatas 16. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri alevikus

asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, L3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a,

3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 8 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa

ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks.

II. Kinnistu asukoha kirjeldus

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe, Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi,

Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa

ning tegemist on ca 21 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud

(ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on

amortiseerunud ja osaliselt lammutatud. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib.

Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad

ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus).

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka

äri- ja tootmishooneid, st hoonestus väga mitmekesine. Ala dominantseteks piiravateks

objektideks on Pääsküla jõgi põhjas ja tähtsaimad tänavad alal (Veskitammi, Hoiu ja Vae).

Kontaktvööndis on välja kujunenud tihe tänavavõrk. Planeeringualal kuulub tänavavõrk

arendamisele.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, sisu ja toimunud menetlus

Planeeritav maa-ala arendatakse korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri

aleviku uus keskus. Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt

korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja

segafunktsiooniga kvartaliks. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja

puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu eesmärk on vastavate kruntide

moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise põhimõtete

kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse määramine. Kvartalite

struktuur ja suurus lähtub sidusa tänavavõrgu lahendusest ja olemasolevast olukorrast.

Planeeringualal on lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud

servituutide vajadus ning määratud haljastuse ja heakorra nõuded. Detailplaneeringualal

toimub liitumine kaugküttesüsteemiga.

Ehitusõigust määratakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, 1 ühiskondlike

hoonete krundile perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, kahele ärimaa ja

ärimaa/tootmismaa krundile, kahele hetkel valla omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja

ärimaa krundile ja kahele üldkasutatava maa krundile (perspektiivse kergliikluse tunneli

2 (6)

rajamiseks). Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad ja üldkasutatava maa krundid ja

korrastatakse katastriüksuse piirid olemasolevate ja säilivate hoonete juures.

Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone

kõrgeima punktini kuni 20 m). Minimaalne vahekaugus korterelamute vahel on 15 m.

Välisviimistluses tuleb kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, kaasaegseid ning kvaliteetseid

materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt terassandwich-

paneelid on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud

on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis. Hoonete fassaadid

võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni

kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist. Piirdeaedade

rajamine ei ole lubatud, v.a ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal. Hoonetel

kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult.

Detailplaneeringuga on antud võimalus elamu- ja ärimaa kruntidele rajada maa-alune

hoonestus (1) korrus. Lisaks põhihoonetele on korterelamukruntidel lubatud püstitada iga

korterelamu kohta kuni 2 ehitist ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kuni 5 m kõrge.

Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole hoonestusalast (v.a kaitsehaljastuse alal),

kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt ühine

pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb kavandada

arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Kokku kavandatakse planeeringualale 37 hoonet, millest planeeritakse kokku 26 korterelamut.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest. Kogu elamumaal

arvestatakse kuni 700 loodava eluruumiga, koormusindeksi näitajaks jääb üldjuhul

minimaalselt 200 planeeritavatest elamumaast, üldmaast ja ühiskondlike ehitiste maast

arvutatuna. Planeeringu visiooni koostamisel on arvestatud 700 eluruumi ja minimaalselt 1,5

parkimiskohaga eluruumi kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile

ning 0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse,

mis ei pea olema vastava hoonega sama krundi piires. Korterelamute projekteerimise käigus on

vastavad lahendused võimalik täpsustada ja loovutada servituudiga kaetud parkimiskohad

munitsipaalomandisse. Kokku on kogu planeeritaval alal kuni 1075 parkimiskohta eluruumide

tarbeks, sh kuni 368 avalikult kasutatavat. Parkimise kavandamisel kasutatakse erinevaid

lahendusi – parkimine tänavamaal, parkimine osaliselt 1. korruse mahus, parkimine poolmaa-

alusel soklikorrusel. Parkimise kavandamisel on püütud maksimaalselt autovabana hoida

eelkõige elamukvartalisisesed alad, kus jääb rohkem ruumi rohelusele ja puhke- ning

spordiobjektidele. Tulenevalt Laagri aleviku kiirest arengust ja inimeste arvu kasvust suureneb

ühtlasi ka vajadus erineva funktsiooniga pindade järele. Planeeringuala idaosa on kavandatud

multifunktsionaalne äri- ja teenuste keskus kõikvõimalike teenuste, kaubanduse,

meelelahutuse pakkumiseks ning vaba aja veetmise alaks, kus parkimine on lahendatud

kombineeritult maapealse ja maa-aluse parkimisega ja/või parkimisega hoone katusel ja/või

parkimismajas nii, et oleks tagatud jalgsi ja rattaga liiklejate ohutu ja mugav liikumine kogu

kvartali piires.

Lisaks kavandatakse keskusesse erinevate hoonete vahele nn „Laagri plats“ – ala kus saaksid

toimuda turud, avalikud üritused, väiksemad kontserdid jne. „Laagri plats“ ehitatakse välja

koos kaasaegse väljakumööbli, väikevormide, kõnniteedega ja tehnovõrkudega planeeritavate

ürituste läbiviimiseks. Platsiga vahetus naabruses on sellest põhjas olev valla kultuurikeskus

koos selle juures oleva väljaehitatud avaliku ruumiga. Antud ärialade esimesel ja teisel korrusel

paikneksid kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus ja teeninduseasutused sh ka

ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus luuakse keskuse

täpsema kavandamise käigus. Rajatavate hoonete ülemistele korrustele on planeeritud

kaasaegsed büroopinnad ja majutusfunktsioon.

3 (6)

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud

Laagri alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning

Hoiu ja Vae ristumisele rajatakse ringristmik. Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-

harulise ringristmikuga. Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et tagada

ligipääs kvartalile. Hoiu tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite sissesõidu

keeld. Sinna on lubatud siseneda pürgiveokil ning päästemasinatele. Kvartalites kavandada

järgmistes projekteerimise staadiumites liiklusrahustuse meetmeid. Liiklustrahustav meede

tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku. Planeeritava ala sees on kavandatud rajada neli

kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki krunte. Kõik planeeritavad tänavad on

kavandatud avaliku kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks munitsipaalomandisse. Kuna

tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Planeeringulahenduses

on kajastatud autoliiklusest võimalikult palju eraldatud kergliiklusteede võrgustik.

Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega

ning eelistada linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse

projekteerimisel tuleb tagada puudele ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades

hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Detailplaneeringuga kavandatakse ühtlasi kompaktne haljasala koos laste mängu- ja

spordiväljakuga. Detailplaneeringus on arvestuslikult iga kahe korterelamu kohta ette nähtud

üks mänguväljak (kokku 13 mänguväljakut). Lisaks kavandatakse multifunktsionaalne

spordiväljak ja välijõusaal ning väiksemaid sportlikuks ajaveetmiseks sobivaid rajatised.

Mänguväljakute kavandamise üldtingimused on välja toodud detailplaneeringu seletuskirjas

(punkt 3.8.1).

Detailplaneeringualal on prognoositud liikluskoormust Hoiu tänaval, Vae tänaval ja

Veskitammi tänaval, milleks on tellitud liikluskorralduse analüüs. Koostatud on liiklusuuring

kogu detailplaneeringualale, kus on kajastatud ülevaade tänasest ja perspektiivsest

liiklussagedustest, liikluskooseisust, koormussagedustest ja ristmike läbilaskvusest. Vastavalt

uuringutulemustele tuleb projekteerida ristmike tüübid, sh ringristmike diameeter jms.

Arendaja kohustub rajama oma kuludega Keldri tee äärse jalg- ja jalgrattatee planeeringualalt

kuni riigiteeni 11420 Saku-Laagri. Arendaja kohustub rajama väljasõidu Veskitammi tänava

ringristmikule, rajama ringristmiku Vae ja Hoiu tänava ristmikule, rajama avatud bussitaskud

(<15m bussidele) koos paviljoni alustega Hoiu tänavale. Lisaks tuleb projekteerida ja välja

ehitada Hoiu tänavat ja Pääsküla jõge ületav vähemalt 3,0 m laiune jalg- ja jalgrattatee koos

jõesilla ning Hoiu tänava aluse tunneliga. Juhul, kui tunneli rajamisel tekivad tehnilised

takistused (eelkõige sademevee ärajuhtimisega), mille tõttu tunneli realiseerimine osutub

mõistliku lisakulu piires võimatuks, lepivad vald ja arendaja kokku alternatiivse ohutu

jalakäijate tee ja sõidutee ristumise lahenduse rajamises.

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on arendajal vajalik

välja ehitada riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada

hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Planeeringu osapoolte

õigused ja kohustused seoses täiendavate liikluslahendustega väljaspool planeeringuala on

reguleeritud halduslepinguga. Ristmikule lisanduv parempöörderada tuleb ellu viia juhul, kui

hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks ei ole realiseerunud AS

Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“

ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul.

Olemasolevale riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ringristmikule rajada parempöörde

lisarada Saku suunalt Hoiu tänavale vastavalt detailplaneeringu (Detailplaneeringu joonis Lisa

4 (6)

9) näidatud lahendusele. Lisas 9 näidatud lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb

ehitusprojektiga täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub ringristmik Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi

ristumiskohas väljaehitamisele koos riigitee planeeringu realiseerumisega, ringristmik ei kuulu

käesoleva detailplaneeringu mahtu. Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus

ruumivajaduse hindamiseks, mis on antud (Detailplaneeringu joonis Lisa 10). Tegemist ei ole

ehitusprojektiga vaid lisaga AS Teede Tehnokeskuse projektile nr 107/05 „Juuliku–Tabasalu

ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu

tn ristmikul, mis näitab ära kuidas on võimalik lahendada Keldri 13 ja 15 ning Hoiu 14 ja 16

kinnistute ühendused rajatava eritasandilise riigiteega. Lahendust tuleb täpsustada vastavalt

olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

IV. Planeeringu elluviimine

Detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (kokku 7 etappi) vastavalt detailplaneeringu

põhijoonisele, arendusala ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeemile ja sõlmitud

halduslepingus põhimõtetel. Arenduse väljaehitamise ajakava on ca 10 aastat.

V. Vastavus üldplaneeringule

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasutusalas, maakasutuse

juhtotstarbega keskusemaa. Keskuse maa on elamute, äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks

ette nähtud maa. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned

ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust

teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad,

mänguväljakud jms). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida-

ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe

korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes

asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse

maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole

lubatud. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 kohaselt tuleb uue hoonestuse rajamisel

tiheasustusega alal arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed,

avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Korterelamud võivad

reeglina olla kuni 5-korruselised. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

„Saue valla arengukava 2022-2035“ alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal,

seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse

jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida

ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse

piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt

töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna

kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine.

VI. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt 17. juulil 2023. aastal sõlmitud halduslepingus (nr 12-

2.14/9/2023) põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele

ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud

kohustusi, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja

väljastamise eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt käesoleva

detailplaneeringuga arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna

ette nähtud detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult

kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega, vastavalt Saue

Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kohustus

omal kulul projekteerida ning välja ehitada kõik detailplaneeringu toimimiseks vajalikud

5 (6)

detailplaneeringus nimetatud avaliku ruum ja planeeringukohased või planeeringuala vahetult

teenindavad teed ning tehnovõrgud ja - rajatised, sh juurdepääsuteed (k.a valla omandis olevad

teed, mis vajavad laiendamist või ümber ehitamist) koos kergliiklusteedega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid ja tuletõrjeveelahenduse ning vajadusel gaasitrassid (kuna Arendajal on

kaugkütte välja ehitamise kohustus, siis gaasitrasse ei pea ehitama) lähima olemasoleva

liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu, sadeveekanalisatsiooni ning

drenaažisüsteemi detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud

rajatistele kasutusload. Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama

detailplaneeringu toimimiseks vajalikus mahus, arvestades Laagri keskusala terviklikkust,

detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi ning võõrandama

detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistud tasuta vallale.

Üldpõhimõttena on lepitud kokku, et ehitamisele kuuluva vastava detailplaneeringu etapi

hoonetele ei väljastata ehituslube enne, kui on väljastatud ehitusluba vastava detailplaneeringu

konkreetset etappi teenindavale üldisele taristule tervikuna, sh planeeringuala välised kokku

lepitud kohustused (kontaktteede võrgustik, vee- ja kanalisatsiooni võrkude liitumispunktid

kinnistu piiril jne). Vastavalt ka kasutuslube hoonetele ei väljastata enne, kui on väljastatud

kasutusluba vastava detailplaneeringu etapi taristule. Siseteed ja võrgud ehitatakse välja koos

hoonestusega, kusjuures hoonele ei väljastata kasutusluba enne, kui vastava hoone asjakohane

teenindav taristu on saanud kasutusloa. Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva

liikluskoormuse kasvuga on vajalik ehitada välja riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn

ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt planeeringu IV. Etapi 1. hoone kasutusloa

taotlemise hetkeks. lisarada ei ole vajalik juhul, kui detailplaneeringu IV. etapi 1. hoone

kasutusloa taotlemise hetkeks on realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05

„Juuliku–Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420

SakuLaagri ja Hoiu tn ristmikul. Vastavalt Transpordiameti nõuetele kuulub väljaehitamisele

ringristmik Hoiu tn ja riigiteele mahasõidurambi ristumiskohas, mis ei kuulu käesoleva

detailplaneeringu mahtu. Ringristmikule on koostatud põhimõtteline lahendus ruumivajaduse

hindamiseks, mis on antud (detailplaneeringu Lisas 10.) Tegemist ei ole ehitusprojektiga.

Lahendust tuleb täpsustada vastavalt olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Arendaja kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust

nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või

hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda

detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks

planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui arendaja ei täida oma kokkuleppega

võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe

ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja

detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud

kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 134 ja 135 lõike 1, Saue valla

üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 17. juulil 2023. aastal sõlmitud (nr 12-

2.14/9/2023) halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise

kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, annab

Saue Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e :

1. Võtta vastu ja suunata avalikustamisele Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Laagri

aleviku keskusala (Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, L3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, Vae tn 2,

2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 8 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8)

kinnistute ja lähiala detailplaneering, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks.

6 (6)

Planeeringualal on lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud

servituutide vajadus ning määratud haljastuse ja heakorra nõuded.

2. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teatada

avalikustamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla veebilehel ning

korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Laagri halduskeskuse ruumides aadressil

Veskitammi 4, Laagri alevik.

3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada

kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel

ja korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Elis Haav

jurist

vallasekretäri ülesannetes