Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/22/21298-2 |
Registreeritud | 24.09.2022 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saue Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
Vastutaja | Merike Joonsaar (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
5 0
3 0
3
0
G
5
P
K
2
+
0
0
P
K
2
+
1
1
P
K
2
+
0
0
P
K
2
+
5
0
P K 3 + 0 0
P K 3 + 5 0
P
K
4
+
0
0
P
K
4
+
4
8
5
0
3 0
3
0
PK3+0 0
P
K
3
+
5
0
P
K
4
+
0
0
P
K
4
+
4
8
Nr. Muudatus projektis Muutja Kuupäev
10621 Tallinn Mustamäe tee 46
Novarc Group AS
Reg. kood 10226774 Reaalprojekt OÜ Reg.kood 10765904 Tallinna 45 71008 Viljandi www.reaalprojekt.ee [email protected]
Tellija
Projekt
Joonis
Projekti nr. Staadium Köide Joonise nr File: 1342-17001a-2_PP_TL-4-200_v02_Asend-Liiklus.dwg / 15.10.2018
Kuupäev
Mõõtkava
MAANTEEAMET
Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5 Kanama - Valingu põhiprojekt II etapp km 30,1-31,0
ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Saue-Jõgisoo liiklussõlm. Mnt 11116 ühendus
15.10.2018
M 1:500
1342/17001a-2 PP 01 TL-4-203
Vanemkonsultant: Jaan Kaarnaväli
Insener: Aleksei Solovjov
Tehnik: Martin Juul
Osakonna juhataja: Taavi Sadam
Projektijuht: Toomas Naelapää
Projektijuht: Mikk Reier
2
1
4
5
6
3
8
7
3a
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 21.09.2022
Meie 24.09.2022 nr 7.1-2/22/21298-2
Saue vallas Jõgisoo külas riigitee 11116 Kanama-
Jõgisoo km 0,2-1,5 äärde valgustatud jalgratta- ja
jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas riigitee nr
11116 Kanama-Jõgisoo km 0,2-1,5 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale valgustatud jalgratta- ja
jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud
JJT trassi asukoha skeem.
Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos
liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega
KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või
detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.
Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja
§ 101 lg 1 alusel.
Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee
2 (5)
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab
Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks:
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida
põhjendamatuid ristumisi riigiteega.
JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks koostada eskiislahendus geodeetilisel alusplaanil.
Palume esitada eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
(ja valgustuse projekteerimise) pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.
Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu
rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms). JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt
juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks / kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide
seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega, sh Transpordiameti tellimisel koostatud „Põhimaantee nr 11 (E265)
Tallinna ringtee km 30,1-34,5 Kanama-Valingu põhiprojekt II etapp km 30,1-
31,0“ (Reaalprojekt oü ja Novarc Group AS töö nr 1342/17001a-2).
Joonis TL-4-203 „Asendiplaan ja liikluskorraldus Saue-Jõgisoo liiklussõlm, mnt 11116
ühendus“ vt Lisa. Siduda projektide lahendused.
9. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
11. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks
terviklik teedevõrk.
12. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määrata vastavalt normide tabelile 7.5 (tase
rahuldav).
13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
3 (5)
hoonestus).
14. Projekteerida ohutud JJT teeületused.
15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel
7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes
põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri
värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast.
19. Koostada JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigiteega moodustama terviklahenduse.
Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613.
Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN
12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest DSL1-DSL3)). Näidata olemasolevad,
likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
21. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.
Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm
väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja
eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2. Juhul
kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb
lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult.
22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5
ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega
külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid,
piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).
27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
4 (5)
27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda
tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 8 „Tehnovõrgud“,
Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning
lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti
sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve
lepinguga.
Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja
hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja
valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab
KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected]
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Joonsaar
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Joonis TL-4-203 „Asendiplaan ja liikluskorraldus Saue-Jõgisoo liiklussõlm, mnt 11116
ühendus“