Viljandimaa Viljandi vald Karula küla detailplaneeringu kooskõlastamine

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Kaasatavad ametid 25.11.2025 nr 7-2/25/1-13

Karula küla detailplaneeringu kooskõlastamine

Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Karula külas Järve tee 2 //

2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b (katastritunnus 71501:002:0433) ja Karula ring 2 //

2a (katastritunnus 71501:002:0321) katastriüksuste detailplaneeringu, mis algatati Viljandi

Vallavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 78. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 15,6 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus pereelamute püstitamiseks ja kinnistute

jagamiseks.

Kõik detailplaneeringu materjalid on üleval Viljandi valla veebilehel, kus on võimalik nendega

tutvuda. Palume vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel anda tagasisidet 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul

vastanud, siis detailplaneering loetakse vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse

andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Orik

ehitusosakonna juht

Lisa: Karula küla detailplaneeringu seletuskiri

Karula küla detailplaneeringu põhijoonis

Gerly Eiche

[email protected], 5335 9450

Töö nr 24005052 | 01.10.2025

Karula küla detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Tartu 2025

Tarmo Zernant | projektijuht

Jaana Veskimeister (kuni 30.06.2025) | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Helen Leiger (alates 30.07.2025) | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Eeva-Anette Värk | planeerija-joonestaja

AS Hoolekandeteenused | planeeringu koostamisest huvitatud isik

Viljandi Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 1

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 1 2.1. Planeeringuala kirjeldus ............................................................................................................ 1 2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus .............................................................................................. 4 2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis) dokumen dele ............................................................ 5 2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused. ...................................................... 10

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................................................... 11 3.1. Planeeringuala krun deks jaotamine ..................................................................................... 11 3.2. Krun de hoonestusala ............................................................................................................ 12 3.3. Krun de ehitusõigus ............................................................................................................... 12 3.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................... 14 3.5. Ehi se arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud ngimused ................................. 16 3.6. Haljastus ja heakord ning ver kaalplaneerimine .................................................................... 16 3.7. Tehnovõrkude ja raja ste asukohad ....................................................................................... 17 3.7.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi .............................................................. 17 3.7.2. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 18 3.7.3. Soojavarustus ....................................................................................................................... 19 3.7.4. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 19 3.8. Tuleohutus ............................................................................................................................... 20 3.9. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused ........................................................................... 21 3.10. Keskkonna ngimuste seadmine ........................................................................................... 21 3.10.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .............................................................................. 22 3.10.2. Jäätmed .............................................................................................................................. 22 3.10.3. Energiatõhusus ................................................................................................................... 22 3.10.4. Radoon ............................................................................................................................... 23 3.10.5. Müra ja vibratsioon ............................................................................................................ 23 3.11. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused ......................................................................... 24 3.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 26 3.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................... 26 3.12.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................. 26

Joonised (digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)

1. Asukohaskeem M 1 : 10 000 2. Mõjuala analüüs M 1: 5 000 3. Tugiplaan M 1 : 1000 4. Põhijoonis M 1 : 1000 5. Tehnovõrkude põhimõ eline joonis M 1 : 1000

Karula küla detailplaneering 1

Seletuskiri

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Viljandi Vallavalitsuse 25.02.2025 korraldus nr 78 „Karula külas detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Algatamise korralduse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks määrata ehitusõigus pereelamute püs tamiseks ja kinnisasjade jagamiseks. Sellega kaasnevalt määrata ka juurdepääsude, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse põhimõ ed ning servituu de seadmise vajadus. Planeeritavate pereelamute näol on tegemist erihooldekodu hoonetega, kus pakutakse erivajadustega inimestele paremaid elamis ngimusi ning võimalusi tööl käimiseks ja kogukonnas osalemiseks. Pereelamute (perekodude) eesmärk on toetada sotsiaalset taastumist ja tuua erihooldekodud kogukondadesse, et võimaldada erivajadustega inimestel elada oma lähedastega samas piirkonnas ja võimalikult n-ö tavapärastes ngimustes (kodudes).

Alusdokumentatsioonina on asjakohases sisus kasutatud:

 „Saarepeedi valla üldplaneeringut“ (kehtestatud Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65);

 Koostamisel olevat „Viljandi valla üldplaneeringut“ (algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsusega nr 69; vastuvõetud Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319);

 „Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75);

 Planeerimisseadust ning teisi Ees Vabariigis keh vaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Geodeesia24 poolt augus s ja septembris 2024 koostatud maa-ala geodee list alusplaani (töö nr 9627-24). Geodee lise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

2. Olemasolev olukord ja analüüs

2.1. Planeeringuala kirjeldus

Asukoht

Detailplaneeringu ala asub Viljandi vallas Karula külas Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b (katastritunnus 71501:002:0433) ja Karula ring 2 // 2a (katastritunnus 71501:002:0321) maaüksustel.

Planeeritava ala suuruseks on ca 15,6 ha.

Planeeringualale jäävate katastriüksuste andmed1 on toodud tabelis 1.

1 Andmed Maa- ja Ruumiame st seisuga 07.03.2025

2 Karula küla detailplaneering

Tabel 1. Planeeringualale jäävate katastriüksuste andmed

Katastriüksuse nimetus Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse pindala

Katastriüksuse sihtotstarve

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

71501:002:0433 146 277 m² Ühiskondlike ehi ste maa 100%

Karula ring 2 // 2a 71501:002:0321 9 982 m² Ühiskondlike ehi ste maa 100%

Hoonestus

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b katastriüksus on hoonestatud kuue erihooldekodule kuuluva hoonega, millest viis on ühekorruselised (kõrgus 5,1 m) eluhooned (EHR2 kood 120291034; EHR kood 120291026; EHR kood 120291015; EHR kood 120290693; EHR kood 120290680) ning üks ühekorruseline (kõrgus 5,7 m) tegelusmaja (EHR kood 120290581). Hooned on rajatud viimase kahekümne aasta jooksul. Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitu, krohvi ja betooni. Hoonetel on lamekatused. Lisaks paikneb kinnistul üks ühekorruseline (kõrgus 4,8 m) vanem kivikuur-puidutöökoda (EHR kood 120628519), mis on aastast 1890 (maakividest ja viilkatusega, suures osas amor seerunud).

Karula ring 2 // 2a katastriüksusel asub kaks ühekorruselist (kõrgus 4,1 m) erihooldekodu peremaja hoonet (EHR kood 120624135; EHR kood 120624157). Hooned on rajatud viimase kahekümne aasta jooksul. Välisviimistluses on kasutatud puitu, krohvi ja betooni. Hoonetel on lamekatused.

Juurdepääs

Juurdepääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandis 24137 Peetrimõisa – Karula – Kile teelt. Riigitee kaitsevöönd3 sõiduraja välimisest servast on 30 m.

Maakasutust kitsendavad tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid

Planeeringualale jäävaid kinnisasju varustavad tehnovõrgud. Olemasolevad hooned omavad ühendusi kõikide vajalike tehnovõrkudega: küte (lokaalne), side, elekter, vesi, kanalisatsioon, sademevesi. Samu on sõidutee äärde rajatud tänavavalgustus.

Planeeringuala läbivad sideehi sed, mille kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit/liini. Samu läbivad planeeringuala elektri madalpingekaablid, mille kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit ning elektri madalpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole liini 4.

Lisaks läbivad planeeringuala olme -ja reoveetorus kud, mille kaitsevööndite ulatus5 on planeeringualas järgnev: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorus ke kaitsevöönd torus kul alla 250 mm siseläbimõõduga koridori ulatusega 4 m; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torus ke kaitsevöönd torus kul mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele koridori ulatusega 4 m.

Planeeringuala põhjaosas asuvad kaks bio iki ja üks mudakogumise ik. Lisaks paiknevad seal kanalisatsiooni puhastusseadmed (6kuja 50 m; piiratud aiaga).

2 EHR – Ehitusregister, andmed seisuga 30.07.2025 3 Ehitusseadus k 1 § 71 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 4 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehi se kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi tegemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 5 Kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 6 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehi se planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehi se kuja täpsustatud ulatus1 „ja Osaühing Ramsi VK väljastatud 19.05.2025 tehnilised ngimused nr 29

Karula küla detailplaneering 3

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b maaüksusel paikneb ka Osaühingule Ramsi VK kuuluv puurkaev (registrikoodiga PRK0021962), mille veehaarde sanitaarkaitseala on 10 m.

Muud kitsendused

Planeeringuala jääb Karula järve kaldale ning sealt voolab läbi Uueveski oja. Eelnevast tulenevalt kitsendavad planeeritava ala maakasutust Veeseadusest1, Looduskaitseseadusest1 (edaspidi LKS) ja Keskkonnaseadus ku üldosa seadusest (edaspidi- KeÜH) ning „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ tulenevad piirangud Karula järvel ja Uueveski ojal:

 Kalda veekaitsevöönd on vastavalt Veeseadus 1 §-le 118 veekogu lähtejoonest 10 meetrit. Planeeringu elluviimisel arvestada Veeseadus 1 §-ga 119 Tegevuse piiramine veekaitsevööndis, sätestatud kitsendustega;

 Kalda ehituskeeluvöönd on vastavalt LKS §-le 35 ja §-le 38 veekogu lähtejoonest 50 meetrit ja veekogu lähtejoonest kuni 100 m;

 Kalda piiranguvöönd on vastavalt LKS §-le 37 veekogu lähtejoonest 100 meetrit; Planeeringu elluviimisel arvestada LKS 37 §-ga punkt 3 tegevuse piiramine piiranguvööndis, sätestatud kitsendustega;

 Vastavalt KeÜS §-le 38 lg 2 on kallasraja laius 4 meetrit. Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu va KeÜS § 39 juhul. Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b maaüksusele on varem seatud juurdepääsuservituut7;

 Uueveski oja puhul on tegemist eesvooluga, mille puhul ulatub kaitsevöönd mõlemal poole kaldal 15 m kaugusele8. Tegevuse ngimused on sätestatud määruse §-s 4.

Planeeringualale jääb osaliselt ka Uue-Võidu maas kukaitseala (registrikood KLO1000048); katastriüksuste koosseisus olev Karula järv, Natura 2000 magevee elupaik (looduslikult rohketoitelised järved (3150)).

Uue-Võidu maas kukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt 9 on Uue-Võidu maas kukaitseala eesmärk kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maas kku, Uue-Võidu mõisa parki ja alleed, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Uue-Võidu piiranguvööndisse. Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid kaitse-eeskirjas e enähtud erisustega.

Planeeringuala jääb Karula järve parempoolsele kaldale. Lõunapoolne ala on valdavalt kaetud kõrghaljastuse ja põõsastega (osaliselt metsamaa). Ala Idapoolsel küljel, Karula järve põhjapoolse

pu ümbruses, esineb hedat pui aimes kku, mille puhul on samu tegemist metsamaaga. Hoonestus paikneb peamiselt planeeringuala kesk- ja põhjaosas, mille ümbruses leidub erinevaid leht- ja okaspuid kui ka põõsaid. Samu esineb planeeringualal võsastunud alasid ning järve äärne kalda piirkond on koha soostunud.

Taotletavale planeeringualale on varem koostatud detailplaneeringud

1) Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse detailplaneering (kehtestatud Saarepeedi Vallavolikogu 01.03.2004 otsusega nr 67);

2) Karula Maja kinnistu detailplaneering (kehtestatud Saarepeedi Vallavolikogu 24.01.2011 otsusega nr 56).

7 Juurdepääsuservituut 10. aastaks Järve tee 4, kü 71501:002:0429 igakordse omaniku kasuks, Kinnisturaamat, andmed 16.12.2024 8 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-le 2 9 Vabariigi Valitsuse 25.03.2021 määrus nr 32 „Uue-Võidu maas kukaitseala kaitse-eeskiri“

4 Karula küla detailplaneering

Uue detailplaneeringuga soovitakse määrata täiendavalt ehitusõigust ja jagada kinnistuid. Planeeringualal kontaktala vahetus läheduses puuduvad menetluses ja kehtestatud detailplaneeringud.

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil, joonis nr 3.

2.2. Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Karula küla loodepoolses osas kõrvalmaantee nr 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee ääres endise Karula mõisa ja selle ümbruse aladel ning jääb Viljandi linnast ca 3,5 km põhja suunas.

Planeeringualast ida- ja kagusuunda, 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee äärde, jäävad kuni 2- korruselised üksikelamud (krohv ka ega ja viilkatustega); kirdesuunda jäävad põllumajandusmaad ja tootmiskompleks (Töökoja); põhjas asub Karula luht (Uueveski oja ja sellesse suubuvad väiksemad vooluveekogud (kraavid, sh maaparandussüsteemide eesvoolud)); lõunapool, 24137 Peetrimõisa- Karula-Kile tee ääres asuvad samu põllumajandusmaad, järveäärsel alal (idapoolsel kaldal) kasvab puistu (vääriselupaik „märgalade laialehised metsad“). Maaüksuse Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b ruumikujust ngitult jäävad selle n-ö vahele tootmishooned ja kuni 2- korruselised elamud (kivi/puitlaudise ja viilkatustega; endise Karula mõisa hoonestus või selle jäänukid: pärandkultuuriobjek d Karula mõisa ait, valitsejamaja, külalistemaja, laut, viinavabrik).

Planeeringuala mõjualas ei esine loodusvarasid ega asu ühtegi kaitstavat looduse üksikobjek .

Kultuuriväärtustest jääb planeeringuala lähipiirkonda (u 600 m kaugusele edelasse teisele poole Karula järve) asulakoht (kinnismäles s (arheoloogiamäles s) reg nr 13313).

Lähim ühistranspordi peatused paiknevad Karula töökoja tee ja riigimaantee (24137 Peetri -Karula- Kile tee) ristmiku läheduses. Koostamisel oleva üldplaneeringu kohastelt on riigimaantee kõrvale perspek ivsel e e nähtud ka jalakäijate ning jalgra urite turvalisuse tagamiseks kergliiklustee.

Riigimaantee teeäärsete hooned paiknevad sõidutee servast 4,4 kuni 25,6 meetri kaugusel.

Planeeringuala koos mõjualaga on nähtav skeemil 1 ja Mõjuala analüüs, joonis nr 2.

Skeem 1. Vaade planeeringuala mõjualale. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Maa- ja Ruumiame fotoladu. Pildistuse aeg: 07.05.2024.

asulakoht (arheoloogiamälestis)

Uue-Võidu maastikukaitseala

Karula järv

üksikelamud ja abihooned

üksik- ja korterelamud, abihooned

hooldekodu hooned

hooldekodu hooned

tootmishooned

Karula järv

Karula küla detailplaneering 5

Planeeritav ala on ümbritsetud maatulundus- ja elamumaa, tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbe maaüksustega, vt tabel 2.

Tabel 2. Planeeringuala naaberkinnistud10

Katastriüksuse nimetus

Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse pindala

Katastriüksuse sihtotstarve

Hoonestus Omand

Karusoo 71501:002:0026 101 187 m² Maatulundusmaa 100%

Puudub Eraomand

24137 Peetrimõisa- Karula-Kile tee

71501:002:0066 595 500 m² Transpordimaa 100% Puudub Riigiomand

Karujärve 71501:002:0029 90 477 m² Maatulundusmaa 100%

Puudub Eraomand

Pargi tee 2 71501:002:1900 2904 m² Elamumaa 100% 2-korruseline korterelamu

Eraomand

Karula ringi 3 71501:002:1120 2105 m² Elamumaa 100% 2-korruseline korterelamu

Eraomand

Järve tee 4 71501:002:0429 4880 m² Tootmismaa 100% 2-korruseline Stuudio/ Elamu

Eraomand

Järve tee 6 71501:002:0028 9 472 m² Maatulundusmaa 70%

Tootmismaa 30%

2-korruseline üksikelamu

Eraomand

Järve tee 8 71501:002:1050 15 318 m² Elamumaa 100% 1-korruseline üksikelamu

Eraomand

Arturi 89901:001:0659 177 702 m² Maatulundusmaa 100%

Puudub Eraomand

Etno 71501:002:0441 128 069 m² Maatulundusmaa 100%

Puudub Eraomand

2.3. Vastavus strateegilistele (planeerimis) dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on „Saarepeedi valla üldplaneering“ (kehtestatud 11.12.2008 määrusega nr 65) ning „Viljandi maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75).

Kuna „Viljandi maakonnaplaneering 2030+“ (edaspidi maakonnaplaneering) kehtesta hiljem kui keh v „Saarepeedi valla üldplaneering“ (edaspidi üldplaneering) ning kuna maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ja Viljandi vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste planeerimisdokumen de põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii keh va „Saarepeedi valla üldplaneeringu“ kui ka koostamisel oleva „Viljandi valla üldplaneeringu“ (edaspidi vastuvõetud üldplaneering) ning maakonnaplaneeringuga sümbioosis.

10 Piirinaabrite andmed Maa- ja Ruumiamet ja Ehitusregister, seisuga 01.08.2025

6 Karula küla detailplaneering

Keh vate strateegiliste planeerimisdokumen de (maakonnaplaneering, üldplaneering) ja koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõ ed ning detailplaneeringu koostamise eesmärgi vastavus neile on välja toodud allpool.

„Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+“ kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega väärtuslikul maas kul: Karula järv ja ümbrus (väärtusklass I) ning kaitstavas loodusalas, vt skeem 2.

Skeem 2. Väljavõte „Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+“ kaardist „Ruumilised väärtused“. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga.

Väärtuslikud maas kud

Üldised kasutus ngimused väärtuslike maas ke säilimiseks antud detailplaneeringu eesmärki silmas pidades on järgmised:

 Uute hoonete kavandamisel ja rajamisel väärtuslikule maas kualale tuleb võimalikult säilitada olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede- ja tänavate võrgu struktuuri ja ehitustraditsioonidega ning antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga;

 Säilitada tuleb ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaas ku avatust, vaateid väärtuslikele maas kuelemen dele ning traditsioonilisi maas kuelemente ja -struktuure;

 Võimaluse korral peab taastama traditsioonilisi maas kuelemente ja maakasutust (kivi- ja la aiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms.);

 Väl da tuleb hoonete, mobiilside mas de ja tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule maas kualale ja kaunite vaadete vaatesektoritesse ning tähelepanu tuleb pöörata vaatesektorisse kavandatavate uute ehi ste arhitektuursele kvaliteedile;

 Vaatekohtade maa-alad tuleb vajadusel reserveerida puhke kohtadeks.

Maakonnaplaneering käsitleb ka maakonnatasandi toimepiirkondi. Toimepiirkond on funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni 30 minu ga. Maakonna tasandil moodustub Viljandimaal üks toimepiirkond, mille keskuseks on Viljandi linn koos lähiümbruses paiknevate Viiratsi ja Jämejala asulatega, mida saab käsitleda ühtse Viljandi linna piirkonnana.

Toimepiirkonnad jagatakse sisemise tsoneeringu järgi vöönditeks. Toimepiirkonna sees saab eristada kolme vööndit - linna lähivöönd, siirdevöönd, ääreala. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala linna lähivööndisse. Linna lähivöönd on linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus 31%

Karula küla detailplaneering 7

ja enam inimestest on keskuslinnaga teenuste ja töökohtade tõ u hedalt seotud. Mõningal määral on toimunud Viljandi linna ümbruses sellele vööndile iseloomulik valglinnastumine.

Maakonnaplaneeringuga on määratud linna lähivööndi aladele järgmised põhimõ ed:

 Tõsta keskuste kompaktsust, väl da linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist;

 Korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega piisava sagedusega tööle ja kooli käimiseks ning teenuste kä esaadavuse tagamiseks;

 Arendada uut ja täiendada olemasolevat jalg- ja jalgra ateede võrgus kku ohutuks liiklemiseks ning alterna iviks auto- ja ühistranspordi kasutamisele;

 Soodustada tööstusalade arengut, mis on aluseks uute töökohtade loomisel.

Toimepiirkondade omavaheline sidustamine on oluline koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia tekkimiseks. Toimepiirkondade omavahelise sidustamise aluseks on eeskä heatasemeline ühistranspordivõrk.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala maalisse piirkonda. Vastavalt maakonnaplaneeringus toodud definitsioonile on maaline piirkond ala väljaspool linnalise asustusega alasid, mis hõlmab nii hajaasustust kui väiksemaid kompaktse iseloomuga alasid.

Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringuga e e nähtud järgmised põhimõ ed:

 Maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;

 Mi e kavandada uusi kompaktseid asustusalasid;  Mi e kavandada hoonestusalasid võimalikele üleujutusaladele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas üldiste maakonnaplaneeringu põhimõtetega:

 Olemasoleva hooldekodu territooriumi hendamine uute pereelamutega (erihooldekodu hoonetega) on põhjendatud kuna tegemist on piisava ulatusega territooriumiga. Planeeringus kavandatud juhtotstarbe eesmärgid on kooskõlas nii keh va kui ka vastuvõetud üldplaneeringu üldiste ruumiliste arengu eesmärkidega;

 Planeeritud hoonestus peab olema kaasaegne ning antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga. Hoonestus peab sobituma ümbritsevate olemasolevate hoonete ja keskkonnaga;

 Hooldekodu vahetus läheduses on olemas ühistranspordi võimalus;  E e on nähtud säilitada olemasolevat ajaloolist teede- ja tänavate võrgu struktuuri;  Planeeringus on tehtud e epanek reserveerida maa-ala kergliiklustee kavandamiseks;  E e on nähtud säilitada võimalikult palju traditsioonilist maas ke struktuure;  Arendus võib kaasa tuua täiendavate hooldeteenuste töökohtade vajaduse.

8 Karula küla detailplaneering

„Saarepeedi valla üldplaneeringu“ kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal ja kohaliku tähtsusega väärtusliku maas ku piirkonnas. Planeeringuala jääb väikeelamu- ja tootmisalale ning reserveeritud üldkasutatavate ehi ste ja puhkealale (P2 – hoonete ehitamise õiguseta), vt skeem 3.

Skeem 3. Väljavõte „Saarepeedi valla üldplaneeringu“ kaardist. Pruunika tooniga sakiline piirjoon tähistab kohaliku tähtsusega väärtusliku maas ku piirkonda. Planeeringuala on näidatud punase piirjoonega.

Üldplaneeringuga on väikeelamu-, tootmis-, puhke- ja üldkasutatavate ehi ste alale e enähtud järgmised põhisihtotstarved ehk juh unktsioonid:

 Elamuala (EV – väikeelamuala; EK – korruselamuala): elamute ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks e enähtud maa-ala;

 Tootmisala (T): tööstuse, tuulegeneraatorite, mäetööstus jt tootmisehi ste ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks e enähtud maa-ala ning nendest tulenevad mõjualad;

 Puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (P2): looduslik, väärtuslik ja säilitav maa-ala, lubatud vaid puhkeraja ste ehitamine;

 Üldkasutatav ala (A): üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ja muudeks mi e kasumit taotlevateks tegevusteks e enähtud maa-ala.

Üldplaneeringuga sätestatakse, et vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40% kogu kaardil piiritletud ühe kasutusala mahust. Seega näiteks elamumaal peab maakasutuse põhisihtotstarve elamumaa olema 60% ja enam. Elamumaadele võib anda kuni 40% ärimaa kõrvalfunktsiooni, et arendada turismi ja puhkemajandust.

Elamuehituses jääb põhiliseks ühepereelamute ehitamine ning arvestada tuleb ehi se arhitektuurilist sobivust ümbritsevas maas kus. Sobivad on kuni 2-korruselised katuse-, ärkli või mansardkorrusega elamud. Ehitamisel kasutada väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmaterjale, ehitusmahtusid ning arhitektuurseid lahendusi.

Tootmisalade puhul on olemasolevatele tööstuse evõtetele laienemise võimaluse loomiseks ja uute e evõtete rajamiseks alade reserveerimisel oluliseks faktoriks sobivus keskkonnaga ning ümbruskonna suhtes võimalikult väike saastamise tase saavutamine. Samu nende alade sobilik paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Tootmismaadele võib anda mitmekesisema arengu võimaldamiseks ärimaa kõrvalfunktsiooni.

Üldplaneeringuga seatakse üldkasutatavate alade planeerimisel eesmärgiks sotsiaalse infrastruktuuri arendamine vastavalt asustus hedusele ning ngimuste loomine, kus elanikel oleks võimalik saada vajalikke sotsiaalteenuseid ja tunda ennast valla ühtses sotsiaalses ruumis turvaliselt.

Karula küla detailplaneering 9

Üldplaneeringu kohaselt loetakse puhkealadeks nii looduslikku kui rajatud haljastust, sh parke, haljasalasid, kallasrada ja supelrandu. Teenuste pakkumisel on vaja rõhk asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhke tegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale.

Vastavalt üldplaneeringule tuleb uute hoonete ja raja ste kavandamisel arvestada, et hoonete ja raja ste paigutamise määramise aluseks on maas ku struktuur ja maakasutuse põhikasutusotstarve.

Üldplaneeringus üldkasutatava ehi ste maale ehituslikke kõrguslike ja muid mahuga seonduvaid ngimusi seatud ei ole.

Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas keh va üldplaneeringu üldiste ehitus ngimuste ja põhimõtetega. Kaalutlused ja põhjendused:

 Planeeringulahendus näeb e e väikeelamute (peremajad) kavandamise reserveeritud ühiskasutavate ehi se juhtotstarbega alale. Tegemist on valdavalt pereelamu tüüpi erihooldekodu hoonetega. Planeeringulahendus on kooskõlas keh va üldplaneeringu üdiste ruumiliste arengueesmärkidega;

 Üldplaneeringu kohaselt tootmisalale jääb olemasolev tegelusmaja (EHR kood 120290581). Tegemist sotsiaalhoolekande hoonega. Üldplaneeringuga määratud tootmismaa sihtotstarve osakaal jääb planeeringuala ulatuses alla 5%. Tegemist ei ole üldplaneeringu põhimõ elise muudatusega;

 Planeeringus on kavandatud suurema osakaaluga Puhkeala hoonete ehitamise õiguseta ala;  Puhkealade arendamiseks ja terviseradade rajamiseks on reserveeritud Karula järve äärde jääv

maa-ala. Samu asub Karula järve ääres avalik supluskoht.  Puhkealade arendamisel tuleb tagada kergliikluse juurdepääs maa-aladele, puhkealade heakord

ning ohutus, samu lahendada jäätmekäitlus.

Vastuvõetud „Viljandi valla üldplaneeringu“ kohaselt (vt skeem 4) jääb planeeringuala tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste maa-alale (ÜT) ning planeeritud rohevõrgus ku piirkonda.

Skeem 4. Väljavõte koostamisel olevast „Viljandi valla üldplaneeringu“ joonisest 2.3 (vaadatud 19.03.2025). Planeeringuala on näidatud punase piirjoonega.

Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi on tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste maa (ÜT) haigla, perears keskuse, tugikodu, polikliiniku, päevakeskuse, hooldekodu jms hoonete maa-ala. Lubatud kõrvalotstarbed on elamumaa (E), ärimaa (Ä), haridus- ja kultuuriasutuste maa (ÜH), puhke- ja virgestusmaa (P), haljasala- ja parkmetsa maa (HP) ning teemaa (LT) kasutusotstarbe määrast sõltumata.

10 Karula küla detailplaneering

Roheline võrgus k

Rohelise võrgus ku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on:

 Elurikkuse kaitse ja säilitamine;  Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;  Rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine.

Roheline võrgus k on eri tüüpi ökosüsteemide ja maas ke säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamas loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgus ke sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elus kule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid.

Rohelise võrgus ku säilimiseks tuleb igasuguse arendus- ja ehitustegevusega tagada rohelise võrgus ku elemen de sidusus ja säilimine.

Detailplaneeringu eesmärk ja lahendus on kooskõlas vastuvõetud üldplaneeringu eesmärkidega:  Planeeringulahendus näeb väikeelamute (peremajad) kavandamise reserveeritud tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste maa juhtotstarbega alale. Tegemist on erihooldekodu hoonetega (ühiskondlikud hoolekandeasutuse hooned). Planeeringulahendus on kooskõlas keh va üldplaneeringuga;

 Planeeringus on kavandatud suurema osakaaluga hoonete ehitamise õiguseta ala;  Planeeringualas olemasolevad ja planeeritud (hoolekande) hoonestus jääb väljaspoole rohelise

võrgus ku ala. Planeering arvestab rohevõrgus kust tulenevate ngimustega.

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.

Ruumilise arengu eesmärgiks on anda lahendus, mille maakasutus ja ehitus ngimused oleksid piirkonda sobivad ning kooskõlas üld- ja maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi järeldused põhinevad ptk-s 2.1 ja 2.2 (planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus) ja ptk-s 2.3 (vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumne dele) toodud infole.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus pereelamute püs tamiseks ja kinnisasjade jagamiseks. Planeeringu koostamise eesmärk ning planeeritud sihtotstarbed on üldplaneeringuga kooskõlas ning lahendus järgib maakonnaplaneeringus toodud põhimõ eid.

Lahenduse eesmärk on leida erihooldust vajavate isikute jaoks uuetele hoonetele asukoht, mis vastab kasvavale vajadusele erihooldusteenuste kohtade järele, arvestades kohaliku maas ku eripärasid ja sihtgrupi vajadusi.

Olemasolev hoonestus säilitatakse, kuid planeeringuga jagatakse kaks olemasolevat kinnisasja viieks eraldi krundiks. Krun misel ja hoonete paigutamisel järgitakse piirkonnale iseloomulikku asustus- ja hoonestusstruktuuri, samu arvestades keh vaid kitsendusi ning maas ku eripära (sh Uue-Võidu maas kukaitseala kaitse-eeskirja).

Kavandatavad hooned on põhimahus 1-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast 6 m. Nõlvale rajatavate hoonete puhul on lubatud suurim kõrgus nõlva poolt vaadates kuni 2- korrust ja kõrgus maapinnast kuni 11 m. Hoonete mahud arvestavad ümbruskonnas välja kujunenud mahtudega, vt tabel 2 Planeeringuala naaberkinnistud.

Kavandatav hoonestus on e e nähtud olemasolevate hoonete ja kõrvalmaantee vahelisele maa- alale, mis on rajamise ja kasutamise seisukohast op maalne. Hoonete asukohavalikul arvestatakse

Karula küla detailplaneering 11

olemasolevat haljastust, välditakse loodusliku keskkonna liigset muutmist, tagatakse ligipääs olemasolevate teede kaudu, et vähendada uute liikluspindade rajamise vajadust.

Planeeritav hoonestus järgib küla teeäärsete hoonete paiknemise mustrit, vt Mõjuala analüüs, joonis 2.

Hooned on kavandatud planeeringuala kirdepoolsemale osale kuhu jääb riigimaantee kaitsevöönd ulatusega kuni 30 m. Riigimaantee poolsed hooned on e e nähtud kavandada 16 m kaugusele sõidutee servast kuna:

 Sobivaim asukoht ja hoonestusmuster - Kavandatud hoonestus järgib Karula küla teeäärsete hoonete paiknemise mustrit. Küla teised elamud asuvad sõidutee servast 4,4 kuni 25,6 meetri kaugusel.

 Maas ku eripärad - Karula Kodud olemasolevat hoonestust ümbritsev maas k on järsukaldeline, mistõ u on reljeefsele alale hoonete kavandamine keeruline ja liikumisraskustega inimestele ebasobiv. Seetõ u on uued hooned planeeritud tasasele alale.

 Olemasoleva haljastuse säilitamine - Uued hooned on planeeritud looduslikku keskkonda vähemal määral ümber kujundades.

 Op maalsus ja ressursitõhusus - Kavandatud asukoht võimaldab olemasolevaid juurdepääse ja tehnovõrke ära kasutada, mistõ u ei ole vaja rajada täiendavaid mahasõite. Selline lahendus on nii rajamise kui ka hilisema hooldamise seisukohast ressursitõhus.

3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek

3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse olemasolevate Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b kü 71501:002:0433, pindala 146277 m²) ja Karula ring 2 // 2a (kü 71501:002:0321; pindala 9982 m²) maaüksuste baasil 5 krun .

Krun de sihtotstarbe osakaal ja pindala on näidatud tabelis 2 ja põhijoonisel, joonis nr 4.

Tabel 3. Kruntide moodustamise tabel

Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m²)

Planeeritud sihtotstarve osakaal (detailplaneeringu liikide kaupa)

Moodustatakse kinnistust

Liidetavate- lahutatavate osade suurused (m2)

Planeeringueelne katastriüksuse sihtostarve

1 28 324 m² ÜP; ÜE - 100 % Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

18 342m² Üh 100%

Karula ring 2 // 2a 9 982 m² Üh 100%

2 21 402 m² ÜP; ÜE - 100 % Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

21 404 m² Üh 100%

3 33 638 m² HL; HP; PE; PS - 100% Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

33 638 m² Üh 100%

12 Karula küla detailplaneering

4 5 916 m² ÜP; ÜE - 100 % Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

5 916 m² Üh 100%

5 66 977 m² ÜP; ÜE - 100 % Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b

66 977 m² Üh 100%

Planeeritud krun de pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus.

Sihtotstarvete osakaalu määramisel on arvestatud planeerimine.ee „Nõuanded detailplaneeringu koostamiseks“ punk s 5.2.6 soovitustega. EP - tervishoiuasutuse maa; ÜP- sotsiaalhoolekandeasutuse; ÜE - eri ngimusi vajava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa; HL - looduslik maa; HP - haljasala maa; PS - puhke- ja spordiraja se maa; PE- eri ngimusi vajava spordiraja se maa. Maakatastriseadus § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed: Üh - ühiskondlike ehi ste maa ja Üm- üldkasutatav maa.

3.2. Kruntide hoonestusala

Krundi hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada hooneid ehitusõigusega lubatud mahus.

Moodustatud pos 2, pos 4 ja pos 5 krun del hoonestusala piiritlemisel on lähtutud planeeritud krun de piiridest ja olemasolevate hoonete asukohtadest ning eesmärgist, et säiliks võimalikult palju haljasala. Moodustatud pos 1 krundi hoonestusala piiritlemisel on lisaks arvestatud ka riigitee kaitsevööndiga. Transpordiamet (1120.09.2024 kiri nr 7.2-2/24/15273-2) on andnud loa kavandada elukondlikke hooneid riigitee kaitsevööndisse, kuni 16 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast. E e on nähtud ka ehitusjoon (riigimaantee välimisest servast 16 m), vt ka ptk 2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse põhjendus ja kaalutlused.

Planeeringujoonistele kantud ehitusõigusest suurem hoonestusala võimaldab vabamalt valida projekteeritava hoone asukohta ja kuju. Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige tuleohutus- aga ka muudest kujadest ja kitsendustest. Juhul kui hoonestusala jääb naaberkrundile lähemale kui 4 m tuleb rakendada tuld tõkestavaid meetmeid (hoonete vahelised kujad peavad olema vähemalt kaheksa meetrit) ning tuleb saavutada kokkulepe naaberkinnistu omanikuga. Väljaspoole hoonestusala on hoonete rajamine keelatud, va abihooned alla 20 m2. Hoonete/abihoonete püstitamisel tuleb tagada tuleohutusnõuded. Hoonete ja rajatiste paiknemine hoonestusalas määrata eraldi ehitusprojektiga.

3.3. Kruntide ehitusõigus

Planeeritud krun de ehitusõigus ja kitsendused on toodud tabelina põhijoonisel, joonis nr 4.

Põhijoonisel ja algjärgnevas krun de ehitusõiguse peatükis kajastatud indika ivne lahendus on nglik kirjeldamaks maksimaalset ehitusõigust. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.

11 Transpordiame kiri 20.09.2024 – Detailplaneeringu Lisad, Lisa 1 Menetlusdokumen de loetelu

Karula küla detailplaneering 13

Pos 1 - aadressi e epanekuga Karula ring 5 // Karula ringi 2//2a//2b//2c//2d//2e//2fs

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed detailplaneeringu liikide kaupa12 100 % sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP) ja/või

eri ngimusi vajava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜE);

Hoonete/abihoonete suurim lubatud arv krundil: 9 / 4

Hoonete suurim lubatud ehi sealune pindala kokku: 4500 m2

Hoone / abihoone suurim lubatud korruselisus 2* / 1

Hoone / abihoone suurim lubatud kõrgus maapinnast 11*m / 5 m

* Pos 1 hooned on põhimahus 1-korruselised, maksimaalse kõrgusega maapinnast kuni 6 meetrit. Nõlvale ehitatavate hoonete puhul on suurim lubatud kõrgus nõlva poolt vaadates kuni 2 korrust ja kõrgus maapinnast kuni 11 meetrit.

Krundil on olemas kaks üksikelamut (pereelamut) ja üks tegelusmaja. Planeeringuga antakse võimalus rajada veel neli pereelamut ning üks ridaelamu tüüpi pereelamu või kaks üksikelamut (pereelamut). Lisaks paikneb krundil üks puurkaev-pumpla hoone.

Planeeritud pereelamu lubatud maksimaalne maapealne ehitusõigus ehi sealuse pinnaga kokku on kuni 450 m2. Alla 20 m2 suuruse ehi sealuse pinna ja alla 5 m kõrguseid abihooneid on lubatud püs tada maksimaalselt neli (prügimaja jne).

Pos 2 - aadressi e epanekuga Järve tee 2//2a

Krundi kasutamise sihtotstarbed detailplaneeringu liikide kaupa 100% sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP) ja/või

eri ngimusi vajava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜE);

Hoonete/abihoonete suurim lubatud arv krundil: 2 / 3

Hoonete suurim lubatud ehi sealune pindala kokku: 920 m2

Hoone /abihoone suurim lubatud korruselisus 1 / 1

Krundil paikneb kaks 1-korruselist pereelamut ehi sealuse pinnaga kokku kuni 860 m2. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast kuni 6 m. Krundile on lubatud kavandada maksimaalselt kolm alla 20 m2 suuruse ehi sealuse pinna ja alla 5 m kõrguseid abihooneid (prügimaja, tehnoseadmete hoone jne). Lisaks paiknevad kinnistul kanalisatsiooni puhastusseadmed.

Pos 4 - aadressi e epanekuga Karula ring 1

Krundi kasutamise sihtotstarbed detailplaneeringu liikide kaupa 100% sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP) ja/või

eri ngimusi vajava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜE).

Hoonete/abihoonete suurim lubatud arv krundil: 1 / 0

Hoonete suurim lubatud ehi sealune pindala kokku: 305 m2

Hoone suurim lubatud korruselisus 1

Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast kuni 6 m. Abihooneid rajada pole lubatud.

12 Sihtostarvete osakaalu määramisel on arvestatud planeerimine.ee „Nõuanded detailplaneeringu koostamiseks“ punk s 5.2.6 soovitustega.

14 Karula küla detailplaneering

Pos 5 - aadressi e epanekuga Pargi tee 4 // 4a // 4b

Krundi kasutamise sihtotstarbed detailplaneeringu liikide kaupa 100% sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP) ja/või

eri ngimusi vajava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜE).

Hoonete/abihoonete suurim lubatud arv krundil: 3 / 3

Hoonete suurim lubatud ehi sealune pindala kokku: 1385 m2

Krundil paikneb kolm 1-korruselist pereelamut ehi sealuse pinnaga kokku kuni 1290 m2. Ja üks Ehitusregistrisse kandmata abihoone ehi sealuse pinnaga ca 55 m2. Pereelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 6 m. Krundile on lubatud kavandada maksimaalselt kaks alla 20 m2 suuruse ehi sealuse pinna ja alla 5 m kõrguseid abihooneid (prügimaja, tehnoseadmete hoone jne) ning säilitada ehitusregistrisse kandmata hoone.

3.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääsuna on e e nähtud kasutada olemasolevaid ristumiskoh riigitee km 2,900 ja 3,021 (kohalik tee nr 7150075, Karula ring). 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee kõrvaltmaanteelt lubatud piirkiirus on 40 km/h ja riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 424 sõidukit.

Planeeringuala siseselt tuleb võimalikult palju säilitada välja kujunenud teede struktuuri. Pos 1 olemasolev krundisisene ringtee on ca 3,5 m laiune (lähtetase vastavalt Ees Standart EVS 843 tabelile 6.7 - hea) ja asfalt ka ega. Siseliiklus on kavandatud valdavalt ühesuunalisena.

Pos 1, pos 2, pos 4, pos 5 kinnistusisesele teele tehakse planeeringuga juurdepääsu servituudi seadmise e epanek, vt peatükk 3.11 Servituudi seamise vajadus ja kitsendused.

Juurdepääsuteedelt hooneni peab olema tagatud opera ivsõidukite ligipääs. Selleks võib e e näha ka vajaliku laiusega kõnniteed, mille katendi konstruktsioon peab võimaldama nimetatud tehnika juurdepääsu ja olema piisava koormustaluvusega.

Pos 1 kinnistule on uute elamute vahele planeeritud tugevdatud segaliiklustee, mis on eelkõige mõeldud jalakäijate liiklemiseks.

Perspek ivne üldplaneeringu kohane kergliiklustee on e e nähtud vahetult 24137 Peetrimõisa- Karula-Kile tee riigimaantee lähedusse. Avalik kergliiklustee ruumivajadus selgitada välja projekteerimise faasis. Maaomandi kokkulepe lahendatakse servituudi või sundvaldusega.

Nähtavuskolmnurk

Riigimaantee ja sõidutee lõikumisel on e e nähtud nähtavuskolmnurgad13. Riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad on e e nähtud vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha e e metsa, võsa, heki, aia vms raja se likvideerimine (Ehitusseadus k, edaspidi EhS § 72 lg 2). Nähtavuskaugused ja kolmnurga ulatused on kajastatud planeeringu põhijoonisel, joonis nr 4.

Parkimine

Parkimine tuleb lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mi e e e näha. Väikeelamute alal paikneva hooldusasutuse parkimisnorma iv14 on 1 parkimiskoht iga 170 m² suletud brutopinna kohta. Parkimiskohtade arvu on poolte (arendaja ja omavalitsus) kokkuleppel vastava põhjenduse korral lubatud vähendada.

13 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 50. Nähtavuskolmnurk 14 EVS 843:2016 Linnatänavad tabel 9.1 Ees linnade ehi ste parkimisnorma ivid, hooldusasutus (väikeelamute ala)

Karula küla detailplaneering 15

Kõigis parklates, kus kohtade arv on 20 kuni 50, peab olema kavandatud vähemalt üks koht puuetega inimese sõidukile.

E e on nähtud ristkasutusega parkimine, vt peatükk 3.11 Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused.

Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos. nr.

Ehitise liik Eesti standardi EVS 843 normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ette nähtud parkimiskohtade arv krundil

1 hooldusasutus, vanadekodu

4420/170=26 32

2 hooldusasutus, vanadekodu

860/170=5,1 10 (neist 3 kohta pos 1 kasuks ja 2 kohta pos 4 kasuks)

4 hooldusasutus, vanadekodu

305/170=1,8 0

5 hooldusasutus, vanadekodu

1290/170=7,6 8

Kokku: 40,4 50

Parkimisala kavandamisel tuleb arvestada, et kui sõidukite parkimine on hoonestuse välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb vajadusel rakendada meetmeid, mis on e e nähtud asjakohases õigusak s või normis15.

Parkimis- ja manööverdusalad ning juurdepääsuteed peavad olema op maalsed, kuna liigselt suured kõvaka ega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademeve ning väl da kuumasaarte teket.

Projekteerimisel näha e e ka jalgrataste parkimiskohad (Linnatänavate standardi kohaselt hooldusasutuse puhul 1 koht 40 voodikoha kohta16).

Planeeritud juurdepääsud ja parkimise lahendus on graafiliselt nähtav põhijoonisel, joonis nr 4. Joonisel näidatud lahendus on põhimõ eline ning sealhulgas vajadus täpsustub projekteerimise faasis.

Nõuded edasiseks projekteerimiseks:

 Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ja lähtuda Transpordiame juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -raja ste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

 Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehi st. Riigitee kaitsevööndis keh vatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiame nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiame nõusoleku hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse, kuid mi e lähemale kui 16 m arvestatuna riigitee äärmise sõiduraja servast17.

15 Planeeringu koostamise ajal EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 7: Ehi sele esitatavad Tuleohutusnõuded, mille kohaselt tuleb sõidukite parkimisel välisseinale lähemal kui 4 m välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle, seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses ver kaalsuunas. 16 EVS 843:2016 Linnatänavad tabel 9.3 Jalgrataste vähim parkimisnorma iv, hooldusasutus (mujal) 17 Transpordiame 04.07.2025 kiri nr 7.2-2/25/15273-5, detailplaneeringu lisad, , Lisa 1 Menetlusdokumen de loetelu

16 Karula küla detailplaneering

 Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide18 lisa 1 tabelist 41.

 Vastavalt EhS § 72 lg 1 punk le 5 ja § 70 lg 2 punk le 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehi st ja selle korrakohast kasutamist. Väl maks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademeve juh da riigitee alusele maaüksusele.

 Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud müra leevendusmeetmete rakendamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojek d, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiame le nõusoleku saamiseks.

 Transpordiamet ei võta Planeerimisseadus § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud raja ste väljaehitamiseks.

3.5. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbrusega. Väl da tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede või hoonete paigutamiseks nõlvadel. Maas ku struktuur peab olema hoonete ja raja ste paigutuse aluseks. Arvestada tuleb ehi se arhitektuurilist sobivust lähiümbrusse ja kogu vaatevälja. Ehi s peab olema vastupidav, funktsionaalne ja ümbritsevasse keskkonda sobituv, hoonestuskompleks vormiliselt harmooniline ning samal ajal piirkonna looduslikku atrak ivsust säilitav.

 Planeeritud hoonestus peab olema kaasaegne ning antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga ning piirkonna kvalitee tõstev.

 Hoonestus peab sobituma ümbritsevate olemasolevate hoonete ja keskkonnaga. Abihooned peavad moodustuma elamuga ühtse kompleksi.

 Välisviimistluses kasutada naturaalseid ja piirkonnale omaseid ehitusmaterjale. Imiteerivate materjalide, sh erksavärvilise katusematerjali, kasutamine ei ole lubatud.

 Fassaadmaterjalina tohib kasutada naturaalset materjale; nt laudist, tellist, loodulikku kivi ja krohvpinda.

 Katused peavad sobituma välja kujunenud keskkonnaga;  Hoonete konstruk ivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike

hoonete kontseptsioonist.  Hoonete kavandamisel säilitada võimalikult palju traditsioonilist maas ke struktuure;  Ehitusprojek dega näha e e piirdeaedade lahendused.

Raja se ehitus – ja kujunduspiirded

Karula ring 2 // 2a katastriüksus on osaliselt piiratud aiaga. Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b katastriüksusel on aiaga piiratud peamiselt eluhoonete (erihooldekodu peremajade) piirkond. Riigimaantee poolne piirdeaed on e e nähtud nihutada, tagades avaliku juurdepääsu perspek ivsele kergliiklusteele. Kergliiklustee ja piirdeaia asukoht täpsustada edasises projekteerimise faasis. Piirdeaed nähtavuskolmnurga alas ei tohi takistada nähtavust liiklusele.

Piirdeaedade rajamisel tuleb arvestada: piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 30%. Väljaspool krundi piiri on piirdeaedade rajamine keelatud.

3.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Hoonete projekteerimisel tagada maksimaalne võimalik haljastuse osakaal (nii kõrg- kui ka madalhaljastus). Tagada väärtusliku haljastuse säilimine.

18 Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid”

Karula küla detailplaneering 17

Ak ivse liikluskoormusega tee äärde võimalusel kavandada nende vahele kaitsehaljastusvöönd.

Arvestades kliimamuutustega - temperatuuri tõus, kuumalainete esinemise ja intensiivsuse suurenemine ning muutused sademete režiimis (talveperioodil suurem tõenäosus tugevatele sadudele (pigem vihma kui lumena), valing- ja paduvihmade esinemise sageduse tõus) - tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks (sh sademevee lahenduste kavandamiseks maastikukujunduse kaudu); samuti on soovitatav projekteerimise käigus näha ette asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja tehnovõrkude kavandamisel koosmõjus väliruumi kujundamisega).

Ver kaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Ver kaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. Sademevesi immutada planeeringuala piires. Väl da sademevee valgumine naaberkinnistutele. Ver kaalplaneerimine täpsustada järgnevas projek faasis.

3.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeringualale, krundile nr 1, on kavandatud neli üksikelamu (peremaja) ja üks väikeelamu ridaelamu-tüüpi peremaja või kaks üksikelamut (peremaja), mis vajavad elektri-, side- ja veeühendust ning tagatud peab olema ka küte ja reovee ärajuh mine ning sademevee kogumine ja eesvoolu suunamine või immutamine kohapeal.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumis- /ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.

Kõigi hoonestusalast ümbertõstetavate tehnoraja ste ümberühendamine peab olema lahendatud enne ehitustöödega alustamist.

. . . Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks Osaühing Ramsi VK poolt väljastatud 19.05.2025 tehnilised ngimused nr 29.

Veevarustus ja reoveekanalisatsiooni lahendus

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b ning Karula ring 2 // 2a katastriüksustel paiknevatel hoonetel on olemasolevalt olemas ühendus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b katastriüksusele planeeritava viie eluhoone ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga tuleb pumbamajas asendada olemasolev pöördosmoosisüsteem Herco UO 900 ND võimsamaga. Pumbamaja tuleb varustada elektrigeneraatoriga ning veetorus ku ühendus teha pumbamajast väljuvale torule.

Igale eluhoonele näha e e maakraaniga liitumispunkt.

Kanalisatsioontorus ku ühendus planeerida Karula ring 5 hoone juures asuvasse kaevu või puhastusseadmete territooriumil asuvasse kaevu. Kanalisatsiooni puhastusseadmete kuja on 50 meetrit.

18 Karula küla detailplaneering

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks on 10 meetrit19. Puurkaevust veevõ 20 2024. aastal oli 18 m3 ööpäevas, perspek ivis 27 m3 ööpäevas. Juurde lisanduv olmevee veetarbimise vajadus on ca 9 m3 ööpäevas. Ülejäänud osas olemasolevad tarbimismahud säilivad.

Eeldatav lisanduv reovee tarbimise vajadus ca ca 9 m3. Reovesi on kavas suunata pos 2 paiknevasse kanalisatsiooni puhastusseadmetesse ja ning sealt edasi bio iki.

Pos 1 eeldatav inimeste arv 10 (personal) ja 8 (pereelamud). Eeldatav olme ja reovee tarbimine 2,7 m3 ööpäevas. Juurde lisanduv (ca 36 inimest) eeldatav olme ja reovee tarbimise vajadus on 5,4 m3 ööpäevas. Pos 2 eeldatav inimeste arv 8 ja eeldatav oleme ja reovee vajadus on 1,2 m3 ööpäevas. Pos 4 eeldatav inimeste arv 5 ja eeldatav oleme ja reovee vajadus on 0,75 m3 ööpäevas. Pos 5 eeldatav inimeste arv 12 ja eeldatav oleme ja reovee vajadus on 1,8 m3 ööpäevas. Täpne veetarbimise ning reovee vajadus ja servituu de vajadus lahendada hoonete projekteerimise faasis.

Nõuded edasiseks projekteerimiseks

Osaühingule Ramsi VK üleantavate torus ke talumiskohustuse kehtestamiseks tuleb seada sundvaldus või sõlmida isikliku kasutusõiguse leping.

Teede ja haljasalade projekteerimisel tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniraja sed ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, valgustuspos de või muude elemen de alla, mis võib rikkuda raja ste seisukorda või takistada nende hooldust.

Pumpla juurdepääsu tee peab taluma koormust vähemalt 18t.

Pumpla filtripesu vesi ja veemahu tühjendus juh da planeeritud sademeveetorus kku. Lahendus täpsustada edasise projekteerimise faasis.

Sademevee lahendus

Piirkonnas puudub ühissademevee kanalisatsioon. Sademe- ja pinnaveed lahendada immutamisega omal kinnistul. Sademeveed koguda kokku ja rakendada taaskasutamist, nt kastmisveeks.

Käesolevalt on riigimaanteelt (24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee, läänepoolsem kraav) kogunev sademevesi juhitud kraavide ja sademeveekanalisatsiooni kaudu Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b maaüksusele. Planeeringus on e e nähtud sademevee kogumise võimalus säilitada, kuid tulenevalt tervikliku ruumilahenduse kontseptsiooni tagamiseks ümber tõsta.

Sademevee käitlemise võimalused, tehnoloogia täpsustada (nt vajadusel immutusplokkidega) ja lahendada projekteerimise etapis. Sademe- ja pinnavete juhtimine naaberkinnistutele ja tänavamaale on keelatud.

. . . Elektrivarustus

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b ning Karula ring 2 // 2a kinnistutel on olemas elektriliitumine (võrgulepingud Detailplaneeringu Lisad, Lisa 3).

Lille kinnistu (kü 71501:002:0462) vahetus läheduses on Elektrilevi OÜ liitumiskilp nr 42839LK (3* 315 A), mis varustab:

- pos 1 kinnistul Peremaja 1, Peremaja 2, Tegelusmaja 6 ja; - pos 2 kinnistul Eluhoone 4 ja Eluhoonet 5 ning; - pos 4 kinnistu ehi st; - puhastusseadme jaotusseadmete elektritoide.

19 Keskkonname 05.05.2025 korraldus nr 1-3/25/138 veehaarde sanitaarkaitseala vähendamiseks 20 Taotlus on registreeritud Keskkonnaame dokumendihaldussüsteemis 15.04.2025 dokumendina nr 14-4/25/7735

Karula küla detailplaneering 19

Pumpla elektrivarustus on lahendatud tegelusmaja kilbist. Tegelusmaja jaotuspunkt varustab kööki (sh 125 A), pumbamaja, kütet, automaa kat. Pos 5 kinnistul on Elektrilevi OÜ liitumiskilp nr 42786LK (3*250 A) varustab pos 5 kinnistul eluhoonet 1, eluhoonet 2, eluhoonet 3.

Uute planeeritavate hoonete (pos 1 ja pos 4) kavandatud/olemasolev toide on e e nähtud Elektrilevi OÜ liitumiskilbist nr 42839LK.

Pos 1 kinnistul peremajade eeldatav tarbimise vajadus on 4 (hoonet) 25 A ning ridaelamu tüüp peremaja 75A, pos 4 kavandatud hoone eeldatav elektritarbimise vajadus on 25 A.

Uute hoonete ühendamiseks elektrivarustusega on e e nähtud lahendada hoonete projekteerimise faasis vastava elektriprojek ga. Liitumiskilbid peavad olema ala vabalt teenindatavad.

Välisvalgustus

Planeeringualas on olemas tänavavalgustus. Planeeringuala vajadusel täiendav välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi.

Öisel ajal reguleerida valgustuse kasutamine (nt hoone fassaadil, parklas kasutatav valgustus) minimaalsele võimsusele. Väl da valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.

. . . Soojavarustus

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b ja Karula ring 2 // 2a soojavarustus on lahendatud lokaalselt (õhksoojuspumbad). Planeeringus on e e nähtud moodustada eelmainitud kinnistutest 5 kinnistut. Soojavarustuse ühendust ei ole kavandatud pos 3 -le.

Pos 1, pos 2 ja pos 5 krun de olemasolev kü e allikas paikneb pos 1-el (hoones - Tegelusmaja 6). Soojavarustus on lahendatud lokaalselt (õhksoojuspumbad).

Pos 1 ja pos 4 kinnistule planeeritud hoonete kütmine lahendada lokaalselt. Selleks võib kasutada päikeseenergiat, elektri toimel soojuspumpasid (õhk, vesi, maasoojus, õhk-õhk).

Olemasoleva soojatrassi liitumispunk d määrata teenuse osutaja-tarbija kokkuleppel. Täpne soojavarustuse lahendus ja servituu de vajadus määrata projekteerimise faasis.

. . . Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Telia Ees AS (edaspidi Telia) poolt väljastatud 19.05.2025 tehnilised ngimused nr 39694918.

Järve tee 2 // 2a // Karula ring 1 // 5 // Pargi tee 4 // 4a // 4b ning Karula ring 2 // 2a kinnistutel on olemas sideühendus.

Pos 1 sidekanalisatsiooni/mul torus ku põhitrassi ühendus on e e nähtud sidekaevust KUA-2 Pos 2 sidekanalisatsiooni/mul torus ku põhitrassi ühendus on e e nähtud sidekaevust KUA-4. Pos 4 ja pos 5 sidekanalisatsiooni/mul torus ku põhitrassi ühendus on e e nähtud sidekaevust KUA-3. Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile näha e e edasise projekteerimisel individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorus ku sisendid põhitrassist.

Kõigi hoonestusalast ümbertõstetavate tehnoraja ste ümberühendamine peab olema lahendatud enne ehitustöödega alustamist.

20 Karula küla detailplaneering

Nõuded edasiseks projekteerimiseks

- Tööprojek koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised ngimused Telia sidetrasside ümber paigutamiseks ja uute sidetrasside/ühenduste projekteerimiseks;

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehi se kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

- Näha e e asukohad sideliiniraja stele ning planeerida sidekanalisatsiooni/mul torus ku põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KUA-2. Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile näha e e individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorus ku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.

- Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teeka e all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Juhul kui sideraja sed jäävad ehitustegevusele e e, siis asendusraja sena rekonstrueerimisega haarataval alal teostada olemasolevate sideraja ste ehitusalast välja tõstmine ja/või ümberpaigutamine samas mahus olemasolevaga.

- Näha e e kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Ees liiniraja ste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

- Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Nõuded geodee lisele alusplaanile ja projek le

- Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 "Topo-geodee lisele uuringule ja Teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";

- Telia dokument „Telia Ees AS nõuded ehitusgeodee listele uurimistöödele“; - Telia dokument "Liiniraja ste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."; - Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojek de koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks Liiniraja ste kaitsevööndis".

3.8. Tuleohutus

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehi sel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1021 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehi sest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või raja se kaugeimast ligipääsetavast punk st kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel.

Planeeringuala on e e nähtud varustada mahu - ja hüdrandiga. Selleks, et tagada normide kohane kaugus (200 m), tuleb olemasolev (Karula ringil tegelusmaja ja olemasolevate pereelamute vahel) tuletõrje veevõtumahu koos hüdrandiga ümber paigaldada krundile pos 4 (vt joonis nr 4 ). Mahu täitmine on e e nähtud planeeritavast veetrassist.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehi sele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks e enähtud päästevahenditega. Kavandatud hoone juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai.

Hoonete kavandamisel tuleb arvestada 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehi stele esitatavad tuleohutusnõuded“. Vastavalt määrusele ei tohi tule levik ühelt ehi selt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab

21 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

ngimused ning kord

Karula küla detailplaneering 21

hoonete vaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui kuja on väiksem tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hoonestusala jääb üldjuhul olemasolevatest naaberhoonetest normikohasele kaugusele, v.a Karula ring 3 (kü 71501:002:1120) kinnistul asuvast kuurist. Kui planeeritud hoonestust soovitakse rajada nimetatud ehi stele lähemale kui 8 m, tuleb rakendada ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks (nt tulemüür, erimaterjalid). Samu on planeeringu põhjaosas hoonestusala e e nähtud 1 m kaugusele (Karusoo, kü 71501:002:0026). Hoone püs tamisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb naaberkinnistu kinnisasja valdajaga saavutada kokkulepe.

Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada keh vate õigusak de, normide ja nõuetega.

3.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud Ees Standardi EVS 809 põhimõ eid.

Sõidukite parklad on kavandatud vahetult elamute lähedale, kuhu on hea vaade elamu akendest, misläbi on tagatud sotsiaalne kontroll.

Õuealal on soovitatav kasutada liikumisanduritega välisvalgustust ja videovalvet.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium, samu territooriumile kavandatud haljasala ala korras ja teostada kiired parandustööd.

Head suhted naabritega tagavad sotsiaalse kontrolli (naabrivalve).

3.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Planeeringulahendus ei näe e e objek de rajamist, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kuigi Ees s pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine22. Seetõ u tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata muu hulgas sademevee ärajuh mise ja haljastuse temaa kale.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, väl des sademevee reostumist23. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juh misega. Perspek ivsete parklate katendiks valida soovitavalt muru- või sillu skivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada ka keskkonnasäästliku lume käitlemise vajadusega ning näha e e liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõva ka ega alad. Kogu alal näha e e võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahu d, haljasala puhverdusalana vmt).

Planeeritavaid haljasalasid saab kasutada hoonete katustelt valguva sademevee pinnasesse immutamiseks, kõvaka ega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademeve tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse (kraav,

22 Ees kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 h ps://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 23 Veeseadus

22 Karula küla detailplaneering

sademeveetoru vm) juhitakse. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele24 ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele25.

. . . Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ame põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on madal.

Reovesi on kavas suunata pos 2 paiknevasse kanalisatsiooni puhastusseadmetesse ja ning sealt edasi bio iki. Korrektselt ehitatud ja hooldatava süsteemi korral kavandatav tegevus põhjaveega pinnavee seisundit ei ohusta.

Planeeringualal tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piires.

Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit.

. . . Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Viljandi valla jäätme- hoolduseeskirjale“. Elamutel (käesoleva planeeringu puhul peremajadel) peab olema tagatud liigi kogumise võimalused vastavalt keh vatele õigusak dele26. Ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt „Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb hoone projek s näha e e suletav(ad) kogumiskonteiner(id) (soovi/vajaduse korral eraldi jäätmemajas).

. . . Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadus kus ja e evõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Uue hoone projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha e e võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alterna ivsete energiaallikate kasutamiseks.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponen de kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ven latsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ven latsioonisüsteemi rajamine eeldab õiges valitud ven latsiooniseadmeid ja -torus kku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse op meeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise

24 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juh mise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 25 Veeseadus 26 Planeeringu koostamise ajal Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigi kogumise ja sor mise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“

Karula küla detailplaneering 23

lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

. . . Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Ees Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi27 kohaselt asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas 1 on Viljandi vald nimetatud kõrgendatud radooniriskiga alana.

Selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik tagada ohutu keskkond. Uuringu vajaduse peab otsustama ehitusprojek koostaja. Vajadusel on võimalik ehituslikke meetmeid rakendada vastavalt EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ja keh vates teemakohastes õigusak des toodule.

. . . Müra ja vibratsioon

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada:

- Arvestades, et planeeringus kavandatud uushoonestus paikneb riigimaantee vahetus läheduses, rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid, et väl da liiklusest ngitud häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjulikku mõju.

- Hoonete projekteerimisel lähtuda Ees standardist EVS 842 „Ehi ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

- Tehnoseadmete müratasemed ei tohi planeeritavatel müratundlikel aladel ning teistel lähedusse jäävatel elamu maa-alade välisõhus ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust;

- Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00- 07.00 KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00 –19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset;

- Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Ees standardi EVS 842 „Ehi ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

- Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;

- Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

27 h ps://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

24 Karula küla detailplaneering

3.11. Servituudi seadmise vajadus ja kitsendused

Pos 1 - aadressi e epanekuga Karula ring 5 // Karula ringi 2//2a//2b//2c//2d//2e//2fs

Kitsendus: puurkaevu sanitaarkaitsevöönd (10 m) Kitsendus: bio ikide ja kanalisatsiooni puhastusseadmete kuja (50 m) Kitsendus: riigimaantee teekaitsevöönd (30 m) Servituut: juurdepääsu servituut pos 2 kuni pos 5 ja Järve tee 6 (kü 71501:002:0028), Järve tee 4 (kü 71501:002:0429), Pargi tee 2 (kü 71501:002:1900) ning Karula ring 3 (kü 71501:002:1120) igakordsete kinnistu omanike ja tehnovõrguvaldajate kasuks. IKÕ: Osaühing Ramsi VK e evõ e kasuks seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega tehnoraja se, sh puurkaevu majandamiseks tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses. IKÕ: planeeritud olme- ja reoveetorus ku teenindamiseks ja kasutamiseks koridori ulatusega 4 m (tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses), trassi valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud madalpingekaablite teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks) kaabelliinide koridor ulatusega kuni 2 m (jaotusseadmest, alajaamast - 2m), võrgu valdaja kasuks, pos 2 ja pos 4 kasuks, Osaühing Ramsi VK pumpla (puhastusseadmete) kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud sideehituse teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud soojavarustuse teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Pos 2 - aadressi e epanekuga Järve tee 2//2a

Kitsendus: bio ikide ja kanalisatsiooni puhastusseadmete kuja (50 m) Kitsendus: roheline võrgus k Servituut: igakordse kanalisatsiooni puhastusseadme valdaja kasuks Servituut: juurdepääsu servituut pos 1, pos 3 kuni pos 5 ja Järve tee 6 (kü 71501:002:0028), Järve tee 4 (kü 71501:002:0429) igakordsete kinnistu omanike ja tehnovõrguvaldajate kasuks. Servituut: 3 parkimiskohta pos 1 kasuks ja 2 parkimiskohta pos 4 kasuks. IKÕ: Osaühing Ramsi VK e evõ e kasuks seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega tehnoraja se majandamiseks tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses. IKÕ: olemasoleva olme- ja reoveetorus ku teenindamiseks ja kasutamiseks koridori ulatusega 4m (tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses), trassi valdaja kasuks. Servituut: olemasolevate madalpingekaablite teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks) kaabelliinide koridor ulatusega kuni 2 m (jaotusseadmest, alajaamast - 2m), võrgu valdaja kasuks, Osaühing Ramsi VK pumpla (puhastusseadmete) kasuks. Servituut: olemasolevate sideehi ste teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud soojavarustuse teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Pos 3 - aadressi e epanekuga Karula ring 1

Kitsendus: eesvoolu kaitsevöönd (15 m) Kitsendus: kalda veekaitsevöönd (10 m) Kitsendus: kalda ehituskeeluvöönd (50 m; 100 m)

Karula küla detailplaneering 25

Kitsendus: kalda piiranguvöönd (100 m) Kitsendus: kallasrada (4 m) Kitsendus: Uue-Võidu maas kukaitseala ja Natura 2000 elupaigad Kitsendus: roheline võrgus k Kitsendus: bio ikide ja kanalisatsiooni puhastusseadmete kuja (50 m) Pos 4 - aadressi e epanekuga Karula - Uueveski

Kitsendus: eesvoolu kaitsevöönd (15 m) Kitsendus: kalda veekaitsevöönd (10 m) Kitsendus: kalda ehituskeeluvöönd (50 m) Kitsendus: kalda piiranguvöönd (100 m) Kitsendus: kallasrada (4 m) Kitsendus: Uue-Võidu maas kukaitseala ja Natura 2000 elupaigad Kitsendus: roheline võrgus k Servituut: juurdepääsu servituut pos 1 kuni pos 4, pos 5 ja Järve tee 6 (kü 71501:002:0028), Järve tee 4 (kü 71501:002:0429), Pargi tee 2 (kü 71501:002:1900) ning Karula ring 3 (kü 71501:002:1120) igakordsete kinnistu omanike kasuks. IKÕ: olemasoleva olme- ja reoveetorus ku teenindamiseks ja kasutamiseks koridori ulatusega 4m (tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses), trassi valdaja kasuks. Servituut: Pos 4 krundile planeeritud tuletõrjeveemahu le ja hüdrandile seada tuletõrjevee võtmise õiguse servituut krun de pos 1, pos 2, pos 4 ja pos 5 igakordsete omanike kasuks. Hüdrandi korrashoiu eest on vastutav veetorus ku valdaja. Servituut: olemasoleva ja planeeritud madalpingekaablite teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks) kaabelliinide koridor ulatusega kuni 2 m (jaotusseadmest, alajaamast - 2m), võrgu valdaja kasuks, pos 2 ja Osaühing Ramsi VK pumpla, puhastusseadmete pumpla kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud sideehi ste teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva soojavarustuse teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks. Pos 5 - aadressi e epanekuga Pargi tee 4 // 4a // 4b

Kitsendus: eesvoolu kaitsevöönd (15 m) Kitsendus: kalda veekaitsevöönd (10 m) Kitsendus: kalda ehituskeeluvöönd (50 m; 100 m) Kitsendus: kalda piiranguvöönd (100 m) Kitsendus: kallasrada (4 m) Kitsendus: Uue-Võidu maas kukaitseala ja Natura 2000 elupaigad Kitsendus: roheline võrgus k Kitsendus: riigimaantee teekaitsevöönd (30 m) Servituut: juurdepääsu servituut Pargi tee 2 (kü 71501:002:1900) igakordsete kinnistu omanike kasuks. IKÕ: olemasoleva olme- ja reoveetorus ku teenindamiseks ja kasutamiseks koridori ulatusega 4m (tehnoraja se kaitsevööndi ulatuses), trassi valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud madalpingekaablite teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks) kaabelliinide koridor ulatusega kuni 2 m (jaotusseadmest, alajaamast - 2m), võrgu valdaja kasuks.

26 Karula küla detailplaneering

Servituut: olemasoleva õhuliini kaablite teenindamiseks, kaabelliinide koridor ulatusega kuni 4 m (jaotusseadmest, alajaamast - 2m), võrgu valdaja kasuks. Servituut: olemasoleva ja planeeritud sideehi ste teenindamiseks (kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks) kaabelliini koridor ulatusega kuni 2m, võrgu valdaja kasuks.

3.12. Planeeringu elluviimine

. . . Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Tegemist on elutähtsa taristuga, mis toetab elutähtsaid sotsiaalseid tegevusi.

Planeeringus on e e nähtud laiendada hooldekodu territooriumi uute pereelamutega. Tegemist on erihooldekodu hoonetega, kus pakutakse erivajadustega inimestele paremaid elamus ngimusi ning võimalusi tööl käimiseks ja kogukonnas osalemiseks.

Seda toetab ka ühistranspordi olemasolu ja perspek ivselt üldplaneeringu kohane kergliiklustee.

Uute pereelamute kavandamine juba varem välja kujunenud ühiskondlike ehi ste territooriumile, arvestades varem välja kujunenud hoonestusmustrit ning koha omapära, siis planeeringus kavandatud on kooskõlas üldiste ruumiliste arengu eesmärkidega ning omab pigem posi ivset mõju tõstes elukeskkonna kvaliteedi väärtusi.

E e on nähtud ala heakorrastamine, sh väärtusliku haljastuse säilimine ning haljastuses mitmerindelisuse tagamine. Elurikkust soosiv mitmerindeline haljastus aitab säilitada ökoloogilise sidususe lindudele ja putukatele ning loomadele.

Planeeringuala asub Saarepeedi valla üldplaneeringu ning Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt maakondliku tähtsusega väärtuslikul maas kul. E e on nähtud hoonestus ngimused.

Planeeringu elluviimisel ei ole e e näha olulise nega ivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna planeeritav hoonestus jääb kaitsealast (Uue-Võidu maas kukaitseala) piisava kauguseni ning planeeringu elluviimisel lähtutakse üldplaneeringuga seatud ngimustest ja põhimõtetest.

Vastavalt Viljandi Vallavalitsuse 25.02.2025 korraldusele nr 78 ei ole vaja algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või varale.

. . . Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning kehtestatud detailplaneeringu eesmärk on kvaliteetse elukeskkonna ja piirkonda väärtustava tervikliku ruumilahenduse elluviimine.

Planeeringus on antud võimalus täiendavate väikeelamute ja abihoonete kavandamiseks. Määratud on üldised kasutamise põhimõ ed, liikluslahendus ja tehnovarustuse lahendamine.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt tuleb teha järgnevad toimingud:

- Katastriüksuste moodustamine;

- Teede ja tehnovõrkude projekteerimine, tehnovõrkude talumiseks servituu de seadmine, juurdepääsu servituudi seadmine, hoonete projekteerimine ja seaduses nõutavatel juhtudel ehituslubade taotlemine või ehi stea ste esitamine.

Planeeritud ehituskrundiga seotud taristu (juurdepääs, tehnovõrgud kinnistu piires) ehitab välja planeeringu huvitatud isik.

Karula küla detailplaneering 27

Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püs tatav hoone ja raja sed ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik/planeeringu huvitatud isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Edaspidi koostatavad ehitusprojek d peavad olema koostatud vastavalt Ees Vabariigis keh vatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadus kule.

Karula küla detailplaneering 29

Joonised (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)

1. Asukohaskeem M 1 : 10 000 2. Mõjuala analüüs M 1: 5 000 3. Tugiplaan M 1 : 1000 4. Põhijoonis M 1 : 1000 5. Tehnovõrkude põhimõ eline joonis M 1 : 1000