| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/23/13215-2 |
| Registreeritud | 07.07.2023 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tori Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tori Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aluskaart: Maa-amet 2023 Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Huvitatud isik:
Staadium
Tellija:
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
Situatsiooniskeem
osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov
Planeerija Triin Lepland
Planeerija Evelin Kuusik
DP
06.07.2023
1:20 000 2022_0008_04
DP-01
Planeeritav ala
40 m
11 5
m
1
Planeeritav ala
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Huvitatud isik:
Staadium
Tellija:
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
Väljavõte kehtivast Sauga valla üldplaneeringust
osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov
Planeerija Triin Lepland
Planeerija Evelin Kuusik
DP
06.07.2023
1:10 000 2022_0008_04
DP-02
73001:008:0213 M 100% 28.58 ha
Orasselja
73001:008:0993 L 100% 3.17 ha
19214 Jänesselja-Urge tee
LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
73001:008:0213 M 100% 28.58 ha
Orasselja KINNISTU AADRESS
KATASTRITUNNUS SIHTOTSTARVE KINNISTU PINDALA
OLEV ASFALDKATTEGA TEE
OLEV KRAAV
MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEV KRUUSAKATTEGA TEE
RAIL BALTIC TRASSI KORIDOR
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Huvitatud isik:
Staadium
Tellija:
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
Tugiplaan
osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov
Planeerija Triin Lepland
Planeerija Evelin Kuusik
DP
06.07.2023
1:500 2022_0008_04
DP-03
MÄRKUSED:
· Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
15.5016.0016.5017.00
17.50
18.00
18.50
19.00
19.50
20.00
20.50 21.00
21.50
22.00
22.50
23.00
23.50
15.1015.2015.3015.4015.60 15.70
15.80 15.90
16.10 16.20
16.30 16.40
16.60 16.70
16.80 16.90
17.10 17.20
17.30 17.40
17.60
17.70
17.80
17.90
18.10
18.20
18.30
18.40
18.60
18.70
18.80
18.90
19.10
19.20
19.30
19.40
19.60
19.70
19.80
19.90
20.10 20.20
20.30 20.40
20.60 20.70
20.80 20.90
21.10 21.20
21.30 21.40
21.60 21.70
21.80 21.90
22.10
22.20
22.30
22.40
22.60
22.70
22.80
22.90
23.10
23.20
23.30
23.40
23.60
23.60
4.00 4.00
1.50 1.10 3.00
0.85
25.00 25.00
1.50 4.00
4.00 1.10 3.00
0.85
4.50 4.50
2.10
3.00 0.85
0.60
12.50
15 .00
12.50
10.00
22+700 22+800
22+700 22+800 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
X X X X X X X X X X X X X X X X X X
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
1
LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR
POSITSIOONI NR
5 400 850 1
LJ 80 ÄK 20 12 1
KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %
MAX HOONE KÕRGUS (m)
MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)
MAX. HOONETE ARV KRUNDIL
MAX KORRUSTE ARV
KRUNDI PIND (m²)
HOONESTUSALA
VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT
OLEV TEE KAITSEVÖÖND 30 m
PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK
VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS
PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEV KRAAV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE
PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE
RAIL BALTIC TRASSI KORIDOR
PLANEERITUD HALJASALA
SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE
XX LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON
PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m
PLANEERITUD MARGU TEE ÜHENDUS
PLANEERITUD PARKLA I ETAPP / II ETAPP
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Huvitatud isik:
Staadium
Tellija:
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
Põhijoonis
osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov
Planeerija Triin Lepland
Planeerija Evelin Kuusik
DP
06.07.2023
1:500 2022_0008_04
DP-04
MÄRKUSED: · Joonisele on kantud OBERMAYER PLANEN + BERATEN GmbH poolt peaprojekteerijana koostatud „Uue raudtee projekteerimine lõigus
Pärnu – Läti-Eesti piir“ projekteeritud Urge-Jänesselja tee viadukt. · Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,
kõrgused EH2000 süsteemis.
1 5400 LJ 80% ÄK 20% L 80% Ä 20%850 11 Ä 850
KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD
Pos nr
Krundi planeeritud suurus m²
Hoonete ehitise- alune pind m²
Suurim korruse- lisus
Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)
Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa
Märkused ja kitsendused
Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)
Krundi aadress / aadressi ettepanek
2 13 384 L 100% 24- -
Hoonete kõrgus maa- pinnast
12
- -
Hoonete arv krundil
LT / LP 100%
-
ArhitektuurinõudedParkimis- kohtade arv normatiivne / planeeritud
-
- --
72850 1
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa; OV - vee tootmise ja jaotamise maa.
Kokku:
16
Ä 850
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD
Ala suurus ~3,1 ha
100%21 589 m²KOKKU
2Kavandatud kruntide arv Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv
850 m²Suletud brutopind1 080 m²Ä - ärimaa 5% 19 865 m²L - transpordimaa 92%
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering Põhijoonis (1:500)
Ühendada kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kavandatatud planeeritava jalg- ja jalgrattateega
Parkimiskohtade arv Planeeritud 72
Kavandatud täisehitusprotsent 16%
10
4 644 T 100% -- - - - OV 100% - --
1
5400 850 1
LJ 80 ÄK 20 12 1
2
13 384 - -
LT/LP 100 - -
4
644 - -
OV 100 - -
644 m²T - tootmismaa 3%
3
2161 - -
LP 100 - -
3 2161 L 100% 32- - - - LP 100% - --
ÕP
TVM
PLANEERITUD VEETORUSTIK
PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK
PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
PLANEERITUD SADEMEVEETORUSTIK
PLANEERITUD KUIVHÜDRANT
PLANEERITUD REOVEEPUMPLA
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI
PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR
PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (Elektrilevi OÜ)
PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL
PLANEERITUD TARBIJA ALAJAAM
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON
SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE JUHTIMISKILP
ÜM
PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA
PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA
PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI
PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI
XX LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD SADEMEVEE SURVETORUSTIK
1
LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR
POSITSIOONI NR
HOONESTUSALA
OLEV KRAAV
VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE
PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE
PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK
VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS
PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON
PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (tarbija)
PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM
PLANEERITUD LIITUMISPUNKT
PLANEERITUD MARGU TEE ÜHENDUS
15.5016.0016.5017.00 17.50
18.00
18.50
19.00
19.50
20.00
20.50 21.00
21.50
22.00
22.50
23.00
23.50
15.3015.4015.60 15.70
15.80 15.9016.10
16.20 16.30
16.40 16.60
16.70 16.80
16.90 17.10
17.20 17.30
17.40 17.60
17.70
17.80
17.90
18.10
18.20
18.30
18.40
18.60
18.70
18.80
18.90
19.10
19.20
19.30
19.40
19.60
19.70
19.80
19.90
20.10 20.20
20.30 20.40
20.60 20.70
20.80 20.90
21.10 21.20
21.30 21.40
21.60 21.70
21.80 21.90
22.10
22.20
22.30
22.40
22.60
22.70
22.80
22.90
23.10
23.20
23.30
23.40
23.60
4.00 4.00
1.50 1.10 3.00
0.85
25.00 25.00
1.50 4.00
4.00 1.10 3.00
0.85
4.50 4.50
2.10
3.00 0.85
0.60
12.5012 .50
10.00
22+700 22+800
22+900
XXXXXXXXXXXXXXX
X X X X X X X X X X X X X X
XXXXXXXXXXXXXXX
VÕIMALIK LIITUMISPUNK ELA_SA OPTILISE VÕRGUGA KAEVUST 083K2
PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA (PÕHJAVESI SUHTELISELT KAITSTUD)
PLANEERITUD SANITAARKAITSEALA R=30 m
HÜDRANDI MINIMAALNE KAUGUS EHITISEST R=30 m
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 2x60 m³ (arvestatud 10l/s 3h)
TVM
K1
Ü M
PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI 96 m³
K1
PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI
PLANEERITUD REOVEEPUMPLA Q=5 l/s
PLANEERITUD REOVEEPUMPA KUJA R=10 m
PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA R=25 m
Õ P
PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR MÖÖDAVOOLUGA ENS 50/150
PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA Q=5 l/s
PLANEERITUD SADEMEVEE VÄLJALASK PÕHITRASSI KRAAVI
PLANEERITUD HEITVEE VÄLJALASK PÕHITRASSI KRAAVI
PLANEERITUD PROOVIVÕTUKAEVUD
LIITUMISKILP ELEKTRIAUTODE LAADIJATELE
PLANEERITUD JUHTIMISKILP
PLANEERITUD KUIVHÜDRANT
Planeering
Joonise nr
Projekti nr
Kuupäev
Mõõtkava
Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]
Joonise nimetus
Huvitatud isik:
Staadium
Tellija:
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
Tehnovõrkude koondplaan
osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]
Projektijuht Ivan Gavrilov
Planeerija Triin Lepland
Planeerija Evelin Kuusik
DP
06.07.2023
1:500 2022_0008_04
DP-04
MÄRKUSED: · Joonisele on kantud OBERMAYER PLANEN + BERATEN GmbH poolt peaprojekteerijana koostatud „Uue raudtee projekteerimine lõigus
Pärnu – Läti-Eesti piir“ projekteeritud Urge-Jänesselja tee viadukt. · Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,
kõrgused EH2000 süsteemis.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering Tehnovõrkude koondplaan (1:500)
1
2
43
Töö number 2022_0008_04
Tellija Tori Vallavalitsus
Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald
Telefon 445 1881
e-post: [email protected]
Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia
Veskiposti 2/1, Tallinn 10138 e-post: [email protected]
Registrikood: 12734109
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Seisund
Kuupäev
DP
06.07.2023
Rail Baltica Urge peatuse
detailplaneering
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
2 / 24
I SELETUSKIRI
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6
1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6
1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6
1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6
1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7
2.1. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 8
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED9
3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9
3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
planeerimisdokumentidele. .................................................................................... 9
3.2.1. Pärnu maakonna planeering .................................................................................. 9 3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ ........................................................................................................ 9
3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale ...................................... 11
4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 13
4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 13
4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 14
4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 14
4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 15
4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15
4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 15
4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 16
4.7.1. Radoon ............................................................................................................. 16 4.7.2. Keskkonnamüra ................................................................................................. 17 4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused.............................................................. 17 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 18
4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 18
4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 18
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 19
5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 20
5.1. Veevarustus ...................................................................................................... 20
5.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 20
5.3. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 20
5.4. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 21
5.5. Elektrivarustus ................................................................................................... 22
5.6. Sidevarustus ..................................................................................................... 22
5.7. Välisvalgustus .................................................................................................... 22
5.8. Soojusvarustus .................................................................................................. 22
5.9. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal ................... 22
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 24
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
3 / 24
II JOONISED
DP-01 Situatsiooniskeem
DP-02 Väljavõte kehtivast Sauga valla üldplaneeringust
DP-03 Tugiplaan
DP-04 Põhijoonis
DP-05 Tehnovõrkude koondplaan
III MENETLUSDOKUMENDID
1. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks
2. Transpordiameti 29.04.2022 kiri nr 7.2-3/22/9043-2
3. Keskkonnaameti 10.05.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr 6-5/22/7836-2
4. Rahandusministeeriumi 18.05.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr15-3/3595-2
5. Tori Vallavalitsuse 27.05.2022 korraldus nr 401
6. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade Ametlikes Teadaannetes
8. Tori Vallavalitsuse 13.06.2022 teavituskiri puudutatud isikutele nr 6-2.1/3626
9. Väljavõte detailplaneeringu algatamise teatest Tori Valla Teatajas nr 6 (58) 2022
10. L.Poska 27.09.2022 seisukohad planeeringulahendusele
11. Tori Vallavalitsuse 01.11.2022 eskiislahenduse avalikustamise kiri puudutatud isikutele nr
6-2.1/5505
12. Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti 16.11.2022 kiri nr 16-6/22-15580-002
13. Transpordiameti 17.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/24816-2
14. L.Poska 20.11.2022 seisukohad planeeringulahendusele
15. RB Urge peatuse detailplaneeringu eskiislahendust tutvustava arutelu protokoll 24.11.2022
IV LISAD
Lisa 1 Liiklusuuring
Lisa 2 osaühing Sindi Vesi 23.05.2022 e-kiri
Lisa 3 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 418213
Lisa 4 Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36644239
Lisa 5 Keskkonnamüra hinnang
Lisa 6 Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud
V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
4 / 24
Planeeringu koostajad
Detailplaneering koostatakse Tori Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning Skepast&Puhkim
OÜ konsultantide koostöös:
Skepast&Puhkim OÜ
Ivan Gavrilov Projektijuht
Triin Lepland Vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)
Evelin Kuusik Planeerija
Piret Kikkas Projekteerija
Korraldaja
Tori Vallavalitsus
Huvitatud isik
Osaühing Rail Baltic Estonia
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
5 / 24
Sissejuhatus
Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline
kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on
rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.
Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses
üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi
liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi
territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem
asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).
Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,
mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse
valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide
peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
6 / 24
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
1.1. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel
moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku
peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
1.2. Detailplaneeringu koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• 08.03.2022 planeeringu algatamise ettepanek;
• Tori Vallavalitsuse 27.05.2022 korraldus nr 401 „Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid
• Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu
maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu
maakonnaplaneering
• Rail Baltica Design Guidelines;
• Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97 kehtestatud Sauga valla üldplaneering;
• koostatav Tori valla üldplaneering (algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr
114);
• Tori Vallavolikogu 17.02.2022 määrusega nr 3 vastuvõetud Tori valla arengukava aastani
2030;
• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.
1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud
• AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022 novembris koostatud topo-geodeetiline uuring, töö
nr 162-G-22-3;
• Skepast&Puhkim OÜ poolt juulis 2022 koostatud Rail Baltica kohalikud peatused – Urge
peatuse liiklusuuring, töö nr 2021_0096_05;
• Kajaja Acoustics OÜ poolt novembris 2022 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö
nr 22076-03.
• Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa
kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö nr
22063.
Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
7 / 24
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Urge külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus
läheduses. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa. Kavandatava Urge
peatuse asukoht asub Kilksama külast ca 2 km, Sindi linnast ca 5 km ja Sauga alevikust ligikaudu
8 km kaugusel. Urge peatus paikneb raudtee idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel.
Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.
Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve
Orasselja* 73001:008:0213 28.58 ha Maatulundusmaa 100%
* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.
Planeeringuala suurus on kokku ca 3,1 ha. Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud maa-ala on
hoonestamata ning planeeringuala vahetus naabruses asub Orasselja talu. Juurdepääsutee on
ühendatud 19214 Jänesselja-Urge teega. Nimetatud teelõik planeeringuala vahetus naabruses on
ettenähtud rekonstrueerida seoses Rail Baltica eritasandilise ristumise rajamisega. Tee
rekonstrueerimist käesolevas planeeringus ei käsitleta.
Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu 20.04.2022)
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
8 / 24
2.1. Olemasolevad kitsendused
Planeeringuala jääb MARGU maaparandushoiualale. Planeeringualal paikneb Sindi-Audru 35-110 kV
elektriõhuliin (kõrgepingeliin) kaitsevööndiga 25+25 m ning ulatub 19214 Jänesselja-Urge tee 30 m
kaitsevöönd. Samuti on tegemist üldgeoloogilise kaardistamisalaga U903.
planeeringuala
Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
9 / 24
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA
FUNKTSIONAALSED SEOSED
3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Urge kohalik peatus kavandatakse Tori valda Urge küla lääneossa. Esialgselt kavandatud Kilksama
peatuse asukoht nihutati ligipääsetavuse parandamise huvides kõrvalmaantee nr 19214 äärde,
millega soodustatakse peatuse ligipääsetavust kavandatud kergliiklusteelt.1 Kavandatava Urge
peatuse asukoht asub Kilksama külast 1,5 km ja Sindi linnast 3 km kaugusel. Vaadeldavat ala
piiravad maatulundusmaa maaüksused.
Planeeritava ala vahetu lähedus on hoonestamata. Peatusele lähemad elamud jäävad sellest
vähemalt 160 m kaugusele Jänesselja-Urge kõrvalmaanteele projekteeritava riste muldkeha taha.
Järgmised lähimad elamud paiknevad kavandatavast peatusest lõunas ca 500 m kaugusel Kasela
maaüksusel ja ca 800 m kaugusel Margu maaüksusel.
Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta lähiajal kehtestatud või menetluses
olevad detailplaneeringud puuduvad.
3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
planeerimisdokumentidele.
3.2.1. Pärnu maakonna planeering
Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus
on välja toodud, et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast
raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail
Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel
kui ka Lääne-Euroopa suunal.
Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale aegruumiliselt
lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See
annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.
Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringule.
3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine“
Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4F, 5D) Tori valla territooriumil läbib Tammiste, Kilksama, Kiisa, Urge
ja Rütavere küla, Võlla, Suigu ja Murru küla kaguserva ning Kuiaru, Selja ja Elbi küla. Trass kulgeb
valdavalt metsamaadel, Urge külas paikneb trassi koridoris ka põllumaad. Kogu Tori valla ulatuses
on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Elbi küla kirdeosas suundub trass olemasoleva 1520 mm
raudtee koridori.
Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.
1 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor. Skepast&Puhkim OÜ 2021, töö nr 2020-0037
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
10 / 24
Joonis 3. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine“
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
11 / 24
Joonis 4. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.
3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale
Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu (algatatud Tori
Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114) kehtestamiseni kehtivad Tori vallas ühinenud valdade
senised üldplaneeringud.
Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016
otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal. Rail Baltica raudtee on üldplaneeringus
kajastatud perspektiivsena ning kohalikku peatust ei ole kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas
üldplaneeringus määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis-
ja ehitustingimused raudtee maa-alal on:
• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.
• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb kaitsehaljastus rajada
väljapoole raudteemaad.
• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse
põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
12 / 24
Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee trassikoridori ning
kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle kasutamisega seotud hoonete ja
rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), siis antud juhul on tegemist
üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.
planeeringuala
Joonis 5. Väljavõte Sauga valla kehtivast üldplaneeringust
Tori valla arengukava aastani 2030 kohaselt on valla soov olla näoga inimeste poole ja koos muuta
maailma. Tori valla üheks arengueesmärgiks on toimivad optimaalse sageduse ja kellaaegadega
ühistranspordiühendused valla suuremate asulate ja Pärnu vahel ning väiksema asustustihedusega
asumid omavad ühistranspordiühendusi valla linnaliste asustustega. Kiirraudtee ja sellest tuleneva
kohaliku peatuse kavandamine on kooskõlas valla arengukava eesmärkide ja selle ootustega.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
13 / 24
4. PLANEERINGULAHENDUS
Urge peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja
kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline altpääs.
Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-
ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica Urge kohaliku peatuse
rajamiseks.
Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele
ühendus altpääsuga.
Joonis 6. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest
4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus
Planeeringuga on kavandatud moodustada neli krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks
moodustatakse Orasselja maaüksusest 5 400 m2 suurune 80% reisijaid teenindava transpordimaa
ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos.1, juurdepääsuks
ja parkimiseks 13 384 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt pos.2,
II etapis vajadusel väljaehitatava parkla tarbeks 2 161 m2 suurune parkimisehitise maa krunt pos.3
ning puurkaevu tarbeks 644 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise maa krunt pos.4.
Kavandatav jaamahoone koos seda teenindavate rajatistega ning tee- ja tänavamaad koos
parkimisega on ette nähtud munitsipaalomandisse, va II etapi parkla, mis esialgu jääb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi bilanssi.
Planeeringuga nähakse ette, et krundi pos.1 hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes
krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema ooteplatvormiga. Kavandatavaid
raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee ja raudteealune altpääs) näidatakse planeeringus
informatiivsena.
Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised. Lisaks
luuakse ühendus altpääsuga, mille täpsemad lahendused jäävad järgmistesse
projekteerimisetappidesse ning mille osas väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja
kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kavandatav ehitisealune pind on kuni 850
m². Kavandatava väliala mõõtmed 40x115 m.
Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis
planeeringuga etteantud piirides.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
14 / 24
Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada väikeehitisi ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kõrgusega
kuni 5 m ka väljapoole määratud hoonestusala, kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema
põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud
rajatised ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena jaamahoonega.
4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded
Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning
antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone põhimõttest.
Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja
tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone
jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia
ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sademevee kasutamine) ning automaatika
ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade
sihiteadlik planeerimine).
Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikidele iseloomulikke ja
arhitektuurselt sobivaid traditsioonilisi ehitusmaterjale ja konstruktsioone. Rajatav hoone peab
olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada
naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised ja piire peavad sobima
terminalihoone arhitektuuriga.
Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil
modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega.
Arhitektuurinõuded:
Hoonestusviis: lahtine
Katuse kalle ja tüüp: vaba
Katuse harja suund: vaba
Piire: ei kavandata*
Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid
* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.
4.3. Teed, liiklus ja parkimine
Kavandatav Urge kohalik peatus asub Pärnu maakonnas Tori vallas Urge külas, küla keskusest ca
2,3 km kaugusel. Juurdepääsutee on ühendatud Jänesselja-Urge teega (nr 19214), mida mööda
pääseb Urge-Kuiaru teele nr 19274, mis omakorda on ühendatud Pärnu-Rakvere-Sõmeru
põhimaanteega nr 5.
Kõik piirkonna teed on 1+1 sõidurajaga teed, mis tulenevalt RB projektist rekonstrueeritakse ja kohandatakse uuele olukorrale vastavaks.
Urge kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku
peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
15 / 24
erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata
teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt Lisa 1).
Urge peatuse ühendusteeks on Jänesselja-Urge tee nr 19214, mille liiklussagedus on suhteliselt
väike, mistõttu peatusest lisanduv liiklus ei põhjusta läbilaskvusprobleeme.
Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2 ning II etapis vajadusel väljaehitatavasse parklasse
krundil pos.3. Hoone välialale on ette nähtud parkimiskohad 4 invasõidukile, 2 elektrilaadimisega
sõidukile ja minimaalselt 4 taksole. Kokku on kavandatud 72 parkimiskohta. Kuigi suur osa
kasutajaskonnast vajab peatusesse jõudmiseks lisatransporti kas sõiduauto või ühistranspordi näol,
on kavandatud parkimiskohtade arv eelpool nimetaud hinnangu kohaselt piisav. Üldparkla on
kavandatud välja ehitada kahes etapis. Esimeses järjekorras on kavas rajada esimene etapp
24-kohalise parklana krundil pos.2. II etapi rajamine selgub vastavalt reaalsele parkimisvajadusele
ning on omakorda võimalik jagada ehitusjärkudeks reaalsele parkimiskohtade vajadusele.
Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla. Vastavalt
Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale on planeeringualal
tagatud vähemalt 10 kohta.
Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.
Paralleelselt kavandatud juurdepääsuteega on kavandatud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee
kergliiklejatele. Samuti on kavandatud jalgsi ligipääs Urge-Jänesselja teele kavandatud viaduktilt
trepistikuga.
4.4. Haljastus ja heakord
Jaamahoonega seotud välialal tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on ette nähtud rajada
üksikpuudena ja väiksemate murualadena. Haljastus on ette nähtud rajada üksikpuudena ja
väiksemate murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020
„Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“. Haljastuse
planeerimisel tagada istikutele liigiomased kasvutingimused.
Võimalikud väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on
vajalik kaasata 7. taseme maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka
selle hoolduse võimalustele.
4.5. Jäätmekäitlus
Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning
tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tori
valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel
jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud
kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.
Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit
omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Tori valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
4.6. Tuleohutusnõuded
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri
määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse
ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
16 / 24
takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline
tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.2.
4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval
alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike,
püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega
kultuurimälestisi.
Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,
ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga
määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Urge kohaliku peatuse jaamahoone ja
seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad
negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu
ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev
vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele
ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele
või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi
vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning
ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.
4.7.1. Radoon
Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus
mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³
piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset
200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.
Joonis 7. Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed 2020. aasta seisuga)
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
17 / 24
Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal.
Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta täpne
pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni
siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 “Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. Hea
ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea
ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.
4.7.2. Keskkonnamüra
Selleks, et hinnata Rail Balticu Urge kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava
tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja
aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt novembris
2022 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö nr 22076-03 (vt Lisa 5).
Planeeringualale lähim müratundlik kinnistu Orasselja piirneb vahetult Jänesselja-Urge teega.
Orasselja kinnistu eluhoone jääb ca 25 m kaugusele Jänesselja-Urge teest ning ca ≥250 m kaugusele
raudtee põhitrassist.
Raudtee ja maantee summaarse arvutusliku müra tasemed on Orasselja kinnistu õuealal madalamad
kui Ld =65 dB päevasel ajal ning Ln =55 öisel ajal. Kinnistul asuvale eluhoonele mõjuvad
müratasemed on arvutuslikult madalamad kui kui Ld =60 dB päevasel ajal ning Ln =50 öisel ajal.
Selliselt on Orasselja kinnistu õuealal täidetud II kategooria piirväärtuse nõuded. Kuna hoone
teepoolsel küljel on lubatud +5 dB kõrgemad müratasemed, siis Urge kohaliku peatuse
detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks lisaks raudtee põhitrassi
projektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra leevendavaid meetmeid
kavandada.
Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et
lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.
Kui tulevikus tekib vajadus planeeringuala lähedusse (ca 100-300 m kaugusele) uute müratundlike
alade või kinnistute rajamiseks, siis tuleb planeerimisprotsessis arvestada perspektiivse raudtee ning
piirkonnas asuvate maanteede müra mõjuga, analüüsida müra levikut ning välja töötada sobivad
müra vähendamise võimalused.
Kui tulevikus selgub, et mingil ajahetkel kehtivaid keskkonnamüra normtasemeid ületatakse näiteks
seoses suurema raudtee või maantee liiklussagedusega, siis tuleb vajadusel rakendada täiendavaid
leevendusmeetmeid.
4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused
Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Urge peatuse planeeringuala
territooriumil on Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja
Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö
nr 22063 (vt Lisa 6).
Selle kohaselt ei tohi veetaseme säilitamiseks praegusel tasemel drenaažisüsteemi kahjustada. Kui
ehitustööde käigus ulatuvad kaevised kuivendussüsteemini või sellest sügavamale tuleb tagada
dreenide edasine toimimine, juhtides kuivendusvee rajatistestkõrvale või ümber nende.
Veevarustuse lahendamiseks saab aluspõhjakivimitesse, mis on suhteliselt hea veeandvuse ja
rahuldava kvaliteediga, rajada Urge raudteepeatuse kaevu.
Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt
puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi maaparandussüsteemi, s.h maaparanduskraavi.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
18 / 24
Imbväljaku rajamine on problemaatiline pinnase savika iseloomu tõttu, mis takistab immutusvee
infiltreerumist.
Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad.
Hoone vundeerimissügavusele jääb suhteliselt nõrk savipinnas. Kergemad hooned saab rajada
madalvundamendile, olenevalt koormusest lint-või plaatvundamendile. Savi pinna ja vundamendi
taldmike vahele tuleb teha heade geotehniliste omadustega tihendatud täitepinnasest kiht. Vältida
tuleb vee kogunemist vundamendisüvenditesse kuna savi on kergesti loenduv pinnas, mille
kandevõime vee all seistes väheneb.
4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks
Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti
varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri
raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida
valgustada tahetakse.
Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod
eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid
turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini
nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.
Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.
Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust
võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.
Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku
keskkonda ja elukvaliteeti.
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peab valgustus:
• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.
4.8. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele
asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja
transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise
projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.
4.9. Servituutide seadmise vajadus
Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:
• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidele pos.2, pos.3 ja pos.4;
• kavandatud puurkaevu 30 m sanitaarkaitseala kruntidel pos.2, pos.3, pos.4 ja naabermaaüksusel Orasselja;
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
19 / 24
• planeeritud isevoolsekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;
• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;
• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;
• planeeritud sademevee survetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidele pos.1 ja pos.2;
• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksusele Orasselja;
• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2 ja naabermaaüksusele Orasselja;
• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;
• planeeritud sidekanalisatsioonile ulatusega 1+1 m sideehitisest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele Orasselja ning 19214 Jänesselja-Urge tee.
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed
Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:
• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.
• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.
• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.
• Hoida planeeritav ala korras.
• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.
• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas.
• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.
Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
20 / 24
5. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.
Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil ja seda
täpsustatakse ehitusprojektis.
5.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimise aluseks on OÜ Sindi Vesi 23.05.2022 saadetud e-kiri (vt Lisa 2).
Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim võimalus ühendamiseks ühisveevärgiga on 1800 m
kaugusel.
Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud
järgmised lähteandmed:
Külastajad - keskmiselt 142 inimest päevas, külastajatest ca 80% kasutab WC-d, ühiktarbimine 10
l/d.
Töötajad - 2 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.
Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud
lahendused.
Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:
Qkesk= 1,2 m³/d,
Qmax=0,5 m3/h
Qarv=0,68 l/s
Planeeringuala veevarustus on lahendatud planeeritud puurkaev-pumpla baasil. Planeeringuala asub
suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Veeseaduse § 149 on puurkaevu sanitaarkaitseala min
30 m. Puurkaevu sügavus ja vajalik veekäitlus täpsustatakse projekteerimisel.
Puurkaevust on planeeritud veetorustik hooneni.
Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on
minimaalselt 1,8 m torustiku peale.
Planeeringuala veetarve, puurkaev-pumpla parameetrid, torustike läbimõõdud ja paiknemine
täpsustatakse projekteerimistööde käigus.
5.2. Tuletõrje veevarustus
Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.
Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee
vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee
mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud
tuletõrjevee mahuti täitmine toimub planeeritud veetorustikust. Välistulekustutusvee vajadus tuleb
täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel muuta.
5.3. Reovee kanalisatsioon
Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on OÜ Sindi Vesi 23.05.2022 saadetud e-kiri (vt Lisa 2).
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
21 / 24
Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga 2000 m
kaugusel.
Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:
Qkesk=1,2 m³/d
Qmax=0,5 m3/h
Qarv=4,0 l/s
Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.
Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse planeeritud reoveepuhastisse
(biopuhastisse) kujaga 25 m. Peale reoveepuhastit on planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m, mis
pumpab heitvee RB teeprojektiga projekteeritud kraavi. Enne heitvee kraavi juhtimist on planeeritud
proovivõtukaev.
Isevoolne torustik tuleb rajada De160 PVC või PP SN8 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,2 m
toru peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru
peale.
5.4. Sademevee käitlemine
Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja
platsidelt.
Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse
möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on sademevesi
planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga 96 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada
mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist immutuskastidest. Juhul kui välialalt (v.a.
planeeritud asfaltkattega parkla) kogutakse kokku tinglikult puhas sademevesi, võib selle juhtida
eraldi sademeveetorustikuga õlipüüdurist mööda otse ühtlustusmahutisse.
Planeeringuala sademevee eesvooluks on RB teeprojektiga projekteeritud kraav. Sademevee
juhtimiseks nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse kraavi
vooluhulka 5 l/s, mis ei tohiks kraavi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada. Tingimused sademevee
juhtimiseks kraavi tuleb taotleda projekteerimise käigus.
Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav
sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud
nõuetele.
Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 158 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka
torustiku ja kaevude enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga
arvutuste aluseks on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud
3 aastat ja kestuseks 5 minutit.
Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru
peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.
Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.
Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad ja vajadusel
sademeveekoormuste vähendamise meetmed antakse projekteerimise käigus ning lahendatakse
koos ala vertikaalplaneerimisega.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
22 / 24
5.5. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 418213 (vt
Lisa 3).
Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme
lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga uue kavandatava juurdepääsu tee
algusest JÄNESSELJA:SND keskpinge õhuliinist.
Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega
560 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.
5.6. Sidevarustus
Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.
Alternatiivina on vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr
36644239 (vt Lisa 4) võimalik liituda Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluva optilise
võrguga ELA_SA-le kuuluvast sidekaevust 083K20/083M13. Tehnovõrkude koondplaanile on kantud
põhimõtteline sidekanalisatsiooni asukoht. Tellida tuleb täiendavalt tehnilised tingimused ELA_SA-lt.
Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases
0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline
andmesidejaotla. Sisevõrk rajada SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile,
arvestusega üks kiud iga lõpptarbija kohta/ruumi (ruumi sisevõrk cat.6). Kui hoonesse jääb ainult
üks lõpptarbija, siis võib sisevõrgu rajada vastavalt cat.6 nõuetele (cat.6, cat.7). Optilised kaablid
otsastada SC/APC adapteritega. Jaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks
230 V elektrivõrguga.
5.7. Välisvalgustus
Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.
Valgustuse toide saadakse kavandatavast komplektalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette
juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette
leedvalgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6m ja
kõrgem – IK07.
Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201.
5.8. Soojusvarustus
Piirkonnas puudub soojusvõrk. Jaamahoone küte lahendatakse lokaalselt soojuspumba baasil.
5.9. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal
Kavandatav Urge peatus asub maaparandussüsteemide maa-alal. Vastavalt maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) § 47 tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Ilma Põllumajandus- ja
Toiduameti (edaspidi PTA) loa või kooskõlastuseta on maaparandussüsteemis keelatud takistada
veevoolu ja paisutada vett.
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
23 / 24
Peatuse projekteerimise käigus tuleb tagada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide
ja maaparandussüsteemi eesvoolu nõuetekohane toimimine. Ehitamisega ei tohi halvendada
naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate
maaparandussüsteemide toimimist.
Lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi tuleb arvestada MaaParS § 53 toodud nõuetega.
Sadevee ehk lisavee suunamiseks kraavi, tuleb edasise projekteerimise käigus teha vajalikud
arvutused, mille tulemustest nähtub, et maaparandussüsteem toimib tõrgeteta ka peale lisanduvate
veehulkade saabumist ja kas on vajalik teha vee kraavijuhtimisel kraavikindlustustöid.
Hoonete projekteerimisel on soovitatav olemasoleva drenaaž hoonete alt eemaldada ning rajada uus
drenaažisüsteemi, et välistada hilisemaid liigniiskusest tekkida võivaid kahjusid.
Lahenduste koostamisel kaasata maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER)
registreeringuga spetsialist (MaaParS § 36 lg 2). Kui MATER registreeringuga spetsialisti hinnangul
takistavad kavandatavad ehitised maaparandussüsteemi toimimist, tuleb drenaažisüsteem ümber
ehitada. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks väljastab PTA
(MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).
Detailplaneeringu alusel maaparandussüsteemile, eesvoolule ja eesvoolu kaitsevööndisse rajatavate
ehitiste projektid kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1, § 48 lg 3).
Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
24 / 24
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks
ehitusprojektide koostamiseks.
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette
nähtud korras.
Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:
• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;
• vajalike servituutide seadmine;
• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini;
• sõlmida liitumislepingud;
• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;
• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine.
Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
TORI VALLAVALITSUS
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 06.07.2023 nr 6-2.1/2306
Detailplaneeringu kooskõlastamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame Urge külas RB Urge peatuse
detailplaneeringu projekti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks/ arvamuse avaldamiseks.
Dokumentidega saab tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/rail-
baltica-urge-peatuse-dp
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helle-Triin Hansumäe
vallaarhitekt abivallavanema ülesannetes
Lisana planeeringu projekt
Esitatud: Päästeamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, piirinaabrid, puudutatud
isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pärnumaa Tori vald Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu kehtestamise teade | 21.11.2024 | 4 | 7.2-2/24/13215-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tori Vallavalitsus |
| Pärnumaa Tori vald Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade | 21.03.2024 | 9 | 7.2-2/24/13215-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tori Vallavalitsus |
| Kiri | 07.08.2023 | 236 | 7.2-2/23/13215-3 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tori Vallavalitsus |
| Pärnumaa Tori vald Urge küla RB Urge peatuse detailplaneering | 13.06.2022 | 656 | 7.2-2/22/13215-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tori Vallavalitsus |