Pärnumaa Tori vald Urge küla RB Urge peatuse detailplaneering

1

Tori vallas, Urge külas, Rail Baltica Urge kohaliku peatuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Koostanud: Tori Vallavalitsuse üldplaneeringu spetsialist Sigrit Kasemets

KSH eelhinnang on koostatud Skepast&Puhkim OÜ poolt esitatud teabe (töö nr 2022_0008,

esitatud 7.03.2022) alusel.

Aprill 2022

täiendatud esitatud ettepanekute alusel mai 2022

2

Sisukord 1. Eelhinnangu koostamise vajadus .............................................................................................................. 4

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht, lühikirjeldus ........................................................................... 4

3. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................................... 5

4. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus ................................................... 9

4.1. Maakasutus ........................................................................................................................................ 9

4.1.1. Asend .......................................................................................................................................... 9

4.1.2. Asustus ja rahvastik ................................................................................................................... 10

4.1.3. Sotsiaalne taristu....................................................................................................................... 11

4.1.4. Ettevõtlus .................................................................................................................................. 12

4.1.5. Teedevõrk ................................................................................................................................. 12

4.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................................... 12

4.2.1. Mullastik, pinnakate, maavarad ................................................................................................ 12

4.2.2. Pinna- ja põhjavesi .................................................................................................................... 13

4.2.3.Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ............................................................................... 14

4.3. Looduskeskkonna kirjeldus .............................................................................................................. 15

4.3.1. Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................................... 15

4.3.2. Taimestik, loomastik, rohevõrgustik ......................................................................................... 16

4.3.3. Välisõhk, radoon, müra ............................................................................................................. 18

4.3.4. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ............................................................................. 19

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................................................................................. 19

5.1. Eeldatav mõju maakasutusele ........................................................................................................ 19

5.2. Eeldatav mõju loodusvaradele ........................................................................................................ 19

5.2.1. Mõju pinnasele, maavaradele .................................................................................................. 19

5.2.2. Mõju pinna- ja põhjaveele, maaparandussüsteemidele .......................................................... 20

5.3. Eeldatav mõju looduskeskkonnale .................................................................................................. 21

5.3.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................... 21

5.3.2. Mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ................................................................ 21

5.3.3. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................................................. 22

5.4. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse eeldatav mõju ................................................................................ 22

5.5. Eeldatav mõju inimese tervisele ja heaolule................................................................................... 23

5.5.1. Mõju välisõhu kvaliteedile, müratekkele ................................................................................. 23

3

5.5.2. Vibratsiooni mõju ..................................................................................................................... 24

5.5.3. Mõju joogivee kvaliteedile ....................................................................................................... 24

5.5.4. Valgusreostuse mõju ................................................................................................................ 24

5.5.5. Eeldatav mõju ohutusele ......................................................................................................... 25

5.6. Muud mõjud .................................................................................................................................... 25

5.6.1. Eeldatav mõju asustusele ......................................................................................................... 25

5.6.2. Eeldatav koosmõju muude asjakohaste mõjualas toimuvate või planeeritavate tegevustega

............................................................................................................................................................ 25

6. Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 26

7. Kasutatud materjalid .............................................................................................................................. 27

4

1. Eelhinnangu koostamise vajadus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 kohaselt peab

otsustaja andma eelhinnangu kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse kohta kui

kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lg 1 nimetatud tegevuste hulka kuid kavandatakse infrastruktuuri

ehitamist või kasutamist.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 3 kohaselt tuleb

infrastruktuuri ehitamisel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda

raudteeliini või raudteejaama rajamisel, laiendamisel või pikendamisel, välja arvatud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14

nimetatud juhul.

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht, lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Rail Baltic põhitrassile kohalik peatus koos

selleks vajaliku taristuga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate maaüksuste

ümberkruntimiseks ja sihtotstarvete muutmiseks, et oleks võimalik moodustada kohaliku

peatuse rajamise jaoks vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Lisaks antakse

planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneering koostatakse kohaliku

peatuse juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt planeerimisseadusele.

Rail Balticu Urge kavandatava peatuse asukoht on Pärnu maakonnas Tori vallas Urge külas

Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus läheduses. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel

haritav maatulundusmaa. Kavandatava Urge peatuse asukoht asub Kilksama külast ~2 km, Sindi

linnast ~5 km ja Sauga alevikust ~8 km kaugusel. Urge peatus paikneb raudtee idapoolsel (Sindi

linna poolsel) küljel. Peatusesse liigipääs on kavandatud Jänesselja-Urge kõrvalmaanteelt

rajatava juurdepääsutee kaudu.

Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Urge peatus kavandatud varjualuse

(shelters) peatuse tüüpi (tüüp 4), mis hõlmab enda alla ca 60-100 m2 ehitisealuse pinnaga hoone.

Peatuse väliala (tüüp 3) on mõõtmetega 40 x 115 m, st hinnanguline ruumivajadus on 4600 m2.

Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 30. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus on

450 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 350 m ja laius 3 m.

Altpääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 210 x 6 m (Joonis 1). Urge kohaliku peatuse

ooteplatvormidele kavandatakse varjualused ning peatuse alale RB arhitektuurse lähenemisega

väike (60-100 m2) täisautomaatne hoone, tagamaks WC-de, koristusruumi, ooteruumi jms

olemasolu. Peatuse alale nähakse ette kaasaegne säästlik välisvalgustus (LED-tüüpi lambid).

5

Joonis 1. Urge peatuse visuaal. Allikas: Riigihanke nr 239360 „Rail Baltic kohalike peatuste

detailplaneeringute koostamine“ hankedokumentide tehniline kirjeldus, lisa 2.

3. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses

on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua

Läänemere idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-

Euroopaga. Selline raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga.

Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja

kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste

vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob

täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka Lääne-Euroopa suunal. Kohalike

peatuste väljaarendamine annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.

Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori maakonna-

planeering ja tehtud esialgsed uuringud. Raudtee põhitrassi ristumised kõikide olulisemate

avalikult kasutatavate teedega lahendatakse eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade

määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest – tagada liikumisvõimalused ja piirkonna

teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust teedel ning asustuse

paiknemist. Maanteede ümberehitamine ja uute teelõikude rajamine peab toimuma raudtee

väljaehitamise etapis. Maakasutustingimused RB raudtee trassikoridoris ja tingimused

kiirraudtee projekteerimiseks on sätestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringus.

Vaba läbilaskevõime ulatuses on Rail Balticu raudteed võimalik kasutada reisirongide kohalikuks

liikluseks Tallinn–Pärnu−Riia suunal. Sellest tulenevalt on Pärnu maakonna planeeringus näidatud

6

kohaliku rongiliikluse peatuste võimalikud asukohad: Häädemeestel, Surju piirkonnas, Kilksamal,

Tootsis ja Kaismal. Peatuste asukohad vajavad täiendavaid uuringuid ja nende väljaarendamine

eraldi riigipoolset otsust.

Joonis 2. Pärnu maakonna planeeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor ja kohaliku

peatuse võimalik asukoht Tori vallas. Allikas: Pärnu maakonna planeering

Pärnumaa Arenduskeskus SA tellimusel teostas 2021 aastal Skepast&Puhkim OÜ uuringu RAIL

BALTICU PÄRNUMAA ARENGUKORIDOR, milles leiti, et kergliikluse ligipääsetavuse parandamise

huvides on otstarbekas nihutada Kilksama kohalik peatus vahetult kõrvalmaantee nr 19214

äärde, millega soodustatakse peatuse ligipääsetavust nimetatud kõrvalmaantee äärde

maakonnaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteelt.

Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud, et liikumisvajaduste tagamiseks ja ühistranspordi

arendamiseks on vajalik soodustada raudteetranspordi kasutamist Rail Balticu peatuste juures

vajaliku taristu (sh auto- ja jalgrattaparklate) väljaehitamisega ning bussiliikluse ühendusega

sidumisega. Kergliiklusteede kavandamise üldiste tingimustena on maakonna planeeringus välja

toodud, et kergliiklusteed tuleb siduda bussipeatuste ja raudteepeatustega ning kergliiklusteede

kavandamisel arvestada jalgrattaparklate vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade

juures (sh bussi- ja raudteepeatustes).

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ on välja toodud, et Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4F, 5D) Sauga valla territooriumil

läbib Tammiste, Kilksama, Kiisa, Urge ja Rütavere küla. Kogu Sauga valla ulatuses on planeeritud

trassi koridori laius 350 m. Trass kulgeb Sauga vallas valdavalt metsamaadel, Urge külas paikneb

trassi koridor ka põllumaal. Lõuna poolt Sauga valda sisenedes läbib trassi koridor Rääma raba

7

(Kilksama küla). Kilksama küla idaosas paiknevatest elamualadest (Pähkli tee, Kaselehe tee,

Tulbiaia) möödub trassi koridor ida poolt, suundudes üle Rütavere küla metsamaade Are valda

(Joonis 3). Teemaplaneeringus on öeldud, et reisirongide põhimõttelised peatuskohad kohaliku

liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna planeeringuga ja reisirongide

kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel on perspektiivi arvestav, kuid see vajab

käimasolevast planeeringust hilisemat eraldi riigipoolset otsust.

Joonis 3. Planeeringlahendus Pärnu maakonnas. Allikas: Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Teemaplaneeringu peatükis 3.4 Reisirongiliiklus on öeldud, et kohaliku liikluse arendamisel

tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse

vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu

jaamad.

Rail Baltic kehtiva opereerimisplaani kohaselt on hetkel 7 peatust 12-st kavandatud raudtee

peateede äärde. TTJA hinnangul on võimalik peatee äärde peatuseid rajada juhul, kui töötatakse

välja ohutust tagav lahendus. Tänaseks on rahvusvahelise konsultandi RINA poolt läbi viidud

ohutusuuring koos riskihinnangu ja võimalike ohutusmeetmetega. Selle baasil teeb Rail Baltic Rail

AS koostöös AsBo-ga (asutusega, kelle ülesanne on hinnata raudteerajatiste ohutust ja riske)

otsuse eelistatud ohutusmeetme osas.

8

Tori valla uus üldplaneering on koostamisel. Seni kehtib alal endise (haldusreformi eelse) Sauga

valla üldplaneering. Sauga valla üldplaneeringu kehtestamise ajal oli koostamisel Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Sauga valla

üldplaneeringus on välja toodud, et kavandatav kiirraudtee trassi koridor läbib ka Sauga valda.

Raudtee trassikoridor on kantud üldplaneeringu joonistele (Joonis 4). Kavandatava

rahvusvahelise reisirongiliikluse Rail Balticu perspektiivne trassikoridor on kantud joonistele 350

m laiuse trassikoridorina. Raudtee maa-ala on kehtivas üldplaneeringus määratletud kui raudtee

ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused raudtee maa-alal

on:

• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.

• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb kaitsehaljastus rajada

väljapoole raudteemaad.

• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse

põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang.

Sauga valla üldplaneeringuga korrigeeritud rohelises võrgustikus esineb mitmeid olemasolevaid

ja potentsiaalseid konfliktikohti. Potentsiaalsed konfliktikohad on mh Rail Balticu raudtee

trassikoridoride ristumised rohevõrgustiku aladega. Rail Balticu perspektiivne trassikoridor läbib

suures ulatuses või lausa poolitab valla kirdeosas paikneva Rütavere tugiala ja lõikab olulisel

määral ka Rääma raba tugiala, samuti kahte tugiala ühendavat maakonna tasandi suurt

rohekoridori. Rail Balticu trassi projekteerimise faasis tuleb ette näha ökoduktid või tarastamata

teelõigud loomade liikumisvõimaluste tagamiseks ja vajadusel muud leevendusmeetmed

üldplaneeringuga kindlaks tehtud konfliktikohtades. Ökoduktid on vajalikud Rail Balticu trassi

lõikumisel kahe tugialaga ja neid ühendava koridoriga. Sauga valla üldplaneeringus on välja

toodud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks.

9

Joonis 4. RB raudteetrassi asukoht Sauga valla üldplaneeringus

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee trassikoridori ning

kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle kasutamisega seotud hoonete ja

rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), siis ei ole antud juhul tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

4. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus

Eeldatavalt mõjutatava ala ja selle tundlikkuse kohta teabe koondamiseks on kasutatud riiklikke

registreid (keskkonnaregister), Maa-ameti kaardiserverit ja Tori valla arengudokumente.

4.1. Maakasutus

4.1.1. Asend

Tori vald moodustati 2017. aastal seniste Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühinemisel. Tori

vald asub Pärnu maakonna keskosas. Valla pindala on kokku ligikaudu 611 km2, valla

administratiivne keskus asub Sindi linnas. Tori vald on võrgustikupõhine omavalitsusüksus, kus

on neli väljakujunenud kohalikku keskust – Sindi linn ning Sauga, Tori ja Are alevikud. Kõik

kohalikud keskused pakuvad peamisi esmavajalikke teenuseid, sh asuvad seal vallavalitsuse

teenuskeskused.

Urge kohalik peatus kavandatakse Tori valda (endise Sauga valla alale) Urge küla piirkonda.

Esialgselt kavandatud Kilksama peatuse asukoht on parema kasutatavuse huvides nihutatud

kõrvalmaantee nr 19214 (Jänesselja – Urge) äärde, millega soodustatakse peatuse ligipääsetavust

10

kavandatud kergliiklusteelt. Peatuse asukoht kinnitati 2020. aasta lõpus kehtivaks asukohaks ja

peatuse nimeks sai Urge.

Rail Balticu Urge kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Orasselja

(73001:008:0213) ja 19214 Jänesselja-Urge tee (73001:008:0993). Kinnistute sihtotstarbed on

vastavalt 100% maatulundusmaa ja 100% transpordimaa. Vaadeldava ala naaberkinnistud on

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused.

4.1.2. Asustus ja rahvastik

Tori vallas elas rahvastikuregistri andmetel 1.01.2022 seisuga 12 203 inimest. Perioodil 2013-

2018 vähenes valla elanike arv 264 võrra, samas 2019-2022 aastal on Tori valla elanike arv iga-

aastaselt kasvanud kokku 324 elaniku võrra. Elanike vanuseline jaotus näitab noorema

elanikkonna kiiremat kasvu juba täna ning arvestades valla ambitsioon nooremate

elanikegruppide osakaalu suurendamiseks võib ennustada selle trendi jätkumist ka lähiaastatel.

2021 aasta alguseks oli 0-18 vanusegrupi osakaal kogurahvastikust suurenenud 21,4%-le. 2018

aastal oli osakaaluks 19,5%.

Tori valla asustustihedus on 19,9 inimest km2 kohta. Tori valla suurim asula on Sindi linn (3703

elanikku), järgnevad Tammiste küla (1847) ja Sauga alevik (1207). Kavandatava planeeringuala

lähipiirkonna elanike arv 2022 aasta alguse seisuga on Kilksama külas 452 ja Urge külas 143

elanikku. Suurem osa valla elanikkonnast on koondunud kuni 15 km kaugusele Pärnu linnast,

Pärnu linn on hästi ligipääsetav. Tulenevalt suurusest ning pakutavatest teenustest on Pärnu

vaieldamatu tõmbekeskus kogu Tori vallale. Pärnu lähedased asulad on pigem linnalise

iseloomuga. Kaugemad piirkonnad on hõredalt asustatud ning maalised.

Peamised liikumissuunad jagavad valla kaheks – Sauga ja Are alevikud oma tagamaaga jäävad

Tallinn-Pärnu maantee äärde ning Sindi linn, endine Tori vald ning ka mõned endised Sauga valla

asulad (neist suurim on Tammiste küla) Rakvere/Tori liikumissuuna lähedale. Kahte suunda

eraldab Pärnu linna lähedal Rääma raba.

Lähim elamu asub kavandatavast peatuse alast 160 m kaugusel ida suunas Urge külas, teisel pool

Jänesselja-Urge kõrvalmaanteed, Orasselja eluhoone (97698) (vt Joonis 5). Läheduselt järgmine

elamu asub peatuse alast 400 m kaugusel lõunas Kasela (92887). Enam kui 350 m kaugusele

jäävad loode suunas Koidula (92963) ja Malkeni (95905) elamud. Ida suunas 650 m kaugusel asub

Rummo (89754) elamu.

11

Joonis 5. Lähimad elamud kavandatava peatuse ümbruses

4.1.3. Sotsiaalne taristu

Tori vald on võrgustikupõhine omavalitsusüksus, kus on neli väljakujunenud kohalikku keskust –

Sindi linn, Sauga, Tori ja Are alevikud. Kõik kohalikud keskused pakuvad peamisi esmavajalikke

teenuseid, sh asuvad seal ka vallavalitsuste teenuskeskused.

Tori Vallavalitsus asub Sindi linnas. Tori valla erinevaid piirkondi teenindavad kolm teenuskeskust.

Vallas on kokku kolm põhikooli, üks gümnaasium ja viis lasteaeda. Sindis tegutseb ka

muusikakool. Noored käivad koos ja saavad huviringides osaleda kolmes noortekeskuses – Sindis,

Saugas ja Ares ning Suigu noortetoas.

Tori Valla Kultuurikeskus koordineerib tegevusi Are huvikeskuses, Sindi seltsimajas, Suigu

seltsimajas ja Tori rahvamajas. Valla raamatukogud asuvad Sindi linnas, Are alevikus, Tori alevikus

ja Sauga alevikus, Urge külas, Suigu külas ja Jõesuu külas. Lisaks on vallas Tori ja Sindi muuseum

ning Tori Hobusekasvanduse muuseum.

Treeninguteks on võimalik kasutada Sindi gümnaasiumi võimlat, Sauga alevikus endises

vallamajas asuvat spordisaali, Are huvikeskuse spordisaali ja Tori põhikooli võimlat.

Hoolekandeasutusteks on Tori sotsiaalmaja, Are valla sotsiaalmaja ja Sindi sotsiaaltöökeskus.

12

4.1.4. Ettevõtlus

Tori valda on registreeritud tuhatkond majanduslikult aktiivset üksust, millest ligikaudu veerand

kuuluvad põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonda. Neile järgnevad

ehitusvaldkond, hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkond,

veondus ja laondus, töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kohalikku

ettevõtluskeskkonda mõjutab väga oluliselt Pärnu lähedus avades sellele nii võimalusi kui seades

piiranguid. Vaadates ettevõtete paiknemist registreerimise aadressi järgi, on märgata, et enim

töötajatega ettevõtteid koondub Pärnu linnale lähemale, kus elab ka kõige rohkem elanikke:

Sindis on 131 ettevõtet, Tammistes 99 ettevõtet, Saugas 78 ettevõtet, Eametsas 41 ettevõtet,

Kilksamal 29 ettevõtet ja Nurmes 23 ettevõtet.

Ettevõtluse aktiivsus on vallas tervikuna mõõdukas ja ettevõtteid saab suures plaanis jagada

kaheks: peamise osa moodustavad alla 10 töötajaga väikeettevõtted ja üksikud suuremad

tootmisettevõtted. 33% valla töökohtadest loovad 2-9 töötajaga ettevõtted.

4.1.5. Teedevõrk

Olulisemad ühendusteed Eesti teiste piirkondadega ja maakonnasiseseks liikluseks on riigi põhimaanteed: Tallinn-Pärnu-Ikla (nr 4) ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru (nr 5). Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee asub valla lääneosas, läbides Nurme küla ning Sauga ja Are alevikku. Pärnu- Rakvere-Sõmeru põhimaantee asub valla idaosas, läbides Tammiste ja Selja küla. Pärnu jõest ida pool asub Pärnu-Tori tugimaantee (nr 59).

Tori valda kavandatava Rail Baltica Urge peatuse ühendusteeks põhimaanteedega on Jänesselja– Urge kõrvalmaantee (nr 19214), millele detailplaneeringu käigus kavandatakse juurdepääsutee. Urge peatus on kavandatud Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteest ~3,7 km kaugusele ja Tallinn- Pärnu-Ikla põhimaanteest ~7,3 km kaugusele.

2019. aastal lõppes rongiga reisijatevedu Tallinn-Lelle-Pärnu suunal.

4.2. Alal esinevad loodusvarad

4.2.1. Mullastik, pinnakate, maavarad

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on kavandatava planeeringuala pinnakatteks meresetted

(klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel) paksusega alla 1 m. Mullastiku kaardirakenduse

andmetel on alal levinud leostunud gleimuld perspektiivse boniteediga 42.

Kavandatava peatuse alal ja ümbruses ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 6).

Lähimad mäeeraldised on linnulennult 1,8 km kaugusel edelas asuvad Rääma ja Rääma II

turbatootmisalad.

13

Joonis 6. Mäeeraldiste ja maardlate paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Allikas: Maa-

ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 02.02.2022

4.2.2. Pinna- ja põhjavesi

Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse andmetel on põhjavesi vaadeldavas piirkonnas

looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vaadeldaval

alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna kõrgus merepinnast kuni 10 m ja maapinna

kõrgus u 13 m. Põhjavee ülevoolu piirkondi läheduses ei asu.

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu puurkaevusid. Urge peatuse vahetusse lähedusse

jääva Orasselja kinnistu (73001:008:0212) kaevu olemasolu ja selle tüübi kohta puudub info

keskkonna- ja ehitisregistris. Samuti ei tuvastatud Orasselja kinnistul kaevu Rail Baltica Pärnu

trassilõigu mõjualasse jäävate kaevude kaardistamise käigus. Lähim registreeritud puurkaev

(PRK0061163) asub peatuse alast 600 m kaugusel loodes ja kauguselt järgmine puurkaev

(PRK0024833) 700 m kaugusel kirdes (Joonis 7).

14

Joonis 7. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Keskkonnaregister,

seisuga 04.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Rail Baltica Tootsi-Pärnu lõigu KMH jaoks 2020. a läbiviidud hüdrogeoloogilise uuringu raames

kaardistati Kasela kinnistu (80901:001:0761) läheduses Luha kinnistul (73001:008:1097) salvkaev

(koordinaadid X: 6476908.29, Y: 536144.47). Uuringu andmetel ammutab salvkaev vett

kvaternaari põhjaveelademest ning staatiline veetase maapinnast on 390 mm. Vett on kasutatud

olmeveeks, hetkel ei ole kavandatud Urge peatuse alast 430 m kaugusel asuv kaev kasutuses.

4.2.3.Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Vaadeldaval alal on loode-kagusuunalised kraavid (ETAK ID 2780441, 2780451, 2781225 ja

2782724) ning vaadeldaval alal asub Margu maaparandussüsteem (6114520020060).

Paarisaja meetri kaugusel läänes on maaparandussüsteemi eesvoolu kraav Kilksama PÜ-521

kalda veekaitsevööndiga ja eesvoolu kaitsevööndiga. Kaitsevööndid ei ulatu vaadeldavale alale.

15

Vaadeldavast alast ~1,3 km kaugusel läänes asub Leppoja peakraav (VEE1145200), mis kuulub kas

osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Vaadeldavast alast ~2,5 km kaugusel kulgeb Suuroja oja (VEE1145000), mis on üle 25 km2

valgalaga veekogu. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Suuroja suubub vaadeldavast alast ~3,6 km kaugusel

Pärnu jõkke.

Pärnu jõgi (VEE1123500) on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu. Pärnu jõgi

kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse alates Tarbja

paisust suubumiseni merre. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

4.3. Looduskeskkonna kirjeldus

4.3.1. Kaitstavad loodusobjektid

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähimad kaitsealad Sõpruse park (KLO1200548) ja Sindi kirikupark (KLO1200554) asuvad ~4 km

kaugusel kagus. Lähimad Natura 2000 alad on ~3,5 km kaugusel kagus asuv Pärnu jõe loodusala

(RAH0000027) ja 7 km kaugusel kirdes asuv Kuiaru loodusala (RAH0000298). Pärnu jõgi on

määratud ka hoiualaks (Pärnu jõe hoiuala) (KLO2000293).

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitsealuste looma- ja

taimeliikide esinemist.

Alast ~1,4 km kaugusel edelas, Rääma rabas asuvad III kategooria linnuliikide elupaigad: punajalg-

tilder (Tringa totanus), suurkoovitaja (Numenius arquata), teder (Tetrao tetrix), rüüt (Pluvialis

apricaria), mudatilder (Tringa glareola), hänilane (Motacilla flava), punaselg-õgija (Lanius

collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja sookurg (Grus grus). Alast ~2,7 km kaugusel

läänes asub III kategooria katteseemnetaime sile kardhein (Ceratophyllum submersum)

kasvukoht.

I ja II kategooria kaitstavaid liike vaadeldaval alal registreeritud ei ole. Edela suunas ~1,2 km

raadiuses on registreeritud I kategooria väike-konnakotka ja II kategooria kanakulli elupaigad.

Väike-konnakotka elupaiga kaitseks on moodustatud Urge väike-konnakotka püsielupaik. Liigi

asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria

liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud

(looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ). Vähemalt 1,2 km raadiuses ei ole registreeritud teisi I ja II

kategooria kaitstavaid liike.

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu püsielupaikasid. Lähimad püsielupaigad asuvad ~9,4

km kaugusel läänes: puittaimestikuga mets (3164845).

Planeeringualale lähimad kaitstavad loodusobjektid on esitatud joonisel 8.

16

Joonis 8. Kaitsealad, kaitsealused liigid (III kategooria) ja kaitstavad looduse üksikobjektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 04.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte.

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses ei asu vääriselupaikasid. Lähimad vääriselupaigad jäävad

kavandatava peatuse alast põhjasuunas ~2 km kaugusel: märgalade männikud ja kaasikud

(VEP206222).

4.3.2. Taimestik, loomastik, rohevõrgustik

Vaadeldav ala on kasutuses põllumaaga. Kuna lähipiirkonnas asuvad metsad, siis on tõenäoline,

et alal liigub ka loomi.

Pärnu maakonna planeeringu järgi loetakse Pärnumaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 35

ja enama boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alal mulla boniteet 42 st tegemist

on väärtusliku põllumajandusmaaga. Külgnevatel aladel on samuti väärtusliku

põllumajandusmaa massiivid (Joonis 9).

17

Joonis 9. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.

Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Pärnu maakonna

planeering

Pärnu maakonna planeeringuga on täpsustatud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire

ning kasutustingimusi lähtuvalt maakonna senistest arengusuundumustest ja tasakaalustatud

ruumilise arengu põhimõttest, rohelise võrgustiku ökoloogilise sidususe ja edaspidise toimimise

vajadusest, senisest praktikast rohelise võrgustiku hoidmisel. Täpsustamisel on aluseks võetud ka

kehtestatud üldplaneeringute lahendusi.

Pärnu maakonna planeeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused.

Uute arenduste kavandamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja

kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang,

piisav nähtavus teekaitsevööndis jne). Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise

võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine

lubatud ainult vahetult ümber õueala.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeritav peatuse asukoht rohevõrgustikust u

400 m kaugusele ning plaanitav peatuse hoone ja parkimisala sellega ei kattu (Joonis 10).

18

Joonis 10. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Pärnu maakonna

planeering

4.3.3. Välisõhk, radoon, müra

Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 30–50 kBq/m³).

Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti

mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Vaadeldaval alal ja lähiümbruses ei ole registreeritud paikseid

heiteallikaid. Kavandatava tegevuse alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad sellest ~4 km kaugusel

kagus Sindi linnas: Danspin AS (L.ÕV/319732), Qualitex AS (L.ÕV.PM-146684), Pajo AS (L.ÕV/320200) ja

SW ENERGIA OÜ (PHRR/332262).

Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.

Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks kõrvalmaantee nr 19214 Jänesselja-Urge, mille aasta

keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 564 sõidukit ööpäevas.

Tori valla mürakaardi andmetel jääb liiklusmüra päevane tase kavandatava tegevuse alal alla 55

dB (öösel alla 50 dB), vaid Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus läheduses on päevane

müratase üle 60 dB (öösel alla 55 dB).

19

4.3.4. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Vaadeldaval alal ja selle ümbruses ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka

ei kattu kavandatava tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualaga.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Tori vallas üks ohtlik ettevõte, C-kategooria ohuga

ettevõte Olerex AS Sauga tankla. Lähima ettevõtte (Olerex AS Sauga tankla) ohuala piir jääb

vaadeldavast alast 6,3 km kaugusele lääne suunas.

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

5.1. Eeldatav mõju maakasutusele

Rail Baltica Urge peatus ning ühendusteed kavandatakse rajada praegusele maatulundusmaale.

Detailplaneeringuga on vajalik muuta maatulundusmaa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks,

määrata hoonestusõigus ja ehitustingimused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos

parklaga. Maatulundusmaa (põllumaa) pindala piirkonnas väheneb lokaalselt ja pöördumatult,

peatuseala alla jäävas osas kuni ~0,5 ha ulatuses. Teadaolevalt ei kaasne kavandatava tegevusega

olulist mõju piirkonna maakasutusele laiemalt.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus maakasutuse muutusi peatusega

külgnevatel aladel. Selle ulatus ja sellega kaasnev võimalik mõju selgub Tori valla üldplaneeringu

koostamise käigus.

5.2. Eeldatav mõju loodusvaradele

5.2.1. Mõju pinnasele, maavaradele

Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Ehitusetapis

kõvakattega kaetavatel aladel kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid pöördumatult.

Eeldatav mõju on lokaalne. Lisaks toimub ehitustööde ettevalmistavas etapis väärtusliku

kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti haljastamisel või tagasitäiteks

või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku

kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene.

Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse

sattuvad saasteaineid, mis võivad kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse

sattumine nii ehitus- kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena.

Mõju on võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega.

Nii ehitustööde käigus kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida

korras (sh tagada nende regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid

likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.

20

Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis kavandatav

tegevus ei mõjuta maavara kättesaadavust, juurdepääsu maavarale ja maavara kvaliteeti.

Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu

eeldatavalt avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise.

5.2.2. Mõju pinna- ja põhjaveele, maaparandussüsteemidele

Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib

ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka

kasutusetapis. Saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis

võimalik avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike

meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Tähelepanu tuleb pöörata ehitusaegsete masinate ja

seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke

ained.

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse

sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad looduslähedased lahendused on rohealade,

viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude lahenduste kasutamine, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui

põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas sademevesi immutada pinnasesse.

Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja

planeerimisel ja projekteerimisel arvestamist vajavad hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga

selguvad täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta sh andmed lokaalse

vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise kavandamiseks. Veevarustuse ja kanalisatsiooni

lahendus tuleb planeerida, projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, teiste asjakohaste

õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.

Kuna vaadeldaval alal asuvad maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid, siis detailplaneeringu

koostamisel selgitatakse välja kraavide rekonstrueerimise lahendus kraavide ümbertõstmise või

truubitorusse juhtimisega. Kuna vaadeldaval alal ei asu teisi pinnaveekogusid ning kavandatav

tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude piiranguvöönditesse, siis eeldatavalt ei kaasne

kavandatava tegevusega otsest mõju pinnaveekogudele.

Urge peatuse rajamisega seoses vajab rekonstrueerimist peatuse alal olev Margu

maaparandussüsteem (6114520020060) ning tõenäoliselt ka maaparandussüsteemi eesvooluks

olevad kraavid. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projektee-

rimistingimused, vajalikud load) menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes

maaparandusseaduse § 28 lõikest 1 peab rajatist rajada sooviv isik esitama PTA-le

maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud projekteerimistingimuste, ehitusloa ja

kasutusloa taotlused. Väljatöötatud lahendus esitatakse kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve

21

planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitustööde üle tagab

maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise. Kui maaparandussüsteem

planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse välja ja võetakse kasutusse vastavalt PTA tingimustele

ja ameti järelevalve all, siis eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne.

5.3. Eeldatav mõju looduskeskkonnale

5.3.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealasid, hoiualasid, Natura 2000

võrgustiku alasid, kaitsealuseid liike ja kivistisi, püsielupaikasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte

ja KOV tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi ega

kaugeleulatuvaid keskkonnamõjusid, siis eeldatavalt ei mõjuta kavandatav tegevus kaitstavaid

loodusobjekte, nende terviklikkust ega kaitse-eesmärke.

Vaadeldavast alast edela suunas on registreeritud I kategooria väike-konnakotka ja II kategooria

kanakulli elupaigad. Väike-konnakotka kaitse tegevuskavas ja kanakulli kaitse tegevuskavas

loetletud ohuteguritest võib Urge peatusega seostada võimalikku pesitsusaegset häirimist.

Samas on mõlemas tegevuskavas märgitud, et nii väike-konnakotka kui ka kanakulli jaoks tuleb

tagada minimaalselt pesitsusrahuks vajalik ala, milleks on pesast kuni 300 meetri raadiusesse jääv

pesitsemiseks sobiv metsaala. See aitab tagada kotkaste eduka pesitsemise ja vähendab oluliselt

pesapaikade hülgamist häirimise tõttu. Urge peatus asub väike-konnakotka ja kanakulli

elupaikadest ca 3-4 korda kaugemal (~1,2 km kaugusel). Eeltoodust tulenevalt Urge peatuse

rajamine väike-konnakotka ja kanakulli elupaikasid eeldatavalt ei mõjuta, sest kauguse tõttu

elupaigani ei ole teada asjaolusid, mille korral peatuse rajamise ja toimimisega seotud võimalikud

otsesed või kaudsed mõjud võiksid ulatuda nimetatud kaitsealuste liikide elupaikadeni.

5.3.2. Mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule

Kavandatava tegevuse alal ei asu loomadele olulisi elupaiku. Põllukultuuride kasvatamise

võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.

Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse.

Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus kui ka hilisem kasutusaegne peatuse

töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub põllu- ja

metsamaade läheduses ja asustuse läheduses, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikust ~400 m kaugusel, seega ei

mõjuta kavandatav tegevus rohevõrgustikku negatiivselt.

Piirkonda lisandub Rail Baltica raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja

kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Rail Baltica raudteetrassi keskkonnamõju

hinnatakse põhiprojekti trassilõikude KMH-de käigus. Loomade läbipääsu tagamiseks ja Rail

Baltica killustava mõju vähendamiseks kavandatakse Rail Baltica põhiprojekti Tootsi-Pärnu lõigu

põhiprojektiga ökodukt (loomatunnel) Urge peatusest ~1,8 km lõuna poole Rääma raba serva.

22

Tunneli kavandatav laius on ~28 m ja kõrgus 5 m. Samuti nähakse ette Rail Baltica põhitrassile

Urge peatuse läheduses olemasolevate suuremate kraavide ja ojade ületamiskohtadel mitmeid

nelinurkseid kallasradadega truupe, mis on mõeldud läbipääsudeks eelkõige kahepaiksetele ja

roomajatele. Hinnang selle kohta, kas kavandatav loomatunnel jt loomaläbipääsud on piisavad

suurulukite jt loomade läbilaskmiseks raudtee alt, antakse Rail Baltica Tootsi-Pärnu trassilõigu

põhiprojekti KMH aruandes.

5.3.3. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevuse alal on väärtuslik põllumajandusmaa. Põllukultuuride kasvatamise

võimalus sellel alal kaob planeeritava peatuse rajamise tõttu.

Väärtusliku põllumajandusmaa pindala väheneb otseselt peatuse alale jäävas osas, kuid

teabedokumendi koostamise ajal ei ole teavet, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda olulist

negatiivset mõju väärtuslikule põllumajandusmaale väljaspool peatuse ala.

5.4. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse eeldatav mõju

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele

käitlemisele suunamisega. Kui tekkivate jäätmete käitlemine ei toimu nõuetekohaselt, on oht

jäätmete keskkonda, pinnase ning pinna- ja põhjavette saastumiseks. Seda saab vältida

töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse,

rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala

kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud

jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal

jne) on taaskasutatavad. Sellest tulenevalt ei ole ette näha, et kavandatavate hoonete ja rajatiste

ehitamise ajal tekkivatest jäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on

Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi

olulisem on jäätmetekke vältimine.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga.

Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning

kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Tori valla jäätmehooldus-

eeskirja nõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse jäätmetekke ja -käitlusega olulist

keskkonnamõju.

23

5.5. Eeldatav mõju inimese tervisele ja heaolule

5.5.1. Mõju välisõhu kvaliteedile, müratekkele

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on

seotud ehitustranspordi heitgaasidega ja tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga. Ehitusaegne

mõju välisõhu kvaliteedile on ajutine st esineb ainult ehitustööde ajal. Ehitusaegse tolmu teke ja

levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike

meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Ka

ehitustranspordi heitgaaside mõju on võimalik vähendada töökorralduslike võtetega (pikemal

peatumisel ja tööseisakutel lülitatakse masinad välja jmt). Eeltoodust tulenevalt ei kaasne

kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist mõju välisõhu kvaliteedile.

Müraemissioon kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega. Ehitamise perioodil esineb

ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde

korraldamisel tuleb arvestada tööstusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada

tööd viisil, et tagatud on piirmääradest kinnipidamine. Kavandatud tegevusega seotud

ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemete piires töötamise korral olulist

keskkonnamõju ei kaasne.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra

on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra

piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–

19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra

tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses

asuvad loomade elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada

sellega, et mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile

(poegimine, pesitsemine).

Peatuse kasutamisajal tekib liiklusmüra parkimisala kasutavate sõidukite tõttu. Peatuse

rajamisega muutub piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed

lisanduvast liiklusest lähtuva müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus

teada. Liikluskorralduse põhimõtted määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu

koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteest) tingitud mürafooni

hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed.

Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Baltica raudtee, mille müra

mõjusid hinnatakse raudtee põhiprojekti raames. Vastavalt müra modelleerimise tulemustele

nähakse vajadusel (müra normtasemete ületamisel) ette raudteemüra leevendavad meetmed.

24

Vajadusel müra mõju leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega

eeldatavalt olulist mõju piirkonna müratasemele.

5.5.2. Vibratsiooni mõju

Peatuse ja sellega kaasneva taristu ehitustööde ajal võib tekkida vibratsiooni, kuid samas ei ole

tegemist töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul,

kui peatuse rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset

põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase tööde

mõjualas olevates elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed

hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal

juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Vibratsiooni

normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis ei ole eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna

kaudu leviva vibratsiooni näol.

Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju

hinnatakse raudtee põhiprojekti detailsusastmes.

5.5.3. Mõju joogivee kvaliteedile

Vaadeldaval alal ja piirkonnas on põhjavesi suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb välja selgitada Urge peatuse

vahetusse lähedusse jääva Orasselja kinnistu (73001:008:0212) veevarustus ja tagada

majapidamisele joogiveevarustus, sõltumata sellest, mis tüüpi kaev seal asub. Kui nimetatud

kinnistu joogiveevarustuse tagamisega arvestatakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

tekkimine tõenäoline.

Reovee käitlemise nõuetest kinnipidamisel ei ole oluline negatiivne mõju joogivee kvaliteedile

tõenäoline.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et

kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres.

Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju piirkonna joogivee kvaliteedile.

5.5.4. Valgusreostuse mõju

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

25

Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on

võimalik vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et

valgusallikad on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri

liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist.

Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui

nähakse ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energia-

säästlikud) ning välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse

valgusega reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida

tuleb ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni.

Peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 160 m kaugusele Jänesselja-Urge

kõrvalmaanteele projekteeritava riste muldkeha taha. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist valgusreostuse teket.

5.5.5. Eeldatav mõju ohutusele

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Peatuses raudtee ohutuks ületamiseks on inimeste jaoks kavandatud altpääsud.

5.6. Muud mõjud

5.6.1. Eeldatav mõju asustusele

Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste

liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab

paindlikumalt liigelda töö- ja elukoha vahel ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas.

Peatuse rajamisega kaasneb visuaalne muutus piirkonnas, sest kavandatava peatuse asukohas

on praegu põllumaa. Samas on kavandatava tegevuse ala piisavalt väike, et saab eeldada, et

kavandatava tegevusega ei kaasne visuaalset muutust mahus, mis võiks oluliselt mõjutada

piirkonna elanike ja kasutajate heaolu.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate

alade asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse

Tori valla üldplaneeringu koostamise käigus.

5.6.2. Eeldatav koosmõju muude asjakohaste mõjualas toimuvate või planeeritavate

tegevustega

Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Baltica raudtee ehitamisega ja

tegevusega. Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Baltica raudtee,

mille mõjusid on hinnatud Rail Baltica maakonnaplaneeringute KSH raames. Rail Baltica

raudteetrassi keskkonnamõju hinnatakse põhiprojekti trassilõikude KMH-de käigus. Urge peatus

26

on seotud Rail Baltica trassilõiguga Tootsi–Pärnu, mille põhiprojekti KMH aruanne on

koostamisel.

6. Kokkuvõte

Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei

ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks

kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi.

Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid,

kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku

ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju.

Kavandatava peatuse alast edela suunas ~1,2 km raadiuses on registreeritud I kategooria väike-

konnakotka ja II kategooria kanakulli elupaigad. Kavandatava peatuse rajamisega olulist mõju

elupaigale ei ole, kuna puudub otsene kokkupuude.

Kavandataval alal ja külgnevatel aladel asuvad väärtuslikud põllumajandusmaad.

Vaadeldava ala läheduses asub rohevõrgustik, kuid olulist negatiivset mõju sellele eeldada ei ole.

Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Õigusaktide nõuete, töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida

olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee

kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju

avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse

töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub asustuse

läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus

on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

27

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei

kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud

mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendus-

meetmed. Sellest lähtuvalt ei ole eeldada kasutusaegset olulist negatiivset mõju müraga seoses.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

7. Kasutatud materjalid

• Teabe andmine Urge peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne.

Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2022_0008

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

• Pärnu maakonna planeering

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“

• Sauga valla üldplaneering

• Tori valla arengukava aastani 2030. Tori Vallavolikogu, 2022

• Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor, Skepast&Puhkim OÜ, 2021

• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

• Maa-ameti kaardirakendused

• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26

138ca8f6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga.

• Keskkonnaregister

• Teeregister

• Ehitisregister

• KOTKAS heiteallikate register

• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur

• EELIS andmebaas

• Hüdrogeoloogiline uuring täpsustamaks RB mõju põhjaveele, sh mõjualas paiknevate

puur- ja salvkaevude kaardistamine. ELLE OÜ 2020

TORI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

1

Sindi 27. mai 2022 nr 401

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

OÜ Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht Rauno Lee esitas Tori

Vallavalitsusele taotluse Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu koostamise

algatamiseks.

Rail Balticu Urge kavandatava peatuse asukoht on Pärnu maakonnas Tori vallas Urge

külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus läheduses. Kavandatava peatuse

asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa. Kavandatava Urge peatuse asukoht

asub Kilksama külast ~2 km, Sindi linnast ~5 km ja Sauga alevikust ~8 km kaugusel.

Urge peatus paikneb raudtee idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel. Planeeringuala

vahetus naabruses asub Orasselja talu. Peatusesse liigipääs on kavandatud Jänesselja-

Urge kõrvalmaanteelt rajatava juurdepääsutee kaudu.

Planeeringuala suurus kokku on ca 3.1 ha ja hõlmab osa Orasselja (73001:008:0213)

28.58 ha, maatulundusmaa 100% ning osa 19214 Jänesselja-Urge tee

(73001:008:0993) 3.17 ha, transpordimaa 100% kinnistutest. Peatuse kompleksi

rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata. Planeeritav juurdepääsutee on

ühendatud Jänesselja-Urge teega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete

muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud,

mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi hoonestusala ulatub krundi raudteepoolses

küljes krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone perrooniga. Alale

kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised. Kavandatav

ehitisealune pind kuni 800 m². Peatuse väliala mõõdud 40x115m.

Kavandatav parkimisvajadus 30 kohta.

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud

rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga.

Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120

km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse

ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee

2

koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal

raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti

Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad.

Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud kehtestatud

maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste

võrgustik, mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet

ning pakub võimaluse valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja

keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide peatused on plaanis rajada 12

erinevasse asukohta.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.

detsembri 2016 otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal.

Üldplaneeringus on Rail Baltica raudtee kajastatud perspektiivsena. Kohalikku peatust

ei ole üldplaneeringus kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas üldplaneeringus

määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis- ja

ehitustingimused raudtee maa-alal on:

• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.

• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb

kaitsehaljastus rajada väljapoole raudteemaad.

• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki

keskkonnakaitse põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude

eelhinnang.

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee

trassikoridori ning kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle

kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või

muu selline), siis ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Pärnu maakonna planeeringus on välja toodud et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja

kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste

vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu kiirraudtee valmimine,

mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka Lääne-

Euroopa suunal.

Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale

aegruumiliselt lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest

kaugematest keskustest. See annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue

impulsi.

Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ on välja toodud, et Rail Baltic trassi koridor Sauga valla

territooriumil läbib Tammiste, Kilksama, Kiisa, Urge ja Rütavere küla. Kogu Sauga

valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Trass kulgeb Sauga vallas

valdavalt metsamaadel, Urge külas paikneb trassi koridor ka põllumaal. Lõuna poolt

Sauga valda sisenedes läbib trassi koridor Rääma raba (Kilksama küla). Kilksama küla

idaosas paiknevatest elamualadest (Pähkli tee, Kaselehe tee, Tulbiaia) möödub trassi

koridor ida poolt, suundudes üle Rütavere küla metsamaade Are valda. Raudteejaama

täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh

ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse

eraldiseisva planeeringuga.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

3

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Sigrit

Kasemets, Tori Vallavalitsuse üldplaneeringu spetsialist.

Kokkuvõte eelhinnangust:

Eelhinnangus kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei

ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja

piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste

vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi.

Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid,

kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte,

vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju.

Kavandatava peatuse alast edela suunas ~1,2 km raadiuses on registreeritud I

kategooria väike-konnakotka ja II kategooria kanakulli elupaigad. Kavandatava

peatuse rajamisega olulist mõju elupaigale ei ole, kuna puudub otsene kokkupuude.

Kavandataval alal ja külgnevatel aladel asuvad väärtuslikud põllumajandusmaad.

Vaadeldava ala läheduses asub rohevõrgustik, kuid olulist negatiivset mõju sellele

eeldada ei ole.

Maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Õigusaktide nõuete, töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on

võimalik vältida olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, pinnaveele,

maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse tekkimist.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute.

Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem

kasutusaegne peatuse töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine).

Kuna vaadeldav ala asub asustuse läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist

negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus

pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus

eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi

või katastroofe.

Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste

heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest

ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju

seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele

eeldada ei ole.

4

Kavandatava tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist

keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse

müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete

ületamisel) töötatakse välja leevendus-meetmed. Sellest lähtuvalt ei ole eeldada

kasutusaegset olulist negatiivset mõju müraga seoses.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna

kaudu leviva vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei saa

eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu

läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja

Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 10.05.2022 kirjas nr 6-5/22/7836-2 on seisukohal, et arvestades

kavandatavat tegevust, planeeringuala, teadaolevat informatsiooni ja KSH

eelhinnangus esitatut, ei ole KSH algatamine Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

vajalik.

Transpordiamet oma 29.04.2022 nr 7.2-3/22/9043-2 nõustub esitatud Rail Baltica

Urge peatuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnanguga.

Rahandusministeerium oma 18.05.2022 kirjas nr 15-3/3595-2 järgmised seisukohad:

• Palume KSH eelhinnangu peatükis 3 „Seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega“, Pärnu maakonna planeeringut käsitlevas osas

täiendavalt fikseerida planeeringus toodud tingimused, et kergliiklusteed tuleb

siduda raudteepeatustega ja kergliiklusteede kavandamisel arvestada

jalgrattaparklate vajadusega rataste turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures sh

bussi- ja raudteepeatused.

• KSH eelhinnangu peatükis 3, Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi

teemaplaneering) käsitlevas osas on toodud, et raudteejaama täpne asukoht,

jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh ühistranspordile ja

kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva

planeeringuga. Eelolev lõik on eksitav, kuna teemaplaneeringuga ei

kavandatud kohalikke peatusi. Teemaplaneeringu peatükis 3.4

„Reisirongiliiklus“ on toodud, et reisirongide põhimõttelised peatuskohad

kohaliku liikluse tarbeks näidatakse eraldiseisva koostatava Pärnu maakonna

planeeringuga ja reisirongide kohaliku liikluse arendamine Rail Baltic raudteel

on perspektiivi arvestav, kuid see vajab käimasolevast planeeringust hilisemat

eraldi riigipoolset otsust. Palume viia sõnastus teemaplaneeringuga vastavusse.

• Lisaks on teemaplaneeringu peatükis 3.4 „Reisirongiliiklus“ toodud, et

kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide

peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida

ei tohi. Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad. Palume

detailplaneeringu KSH eelhinnangu koosseisus lühidalt selgitada lahenduse

vastavust seatud põhimõttele ja tagada planeeringu koostamise käigus ohutu

lahendus.

5

• Soovitame detailplaneeringu algatamise juurde kuuluval asukohaskeemil

kajastada planeeringuala paiknemist laiemalt koos Rail Baltic raudtee

koridoriga.

• Kuna tegemist on piirkondlikult olulise ühendusvõimaluse kavandamisega, siis

palume detailplaneeringu koostamisel pöörata kõrgendatud tähelepanu PlanS

peatükis 2 toodud põhimõtetele.

• Rahandusministeerium on seisukohal, et Rail Baltic Urge peatuse

detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega

tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4

lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu

koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.

Seisukohtadega on arvestatud ja eelhinnangut on vastavalt täiendatud.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse

isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg 1

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti

1 ja § 35 lõiked 3 ja 5 ja Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106

„Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust

tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 3 p 2 annab Tori

Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu koostamine Tori vallas

Urge külas Orasselja ja Jänesselja-Urge tee kinnistutel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse

lahutamatu lisa.

3. Jätta Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist

keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu

6

koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega haldusleping

detailplaneeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmise

kohta.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine detailplaneeringu

algatamisest ja KSH algatamata jätmisest.

7. Tori Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Siiri Jõerand

vallasekretär

7

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavalitsuse 27. mai 2022 korralduse nr 401 juurde

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 13.06.2022 nr 6-2.1/3626

Detailplaneeringu algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavalitsuse 27. mai 2022

korraldusega nr 401 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise mittealgatamisest Tori vallas Urge külas Rail Baltica Urge peatuse

koostamiseks.

Planeeringuala suurus kokku on ca 3.1 ha ja hõlmab osa Orasselja (73001:008:0213)

28.58 ha, maatulundusmaa 100% ning osa 19214 Jänesselja-Urge tee

(73001:008:0993) 3.17 ha, transpordimaa 100% kinnistutest. Peatuse kompleksi

rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata. Planeeritav juurdepääsutee on

ühendatud Jänesselja-Urge teega.

Rail Balticu Urge kavandatava peatuse asukoht on Pärnu maakonnas Tori vallas Urge

külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus läheduses. Kavandatava peatuse

asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa. Kavandatava Urge peatuse asukoht

asub Kilksama külast ~2 km, Sindi linnast ~5 km ja Sauga alevikust ~8 km kaugusel.

Urge peatus paikneb raudtee idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel. Planeeringuala

vahetus naabruses asub Orasselja talu. Peatusesse liigipääs on kavandatud Jänesselja-

Urge kõrvalmaanteelt rajatava juurdepääsutee kaudu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete

muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud,

mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi hoonestusala ulatub krundi raudteepoolses

küljes krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone perrooniga. Alale

kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised. Kavandatav

ehitisealune pind kuni 800 m². Peatuse väliala mõõdud 40x115m. Kavandatav

parkimisvajadus 30 kohta.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.

detsembri 2016 otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal.

Üldplaneeringus on Rail Baltica raudtee kajastatud perspektiivsena. Kohalikku peatust

ei ole üldplaneeringus kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas üldplaneeringus

määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala.

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee

trassikoridori ning kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle

kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või

muu selline), siis ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Sigrit

Kasemets, Tori Vallavalitsuse üldplaneeringu spetsialist.

Arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei saa

eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu

läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Kullerkan

vallaarhitekt abivallavanema ülesannetes

Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]