Harju maakond Saue vald Aila küla Reinu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

230870-1 1(13)

Maris Vohta, Ingrid Leemet 08.06.2023

HARJUMAA, SAUE VALD, AILA KÜLA AILA KÜLA REINU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Tellija: OÜ Ferrysan Tellimus: 06.06.2023 Kontaktisik: Janika Jürgenson

Akukon Eesti OÜ Veerenni 38b 10138 TALLINN EESTI

Registrikood: 14630147www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected]

AILA KÜLA REINU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 2(13)

KVALITEEDI KINNITUS

Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid.

Tallinnas 08.06.2023

Konsultant, kontrollis

Ingrid Leemet, MSc

Konsultant, koostas

Maris Vohta, BSc

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 3(13)

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................4

2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................4

2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................4

3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................5

3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................5

3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................6

4 TULEMUSED ...............................................................................................................................................8

5 VÕIMALIKUD LEEVENDUSMEETMED LIIKLUSMÜRA VÄHENDAMISEKS .................................................... 12

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 4(13)

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest tingitud müra Reinu kinnistul (72701:003:0054) Saue vallas. Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Reinu kinnistu kolmeks kinnistuks, millest ühele kinnistule kavandatakse kolme boksiga ridaelamu.

Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres.

Lähteandmed: Reinu kinnistu DP_Seletuskiri 13_09_2022, Reinu kinnistu DP_joonised 28_12_2022

Müra olukorra selgitamiseks arvutati käsitletava ala ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule.

Planeeritud ala piir on joonistel märgitud oranži joonega.

2 LÄHTEKOHAD

2.1 Õigusaktid

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

I kategooria virgestusrajatise maa-alad;

II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria keskuse maa-alad;

IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;

V kategooria tootmise maa-alad;

VI kategooria liikluse maa-alad.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:

- päev 07–23;

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 5(13)

- öö 23–07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19–23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.

Saue valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Saue Vallavolikogus 28.06.2021. a otsusega nr 40. Saue valla ÜP järgi Reinu kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistul kehtivad II kategooria normtasemed.

Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud II kategooria alal kehtivad liiklusmüra nõuded.

Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).

Kategooria Ajavahemik Normatasemed

Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus

II Päev 60 651 55 Öö 55 601 50

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (01.01.2021. a redaktsioon), sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides.

Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).

Hoone ja ruum Päev Öö

Elamu Elu-, magamisruumides 40 30

3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE

Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres.

3.1 Maastikumudel ja tarkvara

Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2023, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method.

Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi tellijalt saadud jooniselt ja maa-ameti avaandmetest.

Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile. Hoonete jagunemine kasutusotstarbe alusel oli järgmine:

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 6(13)

· elu-ühiskondlik hoone (kaartidel halli värviga);

· kõrval-, tootmishoone (kaartidel sinise värviga).

Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:

· kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

· tiheasustusega alad vahepealseteks pindadeks koefitsiendiga 0,7.

Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• arvutusruudustiku samm 3x3 m,

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel,

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa,

• maksimaalne viga 0,1 dB,

• peegelduste arv 1.

Mürauuring koostatakse projektistaadiumis, kus hoonet ei ole veel projekteerima hakatud. Vastavalt Reinu DP joonisele on mürakaartidele märgitud soovituslik hoonete asukoht ning hoonestusala, et hinnata kuidas müratasemed kinnistul levivad.

Allpool joonisel on skeem, kus on näha soovituslik hoonete asukoht (hoonete kõrguseks on määratud 7 m) ja hoonestusala .

Joonis 1. Hoonestusala ja soovituslik hoonete paiknemise skeem

3.2 Autoliiklus

Liiklussageduse andmete vaatamiseks on kasutatud Maa-ameti geoportaalis kaardirakenduse liiklussageduste teemakihti. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et põhimaantee liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 80% päevasel ajavahemikul (07–19), 14% õhtusel ajavahemikul (19–23) ja 6% öisel ajavahemikul (23–07), raskeliikluse osakaal on 9%.

Joonisel 2 on välja toodud piirkonna liiklussagedus- 2022. aasta loendusandmete alusel on keskmine ööpäevane liiklussagedus 10713 autot/ööpäevas. Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 70 km/h.

Sõidutee

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 7(13)

Joonis 2. Väljavõte 2022. a liiklusmudelist

Tabelis 3 on toodud autoliikluse lähteandmed. Kasutatud on kõige uuemaid liiklussagedusi käsitletava piirkonna kohta.

Tabel 3. Autoliikluse lähteandmed

Tee 2022.a

Tallinna ringtee (tee nr 11) 10713

1.Aila ühendustee (tee nr 3614) 3000

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 8(13)

4 TULEMUSED

Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 2 kaarti päevase ning öise ajavahemiku kohta (joonis 3 ja 4). Müratasemete kaardid iseloomustavad autoliiklusest tulenevat müra.

Liiklusmüra 2022. a, päev Ld

Joonis 3. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7–23), Ld

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 9(13)

Liiklusmüra 2022. a, öö Ln

Joonis 4. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul (23–7), Ln

Käsitletava alani ulatuvad 2022. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 55–60 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 45–49 dB Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Hooned tekitavad müra eest varjestuse ning tekib vaikne siseõu, kuhu ulatuvad päevasel ajal 40–44 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 30–35 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (60 dB) ja öisel (55 dB) ajavahemikul.

Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded.

Planeeritavate hoonete fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 59 dB suurune müratase olenevalt hoone paiknemisest.

Joonistel 5–6 on esitatud autoliiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T (värvikood sama, mis mürakaartidel) ja joonisel 7 vaade planeeritavale alale. Hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul.

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 10(13)

Joonis 5. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2022.a. liiklussagedused, päev LpA,eq

Joonis 6. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2022.a. liiklussagedused, öö LpA,eq

4142

40

59 59

56

42

5949

4041

41

59 59

57

40

5949

4341

41

59 59

57

56

56

5949

3131

30

49 49

46

31

5949

3031

31

49 49

47

30

5949

3231

31

49 49

46

46

46

5949

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 11(13)

Joonis 7. Vaade planeeritavale alale päevasel ajal

Juhul kui rajatakse kinnistu ette muldvall/mürakaitseekraan, siis on võimalik müratasemeid vähendada 5–7 dB. Olukorra näitlikustamiseks on modelleeritud olukord koos 3 m muldvalli/mürakaitseekraaniga (ekraani asukoht on näidatud sinise joonega ). Joonisel 8 ja 9 on välja toodud müratasemed päevasel ja öisel ajavahemikul koos muldvalli/mürakaitseekraaniga.

Hoonestusalani ulatuvad 2022. aasta liiklussageduse alusel koos muldvalli/mürakaitseekraaniga päevasel ajal valdavalt 45-50 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 35-39…40-44 dB Ln

müraindikaatori samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra sihtväärtus on täidetud päevasel (55 dB) ja öisel (50 dB) ajavahemikul.

Joonis 8. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7–23) koos muldvalli/mürakaitseekraaniga, Ld

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 12(13)

Joonis 9. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul koos muldvalli/mürakaitseekraaniga (23–7), Ln

5 VÕIMALIKUD LEEVENDUSMEETMED LIIKLUSMÜRA VÄHENDAMISEKS

Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele tuleb ehitamisel ette näha meetmed müratasemete vähendamiseks siseruumides. Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid:

· ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr;

· akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

· välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

· rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

· müraresistentsemad ruumid sh äriruumid sobivad enam tänava poolsele alale; · elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube)

ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.

Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 4

230870-1 Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 13(13)

Tabel 4. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi.

Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30

Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral välispiirde ühisisolatsiooniks Tallinna ringtee poolsel küljel elamu puhul R’tr,s,w

= 35 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4.

EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.

Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

230870-1-A 1(12)

Maris Vohta, Ingrid Leemet 22.08.2023

HARJUMAA, SAUE VALD, AILA KÜLA AILA KÜLA REINU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Tellija: OÜ Ferrysan Tellimus: 06.06.2023 Kontaktisik: Janika Jürgenson

Akukon Eesti OÜ Veerenni 38b 10138 TALLINN EESTI

Registrikood: 14630147www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected]

AILA KÜLA REINU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 2(12)

KVALITEEDI KINNITUS

Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid.

Tallinnas 22.08.2023

Konsultant, kontrollis

Ingrid Leemet, MSc

Konsultant, koostas

Maris Vohta, BSc

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 3(12)

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................4

2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................4

2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................4

3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................5

3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................5

3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................6

4 TULEMUSED ...............................................................................................................................................7

5 VÕIMALIKUD LEEVENDUSMEETMED LIIKLUSMÜRA VÄHENDAMISEKS .................................................... 12

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 4(12)

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest tingitud müra Reinu kinnistul (72701:003:0054) Saue vallas. Tööd 230870-1-A on täiendatud vastavalt Saue valla tingimustele, mis näeb ette, et modelleering tuleb ümber teha perspektiivse olukorra peale, võttes aluseks Transpordiameti põhimaantee 2+2 projekteerimise andmed ja prognoositava liiklussageduse. Vajalikud andmed saadi Transpordiametist (e-kiri 10.08.23).

Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Reinu kinnistu kolmeks kinnistuks, millest ühele kinnistule kavandatakse kolme boksiga ridaelamu.

Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres.

Lähteandmed: Reinu kinnistu DP_Seletuskiri 13_09_2022, Reinu kinnistu DP_joonised 28_12_2022, Transpordiameti e-kiri 10.08.2023, liiklussageduste andmed ning projektjoonis.

Müra olukorra selgitamiseks arvutati käsitletava ala ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule.

Planeeritud ala piir on joonistel märgitud oranži joonega.

2 LÄHTEKOHAD

2.1 Õigusaktid

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

I kategooria virgestusrajatise maa-alad;

II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

III kategooria keskuse maa-alad;

IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;

V kategooria tootmise maa-alad;

VI kategooria liikluse maa-alad.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 5(12)

Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:

- päev 07–23; - öö 23–07.

Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19–23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.

Saue valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Saue Vallavolikogus 28.06.2021. a otsusega nr 40. Saue valla ÜP järgi Reinu kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistul kehtivad II kategooria normtasemed.

Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud II kategooria alal kehtivad liiklusmüra nõuded.

Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).

Kategooria Ajavahemik Normatasemed

Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus

II Päev 60 651 55 Öö 55 601 50

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (01.01.2021. a redaktsioon), sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides.

Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB).

Hoone ja ruum Päev Öö

Elamu Elu-, magamisruumides 40 30

3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE

Kinnistu paikneb tiheda liiklusega põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee (km 32,376–34,208) ääres.

3.1 Maastikumudel ja tarkvara

Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2023, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method.

Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi.

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 6(12)

Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi tellijalt saadud jooniselt ja maa-ameti avaandmetest.

Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile. Hoonete jagunemine kasutusotstarbe alusel oli järgmine:

· elu-ühiskondlik hoone (kaartidel halli värviga);

· kõrval-, tootmishoone (kaartidel sinise värviga).

Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:

· kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

· tiheasustusega alad vahepealseteks pindadeks koefitsiendiga 0,7.

Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• arvutusruudustiku samm 3x3 m,

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel,

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa,

• maksimaalne viga 0,1 dB,

• peegelduste arv 1.

Mürauuring koostatakse projektistaadiumis, kus hoonet ei ole veel projekteerima hakatud. Vastavalt Reinu DP joonisele on mürakaartidele märgitud soovituslik hoonete asukoht ning hoonestusala, et hinnata kuidas müratasemed kinnistul levivad.

Allpool joonisel on skeem, kus on näha soovituslik hoonete asukoht (hoonete kõrguseks on määratud 7 m) ja hoonestusala .

Joonis 1. Hoonestusala ja soovituslik hoonete paiknemise skeem

3.2 Autoliiklus

Liiklussageduse andmete vaatamiseks on kasutatud Maa-ameti geoportaalis kaardirakenduse liiklussageduste teemakihti. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et põhimaantee liiklussagedus

Sõidutee

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 7(12)

jaguneb ööpäeva lõikes: 80% päevasel ajavahemikul (07–19), 14% õhtusel ajavahemikul (19–23) ja 6% öisel ajavahemikul (23–07), raskeliikluse osakaal on 9%.

Tabelis 3 on toodud prognoositava olukorra kohta autoliikluse lähteandmed 2040.a , vastavalt Transpordiameti 10.08.23 e-kirjale.

Tabel 3. Liiklussageduse

Tee 2040. a

E265 Kanama-Valingu lõik 18770

Saue-Jõgisoo liiklussõlme ristuv tee (Vana-Keila mnt) 9600

Saue-Aila liiklussõlme kogujatee 1800

Põhimaantee E265 lubatud suurim sõidukiirus 100 km/h;

Piirkiirus tänavatel ja kõrvalteedel (va ristmikud ja pöördekohad) 50 km/h;

4 TULEMUSED

Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 2 kaarti päevase ning öise ajavahemiku kohta (joonis 2 ja 3). Müratasemete kaardid iseloomustavad autoliiklusest tulenevat müra.

Prognoositav olukord, 2040. a, liiklussagedus:

Liiklusmüra 2040. a, päev Ld

Joonis 2. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7–23), Ld

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 8(12)

Liiklusmüra 2040. a, öö Ln

Joonis 3. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul (23–7), Ln

Käsitletava alani ulatuvad 2040. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 60-65 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 50-55 dB Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Hooned tekitavad müra eest varjestuse ning tekib vaikne siseõu, kuhu ulatuvad päevasel ajal 45-48 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 35-38 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Planeeringuala põhimaantee poolsel osal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.

Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded.

Planeeritavate hoonete fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 65 dB suurune müratase olenevalt hoone paiknemisest.

Joonistel 4–5 on esitatud autoliiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T (värvikood sama, mis mürakaartidel) ja joonisel 7 vaade planeeritavale alale. Hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul.

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 9(12)

Joonis 4. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2040.a. liiklussagedused, päev LpA,eq

Joonis 5. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2040.a. liiklussagedused, öö LpA,eq

4646

46

65 65

62

46

6555

4646

46

65 65

63

46

6555

4847

46

65 65

63

62

62

6555

3636

36

55 55

52

36

6555

3636

36

55 55

53

36

6555

3837

36

55 55

53

52

52

6555

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 10(12)

Joonis 6. Vaade planeeritavale alale päevasel ajal

Joonis 7. Vaade planeeritavale alale öisel ajal

Juhul kui rajatakse kinnistu ette muldvall/mürakaitseekraan, siis on võimalik müratasemeid vähendada 5–9 dB olenevalt hoone paiknemisest. Olukorra näitlikustamiseks on modelleeritud olukord koos 3 m kõrguse muldvalli/mürakaitseekraaniga (ekraani asukoht on näidatud sinise joonega ). Joonisel 8 ja 9 on välja toodud müratasemed päevasel ja öisel ajavahemikul koos muldvalli/mürakaitseekraaniga.

Hoonestusalani ulatuvad 2040. aasta liiklussageduse alusel koos muldvalli/mürakaitseekraaniga päevasel ajal valdavalt 55-60 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 45-50 dB Ln

müraindikaatori samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (60 dB) ja öisel (55 dB) ajavahemikul.

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 11(12)

Joonis 7. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7–23) koos 3 m kõrguse muldvalli/mürakaitseekraaniga, Ld

Joonis 8. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul koos 3 m kõrguse muldvalli/mürakaitseekraaniga (23–7), Ln

230870-1-A Reinu kinnistu (72701:003:0054), Saue vald 12(12)

5 VÕIMALIKUD LEEVENDUSMEETMED LIIKLUSMÜRA VÄHENDAMISEKS

Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele tuleb ehitamisel ette näha meetmed müratasemete vähendamiseks siseruumides. Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid:

· ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr;

· akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

· välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

· rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

· müraresistentsemad ruumid sh äriruumid sobivad enam tänava poolsele alale; · elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube)

ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele.

Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 4

Tabel 4. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi

Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30

Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral välispiirde ühisisolatsiooniks Tallinna ringtee poolsel küljel elamu puhul R’tr,s,w

= 40 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4.

EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m².

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.

Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Transpordiamet [email protected]

19.12.2023 nr 5-1/4/2022-8

Aila küla Reinu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saue Vallavalitsus edastab Transpordiametile koosko" lastamiseks menetluses oleva Saue vallas Aila ku$ las Reinu katastriu$ ksuse detailplaneeringu (koostaja OÜ+ Ferrysan, to$ o$ nr 10-21). Saue Vallavalitsus algatas 16.02.2022. aasta korraldusega nr 170 Aila ku$ las Reinu (72701:003:0054, suurusega 5249 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriu$ ksuse ja la$hiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu koostamise eesma$ rgiks on jagada Reinu katastriu$ ksus 3-ks krundiks, millest u$ ks krunt kavandatakse kolme boksiga ridaelamu ja abihoone pu$ stitamiseks (juhul kui hoone mahus ei lahendata autode varjualuseid summaarse ehitisealuse pinnaga kuni 160m²). Lisaks kavandatakse katastriu$ ksuse ku$ lgedele kaks transpordimaa krunti. Vana-Arula tee poole ja$ a$ v transpordimaa krunt kavandatakse juurdepa$a$ su tagamiseks. Ü+ htlasi ma$a$ ratakse detailplaneeringus u$ ldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepa$a$ sude, parkimise ja tehnovo" rkudega varustamise po" himo" tteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Aila ku$ las ja$a$ des 11 Tallinna ringtee, Vana-Arula tee, Arula tee ja Pikama$e tee vahelisele maa-alale. Po" hja poolt piirneb kinnistu haljasala ja parkmetsamaaga. Naaberkinnistul (Po" ldmarja) paikneb u$ hepereelamu. Lo" unast ku$ lgneb katastriu$ ksus maatulundusmaaga. Ida poolt piirneb osaliselt kehtiva Arula 1 mu$ detailplaneeringuga, millega kavandati elamuhoonete ja tootmishoonete pu$ stitamist. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 0,5 ha.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aive Mikk planeeringute spetsialist

Lisa: 1) detailplaneeringu materjalid

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Ku$ tise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank

ak EE781010220028782015 SEB Pank

Aive Mikk +372 5270 869 [email protected]

2 (2)

PÕHIMAANTEE NR 11 (E265) TALLINNA

RINGTEE KM 30,1 – 34,5 KANAMA -

VALINGU PÕHIPROJEKT:

LIIKLUSMÜRA MODELLEERIMINE

Töö nr 2756/17 Tartu 2017

V e

rs io

o n

0 5

.1 0

.2 0

1 7

/// T Ö

Ö N

R 2

7 5

6 /1

7

Veiko Kärbla

projektijuht

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt: l i iklusmüra model leerimine 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. MÜRA NORMTASEMED ...................................................................................... 4

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ....................................................................... 5

3.1. LÄHTEANDMED ............................................................................................... 5

3.2. ARVUTUSMETOODIKA .................................................................................... 6

4. ARVUTUSTULEMUSED ....................................................................................... 8

5. MÜRAKAITSEMEETMETE RAKENDAMINE ........................................................ 10

6. MÜRATÕKKESEINTE AKUSTILISED PARAMEETRID ........................................ 13

LISA 1 MÜRAKAARDID ............................................................................................. 18

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 3

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva töö raames antakse liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud liiklusmüra leviku

kaartidega) ning hinnatakse liiklusmüra vähendamise meetmete vajadust projekteeritava

põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee lõigus km 30,1 – 34,5 Kanama – Valingu.

Mürauuring koosneb järgmistest osadest:

 Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimise järgselt

olemasolevate liikluskoormuste korral (2017. a liiklusuuringu alusel ning eraldi

leevendusmeetmete rakendamise korral), sh mürakaartide koostamine ning

esitatakse tabel, milles on näidatud teele lähimate hoonete juures (teepoolsel

fassaadil) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorite väärtused;

 Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimise järgselt

perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi

leevendusmeetmete rakendamise korral), sh mürakaartide koostamine ning

esitatakse tabel, milles on näidatud teele lähimate hoonete juures (teepoolsel

fassaadil) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorite väärtused;

 Vertikaalsed arvutused ning 3d väljavõtted iga müratõkke kohta.

Käesolev töö on koostatud Novarc Group AS tellimusel, projekteerimistööde tellija

(lõpptellija) ning müra modelleerimise lähteülesande koostaja on Maanteeamet. Töö

teostati Hendrikson & Ko OÜ poolt.

Käesolev töö on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Hendrikson & Ko OÜ

kvaliteedipoliitikale. Hendrikson & Ko juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt

kvaliteedistandardile ISO 9001: 2008.

4 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

2. MÜRA NORMTASEMED

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määruse nõudeid tuleb täita

linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Liiklusmüra puhul

arvestatakse aastaringse keskmise liiklussagedusega.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,  II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning

elamu maa-alad, rohealad,  III kategooria – keskuse maa-alad,  IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Maanteede lähiümbrusesse jäävate müratundlike hoonete mürasituatsiooni hindamisel

lähtutakse reeglina piirväärtuse nõuetest.

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00 –

23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud

või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra

tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtus hoonestatud või hoonestamata aladel (päeval/öösel, dBA)

Ala kategooria üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

piirväärtus

55/50 60/55

651/601

65/55

701/601

1 lubatud hoonete sõidutee poolsel küljel

Valdavalt võib projektiala piikonna müratundlikud alad (üksikelamud ja kortermajad)

liigitada II kategooriasse.

Olemasolevate II kategooria elamualade piirväärtus on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh

on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65/60 dB.

Perspektiivses olukorras (liikluskoormuste suurenemisel) tuleb jätkuvalt vältida müra

piirväärtuse ületamist hoonete teepoolsel küljel (65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 5

3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA

3.1. LÄHTEANDMED

Müra modelleerimisel lähtutakse liiklusuuringus 1 toodud olemasolevast (2017. a

loendusandmed) ja perspektiivsest (hinnanguliselt aasta 2040) liiklussagedusest, müra

modelleerimise aluseks olev liiklusuuring koostati samuti teeprojekti raames.

Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL –

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus).

Tee Aasta AKÖL Sõidukiirus Raskeliikluse osakaal

(7-19/19-23/23-7)

Tallinna ringtee KM 30,1-30,8

2017 9 600 70 km/h Keila suunal,

90 km/h Kanama suunal

10%/7%/13%

2040 22 930 11%/8%/15%

Tallinna ringtee KM 30,8-34,5

2017 9 600 100 km/h

(raskeveokid 90 km/h)

10%/7%/13%

2040 18 770 11%/8%/15%

Kogujateede liikluskoormused jäävad valdavalt vahemikku 2000-5000, kogujateede ning

Saue linna tänavate sõidukiiruseks võeti 50 km/h (Aila külast mööduvas lõigus 70 km/h).

Ringristmike puhul lähtuti samuti kiirusest 50 km/h, mis küll suurendab arvutuslikke

müratasemeid (kuna tegelik sõidukiirus jääb eeldatavalt väikemaks), kuid samas on

ringristmike piirkonnas liiklus ebaühtlase iseloomuga, mis võib ka suuremat mürahäiringu t

põhjustada.

Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt (vastavalt liiklusuuringule ning Peoleo

(Tallinn - Pärnu - Ikla KM 15,6) ning Kanama (KM 21,1) püsiloenduspunkti andmetele2):

 7.00-19.00 – 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

 19.00-23.00 – 15% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,

 23.00-7.00 – 7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Lisaks autoliiklusele arvestati ka raudteeliiklusega, kuna kavandatav tee ristub aktiivse kasutusega raudteelõiguga. Leevendusmeetmed määratakse antud töö raames siiski ainult maanteemüra osas. Raudteemüra hindamisel lähtutakse AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud rongide liiklusgraafikust perioodil 2016-2017 (ligikaudu sarnane liikluskoormus iseloomustas ka eelmisi aastaid). Reisirongide liikluskoormuse jaotumine ööpäeva lõikes liiklusgraafikuperioodil 2016-2017

(kahes sõidusuunas kokku):

 7.00-19.00 – 100 rongi,

 19.00-23.00 – 22 rongi,

 23.00-07.00 – 15 rongi. Reisirongide pikkus on kuni ca 150 m (keskmine pikkus 100 m), maksimaalne lubatud

sõidukiirus vaadeldavas lõigus on 120 km/h.

Kuigi reisirongide liiklussagedus on märkimisväärne tekib raudtee puhul peamine müra just kaubarongide liiklemisel (eriti öisel ajal). Kaubarongide osas on viimaste aastate tüüpiline ööpäevane liikluskoormus 0,5 kaubarongi mõlemas suunas (kokku 1 möödumine

1 E 265 Tallinna ringtee Kanama-Valingu (km 30,1 – 34,5) ja Topi – Saue ühendustee liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, 2017 2 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016

6 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

ööpäevas). Kaubarongid ei sõida täpse liiklusgraafiku alusel, kuid valdavalt toimuvad kaubaveod öisel ajal (mürahinnangus lähtutakse eeldusest, et kõik kaubarongid liiklevad öisel ajal). Kaubarongide keskmine pikkus on ca 600 m ja maksimaalne sõidukiirus vaadeldavas teelõigus 80 km/h.

3.2. ARVUTUSMETOODIKA

Mürasituatsiooni hinnatakse päeval (7-23, sh õhtune aeg 19-23, millele rakendatakse

parandust +5dB) ja öösel (23-7). Müratasemed ja müra levik on arvutatud

spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.4, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku

arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002)

toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele. Raudteemüra modelleerimisel kasutati

arvutusmeetodit „Nordic Prediction Method for Train Noise“ (NMT 1996).

Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel.

Maastikumudeli lähteandmetena kasutati teeprojekti raames teostatud mõõdistuste

tulemusi, perspektiivse tee vertikaalprofiili ning Lidar kõrgusandmeid (kõrguspunktid

x,y,z).

Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast – tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni

ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimesel korruse

fassaadil. Müra levik arvutati tihedas 5*5 m arvutusvõrgustikus.

Väljavõtted müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest

maastikumudelist:

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 7

Mürakaartidel on välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel arvestatud ka helilainete

peegeldumist hoonete fassaadilt. Arvutusparameetrites kasutati ühekordseid peegeldusi,

mis reeglina annab piisavalt täpsed tulemused.

Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba

helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on

mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis

ei arvesta sama hoone fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha

arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB).

Modelleerimisel ei ole arvestatud kõrghaljastuse müra levikut tõkestava efektiga, m istõttu

võib eeldada, et nt suvisel ajal jääb kõrghaljastusega piirkondades müratase arvutatust

oluliselt väiksemaks.

8 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

4. ARVUTUSTULEMUSED

Tabelis 3 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike

hoonete teepoolsel fassaadil ehitusjärgses (2017. a) ja perspektiivses (2040. a)

olukorras. Toodud arvulised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile

mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast, fassaadi müratase on lisatud ka

mürakaartidele. Mürakaardid on toodud aruande lisas (mürakaardid 1.1…4.2). Kõik

eluhoonetega kinnistud on antud juhul defineeritud kui II kategooria elamumaad.

Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel reaalsest

normtasemete ületamisest, mis tähendab seda, et kui normtase on ületatud ainult

perspektiivse liiklussageduse juures, tuleb müratõkkesein elamu kaitseks rajada samuti

alles perspektiivse liiklussageduse (ning vastavalt perspektiivse müraolukorra)

realiseerumisel.

Tabel 3. Müratase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel.

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

1 Kohvi tn 2 65 57 66 58

2 Kakao tn 1 66 58 68 59

3 Kadakamarja tn 3 60 52 62 55

4 Melissi tn 6 59 52 62 54

5 Melissi tn 2 60 52 61 54

6 Vana-Keila mnt 1 61 53 63 56

7 Taimla tn 7 61 53 64 56

8 Taimla tn 11 61 53 63 56

9 Taimla tn 13 61 53 63 56

10 Taimla tn 15 60 53 63 55

11 Kiviloo tn 62 60 53 63 55

12 Kiviloo tn 60 59 51 62 54

13 Kiviloo tn 48 62 54 64 57

14 Kiviloo tn 46 63 55 66 58

15 Kiviloo tn 36 62 55 65 58

16 Kiviloo tn 34 62 54 65 57

17 Kiviloo tn 26 62 54 65 57

18 Kiviloo tn 24 61 53 64 56

19 Kiviloo tn 16 63 55 66 58

20 Tammelehe tn 34 59 51 62 55

21 Tammelehe tn 32 59 51 62 54

22 Tammelehe tn 30 59 51 62 54

23 Tammelehe tn 28 57 50 60 53

24 Tammelehe tn 26 57 49 60 52

25 Tammelehe tn 24 58 50 61 54

26 Tammelehe tn 22 58 50 61 53

27 Tammelehe tn 20 57 50 60 53

28 Tammelehe tn 18 55 48 58 51

29 Tammelehe tn 41 59 51 62 54

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

30 Tammelehe tn 49 63 55 66 58

31 Tammetõru tn 38 61 54 64 57

32 Tammetõru tn 40 63 55 66 58

33 Nurgakivi tn 23 63 55 66 58

34 Kivikangru tn 23 62 54 65 57

35 Kivikangru tn 24 62 54 65 57

36 Tammetõru tn 52 61 54 64 57

37 Kivipõllu tn 49 61 53 64 56

38 Kivipõllu tn 48 61 53 64 56

39 Tammetõru tn 58 61 53 63 56

40 Tõkke tn 65 61 54 64 56

41 Tõkke tn 68 62 54 64 56

42 Tammetõru tn 79 61 53 64 56

43 Tammetõru tn 81 61 53 64 56

44 Tammetõru tn 81a 61 53 64 56

45 Tammetõru tn 83 60 53 63 56

46 Tammetõru tn 85 61 53 64 56

47 Tammetõru tn 87 61 53 63 56

48 Tammetõru tn 89 61 53 63 56

49 Tammetõru tn 91 61 54 64 57

50 Tammetõru tn 93 56 49 59 52

51 Tammetõru tn 95 60 52 62 55

52 Tammetõru tn 97 59 51 61 54

53 Tammetõru tn 99 60 52 62 55

54 Tammetõru tn 101 61 53 63 56

55 Laanesoo tn 1 59 52 62 54

56 Meistri tn 19 59 51 62 54

57 Uus-Arula 55 48 58 51

58 Kabli-Karli 58 50 60 53

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 9

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

59 Kabliõue 57 50 60 53

60 Kabli 56 49 59 52

61 Põldmarja 59 52 61 54

62 Uue-Andrese 58 51 61 54

63 Pikamäe tee 3 58 50 61 53

64 Pikamäe tee 5 53 46 56 48

65 Pikamäe tee 8 55 48 58 51

66 Pikamäe tee 4 57 50 60 53

67 Laane 61 54 64 57

68 Lillevälja tee 7 56 49 59 52

69 Lillevälja tee 5 54 47 57 50

70 Lillevälja tee 4 53 46 56 49

71 Lillevälja tee 2 57 50 60 53

72 Lillevälja tee 9 53 47 56 49

73 Tammiste 64 56 67 59

74 Tammepuu 56 49 59 52

75 Kasesalu 57 52 58 52

76 Paju tee 58 53 48 55 49

77 Paju tee 56 54 48 55 49

78 Paju tee 54 53 48 55 49

79 Toominga tee 3 53 47 55 49

80 Paju tee 23 54 48 57 50

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

81 Paju tee 21 55 48 57 50

82 Paju tee 19 55 48 57 50

83 Paju tee 17 55 48 57 50

84 Vahtra tee 6 53 47 56 49

85 Vahtra tee 3 54 47 57 49

86 Paju tee 2 52 46 55 48

87 Paju tee 52c 56 50 57 51

88 Paju tee 52b 56 50 58 52

89 Vahtra tee 1a 57 50 60 52

90 Vahtra tee 1b 55 48 58 51

91 Paju tee 42 55 48 58 51

92 Paju tee 40 55 48 58 50

93 Jalaka tee 4 54 47 57 49

94 Jalaka tee 3 54 47 57 50

95 Vanamõisa tee 8 54 46 56 49

96 Männivälja tee 2 52 45 55 48

97 Männivälja tee 1 52 45 55 48

98 Vanamõisa tee 10 51 44 54 47

99 Kanama 55 47 56 49

100 Raja 56 47 57 49

101 Torokse 55 48 57 50

10 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

5. MÜRAKAITSEMEETMETE RAKENDAMINE

Mürakaitsemeetmete rakendamise peamiseks kriteeriumiks on liiklusmüra piirväärtuse

ületamine hoonete teepoolsel küljel (65 dB päeval/60 dB öösel). Antud projekti raames

nähakse täiendavalt ette leevendavad meetmed (müratõkked) elamualadel, millel on

ehitusjärgses olukorras eluhoone teepoolsel küljel ületatud 60 dB ning sama krundi

siseselt ka valdavas osas õuealast ületatud 60 dB päeval (ehk elamualad, millel puudub

vaiksem külg, kus müratase jääks madalamaks kui 60 dB päeval).

Mürakaitsemeetmete rakendamisel on eesmärgiks ehitusjärgselt (2017. a

liikluskoormuste alusel) tagada välisõhu müra piirväärtusest madalam müratase (60 dB

päeval ja 55 dB öösel) ning perspektiivses olukorras hoonete teepoolse fassaadi

piirväärtusest (65 dB päeval ja 60 dB öösel) madalam müratase.

Mürakaitsemeetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada ka müratõkete minimaalset

efektiivsust – üldjuhul peab iga müratõkkesein tagama müratundlikul alal (eelkõige nendel

kinnistutel, kus esineb piirväärtuse selge ületamine) müra vähenemise vähemalt 5 dB

võrra. Kui projekteeritava müratõkke efektiivsus jääb väiksemaks kui 3 -4 dB ei pruugi

müra vähenemise efekt elanike jaoks tajutav olla, mis muudab müratõkke rajamise

otstarbekuse küsitavaks.

Müratõkkeseinte rajamise ettepanek:

1. Kohvi tn 2/Kakao tn 1 – eluhoone teepoolsel fassaadil on ehitusjärgses olukorras

ületatud teepoolse külje piirväärtus 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud.

Soovitatav on müratõke rajada vahetult kinnistu piirile, põhitee (Tallinna ringtee)

äärse seinaga on samaväärset müra vähendamise efekti keeruline saavutada,

kuna lisaks põhimaanteele mõjutab kinnistute müraolukorda ka Tule tn liiklus . Müratõkkeseina pikkus 65 m, kõrgus teepinnast (Tule tn) 3,5 m.

2. Taimla/Kiviloo tn äärsed eluhooned – mitmete eluhoonete alal on perspektiivses

olukorras ületatud piirväärtus 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud. Müratõkkeseina pikkus ca 750 m, kõrgus teepinnast 3 m. Lisaks on soovitatav

rajada täiendav müratõke ringristmikult põhimaantee alla suunduva teelõigu äärde

(tõkke pikkus ca 190 m, kõrgus teepinnast 3,5 m).

3. Tammetõru tn äärsed eluhooned – mitmete eluhoonete alal on perspektiivses

olukorras ületatud piirväärtus 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud. Müratõkkeseina pikkus 1000 m, kõrgus teepinnast 3,5 m.

4. Tammetõru/Laanesoo/Meistri tn äärsed eluhooned – uus kogujateed rajatakse

eluhoonetele oluliselt lähemale kui praegune maantee (ehk lisandub uus häiring),

leevendusmeetmed on põhjendatud. Müratõkkeseinte pikkus kokku ca 190 m, kõrgus teepinnast (kinnistutega

külgnevad tänavad) 3,5 m.

5. Laane kinnistu – eluhoone alal on ehitusjärgselt ületatud 60 dB piir, perspektiivses

olukorras on müratase 65 dB piiri lähedal, leevendusmeetmed on põhjendatud.

Müratõkkeseina pikkus 175 m, kõrgus teepinnast 3 m.

6. Tammiste/Tammetõru kinnistud – eluhoone alal on perspektiivses olukorras

ületatud piirväärtus 65 dB, leevendusmeetmed on põhjendatud. Müratõkkeseina pikkus 150 m, kõrgus teepinnast 3,5 m.

Täiendavalt hinnati maantee äärsete perspektiivsete arendusalade müraolukorda ning

müratõkkemeetmete vajadust (peamiselt üle raudtee kulgeva viadukti ümbruses).

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 11

Täiendav müratõkkeseinte vajadus võib tekkida järgmiste arendustegevuste

realiseerimisel raudteeviadukti ümbruses:

7. Töö pst 49 (sihtotstarbeta maa) – Saue linn on üles näidanud huvi ala

arendamiseks. Kinnistu müratase ehitusjärgses olukorras jääb vahemikku 55…65

dB (perspektiivses olukorras 2-3 dB rohkem) ning müratundlike objektide rajamine

ilma leevendavaid meetmeid rakendamata ei ole soovitatav. Optimaalse müratõkkeseina pikkus 300 m, kõrgus teepinnast 2..3 m (viaduktile

suundudes ca 125 m kõrgusega 3 m, viaduktil 175 m kõrgusega 2 m) .

Müratõkkeseina rajamise korral on võimalik tagada müratase (L d), mis jääb

madalamaks kui 60 dB (müra vähenemine ca 5 dB, kohati ka vähem), kuid

müratundlike alade (I ja II kategooria) sihtväärtust 55 dB ei ole ainuüksi peatee

(Tallinna ringtee) äärse müratõkkeseina rajamisega võimalik tagada, kuna

müraolukorda mõjutavad ka kogujatee ning raudtee (olenevalt konkreetsest

vaatekohast võib olulisemaks lugeda ka raudteemüra). Ala arendamisel on

soovitatav ette näha müra suhtes vähemtundlik juhtotstarve (nt äri või teenindus).

8. Vanamõisa küla perspektiivsed elamumaad – kinnistute müratase ehitusjärgses

olukorras jääb vahemikku 55…60 dB (perspektiivses olukorras kohati ka 60 dB ja

enam) ning uute müratundlike objektide rajamine ilma leevendavaid meetmeid

rakendamata ei ole soovitatav. Optimaalse müratõkkeseina pikkus 500 m, kõrgus teepinnast 2 m (tee asub kuni

12 m kõrgusel viaduktil).

Viaduktile müratõkkeseina rajamise korral on perspektiivsete elamumaade alal

võimalik tagada müratase (Ld), mis jääb ehitusjärgselt madalamaks kui 55 dB.

Müra vähenemine on valdavalt siiski väiksem kui ca 5 dB, kuna müraolukorda

mõjutavad ka kogujatee ning raudtee (olenevalt konkreetsest vaatekohast võib

olulisemaks lugeda ka raudteemüra). Ala arendamisel on Tallinna ringteele

lähimate kruntide puhul soovitatav ette näha müra suhtes vähemtundlik

juhtotstarve (nt äri- või teenindus).

Tabel 4. Müratase mürakaitsemeetmete rakendamisel teele lähimate müratundlike

hoonete teepoolsel küljel.

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

1 Kohvi tn 2 59 51 60 53

2 Kakao tn 1 57 49 59 51

3 Kadakamarja tn 3 59 52 62 54

4 Melissi tn 6 59 52 62 54

5 Melissi tn 2 59 51 60 53

6 Vana-Keila mnt 1 55 48 57 50

7 Taimla tn 7 53 46 56 49

8 Taimla tn 11 53 45 55 48

9 Taimla tn 13 53 45 55 48

10 Taimla tn 15 52 44 54 47

11 Kiviloo tn 62 52 44 54 47

12 Kiviloo tn 60 51 43 54 46

13 Kiviloo tn 48 52 44 54 47

14 Kiviloo tn 46 53 45 56 48

15 Kiviloo tn 36 51 42 54 45

16 Kiviloo tn 34 52 44 55 46

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

17 Kiviloo tn 26 53 46 56 48

18 Kiviloo tn 24 52 44 55 47

19 Kiviloo tn 16 55 47 58 50

20 Tammelehe tn 34 54 46 57 49

21 Tammelehe tn 32 53 46 56 49

22 Tammelehe tn 30 53 45 56 48

23 Tammelehe tn 28 52 44 54 47

24 Tammelehe tn 26 50 43 53 46

25 Tammelehe tn 24 49 41 52 44

26 Tammelehe tn 22 50 42 53 45

27 Tammelehe tn 20 51 43 54 46

28 Tammelehe tn 18 48 41 51 43

29 Tammelehe tn 41 51 43 53 46

30 Tammelehe tn 49 53 46 56 49

31 Tammetõru tn 38 50 42 53 45

32 Tammetõru tn 40 53 45 56 48

12 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

33 Nurgakivi tn 23 52 44 55 47

34 Kivikangru tn 23 52 44 55 47

35 Kivikangru tn 24 52 45 55 47

36 Tammetõru tn 52 52 45 55 47

37 Kivipõllu tn 49 52 44 55 47

38 Kivipõllu tn 48 53 45 55 47

39 Tammetõru tn 58 53 46 55 47

40 Tõkke tn 65 57 48 58 49

41 Tõkke tn 68 57 48 58 50

42 Tammetõru tn 79 54 47 56 49

43 Tammetõru tn 81 54 47 56 49

44 Tammetõru tn 81a 55 47 56 49

45 Tammetõru tn 83 54 46 56 48

46 Tammetõru tn 85 55 47 57 49

47 Tammetõru tn 87 54 47 56 49

48 Tammetõru tn 89 54 46 56 48

49 Tammetõru tn 91 56 48 58 50

50 Tammetõru tn 93 52 45 55 48

51 Tammetõru tn 95 56 49 59 52

52 Tammetõru tn 97 53 46 55 48

53 Tammetõru tn 99 56 49 59 51

54 Tammetõru tn 101 56 49 59 52

55 Laanesoo tn 1 57 49 59 52

56 Meistri tn 19 58 51 61 53

57 Uus-Arula 56 48 58 51

58 Kabli-Karli 58 51 61 54

59 Kabliõue 58 50 60 53

60 Kabli 56 49 59 52

61 Põldmarja 59 52 62 55

62 Uue-Andrese 58 51 61 54

63 Pikamäe tee 3 58 50 61 53

64 Pikamäe tee 5 53 46 56 48

65 Pikamäe tee 8 55 48 58 51

66 Pikamäe tee 4 57 50 60 53

67 Laane 56 49 59 52

Nr Aadress 2017 2040

Ld Ln Ld Ln

68 Lillevälja tee 7 56 48 59 51

69 Lillevälja tee 5 54 47 57 50

70 Lillevälja tee 4 53 46 56 49

71 Lillevälja tee 2 58 50 61 54

72 Lillevälja tee 9 53 47 55 49

73 Tammiste 57 50 60 53

74 Tammepuu 55 48 58 51

75 Kasesalu 57 52 58 52

76 Paju tee 58 53 48 55 49

77 Paju tee 56 54 48 55 49

78 Paju tee 54 53 48 54 49

79 Toominga tee 3 53 47 55 48

80 Paju tee 23 54 48 57 50

81 Paju tee 21 55 48 57 50

82 Paju tee 19 55 48 57 50

83 Paju tee 17 55 48 57 50

84 Vahtra tee 6 53 47 56 49

85 Vahtra tee 3 54 47 57 49

86 Paju tee 2 53 46 55 48

87 Paju tee 52c 56 50 57 51

88 Paju tee 52b 56 50 58 52

89 Vahtra tee 1a 57 50 60 53

90 Vahtra tee 1b 55 48 58 51

91 Paju tee 42 56 48 59 51

92 Paju tee 40 55 48 58 51

93 Jalaka tee 4 54 47 57 50

94 Jalaka tee 3 54 47 57 50

95 Vanamõisa tee 8 54 47 57 49

96 Männivälja tee 2 52 45 55 48

97 Männivälja tee 1 52 45 55 48

98 Vanamõisa tee 10 51 44 54 47

99 Kanama 55 47 56 49

100 Raja 56 47 57 49

101 Torokse 55 48 57 50

Tee rajamise järgselt on soovitatav kontrollida mürataseme vastavust kehtivatele

piirväärtustele (nt viadukti ümbruses, Aila külas) ning piirväärtuse ületamise korral tuleb

rakendada täiendavaid meetmed. Täiendavate müra vähendavate meetmete rakendamise

vajadus võib esile kerkida eelkõige juhul, kui liikluskoormused kasvavad prognoositust

kiiremini või raskeliikluse osakaal suureneb (võrreldes prognoosituga).

Suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8200 sõidukit

ööpäevas) teelõigud kuuluvad iga 5 aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning

müra vähendamise tegevuskava objektide hulka. Vaadeldav põhimaantee lõik on seega

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 13

2022. aastal valmiva maanteede strateegilise mürakaardi ning 2023. aastal valmiva müra

vähendamise tegevuskava osa. Nimetatud uuringute raames hinnatakse täiendavalt

mürakaitsemeetmete rakendamise vajadust ning vajadusel nähakse ette täiendavad

meetmed.

6. MÜRATÕKKESEINTE AKUSTILISED

PARAMEETRID

Tiheasustusaladel võib akustiliste peegelduste vältimiseks esineda vajadus katta

müratõkke teepoolne külg müra absorbeeriva (tagasipeegeldumist summutava)

materjaliga 3 . Hinnanguliselt võib öelda, et helilainete peegeldustest tingitud võimalik

mürataseme tõus tee vastasküljel on reeglina siiski väike, jäädes 1 -2 dB piiridesse, kuid

teatud olukorras on mõistlik mürataseme täiendavat suurenemist vältida, kui vahetult tee

vastasküljel asuvad elamupiirkonnad. Samas ei ole väiksema kui 2..3 dB suurune

mürataseme muutus inimkõrvale reeglina tajutav.

Valdavalt ei asu kavandatud müratõkkeseinte vastas kriitilise müratasemega

elamualasid, mistõttu üldjuhul ei ole vajalik müratõkkeseinte teepoolse külje materjalile

minimaalse nõutava helineeldenäitaja kehtestamine, kuid materjali valikul on siiski

soovitatav eelistada suurema absorbeerimisvõimega lahendusi.

Eraldi võib välja tuua Aila küla eluhooned (Tallinna ringteest vasakul, Pikamäe tee ja Mäe

tee vahel), kus võib esineda teatud mürataseme suurenemine (kuni 1,5 dB) juhul, kui

rajatakse Tammetõru tn äärne pikk müratõkkesein (teest põhjas). Võttes arvesse

piirkonna normilähedast mürafooni tuleks vältida mürasituatsiooni halvenemist ning tee

vastasküljel ca 500 m ulatuses rajada kõrgema helineeldenäitajaga müratõkkesein,

minimaalselt kategooria A3 (tagasipeegelduva müra absorbeerimine >8 dB) nõuetele

vastavalt.

Läbi müratõkkeseina kanduva heli isoleerimisel on reeglina piisav, kui müratõke kuulub

kategooriasse B34, mille puhul heliisolatsiooniväärtus on suurem kui 24 dB.

Müratõkkeseina materjali valik on vaba, kuna läbi müraekraani kandub ainult väike osa

liiklusmürast. Hoonestusaladel normatiivse mürasituatsiooni tagamisel saavad

määravaks müratõkkeseina kõrgus ja pikkus, kuna enamus mürast levib kas üle seina

(kui seina kõrgus ei ole piisav) või seinte kõrvalt (ku i seinte pikkus ei ole piisav).

Seinte asukohta võib projekteerimisel praktilistel kaalutlustel pisut muuta, 1 -2 meetrise

nihutamisega ei kaasne olulist muutust mürasituatsioonis.

Järgnevalt on lisatud 3d vaated koos vertikaalse müra leviku arvutusega kavandatavatest

müratõkkeseintest (väljavõtted modelleerimistarkvara SoundPLAN kolmemõõtmelisest

arvutusmudelist).

3 EVS-EN 1793-1. Maanteeliiklusmüra alandamise meetmed. Katsemeetod akustilise toimevõime määramiseks. Osa 1: helineeldenäitajad 4 EVS-EN 1793-2. Maanteeliiklusmüra alandamise meetmed. Katsemeetod akustilise toimevõime määramiseks. Osa 2: õhuheli isoleerimist iseloomustavad näitajad

14 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

1. Kohvi tn 2/Kakao tn 1

2. Taimla/Kiviloo tn äärsed eluhooned

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 15

3-4. Tammetõru tn äärsed eluhooned

5. Laane kinnistu

16 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

6. Tammiste/Tammetõru kinnistud

7. Töö pst 49 perspektiivne arendusala

Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine 17

8. Vanamõisa küla perspektiivsed elamumaad

18 Tall inna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Val ingu põhiprojekt : l i iklusmüra model leerimine

LISA 1 MÜRAKAARDID

1.1. Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt

1.2. Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt

2.1. Müra hinnatud tase päeval (Ld) aastal 2040

2.2. Müra hinnatud tase öösel (Ln) aastal 2040

3.1. Müra hinnatud tase päeval (Ld) ehitusjärgselt müratõkkeseintega

3.2. Müra hinnatud tase öösel (Ln) ehitusjärgselt müratõkkeseintega

4.1. Müra hinnatud tase päeval (Ld) aastal 2040 müratõkkeseintega

4.2. Müra hinnatud tase öösel (Ln) aastal 2040 müratõkkeseintega

58 59

57

54 52

55

60

61

55

60

60

63

51

61

59

61

61

61

61

57

62

58

61

56

56

63

66

57

53

65

54

58

61

55

56

59

54

60

60

61

61

58

60 60

61

61

59

53

59

60

61

61

58

61

56

63

52

61

62

62

53

57

55

55

63

56

61

60

57

55

59

57

62

62

57

53

55

61

53

54

59

61

59

59

58

53

62

52

61

64

53 5354

54

54

55

55 55

57 56

56

Ld, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

1.1: 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

1 e

ta p i a

lg u s

51 52

50

47 45

48

52

53

48

52

53

55

44

54

51

53

53

54

53

50

54

51

53

47

48

55

58

50

48

56

48

50

54

48

49

51

48

52

52

53

53

50

53 53

54

53

52

47

51

52

53

53

50

53

49

55

45

53

54

54

46

52

48

48

55

49

54

52

50

47

51

49

55

54

50

46

48

53

47

47

51

53

51

51

50

46

55

45

54

56

48 4748

47

47

47

48 48

50 50

50

Ln, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

1.2: 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta Müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

1 e

ta p i a

lg u s

61 61

60

57 55

57

62

64

58

61

63

66

54

64

62

63

63

64

63

60

65

62

64

56

59

66

68

60

55

66

55

61

64

56

59

62

57

62

63

63

64

60

63 63

64

63

62

56

62

63

64

63

61

64

59

66

55

64

65

64

56

58

58

58

66

59

64

62

60

56

61

60

65

65

60

56

57

64

56

57

62

64

62

62

61

56

66

55

64

67

55 5557

57

57

58

58 58

60 58

57

Ld, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

2.1: 2040 prognoositav olukord müratõkkeseinteta Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

1 e

ta p i a

lg u s

54 54

53

50 48

50

55

56

51

54

56

58

47

57

54

56

56

57

56

53

57

54

56

49

52

58

59

53

49

58

49

53

57

50

52

54

50

55

55

56

56

53

56 56

56

56

54

49

54

55

56

56

53

56

52

58

48

56

57

56

49

52

51

51

58

52

57

55

53

49

54

52

58

57

53

48

50

56

49

50

54

57

54

54

53

49

58

48

57

59

49 4950

49

49

50

51 51

52 52

51

Ln, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

2.2: 2040 prognoositav olukord müratõkkeseinteta Müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

1 e

ta p i a

lg u s

58 59

58

54 53

55

59

55

55

59

53

53

51

52

54

56

53

56

53

51

53

53

53

56

56

55

57

58

53

58

54

49

52

55

52

50

54

56

52

54

54

58

54 54

57

55

59

53

58

52

53

55

58

54

56

53

52

52

52

57

53

57

55

48

53

55

52

56

57

55

53

50

51

52

52

53

55

52

53

54

56

56

53

51

50

54

52

52

50

57

53 5355

54

54

55

56 55

57 56

56

Ld, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

3.1: 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseintega Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

Perspektiivsed arendusalad müratõkkeseintega

7

8

1 e

ta p i a

lg u s

51 52

50

47 46

48

52

47

48

51

45

45

44

45

46

49

45

48

45

43

46

45

46

47

48

47

49

50

48

51

48

41

44

48

45

43

48

49

44

47

47

51

46 46

48

47

51

47

51

44

45

48

50

47

49

45

45

44

44

48

46

52

48

41

46

48

45

49

50

47

45

43

42

44

44

46

48

44

47

47

49

49

46

43

42

46

44

45

42

50

48 4748

47

47

48

48 48

50 50

50

Ln, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

3.2: 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseintega Müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

Perspektiivsed arendusalad müratõkkeseintega

7

8

1 e

ta p i a

lg u s

61 62

60

57 55

57

62

56

58

60

55

56

54

55

57

59

55

58

55

54

56

56

56

57

59

58

59

61

55

60

55

52

54

57

55

53

57

59

54

56

56

61

56 56

58

57

61

56

61

54

55

57

61

56

59

56

55

55

54

58

56

58

58

51

56

58

55

58

60

56

55

53

54

55

54

56

57

55

55

57

59

59

56

54

53

57

55

55

53

60

54 5557

57

57

58

58 58

60 58

57

Ld, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

4.1: 2040 prognoositav olukord müratõkkeseintega Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

Perspektiivsed arendusalad müratõkkeseintega

7

8

1 e

ta p i a

lg u s

54 55

53

50 48

50

54

49

51

53

47

47

47

47

49

52

48

50

48

46

48

48

48

49

51

50

51

54

49

53

49

44

46

50

48

46

50

51

47

49

49

54

48 48

49

49

54

49

53

47

47

50

53

49

52

48

48

47

46

49

49

52

51

43

49

51

47

51

53

49

48

46

45

47

47

48

50

47

49

50

52

52

49

46

45

49

47

48

45

53

49 4850

49

50

51

51 51

53 52

51

Ln, dB(A)

<= 45

> 45

> 50

> 55

> 60

> 65

> 70

SoundPLAN 7.4

Mõõtkava 1:15000

0 100 200 400 600

m

4.2: 2040 prognoositav olukord müratõkkeseintega Müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)

Kinnistu piirTöömahu piirElu- või ühiskondlik hooneÄri- või kõrvalhooneMüratõkkeseinPerspektiivne elamuala

1

2

3

5

6 7

8

4

Perspektiivsed arendusalad müratõkkeseintega

7

8

1 e

ta p i a

lg u s

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

, m ²

eh iti

se al

un e

pi nd

, m ²

br ut

op in

d, m

²

m ak

si m

aa ln

e ko

rr us

el is

us (p

õh ih

oo ne

/ ab

ih oo

ne )

m ak

si m

aa ln

e kõ

rg us

pl an

ee rit

av as

t m aa

pi nn

as t

(p õh

ih oo

ne / a

bi ho

on e)

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

H oo

ne st

us al

a su

ur us

m ²

Pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

av

Pi ira

ng ud

1 Reinu 4614 550 1100 2 / 1 9/ 5 2 100% E 1533 6/ 7 1*-3*

2 - 391 - - - - - 100% L - - -

3 - 243 - - - - - 100% L - - 1*-4*

KOKKU: 5249

Arhitektuursed piirangud krundil pos 1

- Katuse kaldenurk: 0 - 40 kraadi, harjajoon on vaba; - Õueala võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga ning ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirdeaia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele ; - Täisehitus 12%; - Fassaadimaterjalina on lubatud kasutada puitu, tellist, kivi, betooni, metalli, klaasi ja värvitud krohvipinda vmt (täpsustatakse ehitusprojektis). Vältida plast-, metall ja rustikaalseid suuremõõdulisi kivivoodreid. Kasutada ja kombineerida omavahel erinevaid materjale ja liigendatud fassaadi. Hoone välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega; - Hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast kuni 0,4m kõrgemal (täpsustub ehitusprojektis); - Hoone projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid.

Piirangud: 1* 1 kV kuni 20 kV nimipingega õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 10 m; 2* Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd keskjoonest 10 meetrit; 3* 1-kv kuni 20 kV nimipingega maakaabelliin (planeeritav) 4* Kiili LKS-Kelia LKS sidekaabli kaitsevöönd mõlemal pool sideehitist 1m.

Reinu 72701:003:0054

6, 0

6, 0

20,0

Pos 2 L 100%

- - -

- 391 m²

Pos 1 E 100%

9 /5 550 2

2/ 1 4614 m²

Pos 3 L 100%

- - -

- 243 m²

Õismäe 72601:001:1528

Kärneri 72701:003:0145

Põldmarja 72701:003:0055

12,0

60,0

39,65 39,65

Mäe tee

12,0

V an

a- A

ru la

te e L

8 72

60 1:

00 1:

03 09

Planeeritav mast (koos tänavavalgustusega)

4, 6

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d si

ht ot

st ar

ve (k

at as

tri -

ük su

se li

ik )

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m oo

du st

at ak

se ki

nn is

tu te

st (n

r)

lii de

ta va

te /

la hu

ta ta

va te

o sa

de su

ur us

ed m

²

os ad

e se

ni ne

si ht

- ot

st ar

ve (

ka ta

st ri-

ük su

se li

ik )

1 Reinu E 4614 Reinu kinnistu nr:

86202

-4614 M

2 - L 391 -391 M

3 - L 243 -243 M

PÕHIJOONISArhitekt

19.12.2023 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 3 4

Töö nr Joonis Jooniseid 10-21

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Aila küla, Saue vald, Harju maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:500

MTR reg nr: EEP002230

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering

Rene Krijer Huvitatud isik

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE PROTSENTIDES 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (PÕHIHOONE / ABIHOONE) 5 - LUBATUD MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND 6 - HOONETE ARV KRUNDIL 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

2

7

3 54 6

1

DP

Sihtotstarve (katastriüksuse liigid): E - elamumaa L - transpordimaa

PLANEERINGUALA PIIR

KRUNDI PIIR

HOONESTUSALA

SÕIDUTEE / KÕVAKATTEGA ALA

SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT / VARJUALUNE

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (TÄPSUSTUB

EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL)

TEHNOVÕRKUDE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

MAAPINNA KÕRGUS (TÄPSUSTUB EHITUS-

PROJEKTI KOOSTAMISEL)

VÕIMALIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PARKIMISKOHT (TÄPSUSTUB EHITUS-

PROJEKTI KOOSTAMISEL)

KERGLIIKLUSTEE (ASUKOHT NING LAIUS

TÄPSUSTUB PROJEKTEERIMISEL)

VÕIMALIK MULDVALLI/ MÜRAKAITSEEKRAANI ASUKOHT

PLANEERITAV

TINGMÄRGID

KINNISTU PIIR

GAASITORUSTIKU JA SIDELIINI KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on mõõdistanud AV Geodeesia OÜ 22.04.2022 a, töö nr: 18/22. 2) Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. 3) Hoone projekteerimisel arvestada, et soovituslik hoone asukoht võib nihkuda lõuna poole lähtuvalt muldvalli/ mürakaitseekraani parameetritest.

39,95

Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012)

Töö nr: 10-21

Algatamise

ettepaneku tegija:

HARJUMAA, SAUE VALD, AILA KÜLA

AILA KÜLA REINU KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson

(Tallinna Tehnikaülikooli

arhitektuurimagistri

diplom nr MB 007012)

SAUE 2023

Rene Krijer e-mail: [email protected]

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue 76506

Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 522 1744

e-mail: [email protected]

Planeeringu

koostaja:

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI ................................................................................................................. 4 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................... 4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................. 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................... 5 2.2. Planeeritava ala moodustab ...................................................................................... 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................... 6 2.4. Haljastus ja liiklus .................................................................................................... 6 2.5. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 6 2.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .................................................................. 7 2.7. Alal kehtiv detailplaneering ..................................................................................... 7

2.8. Piirangud planeeritaval alal ...................................................................................... 8

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED................................................. 8 3.1. Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt ............................................. 8 3.2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ................................ 8 3.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................... 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV NING SEOS LÄHIALAGA ........... 10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused ............................................. 10 4.2.1. Krundi ehitusõigus ........................................................................................... 10 4.2.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................. 10 4.3. Radoon ...................................................................................................................... 11 4.4. Haljastus ja heakord ................................................................................................. 11 4.4.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ...................................................................... 11 4.4.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................... 12 4.4.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks .... 12 4.4.4. Kuritgevusriskide vähendamine ....................................................................... 13 4.5. Teed .......................................................................................................................... 14 4.5.1. Juurdepääs planeeritavale alale. ....................................................................... 14 4.5.2. Parkimine. ........................................................................................................ 25 4.6. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 25 4.6.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sademevete lahendus ............................................ 25 4.6.2. Elektrivarustus ................................................................................................. 25 4.6.3. Sidevarustus ..................................................................................................... 26 4.6.4. Soojavarustus ................................................................................................... 26 4.6.5. Tuleohutuse tagamine ...................................................................................... 26 4.7. Servituudid ............................................................................................................... 27 4.8. Planeeringu elluviimise tegevuskava ....................................................................... 27

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 3

LISAD

Lisa 1: Elektrilevi OÜ 05.05.2022 väljastatud tehnilised tingimused 409352.

Lisa 2 Kovek OÜ 10.09.2022 väljastatud tehnilised tingimused.

Lisa 3: Telia Eesti AS 06.05.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36435806.

Lisa 4: Transpordiameti 04.04.2022 väljastatud seisukohad nr 7.2-2/22/5088-2 detail-

planeeringu koostamiseks.

Lisa 5: OÜ Hendrikson & Ko 2017 a koostatud „ Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5

Kanama - Valingu põhiprojekt: liiklusmüra modelleerimine “. Töö nr 2756/17.

Lisa 6: Akukon Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud uuring “Aila küla Reinu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringule liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”. Töö nr

230870-1.

Lisa 7: Akukon Eesti OÜ 22.08.2023 koostatud uuring “Aila küla Reinu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringule liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”. Töö nr

230870-1-A.

JOONISED

Joonis 1: Situatsiooniskeem

Joonis 2: Tugiplaan M 1:500

Joonis 3: Põhijoonis M 1:500

Joonis 4: Tehnovõrkude joonis M 1:500

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 4

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

Detailplaneeingu koostamisest huvitatud isik on Rene Krijer. Planeeritavaks alaks on

Reinu (kat. tunnus: 72701:003:0054) katastriüksus.

1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Reinu kinnistu 3-ks

kinnistuks, millest üks kinnistu kavandatakse kolme boksiga ridaelamu ja

abihoone püstitamiseks (juhul kui hoone mahus ei lahendata autode varjualuseid

summaarse ehitisealuse pinnaga kuni 160m²). Lisaks kavandatakse kinnistu

külgedele kaks transpordimaa krunti. Vana-Arula tee poole jääv transpordimaa

kinnistu kavandatakse juurdepääsu tagamiseks. Ühtlasi määratakse

detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendus. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 0,5 ha.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 5

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Asukoht

Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Aila külas jäädes 11 Tallinna ringtee, Vana-Arula

tee, Arula tee ja Pikamäe tee vahelisele maa-alale. Põhja poolt piirneb kinnistu haljasala

ja parkmetsamaaga. Naaberkinnistul (Põldmarja) paikneb ühepereelamu. Lõunast

külgneb kinnistu maatulundusmaaga. Ida poolt piirneb osaliselt kehtiva Arula 1 mü

detailplaneeringuga, millega kavandati elamuhoonete ja tootmishoonete püstitamist.

Reinu kinnistu on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Kinnistule jääb

osaliselt elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin) koos kaitsevööndiga. Samuti läbib

kinnistut osaliselt gaasipaigaldise ning Kiili LKS-Kelia LKS sidekaabli kaitsevöönd.

Kinnistu on ümbritsetud Õismäe (72601:001:1528), 11 Tallinna ringtee T30

(72601:001:1527), Vana-Arula tee L8 (72601:001:0309), Kärneri (72701:003:0145) ja

Põldmarja (72701:003:0055) katastriüksustega. Juurdepääs planeeritavale alale on

tagatud Vana-Arula tee L 8-lt.

Joonis 1 Planeeritava ala asukoht. Aluskaart: Maa-amet (juuli 2022).

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 6

2.2. Planeeritava ala moodustab

Reinu katastriüksus:

 katastriüksuse tunnus: 72701:003:0054;

 katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;

 kinnistu registriosa nr: 86202;

 katastriüksuse pindala: 5249 m²;

 omanik: Rene Krijer.

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude

planeerimiseks.

2.3. Hooned ja rajatised

Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata, rajatisena (ehr kood: 220818170) on

registreeritud Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustik ning kavandatav gaasitorustik

Harju maakond, Saue vald, Aila küla, 11 Tallinna ringtee // 11117 Valingu-Jõgisoo tee //

Jõgisoo küla, 11116 Kanama-Jõgisoo tee (ehr kood: 220721488).

2.4. Haljastus ja liiklus

Juurdepääs olemasolevale kinnistule on Vana-Arula tee L 8-lt. Ala on osaliselt kaetud

kõrghaljastusega. Kinnistu absoluutkõrguste vahe on 39,01-41,19.

Detailplaneeringuga kavandatakse asfaltbetoonkattega (1-kihiline asfaltbetoon AC 16

surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsutee (katendi laius vähemalt 4,6 m)

koos LED-optilise tänvavavalgustusega, mis hakkab kulgema Detailplaneeringualal kuni

mahasõiduga Vana- Arula L8 teele, vastavalt asukohas ja ulatuses“. Alale planeeritud

juurdepääsuteelt mahasõitudel ridaelamubokside ette ning parkimisaladel on lubatud

kasutada ka nt tänavakivi. Lisaks kavandatakse planeeringuga transpordimaa krundid

(pos nr 2 ja pos nr 3). Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa katastriüksused

antakse tasuta üle Vallale koheselt pärast Detailplaneeringu kehtestamist, arvestades

maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga.

2.5. Tehnovõrgud

Planeeritavat ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin) ja D kategooria

gaasitorustik (alates 500mm ja suurem). Alale ulatub Kiili LKS-Kelia LKS sidekaabli

kaitsevöönd 1m.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 7

2.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala tiheasustusalas ning

planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa.

Üldplaneeringu seletuskiri sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise tingimuseks

üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav

juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Piirkonnas on olemas ühisveevärk ja

kanalisatsioon ning teedevõrgustik. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4

kohaselt tuleb ehitiste kavandamisel maksimaalselt säilitada kõrghaljastus. Lähtuvalt

Saue valla üldplaneeringu punktist 10 tuleb maanteede äärsete alade väljaarendamisel

arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest tulenevate piirangute ja

soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal

ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms.). Tee läheduses võivad

müra- ja saastetasemed ületada piirnorme, mistõttu inimese elamine ja puhkamine sellel

alal on tervisele kahjulik. Teede läheduses on hoonete ehitus (sh erandjuhul ka üksikute

elamute ehitus, eelkõige hajaasustusega alal) lubatud juhul, kui võetakse tarvitusele

abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Detailplaneeringu

eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga.

Joonis 2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu kaardist. Planeeritava ala asukoht.

2.7. Alal kehtiv detailplaneering

Alal ei ole kehtivat detailplaneeringut.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 8

2.8. Piirangud planeeritaval alal

- 1 kV kuni 20 kV nimipingega õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini

telge 10 m;

- Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd keskjoonest 10 meetrit.

- Alale ulatub Kiili LKS-Kelia LKS sidekaabli kaitsevöönd 1m.

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

3.1. Detailplaneeringu koostamise aluseks olev haldusakt

Detailplaneering on algatatud Saue Vallavalitsuse 16.veebruar 2022 korraldusega nr

170.

3.2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid

 Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021

otsusega nr 40);

 Saue Vallavalitsuse 16.02.2022 korraldus nr 170 (detailplaneeringu algatamine);

 Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026;

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Maakatastriseadus;

 Looduskaitseseadus;

 Asjaõigusseadus;

 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrus nr.42 “Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid.”

 Reaalprojekt OÜ 21.07.2020 koostatud projekt “Põhimaantee nr 11 (E265)

Tallinn ringtee km 30,1-34,5 Kanama - Valingu põhiprojekt I etapp km 31,0-

34,5”.

 OÜ Hendrikson & Ko 2017 a koostatud „ Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5

Kanama - Valingu põhiprojekt: liiklusmüra modelleerimine “. Töö nr 2756/17.

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

 Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 9

3.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

 „ Reinu maaüksuse topo-geodeetiline uurimistöö“ M 1:500 (AV Geodeesia OÜ,

22.04.2022 a. Töö nr: 18/22, kutsetunnistus 124524, EEG000209, 689 MA-k

 Akukon Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud uuring “Aila küla Reinu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringule liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”.

Töö nr 230870-1.

 Akukon Eesti OÜ 22.08.2023 koostatud uuring “Aila küla Reinu kinnistu ja

lähiala detailplaneeringule liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”.

Töö nr 230870-1-A.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 10

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV NING SEOS

LÄHIALAGA

Planeerimislahendus näeb ette Reinu kinnistu jagamise üheks elamumaa ning kaheks

transpordimaa krundiks. Elamumaa krundile määratakse hoonestustingimused ja

ehitusõigus ridaelamu ning vajadusel abihoone ehitamiseks, leitakse põhimõtteline

haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsuteede lahendus. Ridaelamu võib olla kuni

kahekorruseline, abihoone ühekorruseline.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Reinu kinnistu jagatakse kolmeks krundiks.

4.2. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused

Planeeritavale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks kuni 2-korruseline ja kuni 3

boksiga ridaelamu, kõrgusega planeeritavast maapinnast katuseharjani kuni 9 m.

Kinnistule on lubatud rajada abihoone vaid juhul, kui autovarjualuseid ei õnnestu või ei

soovita siduda korterite juurde. 6-kohaline (3x 2 autot/korter) sõre autovarjualune koos

kolme abiruumiga summaarse ehitisealuse pinnaga kuni 160 m². Varjualune paigutada

soovitavalt kinnistul juurdepääsutee põhjapoolsele küljele.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

4.2.1. Krundi ehitusõigus

Pos 1

 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 550 m² (sh vajadusel rajatava

abihoone ehitisealune pind 160 m²);

 Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% Elamumaa (E);

 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus planeeritavast maapinnast: 9 m (ridaelamu) /

5 m (abihoone);

 Hoonete arv krundil- 2 (1 ridaelamu + abihoone).

Krundid pos 2 ja 3 on transpordimaa sihtotstarbega ning neile ei määrata ehitusõigust.

4.2.2. Arhitektuursed piirangud

 Katuse kaldenurk 0 - 40 kraadi, harjajoon on vaba;

Õueala võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga ning ridaelamu bokside vahele võib

kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirdeaia ja/või heki vastavalt kaasomanike

omavahelistele kokkulepetele ;

 Täisehitus 12%;

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 11

 Fassaadimaterjalina on lubatud kasutada puitu, tellist, kivi, betooni, metalli,

klaasi ja värvitud krohvipinda vmt (täpsustatakse ehitusprojektis). Vältida plast-,

metall ja rustikaalseid suuremõõdulisi kivivoodreid. Kasutada ja kombineerida

omavahel erinevaid materjale ja liigendatud fassaadi. Hoone välimus peab olema

visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega;

 Hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast kuni 0,4m kõrgemal (täpsustub

ehitusprojektis);

 Hoone projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid.

4.3. Radoon

Lähtuvalt Eesti pinnase radooniriski kaardist, on planeeritaval alal normaalse

radoonisisaldusega pinnas (30 - 50 kBq/m³).

4.4. Haljastus ja heakord

Säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Ehitusprojektis käsitleda

ehitustööaegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid; tagada säilitatava kõrghaljastuse

kasvutingimused ja juurestik, võra ja tüve kaitse kogu ehitustegevuse vältel; ehitustööde

tsooni jäävate puude kaitseks rakendada abinõud puude vigastamise vältimiseks (lähtuda

Saue valla kaevetööde eeskirjast).

Piirdeaia võib rajada vaid ümber õueala kõrgusega kuni 1,5 m. Ridaelamu bokside

vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirdeaia ja/või heki vastavalt kaasomanike

omavahelistele kokkulepetele;

4.4.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine

 Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite

paigaldamine. Lubatud on ka välialale süvamahutite rajamine. Prügikonteinerite

tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite

ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete

kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja

kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu

spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

 Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,

kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat

jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 12

valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete

liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide

võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.

 Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides

Saue valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale. Soovituslikud prügikonteinerite asukohad on

esitatud joonisel 3 (põhijoonis).

 Liituda Saue valla korraldatud jäätmeveoga.

4.4.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või

tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on

need ennetatavad õigete töövõtetega.

Peamised ohud ehitamisel on:

- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;

- tööõnnetused;

- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);

- kemikaalide, kütuste, õlide lekked;

Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi

ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.

Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.

Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks

peab ehitis olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.

4.4.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava

elluviimiseks.

Planeeringuga kavandatava tegevuse puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei

põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu,

kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ridaelamu püstitamine ning

sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 13

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide

nõudeid. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte, planeeringuga ei ole ette

nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringuga ei kavandata olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhu saastamist. Käesolevas detailplaneeringus ei ole lubatud tegevus, mis

kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses

Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid ja kaitsealuseid parke. Põhjavee kaitstuse

seisukohalt on Saue valla üldplaneeringu kaardi kohaselt tegu nõrgalt kaitstud

põhjaveega alaga. Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette ning pinnasesse.

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Oluline mõju

põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Seega

eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse

jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist

negatiivset keskkonnamõju ei teki. Planeeritud ehitise ja rajatiste ehitamisega ei kaasne

eeldatavasti ülemäärast müra ja õhusaastet. Soovitav on vältida mürarikkaid tegevusi

õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Projekteerimisel lähtuda keskkonnaministri

16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja tagada, et ei ületataks määruses toodud

müra normtasemeid. Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada

mürauuring ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed. Ehitustöödel kasutatavad

ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde

teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja

likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Planeeringuga ei kaasne

vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav tegevus ei avalda ka

negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele olemasolevatele

kinnistutele.

4.4.4. Kuritgevusriskide vähendamine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Kuritegevuse riske vähendavad:

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 14

 elav keskkond

 selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine

 ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal.

 õueala valgustatus

 lukustatud sisenemisruumid

 tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

4.5. Teed

4.5.1. Juurdepääs planeeritavale alale.

Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud kohalikult Vana-Arula tee L8

(72601:001:0309) katastriüksuselt. Reinu kinnistust eraldatakse kaks transpordimaa

krunti. Vana-Arula tee poole jääv transpordimaa kinnistu kavandatakse teemaa

laiendamiseks ning teisele poole jääv 12m laiune transpordimaa krunt on planeeritud

perspektiivse tee rajamiseks naaberkinnistute tarbeks.

Planeeritav ala on oluliselt mõjutatud riigiteest nr 11 Tallinna ringtee km 32,380–

32,560, mis paikneb planeeringu vahetus läheduses. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 10 084 autot. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndist väljapool.

Käesoleval hetkel on 11 Tallinna ringtee ehitamisel. Reaalprojekt OÜ juulis 2020

koostatud “Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5 Kanama - Valingu

põhiprojekt I etapp km 31,0-34,5” projekti alusel on tehnovõrkude joonisele kantud uus

kaitsevööndi ulatus, mis jääb samuti väljapoole planeeritavat ala.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Mürataseme hindamise aluseks on kaks uuringut. OÜ Hendrikson & Ko poolt 2017 a

koostatud „Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojekt: liiklusmüra

modelleerimine“. Nimetatud töö raames on antud liiklusmüra hinnang (koos

modelleeritud liiklusmüra leviku kaartidega) ning on hinnatud liiklusmüra vähendamise

meetmete vajadust projekteeritava põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee lõigus km

30,1 – 34,5 Kanama – Valingu.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 15

- Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate

liikluskoormuste korral (2017. a liiklusuuringu alusel ning eraldi leevendusmeetmete

rakendamise korral ), sh mürakaartide koostamine;

- Liiklusmüra leviku modelleerimine teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete

liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevendusmeetmete

rakendamise korral ), sh mürakaartide koostamine;

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (7.00 –

23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud

või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra

tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

Elamualad liigitatakse II katagooriasse ning lubatud müra piirväärtused on päeval 60

dBA ning öösel 55 dBA. Sõidutee poolsel küljel on lubatud päeval 65 dBA ning öösel

60 dBA.

Projektis esitatud arvutuste kohaselt on Reinu kinnistul järgmised müra tasemed:

1) 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinata päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00). Reinu

kinnistule ulatuv müratase on vahemikus 55-65 dBA.

Joonis 3 Väljavõte Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojektist: liiklusmüra

modelleerimine”, 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta kaardist päevasel ajal.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 16

2) 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinata öisel ajal (Ln, 23.00-7.00). Reinu

kinnistule ulatuv müratase on 50-55 dBA.

Joonis 4 Väljavõte Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojektist: liiklusmüra

modelleerimine”, 2017 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta kaardist öisel ajal.

3) 2040 prognoositav olukord müratõkkeseinteta päevasel ajal (Ld, 7.00-23.00). Reinu

kinnistule ulatuv müratase on 60-65 dBA.

Joonis 5 Väljavõte Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojektist: liiklusmüra

modelleerimine”, 2040 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta kaardist päevasel ajal.

4) 2040 prognoositav olukord müratõkkeseinteta öisel ajal (Ln, 23.00-7.00). Reinu

kinnistule ulatuv müratase on vahemikus 55-60 dBA.

Joonis 6 Väljavõte Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojektist: liiklusmüra

modelleerimine”, 2040 ehitusjärgne olukord müratõkkeseinteta kaardist öisel ajal.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 17

Joonis 7 Väljavõte Tallinna ringtee km 30,1 – 34,5 Kanama - Valingu põhiprojektist: liiklusmüra

modelleerimine”, liiklusmüra tasemed.

Uurimistulemustest lähtuvalt jääb Reinu kinnistul liiklusmüra normtase sõidutee poolsel

küljel lubatud piiridesse (päeval kuni 65 dBA ning öösel 60 dBA).

Teiseks uuringuks on Akukon Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud “Aila küla Reinu kinnistu

ja lähiala detailplaneeringule liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”.

Alljärgnevalt kokkuvõte uuringust.

Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 2 kaarti päevase ning öise

ajavahemiku kohta (joonis 8 ja 9). Müratasemete kaardid iseloomustavad autoliiklusest

tulenevat müra.

Joonis 8. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-23), Ld (väljavõte Akukon

Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 18

Joonis 9. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul (23-7), Ln (väljavõte Akukon Eesti

OÜ 08.06.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule liiklusmürast

põhjustatud müratasemete hindamine”).

Käsitletava alani ulatuvad 2022. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 55–60 dB Ld

müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 45–49 dB Ln müraindikaatori

samatugevustsoon. Hooned tekitavad müra eest varjestuse ning tekib vaikne siseõu,

kuhu ulatuvad päevasel ajal 40–44 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal

30–35 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a

määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (60 dB) ja öisel

(55 dB) ajavahemikul. Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine, on

vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed, mille tulemusel saab

kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate hoonete

fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 59 dB suurune

müratase olenevalt hoone paiknemisest. Joonistel 10–11 on esitatud autoliiklusest

tingitud müratasemed LpA,eq,T (värvikood sama, mis mürakaartidel). Hoone keskel

asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase

päevasel ja öisel ajavahemikul.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 19

Joonis 10. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2022.a. liiklussagedused, päev LpA,eq (väljavõte

Akukon Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Joonis 11. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2022.a. liiklussagedused, öö LpA,eq (väljavõte

Akukon Eesti OÜ 08.06.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Juhul kui rajatakse kinnistu ette muldvall/mürakaitseekraan, siis on võimalik

müratasemeid vähendada 5–7 dB.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 20

PERSPEKTIIVNE OLUKORD (ALUSEKS PROGNOOSITAV

LIIKLUSSAGEDUS 2040.a)

Transpordiametist saadud andmete põhjal (e-kiri 10.08.23) on koostatud mürauuring

(Akukon Eesti OÜ 22.08.2023 “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”. Töö nr 230870-1-A.) perspektiivse

müra osas.

Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 2 kaarti päevase ning öise

ajavahemiku kohta (joonis 12 ja 13). Müratasemete kaardid iseloomustavad

autoliiklusest tulenevat müra.

Prognoositav olukord, 2040. a, liiklussagedus:

Liiklusmüra 2040. a, päev Ld

Joonis 12. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed päevasel ajavahemikul (7-23), Ld (väljavõte Akukon

Eesti OÜ 22.08.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 21

Liiklusmüra 2040. a, öö Ln

Joonis 13. Autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajavahemikul (23-7), Ln (väljavõte Akukon Eesti

OÜ 22.08.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule liiklusmürast

põhjustatud müratasemete hindamine”).

Käsitletava alani ulatuvad 2040. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 60-65 dB Ld

müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal 50-55 dB Ln müraindikaatori

samatugevustsoon. Hooned tekitavad müra eest varjestuse ning tekib vaikne siseõu,

kuhu ulatuvad päevasel ajal 45-48 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal

35-38 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Planeeringuala põhimaantee poolsel osal

on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse II kategooria liiklusmüra

piirväärtus, arvestades märkust, et müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB

kõrgemad müratasemed. Tagamaks siseruumides kehtestatud normtasemete täitmine, on

vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed, mille tulemusel saab

kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate hoonete

fassaadideni mõjuvad liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 65 dB suurune

müratase olenevalt hoone paiknemisest.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 22

Joonistel 14–15 on esitatud autoliiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T (värvikood

sama, mis mürakaartidel). Hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv

kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul.

Joonis 14. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2040.a. liiklussagedused, päev LpA,eq (väljavõte

Akukon Eesti OÜ 22.08.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Joonis 15. Hoonete välispiiretele mõjuvad müratasemed, 2040.a. liiklussagedused, öö LpA,eq (väljavõte

Akukon Eesti OÜ 22.08.2023 koostatud uuringust “Aila küla Reinu kinnistu ja lähiala detailplaneeringule

liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”).

Juhul kui rajatakse kinnistu ette muldvall/mürakaitseekraan, siis on võimalik

müratasemeid vähendada 5–9 dB olenevalt hoone paiknemisest.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 23

VÕIMALIKUD LEEVENDUSMEETMED LIIKLUSMÜRA VÄHENDAMISEKS

Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega

saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Kõrge keskkonnamüratasemega

aladele tuleb ehitamisel ette näha meetmed müratasemete vähendamiseks siseruumides.

Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid:

- ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul

R’tr,s,w+Ctr;

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav

müratase ruumis oleks ületatud;

- rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

- müraresistentsemad ruumid sh äriruumid sobivad enam tänava poolsele alale;

- elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige

magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele

küljele.

Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes, tabel 4.

Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3

”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule,

peab kirjeldatud välismürataseme korral välispiirde ühisisolatsiooniks Tallinna ringtee

poolsel küljel elamu puhul R’tr,s,w= 40 dB, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi

välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 24

EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute

elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda

pindala on suurem kui 25 m².

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on

soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile

EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul

R’tr,s,w+Ctr.

Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest

ning tee omanik ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks

planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja. Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb

hoonete projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016. a määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed

häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Reaalprojekt OÜ koostatud Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5

Kanama - Valingu põhiprojekt I etapp km 31,0-34, 5 kohaselt on maantee ning

kogujatee vahele (Aila küla poole) planeeritud ka perspektiivne müratõkkesein betoonil.

Võib eeldada, et perspektiivselt, liikluskoormuse suurenedes rajatakse ka

müratõkkesein, mis vähendab oluliselt piirkonnale ulatuvat müra.

Tagamaks ka hoone kõrval oleval õuealal maanteest tuleneva müra vähenemist, tehakse

detailplaneeringus ettepanek rajada 3m kõrgune muldvall/ mürakaitseekraan

hoonestusala ulatuses ning see peab olema hoone juurest ülekattega vähemalt 5m. Kui

hoone paigutatakse soovitusliku hoone asukohast lääne poole, tuleb mõlemale poole

rajada muldvall/ mürakaitseekraan ülekattega 5m. Põhijoonisel on esitatud

mürakaitseekraani asukoht. Projekteerimisel arvestada hoone ning juurdepääsutee

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 25

võimaliku asukoha nihkumisega lõuna poole lähtuvalt prjekteeritava muldvalli/

mürakaitseekraani parameetritest.

4.5.2. Parkimine.

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2.

Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks väike-elamute ala. Parkimine

lahendatakse omal kinnistul. Igale ridaelamuboksile nähakse ette 2 parkimiskohta ning

soovituslik on lisaks planeerida ka külalistele parkimiskohti.

4.6. Tehnovõrgud

4.6.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sademevete lahendus

Vee-, sademevee- ning kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on 10.09.2022 AS

Kovek väljastatud tehnilised tingimused.

Veevarustus. Reinu kinnistu arendusala veevarustus on planeeritud olemasolevast

Vana-Arula teel asuvast veevõrgu torustikust.

Reoveekanalisatsioon. Reovee ärajuhtimine on planeeritud isevoolselt Vana-Arula teel

asuvasse kanalisatsioonitorustikku. Juhul kui kõrguslikult ei ole võimalik tagada toru

peale 1m pinnast, on vajalik kavandatav torustik soojustada.

Sademevesi nähakse ette omal kinnistul pinnasesse immutatuna. Sademevee juhtimine

(imbumine) ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud ning tuleb lahendada oma krundi piires. Sademevett ei

tohi juhtida ka riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

4.6.2. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 05.05.2022 väljastatud

tehnilised tingimused nr 409352.

Reinu kinnistu elektriliitumine lahendatakse olemasoleva 0,4 kV maakaabli MPL362474

baasil (Mäe tee ristmikule on planeeritud jaotuskilp). Planeeringuala elektrivarustuse

tagamiseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp (3 eraldi liitumispunkti/

arvestiga,) mis peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist elektripaigaldise

peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini. Juurdepääsu tee äärde rajatakse

LED-optiline tänvavavalgustus.

Kaabelliinide, kilpide ning tänavavalgustusmastide (sh mastide arv) täpne asukoht

määratakse hoone ehitusprojektis.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 26

4.6.3. Sidevarustus

Telia Eesti AS 06.05.2022 väljastatud telekommunikatsioonialastest tehnilistest

tingimustest nr NR 36435806 lähtuvalt puudub Reinu kinnistu piirkonnas võimalus

liituda Telia kaablivõrguga. Seetõttu nähakse alal ette telefoni ja internetiühendus kas

Wifi või mobiilse interneti kaudu.

4.6.4. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete

projekteerimise käigus. Soovitavalt lahendada detailplaneeringuala hoone

soojusvarustus soojuspumpadega. Arvestades seejuures, et nendest lähtuv müra ei

segaks naabreid (välismoodulid tuleb kavandada sellele tingimusele vastavale hoone

küljele).

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja

täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel

koostatud ehitusprojektiga.

4.6.5. Tuleohutuse tagamine

Hoonete tulepüsivuse klass määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides

Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ sätestatut. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste

turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Täidetud peavad olema EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuded. Alale peab olema tagatud

päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Lähim

hüdrant asub Vana-Arula tee 2 katastriüksuse ees Vana-Arula teel.

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 27

4.7. Servituudid

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Teeniv

kinnisasi/krunt

Valitsev krunt

või asutus, mille

kasuks on

tehtud ettepanek

seada servituut

Servituut

Servituudi sisu

Reinu (pos 1 ja 3 )

(72701:003:0054)

Elektrilevi OÜ

Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab

elektrivõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevaid elektriliine

ning seadmeid.

Reinu (pos 3 )

(72701:003:0054)

Kovek AS

Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab

ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike valdajale

õiguse ehitada, hooldada ning

kasutada läbi krundi pos 3 krundi

kulgevat vee- ja

kanalisatsioonitorustikke.

Vana-Arula tee L8

72601:001:0309

Kovek AS

Isiklik

kasutusõigus

(planeeritav)

Isiklik kasutusõigus annab

ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike valdajale

õiguse ehitada, hooldada ning

kasutada läbi Vana-Arula tee L8

katastriüksuse kulgevat vee- ja

kanalisatsioonitorustikke.

4.8. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava:

 Katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded.

 Tehnovõrkude ning rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende

projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute

teostamisega;

 Hoonete projekteerimine;

 Hoonete, tehnovõrkude ning rajatiste ehitamiseks ehituslubade väljastamine;

 Ridaelamu ja vajadusel abihoone ehitus;

 Võõrandada pos 2 ja 3 transpordimaa krundid tasuta Vallale enne

detailplaneeringuga kavandatavale hoonele kasutusloa väljastamist;

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering, 19.12.2023 - Töö nr.10-21

Ferrysan OÜ 28

 Hoonetele kasutuslubade taotlemine.

Reinu 72701:003:0054

6, 0

6, 0

20,0

Pos 2 L 100%

- - -

- 391 m²

Pos 1 E 100%

9 /5 550 2

2/ 1 4614 m²

Pos 3 L 100%

- - -

- 243 m²

Õismäe 72601:001:1528

Kärneri 72701:003:0145

Põldmarja 72701:003:0055

12,0

11 Tallinna ringtee T30 72601:001:1527

Planeeritav liitumiskilp

Planeeritav jaotuskilp

60,0

39,65 39,65

Mäe tee

Projekteeritud riigimaantee kaitsevöönd

12,0

Ligilähedane olemasoleva madalpingeliini asukoht

V an

a- A

ru la

te e L

8 72

60 1:

00 1:

03 09

Planeeritav mast (koos tänavavalgustusega)

4, 6

liitumispunkt veetorustikuga

200,0

Pos 1 liitumispunkt kanalisatsioonitorustikuga

TEHNOVÕRGUDArhitekt

19.12.2023 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 4 4

Töö nr Joonis Jooniseid

10-21

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Aila küla, Saue vald, Harju maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:500

MTR reg nr: EEP002230

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering

Rene Krijer Huvitatud isik

DP

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on mõõdistanud AV Geodeesia OÜ 22.04.2022 a, töö nr: 18/22. 2) Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. 3) Lahenduse koostamisel on arvestatud Arula tee elamupiirkonna VK-torustike teostusmõõdistusega (31.07.2018), koostaja Geodeesiatööde Osaühing. 4) Tehnovõrkude asukohad ning lahendus täpsustub eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. 5) Hoone projekteerimisel arvestada, et soovituslik hoone asukoht võib nihkuda lõuna poole lähtuvalt muldvalli/ mürakaitseekraani parameetritest.

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:

1 - POSITSIOONI NUMBER 2 - PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE PROTSENTIDES 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (PÕHIHOONE / ABIHOONE) 5 - LUBATUD MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND 6 - HOONETE ARV KRUNDIL 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

2

7

3 54 6

1

Sihtotstarve (katastriüksuse liigid): E - elamumaa L - transpordimaa

PLANEERINGUALA PIIR

KRUNDI PIIR

HOONESTUSALA

SÕIDUTEE / KÕVAKATTEGA ALA

SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT / VARJUALUNE

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (TÄPSUSTUB

EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEL)

TEHNOVÕRKUDE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

MAAPINNA KÕRGUS (TÄPSUSTUB EHITUS-

PROJEKTI KOOSTAMISEL)

VÕIMALIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PARKIMISKOHT

0,4kV MAAKAABEL

TÄNAVAVALGUSTUSLIIN MASTIDEGA

1-kV KUNI 20 kV NIMIPINGEGA MAAKAABELLIIN

ELEKTRIVÕRGU JAOTUS- VÕI LIITUMISKILP

VEETORUSTIK

KANALISATSIOONITORUSTIK

RIIGIMAANTEE / KOGUJATEE (REAALPROJEKT OÜ KOOSTATUD PROJEKT: PÕHIMAANTEE NR 11 (E265) TALLINN RINGTEE KM 30,1-34,5 KANAMA - VALINGU PÕHIPROJEKT I ETAPP KM 31,0-34,5)

KERGLIIKLUSTEE (ASUKOHT NING LAIUS

TÄPSUSTUB PROJEKTEERIMISEL)

VÕIMALIK MULDVALLI/ MÜRAKAITSEEKRAANI

ASUKOHT

PLANEERITAV

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

LIGILÄHEDANE HÜDRANDI ASUKOHT TÖÖRAADIUSEGA

GAASITORUSTIKU JA SIDELIINI KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV

39,95

Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012)

Geodeesiatööde Osaühing tingmärgid:

VEETORU

KANALISATSIOONITORU

Reinu 72701:003:0054

Maatulundusmaa 100% 5249 m²

Õismäe 72601:001:1528

Maatulundusmaa 100% 7728 m²

Kärneri 72701:003:0145

Maatulundusmaa 100% 8633 m²

Vana-Arula tee L8 72601:001:0309

Transpordimaa 100% 1110 m²

Põldmarja 72701:003:0055 Elamumaa 100%

2002 m²

TUGIPLAANArhitekt

18.12.2024 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 2 4

Töö nr Joonis Jooniseid

10-21

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Aila küla, Saue vald, Harju maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:500

MTR reg nr: EEP002230

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering

Rene Krijer Huvitatud isik

DP

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on mõõdistanud AV Geodeesia OÜ 22.04.2022 a, töö nr: 18/22. 2) Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. 3) Arula tee elamupiirkonna VK-torustike teostusmõõdistus (31.07.2018), koostaja Geodeesiatööde Osaühing.

Janika Jürgenson (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012)

PLANEERINGUALA PIIR PLANEERITAV

TINGMÄRGID

KINNISTU PIIR

LIGILÄHEDANE HÜDRANDI ASUKOHT

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV

Piirangud: 1) 1 kV kuni 20 kV nimipingega õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 10 m; 2) Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd keskjoonest 10 meetrit; 3) Kiili LKS-Kelia LKS sidekaabli kaitsevöönd mõlemal pool sideehitist 1m.

Geodeesiatööde Osaühing tingmärgid:

VEETORU

KANALISATSIOONITORU

11 Tallinna ringtee

PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Märkus: Aluskaart: Maa-ameti põhikaart (juuli 2022).

LEPPEMÄRGID

SITUATSIOONISKEEMJanika Jürgenson Arhitekt

22.11.2022 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt 1 4

Töö nr Joonis Jooniseid

10-21

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Aila küla, Saue vald, Harju maakond

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

1:500

MTR reg nr: EEP002230

Aila küla Reinu kinnistu detailplaneering

Rene Krijer Huvitatud isik

DP (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012)