Käskkiri

KÄSKKIRI

27.11.2025 nr 1-2/25-066

Hankekorra ja väljasttellimise strateegia

kinnitamine

Tulenevalt riigihangete seaduse § 9 lõigetest 1 ja 4,

kinnitan

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekorra ja väljasttellimise strateegia

koos lisadega (lisatud).

tunnistan kehtetuks

2. 02.03.2024 käskkirja nr 1-2/24-017 „Hankekorra kinnitamine“ alates 01.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Melissa Liivak

[email protected]

2

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 27.11.2025

käskkirjaga nr 1-2/25-066

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hankekord ja väljasttellimise strateegia

2025

3

Sisukord 1 Üldsätted ................................................................................................................................. 4

1. Hankekorra reguleerimisala ................................................................................................ 4

2. Riigihanke üldpõhimõtted .................................................................................................. 4

3. Riigihanke korraldamise üldreeglid .................................................................................... 5

4. Riigihangete register ........................................................................................................... 5

2 Hanke planeerimine .............................................................................................................. 5

5. Eelarve, hankeplaan ja ostukava ......................................................................................... 5

6. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine .................................................................... 6

3 Infoturbe juhtimissüsteemi nõuetega seotud väljasttellimise strateegia .......................... 6

7. Väljasttellimise strateegia reguleerimisala ......................................................................... 6

8. Väljasttellimise strateegia eesmärgid, võimalused ja riskid ............................................... 7

9. Riskipõhine lähenemine ja teenuseosutaja valikule kohalduvad nõuded ........................... 8

10. Väljasttellimise protseduurid .......................................................................................... 8

11. Turvanõuded väljasttellitavale teenusele ........................................................................ 8

12. Erinõuded hankemenetluse väliselt sõlmitavatele lepingutele ....................................... 9

13. Täiendavad nõuded (hanke)lepingutele .......................................................................... 9

4 Hanke dokumentatsioon ..................................................................................................... 10

14. Riigihanke alusdokumendid ......................................................................................... 10

15. Riigihanke korraldamise ja kehtetuks tunnistamise käskkiri........................................ 11

16. Hanke dokumenteerimine ............................................................................................. 11

17. Hankeleping .................................................................................................................. 11

5 Hankega seotud isikute ülesanded ..................................................................................... 12

18. Üldised põhimõtted ....................................................................................................... 12

19. Vastutav isik .................................................................................................................. 12

20. Hankekomisjoni ülesanded ja vastutus ......................................................................... 13

21. Õigusnõuniku ülesanded ............................................................................................... 14

6 Hankemenetluse liigid ......................................................................................................... 14

22. Hange alla väikehanke piirmäära.................................................................................. 14

23. Väikehange ................................................................................................................... 15

24. Lihthange (RHS § 125) ................................................................................................. 15

25. Riigihange avatud menetlusena (RHS § 51) ................................................................. 15

26. Sotsiaal- ja eriteenused (RHS § 126) ............................................................................ 15

27. Erandid (RHS § 11) ...................................................................................................... 16

7 Rakendussätted .................................................................................................................... 16

28. Alustatud riigihangete lõpetamine ................................................................................ 16

29. Hankekorra ja väljasttellimise strateegia jõustumine ................................................... 16

30. Lisad ............................................................................................................................. 16

4

1 Üldsätted

1. Hankekorra reguleerimisala 1.1. Hankekord reguleerib riigihangete (edaspidi ka hange) läbiviimist Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi Amet, TTJA või hankija) ning määrab hangete

läbiviimisega seotud teenistujate tööjaotuse.

1.2. Hangetega seotud üldpõhimõtted ja -reeglid sisalduvad 1. peatükis.

1.3. Hankekorra 2. peatükk kirjeldab hanke ettevalmistamisega ja planeerimisega

seonduvat ning 4. peatükis kirjeldatakse hanke dokumenteerimisega seotud kohustusi.

1.4. Hangetega seotud isikute tavapärased ülesanded on kirjeldatud 5. peatükis ja 6. peatükk

kirjeldab erinevaid TTJA-s enim kasutusel olevaid hankemenetluse liike.

1.5. Peatükis 3 on eraldi kajastatud infoturbe juhtimissüsteemist tulenevaid nõudeid, mis

kohalduvad nii hangetele, hankelepingutele kui ka hankeväliselt sõlmitavatele

lepingutele.

1.6. Kõik summad on hankekorra ja riigihangete seaduse (RHS) kontekstis käibemaksuta.

1.7. Hankekorra peatükid 1-2 ja 4 kohalduvad kõikidele hangetele sõltumata

hankemenetluse liigist. Peatükid 5-6 kohalduvad hangetele osas, milles ei ole

konkreetse hankemenetluse liigi puhul erisusi ette nähtud. Juhul kui mõnda

hankemenetluse liiki ei ole otsesõnu käesolevas korras nimetatud, tuleb

hankemenetluse liigi valikul ja läbiviimisel juhinduda hankekorra üldpõhimõtetest ja

RHS-s konkreetse menetlusliigiga seotud regulatsioonist.

1.8. Juhul, kui esineb vastuolu RHS-s sätestatu ja hankekorra vahel, tuleb juhinduda

riigihangete seadusest. Hankekorras viidatud RHS sätted on kehtivad hankekorra

kinnitamise seisuga.

2. Riigihanke üldpõhimõtted

2.1. Hangete alla kuuluvad rahaliste huvidega seotud tehingud, sõltumata nende summast,

millega Amet tellib, ostab, üürib, rendib või muul viisil saab asja, (IT-)teenuse,

ehitustöö, ideelahendi või muu taolise. Riigihangete seadust ei ole hankija kohustatud

rakendama RHS § 11 sätestatud erandite korral.

2.2. Ameti poolt korraldatavate riigihangete puhul tuleb järgida RHS-s sätestatud hanke

korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3):

2.2.1. riigihanke korraldamine toimub läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt;

2.2.2. kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

2.2.3. tagatud peab olema konkurentsi efektiivne kasutamine, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku

osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite

kasutamise tõttu;

2.2.4. välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti mistahes aspektides. Huvide

konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või

muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust

kahjustavatena (RHS § 4 p 8);

2.2.5. rahaliste vahendite kasutamine toimub säästlikult ja otstarbekalt, hankeleping

sõlmitakse parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning riigihange on

läbi viidud mõistliku aja jooksul.

5

2.3. Hangete planeerimisel, asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel arvestab

Amet võimaluse korral sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja

keskkonnasäästlike lahendustega.

2.4. Hangete puhul, mis on seotud TTJA infosüsteemidega, hõlmavad (isiku)andmete

töötlemist (sh näiteks TTJA-le IT-teenuste osutamisega või andmete majutamisega) või

ka näiteks TTJA varade haldamist, tuleb lisaks järgida Eesti infoturbestandardist (E-

ITS) tulenevaid asjakohaseid nõudeid ja meetmeid ning sätestada hankelepingus

infoturbenõuete täitmise kohustus edukale pakkujale (vt ka peatükk 3).

3. Riigihanke korraldamise üldreeglid

3.1. Üldise põhimõttena ei või hankija jaotada riigihanget osadeks, et seeläbi eirata RHS-s

kehtestatud korda või nõudeid, näiteks eesmärgiga viia hange läbi lihtsamat

menetluskorda järgides. Üksnes teatud juhtudel võib olla lubatav hanke jaotamine

eraldi osadeks või hangeteks, kui selline tegevus on lubatud RHS § 28 kohaselt. Sobiva

menetluskorra valimisel aitab õigusnõunik.

3.2. Hankega seotud isikud (vastutav isik, hankekomisjoni liikmed) allkirjastavad

sõltumatuse deklaratsiooni (Lisa 2) huvide konflikti puudumise kohta.

3.3. Hangetega seotud isikud peavad viivitamatult kirjalikult teavitama hanke eest

vastutavat isikut ja osakonna juhatajat huvide konflikti tekkimisest või selle ohust ning

isik ei tohi hankemenetluses edasi osaleda. Taandunud hankekomisjoni liikme

ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige, kelle määrab osakonna juhataja.

4. Riigihangete register

4.1. Riigihangete registri e-keskkond asub aadressil https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/.

4.2. Riigihangete registris TTJA kontoga seotud peakasutaja õigused on õigusosakonna

juhatajal ja õigusnõunikul, kelle valdkonda kuulub riigihangetega tegelemine.

4.3. Kui hankemenetluse liigist tulenevalt on kohustuslik viia hange läbi registris, peavad

registrit üldjuhul kasutama konkreetse hanke eest vastutav isik, hankekomisjoni

liikmed ja õigusnõunik.

4.4. Registrisse sisselogimine toimub ID-kaarti või mobiil-ID kasutades. Esmakordsel

sisselogimisel tuleb kasutajal sisestada oma andmed ning need salvestada, seejärel saab

õigusnõunik siduda uue kasutaja TTJA kontoga ning konkreetse hankega.

4.5. Reeglina on konkreetse hankega seotud toimingute tegemine registris õigusnõuniku

ülesanne. Juhul kui registrit peab kasutama hankega seotud isik (näiteks huvide

konflikti puudumise kinnitamine), annab õigusnõunik vastavad juhised toimingu

tegemiseks.

4.6. Kui Ametist lahkub teenistuja kes on riigihangete registris TTJA kontoga seotud, peab

peakasutaja eemaldama lahkunud teenistuja ligipääsu TTJA kontole esimesel

võimalusel.

2 Hanke planeerimine

5. Eelarve, hankeplaan ja ostukava 5.1. Sisend hangete läbiviimiseks tuleb reeglina eelarvest, eelarve kasutusplaanist või

hankeplaanist. Juhul kui soovitakse läbi viia hange, mis ei sisaldu üheski eelnimetatud

dokumendis, lisatakse hankega seonduvad andmed jooksvalt ostukavasse.

5.2. Hankeplaani sisestatakse hanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot ning

sisend hankeplaani täitmiseks tuleb eelarvest.

5.3. Eraldi hankeplaani tööleht sisaldub eelarve kasutusplaanis ning sinna tuleb lisada kõik

planeeritavad hanked sõltumata summast. Eelarve kasutusplaanis sisalduv hankeplaani

tööleht on muu hulgas abiks tööaja ja ressursi planeerimisel.

6

5.4. Sisend hankeplaani lisatavate andmete osas tuleb hanke eest vastutavalt isikult ning

andmete õigeaegse esitamise eest (nii eelarvesse kui eelarve kasutusplaani) vastutab

vastava osakonna juhataja.

5.5. Veebilehel avaldatava hankeplaani koostab õigusnõunik ja selle allkirjastab

peadirektor, Ameti eelarve kinnitamisest 2 nädala jooksul. Hankeplaan tehakse

kättesaadavaks Ameti veebilehel.

5.6. Hankeplaani sisestatakse korraldatavate hangete kohta vähemalt järgmised andmed:

5.6.1. hanke nimetus;

5.6.2. hanke eeldatav maksumus;

5.6.3. eeldatav hanke väljakuulutamise aeg.

5.7. Hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase hanke

hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. Hankeplaani

välise hanke korraldamiseks annab vahendite olemasolul finantsnõunik ja/või

peadirektor nõusoleku hankega seotud osakonna juhatajale jooksvalt. Nõusolek peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja teel,

dokumendihaldussüsteemis vmt).

5.8. Hanked, mis ei sisaldu eelarves, eelarve kasutusplaanis ega hankeplaanis, ning mille

eeldatav maksumus on kuni 14 999,99 eurot tehakse vastavalt ostukavale. Ostukavasse

ei kanta koolitusplaani, meediaplaani vms kuuluvaid oste ning eraldi volikirja alusel

tehtavaid oste1. Finantsnõunik vaatab ostukava vähemalt 1 kord nädalas üle ning annab

põhjendatud juhtudel ja rahalistest võimalustest lähtudes nõusoleku lisandunud

ostusoovidele. Ostukavasse kantud ostude hankimise korraldab büroojuht.

5.9. Ostukava on kättesaadav Ameti võrgukettal ja sellesse sisestatakse vähemalt järgmised

andmed:

5.9.1. esitaja nimi;

5.9.2. ostetava kauba või teenuse nimetus/kirjeldus;

5.9.3. eeldatav hind käibemaksuta ja võimalusel finantseerimise allikas;

5.9.4. vajalikkuse põhjendus;

5.9.5. finantsnõuniku vastavasisuline otsustus.

6. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine

6.1. Riigihanke eeldatava maksumuse2 arvestamisel peab lähtuma riigihanke alustamisele

vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis kehtib

riigihanke alustamise hetkel.

6.2. Eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks juhinduda RHS-s sätestatud reeglitest,

sest eeldatava maksumuse määramine sõltub ka hankelepingu esemest ja kestvusest.

6.3. Kui hankele esitatud pakkumuste hinnad oluliselt erinevad määratud eeldatavast

maksumusest, siis tuleb hinnata eeldatava maksumuse õigsust ja asjakohasust.

Kahtluse korral tuleb kaaluda hankemenetluse kehtetuks tunnistamist (RHS § 73 lg 3

p 6) või kõigi pakkumuste tagasi lükkamist (RHS § 116 lg 1 p 1) ning uue hanke

korraldamist. Kui eeldatav maksumus on määratud õigetest ja asjakohastest

kaalutlustest lähtudes, ning olemas on vajalikud rahalised vahendid, siis võib sõlmida

määratud eeldatavast maksumusest kõrgema maksumusega hankelepingu, eeldusel et

see on ka RHS alusel lubatav.

3 Infoturbe juhtimissüsteemi nõuetega seotud väljasttellimise strateegia

7. Väljasttellimise strateegia reguleerimisala

7.1. Lepingute puhul, mille ese on seotud TTJA infosüsteemidega, hõlmavad

(isiku)andmete töötlemist (sh näiteks TTJA-le IT-teenuste osutamist või andmete

majutamist) või ka näiteks TTJA varade haldamist, tuleb lisaks järgida Eesti

7

infoturbestandardist (E-ITS) tulenevaid asjakohaseid nõudeid ja meetmeid ning

sätestada lepingus infoturbenõuete täitmise kohustus teenuse osutajale. Selliste

lepingute sõlmimine toimub hankemenetluse raames1, või muul viisil.

7.2. Väljasttellimise all käesolevas peatükis on kirjeldatud kolme erinevat olukorda, mille

mõisted on järgmised:

7.2.1. Väljasttellimine – hõlmab nii hankemenetluses kui ka hankemenetluse väliselt

lepingute sõlmimisega seotud olukordi;

7.2.2. Hankimine – väljasttellimine, mis toimub üksnes hankemenetluse raames;

7.2.3. Otsetehing – väljasttellimine, mis toimub üksnes hankemenetluse väliselt.

7.3. Peatükk 3 kohaldub hankekorra punktis 2.4 nimetatud hangetele, sh ka RHS § 11 lg 1

erandi kohaldamisel, kui lepingu ese on seotud TTJA infosüsteemidega, hõlmavad

(isiku)andmete töötlemist (sh näiteks TTJA-le IT-teenuste osutamist või andmete

majutamist) või ka näiteks TTJA varade haldamist.

7.4. Punkt 12 „Erinõuded hankemenetluse väliselt sõlmitavatele lepingutele“ kohaldub

üksnes sellistele lepingutele, milliseid ei sõlmita hankemenetluse käigus, kuid mille

olemus on seotud samuti TTJA infosüsteemidega, hõlmab (isiku)andmete töötlemist

(sh näiteks TTJA-le IT-teenuste osutamist või andmete majutamist), võttes arvesse ka

teisi käesoleva peatüki punkte.

7.5. Kui on viidatud üldiselt väljasttellimisele või lepingule, tuleb nõudeid tõlgendada

selliselt, et need kohalduvad nii hankemenetlustele kui hankemenetluse välistele

olukordadele. Kui peatükis on viidatud hankimisele, on tegemist täiendavate nõuetega

mis kohalduvad hankemenetlustes ning neid tuleb täita koos üldiste hankekorra

nõuetega. Sarnaselt, kui peatükis on viidatud otsetehingule, on tegemist täiendavate

nõuetega, mis kohalduvad hankemenetluse välistele olukordadele.

8. Väljasttellimise strateegia eesmärgid, võimalused ja riskid

8.1. Väljasttellimise põhieesmärkideks TTJA-s on kulude vähendamine, efektiivsuse

suurendamine ning ligipääs spetsialiseeritud oskustele või teenustele. Väljasttellimine

võimaldab võtta kasutusele või saada osa tehnoloogiatest, mida TTJA-l ei ole

majanduslikult otstarbekas ise arendada, seejuures tagada ka juba kasutusel olevate

teenuste parem järjepidevus ja töökindlus, kasutades professionaalseid ja ka

sertifitseeritud teenuse osutajaid.

8.2. Lisaks pakub väljasttellimine suuremat paindlikkust, kulusäästu ja juurdepääsu

parematele teenustele, kuid see eeldab tõhusat riskihaldust ja strateegilist lähenemist.

Väljasttellimise eest vastutaval isikul on oluline teha põhjalik teenuse osutaja

taustakontroll, riskianalüüs ja sõlmida mõistliku detailsusega lepingud,

maksimeerimaks TTJA-le kaasnev kasu ja vähendada võimalikke probleeme, seejuures

leppida kokku üleskerkivate probleemide lahendamise protseduurides.

8.3. Enne hanke väljakuulutamist või otsetehingu tegemist tuleb läbi viia riskide

kaardistamine ja hindamine teenuste või ostude puhul, mis on seotud infosüsteemidega,

hõlmavad (isiku)andmete töötlemist või varade haldamist. Olulisemad riskid võivad

hõlmata näiteks, kuid mitte ainult, tundlike andemete leket või väärkasutust;

ebapiisavat juurdepääsukontrolli teenusepakkuja üle või ka autoriseerimata ligipääsu

andmetele; teenuse kvaliteedi langust (eelkõige kui teenusepakkuja ei täida lepingulisi

kohustusi või kohalduvaid kvaliteedistandardeid); infosüsteemi töökatkestusi või

andmekao riski; turvanõrkusi tarkvaras või kasutatavas infrastruktuuris; sõltuvust

teenusepakkujast (eriti pikaajalise koostöö puhul), kolmandatest osapooltest ja nende

turvatasemetest. Konkreetse hanke või otsetehinguga seotud riskide kaardistamisel ja

hindamisel tuleb võtta aluseks ka TTJA riskiregister. Riskiregistris sisalduvad lisaks

1 Seal hulgas ka juhul, kui tuginetakse RHS § 11 lõikes 1 nimetatud erandile.

8

asjakohased turvameetmed, mille täitmise nõudmist saab vajadusel nõuda ka

teenusepakkujalt.

8.4. Üksikasjalikud riskide maandamiseks võetavad meetmed ja lepingupoolte kohustused

sätestatakse teenuse osutajatega sõlmitavates lepingutes.

9. Riskipõhine lähenemine ja teenuseosutaja valikule kohalduvad nõuded

9.1. Võttes arvesse peatükki 2 ja punktis 8.3 kirjeldatut, otsustatakse hanke korraldamine

riskipõhiselt, eelnevalt määratud kaitsetarbe ja riskiprofiili alusel. Ühtlasi on hanke

eest vastutav isik kohustatud regulaarselt (üldjuhul vähemalt kord aastas) kontrollima,

et tellitud teenus vastaks jätkuvalt ja järjepidavalt lubatud riskiprofiilile, konsulteerides

vajadusel infoturbejuhiga. Kui ilmneb vajadus hankeleping üles öelda tulenevalt

teenuse mittevastavusest või teenuse osutaja mittevastavusest, tuleb juhinduda RHS §-s

124 sätestatud piirangutest hankelepingu ülesütlemisel.

9.2. Hanke väljakuulutamisel esitatakse vähemalt järgmised kvalifitseerimistingimused,

võttes arvesse RHS 2. jaotist:

9.2.1. kohustus esitada andmed majandusliku ja finantsseisundi kohta (juhindudes

RHS §-st 100);

9.2.2. kohustus esitada andmed pakkuja poolt kasutatava personali

kutsekvalifikatsiooni kohta (RHS § 101 lg 1 p 6).

9.3. E-ITS auditi järeldusotsuse või kehtiva ISO/IEC 27001 sertifikaadi puudumisel

kohustub TTJA (kui tellija) veenduma selles, et TTJA poolt esitatud ning

rakendamisele kuuluvad infoturbe meetmed on teenuse osutaja poolt rakendatud, enne,

kui tehakse otsus pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. See

eeldab, et kvalifitseerimistingimustes on kajastatud E-ITS auditi järeldusotsuse, ISO

27001 sertifikaadi (või samaväärse) olemasolu kohustus, juhindudes mh RHS § 101

lõigetest 5 ja 8.

10. Väljasttellimise protseduurid

10.1. Lisaks üldistele nõuetele, mis on käesolevas hankekorras kirjeldatud, tuleb

järgida ka allolevaid protseduurireegleid.

10.2. Väljasttellimise eelduseks on, et on kaardistatud TTJA vajadused konkreetsele

teenusele, teenuse ligikaudne maksumus ning võimalikud teenuse osutajad (vt ka

punkte 5-6).

10.3. Hanke väljakuulutamisel esitatakse vähemalt järgmised nõuded pakkumusele:

10.3.1. pakkumuses esitatud teenuse kirjeldus peab olema piisavalt detailne,

võimaldamaks hankijal hinnata teenuse kirjelduse sobivust ja läbipaistvust

teenusele esitatud nõuetele;

10.3.2. pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et teenus vastab TTJA turvanõuetele, mis

on välja toodud hanke alusdokumentides;

10.3.3. pakkumusega koos peab teenuse osutaja esitama kinnituse, mille kohaselt on

teenuse osutaja kohustatud tagama erinevatele klientidele sarnaste teenuste

pakkumisel TTJA andmete turvalise eraldatuse.

10.4. Protseduurireeglitest kinnipidamine aitab tagada, et (hanke)leping sõlmitakse

teenuse osutajaga, kes on suutlik täitma nii lepingulisi kohustusi kui ka infoturbe

nõudeid.

11. Turvanõuded väljasttellitavale teenusele

11.1. TTJA-s toimub konkreetsele teenusele kohalduvate turvanõuete määramine

hanke või lepingu eest vastutava isiku koostöös digiteenuste osakonnaga, kaasates

vastavalt vajadusele ka õigusosakonna õigusnõuniku ja infoturbejuhi, võttes arvesse

järgmiseid põhimõtteid. Lisaks võivad turvanõuded tuleneda ka riskianalüüsist ja

riskiregistrist.

9

11.2. Kõikidele väljasttellitavatele teenustele on kehtestatud kaitsetarbe määramisele

ja/või ärimõjude hindamisele (ingl business impact assessment, BIA) põhinevad

turvanõuded.

11.3. Teenuse turvanõuete määramisel on arvestatud, mis andmeid töödeldakse ning

milline peab olema andmevahetusprotseduuride ja -liideste turve.

11.4. Väljasttellitava teenuse turvanõuete määramisel on arvestatud äriprotsesside

vahelist sõltuvust ning protsesside sisendeid ja väljundeid.

12. Erinõuded hankemenetluse väliselt sõlmitavatele lepingutele

12.1. Alljärgnevaid erinõudeid tuleb kohaldada koostoimes üldiste väljasttellimisega

seotud nõuetega.

12.2. Otsetehingute puhul tuleb enne tellimuse tegemist kaardistada teenuse ja teenuse

osutaja sobivus vastavalt punktis 8 kirjeldatud riskipõhisele lähenemisele.

12.3. Lisaks tuleb otsetehingute puhul enne teenuse osutaja valikut arvestada vähemalt

järgmiste kriteeriumitega:

12.3.1. teenuse osutaja poolt pakutava teenuse sobivus ja läbipaistvus;

12.3.2. teenuse osutaja poolt pakutava teenuse vastavus TTJA turvanõuetele2;

12.3.3. teenus osutaja maine ja soovitused;

12.3.4. teenuse osutaja ärikultuur (välismaise teenuse osutaja korral);

12.3.5. teenuse osutaja personali kvalifikatsioon.

12.4. Punktis 12.2 nimetatud kriteeriumitega arvestamist peab lepingu eest vastutav

isik olema valmis vastavalt vajadusele tõendama.

12.5. Otsetehingu eest vastutav isik on kohustatud regulaarselt (üldjuhul vähemalt

kord aastas) kontrollima, et tellitud teenus vastaks jätkuvalt ja järjepidavalt lubatud

riskiprofiilile ning teenuse osutaja vastaks teenuseandja valimise kriteeriumitele (vt

punkt 12.2), konsulteerides vajadusel infoturbejuhiga.

13. Täiendavad nõuded (hanke)lepingutele

13.1. Lepingud (nii hankelepingud kui ka muud väljasttellimisega seotud lepingud) peavad

sisaldama selgeid sätteid teenuse ulatuse, kvaliteedi, infoturbe nõuete, vastutuse ja

konfidentsiaalsuse kohta. Ametis enim kasutusel olevate lepinguliikide kohta on

koostatud lepingute mallid, mida hanke eest vastutav isik saab vastavalt vajadusele

kasutada, ning mallides sisalduvad üldised õigused ja kohustused eelnimetatu

täitmise ja tõendamise kontrollimiseks.

13.2. Lisaks lepingumallides sisalduvale tuleb reguleerida järgmine, vastavalt

konkreetsele tellitavale teenusele.

13.2.1. Võttes arvesse konkreetse teenuse eripärasid ja olemust, peab lepingus

reguleerima protseduurid, kuidas toimub kasutusele võetava teenuse testimine ja

kasutuselevõtuks kinnitamine. Muu hulgas hõlmab see ka puuduste tuvastamise,

nendest teavitamise ja kõrvaldamisega seotud regulatsiooni.

13.2.2. Lepingutes peab olema välja toodud võimalus teostada järelevalvet, sh tuleb

kehtestada mehhanismid teenusepakkuja tegevuse jälgimiseks, et tagada

lepinguliste kohustuste ja infoturbe nõuete täitmine.

13.2.3. Infoturbe nõuetega seoses peab teenuse osutajal olema kohustus rakendada

asjakohaseid turvameetmeid, mis vastavad nii TTJA infoturbepoliitikale kui ka E-

ITS nõuetele. Eesmärk on tagada, et teenuse osutaja järgib isikuandmete

töötlemisel kehtivaid andmekaitse nõudeid ning rakendab vajalikke

kaitsemeetmeid.

2 Muu hulgas E-ITS auditi järeldusotsuse või kehtiva ISO/IEC 27001 sertifikaadi olemasolu või kohustuslike

infoturbe meetmete rakendamine teenuseandja poolt, vaata ka punkt 9.3.

10

13.2.4. Lepingutes peab olema määratletud võimalike hädaolukordade lahendamine ja

järjepidevuse plaan. Sätted peavad andma kindluse, et teenuse osutajal on olemas

hädaolukordade lahendamise ja teenuse järjepidevuse plaanid, mis on kooskõlas

TTJA nõuetega. Soovituslik on pikema tähtajaga lepingus sätestada regulaarne

hädaolukorra lahendamise plaanide testimine ja ajakohastamine.

13.2.5. Võttes arvesse teenuse osutaja kohustust tagada TTJA andmete turvaline

eraldatus, peab lepingus sisalduma säte, mille kohaselt TTJA nõudel esitab teenuse

osutaja lisaks tehnilise kirjelduse, kuidas TTJA andmeid kaitstakse ning kuidas

need on eraldatud avalikest ja teiste klientide andmetest.

13.2.6. Lepingutes peavad olema selged lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused.

Lepingu lõpetamisega seotud tingimused (sh etteteatamistähtajad) peavad

võimaldama osutatava teenuse sujuvat üleandmist või üleminekut uuele teenuse

osutajale või TTJA-le, tagamaks katkematu teenuse osutamine. Juhul, kui teenuse

saamiseks tuleb korraldada hange riigihangete registris, on oluline võtta arvesse

uue hanke läbiviimiseks ning lepingu sõlmimiseks kuluvat aega, mis aitavad

lepingus sätestada mõistlikud etteteatamistähtajad.

13.3. Lisaks peab leping peab sätestama väljast tellitava teenuse haldusega seotud

üksikasjad, muuhulgas taristu kasutustingimused, alltöövõtu lubamise või

mittelubamise, töötajatele püstitatud nõuded, isikuandmete kaitse, huvide konflikti

vältimise ning tõrgete ja intsidentide käsitluse. Samuti määratakse lepingus mõlema

osapoole vastutavad kontaktid.

13.4. Järelevalvet lepingu täitmise üle teeb TTJA ( lepingu vastutav isik, kes reeglina

on lepingu kontaktisik) vastavalt vajadusele ning lähtudes ka riskihalduse seire

tulemustest.

13.4.1. Teenuse osutajaga sõlmitud lepingutes sisalduvate turvameetmete asja- ja

ajakohasust hinnatakse regulaarselt. Ebapiisavate turvameetmete ilmnedes

täiendatakse teenuse osutajaga sõlmitud lepinguid.

13.4.2. Lisaks vaadatakse sõlmitud lepingud üle ja vajadusel täiendatakse pärast

infoturbe intsidenti, riskimaastiku olulise muutumise ja seadusandluses tehtavate

muudatuste puhul.

4 Hanke dokumentatsioon 14. Riigihanke alusdokumendid

14.1. Riigihanke alusdokumendid (RHAD)3 on hanketeade4, kontsessiooniteade,

ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või

viidatud muud dokumendid, milles on määratud konkreetse hanke üksikasjad,

sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise

nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise

kriteeriumid.

14.2. RHAD tingimused sõnastatakse selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, et tagada

läbipaistvus ja võrdne kohtlemine ning konkurentsi maksimaalne ärakasutamine.

14.3. Kohustuslikud dokumendid, mis moodustavad RHAD, sõltuvad valitud

hankeliigist.

14.4. TTJA-s enim läbiviidatavate hangete puhul on reeglina vajalik järgmise teabe ja

dokumentide avaldamine5:

14.4.1. pakkumuste esitamise3, avamise ja hindamise kirjeldus;

14.4.2. pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise ja kvalifitseerimise alused ja

kirjeldus;

14.4.3. pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise alused ja kirjeldus;

3 Pakkumuse muutmine pärast pakkumuse esitamise tähtaega ei ole lubatud.

11

14.4.4. kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused ja kirjeldus;

14.4.5. pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise alused ja kirjeldus;

14.4.6. hankelepingu kavand.

14.5. Kui soovitakse läbi viia pöördmenetlust (nt lihthanke puhul), tuleb see ära

märkida RHAD-s. Pöördmenetlus tähendab seda, et esmalt viiakse läbi pakkumuste

nõuetele vastavuse kontroll ja valitakse välja edukas pakkuja, ning seejärel

kontrollitakse eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimuste täitmist.

14.6. Registriväliste hangete puhul on soovituslik hankedokumentides ära näidata

hanke eeldatav maksumus. Registrihangetel on eeldatava maksumuse märkimine

kohustuslik, v.a. kui esineb mõjuv põhjus maksumuse avaldamata jätmiseks.6

15. Riigihanke korraldamise ja kehtetuks tunnistamise käskkiri

15.1. Juhul kui hankemenetluse liik eeldab hanke korraldamiseks peadirektori

käskkirja, on käskkirja allkirjastamise eelduseks hankekomisjoni poolt kooskõlastatud

ja lõplikult vormistatud RHAD.

15.2. Käskkiri sisaldab vähemalt järgmist teavet:

15.2.1. soovitav hankemenetluse liik ning hanke eeldatav maksumus;

15.2.2. ostetavate asjade või tellitavate teenuste või ehitustööde nimetus (võib lisada

vastava CPV koodi7, kui hange läheb riigihangete registrisse);

15.2.3. vastutava isiku nimi ja tema ametikoht;

15.2.4. ettepanek komisjoni koosseisu kohta8;

15.2.5. hindamiskriteeriumid ning eduka pakkumuse kindlaksmääramise reeglid.

15.3. Olukorras, kus on vajalik hange (sõltumata hankemenetluse liigist) kehtetuks

tunnistada, koostab hanke eest vastutav isik koostöös õigusnõunikuga hanke kehtetuks

tunnistamise käskkirja. Käskkiri sisaldab vähemalt järgmist teavet:

15.3.1. viide kehtetuks tunnistatavale hankele, olemasolu korral ka riigihangete registri

viitenumber;

15.3.2. põhjendused (vajadusel koos õigusliku alusega), miks tuleb hange kehtetuks

tunnistada.

16. Hanke dokumenteerimine

16.1. Hanke läbiviimisega seotud dokumentide koostamine, registreerimine,

säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt Ameti dokumendihalduse korrale ja

Delta juhendile.4

16.2. Hanke jaoks avatakse hanke vastutava isiku poolt dokumendihaldussüsteemi

sarjas 4-11 uus asjatoimik, kuhu lisatakse kõik vastava hankega seotud dokumendid.

16.3. Hankega seotud dokumendid, mida ei lisata sarja 4-11 (näiteks, kuid mitte ainult

käskkirjad, protokollid ja lepingud) tuleb registreerida vastavates asjatoimikutes ning

need tuleb siduda hanke asjatoimikuga.

16.4. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab hanke dokumentatsioon

olema kättesaadav toetuse andmise aluseks olevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul

sõltumata hankelepingu maksumusest.

17. Hankeleping

17.1. Hankeleping on riigihanke tulemusena sõlmitud leping, mille esemeks on asjad,

teenused või ehitustööd, või kombinatsioon eelnevast.

17.2. Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping on kohustuslik

alates 15000,00 eurost (käibemaksuta). Leping tuleb eelnimetatud vormis sõlmida

sõltumata maksumusest juhul, kui poolte ühesuguse arusaama tagamiseks on

4 Juhul kui hankekord ei nõua hanke asjatoimiku loomist ega dokumentide registreerimist, tuleb juhinduda

dokumendihalduse korrast, mille kohaselt tuleb registreerida tõendamisväärtusega dokumendid.

12

lepingutingimustes ja kvaliteedis (näiteks garantiitingimustes) oluline eelnevalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida. Leping tuleb kirjeldatud

vormis sõlmida ka siis, kui lepingu täitmise raames jagatakse konfidentsiaalset

informatsiooni (sh isikuandmeid), lepinguga on seotud autoriõigused, leping

sõlmitakse füüsilise isikuga või muul põhjendatud juhul.

17.3. Hankelepingule sätestatud nõudeid kohaldatakse ka raamlepingu sõlmimise korral,

võttes arvesse riigihangete seaduses sätestatud erisusi.

17.4. Juhul kui pakkumus on piisavalt detailne, võib Amet esitada pakkumusele

omapoolse pakkumuse kinnituse. Pakkumus ja pakkumuse kinnitus ning nende

võimalikud lisad registreeritakse ühe kandena majanduslepingute sarjas 4-7 ning

allkirjastatakse hankija ja pakkuja poolt. Sellisel juhul peavad olulised tingimused,

näiteks garantiitingimused ja muud eritingimused sisalduma pakkumuses ja/või

pakkumuse kinnituses.

17.5. Ametis enim kasutusel olevate lepinguliikide kohta on koostatud hankelepingute

mallid, mida hanke eest vastutav isik saab vastavalt vajadusele kasutada.

17.6. Kui hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, tuleb hankelepingu kavand saata

pakkujatele koos pakkumuse kutsega. Välise osapoole hankelepingu kavandi

kasutamine on põhjendatud üksnes erandjuhtudel.

5 Hankega seotud isikute ülesanded

18. Üldised põhimõtted 18.1. Järgmised alapeatükid kirjeldavad vastutava isiku, hankekomisjoni ja õigusnõuniku

peamiseid ülesandeid. Paljud hanke läbiviimise etapid on omavahel seotud ning

eeldavad erinevate osapoolte sisendit.

18.2. Konkreetsed ülesanded sõltuvad lisaks sellest, millise hankemenetluse liigiga

tegemist on. Võib juhinduda põhimõttest, et registrivälistel hangetel on peamine roll

hanke eest vastutaval isikul ning registris läbiviidatavate hangete puhul vastutaval

isikul ja õigusnõunikul.

19. Vastutav isik

19.1. Hanke eest vastutav isik on vastava valdkonna osakonna juhataja või peadirektori

poolt määratud isik, kellele on antud ülesandeks asja ostmine, teenuse, ideelahenduse

või ehitustöö tellimine. Vastutav isik on üldjuhul ka hankelepingu täitmise eest

vastutav isik.

19.2. Enne mis tahes hanke alustamise soovi peab vastutav isik veenduma, kas kavandatav

hange on olemas vastava aasta eelarves, eelarve kasutusplaanis, hankeplaanis või

ostukavas.

19.3. Lisaks hanke eeldatava maksumuse määramisele viib vastutav isik vajadusel läbi

turu-uuringu, juhindudes RHS §-st 10.

19.4. Vastutav isik vastutab hankedokumentide koostamise ja hanke läbiviimise eest.

Hankedokumentide koostamist toetab Ameti õigusnõunik juhindudes vastutava isiku

poolt antud sisendist.

19.5. Vastutav isik kooskõlastab nimetatud dokumendid dokumendihaldussüsteemis

hankekomisjoni liikmete, osakonna juhataja, õigusnõuniku ja finantsnõunikuga ning

esitab need seejärel allkirjastamiseks peadirektorile.

19.6. Käskkirja projekt koos hanke alusdokumentidega tuleb vormistada ja

kooskõlastamisele saata õigusnõunikule vähemalt 20 päeva enne hanke

väljakuulutamise soovitavat kuupäeva.

19.7. Juhul, kui pakkumuste esitamisega nõutakse tagatist RHS 4. jaotise alusel, korraldab

vastutav isik pakkumuse tagatise realiseerimise või tagastamise pakkujale,

juhindudes RHS §-st 91.

13

19.8. Vastutav isik peab järgima, et hankeleping sõlmitakse pakkumuse jõusoleku ajal,

võttes vajadusel arvesse menetlusliigist tulenevaid erisusi.

20. Hankekomisjoni ülesanded ja vastutus 20.1. Hanke läbiviimiseks hangetel vahemikus 15000,00 - 29999,99 eurot moodustab

vastava osakonna juhataja hankekomisjoni kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

20.2. Hanke läbiviimiseks alates lihthanke piirmäärast (30 000 eurot) kinnitab peadirektor

hankekomisjoni käskkirjaga. Ettepaneku komisjoni liikmete osas teeb vastava

osakonna juhataja.

20.3. Hankekomisjoni üks liige peab olema hanke eest vastutav isik, kes reeglina on ka

komisjoni esimees. Hankekomisjoni peab kuuluma vähemalt 3 inimest.

20.4. Hankekomisjoni töös tohivad osaleda üksnes punktides 20.1 või 20.2 alusel määratud

isikud. Kui on soov kaasata hankemenetlusse TTJA väline isik, aitab õigusnõunik

välja selgitada selle isiku rolli (hankekomisjoni liige, vaatleja vmt) ning vastavalt

tema kaasamise vormistada.

20.5. Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 50%

komisjoni liikmetest, välja arvatud kui hanke alusdokumentides ei ole teisiti

määratud.

20.6. Hangetel alates lihthanke piirmäärast peab üks komisjoni liige olema õigusnõunik.

20.7. Hankekomisjon:

20.7.1. kontrollib pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides

esitatud tingimustele ja tunnistab pakkumused (mitte)vastavaks;

20.7.2. teeb vajadusel vastutavale isikule ettepaneku selgituste nõudmiseks pakkujalt

pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta;

20.7.3. hindab5 ja võrdleb kõiki pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud ja teeb otsuse

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta;

20.7.4. kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni nende esitatud dokumentide ja

elektrooniliste andmekogude kaudu (kui kvalifitseerimistingimused on esitatud) ja

otsustab kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise kohta ning pakkujate

hankemenetluselt kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta;

20.7.5. täidab teisi ülesandeid, mis on hanke alusdokumentides hankekomisjonile ette

nähtud.

20.8. Kui tegemist on hankega mille korraldamine on otsustatud peadirektori käskkirjaga,

teeb hankekomisjon punktide 20.7.1, 20.7.3, 20.7.4 osas hankekomisjoni

protokolli(de)s ettepaneku vastavate otsuste tegemiseks peadirektorile, millisel juhul

otsused vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

20.9. Kui hankija viib läbi pöördmenetluse, tehakse vähemalt kaks eraldi otsust9:

20.9.1. esmalt otsus, milles näidatakse pakkumuste (mitte)vastavaks tunnistamine ja

pakkumuste tagasi lükkamise ja edukaks tunnistamine;

20.9.2. seejärel otsus, milles kontrollitakse eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluseid

ja kvalifitseerimistingimustele vastamist.

20.10. Hangete puhul, mille korraldamine ei ole peadirektori käskkirjaga otsustatud, teeb

hankekomisjon eelmainitud punktide otsused ise ja need vormistatakse

hankekomisjoni koosoleku protokolli(de)s.

20.11. Hankekomisjoni koosolek protokollitakse ja protokoll allkirjastatakse kõikide

koosolekul osalejate poolt, välja arvatud kui hanke alusdokumentides ei ole teisiti

määratud.

5 Kui hindamiskriteeriumina on ette nähtud millegi sisuline või subjektiivne hindamine ja selliste hinnangute alusel

antakse pakkujatele punkte, on soovituslik hindamisprotokolli lisada selgitused, miks komisjon/komisjoni liige

vastava arvu punkte otsustas anda.

14

21. Õigusnõuniku ülesanded

21.1. Õigusnõunik toetab hanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel hanke eest vastutavat

isikut.

21.2. Riigihangete registri e-keskkonnas läbiviidava hankega seotud toimingute õigeaegse

läbiviimise eest vastutab õigusnõunik. Selleks peab hanke eest vastutav isik andma

õigusnõunikule vajaliku sisendi.

21.3. Pärast käskkirja allkirjastamist avaldab õigusnõunik riigihanke alusdokumendid

riigihangete registri e-keskkonnas.

21.4. Õigusnõunik esitab hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse,

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või

innovatsioonipartnerluse alustamiseks (RHS § 74).

21.5. Õigusnõunik võib esitada registrile registri veebilehe kaudu vähemalt 14 päeva enne

hankelepingu sõlmimist vabatahtliku teate, kui ta on jätnud hanketeate esitamata,

eeldades, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on RHS

kohaselt lubatud. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär, esitatakse vabatahtlik teade vähemalt kümme päeva enne

hankelepingu sõlmimist (RHS § 76).

21.6. Riigihangete registri vahendusel pakkujatega ja/või taotlejatega suhtlus käib

õigusnõuniku vahendusel. Sisend küsimustele ja vastustele tuleb hanke vastutavalt

isikult ja/või hankekomisjonilt.

21.7. Hangete puhul, mille läbiviimise eelduseks on peadirektori käskkiri, koostab hankes

vajalikud otsused õigusnõunik, tuginedes hankekomisjoni hindamisprotokolli(de)le.

Otsused kooskõlastatakse hankekomisjoniga.

21.8. Euroopa Komisjoni nõudel saadab õigusnõunik Rahandusministeeriumi kaudu

Euroopa Komisjonile aruande RHS § 49 lg 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise

asjaolude kohta.

21.9. Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt esitatud nõuete tähtaegse täitmise eest

vastutab õigusnõunik. Õigusnõunik teavitab hanke vastutavat isikut viivitamatult

vaidlustuse saamisest ning lepib kokku majasisese vastuse kavandi tähtaja.

21.10. Õigusnõunik korraldab sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastamise hankega seotud

isikute poolt (vastutav isik, komisjoni liikmed) ning registreerib need hankega seotud

asjatoimikus.

6 Hankemenetluse liigid

22. Hange alla väikehanke piirmäära 22.1. Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava

maksumusega kuni 14999,99 eurot ei ole kohustuslik võtta võrdlevaid pakkumusi,

kui vastutav isik teeb Ameti seisukohast mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega

tehingu.

22.2. Punktis 22.1. nimetatud hangete puhul ei ole kohustuslik dokumenteerida hankega

seotud dokumente ega kirjavahetust dokumendihaldussüsteemis, kuid see on

soovituslik. Hanke dokumenteerimine (näiteks kirjavahetus seoses pakkumuse

küsimisega ja laekunud pakkumusega) aitab hiljem muu hulgas tõendada vastutava

isiku poolt RHS-s sätestatud hanke üldpõhimõtete järgimist (vt punkt 2).

22.3. Juhul, kui hankega kaasneb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

hankelepingu sõlmimine, tuleb hankeleping registreerida dokumendihaldussüsteemi

majanduslepingute sarjas 4-7.

15

23. Väikehange

23.1. Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava

maksumusega 15000,00 – 29999,99 eurot saadab vastutav isik pakkumuskutse

vähemalt kolmele võimalikule pakkujale.

23.2. Kui hanke olemusest tulenevalt ei ole võimalik kutset kolmele võimalikule pakkujale

saata, koostab vastutav isik memo, milles põhjendab kutse edastamist ühele või

kahele võimalikule pakkujale.

23.3. Pakkumuskutses esitatakse hangitava eseme kirjeldus (vajadusel lisatakse eraldi

tehniline kirjeldus/lähteülesanne), pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende

osakaalud, pakkumusele esitatavad nõuded, pakkumuse esitamise tähtaeg jm

tingimused.

23.4. Vastutav isik dokumenteerib hankeprotsessi dokumendihaldussüsteemis, kuhu

sisestab hankega seotud olulised dokumendid (näiteks saadetud pakkumuskutsed,

esitatud pakkumused, hankeleping, hankekomisjoni protokoll, vastutava isiku

koostatud memo).

24. Lihthange (RHS § 125)

24.1. Lihthange on riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on

asjade ja teenuste puhul alates 30 000 eurost, kuid väiksem kui 60 000 eurot ja

ehitustööde puhul alates 60 000 eurost, kuid väiksem kui 150 000 eurot.

24.2. Lihthange viiakse läbi vastavalt RHS §-le 125 ja järgmistele reeglitele:

24.2.1. lihthanke korraldamise aluseks on peadirektori käskkiri (p 15);

24.2.2. lihthanke läbiviimisel on lubatud kasutada nn pöördmenetlust, kui selline

võimalus sisaldub RHAD-s;

24.2.3. hanke väljakuulutamine ja läbiviimine toimub riigihangete registris;

24.2.4. lepingu sõlmimisel (ning võimalikul muutmisel) eduka pakkujaga tuleb lähtuda

riigihangete seaduses sätestatud menetlusreeglitest.

25. Riigihange avatud menetlusena (RHS § 51)

25.1. Asjade ja teenuste puhul, mille hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta

on alates 60 000 eurot ja ehitustööde puhul alates 150 000 eurot, korraldatakse hange

riigihankena ning juhindudes ka avaliku hankemenetluse sätetest RHS §-s 51.

25.2. Riigihange viiakse läbi vastavalt RHS §-le 51 ja järgmistele reeglitele:

25.2.1. riigihanke korraldamise aluseks on peadirektori käskkiri (p 15);

25.2.2. hanke väljakuulutamine ja läbiviimine toimub riigihangete registris;

25.2.3. lepingu sõlmimisel (ning võimalikul muutmisel) eduka pakkujaga tuleb lähtuda

riigihangete seaduses sätestatud menetlusreeglitest.

26. Sotsiaal- ja eriteenused (RHS § 126) 26.1. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on hange, mis korraldatakse direktiivi

2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks.

26.2. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse piirmäärad on ajas muutuvad ning need

avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Piirmäärad avaldatakse lisaks riigihangete

registri veebilehel iga kord pärast nende avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.

26.3. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel tuleb lisaks riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetele arvesse võtta sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

26.4. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel maksumusega alates 30 000 eurost peavad hanke

alusdokumendid sisaldama vähemalt peadirektori käskkirja, hanke alusdokumente ja

lepingut.

16

27. Erandid (RHS § 11)

27.1. RHS §-s 11 nimetatud erandite esinemisel ei ole hankija kohustatud RHS-i

rakendama, kuid kohustub sõlmima lepingu, sõltumata tehingu summast.

27.2. RHS §-le 11 tugineda sooviv isik peab koostama erandi kohaldamise kohta memo,

mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ning kooskõlastatakse osakonna

juhataja, õigusnõunikuga, finantsnõunikuga ning alates 15000,00 eurost ka

peadirektoriga. Finantsnõuniku ja peadirektori kooskõlastused on käsitletavad kui

kinnitused rahaliste vahendite kasutamiseks.

27.3. Memo kooskõlastamise järgselt võib hankija teha ettepaneku lepingu sõlmimiseks.

27.4. RHS §-s 11 nimetatud erandi kohaldamisel on kohustuslik registreerida kõik

tehinguga seotud dokumendid (lisaks eelnimetatule ka näiteks kirjavahetus)

dokumendihaldussüsteemis.

7 Rakendussätted

28. Alustatud riigihangete lõpetamine Riigihanke menetlused, millega alustati enne 01.01.2026, viiakse lõpuni juhindudes kuni 31.12.2025 kehtinud hankekorras sätestatud nõuetest.

29. Hankekorra ja väljasttellimise strateegia jõustumine

Käesolev hankekord ja väljasttellimise strateegia jõustub 01.01.2026.

30. Lisad6 Lisa 2 – Sõltumatuse deklaratsioon

Lisa 3 – Alla väikehanke piirmäära hangete protsess

Lisa 4 – Väikehangete protsess

Lisa 5 – Alates lihthanke piirmäärast hangete protsess

Lisa 6 – Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni)

Lisa 7 – Lihthanke korraldamise käskkirja mall

Lisa 8 – Hindamiskomisjoni protokolli mall

6 Protsessijoonised on kuni hankelepingu sõlmimise etapini. Protsessijoonised käivad üksnes selliste hangete

kohta, mis ei ole hõlmatud peatükis 3 seotud hangetega.

Lisa 2

Hankekorra juurde

Sõltumatuse deklaratsioon

SÕLTUMATUSE DEKLARATSIOON

hanke „…………………………………………………….“ korraldamisega seotud kohustuste

täitmisel

Käesolevaga kinnitan erapooletust ja sõltumatust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

hanke „…………………………………“ läbiviimiseks, sealhulgas pakkumiste hindamiseks ja

edukate pakkumiste valimiseks moodustatud komisjoni töös osalemisega seotud ülesannete

täitmisel ja kohustun:

 vältima mistahes huvide konflikti kõnealuse hankega seotud kohustuste

täitmisel;

 teavitama hanke eest vastutavat isikut, kui olen läinud vastuollu minu

poolt allkirjastatud kinnitusega sõltumatuse ja erapooletuse kohta ja/või kui

selleks on tekkinud potentsiaalne risk.

Hankekomisjoni liige …………………………………..

Lisa 3

Hankekorra juurde

Alla väikehanke piirmäära hangete protsess

Lisa 4

Hankekorra juurde

Väikehangete protsess

Lisa 5

Hankekorra juurde

Alates lihthanke piirmäärast hangete protsess

Lisa 6

Hankekorra juurde

Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni) Väikehanke "hanke nimetus" pakkumuse kutse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi nimetatud kui Hankija/TTJA) palub esitada pakkumus vastavalt kutses sisalduvatele tingimustele. Eelarve: … EUR (ilma käibemaksuta) 1. Pakkumuse vormistamine ja esitamine

1.1. Pakkumuses peab olema esitatud ..(kirjeldus, mida hangitakse)..

1.2. Pakkumuse maksumus tuleb esitada ilma käibemaksuta.

1.3. Hankija aktsepteerib elektrooniliselt esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki

üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf

(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate.

1.4. Eelkirjeldatud nõuetele mittevastavaid, sh hilinenult esitatud pakkumusi arvesse ei

võeta.

1.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ning esitamisega seotud kulud.

1.6. Hankija koostab pakkumuste hindamise kohta protokolli.

1.7. Hankija ei rakenda hankelepingu sõlmimisel ooteaega.

2. Tehniline kirjeldus (vajadusel)

… 3. Hankelepingu tingimused

3.1. …

3.2. Täpsemad lepingu tingimused sisalduvad hankelepingu projektis (Lisa 2).

4. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

4.1. Pakkumuste hindamise kriteeriumideks on pakkumuse maksumus (X%) ja osakaal 2

nimetus (Y%).

4.2. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed X väärtuspunkti.

Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:

"X" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "X"

4.3. Osakaalu 2 hindavad hankija hankekomisjoni liikmed eraldi. Hindamiskomisjoni

liikmete poolt omistatud väärtuspunktidest arvutatakse aritmeetiline keskmine.

Hindamiskomisjon omistab pakkuja poolt pakkumuses esitatud osakaalule 2 punkte

alljärgnevalt:

4.4. Punktides 4.2-4.3 saavutatud punktisummad summeeritakse ja hankija tunnistab

edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel enim väärtuspunkte kokku kogunud

pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

4.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse

edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.

Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

Väärtuspunktide

arv

Põhjendus punktide andmiseks

.. ..

.. ..

Lisa 6

Hankekorra juurde

Pakkumuse kutse mall (kuni lihthankeni)

Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-maili teel pakkuja

poolt esitatud kontaktandmetel.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta:

 nõustub kõikide pakkumuse kutses esitatud tingimustega, sh hankelepingu projektis

sätestatud lepingu tingimustega;

 pakkumus on jõus vähemalt … päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.

Hankija kontaktisik, kes jagab selgitusi hankega seotud küsimustes, on ….. Hankijal ei ole kohustust vastata hankega seotud küsimustele, mis on esitatud hiljem kui 2 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Pakkumuse palume esitada hiljemalt pp.kk.aaaa kl .. e-posti aadressile … TTJA jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks põhjendatud vajaduse korral. Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui RHS § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär, kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu (RHS § 189 lg 41). Lisad (vajadusel) Lisa 1 – .. Lisa 2 – ..

Lisa 7

Hankekorra juurde

Lihthanke korraldamise käskkirja mall

Lihthanke „hanke nimetus“ korraldamine ja hankekomisjoni moodustamine

Tulenevalt …. käskkirjaga nr …. kinnitatud hankekorra punktist … ning arvestades riigihangete

seaduses sätestatud põhimõtteid:

kinnitan

1. Lihthanke „hanke nimetus“ läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse

valimiseks komisjoni järgmises koosseisus:

1.1. komisjoni esimees: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus

1.2. komisjoni liige: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus;

1.3. komisjoni liige: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus.

määran

2. Hanke eest vastutavaks isikuks: eesnimi perekonnanimi, ametinimetus.

3. Hanke eeldatavaks maksumuseks …. eurot käibemaksuta.

4. Hankija arvestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse

hinda ja tunnistab edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse.

või

Pakkumuste hindamise kriteeriumideks on pakkumuse maksumus (osakaal X%) ja osakaalu

2 nimetus (osakaal Y%).

4.1. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed X väärtuspunkti.

Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:

"X" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "X"

4.2. osakaalu 2 hindavad hankija hankekomisjoni liikmed ühiselt, omistades pakkumusele

maksimaalselt Y punkti.

Hindamiskomisjon omistab pakkuja poolt pakkumuses esitatud osakaalule 2 punkte

alljärgnevalt:

Väärtus

punktide

arv

Põhjendus punktide andmiseks

.. …

.. …

5. Kui võrdselt madalaima hinnaga pakkumuse on esitanud mitu pakkujat, selgitatakse edukas

pakkumus liisuheitmise teel, mis toimub pakkujate volitatud esindajate juuresolekul.

Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele.

või

Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse edukas

pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija. Võrdväärse

Lisa 7

Hankekorra juurde

Lihthanke korraldamise käskkirja mall

pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise korrast,

ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid …. vahendusel.

Lisa 8

Hankekorra juurde

Hindamisprotokolli mall

PROTOKOLL

Tallinn

pp.kk.aaaa nr ….

Hankekorra ja väljasttellimise strateegia kinnitamine

Algus: hh:mm Lõpp: hh:mm

Juhatas: …

Protokollis: …

Võtsid osa: …

Puudusid: …

Päevakord: Hanke alla väikehanke piirmäära/Väikehanke/Lihthanke „….“ pakkumuste

hindamine

Hange (viitenumber …) avaldati riigihangete registris pp.kk.aaaa kell hh:mm. Riigihangete

registrisse laekus tähtajaks, s.o. pp.kk.aaaa kella hh:mm, x pakkumust. Pakkumused avati

elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. / Hange kuulutati välja pp.kk.aaaa ning pakkumuse

kutse (registreeritud deltas reg.nr …) edastati x-le ettevõtjale. Hankija kontaktisiku e-posti

aadressile laekus tähtajas, s.o. pp.kk.aaaa kella hh:mm x pakkumust.

1. Pakkujate andmed

1.1. X OÜ (Pakkuja 1) esitas pp.kk.aaaa pakkumuse #..., mille maksumus on … eurot

(käibemaksuta).

1.2. X OÜ (Pakkuja 2) esitas pp.kk.aaaa pakkumuse #..., mille maksumus on … eurot

(käibemaksuta).

2. Pakkujate kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontroll

Kui kvalifitseerimistingimusi ei esitatud, siis kvalifikatsiooni ei kontrollita. Kui alla lihthanke

piirmäära hangetes ei ole ette nähtud kõrvaldamise aluste kontrolli, ei ole vaja seda osa läbi viia.

//RHR-is läbiviidavate hangete puhul lisada asjakohased viited hanke alusdokumendile ja RHS-

ile; registriväliselt läbiviidavate hangete puhul lisada viited pakkumuse kutses esitatud

kvalifitseerimistingimustele ja RHS-ile; lõppu vaheotsus, millised pakkujad jäeti kõrvaldamata või

kõrvaldati, samuti millised kvalifitseeriti või jäeti kvalifitseerimata//

3. Pakkumuste vastavuse kontroll

2

//viited hanke alusdokumendile või pakkumuse kutsele, vajadusel koostada nt tabel või muu

ülevaade esitatud nõuetest ning milliste pakkumuste puhul on nõue täidetud-täitmata; vaheotsus,

millised pakkumused tunnistati nõuetele (mitte)vastavaks//

3. Pakkumuste hindamine

Hindamiskomisjon viis läbi tähtajaks laekunud ja nõuetele vastavate pakkumusete hindamise.

Komisjon hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hankedokumendi/pakkumuse kutse

punktile .. alljärgnevate hindamiskriteeriumite alusel:

//lisada kriteeriumid ja osakaalud ning teostada hindamine; lisada viide, kas kriteeriumi hindamise

viivad läbi liikmed üheskoos või eraldi//

5. Otsus

Hankedokumendi/pakkumuse kutse punkti … kohaselt, hankija tunnistab edukaks punktis …

toodud kriteeriumite alusel enim väärtuspunkte kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks

kohta pärast koma.

Vastavalt hindamismetoodika alusel hinnatud pakkumusele antud väärtuspunktidele tunnistas

hankekomisjon edukaks X OÜ esitatud pakkumuse nr …..

Hankekomisjon teeb käesolevaga TTJA peadirektorile ettepaneku sõlmida leping X OÜ-ga.

(allkirjastatud digitaalselt) ..