Veiko Kommusaar
sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler
Siseministeerium Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/31
Lastekaitse Liidu arvamus Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kohta
MTÜ Lastekaitse Liit tänab veel kord Siseministeeriumi kaasamise eest arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kohta. Käesolev arvamus sisaldab juba eelnevalt esitatut, millele oleme täiendavalt tähelepanekuid lisanud.
Positiivne on, et kõnesoleva määruse eelnõu eesmärk on luua ühtne raamistik Euroopa Liidu liikmesriikidele võitlemaks tulemusrikkamalt laste seksuaalse väärkohtlemise vastu virtuaalkeskkonnas. Eelnõuga soovitakse luua ühtne raamistik riigi ja ettevõtjate vahelises koostöös võitlemaks laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võrgus. Eelnõuga seatakse infoühiskonna teenuse pakkujatele (veebimajutusteenuse pakkujad, isikutevahelise sideteenuse pakkujad) kohustused laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava sisu vastu võitlemisel, riskihinnangute koostamisel ning riskide maandamisel meetmete võtmise kaudu. Eelnõu koostajad on selle selgitavas osas toonud ära Euroopa Liidu poliitikadokumendid, millega kooskõlas määruse eelnõu on, sh laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust käsitlev direktiiv (2011/92/EL) ja Euroopa Liidu strateegia Parem internet lastele.
Lapse seksuaalne väärkohtlemine on lapse heaolu, tervist ja arengut kahjustav tegu, mis jätab jälje kogu eluks. Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut, ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest1. Väärkohtlemine ei eelda kehalist kontakti ja selle kahjulik mõju ei olene üksnes kehalisest kontaktist.
Digitehnoloogia ja internet on lihtsustanud laste seksuaalse väärkohtlemise jäädvustamist, levitamist ja selle kättesaadavust. Selline tegevus rikub lapse õigusi ja on seadusega keelatud. Taolise materjali valmistamiseks kasutatud laps on ohver, kelle tervist ja väärikust on julmalt kuritarvitatud. Kahjuks tähendab videote ja piltide veebis ringlemine lapse seksuaalset väärkohtlemist üha uuesti ja uuesti. Samuti esineb risk, et laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat pildimaterjali fantaasiate rahuldamiseks tarbiv täiskasvanu võib säärase käitumise üle kanda ka reaalsusesse.
Lapsed ja noored on aktiivsed interneti- ja digitaalsete tehnoloogiate kasutajad. Laste uudishimu, eelarvamuste puudumine ja tehnoloogiline valmidus võivad nad viia olukorda, mille mõistmiseks ja tõlgendamiseks ei ole neil veel täielikke oskusi. Laps võib leida sisu, mis on talle häiriv ning paneb teda muretsema, või teda võidakse juhtida kahjuliku suhte või tegevuseni. Interneti võimalusi vastastikuseid suhteid luua kasutavad ära ka sellised isikud, kelle eesmärk on astuda lapse või noorega seksuaalsesse kontakti.
1) Üldised meetmed
Tähelepanekud:
a) Regulatsiooni ettepaneku artikkel 2 sisaldab dokumendis kasutatavate mõistete/definitsioonide loetelu. Lõik (i) lk 42, selgitab, et „laps“ on iga alla 18-aastane füüsiline isik, kuid järgnev lõik (j) samal leheküljel selgitab, et „laps kasutaja“ on iga alla 17-aastane füüsiline isik. Jääb selgusetuks, millest selline erisus „lapse“ ja „laps kasutaja“ suhtes. Lapse õiguste konventsioon määratleb, et laps on iga alla 18-aastane isik, sarnaselt määratleb ka last ka Eesti Vabariigi seadusandlus ning sellest tulenevalt oleks ka „laps kasutaja“ iga alla 18-aastane füüsiline isik.
2) Infoühiskonna teenuste pakkujate kohustused laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel internetis
Eelnõuga seatakse infoühiskonna teenuse pakkujatele (veebimajutusteenuse pakkujad, isikutevahelise sideteenuse pakkujad) kohustused laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava sisu vastu võitlemisel, riskihinnangute koostamisel ning riskide maandamisel vajalike meetmete kasutusele võtmise kaudu.
Hetkel on olukord liikmesriikides erinev, enamasti põhineb laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali tuvastamine veebimajutusteenuse ja isikutevahelise sideteenuse pakkujate teenustes, sellest asjaomaste asutuste teavitamine ja eemaldamine vabatahtlikkusel. Eesti Vabariigi Infoühiskonna teenuse seaduse kohaselt ei ole teenuse osutajal jälgimiskohustust teabe osas, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil ajutiselt vahemällu salvestab või teenuste kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.
Samas on eelpool nimetatud seaduse kohaselt teenuse osutaja kohustatud viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest.
Tähelepanekud:
b) Kuna eelnõu paneb veebimajutusteenuse ja isikute vahelise sideteenuse pakkujatele uusi kohustusi, sh võimalike riskide ilmnemise võimaluse hindamine, siis on oluline sellest vastavaid ettevõtteid eelnevalt aegsasti informeerida ja pakkuda vastavaid teavitusüritusi ja koolitusi nende teadlikkuse ja võimekuse tõstmiseks.
c) Erinev seadusandlus põhjustab erisusi võimaliku laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali hindamisel. Näiteks on EV karistusseadustiku kohaselt keelatud pildi- või mistahes muus vormis materjal, mis esitab nooremat kui 14-aastast last erootilises situatsioonis2. Kuid selline regulatsioon ei kehti kõigis liikmesriikides. See võib põhjustada nt taolise sisuga teate defineerimist EL-i tasandil ebakorrektseks ehk vigaseks, kuid siseriiklikult on see seadusega keelatud sisu.
d) Määruse eelnõuga seatakse veebimajutuse ja isikute vahelist suhtlust võimaldavate teenuste pakkujatele kohustus riskihindamisel võtta arvesse ka vanuse määratlemiseks vajaliku funktsiooni olemasolu ja kättesaadavust või sellise funktsiooni lisamist. Mitmed teenusepakkujad on lahendanud olukorra hetkel sel viisil, et veebikeskkonda sisenemiseks piisab kasutajal, klõpsates vastavasse lahtrisse, vaid kinnitada, et ta on 18aastane. Selline lahendus ei võimalda kasutaja tegelikku vanust hinnata.
Millised lahendused saaksid olema toimivad arvestades kasutaja põhiõiguste kaitset? Nt isikukoodi kasutamine sel otstarbel võib kaasa tuua põhjendamatut isikuõiguste kaitse riivet.
3) Koordineeriv asutus
Eelnõu seab liikmesriigile kohustuse asutada/luua pädev asutus koordineerimaks ja jõustamaks eelnõuga püstitatud kohustuste kvaliteetset rakendamist. Hetkel on Infoühiskonna teenuse seaduse kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teostab riiklikku järelevalvet teenuse osutaja kohta antavale teabele sätestatud nõuete järgimise üle.
Tunnustades ühtse raamistiku loomise vajadust, on vajalik riigi tasandil hinnata käesoleva eelnõu valguses, milline saab eelnõus ettenähtud kohustusi ja vastutust arvestades olema sõltumatu koordineeriv asutus (Coordinating Authority) või asutused. Eelnõuga ettenähtud kohustuste elluviimiseks peaks kõnesoleva asutuse käsutuses olema arvestatav ressurss nii töötajate kui tehnilise varustatuse osas. Tehniliste lahenduste kasutamine veebimajutusteenuste ja isikutevahelise sideteenuse pakkujate teenuste võimalike väärkasutuse leidmiseks ja identifitseerimiseks ei välista kindlasti inimfaktorit sisu hindamisel. Praktika (sh Lastekaitse Liidu poolt pakutava vihjeliini teenuse praktika) on näidanud, et tehnilised lahendused, mis kasutavad kindlaks määratud indikaatoriteid võivad sellest hoolimata tuua esile sisu, mis oma olemuselt ei ole ebaseaduslik.
Kuna internet ei tunne riigipiire, siis on koostöö liikmesriikide koordineerivate asutuste vahel oluline, seda nii informatsiooni vahetamise, vajadusel uurimistoimingute tegemisel ja ohvrite õiguste kaitsel. Samuti on oluline Euroopa Keskuse poolt loodavasse andmebaasi liikmesriikide poolt identifitseeritud laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali või laste ahvatlemist puudutava info edastamine.
Tähelepanekud:
a) Võib tekkida olukord, et regulatsiooni eelnõus ettenähtud korra puhul, kus võrguteenuse pakkuja peab esmalt teavitama EL-i keskust, pikeneb asjaomaste riigisiseste vastavate asutuste reageerimisaeg, sh vajalike menetlustoimingute alustamine, kui tegemist on riigis võrguteenuseid pakkuva ettevõttega.
b) Regulatsiooni eelnõu ei sätesta regulatsiooni riigiasutuste, sh õiguskaitseasutuste ja kodanikuühenduste vahel. Hetkel LL-u poolt opereeritava vihjeliini (https://vihjeliin.targaltinternetis.ee ) ja PPA koostöö lepingu kohaselt saadab vihjeliin, kui talle saab teatavaks laste seksuaalset väärkohtlemist esitav sisu, mis on majutatud/vahendatud Eestis võrguteenuseid pakkuva ettevõte teenustes, sellekohase teate PPA poolt määratud kontaktisikule. Senine praktika on näidanud, et koostöö sellisel viisil toimib väga hästi. Kuigi määruse eelnõu ei käsitle kodanikuühiskonna rolli, tekib siiski küsimus, kas regulatsiooni eelnõu sätete valguses peaks PPA teavitama koheselt loodavat EL-i keskust või riigisiseselt loodavat koordineerimisasutust?
4) Lapse huvid esikohal
Oluline on järgida kõigi osapoolte põhiõigusi, kuid igas lapsi puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seada lapse huvid. Hinnatav on, et eelnõus on pööratud tähelepanu ja sätestatud abi ja toetuse meetmed ohvrite õiguste kaitseks ja seksuaalse väärkohtlemise ringi lõpetamiseks identifitseeritud väärkohtlemise materjali eemaldamiseks majutusteenuse ja isikutevahelise sideteenuse pakkujate teenustest. Oluline on toetus ohvritele ja nendest üles laetud materjalide eemaldamine, et lõpetada seksuaalse väärkohtlemise ring. Praktikas on osutunud, et juba eemaldatud materjalid ilmuvad võrku uuesti. Võrguteenuste pakkujatele kättesaadavaks tehtud andmebaas, mis sisaldab teada olevate seksuaalset väärkohtlemist esitavate materjalide tunnuseid, aitab kaasa selle materjali kiirele eemaldamisele, kui see on uuesti võrku laetud.
Lapsed ja noored kasutavad suhtlusplatvorme ka endast intiimsete piltide ja videote jagamiseks. Põhjuseks võib olla vajadus tõsta enesehinnangut, saada tähelepanu ja suhelda uute inimestega sotsiaalmeedias, aga ka eakaaslaste surve võib mõjutada endast paljastavaid pilte tegema ja neid saatma. Internetis saadetud sõnumid, pildid või videod ei ole aga kunagi tõeliselt privaatsed ega anonüümsed. Isegi kui pilt, video või tekst oli mõeldud ainult ühele inimesele, on see pärast saatmist või postitamist saatja kontrolli alt väljas.
Tähelepanekud:
a) Peame oluliseks, eristada regulatsiooni eelnõus ettenähtud menetluste puhul kahte situatsiooni, kus esimese puhul on tegu kahe alla 18aastase isiku omavahelises suhtluses jagatud intiimse pildi- ja tekstimaterjaliga, ning teisel juhul, kus toimub sellise materjali edasijagamine ning avalikkusele või suhtlusgrupile kättesaadavaks tegemine.
b) Laste huvides on oluline, et suhtlusportaalides on nähtaval kohal teavitusfunktsioon, mille kaudu saab portaalipidajat teavitada, kui kasutajatingimusi on rikutud, sh on toimunud isikust tehtud foto või videomaterjali loata jagamine. Samuti on oluline, et suhtlusportaalide kasutustingimused oleks esitatud ka lapsesõbralikult, kui portaali kasutajatingimused lubavad kasutajateks alla 18-aastaseid. Probleemiks on olnud suurte suhtlusplatvormide puhul pikk ajaline lõtk teavitusele reageerimisel.
c) Politsei ja Piirivalveameti, sh veebipolitseinike poolt on märgitud, et sageli pöörduvad nende poole lapsed, kes soovivad, et laste endi poolt endast üles laetud fotod või videod, sh intiimsed, mis on teiste kasutajate poolt edasi jagatud, suhtlusportaalidest eemaldataks. Samuti peab märkima, et veebipolitseinikud on laste hulgas hästi tuntud ning seetõttu nende poole veebis, kuid mitte ainult, ettetulevate probleemide puhul pöördutakse.
Määruse eelnõu artikli 20 punkt 1 sätestab, et Euroopa Liidus elavatel isikutel on õigus saada nende elukohajärgse liikmesriigi määratud koordineerivalt asutuselt nende taotluse korral teavet juhtude kohta, kus teatatakse ELi keskusele teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali (known child sexual abuse material), mis kujutab neid, levitamisest. Artikli 21 punkt 1 ja 2 alusel peab nii veebimajutusteenuste pakkujad kui ka loodav Euroopa Liidu keskus andma taotluse korral mõistlikku abi liidus elavatele isikutele, kes soovivad eemaldada neid kujutavat üht või mitut laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali või keelata sellele juurdepääsu. Kui see puudutab lapsealist kasutajat, mil viisil talle eelpool nimetatud võimalused ja ligipääs sellisele teenusele peaks teatavaks saama.
5) Kodanikuühiskonna ja riigiasutuste siseriiklik koostöö
Lastekaitse Liidu arvates ei ole eelnõus kodanikuühiskonna roll märkimist leidnud. Vaid sissejuhatavas osas lõigus (69) lk 39 on viide, et loodav Euroopa Keskus peab tegema koostööd muuhulgas eri riikide vihjeliine ühendava assotsiatsiooniga INHOPE.
INHOPE-il koordineeriva organisatsioonina on aastate pikkune kogemus võitluses internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemisega. INHOPE ühendab endas hetkeseisuga 50 vihjeliini 44 riigist üle maailma.
Eestis alustas Lastekaitse Liit veebipõhise tasuta teenuse https://vihjeliin.ee pakkumist 2011. aastal. Vihjeliin võimaldab internetikasutajal edastada teavet internetis levivast ebaseadusliku sisuga materjalist – laste seksuaalne väärkohtlemine, laste kaubitsemine (inimkaubandus). Teabe saab edastada anonüümselt ilma isikuandmeid edastamata. Eesti vihjeliin ühines täisliikmena INHOPE-iga 2012.aastal.
Möödunud, 2021.aastal sai vihjeliin 893 teadet, millest 484 sisaldas teavet veebikeskkonna kohta, mis esitas laste seksuaalset väärkohtlemist. Valdavas osas oli tegemist avalike veebikeskkondadega, mis olid registreeritud väljaspool Eestit.
Lastekaitse Liidul on toimiv koostööleping Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), mille alusel toimub vihjeliini teadete käitlemine ning vastava info edastamine. Juhul, kui ebaseadusliku sisuga materjali asukohariigiks on Eesti, saadetakse vastav teade Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisikule. Juhul, kui ebaseadusliku sisuga materjali asukohariigiks ei ole Eesti, kuid asukohariigis on olemas INHOPE assotsiatsiooni kuuluv vihjeliin, edastatakse info ebaseadusliku sisuga veebilehe kohta vastava riigi vihjeliinile INHOPE-i teabevahetussüsteemi kaudu. Juhul, kui ebaseadusliku sisuga materjalide asukohamaaks ei ole Eesti ning asukohamaal ei ole INHOPE assotsiatsiooni kuuluvat kohalikku vihjeliini, edastatakse teade Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisikule.
Koostöö laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisel internetis on Lastekaitse Liidu poolt opereeritava vihjeliini ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel mõlema osapoole vaates hästi toiminud. Lisaks asjakohase teabe edastamisele ja vahetamisele, on toimunud ka konsultatsioonid ning PPA spetsialistide poolt vihjeliini töötajate koolitused.
Aastal 2021 said INHOPE-i võrgustikku kuuluvad vihjeliinid kokku 443 705 teadet, mis sisaldas infot laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali kohta. Ohvritest oli 81% vanuses 3–13 aastat ning 96,35% kõikidest ohvritest olid tüdrukud. INHOPE-i võrgustikku kuuluvate vihjeliinide poolt esitatud teadete alusel eemaldati 72% ebaseaduslikust ehk laste seksuaalset väärkohtlemist esitavast materjalist kolme päeva jooksul internetist.
Kindlasti on oluline kõneluste käigus vihjeliinide tegevuse olulisust, kogemust ja panust võitlusse laste seksuaalse väärkohtlemise vastu esile tuua.
Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Malle Hallimäe
[email protected]