Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 10.11.2025 nr 8-1/11758/2025

Meie 04.12.2025 nr 7.1-2/25/19007-2

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas Liu külas

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu taotluse.

Vilmari kinnistu (katastritunnus 15905:004:0144) asub riigitee nr 19117 Liu-Kavaru tee km 0,27-

0,36 kaitsevööndis, olemasolev juurdepääs km 0,35 (elamust edelas) ja km 0,306 (likvideeritud).

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga ja suurima

kõrgusega kuni 5,5 m abihoone (võrgukuur, elamu abiruumid jm abitegevused) rajamiseks ning

juurdepääs kinnistule on määratud olemasoleva juurdepääsu kaudu.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste (hoone, piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis on olemasolev elamu, mistõttu nõustume ehitusloakohustusliku

hoone ehitamisega teekaitsevööndisse minimaalselt 12 m kaugusele kinnistu piirist.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 19117 km 0,35 (elamust edelas) olemasoleva ristumiskoha

kaudu.

Kinnistu idaosale on rajatud killustikuga kaetud plats. Tõenäoliselt vajatakse platsile alalist

juurdepääsu ning kui registris olev km 0,306 juurdepääs jääb taastamata, võib huvitatud isik

esitada taotluse ristumiskoha rajamiseks näidislepingu alusel. Arvestada tuleb, et juurdepääsu

rajamiseks on vaja sõlmida ristumiskoha ehitamise leping. Projektiga näha ette platsi viimine

riigiteest u 12 m kaugusele ning teise ristumiskoha kavandamisel arvestada, et uus juurdepääs

2 (3)

peab jääma Pärna kinnistu ristmiku äärmisest elemendist vähemalt 10 m kaugusele. Ühtlasi on

uue ristmiku ehitamiseks sõlmitav leping Transpordiametilt ehitusloale kooskõlastuse saamise

eelduseks.

6. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on nende projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed

tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis enne

projekti alusel abihoone ehitusloa väljastamist.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist

(sh libeduse- ja tolmutõrjet).

12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Mildred Liinat

58786958, [email protected]