Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 10.11.2025 nr 8-1/11758/2025

Meie 04.12.2025 nr 7.1-2/25/19007-2

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas Liu külas

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu taotluse.

Vilmari kinnistu (katastritunnus 15905:004:0144) asub riigitee nr 19117 Liu-Kavaru tee km 0,27-

0,36 kaitsevööndis, olemasolev juurdepääs km 0,35 (elamust edelas) ja km 0,306 (likvideeritud).

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga ja suurima

kõrgusega kuni 5,5 m abihoone (võrgukuur, elamu abiruumid jm abitegevused) rajamiseks ning

juurdepääs kinnistule on määratud olemasoleva juurdepääsu kaudu.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste (hoone, piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis on olemasolev elamu, mistõttu nõustume ehitusloakohustusliku

hoone ehitamisega teekaitsevööndisse minimaalselt 12 m kaugusele kinnistu piirist.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 19117 km 0,35 (elamust edelas) olemasoleva ristumiskoha

kaudu.

Kinnistu idaosale on rajatud killustikuga kaetud plats. Tõenäoliselt vajatakse platsile alalist

juurdepääsu ning kui registris olev km 0,306 juurdepääs jääb taastamata, võib huvitatud isik

esitada taotluse ristumiskoha rajamiseks näidislepingu alusel. Arvestada tuleb, et juurdepääsu

rajamiseks on vaja sõlmida ristumiskoha ehitamise leping. Projektiga näha ette platsi viimine

riigiteest u 12 m kaugusele ning teise ristumiskoha kavandamisel arvestada, et uus juurdepääs

2 (3)

peab jääma Pärna kinnistu ristmiku äärmisest elemendist vähemalt 10 m kaugusele. Ühtlasi on

uue ristmiku ehitamiseks sõlmitav leping Transpordiametilt ehitusloale kooskõlastuse saamise

eelduseks.

6. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on nende projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed

tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis enne

projekti alusel abihoone ehitusloa väljastamist.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist

(sh libeduse- ja tolmutõrjet).

12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Mildred Liinat

58786958, [email protected]

30.07.2025 esitati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale taotlus nr 2511002/13601

projekteerimistingimuste saamiseks Pärnu linnas Liu külas Vilmari kinnistul (katastritunnus

15905:004:0144) abihoone (EHR kood 121443184) laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust.

Kuna paikvaatlusel selgus, et laiendatav abihoone on juba lammutatud, väljastatakse

projekteerimistingimused uue abihoone püstitamiseks.

Ehitusseadustiku § 28, planeerimisseaduse § 125 lg 5 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määrusega nr 4 kehtestatud „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 6

punkti 1 alusel väljastatakse järgmised projekteerimistingimused.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud „Audru valla üldplaneeringu”

(edaspidi üldplaneering) kohaselt asub Sepa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega

alal. Vastavalt üldplaneeringule (Audru ÜP seletuskiri 2.2.3) tuleb detailplaneeringu kohustusega

alal uute elamute ehitamiseks koostada detailplaneering. Detailplaneeringu kohustus ei kehti

elamu abihoonetele. Projekteerimistingimustega on lubatud ehitada üks ühepereelamu ja selle

juurde kuuluvad ehitusloakohustuslikud abihooned (maksimaalselt 3 tk) üldplaneeringu

kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta.

Liu küla on ajalooline asula, esmamainitud juba 1534. aastal. Küla pindala on 3,1 km² ja seal

elab umbes 100 inimest (2021. a). Küla paikneb looduskaunis kohas, lähedal on Liu säär ja Liu

tulepaak, mis on tuntud kohalikud maamärgid. Piirkonnas on säilinud looduslähedane elustiil ja

rahulik elukeskkond. Kinnistu asub Liu-Kavaru tee ääres, kalurikülale iseloomuliku külavahetee

ääres. Ümbritsev arhitektuur on lihtne ja funktsionaalne, kinnistud on valdavalt hoonestatud

1–2-korruseliste viilkatustega elamutega. Kinnistu idanaabriteks on kaks kahekorruselist

silikaattellisest nõukogudeaegset kortermaja. Arvukad abihooned on sobitatud olemasolevate

elamute stiiliga. Tüüpilised abihooned piirkonnas on puukuurid, saunad, garaažid,

kalapüügitarvete kuurid jms. Ehitusmaterjalidest on fassaadidel enim kasutatud puitu, kivi ja

krohvi. Projekteerimistingimustega taotletakse juba lammutatud väikemate abihoonete asemele

ühe suurema abihoone püstitamist. Kavandatav abihoone peab sobituma olemasolevasse

keskkonda ning ei tohi olla ümbritsevate elamute suhtes liialt domineeriv.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitati eelnõu kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiameti kooskõlastamise tingimused on lisatud punkti 4.3.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 2 kohaselt esitati projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse

avaldamiseks omanikule ja naaberkinnisasjade (Pärna, Liivamäe, Uustalu, Paju, Vahtra, Vare,

OTSUS

11.12.2025 nr 3-5.4/821

Projekteerimistingimused abihoone püstitamiseks

Liu küla, Vilmari

2

Kibuna) omanikele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata. Planeerimisosakonnale ei

laekunud kaasamisaja jooksul ühtegi kirjalikku arvamuse avaldamist ega seisukohta.

1. Projekteerimise lähtematerjal

1.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti

Vabariigi õigusaktidest.

1.2. Kehtiv üldplaneering: Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

„Audru valla üldplaneering”.

1.3. Kehtiv detailplaneering: kinnistul puudub kehtiv detailplaneering.

1.4. Katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%.

1.5. Krundi üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: elamumaa.

1.6. Kinnistu suurus 13 995,0 m².

1.7. Kinnistul on ehitisregistri andmetel 3 olemasolevat hoonet:

- 46,5 m² ehitisealuse pinnaga Laut (EHR kood 121443183)

- 42,4 m² ehitisealuse pinnaga Laut 2 (EHR kood 121443184)

- 29,3 m² ehitisealuse pinnaga heinaküün (EHR kood 121443184)

Maa-ameti kaardirakendusest ilmneb, et kinnistul on lisaks ehitisregistrisse kandmata

elamu ning ehitusloakohustuslik abihoone.

1.8. Kinnistu lõunaservas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 19117 Liu-Kavaru tee

(15905:004:0193).

2. Linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded projekteerimiseks

2.1. ÜLDIST: taotleja soov on olemasoleva lauda laiendamine ja kasutusele võtmine

võrgukuuri, elamu abiruumidena jms. abitegevuste tarvis. Kuna olemasoleva olukorraga

tutvudes selgus, et laiendatav abihoone on juba lammutatud, tuleb tegevust käsitleda uue

abihoone püstitamisena. Kavandatakse püstitada 1 uus abihoone. Olemasolevad

ehitisregistrisse kandmata hooned kinnistul tuleb registrisse kanda enne ehitusloa taotlust

või selle koosseisus.

2.2. HOONESTUSALA: hoone kavandada elamu põhimahu ehitusjoonest mõni meeter

kaugemale ehk teepoolsest kinnistupiirist 12 m kaugusele või kaugemale, vt lisatud

asendiskeemi.

2.3. HOONE LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: kuni 200 m².

2.4. KÕRGUSLIK SIDUMINE: hoone ±0.00 = (kõrgusmärk) anda projektiga. Projekti mahus

lahendada sademevete kogumine ja ärajuhtimine. Sademevett ei tohi juhtida

naaberkinnistutele.

2.5. LUBATUD SUURIM KÕRGUS: 5,5 meetrit.

2.6. KATUSETÜÜP: viilkatus.

2.7. KATUSEKALLE: 20 – 45º.

2.8. KATUSEKATE: lahendada projektiga.

2.9. HARJAJOON/RÄÄSTAJOON: paralleelselt või risti tänavaga.

2.10. AKNAD JA UKSED: avatäidete kuju ja jaotus lahendada projektiga.

2.11. VÄLISVIIMISTLUS: kasutada naturaalseid materjale nagu puit, kivi ja krohv.

2.12. PIIRDED: aedade rajamisel krundi piirile peab arvestama ümbritsevat looduslikku

olustikku ja kinni pidada väljakujunenud traditsioonidest. Võrkaiad või osaliselt

läbipaistvad puitaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi-

ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine.

2.13. TEED JA JUURDEPÄÄS: olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2.14. HEAKORD JA HALJASTUS: maha võetud puud kinnistul asendada.

2.15. PARKIMINE: oma kinnistul vähemalt 2 parkimiskohta.

3. Ehituslikud (insenertehnilised) nõuded projekteerimiseks

3.1. Tagada ehitise vastavus tuleohutusnõuetele, sh tagada normatiivsed tuleohutuskujad või

tuleohutusnõuded normatiivsest väiksema kuja puhul.

3

3.2. Ehitusprojekti koostamisel lahendatakse hoonega seotud tehnovõrgud ja -rajatised (vesi,

kanalisatsioon, elekter, küte, gaas jne).Asendiplaanil esitada hoone nurgapuntide

koordinaadid ning maapinna kõrgusmärgid.

4. Projekti kooskõlastamise tingimused

4.1. Soovituslikult enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada hoone eskiisprojekt

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse avaldamiseks. Eskiisi joonised (asendiplaan,

põhiplaanid, vaated, lõige) esitada vastavalt mõõtkavale, vaated värviliselt koos

kavandatavate välisviimistluse materjalidega.

4.2. Ehitusprojekt kooskõlastatakse Transpordiametiga ehitisregistri menetluskeskkonnas.

4.3. Transpordiameti kooskõlastamise tingimused:

4.3.1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4.3.2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste (hoone, piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

4.3.3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

antud riigitee lõigu kaitsevööndis on olemasolev elamu, mistõttu nõustume

ehitusloakohustusliku hoone ehitamisega teekaitsevööndisse minimaalselt 12 m kaugusele

kinnistu piirist.

4.3.4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

4.3.5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 19117 km 0,35 (elamust edelas) olemasoleva

ristumiskoha kaudu. Kinnistu idaosale on rajatud killustikuga kaetud plats. Tõenäoliselt

vajatakse platsile alalist juurdepääsu ning kui registris olev km 0,306 juurdepääs jääb

taastamata, võib huvitatud isik esitada taotluse ristumiskoha rajamiseks näidislepingu

alusel. Arvestada tuleb, et juurdepääsu rajamiseks on vaja sõlmida ristumiskoha ehitamise

leping. Projektiga näha ette platsi viimine riigiteest u 12 m kaugusele ning teise

ristumiskoha kavandamisel arvestada, et uus juurdepääs peab jääma Pärna kinnistu

ristmiku äärmisest elemendist vähemalt 10 m kaugusele. Ühtlasi on uue ristmiku

ehitamiseks sõlmitav leping Transpordiametilt ehitusloale kooskõlastuse saamise

eelduseks.

4.3.6. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on nende projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud

teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis

enne projekti alusel abihoone ehitusloa väljastamist.

4.3.7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad,

milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

4.3.8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte

ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

4.3.9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

4.3.10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

4

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

4.3.11. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3)

ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale

(riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud

võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse

korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist,

remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet).

4.3.12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade

sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on

kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136,

137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh

kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Projektis näidata

kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt

JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

4.3.13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida

riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada

truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet

ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

4.3.14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses,

mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu

(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

4.3.15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Muud nõuded

5.1. Ehitusprojekt vormistada mitte vanemale kui kahe aasta vanusele maa-ala topograafilisele

plaanile, mille mõõtkava on 1:500. Vertikaalplaneerimise kavandamiseks ja tuleohutuskuja

arvestamiseks peab topo-geodeetilise uuringu ala ulatuma vähemalt 8 m üle kinnistu piiri.

Enne mõõdistustööde teostamist tuleb topo-geodeetilisi uuringuid läbi viival isikul

pöörduda Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poole mõõdistustöö registreerimiseks

(Suur-Sepa 16, Pärnu linn 80098, Pärnu linn). Topo-geodeetiline uuring peab vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.

5.2. Projekteeritavad hooned ja rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide

süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas

olemasolevatest hoonetest või kinnistu piirist.

5.3. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile”. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda

ehitusprojektis ning lisada viide käesolevatele projekteerimistingimustele ehitusprojekti

seletuskirja alusdokumentide hulka.

5.4. Projektis peavad olema selgelt välja toodud kasutatavad materjalid ja värvitoonid.

5.5. Ehitisega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja

haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus.

5.6. Kooskõlastamiseks esitatava projekti asendiplaan, sidumisjoonis, vertikaalplaneerimine ja

insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc või .rtf formaadis ja

graafiline osa .dwg või .dgn formaadis failidena. Väljastatud projekteerimistingimused,

topo-geodeetiline uuring ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta.

5

5.7. Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt koos kooskõlastatud eskiisiga esitada

elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu või Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või

vastuvõtuaegadel planeerimisosakonda tuba nr 322.

6. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad viis aastat (Ehitusseadustik § 33 lg 1).

7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades

kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Pärnu

Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

osakonna juhataja

Lisad: 1 Asendiskeem hoonestusalaga_Vilmari.pdf

2 Transpordiameti kooskõlastustingimused_Vilmari.asice

Laur Palm

502 3267, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 10.11.2025 nr 8-1/11758/2025

Meie 04.12.2025 nr 7.1-2/25/19007-2

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas Liu külas

Vilmari kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu taotluse.

Vilmari kinnistu (katastritunnus 15905:004:0144) asub riigitee nr 19117 Liu-Kavaru tee km 0,27-

0,36 kaitsevööndis, olemasolev juurdepääs km 0,35 (elamust edelas) ja km 0,306 (likvideeritud).

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga ja suurima

kõrgusega kuni 5,5 m abihoone (võrgukuur, elamu abiruumid jm abitegevused) rajamiseks ning

juurdepääs kinnistule on määratud olemasoleva juurdepääsu kaudu.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste

eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste (hoone, piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigu kaitsevööndis on olemasolev elamu, mistõttu nõustume ehitusloakohustusliku

hoone ehitamisega teekaitsevööndisse minimaalselt 12 m kaugusele kinnistu piirist.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 19117 km 0,35 (elamust edelas) olemasoleva ristumiskoha

kaudu.

Kinnistu idaosale on rajatud killustikuga kaetud plats. Tõenäoliselt vajatakse platsile alalist

juurdepääsu ning kui registris olev km 0,306 juurdepääs jääb taastamata, võib huvitatud isik

esitada taotluse ristumiskoha rajamiseks näidislepingu alusel. Arvestada tuleb, et juurdepääsu

rajamiseks on vaja sõlmida ristumiskoha ehitamise leping. Projektiga näha ette platsi viimine

riigiteest u 12 m kaugusele ning teise ristumiskoha kavandamisel arvestada, et uus juurdepääs

2 (3)

peab jääma Pärna kinnistu ristmiku äärmisest elemendist vähemalt 10 m kaugusele. Ühtlasi on

uue ristmiku ehitamiseks sõlmitav leping Transpordiametilt ehitusloale kooskõlastuse saamise

eelduseks.

6. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on nende projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed

tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis enne

projekti alusel abihoone ehitusloa väljastamist.

7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist

(sh libeduse- ja tolmutõrjet).

12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Mildred Liinat

58786958, [email protected]

30.07.2025 esitati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale taotlus nr 2511002/13601

projekteerimistingimuste saamiseks Pärnu linnas Liu külas Vilmari kinnistul (katastritunnus

15905:004:0144) abihoone (EHR kood 121443184) laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust.

Kuna paikvaatlusel selgus, et laiendatav abihoone on juba lammutatud, väljastatakse

projekteerimistingimused uue abihoone püstitamiseks.

Ehitusseadustiku § 28, planeerimisseaduse § 125 lg 5 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määrusega nr 4 kehtestatud „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 6

punkti 1 alusel väljastatakse järgmised projekteerimistingimused.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud „Audru valla üldplaneeringu”

(edaspidi üldplaneering) kohaselt asub Sepa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega

alal. Vastavalt üldplaneeringule (Audru ÜP seletuskiri 2.2.3) tuleb detailplaneeringu kohustusega

alal uute elamute ehitamiseks koostada detailplaneering. Detailplaneeringu kohustus ei kehti

elamu abihoonetele. Projekteerimistingimustega on lubatud ehitada üks ühepereelamu ja selle

juurde kuuluvad ehitusloakohustuslikud abihooned (maksimaalselt 3 tk) üldplaneeringu

kehtestamise hetkel olemas olnud kinnistu kohta.

Liu küla on ajalooline asula, esmamainitud juba 1534. aastal. Küla pindala on 3,1 km² ja seal

elab umbes 100 inimest (2021. a). Küla paikneb looduskaunis kohas, lähedal on Liu säär ja Liu

tulepaak, mis on tuntud kohalikud maamärgid. Piirkonnas on säilinud looduslähedane elustiil ja

rahulik elukeskkond. Kinnistu asub Liu-Kavaru tee ääres, kalurikülale iseloomuliku külavahetee

ääres. Ümbritsev arhitektuur on lihtne ja funktsionaalne, kinnistud on valdavalt hoonestatud

1–2-korruseliste viilkatustega elamutega. Kinnistu idanaabriteks on kaks kahekorruselist

silikaattellisest nõukogudeaegset kortermaja. Arvukad abihooned on sobitatud olemasolevate

elamute stiiliga. Tüüpilised abihooned piirkonnas on puukuurid, saunad, garaažid,

kalapüügitarvete kuurid jms. Ehitusmaterjalidest on fassaadidel enim kasutatud puitu, kivi ja

krohvi. Projekteerimistingimustega taotletakse juba lammutatud väikemate abihoonete asemele

ühe suurema abihoone püstitamist. Kavandatav abihoone peab sobituma olemasolevasse

keskkonda ning ei tohi olla ümbritsevate elamute suhtes liialt domineeriv.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitati eelnõu kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Transpordiameti kooskõlastamise tingimused on lisatud punkti 4.3.

Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 2 kohaselt esitati projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse

avaldamiseks omanikule ja naaberkinnisasjade (Pärna, Liivamäe, Uustalu, Paju, Vahtra, Vare,

OTSUS

11.12.2025 nr 3-5.4/821

Projekteerimistingimused abihoone püstitamiseks

Liu küla, Vilmari

2

Kibuna) omanikele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata. Planeerimisosakonnale ei

laekunud kaasamisaja jooksul ühtegi kirjalikku arvamuse avaldamist ega seisukohta.

1. Projekteerimise lähtematerjal

1.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti

Vabariigi õigusaktidest.

1.2. Kehtiv üldplaneering: Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

„Audru valla üldplaneering”.

1.3. Kehtiv detailplaneering: kinnistul puudub kehtiv detailplaneering.

1.4. Katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%.

1.5. Krundi üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: elamumaa.

1.6. Kinnistu suurus 13 995,0 m².

1.7. Kinnistul on ehitisregistri andmetel 3 olemasolevat hoonet:

- 46,5 m² ehitisealuse pinnaga Laut (EHR kood 121443183)

- 42,4 m² ehitisealuse pinnaga Laut 2 (EHR kood 121443184)

- 29,3 m² ehitisealuse pinnaga heinaküün (EHR kood 121443184)

Maa-ameti kaardirakendusest ilmneb, et kinnistul on lisaks ehitisregistrisse kandmata

elamu ning ehitusloakohustuslik abihoone.

1.8. Kinnistu lõunaservas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 19117 Liu-Kavaru tee

(15905:004:0193).

2. Linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded projekteerimiseks

2.1. ÜLDIST: taotleja soov on olemasoleva lauda laiendamine ja kasutusele võtmine

võrgukuuri, elamu abiruumidena jms. abitegevuste tarvis. Kuna olemasoleva olukorraga

tutvudes selgus, et laiendatav abihoone on juba lammutatud, tuleb tegevust käsitleda uue

abihoone püstitamisena. Kavandatakse püstitada 1 uus abihoone. Olemasolevad

ehitisregistrisse kandmata hooned kinnistul tuleb registrisse kanda enne ehitusloa taotlust

või selle koosseisus.

2.2. HOONESTUSALA: hoone kavandada elamu põhimahu ehitusjoonest mõni meeter

kaugemale ehk teepoolsest kinnistupiirist 12 m kaugusele või kaugemale, vt lisatud

asendiskeemi.

2.3. HOONE LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: kuni 200 m².

2.4. KÕRGUSLIK SIDUMINE: hoone ±0.00 = (kõrgusmärk) anda projektiga. Projekti mahus

lahendada sademevete kogumine ja ärajuhtimine. Sademevett ei tohi juhtida

naaberkinnistutele.

2.5. LUBATUD SUURIM KÕRGUS: 5,5 meetrit.

2.6. KATUSETÜÜP: viilkatus.

2.7. KATUSEKALLE: 20 – 45º.

2.8. KATUSEKATE: lahendada projektiga.

2.9. HARJAJOON/RÄÄSTAJOON: paralleelselt või risti tänavaga.

2.10. AKNAD JA UKSED: avatäidete kuju ja jaotus lahendada projektiga.

2.11. VÄLISVIIMISTLUS: kasutada naturaalseid materjale nagu puit, kivi ja krohv.

2.12. PIIRDED: aedade rajamisel krundi piirile peab arvestama ümbritsevat looduslikku

olustikku ja kinni pidada väljakujunenud traditsioonidest. Võrkaiad või osaliselt

läbipaistvad puitaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi-

ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine.

2.13. TEED JA JUURDEPÄÄS: olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2.14. HEAKORD JA HALJASTUS: maha võetud puud kinnistul asendada.

2.15. PARKIMINE: oma kinnistul vähemalt 2 parkimiskohta.

3. Ehituslikud (insenertehnilised) nõuded projekteerimiseks

3.1. Tagada ehitise vastavus tuleohutusnõuetele, sh tagada normatiivsed tuleohutuskujad või

tuleohutusnõuded normatiivsest väiksema kuja puhul.

3

3.2. Ehitusprojekti koostamisel lahendatakse hoonega seotud tehnovõrgud ja -rajatised (vesi,

kanalisatsioon, elekter, küte, gaas jne).Asendiplaanil esitada hoone nurgapuntide

koordinaadid ning maapinna kõrgusmärgid.

4. Projekti kooskõlastamise tingimused

4.1. Soovituslikult enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada hoone eskiisprojekt

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse avaldamiseks. Eskiisi joonised (asendiplaan,

põhiplaanid, vaated, lõige) esitada vastavalt mõõtkavale, vaated värviliselt koos

kavandatavate välisviimistluse materjalidega.

4.2. Ehitusprojekt kooskõlastatakse Transpordiametiga ehitisregistri menetluskeskkonnas.

4.3. Transpordiameti kooskõlastamise tingimused:

4.3.1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4.3.2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate ehitiste (hoone, piire, parkla,

tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

4.3.3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

antud riigitee lõigu kaitsevööndis on olemasolev elamu, mistõttu nõustume

ehitusloakohustusliku hoone ehitamisega teekaitsevööndisse minimaalselt 12 m kaugusele

kinnistu piirist.

4.3.4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

4.3.5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 19117 km 0,35 (elamust edelas) olemasoleva

ristumiskoha kaudu. Kinnistu idaosale on rajatud killustikuga kaetud plats. Tõenäoliselt

vajatakse platsile alalist juurdepääsu ning kui registris olev km 0,306 juurdepääs jääb

taastamata, võib huvitatud isik esitada taotluse ristumiskoha rajamiseks näidislepingu

alusel. Arvestada tuleb, et juurdepääsu rajamiseks on vaja sõlmida ristumiskoha ehitamise

leping. Projektiga näha ette platsi viimine riigiteest u 12 m kaugusele ning teise

ristumiskoha kavandamisel arvestada, et uus juurdepääs peab jääma Pärna kinnistu

ristmiku äärmisest elemendist vähemalt 10 m kaugusele. Ühtlasi on uue ristmiku

ehitamiseks sõlmitav leping Transpordiametilt ehitusloale kooskõlastuse saamise

eelduseks.

4.3.6. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on nende projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud

teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis

enne projekti alusel abihoone ehitusloa väljastamist.

4.3.7. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad,

milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

4.3.8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte

ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

4.3.9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

4.3.10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

4

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

4.3.11. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3)

ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale

(riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud

võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse

korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist,

remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet).

4.3.12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade

sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on

kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136,

137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh

kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Projektis näidata

kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt

JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

4.3.13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida

riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada

truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet

ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

4.3.14. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses,

mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu

(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

4.3.15. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Muud nõuded

5.1. Ehitusprojekt vormistada mitte vanemale kui kahe aasta vanusele maa-ala topograafilisele

plaanile, mille mõõtkava on 1:500. Vertikaalplaneerimise kavandamiseks ja tuleohutuskuja

arvestamiseks peab topo-geodeetilise uuringu ala ulatuma vähemalt 8 m üle kinnistu piiri.

Enne mõõdistustööde teostamist tuleb topo-geodeetilisi uuringuid läbi viival isikul

pöörduda Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poole mõõdistustöö registreerimiseks

(Suur-Sepa 16, Pärnu linn 80098, Pärnu linn). Topo-geodeetiline uuring peab vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.

5.2. Projekteeritavad hooned ja rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide

süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas

olemasolevatest hoonetest või kinnistu piirist.

5.3. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97

„Nõuded ehitusprojektile”. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda

ehitusprojektis ning lisada viide käesolevatele projekteerimistingimustele ehitusprojekti

seletuskirja alusdokumentide hulka.

5.4. Projektis peavad olema selgelt välja toodud kasutatavad materjalid ja värvitoonid.

5.5. Ehitisega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja

haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus.

5.6. Kooskõlastamiseks esitatava projekti asendiplaan, sidumisjoonis, vertikaalplaneerimine ja

insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc või .rtf formaadis ja

graafiline osa .dwg või .dgn formaadis failidena. Väljastatud projekteerimistingimused,

topo-geodeetiline uuring ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta.

5

5.7. Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt koos kooskõlastatud eskiisiga esitada

elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu või Suur-Sepa 16 I korruse infolauda või

vastuvõtuaegadel planeerimisosakonda tuba nr 322.

6. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad viis aastat (Ehitusseadustik § 33 lg 1).

7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades

kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Pärnu

Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

osakonna juhataja

Lisad: 1 Asendiskeem hoonestusalaga_Vilmari.pdf

2 Transpordiameti kooskõlastustingimused_Vilmari.asice

Laur Palm

502 3267, [email protected]