Riigitee 11302 ja Mäeotsa tee ristumiskoha ehitamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 17.02.2022 nr 6-4/1500

Meie 04.03.2022 nr 7.2-2/22/3644-2

Seisukohtade väljastamine Jõelähtme vald Loo

alevik Mäeotsa tee 2 detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Jõelähtme vald Loo alevik Mäeotsa tee 2

(katastritunnus 24504:002:0451, edaspidi planeering) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamise eelnõule.

Planeeringuga kavandatakse eeldused üksik- ja ridaelamute ning ärihoone püstitamiseks,

juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamiseks ning keskkonnatingimuste seadmiseks.

Planeeritav ala külgneb osaliselt riigiteega 11302 Lagedi-Kostivere km 1,24-1,41. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2637 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale näha ette kohalikult Mäeotsa teelt sh minimaalne kaugus

riigiteest 11302 ca 40m, et vältida mõju riigitee ristumiskoha läbilaskvusele.

Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte ette näha.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.

Hinnata Mäeotsa tee prognoositavat liiklussagedust arvestades planeeringualalt lisanduva

liiklusega ja arvestada Mäeotsa tee arenguperspektiiviga. Kavandada riigitee 11302

ristmiku km 1,41 ümberehitus planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks.

Vajadusel näha ristmikele ette laiendused (sh täpsustada maavajadus) ja ohutud

ohutussaartega teeületuskohad. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, eeldatavalt väljakujunenud

ehitusjoonele.

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2 (3)

6. Vajadusel näha ette jalg-ja jalgrattatee kavandamine ja sidumine olemasoleva jalgratta- ja

jalgteedevõrguga ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Kui

planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need

kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaspar Mutso

OÜ Esprii

[email protected]

Kaisla 3

13516, Tallinn, Harju maakond

Teie 17.07.2023

Meie 10.08.2023 nr 7.1-1/23/15891-2

Riigitee 11302 ja Mäeotsa tee ristumiskoha

ehitamise nõuded

Olete taotlenud nõuded Mäeotsa tee ja riigitee nr 11302 Lagedi-Kostivere (edaspidi riigitee)

ristumiskoha rekonstrueerimiseks (km 1,41) Loo alevikus Jõelähtme vallas Harju maakonnas.

Mäeotsa tee rekonstrueerimise vajadus on määratud kehtestatud (Jõelähtme Vallavalitsuse

01.10.2020 korraldus nr 821) Mäeotsa tee 4 maaüksuse detailplaneeringus (OÜ Visioonprojekt,

töö nr 20170208-1).

Märgime, et sama ristumiskoha rekonstrueerimist käsitleb koostamisel olev Mäeotsa tee 2

maaüksuse detailplaneering. Vastavalt Transpordiameti väljastatud seisukohtadele (04.03.2022

kiri nr 7.2-2/22/3644-2, vt lisa) on planeeringu üks ülesannetest liikluslahenduse koostamine ning

planeeringu realiseeritavuse tagamiseks maavajaduse määramine.

Koostatava teeprojekti terviklahendus võtta aluseks Mäeotsa tee 2 maaüksuse planeeringuga

kavandatud transpordimaa kruntide määramisel.

Võttes aluseks kirja nr 7.2-2/22/3644-2 punktis 2 toodu ning ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §

99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigiteele 11302 km 1,41 vastavalt alltoodud põhimõtetele.

1.1. Hinnata Mäeotsa tee prognoositavat liiklussagedust arvestades planeeringualadelt

lisanduva liiklusega ja arvestada Mäeotsa tee arenguperspektiiviga. Kavandada riigitee

11302 ristmiku km 1,41 ümberehitus planeeringualadelt lähtuva liiklussageduse

vastuvõtmiseks. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused (sh täpsustada maavajadus).

1.2. Hinnata riigiteel vasakpöörde lisaraja vajadust lähtudes normidest ja vastavalt kavandada

ristmiku ümberehitus. Samuti tuleks analüüsi käigus välja selgitada, kas vasakpöörde

vajadus on ka Ilumäe teele.

1.3. Näha ette jalakäijatele ohutussaar riigitee ületamiseks.

1.4. Jalgratta- ja jalgtee eraldada riigiteest nõuetekohase laiusega ohutusribaga. Ohutusriba

võimaldab suuremat turvalisust, kasutajasõbralikkust ja loob eeldused sademevete

immutamiseks.

1.5. Määrata ristumiskoha teemaa piir lähtudes tee ja jalgteede geomeetriast ja sademevete

lahendusest, arvestades sh lume vallitamise ja tehnovõrkude paigaldamise vajadusega.

2 (4)

1.6. Ristumiskoht lahendada koostöös Mäeotsa tee 2 maaüksuse detailplaneeringu koostajaga.

2. Ristumiskoha ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Riigitee laiendamiseks teostada geoloogilised uuringud riigimaantee muldkeha kohta vastavalt

majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule

esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112

mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 25 m tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja ristmiku pikiprofiilile.

10. Pöörderaadiuste määramisel lähtuda liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoridest. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

3 (4)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamise näidis

12. Projekteerida ristumiskohale riigiteega samaväärne asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte

pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

13. Teostada tee katendi arvutus programmiga KAP (Maanteeameti peadirektori 18.04.12 käskkiri

nr 0144 „Elastsete katendite arvutamise programmi ja katendiarvutamise programmi

kasutusjuhendi kinnitamine).

14. Koostada riigitee ristlõiked iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioonid.

15. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

16. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega.

17. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude puhastamine, sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel. Põhjendatud juhul

projekteerida sademevete ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada (või

puhastada) kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

põhjendada seletuskirjas.

18. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele

2.

19. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale

tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada

IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele ja/või tehnovõrkude näidisele.

20. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

21. Informeerime, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse

projekt.

22. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

23. Taotleda tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehnovõrkude rajamiseks/ümberehituseks tuleb koostada tehnovõrkude

põhiprojekt.

24. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele.

25. Projektile tuleb tellida liiklusohutuse audit (LOA), mida finantseerib huvitatud isik.

26. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti

peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise

juhisest“

4 (4)

27. Kõik ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalvega seotud kulud kannab

huvitatud isik.

28. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

29. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

30. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Transpordiameti 04.03.2022 kiri nr 7.2-2/22/3644-2

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]