Otsus

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-1-2023

Detailplaneeringu ID: 30101637

PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Aurum Capital OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2023

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 8

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ................................................................. 9 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 21 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 22 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 23

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......25

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000

• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, Aurum Capital OÜ (registrikood 14239704), poolt 25.04.2023.a.

esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Jaama tn 59a asuvale

katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 ja väljastatud

lähteseisukohad Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksusele detailplaneeringu

koostamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala

suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus

62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,

kinnisturegistri nr 158438). Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Jaama tn 59a katastriüksuse maa kasutamise

sihtotstarve ärimaaks, anda ehitusõigus ühe ärihoone ja kuni kahe kõrvalhoone püstitamiseks,

lahendada juurdepääs planeeringualale ja liikluskorraldus ning anda lahendused hoonete ja

rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkudele ja -rajatistele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 „Põlva linnas Jaama tn 59a

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla

üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneering

2029+

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Põlva Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 1-3/22 vastuvõetud Põlva valla

üldplaneering

• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-

1/17/676).

• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (Põlva Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 39);

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri

30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Emil Geodeesia OÜ poolt mai 2023.a.

Töö nr 09-23. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus üldplaneeringule

Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla üldplaneeringu

2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi on tegemist

segahoonestusalaga (S). Tegemist on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava

taristu ehitamiseks ette nähtud alaga. Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi asub

planeeringuala Raudtee ehituslikus piirkonnas, mis on sobilik ettevõtluse arendamiseks.

Üldplaneeringuga on kavandatud järgmised arengud raudtee asumis: „Jätkata Raudtee asumi

arendamist mitmekesise (-otstarbelise) linnaruumina. Kuigi asumisse on koondatud tööstus-,

ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paikneb siin ka väljakujunenud elamuala, riigikaitseline

ala ja lõplikult elluviimata segahoonestusala. Raudtee asumis on oluline vältida tootmisaladelt

ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid ja vajadusel tuleb neid leevendada.

Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva Põlva

valla üldplaneeringuga 2029+.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte kehtestatud Põlva valla üldplaneeringust 2029+

(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

Lisaks arvestatakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel oleva vastu võetud

üldplaneeringuga. Koostamisel on arvestatud üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.1

„Üldised tingimused“ toodud nõudeid. Lisaks on Raudtee piirkonda määratud täiendavateks

tingimusteks: ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 1500 m2; täisehituse protsent

40%; üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m;

piirde kõrgus elamumaal; avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m; lubatud

on ühised parkimisalad.

Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi asub planeeringuala tulevasel segakasutusega alal,

täpsemalt äri- ja teeninduse maa-alal (tähis SE). Segakasutusega äri ja teeninduse maa-alal on

läbisegi valitsus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste, kirikute,

koguduste ja riigikaitse maa-ala ning neid teenindav maakasutus, elamud ja neid teenindav

maakasutus (sh puhke- ja haljasalad), äri- ja teenindusettevõtted, laopinnad, tanklad, turud ja

olulise keskkonnamõjuta tootmisettevõtted. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja

arendamata.

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus

62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,

kinnisturegistri nr 158438).

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Jaama tn 59a katastriüksusel ei ole hooneid ega rajatisi. Planeeringualale ulatub riigitee

kaitsevöönd. Lisaks läbivad planeeringuala Tere AS kanalisatsioonitorustikud. Planeeringualal

puuduvad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega ning planeeringuala

vahetus läheduses ei asu kaugküttetorustikke. Planeeringuala piirneb kahest küljest riigiteega:

lõunast 87 Põlva ringtee (liikluspinna nimi Mammaste tee) ja idast 62 Kanepi-Leevaku teega

(liikluspinna nimi Jaama tänav). Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole,

teisele poole Jaama tänavat jäävad kaubandushooned.

Planeeringuala on pinnasega täidetud, järskude nõlvadega põhja-lääne suunas. Jaama tn 59a on

koostatud detailplaneeringuga samaaegselt (välitööd tehti objektil 23.10.2023.a.) ka

geoloogiline uuring, millega on võimalik täpsemalt tutvuda detailplaneeringu lisade kaustas.

Planeeringuala jääb mattunud ürgoru veerele. Varasema uuringu järgi (EGF-2627) esines alal

turbakiht ning kus kinnistu maapinda on tõstetud kuni ~6 m ulatuses. Pinnakate koosneb

valdavalt täitest, jääjärvelisest ja -jõelisest liivast ja liustikulisest moreenist. Aluspõhjaks on

Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki lademe liivakivi. Uuringu tulemustes kirjeldati, et

ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,

geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide(kiht

1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt

kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa

lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad

süvitada moreeni (kiht 8b). Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid,

lihtsam on säilitada olemasolevat veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide

rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud

pinnaste parameetrite arvutussuurused määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate

hoonete ehituslikule iseloomule ja detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele

paigutusele.

Katastriüksusel ei ole juurdepääsu riigiteelt ning esialgu mõeldud mahasõit otse Jaama tn 59a

krundi kagunurka asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva bussipeatuse kõrval ning bussipeatus

jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse. Transpordiameti hinnangul eeldaks planeeringu

algatamise ettepanekus soovitud asukohta ristmiku rajamine riigitee ümberehitamist, mille

käigus tuleks likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele

vasakpöörderada ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Juurdepääsu rajamine

planeeringualale on võimalik olemasoleva ristumiskoha kaudu Energia tn 9 katastriüksuselt

(katastritunnus 62201:001:1347).

Planeeringualale ulatuvad ka ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - Alexela AS Põlva automaattankla ja

ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - AS Tere Põlva tootmisosakond. Ohtlike ettevõtete ohualad on

näidatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

• Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole toru

• Riigitee kaitsevöönd 30 m

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringuala põhjaosale Mammaste teelt

Foto 2. Vaade planeeringualale otse Jaama tänavalt

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad sihtotstarbeta maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:

• Põhja ja lääne poolt:

- Energia tn 9, katastriüksuse tunnus 62201:001:1347, sihtotstarbeta maa 100%,

pindala 157 770 m², praeguse info kohaselt on võimalik et sellele katastriüksusele

rajatakse Põlva Päästekomando hoone, täpsem info puudub arengute ja plaanide

osas;

• Lõuna poolt:

- 87 Põlva ringtee L5, katastriüksuse tunnus 62001:004:0395, sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 46 233 m²;

• Ida poolt:

- Jaama tänav T8, katastriüksuse tunnus 62201:001:1354,sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 8104 m², sellel katastriüksusel asub kergliiklustee;

Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole, teisele poole Jaama tänavat jäävad

kaubandushooned. Lähim ühistranspordipeatus planeeringuala kõrval Jaama tänaval, lähim

toidupood (Coop Maksimarket) asub planeeringualast otse diagonaalis üle ringtee, lähim

lasteaed (Põlva lasteaed Mesimumm) asub Lina tänaval ja jääb planeeringualast ca 1 km

kaugusele ning lähim kool (Põlva Kool (algkool)) asub samuti Lina tänaval ja jääb

planeeringualast ca 1 km kaugusele).

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu

kohaselt on Põlva linn keskus. Asustuse areng maakonnas tugineb maakonnaplaneeringu järgi

olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule ning arengu suunamisel kasutatakse ära

olemasolevat taristut ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et

asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja

ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise

arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade

ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja

nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“.

Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega

kooskõlas.

Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering

jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus 2029+ toodud nõudeid. Detailplaneeringu

realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt aidatakse kaasa

maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumustega.

Olemasolevad taristu ja riigiteed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema kui rajatakse nõuetekohane mahasõit naaberkatastriüksusele

(Energia tn 9). Planeeritud krundi piire ei muudeta ja ärihoone sobitub sealsesse linnakeskkonda

kuna üle tee ja vahetus läheduses on juba ärihooned.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga määratakse Jaama tn 59a krundile sihtotstarve ärimaa 100% (krundi

kasutamise sihtotstarve kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ), hoonestusala ja

ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone rajamiseks.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud

ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud

joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud arvestades maapinna reljeefi,

olemasolevaid tehnovõrke (Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi piir) ja riigitee

kaitsevööndi piiri. Põhja ja lääne suunast on hoonestusala suures osas 4 m kaugusel.

Hoonestusala sees on võimalik krundi omanikul vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast

välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke,

parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid väikeehitisi (alla 20

m2 ehitisealuse pinnaga) nagu näiteks prügikastide varjualune ja elektrikomplektalajaam.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada krundile Pos 1 kokku kolm hoonet (ärihoone, abihoone ja komplektalajaam),

mille maksimaalne ehitisealune pind kokku on 1500 m2.

Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud ärihoone asukoht ja suurus on

illustreeriv ja täpne lahendus hoone asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti

käigus.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

* sh on lubatud krundi kasutamise sihtotstarbena ka tankla ja teenindushoone maa (ÄH)

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(ärihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(ärihoone/abihoone)

1

Kaubandus-,

toitlustus ja

teenindushoone

maa (ÄK*)

100%

3 (1/2) 1500 m2 12 m / 5 m

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lisaks hoone suurimale lubatud ehitisealusele pinnale määrataks ka detailplaneeringuga

hoone maksimaalne lubatud suletud brutopind, mis on antud juhul 2300 m2.

Suletud brutopind:

• Korruse suletud brutopind on mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust

ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava või

kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool.

• Suletud brutopinna sisse ei arvestata rõdu, lodža, terrassi, estakaadi, välistrepi ja muu

taolise pinda.

• Kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk

aatrium, arvatakse selle pind ühekordselt selle korruse suletud brutopinna hulka,

millega samas tasapinnas paikneb ruum või ruumi osa põrand.

• Kui hoones on mitut korrust ühendav liftišaht või ava lifti jaoks, arvatakse selle pind

suletud brutopinna sisse kõigil lifti liikumisteele jäävatel korrustel.

• Hoone suletud brutopind on kõigi korruste suletud brutopindade summa.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud maksimaalne korruselisus

3. Lubatud katusekalded

4. Lubatud katuse tüüp

5. Lubatud katusekatte materjal

6. Lubatud piirete materjal

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk

Lubatud maksimaalne korruselisus

(ärihoone/abihoone) 2 / 1

Lubatud katusekalded 0 – 25°

Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus

Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen ja kivi

Lubatud piirete materjal metall, puit, hekk (taimestik)

Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Arhitektuurne lahendus võiks

hakata keskkonda ise kujundama. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda

sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja

viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja

detailplaneeringus määratud hoonestusalast ja lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Nõuded vundamendile

Vundamenditüübi valikul tuleb arvestada ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande (vt täpsemalt

lisade kausta) tulemusi.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,

geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide (kiht

1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt

kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa

lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad

süvitada moreeni (kiht 8b). Kaevetööde käigus tuleb silmas pidada, et sügavamad kaevikud

tuleb kindlustada, kuna veeküllastunud liivpinnased (täide) ei hoia kaevikus seina. Samuti on

moreen ja teised savipinnased on tundlikud külmumisele ning leondumisele. Vee alla jäädes

need leonduvad ja kaotavad oma geotehnilistes omadustes. Vesi tuleb moreeni pealt koheselt

eemaldada. Leondunud pinnas tuleb asendada tihendatud mineraalpinnasega.

Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid, lihtsam on säilitada olemasolevat

veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest

arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud pinnaste parameetrite arvutussuurused

määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate hoonete ehituslikule iseloomule ja

detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele paigutusele. Hoonete/rajatiste

vundamentide projekteerimiseks tuleb vajadusel teha ehitusgeoloogilised põhiuuringud, et

määrata lähteandmed hoone/rajatise vundeerimiseks konkreetses ehitise asukohas.

Piirded

Selleks, et planeeritav hoone sulanduks keskkonda paremini ei ole krundi piiridele ulatusliku

piirdeaia rajamine lubatud. Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks

oleks eelkõige turvalisuse tagamine (nt materjalide, taarapakendite, vms ladustamisel

väljaspool hoonet) ja rajada piirdeaed läänepoolsele osale, et sealt nõlvast keegi alla ei sõidaks

või kukuks. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,8 m. Piiretena on soovitatud

kasutada läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Läbipaistmatute piirdeaedade ja võrkaedade

rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima

rajatava hoonestusega.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb riigiteedega nr 62 Kanepi-Leevaku km 21,89-21,95 ja nr 87 Põlva

ringtee km 2,89-2,96. Riigiteede aastakeskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on

vastavalt 4358 ja 2781 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h. Riigitee kaitsevöönd on 87

Põlva ringtee poolt 30 m ja 62 Kanepi-Leevaku tee poolt 10 m riigitee äärmise sõiduraja servast.

Jaama tn 59a kinnistule puudub juurdepääs. Planeeringualale otse 62 Kanepi-Leevaku teelt

juurdepääsu rajamiseks esmaselt mõeldud ristmik asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

bussipeatuse kõrval, mis tähendab, et bussipeatus jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse.

Ristmiku rajamine sinna asukohta eeldab riigitee ümberehitamist, mille käigus tuleb

likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele vasakpöörderada

ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Eelnevat arvesse võttes soovitab Transpordiamet

kavandada juurdepääsu Jaama tn 59a kinnistule riigitee km 22,027 olemasolevaristumiskoha

kaudu läbi naaberkinnistu (Energia tn 9, katastritunnus 62201:001:1347).

Foto 3. Vaade olemasolevale mahasõidule

Tulenevalt eelnevast on planeeritud rekonstrueerida Energia tn 9 asuv mahasõit ja rajada

kõvakattega juurdepääsutee (minimaalse laiusega 6,1 m) üle Energia tn 9 katastriüksuse.

Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded riigitee

ristumiskoha ehitamiseks. Põlva Vallavalitsus on nõus, et juurdepääsuks Jaama tn 59a

katastriüksusele kasutatakse Energia tn 9-l olevat ristumiskohta, sh juurdepääsu väljaehitamise

kohustust vald endale ei võta. Juurdepääsutee projekteerimise ja välja ehitamise tööde eest

tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus (sh kandub omandiõiguse muutumisel

edasi järgnevale omanikule).

Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Põlva valla koostamisel oleva üldplaneeringu raames,

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel, koostasid konsultatsiooniettevõtted Kajaja Acoustics

OÜ ja Hendriskon & Ko Põlva linna ja lähialade mürakaardi. Selle järgselt vastab müratase

planeeringualal normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 55…65 dB ja

öisel ajal (23:00-07:00) vahemikus 50...55 dB.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Müratasemed päeval Müratasemed öösel

Projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60

dB (va teepoolsel küljel kus see on 70 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on

60 dB).

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada

müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate

standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Võttes arvutuse

tegemisel arvesse, et tegemist on ärikinnistuga, millele on kavandatud kaubandus-, toitlustus-

ja teeninduspinnad. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel vastavalt

rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on määratud suurim lubatud

brutopind 2300 m2, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse aluseks standardis

toodud määratlust 6 „Supermarket, kauplus“ ja liigitust II kuni IV keskuse klass (normatiiv

n=1/100)) minimaalne parkimiskohtade arv 23 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise

staadiumis lahendada ka jalgrataste parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv

on standardi järgi supermarketi kohta 10 jalgratta kohta. Täpne sõidukite parkimise lahendus

tuleb lahendada projekteerimisel.

Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• Parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires ning projekti raames tuleb arvestada

parkimise normide, linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

põhimõtetega. (Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad,

jalgratturid ja üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii

ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);

• Avaliku kasutusega hoone ja ala juurde tuleb rajada ligipääsetav ja keskse asukohaga

jalgrattaparkla või hoiukoht. See võimaldab ratta lukustamist ja järelevalvet ning on

soovitatavalt varikatusega;

• Alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele

elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,

mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik

paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto

laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.

Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna

elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on

laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või

vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus

ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud

ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %

ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused

krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel

meetodil.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud

millega on võimalik liituda. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade

kaustas). Võimalik vee- ja kanalisatsioonitorustike ühenduspunkt asub 87 Põlva ringtee

katastriüksusel kergliiklusteel. Seega planeeringualale rajatav hoonete vee- ja

kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.

Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht

leitakse projekteerimise staadiumis.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeritav veevajadus sõltub töötajate arvust (30 L töötaja kohta). Näiteks 30 töötaja puhul 0,9

m3/ööpäevas ja planeeritava ärajuhitava reovee koguse loetakse sellega võrdseks.

Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse vee liitumispunkt Jaama tn 59a

veevarustus sõlmest V9-11-1 (maakraan) ja reovee ärajuhtimiseks rajatakse liitumispunkt

krundi piirile (kontrollkaev) ja Jaama tn 59a reovesi juhitakse kaevu K9-10. Liitumispunktidest

rajatakse hooneteni majaühendustorustikud. Kinnistutele planeeritavate hoonete

kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-

ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide

või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse keelatud ühenduseks sademe- ja

drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

Lisaks läbib planeeringuala Vabriku tn 3 asuv Tere AS tootmishoonet teenindav

kanalisatsioonitorustik. Olemasolev torustik on vajalik AS Tere Põlva tootmisosakonna tööks

ja seetõttu seda ei ole lubatud likvideerida. Kuna olemasolev kanalisatsioonitorustik jääb

eramaadele tuleb seda maaomanike ja AS Tere vahel notariaalne reaalservituut või õisiklik

kasutusõigus.

Liitumispunktide, ühisveevärgitorustiku ja ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine saab toimuda

läbi liitumistasu kinnistuomaniku või arendaja poolt, mis on võrdne liitumispunktide ja ÜVK

torustike projekteerimise/väljaehitamise/omanikjärelevalve maksumusega.

7.6.2 Sademevesi

Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on keerukas, sest sademevett võib koguneda palju, kui

rajatakse parkla (joonisel 4 näidatud parkla ca 800 m2) ja lähedal asuvad sademeveetorustikud

asuvad riigitee ääres kõrgemal kui planeeringuala, mistõttu sademeveetorustikku sademevett

juhtida ei ole võimalik. Tulenevalt eelnevast tuleb sademevesi juhtida mõnda olemasolevasse

kraavi või muusse veekogusse. Üleliigse sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud rajada

asfalteeritud parkimisalale sademeveetorustik koos kogumis- ja restkaevudega, mis suubub

lõpuks planeeringuala põhjanurka nõlva. Sademevesi imbub seal vaikselt maapinda kuna orus

asub kõrghaljastus. Üleliigne sademevesi on võimalik osaliselt immutada ka krundisiseselt

krundi lõunaosas. Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine

eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et vähendada koormust

sademeveekanalisatsioonile. Viibeaega suurendavad looduslähedased sademeveelahendused

nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid),

kasvukast, nõva ja vihmapeenar. Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse

võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad

sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi

Vallavalitsus). Projekteerimisel tuleb leida ka täpne asukoht õli- ja liivapüüdurile. Joonisel 5

näidatud torustike asukohad on üks võimalik lahendus ning täpsed sademeveetorustike

asukohad määratakse projekteerimise staadiumis.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest

olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest.

Planeeringuala lähistel paikneva T-tüüpi maapealsete hüdrantide asukohad:

• Jaama tn 16b lähedal olemasolev T-tüüpi MP hüdrant nr 5 (X=6440390.74,

Y=681418.90)

Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Vajalik tuletõrje vooluhulk 20 l/s. Kuna olemasolev hüdrant (nr 5) tagab vooluhulga 15 l/s, siis

tuleb paigaldada planeeringuala põhjaosasse lisanduv tuletõrjeveemahuti mis on minimaalselt

mahuga 50 m3.

Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega,

ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida

projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021

määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning standardist EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk

7.1.2. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada Jaama tn 59a omaniku poolt enne ärihoonele

kasutusloa väljastamist.

7.6.4 Elektrivarustus

Elektriliitumiseks on planeeritud paigaldada uus komplektalajaam. Uue alajaama toide tuleb

projekteerida sisselõikega 10 kV maakaabelliinilt 0110028. Uuest planeeritud alajaamast näha

ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.

Elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu juurdepääsutee äärde rajada liitumiskilp ja

jaotuskilp.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb

rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse

projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada

kinnisel meetodil. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu

tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustuseks on lubatud kaks alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;

2) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis asub planeeringuala vahetus

läheduses.

1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on

elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh

päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on

kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi.

2) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast Põlva B3 gaasitorustikust (EHR

kood 220591759). Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus

(terastoru puhul) on liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 3,0

bar. Kinnistu piirile võimalikult lähedale tuleb rajada nõuetele (sh õigusaktidele,

standarditele) vastava liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter

teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla.

Lisaks tuleb lahti kaevatud gaasitorustik ümber isoleerida. Kui sissesõidu tee rajatakse

üle gaasitorustiku siis on vajalik paigaldada tee alla gaasitorustiku kaitsehülss.

Gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik kasutusõigus. Täiendavad

täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,

mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus.

7.6.6 Sidevarustus

Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast

olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada optiline kaabel singelmode

vähemalt 12-kiuline paigaldada alates sidekaevust 638 kuni hoone andmesidejaotlani ning

otsastada nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Sidekaevu jätta kaablivaru vähemalt 15 meetrit.

Kiudude ühendamise skeem tuleb kooskõlastada Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Terve

sidevõrk peab olema elektriliselt tuvastatav.

Hoonete sisevõrgud tuleb projekteerida ja ehitada krundi omaniku poolt. Paigaldada hoonetesse

vajalikmahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada jaotlast iga äripinnani SM tüüpi optilise

kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6

sidekaablitega. Äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete

ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste

tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus

(ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale

kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaali kaudu. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada

kinnisel meetodil.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub käesoleval hetkel heinamaa ja väga väikses osas võsa. Haljastuse

kavandamisel ja rajamisel tuleb rakendada haljastuse tõhususe põhimõtteid. Lisaks on

soovituslik parklad liigendada haljastusega, eesmärgiga tagada parklate parem integreerimine

ümbritsevasse miljöösse. Parklate lahenduses tuleb kasutada võimalikult palju haljastatud pinda

sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte tekkimise efekti kui üleujutusohtu.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krunt peavad olema esteetilised ja heakorrastatud.

• enam kui 20-kohalised parkimisalad tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel tuleb

arvestada lumevallitusega ning tagada nähtavus ristmikel.

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis.

• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu

suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõte on et sademevesi tuleb juhtida planeeritud sademeveetorustikesse ja haljasaladele.

Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal ei ole soovituslik kuna

olemasolev pinnas on juba suuresti täidetud. Kui seda siiski soovitakse teha on vajalik teostada

eelnevalt lisanduvad ehitusgeoloogilised uuringud lisatava pinnase püsivuse ja muude

ehituslike tingimuste kohta.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis

3) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete

valvesüsteemide kasutamine.

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

7.8.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks).

7.8.4 Ohtlikud ettevõtted ja meetmed ohualal ohu vähendamiseks

Ohtlikke ettevõtete tegevust reguleerib majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18

„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Vastavalt

Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse

jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel arvestada, kas õnnetuse

ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad.

Planeeringualale ulatuvad ohtliku ettevõtte AS Alexela Põlva automaattankla ohuala (raadius

434 m) ja ohtliku ettevõtte AS Tere Põlva tootmisosakond ohuala (raadius 643 m). AS Tere

Põlva tootmisosakond jääb planeeringualast ca 400 m kaugusele ja Alexela automaattankla ca

80 m kaugusele.

Tanklas käideldakse bensiini, diislikütust ja vedelgaasi. Tankla ohutüübiks on

soojuskiirgus/ülerõhk. Tere AS käitleb ohtlikest ainetest ammoniaaki, naatriumhüdroksiidi,

väävelhapet ja lämmastikhapet. Ohutüübiks on mürgisus.

AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsis on välja toodud, et peamiseks tootmisosakonna

territooriumil on ammoniaagi leke. Leke võib tekkida mitme sündmuse tagajärjel:

1. Ammoniaagisüsteemi avarii

Ammoniaagi lekkimisel on ohustatud objektideks inimesed, keskkond. Ohuala suurus sõltub

mitmest erinevast teguris: lekke suurusest, ilmastikuoludest, keskkonnast, tuule suunast.

Inimesele tekitatud kahju võib olla raskendatud hingamisest kuni hukkumiseni.

Keskkonnale tekitatud kahju ei ole pikaajalise iseloomuga, ammoniaak aurustub ning ohus

kontsentratsioon lahustub kuni loomulikus keskkonnas valitseva foonini.

Varale ammoniaagi lekkimine kahju ei tekita (väljaarvatud lekkimise koht süsteemis) ning seda

aspekti ei käsitle riskianalüüsis. Plahvatus, mis võib tekkida ammoniaagi lekkimisel

ammoniaagi ja õhu segul, saab toimuda ka süüteallika olemasolul (ainult siseruumis), kuid see

vähetõenäoline. Ammoniaagiseadmete ruumides ei kasutata rasketehnikat (tõstukid, laadurid)

ning kuna torustik kulgeb hoone lae all, siis on torustiku või mahuti purunemine mehhaanilise

vigastuse tagajärjel ebatõenäoline. Kuna ruumid on lukustatud, siis ka kuritahtlikkus on

välistatud. Võimalik on leke ammoniaagiseadmete metalli vananemisest tingitud torustiku või

mahuti purunemise tõttu. Seda ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on

registreeritud TJAs ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ

Inspecta sõltumatu eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale.

Ammoniaak süsteemis jaguneb erinevate ammoniaagiseadmete vahel, mida on võimalik kogu

süsteemist eraldi välja lülitada. Süsteemi eriosad on varustatud kaitseventiilidega, mis jagab

sektsioonideks trassi ja seadmed ning lekete puhul rakenduvad automaatselt, st. lekkega

sektsiooni ammoniaaki lisaks ei pääse.Seadete visuaalne kontroll toimub AS Tere töötaja poolt

igapäevaselt ning AS Kryos esindaja poolt 2xkuus planeeritult. Seadmete tööparameetreid saab

jälgida läbi kaugtöölaua igal ajahetkel. Seadmete korrasoleku eest vastutab AS Kryos, kes

planeerib ka hooldused ja remondid vastavalt vajadusele ning seadmete tootja poolt ettenähtud

intervallide järgi.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ammoniaagi piirmäära ületamise kompressortsehhi õhus süsteem automaatselt seisatakse ning

enne ei saa käivitada, kui on inimene käinud kohapeal tuvastamas asjaolusid. Arvesse võttes

eelpool kirjeldatud võimalikke ohte ning nende tekke minimeerimiseks rakendatud tegevusi, on

ammoniaagileke on vähetõenäoline.

2. Tulekahju

Tulekahju võib olla algsündmuseks, mille tagajärjel võib ammoniaak süsteemist lekkida, kuid

hooned, kus asub ammoniaak, on tootmishoonest ning alajaamast eraldi, siis tõenäosus väike,

et tekkiks ammoniaagi paiskumine atmosfääri. Tere AS Põlva tootmishoone kuulub TP-1

tuleohuklassi, seega tuleoht ja tule leviku võimalus on vähese või mõõduka tõenäosusega (EVS

812-4:2011 )

3. Kuritahtlikult tekitatud õnnetus

Maailmas on toimunud palju protsesse, mis on muutnud terroriaktid võimalikuks ka Eesti

territooriumil. Vastav akt võidakse toime panna nii ettevõtte territooriumil kui ka

lähedalasuvates ettevõtetes. Terroriaktiga võivad kaasneda tulekahju, plahvatused,

ammoniaagileke ja reostus. Territoorium on suletud ning ööpäevase valve all. Kirjeldatud

olukord on ettevõtte territooriumil vähe tõenäoline.

Ohtude kirjeldused ja tagajärjed AS Alexela automaattankla ohualas:

Tabel 3. väljavõte AS Alexela riskianalüüsist

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Vastavalt juhendile „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine“ asub planeeringuala mõlema ohtliku ettevõtte ohuala tsoonis

III: ohtlik ala. Vastavalt juhendis välja toodud otsustamise maatriksile on lubatud antud tsoonis

ehitised, mille kasutusotstarbest lähtuvalt on lubatud ehitise tundlikkuse astmed 1 (tavaline

töökeskkond), 2 (üldine avalikkus) ja 3 (tundlik avalikkus). Tundlikkusega 4 ehitisi ei ole

aktsepteeritav ehitada ohualasse.

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu koos tundlikkusega on välja toodud sama juhendi lisas 1.

Vastavalt lisale 1 on planeeritav hoone (milleks võib olla kas 12130 toitlustushoone (restoran/

kohvik, baar või söökla/muu toitlustushoone), 12310 kaubandushoone (kaubandushoone/ kiosk/

oksjoni-, turu või näitushall/ muu kaubandushoone), või 12330 teenindushoone (ilu- ja

isikuteenuste hoone/ sõidukite teeninduse hoone/ muu teenindushoone)) tundlikkusega 2

(suletud netopind 250 - 5000 m2) ja jääb III tsooni (ohtlik ala). Riskimaatriksist lähtuvalt on III

tsoonis lubatud 2 tundlikkuse astmega ehitised. Maatriksist tulenev otsus on „JAH“. Seega

planeeritavat kaubandus-, toitlustus ja/või teenindushoonet võib ehitada suurõnnetuse ohuga

ettevõtte lähedusse.

Kuna planeeringuga on lubatud ka tanklahoone rajamine siis vastavalt lisale 1 on planeeritav

tanklahoone tundlikkusega 1-3 ja jääb III tsooni. Riskimaatriksist lähtuvalt on III tsoonis

lubatud 1-3 tundlikkusega hooned, kuid tankla puhul on tarvis eraldi otsust Päästeameti poolt.

Olemasolevad ohtlikud ettevõtted mõjutavad planeeritud tegevust nõnda, et hoones tegutsevad

ettevõtted peavad olema teadlikud ohu võimalusest ja selleks ette valmistunud olema.

Kavandatav tegevus ei mõjuta olemasolevaid ohtlike ettevõtteid.

Riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed

AS Tere Põlva tootmisosakonnale on koostatud riskianalüüs, milles on põhjalikult välja toodud

erinevad õnnetuse ennetamise abinõud, mida kõik AS Tere Põlva tootmisosakonna töötjad

peavad rangelt täitma, et õnnetuse juhtumise tõenäosus oleks minimeeritud. Lisaks on ettevõtte

ala turvatud. Ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on registreeritud TJA-

s ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ Inspecta sõltumatu

eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale. Ennetuse abinõudeks on AS Tere Põlva

tootmisosakonnal olemasolev sireen, millega teavitatakse elanikkonda tekkinud ohust.

Infovoldikuid jagatakse iga 3 aasta tagant. Sireeni testitakse üks kord kvartalis. Võttes arvesse

eelpooltoodut on õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed ohtliku ettevõtte poolt piisavad.

AS Alexela riskianalüüsis on samuti toodud välja kohustuslikud tegevused ohu ennetamiseks

ning tegevused ohuolukorras.

Planeeringualal tegutseva ettevõtja poolt tuleb tagada õnnetusest tuleneva ohu ja võimalike

tagajärgede ennetamiseks meetmed, milleks on: teabeleht, ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaan, vajalikud isikukaitsevahendid, käitumisjuhised ja määrama ettevõttes isiku, kes

hädaolukorras evakueerimise eest vastutab. Seega peab planeeringualal tegutsev ettevõtja

koostama enda ettevõttes juhised konkreetses ohuolukorras tegutsemiseks, rakendama

ennetusmeetmeid ning veenduma, et kõik planeeringualal töötavad isikud oleksid teadlikud

ennetusmeetmetest ja hädaolukorra lahendamise plaanist.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi

esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub katastriüksuse maksimaalses kasutamises hoonestuse tihendamisega olemasolevas

asukohas. Lisaks luuakse atraktiivne ajaveetmise koht (näiteks kauplus ja/või söögikoht),

korrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ja luuakse uusi töökohti. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil kontaktvööndi elanikele ja äri-

ja tootmishoonete kasutajatele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, AS Põlva

Vesi). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse

tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on

kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega. Riigitee alusele maaüksusele

tehnovõrkude rajamiseks tuleb notariaalne isikliku kasutusõiguse leping sõlmida ka maa

omanikuga (Transpordiamet). Riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel ei ole

isikliku kasutusõiguse seadmine mitte soovituslik, vaid kohustuslik.

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Jaama tn 59a Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS

Tere Põlva tootmisosakond)

87 Põlva

ringtee L5

Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (AS

Põlva Vesi)

Isiklik kasutusõigus – planeeritud gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)

Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaablid (Elektrilevi

OÜ)

Jaama tn 16b Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaabel (Elektrilevi

OÜ)

Energia tn 9 Teeservituut juurdepääsu tagamiseks

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele

projektidele.

Detailplaneering realiseeritakse järgmiste etappidena:

• I etapp – mahasõidu rekonstrueerimine ja juurdepääsutee rajamine;

• II etapp – ärihoone rajamine koos parkimisalaga ja hoone tehnovõrkudega varustamine;

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike

õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada

naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi

igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima krundi omanik. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Lahendada tuleb hoone

projekti käigus täpsemalt hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine krundil.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused

olemasolevate tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Jaama tn 59a katastriüksusele ei väljastata mistahes hoone ehitusluba, kuni on välja ehitatud

planeeritud juurdepääsutee. Planeeritud juurdepääsutee rajamise kohustus lasub

detailplaneeringust huvitatud isikul, kes vastava projekti tellib ja välja ehitab. Juurdepääsuteele

tuleb seada Energia tn 9 omanikuga teeservituut. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid

kui pole välja ehitatud nõuetekohast lisanduvat tuletõrje veevõtukohta.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

24

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

on tarvis kaasata Transpordiamet menetlusse.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste

juurdepääsutee (asub Energia tn 9-l), planeeritud jalakäijate ja jalgratturite riigiteele

juurdepääsutee ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Põlva

Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad selleks halduslepingu, milles

lepitakse kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks

otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja

kasutamise tingimused.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tiia Zuppur

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 05.03.2024 nr 7-1.2/24-7-5

Meie 15.03.2024 nr 7.2-2/24/14375-6

Jaama tn 59a katastriüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneeringu

(katastritunnus 62001:005:0040, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused

Jaama tn 59a katastriüksusele kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone rajamiseks. Planeeringut

on korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel meie käest nõuded projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. Jaama tn 59a – Seletuskiri

2. Joonis 4 – Põhijoonis

3. Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

P-23

1

8

POS1 // ÄK100%

12m/ 5m 1500

3 (1/2)

2/1 4660

87 Põlva ringtee

62 K

an ep

i-L ee

va ku

te e

Tuletõrje veemahuti

Kuivhüdrant

4

4

9, 9

18 ,4

30

5,8

17,7

25,6

min 6.1

PÕHIJOONIS Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2023

Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Aurum Capital OÜ

Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

Haljastusega kaetud ala

Leppemärgid

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik

17. jaanuar 2024 1:5004

Krundi ehitusõiguse aken

Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(ärihoone/abihoone)

Ehitisealune pindala (m2) Hoonete

arv krundil (põhihoone/ abihoone)Korruste arv

(põhihoone/abihoone) Krundi suurus

(m2)

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Pos nr.// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk

Lubatud maksimaalne korruselisus (ärihoone/abihoone) 2 / 1

Lubatud katusekalded 0 - 25°

Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus

Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen, kivi

Lubatud piirete materjal metall, puit, taimestik

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Pos nr// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a

Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve Kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK**) 100% Hoonete suurim lubatud arv või nende

puudumine maa-alal 3

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1500 m2

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus

12 m / 5 m ärihoone / abihoone

Olemasolev tee

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud POS 1 hoonestusala

Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*

Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*

Juurdepääs sõidukitega kinnistule

P-40 Planeeritud parkimiskohtade arv*

Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*

Planeeritud parkimiskoht*

1 Positsiooni nr.

Planeeritud jalakäijate ala (nt vahedega sillutiskivid) *

Soovituslik kõrghaljastuse asukoht

Soovituslik istepingi asukoht* Soovituslik jalgratta parkla asukoht*

Kaubaveo võimalik sissepääs*

Planeeritud elektrikomplektalajaam*

**sh on lubatud ka krundi kasutamise sihtotstarbena ÄH - tankla ja teenindushoone maa

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Sissepääs ärihoonesse*

1

8

87 Põlva ringtee

VLP

62 K

an ep

i-L ee

va ku

te e

ELP

V1

KLP

SK1

SK1

õli-ja liivapüüdur

väljavool kraavi/nõvasse

Tuletõrje veemahuti

Kuivhüdrant

GLP

SLP K1

K1

4

4

9, 9

18 ,4

30

5,8

17,7

25,6

min 6.1

Rajada kinnisel meetodil

Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*

Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*

Juurdepääs sõidukitega kinnistule

Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*

1 Positsiooni nr.

TEHNOVÕRKUDE JOONIS Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-1-2023

Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Aurum Capital OÜ

Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

Leppemärgid

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik

17. jaanuar 2024 1:5005

Krundi ehitusõiguse aken

Olemasolev tee

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud POS 1 hoonestusala

Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*

Planeeritud juurdepääsutee (kõvakattega)*

Sissepääs ärihoonesse*

K1

Planeeritud veetorustik

V1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik

Planeeritud keskpingekaabel

Planeeritud sidekaabel SK1 Planeeritud sademeveetorustik Planeeritud gaasitorustik

Planeeritud madalpingekaabel

VLP

ELP KLP

GLP Planeeritud gaasiliitumispunkt*

Planeeritud veeliitumispunkt*

Planeeritud kanalisatsiooniliitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

Planeeritud tehnovõrgu servituut/isikliku kasutusõiguse ala*

Planeeritud teeservituut*

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel meetodil.

SLP Planeeritud side liitumispunkt*