Otsus

PÕLVA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Põlva

27.06.2023 nr 2-3/315

Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine

Põlva linnas Jaama tn 59a kinnisasja omanik esitas Põlva Vallavalitsusele 25.04.2023 ettepaneku

algatada detailplaneeringu koostamine Põlva linnas Jaama tn 59a asuvale katastriüksusele.

Ettepanekuga taotletakse detailplaneeringu algatamist ca 4660 m 2 suurusel alal, eesmärgiga

rajada alale 1 ärihoone, kuni kaks abihoonet ning nende toimimiseks vajalikud tehnovõrgud.

Planeeringuala suurus on 4660 m 2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus

62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m 2 ,

kinnisturegistri nr 158438).

Jaama tn 59a katastriüksusel ei ole hooneid ega rajatisi. Planeeringualale ulatub riigitee

kaitsevöönd. Planeeringualal puuduvad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja

sideühendustega. Planeeringuala piirneb kahest küljest riigiteega: lõunast 87 Põlva ringtee

(liikluspinna nimi Mammaste tee) ja idast 62 Kanepi-Leevaku teega (liikluspinna nimi Jaama

tänav). Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole, teisele poole Jaama tänavat

jäävad kaubandushooned. Planeeringuala on pinnasega täidetud, järskude nõlvadega põhja-lääne

suunas. Katastriüksusel ei ole juurdepääsu riigiteelt ning planeeringu algatamise ettepanekus

soovitud ristmik asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva bussipeatuse kõrval ning bussipeatus

jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse. Transpordiameti hinnangul eeldaks planeeringu

algatamise ettepanekus soovitud asukohta ristmiku rajamine riigitee ümberehitamist, mille

käigus tuleks likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele

vasakpöörderada ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Juurdepääsu rajamine

planeeringualale on võimalik olemasoleva ristumiskoha kaudu Energia tn 9 katastriüksuselt

(katastritunnus 62201:001:1347).

Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav

linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Jaama tn 59a katastriüksus asub Põlva linnas ning

soovitud ärihoone on ehitusloa kohustuslik, seega on detailplaneeringu koostamine nõutav.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Jaama tn 59a katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarve

ärimaaks, anda ehitusõigus ühe ärihoone ja kuni kahe kõrvalhoone püstitamiseks, lahendada

juurdepääs planeeringualale ja liikluskorraldus ning anda lahendused hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike tehnovõrkudele ja -rajatistele.

Jaama tn 59a katastriüksus asub Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 kehtestatud

Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ määratud segahoonestusega alal (tähis S) Raudtee asumis.

Raudtee asumis on segahoonestusega alal krundi miinimumsuuruseks 1300 m 2 , lubatud suurim

maapealne korruselisus on 3 korrust (väikeelamutel 2). Detailplaneeringu algatamise ettepanekus

toodud detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringuga kooskõlas.

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva

maakonnaplaneering 2030+ seab eesmärgiks suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset

sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist. Linnalise asustuse alad, sealhulgas

Põlva linn ja selle lähiümbrus, on Põlva maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua

kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes

koonduvad töö- ning elukohad. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks

tagatiseks elukvaliteedi tagamisel ka maalises piirkonnas. Kompaktne linnaline asustus

võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused

võimalikult madalal tasemel. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud detailplaneeringu

eesmärk vastab maakonnaplaneeringus sätestatule.

Planeeringuga avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse või muude tehnorajatiste planeerimisel peab huvitatud isik arvestama, et Põlva

vald sõlmib avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks huvitatud

isikuga halduslepingu. Halduslepingu tingimustes lepitakse kokku hiljemalt detailplaneeringu

vastuvõtmisel. Samuti ei võta Põlva vald kohustust rekonstrueerida Energia tn 9-le viivat

ristumiskohta riigiteega ega ehitada välja juurdepääsuteed planeeringualale.

Planeerimisseaduse § 129 lõige 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise

lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või

4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on vajalik koostada planeeringuala ja selle ümbrust

kattev topo-geodeetiline uuring ning planeeringuala ehitusgeoloogiline uuring.

Põlva Vallavalitsus sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise ja vajalike

uuringute tellimise ja rahastamise õiguste üleandmiseks.

Põlva Vallavolikogu 13.12.2017 otsusega nr 1-3/64 on Põlva Vallavalitsusele delegeeritud

planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud

ülesanded.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 alusel ning arvestades ülaltoodu ja esitatud detailplaneeringu

koostamise algatamise ettepanekuga, annab Põlva Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse (katastritunnus 62001:005:0040)

detailplaneering eesmärgiga muuta katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarve ärimaaks, anda

ehitusõigus ühe ärihoone ja kuni kahe kõrvalhoone püstitamiseks, lahendada juurdepääs

planeeringualale ja liikluskorraldus ning anda lahendused hoonete ja rajatiste toimimiseks

vajalike tehnovõrkudele ja -rajatistele. Planeeringuala suurus on 4660 m 2 vastavalt lisale 1.

2. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal koostada detailplaneeringu

lähteseisukohad ja esitada need detailplaneeringu koostajale.

3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne Põlva vallale kohustust avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate

kulude kandmiseks kui sõlmitavas halduslepingus ei sätestata teisiti.

4. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal:

4.1. teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja Põlva

valla veebilehel;

4.2. teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest maakondliku levikuga ajalehes

Lõunaleht ja Põlva Vallavalitsuse infolehes Põlva Teataja;

4.3. teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest planeeringuala piirinaabreid,

koostöötegijaid ning teisi kaasatavaid isikuid.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Martti Rõigas /allkirjastatud digitaalselt/

vallavanem Heiki Kolk

vallasekretär

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

info@polva.ee

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 28.06.2023 nr 7-1.2/23-44-1

Meie 24.07.2023 nr 7.2-2/23/14375-2

Seisukohtade väljastamine Jaama tn 59a

katastriüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Põlva linna Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus

62001:005:0040, edaspidi planeering) algatamisest Põlva Vallavalitsuse 27.06.2023 korraldusega

nr 2-3/315.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringualale ühe äri- ja kuni kahe abihoone ning nende

toimimiseks vajalike tehnovõrkude kavandamine.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 62 Kanepi-Leevaku km 21,89-21,95 ja nr 87 Põlva ringtee

km 2,89-2,96. Riigiteede keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 4358 ja 2781 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringualale puudub juurdepääs. Juurdepääsuna kasutada naaberkinnistu (Energia tn 9,

katastritunnus 62201:001:1347) olemasolevat ristumiskohta riigitee nr 62 km 22,027.

Planeeringu realiseerimine eeldab nimetatud ristumiskoha rekonstrueerimist (vt ka p 15).

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada

ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Ristmik

kanaliseerida ning näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2 (3)

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

planeeringuala kontaktalas paiknevate planeeringute ja projektide lahendustega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb vastavalt EhS § 99 lg 3 taotleda

meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneeringu algatamine

2. Lisa

Tuuli Tsahkna

58073001, Tuuli.Tsahkna@transpordiamet.ee