| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/14375-5 |
| Registreeritud | 13.03.2024 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põlva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põlva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
PÕLVA VALLAVALITSUS
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Tuuli Tsahkna
Transpordiamet
Teie: 26.02.2024 nr 7.2-2/24/14375-4
Meie: 05.03.2024 nr 7-1.2/24-7-5
Põlva linnas Jaama tn 59a
katastriüksuse detailplaneeringu
esitamine kooskõlastamiseks
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse
detailplaneeringu.
Detailplaneeringut on täiendatud vastavalt Transpordiameti 26.02.2024 kirjas nr 7.2-2/24/14375-
4 toodud ettepanekutele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Zuppur
arhitekt-planeerija
Lisa: Põlva linas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
5347 1669, [email protected]
Deltas järjena 7.2-2/24/14375-4
Põlva maakond Põlva linn Jaama tn 59 detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Riigitee nr 62 Kanepi-Leevaku km 21,89-21,95
Taotleja: Tiia Zuppur, [email protected]
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 5, 2024 3:45 PM
To: Tuuli Tsahkna <[email protected]>
Subject: Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
|
PÕLVA VALLAVALITSUS
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Tuuli Tsahkna
Transpordiamet
Teie: 26.02.2024 nr 7.2-2/24/14375-4
Meie: 05.03.2024 nr 7-1.2/24-7-5
Põlva linnas Jaama tn 59a
katastriüksuse detailplaneeringu
esitamine kooskõlastamiseks
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse
detailplaneeringu.
Detailplaneeringut on täiendatud vastavalt Transpordiameti 26.02.2024 kirjas nr 7.2-2/24/14375-
4 toodud ettepanekutele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Zuppur
arhitekt-planeerija
Lisa: Põlva linas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
5347 1669, [email protected]
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-1-2023
Detailplaneeringu ID: 30101637
PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Aurum Capital OÜ
Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2023
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 8
7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ................................................................. 9 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 21 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 22 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 23
8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......25
Detailplaneeringu koosseis
• Detailplaneeringu seletuskiri
• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000
• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500
• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500
• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
• Huvitatud isiku, Aurum Capital OÜ (registrikood 14239704), poolt 25.04.2023.a.
esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Jaama tn 59a asuvale
katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 ja väljastatud
lähteseisukohad Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksusele detailplaneeringu
koostamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala
suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus
62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,
kinnisturegistri nr 158438). Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Jaama tn 59a katastriüksuse maa kasutamise
sihtotstarve ärimaaks, anda ehitusõigus ühe ärihoone ja kuni kahe kõrvalhoone püstitamiseks,
lahendada juurdepääs planeeringualale ja liikluskorraldus ning anda lahendused hoonete ja
rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkudele ja -rajatistele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 „Põlva linnas Jaama tn 59a
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;
• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
• Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla
üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneering
2029+
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
• Põlva Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 1-3/22 vastuvõetud Põlva valla
üldplaneering
• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;
• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-
1/17/676).
• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (Põlva Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 39);
• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri
30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
• Maa-ameti kaardimaterjal.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Emil Geodeesia OÜ poolt mai 2023.a.
Töö nr 09-23. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Vastavus üldplaneeringule
Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla üldplaneeringu
2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi on tegemist
segahoonestusalaga (S). Tegemist on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava
taristu ehitamiseks ette nähtud alaga. Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi asub
planeeringuala Raudtee ehituslikus piirkonnas, mis on sobilik ettevõtluse arendamiseks.
Üldplaneeringuga on kavandatud järgmised arengud raudtee asumis: „Jätkata Raudtee asumi
arendamist mitmekesise (-otstarbelise) linnaruumina. Kuigi asumisse on koondatud tööstus-,
ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paikneb siin ka väljakujunenud elamuala, riigikaitseline
ala ja lõplikult elluviimata segahoonestusala. Raudtee asumis on oluline vältida tootmisaladelt
ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid ja vajadusel tuleb neid leevendada.
Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva Põlva
valla üldplaneeringuga 2029+.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Skeem 2. Väljavõte kehtestatud Põlva valla üldplaneeringust 2029+
(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)
Lisaks arvestatakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel oleva vastu võetud
üldplaneeringuga. Koostamisel on arvestatud üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.1
„Üldised tingimused“ toodud nõudeid. Lisaks on Raudtee piirkonda määratud täiendavateks
tingimusteks: ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 1500 m2; täisehituse protsent
40%; üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m;
piirde kõrgus elamumaal; avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m; lubatud
on ühised parkimisalad.
Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi asub planeeringuala tulevasel segakasutusega alal,
täpsemalt äri- ja teeninduse maa-alal (tähis SE). Segakasutusega äri ja teeninduse maa-alal on
läbisegi valitsus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste, kirikute,
koguduste ja riigikaitse maa-ala ning neid teenindav maakasutus, elamud ja neid teenindav
maakasutus (sh puhke- ja haljasalad), äri- ja teenindusettevõtted, laopinnad, tanklad, turud ja
olulise keskkonnamõjuta tootmisettevõtted. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja
arendamata.
6.2 Olemasolev olukord
Planeeringuala suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus
62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,
kinnisturegistri nr 158438).
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Jaama tn 59a katastriüksusel ei ole hooneid ega rajatisi. Planeeringualale ulatub riigitee
kaitsevöönd. Lisaks läbivad planeeringuala Tere AS kanalisatsioonitorustikud. Planeeringualal
puuduvad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega ning planeeringuala
vahetus läheduses ei asu kaugküttetorustikke. Planeeringuala piirneb kahest küljest riigiteega:
lõunast 87 Põlva ringtee (liikluspinna nimi Mammaste tee) ja idast 62 Kanepi-Leevaku teega
(liikluspinna nimi Jaama tänav). Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole,
teisele poole Jaama tänavat jäävad kaubandushooned.
Planeeringuala on pinnasega täidetud, järskude nõlvadega põhja-lääne suunas. Jaama tn 59a on
koostatud detailplaneeringuga samaaegselt (välitööd tehti objektil 23.10.2023.a.) ka
geoloogiline uuring, millega on võimalik täpsemalt tutvuda detailplaneeringu lisade kaustas.
Planeeringuala jääb mattunud ürgoru veerele. Varasema uuringu järgi (EGF-2627) esines alal
turbakiht ning kus kinnistu maapinda on tõstetud kuni ~6 m ulatuses. Pinnakate koosneb
valdavalt täitest, jääjärvelisest ja -jõelisest liivast ja liustikulisest moreenist. Aluspõhjaks on
Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki lademe liivakivi. Uuringu tulemustes kirjeldati, et
ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,
geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide(kiht
1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt
kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa
lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad
süvitada moreeni (kiht 8b). Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid,
lihtsam on säilitada olemasolevat veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide
rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud
pinnaste parameetrite arvutussuurused määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate
hoonete ehituslikule iseloomule ja detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele
paigutusele.
Katastriüksusel ei ole juurdepääsu riigiteelt ning esialgu mõeldud mahasõit otse Jaama tn 59a
krundi kagunurka asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva bussipeatuse kõrval ning bussipeatus
jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse. Transpordiameti hinnangul eeldaks planeeringu
algatamise ettepanekus soovitud asukohta ristmiku rajamine riigitee ümberehitamist, mille
käigus tuleks likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele
vasakpöörderada ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Juurdepääsu rajamine
planeeringualale on võimalik olemasoleva ristumiskoha kaudu Energia tn 9 katastriüksuselt
(katastritunnus 62201:001:1347).
Planeeringualale ulatuvad ka ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - Alexela AS Põlva automaattankla ja
ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - AS Tere Põlva tootmisosakond. Ohtlike ettevõtete ohualad on
näidatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.
Planeeringualale ulatuvad kitsendused:
• Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole toru
• Riigitee kaitsevöönd 30 m
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 1. Vaade planeeringuala põhjaosale Mammaste teelt
Foto 2. Vaade planeeringualale otse Jaama tänavalt
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.
Planeeringualaga piirnevad sihtotstarbeta maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:
• Põhja ja lääne poolt:
- Energia tn 9, katastriüksuse tunnus 62201:001:1347, sihtotstarbeta maa 100%,
pindala 157 770 m², praeguse info kohaselt on võimalik et sellele katastriüksusele
rajatakse Põlva Päästekomando hoone, täpsem info puudub arengute ja plaanide
osas;
• Lõuna poolt:
- 87 Põlva ringtee L5, katastriüksuse tunnus 62001:004:0395, sihtotstarve
transpordimaa 100%, pindala 46 233 m²;
• Ida poolt:
- Jaama tänav T8, katastriüksuse tunnus 62201:001:1354,sihtotstarve
transpordimaa 100%, pindala 8104 m², sellel katastriüksusel asub kergliiklustee;
Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole, teisele poole Jaama tänavat jäävad
kaubandushooned. Lähim ühistranspordipeatus planeeringuala kõrval Jaama tänaval, lähim
toidupood (Coop Maksimarket) asub planeeringualast otse diagonaalis üle ringtee, lähim
lasteaed (Põlva lasteaed Mesimumm) asub Lina tänaval ja jääb planeeringualast ca 1 km
kaugusele ning lähim kool (Põlva Kool (algkool)) asub samuti Lina tänaval ja jääb
planeeringualast ca 1 km kaugusele).
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu
kohaselt on Põlva linn keskus. Asustuse areng maakonnas tugineb maakonnaplaneeringu järgi
olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule ning arengu suunamisel kasutatakse ära
olemasolevat taristut ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et
asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja
ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise
arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade
ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja
nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“.
Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega
kooskõlas.
Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering
jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus 2029+ toodud nõudeid. Detailplaneeringu
realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt aidatakse kaasa
maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumustega.
Olemasolevad taristu ja riigiteed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva
koormusega toime tulema kui rajatakse nõuetekohane mahasõit naaberkatastriüksusele
(Energia tn 9). Planeeritud krundi piire ei muudeta ja ärihoone sobitub sealsesse linnakeskkonda
kuna üle tee ja vahetus läheduses on juba ärihooned.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga määratakse Jaama tn 59a krundile sihtotstarve ärimaa 100% (krundi
kasutamise sihtotstarve kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ), hoonestusala ja
ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone rajamiseks.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud
ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud
joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud arvestades maapinna reljeefi,
olemasolevaid tehnovõrke (Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi piir) ja riigitee
kaitsevööndi piiri. Põhja ja lääne suunast on hoonestusala suures osas 4 m kaugusel.
Hoonestusala sees on võimalik krundi omanikul vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast
välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke,
parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid väikeehitisi (alla 20
m2 ehitisealuse pinnaga) nagu näiteks prügikastide varjualune ja elektrikomplektalajaam.
7.2 Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1
„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla
lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on
lubatud rajada krundile Pos 1 kokku kolm hoonet (ärihoone, abihoone ja komplektalajaam),
mille maksimaalne ehitisealune pind kokku on 1500 m2.
Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud ärihoone asukoht ja suurus on
illustreeriv ja täpne lahendus hoone asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti
käigus.
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
* sh on lubatud krundi kasutamise sihtotstarbena ka tankla ja teenindushoone maa (ÄH)
Pos
nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(ärihoone/abihoone)
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
Hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
(ärihoone/abihoone)
1
Kaubandus-,
toitlustus ja
teenindushoone
maa (ÄK*)
100%
3 (1/2) 1500 m2 12 m / 5 m
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Lisaks hoone suurimale lubatud ehitisealusele pinnale määrataks ka detailplaneeringuga
hoone maksimaalne lubatud suletud brutopind, mis on antud juhul 2300 m2.
Suletud brutopind:
• Korruse suletud brutopind on mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust
ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava või
kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool.
• Suletud brutopinna sisse ei arvestata rõdu, lodža, terrassi, estakaadi, välistrepi ja muu
taolise pinda.
• Kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk
aatrium, arvatakse selle pind ühekordselt selle korruse suletud brutopinna hulka,
millega samas tasapinnas paikneb ruum või ruumi osa põrand.
• Kui hoones on mitut korrust ühendav liftišaht või ava lifti jaoks, arvatakse selle pind
suletud brutopinna sisse kõigil lifti liikumisteele jäävatel korrustel.
• Hoone suletud brutopind on kõigi korruste suletud brutopindade summa.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud maksimaalne korruselisus
3. Lubatud katusekalded
4. Lubatud katuse tüüp
5. Lubatud katusekatte materjal
6. Lubatud piirete materjal
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk
Lubatud maksimaalne korruselisus
(ärihoone/abihoone) 2 / 1
Lubatud katusekalded 0 – 25°
Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus
Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen ja kivi
Lubatud piirete materjal metall, puit, hekk (taimestik)
Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed
nõuded hoonete“.
Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Arhitektuurne lahendus võiks
hakata keskkonda ise kujundama. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda
sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja
detailplaneeringus määratud hoonestusalast ja lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.
Nõuded vundamendile
Vundamenditüübi valikul tuleb arvestada ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande (vt täpsemalt
lisade kausta) tulemusi.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,
geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide (kiht
1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt
kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa
lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad
süvitada moreeni (kiht 8b). Kaevetööde käigus tuleb silmas pidada, et sügavamad kaevikud
tuleb kindlustada, kuna veeküllastunud liivpinnased (täide) ei hoia kaevikus seina. Samuti on
moreen ja teised savipinnased on tundlikud külmumisele ning leondumisele. Vee alla jäädes
need leonduvad ja kaotavad oma geotehnilistes omadustes. Vesi tuleb moreeni pealt koheselt
eemaldada. Leondunud pinnas tuleb asendada tihendatud mineraalpinnasega.
Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid, lihtsam on säilitada olemasolevat
veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest
arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud pinnaste parameetrite arvutussuurused
määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate hoonete ehituslikule iseloomule ja
detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele paigutusele. Hoonete/rajatiste
vundamentide projekteerimiseks tuleb vajadusel teha ehitusgeoloogilised põhiuuringud, et
määrata lähteandmed hoone/rajatise vundeerimiseks konkreetses ehitise asukohas.
Piirded
Selleks, et planeeritav hoone sulanduks keskkonda paremini ei ole krundi piiridele ulatusliku
piirdeaia rajamine lubatud. Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks
oleks eelkõige turvalisuse tagamine (nt materjalide, taarapakendite, vms ladustamisel
väljaspool hoonet) ja rajada piirdeaed läänepoolsele osale, et sealt nõlvast keegi alla ei sõidaks
või kukuks. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,8 m. Piiretena on soovitatud
kasutada läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Läbipaistmatute piirdeaedade ja võrkaedade
rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima
rajatava hoonestusega.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala piirneb riigiteedega nr 62 Kanepi-Leevaku km 21,89-21,95 ja nr 87 Põlva
ringtee km 2,89-2,96. Riigiteede aastakeskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on
vastavalt 4358 ja 2781 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h. Riigitee kaitsevöönd on 87
Põlva ringtee poolt 30 m ja 62 Kanepi-Leevaku tee poolt 10 m riigitee äärmise sõiduraja servast.
Jaama tn 59a kinnistule puudub juurdepääs. Planeeringualale otse 62 Kanepi-Leevaku teelt
juurdepääsu rajamiseks esmaselt mõeldud ristmik asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
bussipeatuse kõrval, mis tähendab, et bussipeatus jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse.
Ristmiku rajamine sinna asukohta eeldab riigitee ümberehitamist, mille käigus tuleb
likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele vasakpöörderada
ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Eelnevat arvesse võttes soovitab Transpordiamet
kavandada juurdepääsu Jaama tn 59a kinnistule riigitee km 22,027 olemasolevaristumiskoha
kaudu läbi naaberkinnistu (Energia tn 9, katastritunnus 62201:001:1347).
Foto 3. Vaade olemasolevale mahasõidule
Tulenevalt eelnevast on planeeritud rekonstrueerida Energia tn 9 asuv mahasõit ja rajada
kõvakattega juurdepääsutee (minimaalse laiusega 6,1 m) üle Energia tn 9 katastriüksuse.
Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded riigitee
ristumiskoha ehitamiseks. Põlva Vallavalitsus on nõus, et juurdepääsuks Jaama tn 59a
katastriüksusele kasutatakse Energia tn 9-l olevat ristumiskohta, sh juurdepääsu väljaehitamise
kohustust vald endale ei võta. Juurdepääsutee projekteerimise ja välja ehitamise tööde eest
tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus (sh kandub omandiõiguse muutumisel
edasi järgnevale omanikule).
Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Põlva valla koostamisel oleva üldplaneeringu raames,
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel, koostasid konsultatsiooniettevõtted Kajaja Acoustics
OÜ ja Hendriskon & Ko Põlva linna ja lähialade mürakaardi. Selle järgselt vastab müratase
planeeringualal normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 55…65 dB ja
öisel ajal (23:00-07:00) vahemikus 50...55 dB.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Müratasemed päeval Müratasemed öösel
Projekteerimisel tuleb tagada:
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60
dB (va teepoolsel küljel kus see on 70 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on
60 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides.
Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada
müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate
standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Võttes arvutuse
tegemisel arvesse, et tegemist on ärikinnistuga, millele on kavandatud kaubandus-, toitlustus-
ja teeninduspinnad. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel vastavalt
rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on määratud suurim lubatud
brutopind 2300 m2, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse aluseks standardis
toodud määratlust 6 „Supermarket, kauplus“ ja liigitust II kuni IV keskuse klass (normatiiv
n=1/100)) minimaalne parkimiskohtade arv 23 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise
staadiumis lahendada ka jalgrataste parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv
on standardi järgi supermarketi kohta 10 jalgratta kohta. Täpne sõidukite parkimise lahendus
tuleb lahendada projekteerimisel.
Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• Parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires ning projekti raames tuleb arvestada
parkimise normide, linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
põhimõtetega. (Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad,
jalgratturid ja üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii
ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);
• Avaliku kasutusega hoone ja ala juurde tuleb rajada ligipääsetav ja keskse asukohaga
jalgrattaparkla või hoiukoht. See võimaldab ratta lukustamist ja järelevalvet ning on
soovitatavalt varikatusega;
• Alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele
elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste
seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,
mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik
paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto
laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna
elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on
laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus
ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud
ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada
materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %
ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on
soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused
krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel
meetodil.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud
millega on võimalik liituda. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade
kaustas). Võimalik vee- ja kanalisatsioonitorustike ühenduspunkt asub 87 Põlva ringtee
katastriüksusel kergliiklusteel. Seega planeeringualale rajatav hoonete vee- ja
kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.
Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht
leitakse projekteerimise staadiumis.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Planeeritav veevajadus sõltub töötajate arvust (30 L töötaja kohta). Näiteks 30 töötaja puhul 0,9
m3/ööpäevas ja planeeritava ärajuhitava reovee koguse loetakse sellega võrdseks.
Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse vee liitumispunkt Jaama tn 59a
veevarustus sõlmest V9-11-1 (maakraan) ja reovee ärajuhtimiseks rajatakse liitumispunkt
krundi piirile (kontrollkaev) ja Jaama tn 59a reovesi juhitakse kaevu K9-10. Liitumispunktidest
rajatakse hooneteni majaühendustorustikud. Kinnistutele planeeritavate hoonete
kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-
ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide
või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse keelatud ühenduseks sademe- ja
drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
Lisaks läbib planeeringuala Vabriku tn 3 asuv Tere AS tootmishoonet teenindav
kanalisatsioonitorustik. Olemasolev torustik on vajalik AS Tere Põlva tootmisosakonna tööks
ja seetõttu seda ei ole lubatud likvideerida. Kuna olemasolev kanalisatsioonitorustik jääb
eramaadele tuleb seda maaomanike ja AS Tere vahel notariaalne reaalservituut või õisiklik
kasutusõigus.
Liitumispunktide, ühisveevärgitorustiku ja ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine saab toimuda
läbi liitumistasu kinnistuomaniku või arendaja poolt, mis on võrdne liitumispunktide ja ÜVK
torustike projekteerimise/väljaehitamise/omanikjärelevalve maksumusega.
7.6.2 Sademevesi
Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on keerukas, sest sademevett võib koguneda palju, kui
rajatakse parkla (joonisel 4 näidatud parkla ca 800 m2) ja lähedal asuvad sademeveetorustikud
asuvad riigitee ääres kõrgemal kui planeeringuala, mistõttu sademeveetorustikku sademevett
juhtida ei ole võimalik. Tulenevalt eelnevast tuleb sademevesi juhtida mõnda olemasolevasse
kraavi või muusse veekogusse. Üleliigse sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud rajada
asfalteeritud parkimisalale sademeveetorustik koos kogumis- ja restkaevudega, mis suubub
lõpuks planeeringuala põhjanurka nõlva. Sademevesi imbub seal vaikselt maapinda kuna orus
asub kõrghaljastus. Üleliigne sademevesi on võimalik osaliselt immutada ka krundisiseselt
krundi lõunaosas. Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine
eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et vähendada koormust
sademeveekanalisatsioonile. Viibeaega suurendavad looduslähedased sademeveelahendused
nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid),
kasvukast, nõva ja vihmapeenar. Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse
võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad
sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi
Vallavalitsus). Projekteerimisel tuleb leida ka täpne asukoht õli- ja liivapüüdurile. Joonisel 5
näidatud torustike asukohad on üks võimalik lahendus ning täpsed sademeveetorustike
asukohad määratakse projekteerimise staadiumis.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest
olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest.
Planeeringuala lähistel paikneva T-tüüpi maapealsete hüdrantide asukohad:
• Jaama tn 16b lähedal olemasolev T-tüüpi MP hüdrant nr 5 (X=6440390.74,
Y=681418.90)
Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Vajalik tuletõrje vooluhulk 20 l/s. Kuna olemasolev hüdrant (nr 5) tagab vooluhulga 15 l/s, siis
tuleb paigaldada planeeringuala põhjaosasse lisanduv tuletõrjeveemahuti mis on minimaalselt
mahuga 50 m3.
Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega,
ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida
projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021
määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning standardist EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk
7.1.2. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada Jaama tn 59a omaniku poolt enne ärihoonele
kasutusloa väljastamist.
7.6.4 Elektrivarustus
Elektriliitumiseks on planeeritud paigaldada uus komplektalajaam. Uue alajaama toide tuleb
projekteerida sisselõikega 10 kV maakaabelliinilt 0110028. Uuest planeeritud alajaamast näha
ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu juurdepääsutee äärde rajada liitumiskilp ja
jaotuskilp.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb
rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse
projekteerimise staadiumis.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).
Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning
nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada
kinnisel meetodil. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustuseks on lubatud kaks alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;
2) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis asub planeeringuala vahetus
läheduses.
1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on
elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh
päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on
kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja
kivisüsi.
2) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast Põlva B3 gaasitorustikust (EHR
kood 220591759). Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus
(terastoru puhul) on liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 3,0
bar. Kinnistu piirile võimalikult lähedale tuleb rajada nõuetele (sh õigusaktidele,
standarditele) vastava liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter
teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla.
Lisaks tuleb lahti kaevatud gaasitorustik ümber isoleerida. Kui sissesõidu tee rajatakse
üle gaasitorustiku siis on vajalik paigaldada tee alla gaasitorustiku kaitsehülss.
Gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik kasutusõigus. Täiendavad
täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,
mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]
Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus.
7.6.6 Sidevarustus
Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast
olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada optiline kaabel singelmode
vähemalt 12-kiuline paigaldada alates sidekaevust 638 kuni hoone andmesidejaotlani ning
otsastada nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Sidekaevu jätta kaablivaru vähemalt 15 meetrit.
Kiudude ühendamise skeem tuleb kooskõlastada Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Terve
sidevõrk peab olema elektriliselt tuvastatav.
Hoonete sisevõrgud tuleb projekteerida ja ehitada krundi omaniku poolt. Paigaldada hoonetesse
vajalikmahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada jaotlast iga äripinnani SM tüüpi optilise
kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6
sidekaablitega. Äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete
ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste
tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus
(ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale
kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaali kaudu. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada
kinnisel meetodil.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringualal asub käesoleval hetkel heinamaa ja väga väikses osas võsa. Haljastuse
kavandamisel ja rajamisel tuleb rakendada haljastuse tõhususe põhimõtteid. Lisaks on
soovituslik parklad liigendada haljastusega, eesmärgiga tagada parklate parem integreerimine
ümbritsevasse miljöösse. Parklate lahenduses tuleb kasutada võimalikult palju haljastatud pinda
sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte tekkimise efekti kui üleujutusohtu.
Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
• krunt peavad olema esteetilised ja heakorrastatud.
• enam kui 20-kohalised parkimisalad tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,
arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel tuleb
arvestada lumevallitusega ning tagada nähtavus ristmikel.
• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda
tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis.
• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu
suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise
põhimõte on et sademevesi tuleb juhtida planeeritud sademeveetorustikesse ja haljasaladele.
Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal ei ole soovituslik kuna
olemasolev pinnas on juba suuresti täidetud. Kui seda siiski soovitakse teha on vajalik teostada
eelnevalt lisanduvad ehitusgeoloogilised uuringud lisatava pinnase püsivuse ja muude
ehituslike tingimuste kohta.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis
3) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete
valvesüsteemide kasutamine.
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et
vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad
jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.
Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid
ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud
tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et
see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada
spetsiaalseid abivahendeid.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
7.8.2 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.8.3 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks).
7.8.4 Ohtlikud ettevõtted ja meetmed ohualal ohu vähendamiseks
Ohtlikke ettevõtete tegevust reguleerib majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18
„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Vastavalt
Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse
jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel arvestada, kas õnnetuse
ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad.
Planeeringualale ulatuvad ohtliku ettevõtte AS Alexela Põlva automaattankla ohuala (raadius
434 m) ja ohtliku ettevõtte AS Tere Põlva tootmisosakond ohuala (raadius 643 m). AS Tere
Põlva tootmisosakond jääb planeeringualast ca 400 m kaugusele ja Alexela automaattankla ca
80 m kaugusele.
Tanklas käideldakse bensiini, diislikütust ja vedelgaasi. Tankla ohutüübiks on
soojuskiirgus/ülerõhk. Tere AS käitleb ohtlikest ainetest ammoniaaki, naatriumhüdroksiidi,
väävelhapet ja lämmastikhapet. Ohutüübiks on mürgisus.
AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsis on välja toodud, et peamiseks tootmisosakonna
territooriumil on ammoniaagi leke. Leke võib tekkida mitme sündmuse tagajärjel:
1. Ammoniaagisüsteemi avarii
Ammoniaagi lekkimisel on ohustatud objektideks inimesed, keskkond. Ohuala suurus sõltub
mitmest erinevast teguris: lekke suurusest, ilmastikuoludest, keskkonnast, tuule suunast.
Inimesele tekitatud kahju võib olla raskendatud hingamisest kuni hukkumiseni.
Keskkonnale tekitatud kahju ei ole pikaajalise iseloomuga, ammoniaak aurustub ning ohus
kontsentratsioon lahustub kuni loomulikus keskkonnas valitseva foonini.
Varale ammoniaagi lekkimine kahju ei tekita (väljaarvatud lekkimise koht süsteemis) ning seda
aspekti ei käsitle riskianalüüsis. Plahvatus, mis võib tekkida ammoniaagi lekkimisel
ammoniaagi ja õhu segul, saab toimuda ka süüteallika olemasolul (ainult siseruumis), kuid see
vähetõenäoline. Ammoniaagiseadmete ruumides ei kasutata rasketehnikat (tõstukid, laadurid)
ning kuna torustik kulgeb hoone lae all, siis on torustiku või mahuti purunemine mehhaanilise
vigastuse tagajärjel ebatõenäoline. Kuna ruumid on lukustatud, siis ka kuritahtlikkus on
välistatud. Võimalik on leke ammoniaagiseadmete metalli vananemisest tingitud torustiku või
mahuti purunemise tõttu. Seda ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on
registreeritud TJAs ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ
Inspecta sõltumatu eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale.
Ammoniaak süsteemis jaguneb erinevate ammoniaagiseadmete vahel, mida on võimalik kogu
süsteemist eraldi välja lülitada. Süsteemi eriosad on varustatud kaitseventiilidega, mis jagab
sektsioonideks trassi ja seadmed ning lekete puhul rakenduvad automaatselt, st. lekkega
sektsiooni ammoniaaki lisaks ei pääse.Seadete visuaalne kontroll toimub AS Tere töötaja poolt
igapäevaselt ning AS Kryos esindaja poolt 2xkuus planeeritult. Seadmete tööparameetreid saab
jälgida läbi kaugtöölaua igal ajahetkel. Seadmete korrasoleku eest vastutab AS Kryos, kes
planeerib ka hooldused ja remondid vastavalt vajadusele ning seadmete tootja poolt ettenähtud
intervallide järgi.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Ammoniaagi piirmäära ületamise kompressortsehhi õhus süsteem automaatselt seisatakse ning
enne ei saa käivitada, kui on inimene käinud kohapeal tuvastamas asjaolusid. Arvesse võttes
eelpool kirjeldatud võimalikke ohte ning nende tekke minimeerimiseks rakendatud tegevusi, on
ammoniaagileke on vähetõenäoline.
2. Tulekahju
Tulekahju võib olla algsündmuseks, mille tagajärjel võib ammoniaak süsteemist lekkida, kuid
hooned, kus asub ammoniaak, on tootmishoonest ning alajaamast eraldi, siis tõenäosus väike,
et tekkiks ammoniaagi paiskumine atmosfääri. Tere AS Põlva tootmishoone kuulub TP-1
tuleohuklassi, seega tuleoht ja tule leviku võimalus on vähese või mõõduka tõenäosusega (EVS
812-4:2011 )
3. Kuritahtlikult tekitatud õnnetus
Maailmas on toimunud palju protsesse, mis on muutnud terroriaktid võimalikuks ka Eesti
territooriumil. Vastav akt võidakse toime panna nii ettevõtte territooriumil kui ka
lähedalasuvates ettevõtetes. Terroriaktiga võivad kaasneda tulekahju, plahvatused,
ammoniaagileke ja reostus. Territoorium on suletud ning ööpäevase valve all. Kirjeldatud
olukord on ettevõtte territooriumil vähe tõenäoline.
Ohtude kirjeldused ja tagajärjed AS Alexela automaattankla ohualas:
Tabel 3. väljavõte AS Alexela riskianalüüsist
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
21
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Vastavalt juhendile „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide
kooskõlastamise otsuse tegemine“ asub planeeringuala mõlema ohtliku ettevõtte ohuala tsoonis
III: ohtlik ala. Vastavalt juhendis välja toodud otsustamise maatriksile on lubatud antud tsoonis
ehitised, mille kasutusotstarbest lähtuvalt on lubatud ehitise tundlikkuse astmed 1 (tavaline
töökeskkond), 2 (üldine avalikkus) ja 3 (tundlik avalikkus). Tundlikkusega 4 ehitisi ei ole
aktsepteeritav ehitada ohualasse.
Ehitise kasutamise otstarvete loetelu koos tundlikkusega on välja toodud sama juhendi lisas 1.
Vastavalt lisale 1 on planeeritav hoone (milleks võib olla kas 12130 toitlustushoone (restoran/
kohvik, baar või söökla/muu toitlustushoone), 12310 kaubandushoone (kaubandushoone/ kiosk/
oksjoni-, turu või näitushall/ muu kaubandushoone), või 12330 teenindushoone (ilu- ja
isikuteenuste hoone/ sõidukite teeninduse hoone/ muu teenindushoone)) tundlikkusega 2
(suletud netopind 250 - 5000 m2) ja jääb III tsooni (ohtlik ala). Riskimaatriksist lähtuvalt on III
tsoonis lubatud 2 tundlikkuse astmega ehitised. Maatriksist tulenev otsus on „JAH“. Seega
planeeritavat kaubandus-, toitlustus ja/või teenindushoonet võib ehitada suurõnnetuse ohuga
ettevõtte lähedusse.
Kuna planeeringuga on lubatud ka tanklahoone rajamine siis vastavalt lisale 1 on planeeritav
tanklahoone tundlikkusega 1-3 ja jääb III tsooni. Riskimaatriksist lähtuvalt on III tsoonis
lubatud 1-3 tundlikkusega hooned, kuid tankla puhul on tarvis eraldi otsust Päästeameti poolt.
Olemasolevad ohtlikud ettevõtted mõjutavad planeeritud tegevust nõnda, et hoones tegutsevad
ettevõtted peavad olema teadlikud ohu võimalusest ja selleks ette valmistunud olema.
Kavandatav tegevus ei mõjuta olemasolevaid ohtlike ettevõtteid.
Riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed
AS Tere Põlva tootmisosakonnale on koostatud riskianalüüs, milles on põhjalikult välja toodud
erinevad õnnetuse ennetamise abinõud, mida kõik AS Tere Põlva tootmisosakonna töötjad
peavad rangelt täitma, et õnnetuse juhtumise tõenäosus oleks minimeeritud. Lisaks on ettevõtte
ala turvatud. Ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on registreeritud TJA-
s ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ Inspecta sõltumatu
eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale. Ennetuse abinõudeks on AS Tere Põlva
tootmisosakonnal olemasolev sireen, millega teavitatakse elanikkonda tekkinud ohust.
Infovoldikuid jagatakse iga 3 aasta tagant. Sireeni testitakse üks kord kvartalis. Võttes arvesse
eelpooltoodut on õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed ohtliku ettevõtte poolt piisavad.
AS Alexela riskianalüüsis on samuti toodud välja kohustuslikud tegevused ohu ennetamiseks
ning tegevused ohuolukorras.
Planeeringualal tegutseva ettevõtja poolt tuleb tagada õnnetusest tuleneva ohu ja võimalike
tagajärgede ennetamiseks meetmed, milleks on: teabeleht, ettevõtte hädaolukorra lahendamise
plaan, vajalikud isikukaitsevahendid, käitumisjuhised ja määrama ettevõttes isiku, kes
hädaolukorras evakueerimise eest vastutab. Seega peab planeeringualal tegutsev ettevõtja
koostama enda ettevõttes juhised konkreetses ohuolukorras tegutsemiseks, rakendama
ennetusmeetmeid ning veenduma, et kõik planeeringualal töötavad isikud oleksid teadlikud
ennetusmeetmetest ja hädaolukorra lahendamise plaanist.
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
22
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Majanduslikud mõjud
Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol. Planeeritava
tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi
esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel
negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub katastriüksuse maksimaalses kasutamises hoonestuse tihendamisega olemasolevas
asukohas. Lisaks luuakse atraktiivne ajaveetmise koht (näiteks kauplus ja/või söögikoht),
korrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ja luuakse uusi töökohti. Negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil kontaktvööndi elanikele ja äri-
ja tootmishoonete kasutajatele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada
isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, AS Põlva
Vesi). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse
tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on
kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega. Riigitee alusele maaüksusele
tehnovõrkude rajamiseks tuleb notariaalne isikliku kasutusõiguse leping sõlmida ka maa
omanikuga (Transpordiamet). Riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel ei ole
isikliku kasutusõiguse seadmine mitte soovituslik, vaid kohustuslik.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
23
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut (valitsev kinnisasi või isik)
Jaama tn 59a Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS
Tere Põlva tootmisosakond)
87 Põlva
ringtee L5
Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (AS
Põlva Vesi)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud gaasitorustik (Gaasivõrk AS)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaablid (Elektrilevi
OÜ)
Jaama tn 16b Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaabel (Elektrilevi
OÜ)
Energia tn 9 Teeservituut juurdepääsu tagamiseks
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele
projektidele.
Detailplaneering realiseeritakse järgmiste etappidena:
• I etapp – mahasõidu rekonstrueerimine ja juurdepääsutee rajamine;
• II etapp – ärihoone rajamine koos parkimisalaga ja hoone tehnovõrkudega varustamine;
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike
õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada
naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima krundi omanik. Krundi omanik on
kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Lahendada tuleb hoone
projekti käigus täpsemalt hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine krundil.
Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused
olemasolevate tehnovõrkudega.
Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
Jaama tn 59a katastriüksusele ei väljastata mistahes hoone ehitusluba, kuni on välja ehitatud
planeeritud juurdepääsutee. Planeeritud juurdepääsutee rajamise kohustus lasub
detailplaneeringust huvitatud isikul, kes vastava projekti tellib ja välja ehitab. Juurdepääsuteele
tuleb seada Energia tn 9 omanikuga teeservituut. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid
kui pole välja ehitatud nõuetekohast lisanduvat tuletõrje veevõtukohta.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
24
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
on tarvis kaasata Transpordiamet menetlusse.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste
juurdepääsutee (asub Energia tn 9-l), planeeritud jalakäijate ja jalgratturite riigiteele
juurdepääsutee ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Põlva
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad selleks halduslepingu, milles
lepitakse kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks
otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja
kasutamise tingimused.
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
1 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
03. september 2023
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
Leppemärgid:
Jaama tn 59a 62001:005:0040
Aluskaart: Maa-amet 2023
ÜH
Ä
Ä
Ä
T
T
T
SI
SI
ÜL
E
SITR
TR
Ä
Ä
Ä
Ä
Ä
TR
TR
T
SI
T
J
T
T T
T
E
E E
SI
SI
ÜL
M
ÜL
T
T
87 Põlva ringtee
62 Kanepi-Leevaku tee
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ä - Ärimaa T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa ÜH - Ühiskondlike ehitiste maa ÜL - Üldkasutatav maa TR - Transpordimaa J - Jäätmehoidla maa SI - Sihtotstarbeta maa
18. september 2023 1:2000
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
2
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev hoonestus
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneering Kontaktvööndis menetlused detailplaneering
LEPPEMÄRGID
Tere AS Põlva tootmisosakonna ohuala Alexela AS Põlva automaattankla ohuala Kergtee
Jaama tn 59a 62001:005:0040
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
18. september 2023 1:500
TUGIJOONIS
3
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev kergliiklustee
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)
Haljastus
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeerinug jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeerinuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress Jaama tn 59a
Katastriüksuse tunnus 62001:005:0040
Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 4660 m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100%
P-23
1
8
POS1 // ÄK100%
12m/ 5m 1500
3 (1/2)
2/1 4660
87 Põlva ringtee
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
Tuletõrje veemahuti
Kuivhüdrant
4
4
9, 9
18 ,4
30
5,8
17,7
25,6
min 6.1
PÕHIJOONIS Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Haljastusega kaetud ala
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
17. jaanuar 2024 1:5004
Krundi ehitusõiguse aken
Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
(ärihoone/abihoone)
Ehitisealune pindala (m2) Hoonete
arv krundil (põhihoone/ abihoone)Korruste arv
(põhihoone/abihoone) Krundi suurus
(m2)
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Pos nr.// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk
Lubatud maksimaalne korruselisus (ärihoone/abihoone) 2 / 1
Lubatud katusekalded 0 - 25°
Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus
Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen, kivi
Lubatud piirete materjal metall, puit, taimestik
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Pos nr// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a
Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve Kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa (ÄK**) 100% Hoonete suurim lubatud arv või nende
puudumine maa-alal 3
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1500 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus
12 m / 5 m ärihoone / abihoone
Olemasolev tee
Olemasolev kergliiklustee
Planeeritud POS 1 hoonestusala
Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*
Planeeritud juurdepääsutee*
Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*
Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*
Juurdepääs sõidukitega kinnistule
P-40 Planeeritud parkimiskohtade arv*
Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*
Planeeritud parkimiskoht*
1 Positsiooni nr.
Planeeritud jalakäijate ala (nt vahedega sillutiskivid) *
Soovituslik kõrghaljastuse asukoht
Soovituslik istepingi asukoht* Soovituslik jalgratta parkla asukoht*
Kaubaveo võimalik sissepääs*
Planeeritud elektrikomplektalajaam*
**sh on lubatud ka krundi kasutamise sihtotstarbena ÄH - tankla ja teenindushoone maa
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.
Sissepääs ärihoonesse*
1
8
87 Põlva ringtee
VLP
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
ELP
V1
KLP
SK1
SK1
õli-ja liivapüüdur
väljavool kraavi/nõvasse
Tuletõrje veemahuti
Kuivhüdrant
GLP
SLP K1
K1
4
4
9, 9
18 ,4
30
5,8
17,7
25,6
min 6.1
Rajada kinnisel meetodil
Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*
Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*
Juurdepääs sõidukitega kinnistule
Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*
1 Positsiooni nr.
TEHNOVÕRKUDE JOONIS Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
17. jaanuar 2024 1:5005
Krundi ehitusõiguse aken
Olemasolev tee
Olemasolev kergliiklustee
Planeeritud POS 1 hoonestusala
Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*
Planeeritud juurdepääsutee (kõvakattega)*
Sissepääs ärihoonesse*
K1
Planeeritud veetorustik
V1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik
Planeeritud keskpingekaabel
Planeeritud sidekaabel SK1 Planeeritud sademeveetorustik Planeeritud gaasitorustik
Planeeritud madalpingekaabel
VLP
ELP KLP
GLP Planeeritud gaasiliitumispunkt*
Planeeritud veeliitumispunkt*
Planeeritud kanalisatsiooniliitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
Planeeritud tehnovõrgu servituut/isikliku kasutusõiguse ala*
Planeeritud teeservituut*
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel meetodil.
SLP Planeeritud side liitumispunkt*
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-1-2023
Detailplaneeringu ID: 30101637
PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Aurum Capital OÜ
Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2023
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 8
7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ................................................................. 9 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 18 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 21 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 22 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 23
8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......25
Detailplaneeringu koosseis
• Detailplaneeringu seletuskiri
• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
• Joonis 2 – Kontaktvööndi ala plaan M 1:2000
• Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500
• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500
• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
• Huvitatud isiku, Aurum Capital OÜ (registrikood 14239704), poolt 25.04.2023.a.
esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Jaama tn 59a asuvale
katastriüksusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 ja väljastatud
lähteseisukohad Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksusele detailplaneeringu
koostamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala
suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus
62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,
kinnisturegistri nr 158438). Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Jaama tn 59a katastriüksuse maa kasutamise
sihtotstarve ärimaaks, anda ehitusõigus ühe ärihoone ja kuni kahe kõrvalhoone püstitamiseks,
lahendada juurdepääs planeeringualale ja liikluskorraldus ning anda lahendused hoonete ja
rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkudele ja -rajatistele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
• Põlva Vallavalitsuse 27. juuni 2023.a korraldus nr 2-3/315 „Põlva linnas Jaama tn 59a
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;
• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
• Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla
üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneering
2029+
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
• Põlva Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 1-3/22 vastuvõetud Põlva valla
üldplaneering
• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;
• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-
1/17/676).
• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (Põlva Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 39);
• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri
30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
• Maa-ameti kaardimaterjal.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Emil Geodeesia OÜ poolt mai 2023.a.
Töö nr 09-23. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Vastavus üldplaneeringule
Põlva Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla üldplaneeringu
2029+ osaline kehtestamine" kehtestatud Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi on tegemist
segahoonestusalaga (S). Tegemist on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava
taristu ehitamiseks ette nähtud alaga. Põlva valla üldplaneeringu 2029+ järgi asub
planeeringuala Raudtee ehituslikus piirkonnas, mis on sobilik ettevõtluse arendamiseks.
Üldplaneeringuga on kavandatud järgmised arengud raudtee asumis: „Jätkata Raudtee asumi
arendamist mitmekesise (-otstarbelise) linnaruumina. Kuigi asumisse on koondatud tööstus-,
ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paikneb siin ka väljakujunenud elamuala, riigikaitseline
ala ja lõplikult elluviimata segahoonestusala. Raudtee asumis on oluline vältida tootmisaladelt
ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid ja vajadusel tuleb neid leevendada.
Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva Põlva
valla üldplaneeringuga 2029+.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Skeem 2. Väljavõte kehtestatud Põlva valla üldplaneeringust 2029+
(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)
Lisaks arvestatakse käesoleva detailplaneeringu koostamisel oleva vastu võetud
üldplaneeringuga. Koostamisel on arvestatud üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.1
„Üldised tingimused“ toodud nõudeid. Lisaks on Raudtee piirkonda määratud täiendavateks
tingimusteks: ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 1500 m2; täisehituse protsent
40%; üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m;
piirde kõrgus elamumaal; avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m; lubatud
on ühised parkimisalad.
Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi asub planeeringuala tulevasel segakasutusega alal,
täpsemalt äri- ja teeninduse maa-alal (tähis SE). Segakasutusega äri ja teeninduse maa-alal on
läbisegi valitsus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste, kirikute,
koguduste ja riigikaitse maa-ala ning neid teenindav maakasutus, elamud ja neid teenindav
maakasutus (sh puhke- ja haljasalad), äri- ja teenindusettevõtted, laopinnad, tanklad, turud ja
olulise keskkonnamõjuta tootmisettevõtted. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja
arendamata.
6.2 Olemasolev olukord
Planeeringuala suurus on 4660 m2 ning see hõlmab Jaama tn 59a katastriüksust (katastritunnus
62001:005:0040, maa kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4660 m2,
kinnisturegistri nr 158438).
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Jaama tn 59a katastriüksusel ei ole hooneid ega rajatisi. Planeeringualale ulatub riigitee
kaitsevöönd. Lisaks läbivad planeeringuala Tere AS kanalisatsioonitorustikud. Planeeringualal
puuduvad liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega ning planeeringuala
vahetus läheduses ei asu kaugküttetorustikke. Planeeringuala piirneb kahest küljest riigiteega:
lõunast 87 Põlva ringtee (liikluspinna nimi Mammaste tee) ja idast 62 Kanepi-Leevaku teega
(liikluspinna nimi Jaama tänav). Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole,
teisele poole Jaama tänavat jäävad kaubandushooned.
Planeeringuala on pinnasega täidetud, järskude nõlvadega põhja-lääne suunas. Jaama tn 59a on
koostatud detailplaneeringuga samaaegselt (välitööd tehti objektil 23.10.2023.a.) ka
geoloogiline uuring, millega on võimalik täpsemalt tutvuda detailplaneeringu lisade kaustas.
Planeeringuala jääb mattunud ürgoru veerele. Varasema uuringu järgi (EGF-2627) esines alal
turbakiht ning kus kinnistu maapinda on tõstetud kuni ~6 m ulatuses. Pinnakate koosneb
valdavalt täitest, jääjärvelisest ja -jõelisest liivast ja liustikulisest moreenist. Aluspõhjaks on
Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki lademe liivakivi. Uuringu tulemustes kirjeldati, et
ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,
geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide(kiht
1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt
kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa
lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad
süvitada moreeni (kiht 8b). Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid,
lihtsam on säilitada olemasolevat veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide
rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud
pinnaste parameetrite arvutussuurused määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate
hoonete ehituslikule iseloomule ja detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele
paigutusele.
Katastriüksusel ei ole juurdepääsu riigiteelt ning esialgu mõeldud mahasõit otse Jaama tn 59a
krundi kagunurka asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva bussipeatuse kõrval ning bussipeatus
jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse. Transpordiameti hinnangul eeldaks planeeringu
algatamise ettepanekus soovitud asukohta ristmiku rajamine riigitee ümberehitamist, mille
käigus tuleks likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele
vasakpöörderada ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Juurdepääsu rajamine
planeeringualale on võimalik olemasoleva ristumiskoha kaudu Energia tn 9 katastriüksuselt
(katastritunnus 62201:001:1347).
Planeeringualale ulatuvad ka ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - Alexela AS Põlva automaattankla ja
ohtliku ettevõtte (C-kat) ohuala - AS Tere Põlva tootmisosakond. Ohtlike ettevõtete ohualad on
näidatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.
Planeeringualale ulatuvad kitsendused:
• Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m kummalegi poole toru
• Riigitee kaitsevöönd 30 m
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 1. Vaade planeeringuala põhjaosale Mammaste teelt
Foto 2. Vaade planeeringualale otse Jaama tänavalt
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.
Planeeringualaga piirnevad sihtotstarbeta maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:
• Põhja ja lääne poolt:
- Energia tn 9, katastriüksuse tunnus 62201:001:1347, sihtotstarbeta maa 100%,
pindala 157 770 m², praeguse info kohaselt on võimalik et sellele katastriüksusele
rajatakse Põlva Päästekomando hoone, täpsem info puudub arengute ja plaanide
osas;
• Lõuna poolt:
- 87 Põlva ringtee L5, katastriüksuse tunnus 62001:004:0395, sihtotstarve
transpordimaa 100%, pindala 46 233 m²;
• Ida poolt:
- Jaama tänav T8, katastriüksuse tunnus 62201:001:1354,sihtotstarve
transpordimaa 100%, pindala 8104 m², sellel katastriüksusel asub kergliiklustee;
Ümbritsevat hoonestust planeeringuala naabruses ei ole, teisele poole Jaama tänavat jäävad
kaubandushooned. Lähim ühistranspordipeatus planeeringuala kõrval Jaama tänaval, lähim
toidupood (Coop Maksimarket) asub planeeringualast otse diagonaalis üle ringtee, lähim
lasteaed (Põlva lasteaed Mesimumm) asub Lina tänaval ja jääb planeeringualast ca 1 km
kaugusele ning lähim kool (Põlva Kool (algkool)) asub samuti Lina tänaval ja jääb
planeeringualast ca 1 km kaugusele).
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu
kohaselt on Põlva linn keskus. Asustuse areng maakonnas tugineb maakonnaplaneeringu järgi
olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule ning arengu suunamisel kasutatakse ära
olemasolevat taristut ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et
asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja
ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise
arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade
ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja
nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“.
Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega
kooskõlas.
Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering
jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus 2029+ toodud nõudeid. Detailplaneeringu
realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt aidatakse kaasa
maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumustega.
Olemasolevad taristu ja riigiteed on võimelised lisanduvate ehitiste rajamisega kaasneva
koormusega toime tulema kui rajatakse nõuetekohane mahasõit naaberkatastriüksusele
(Energia tn 9). Planeeritud krundi piire ei muudeta ja ärihoone sobitub sealsesse linnakeskkonda
kuna üle tee ja vahetus läheduses on juba ärihooned.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga määratakse Jaama tn 59a krundile sihtotstarve ärimaa 100% (krundi
kasutamise sihtotstarve kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ), hoonestusala ja
ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- või teenindushoone rajamiseks.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud
ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud
joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud arvestades maapinna reljeefi,
olemasolevaid tehnovõrke (Tere AS kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi piir) ja riigitee
kaitsevööndi piiri. Põhja ja lääne suunast on hoonestusala suures osas 4 m kaugusel.
Hoonestusala sees on võimalik krundi omanikul vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast
välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke,
parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid väikeehitisi (alla 20
m2 ehitisealuse pinnaga) nagu näiteks prügikastide varjualune ja elektrikomplektalajaam.
7.2 Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1
„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla
lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on
lubatud rajada krundile Pos 1 kokku kolm hoonet (ärihoone, abihoone ja komplektalajaam),
mille maksimaalne ehitisealune pind kokku on 1500 m2.
Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud ärihoone asukoht ja suurus on
illustreeriv ja täpne lahendus hoone asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti
käigus.
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
* sh on lubatud krundi kasutamise sihtotstarbena ka tankla ja teenindushoone maa (ÄH)
Pos
nr
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(ärihoone/abihoone)
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
Hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
(ärihoone/abihoone)
1
Kaubandus-,
toitlustus ja
teenindushoone
maa (ÄK*)
100%
3 (1/2) 1500 m2 12 m / 5 m
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Lisaks hoone suurimale lubatud ehitisealusele pinnale määrataks ka detailplaneeringuga
hoone maksimaalne lubatud suletud brutopind, mis on antud juhul 2300 m2.
Suletud brutopind:
• Korruse suletud brutopind on mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust
ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava või
kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool.
• Suletud brutopinna sisse ei arvestata rõdu, lodža, terrassi, estakaadi, välistrepi ja muu
taolise pinda.
• Kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk
aatrium, arvatakse selle pind ühekordselt selle korruse suletud brutopinna hulka,
millega samas tasapinnas paikneb ruum või ruumi osa põrand.
• Kui hoones on mitut korrust ühendav liftišaht või ava lifti jaoks, arvatakse selle pind
suletud brutopinna sisse kõigil lifti liikumisteele jäävatel korrustel.
• Hoone suletud brutopind on kõigi korruste suletud brutopindade summa.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud maksimaalne korruselisus
3. Lubatud katusekalded
4. Lubatud katuse tüüp
5. Lubatud katusekatte materjal
6. Lubatud piirete materjal
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk
Lubatud maksimaalne korruselisus
(ärihoone/abihoone) 2 / 1
Lubatud katusekalded 0 – 25°
Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus
Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen ja kivi
Lubatud piirete materjal metall, puit, hekk (taimestik)
Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed
nõuded hoonete“.
Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Arhitektuurne lahendus võiks
hakata keskkonda ise kujundama. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda
sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.
Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja
detailplaneeringus määratud hoonestusalast ja lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.
Nõuded vundamendile
Vundamenditüübi valikul tuleb arvestada ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande (vt täpsemalt
lisade kausta) tulemusi.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Ehitusgeoloogilised tingimused projekteerimiseks madalvundamendile on väga keerulised,
geoloogilise lõike ülaosas esineb suure paksusega erineva tihedusega ja koostisega täide (kiht
1), millele järgnevad muld ja orgaanikaga peenliiv (kihid 2 ja 3). Sügavamal esinevad valdavalt
kokkusurutavad liivpinnased (kihid 4, 7) ja savipinnased (kiht 6 ja 8a). Kihid ei ole ka rõhtsa
lasumusega ning nende paksused ei ole püsivad. Tulenevalt suurest täite paksusest tuleb vaiad
süvitada moreeni (kiht 8b). Kaevetööde käigus tuleb silmas pidada, et sügavamad kaevikud
tuleb kindlustada, kuna veeküllastunud liivpinnased (täide) ei hoia kaevikus seina. Samuti on
moreen ja teised savipinnased on tundlikud külmumisele ning leondumisele. Vee alla jäädes
need leonduvad ja kaotavad oma geotehnilistes omadustes. Vesi tuleb moreeni pealt koheselt
eemaldada. Leondunud pinnas tuleb asendada tihendatud mineraalpinnasega.
Vaivundamendi eeliseks on väiksemad järeldeformatsioonid, lihtsam on säilitada olemasolevat
veerežiimi ümbritseval alal ja vältida vigu vundamentide rajamisel. Sõltuvalt objekti edasisest
arengukavast, tuleb vundamentide arvutuseks vajalikud pinnaste parameetrite arvutussuurused
määrata põhiuuringute käigus vastavalt projekteeritavate hoonete ehituslikule iseloomule ja
detailplaneeringukohasele hilisemale konkreetsele paigutusele. Hoonete/rajatiste
vundamentide projekteerimiseks tuleb vajadusel teha ehitusgeoloogilised põhiuuringud, et
määrata lähteandmed hoone/rajatise vundeerimiseks konkreetses ehitise asukohas.
Piirded
Selleks, et planeeritav hoone sulanduks keskkonda paremini ei ole krundi piiridele ulatusliku
piirdeaia rajamine lubatud. Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks
oleks eelkõige turvalisuse tagamine (nt materjalide, taarapakendite, vms ladustamisel
väljaspool hoonet) ja rajada piirdeaed läänepoolsele osale, et sealt nõlvast keegi alla ei sõidaks
või kukuks. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,8 m. Piiretena on soovitatud
kasutada läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Läbipaistmatute piirdeaedade ja võrkaedade
rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima
rajatava hoonestusega.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala piirneb riigiteedega nr 62 Kanepi-Leevaku km 21,89-21,95 ja nr 87 Põlva
ringtee km 2,89-2,96. Riigiteede aastakeskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on
vastavalt 4358 ja 2781 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 50 km/h. Riigitee kaitsevöönd on 87
Põlva ringtee poolt 30 m ja 62 Kanepi-Leevaku tee poolt 10 m riigitee äärmise sõiduraja servast.
Jaama tn 59a kinnistule puudub juurdepääs. Planeeringualale otse 62 Kanepi-Leevaku teelt
juurdepääsu rajamiseks esmaselt mõeldud ristmik asuks vahetult riigitee km 21,977 asuva
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
bussipeatuse kõrval, mis tähendab, et bussipeatus jääb ristmiku nähtavuskolmnurga piiridesse.
Ristmiku rajamine sinna asukohta eeldab riigitee ümberehitamist, mille käigus tuleb
likvideerida mõlemal pool riigiteed asuvad parkimistaskud, rajada riigiteele vasakpöörderada
ning kavandada bussipeatusele uus asukoht. Eelnevat arvesse võttes soovitab Transpordiamet
kavandada juurdepääsu Jaama tn 59a kinnistule riigitee km 22,027 olemasolevaristumiskoha
kaudu läbi naaberkinnistu (Energia tn 9, katastritunnus 62201:001:1347).
Foto 3. Vaade olemasolevale mahasõidule
Tulenevalt eelnevast on planeeritud rekonstrueerida Energia tn 9 asuv mahasõit ja rajada
kõvakattega juurdepääsutee (minimaalse laiusega 6,1 m) üle Energia tn 9 katastriüksuse.
Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiameti käest taotleda nõuded riigitee
ristumiskoha ehitamiseks. Põlva Vallavalitsus on nõus, et juurdepääsuks Jaama tn 59a
katastriüksusele kasutatakse Energia tn 9-l olevat ristumiskohta, sh juurdepääsu väljaehitamise
kohustust vald endale ei võta. Juurdepääsutee projekteerimise ja välja ehitamise tööde eest
tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus (sh kandub omandiõiguse muutumisel
edasi järgnevale omanikule).
Liiklus riigiteel võib põhjustada müra. Põlva valla koostamisel oleva üldplaneeringu raames,
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel, koostasid konsultatsiooniettevõtted Kajaja Acoustics
OÜ ja Hendriskon & Ko Põlva linna ja lähialade mürakaardi. Selle järgselt vastab müratase
planeeringualal normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 55…65 dB ja
öisel ajal (23:00-07:00) vahemikus 50...55 dB.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Müratasemed päeval Müratasemed öösel
Projekteerimisel tuleb tagada:
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused (päeval 60
dB (va teepoolsel küljel kus see on 70 dB), öösel 55 dB (va teepoolsel küljel kus see on
60 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides.
Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada
müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate
standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Võttes arvutuse
tegemisel arvesse, et tegemist on ärikinnistuga, millele on kavandatud kaubandus-, toitlustus-
ja teeninduspinnad. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel vastavalt
rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on määratud suurim lubatud
brutopind 2300 m2, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse aluseks standardis
toodud määratlust 6 „Supermarket, kauplus“ ja liigitust II kuni IV keskuse klass (normatiiv
n=1/100)) minimaalne parkimiskohtade arv 23 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise
staadiumis lahendada ka jalgrataste parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv
on standardi järgi supermarketi kohta 10 jalgratta kohta. Täpne sõidukite parkimise lahendus
tuleb lahendada projekteerimisel.
Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• Parkimine tuleb lahendada oma kinnistu piires ning projekti raames tuleb arvestada
parkimise normide, linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
põhimõtetega. (Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad,
jalgratturid ja üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii
ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);
• Avaliku kasutusega hoone ja ala juurde tuleb rajada ligipääsetav ja keskse asukohaga
jalgrattaparkla või hoiukoht. See võimaldab ratta lukustamist ja järelevalvet ning on
soovitatavalt varikatusega;
• Alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele
elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste
seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,
mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik
paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto
laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna
elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on
laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus
ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud
ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada
materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %
ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on
soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused
krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel
meetodil.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud
millega on võimalik liituda. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade
kaustas). Võimalik vee- ja kanalisatsioonitorustike ühenduspunkt asub 87 Põlva ringtee
katastriüksusel kergliiklusteel. Seega planeeringualale rajatav hoonete vee- ja
kanalisatsioonitorustikega liitumine on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest.
Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht
leitakse projekteerimise staadiumis.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Planeeritav veevajadus sõltub töötajate arvust (30 L töötaja kohta). Näiteks 30 töötaja puhul 0,9
m3/ööpäevas ja planeeritava ärajuhitava reovee koguse loetakse sellega võrdseks.
Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse vee liitumispunkt Jaama tn 59a
veevarustus sõlmest V9-11-1 (maakraan) ja reovee ärajuhtimiseks rajatakse liitumispunkt
krundi piirile (kontrollkaev) ja Jaama tn 59a reovesi juhitakse kaevu K9-10. Liitumispunktidest
rajatakse hooneteni majaühendustorustikud. Kinnistutele planeeritavate hoonete
kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-
ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide
või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt loetakse keelatud ühenduseks sademe- ja
drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.
Lisaks läbib planeeringuala Vabriku tn 3 asuv Tere AS tootmishoonet teenindav
kanalisatsioonitorustik. Olemasolev torustik on vajalik AS Tere Põlva tootmisosakonna tööks
ja seetõttu seda ei ole lubatud likvideerida. Kuna olemasolev kanalisatsioonitorustik jääb
eramaadele tuleb seda maaomanike ja AS Tere vahel notariaalne reaalservituut või õisiklik
kasutusõigus.
Liitumispunktide, ühisveevärgitorustiku ja ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine saab toimuda
läbi liitumistasu kinnistuomaniku või arendaja poolt, mis on võrdne liitumispunktide ja ÜVK
torustike projekteerimise/väljaehitamise/omanikjärelevalve maksumusega.
7.6.2 Sademevesi
Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on keerukas, sest sademevett võib koguneda palju, kui
rajatakse parkla (joonisel 4 näidatud parkla ca 800 m2) ja lähedal asuvad sademeveetorustikud
asuvad riigitee ääres kõrgemal kui planeeringuala, mistõttu sademeveetorustikku sademevett
juhtida ei ole võimalik. Tulenevalt eelnevast tuleb sademevesi juhtida mõnda olemasolevasse
kraavi või muusse veekogusse. Üleliigse sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud rajada
asfalteeritud parkimisalale sademeveetorustik koos kogumis- ja restkaevudega, mis suubub
lõpuks planeeringuala põhjanurka nõlva. Sademevesi imbub seal vaikselt maapinda kuna orus
asub kõrghaljastus. Üleliigne sademevesi on võimalik osaliselt immutada ka krundisiseselt
krundi lõunaosas. Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine
eesmärk on pikendada sademevee äravoolu aega, et vähendada koormust
sademeveekanalisatsioonile. Viibeaega suurendavad looduslähedased sademeveelahendused
nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede rajamisel paigaldada vahedega sillutuskivid),
kasvukast, nõva ja vihmapeenar. Sademevee lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse
võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad
sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi
Vallavalitsus). Projekteerimisel tuleb leida ka täpne asukoht õli- ja liivapüüdurile. Joonisel 5
näidatud torustike asukohad on üks võimalik lahendus ning täpsed sademeveetorustike
asukohad määratakse projekteerimise staadiumis.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest
olemasolevatest tuletõrje hüdrantidest.
Planeeringuala lähistel paikneva T-tüüpi maapealsete hüdrantide asukohad:
• Jaama tn 16b lähedal olemasolev T-tüüpi MP hüdrant nr 5 (X=6440390.74,
Y=681418.90)
Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Vajalik tuletõrje vooluhulk 20 l/s. Kuna olemasolev hüdrant (nr 5) tagab vooluhulga 15 l/s, siis
tuleb paigaldada planeeringuala põhjaosasse lisanduv tuletõrjeveemahuti mis on minimaalselt
mahuga 50 m3.
Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega,
ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida
projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021
määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning standardist EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk
7.1.2. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada Jaama tn 59a omaniku poolt enne ärihoonele
kasutusloa väljastamist.
7.6.4 Elektrivarustus
Elektriliitumiseks on planeeritud paigaldada uus komplektalajaam. Uue alajaama toide tuleb
projekteerida sisselõikega 10 kV maakaabelliinilt 0110028. Uuest planeeritud alajaamast näha
ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu juurdepääsutee äärde rajada liitumiskilp ja
jaotuskilp.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb
rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad täpsustatakse
projekteerimise staadiumis.
Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi
kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).
Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning
nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada
kinnisel meetodil. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustuseks on lubatud kaks alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;
2) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis asub planeeringuala vahetus
läheduses.
1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on
elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh
päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on
kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja
kivisüsi.
2) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast Põlva B3 gaasitorustikust (EHR
kood 220591759). Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus
(terastoru puhul) on liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 3,0
bar. Kinnistu piirile võimalikult lähedale tuleb rajada nõuetele (sh õigusaktidele,
standarditele) vastava liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter
teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla.
Lisaks tuleb lahti kaevatud gaasitorustik ümber isoleerida. Kui sissesõidu tee rajatakse
üle gaasitorustiku siis on vajalik paigaldada tee alla gaasitorustiku kaitsehülss.
Gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik kasutusõigus. Täiendavad
täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,
mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]
Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus.
7.6.6 Sidevarustus
Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast
olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada optiline kaabel singelmode
vähemalt 12-kiuline paigaldada alates sidekaevust 638 kuni hoone andmesidejaotlani ning
otsastada nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Sidekaevu jätta kaablivaru vähemalt 15 meetrit.
Kiudude ühendamise skeem tuleb kooskõlastada Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Terve
sidevõrk peab olema elektriliselt tuvastatav.
Hoonete sisevõrgud tuleb projekteerida ja ehitada krundi omaniku poolt. Paigaldada hoonetesse
vajalikmahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada jaotlast iga äripinnani SM tüüpi optilise
kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6
sidekaablitega. Äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete
ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste
tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus
(ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale
kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaali kaudu. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada
kinnisel meetodil.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringualal asub käesoleval hetkel heinamaa ja väga väikses osas võsa. Haljastuse
kavandamisel ja rajamisel tuleb rakendada haljastuse tõhususe põhimõtteid. Lisaks on
soovituslik parklad liigendada haljastusega, eesmärgiga tagada parklate parem integreerimine
ümbritsevasse miljöösse. Parklate lahenduses tuleb kasutada võimalikult palju haljastatud pinda
sh kõrghaljastust, et leevendada nii soojussaarte tekkimise efekti kui üleujutusohtu.
Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:
• krunt peavad olema esteetilised ja heakorrastatud.
• enam kui 20-kohalised parkimisalad tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,
arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel tuleb
arvestada lumevallitusega ning tagada nähtavus ristmikel.
• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda
tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis.
• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu
suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise
põhimõte on et sademevesi tuleb juhtida planeeritud sademeveetorustikesse ja haljasaladele.
Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal ei ole soovituslik kuna
olemasolev pinnas on juba suuresti täidetud. Kui seda siiski soovitakse teha on vajalik teostada
eelnevalt lisanduvad ehitusgeoloogilised uuringud lisatava pinnase püsivuse ja muude
ehituslike tingimuste kohta.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis
3) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete
valvesüsteemide kasutamine.
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et
vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad
jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.
Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid
ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud
tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et
see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada
spetsiaalseid abivahendeid.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
7.8.2 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.8.3 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks).
7.8.4 Ohtlikud ettevõtted ja meetmed ohualal ohu vähendamiseks
Ohtlikke ettevõtete tegevust reguleerib majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18
„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Vastavalt
Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 p 3 tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse
jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel arvestada, kas õnnetuse
ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad.
Planeeringualale ulatuvad ohtliku ettevõtte AS Alexela Põlva automaattankla ohuala (raadius
434 m) ja ohtliku ettevõtte AS Tere Põlva tootmisosakond ohuala (raadius 643 m). AS Tere
Põlva tootmisosakond jääb planeeringualast ca 400 m kaugusele ja Alexela automaattankla ca
80 m kaugusele.
Tanklas käideldakse bensiini, diislikütust ja vedelgaasi. Tankla ohutüübiks on
soojuskiirgus/ülerõhk. Tere AS käitleb ohtlikest ainetest ammoniaaki, naatriumhüdroksiidi,
väävelhapet ja lämmastikhapet. Ohutüübiks on mürgisus.
AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsis on välja toodud, et peamiseks tootmisosakonna
territooriumil on ammoniaagi leke. Leke võib tekkida mitme sündmuse tagajärjel:
1. Ammoniaagisüsteemi avarii
Ammoniaagi lekkimisel on ohustatud objektideks inimesed, keskkond. Ohuala suurus sõltub
mitmest erinevast teguris: lekke suurusest, ilmastikuoludest, keskkonnast, tuule suunast.
Inimesele tekitatud kahju võib olla raskendatud hingamisest kuni hukkumiseni.
Keskkonnale tekitatud kahju ei ole pikaajalise iseloomuga, ammoniaak aurustub ning ohus
kontsentratsioon lahustub kuni loomulikus keskkonnas valitseva foonini.
Varale ammoniaagi lekkimine kahju ei tekita (väljaarvatud lekkimise koht süsteemis) ning seda
aspekti ei käsitle riskianalüüsis. Plahvatus, mis võib tekkida ammoniaagi lekkimisel
ammoniaagi ja õhu segul, saab toimuda ka süüteallika olemasolul (ainult siseruumis), kuid see
vähetõenäoline. Ammoniaagiseadmete ruumides ei kasutata rasketehnikat (tõstukid, laadurid)
ning kuna torustik kulgeb hoone lae all, siis on torustiku või mahuti purunemine mehhaanilise
vigastuse tagajärjel ebatõenäoline. Kuna ruumid on lukustatud, siis ka kuritahtlikkus on
välistatud. Võimalik on leke ammoniaagiseadmete metalli vananemisest tingitud torustiku või
mahuti purunemise tõttu. Seda ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on
registreeritud TJAs ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ
Inspecta sõltumatu eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale.
Ammoniaak süsteemis jaguneb erinevate ammoniaagiseadmete vahel, mida on võimalik kogu
süsteemist eraldi välja lülitada. Süsteemi eriosad on varustatud kaitseventiilidega, mis jagab
sektsioonideks trassi ja seadmed ning lekete puhul rakenduvad automaatselt, st. lekkega
sektsiooni ammoniaaki lisaks ei pääse.Seadete visuaalne kontroll toimub AS Tere töötaja poolt
igapäevaselt ning AS Kryos esindaja poolt 2xkuus planeeritult. Seadmete tööparameetreid saab
jälgida läbi kaugtöölaua igal ajahetkel. Seadmete korrasoleku eest vastutab AS Kryos, kes
planeerib ka hooldused ja remondid vastavalt vajadusele ning seadmete tootja poolt ettenähtud
intervallide järgi.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Ammoniaagi piirmäära ületamise kompressortsehhi õhus süsteem automaatselt seisatakse ning
enne ei saa käivitada, kui on inimene käinud kohapeal tuvastamas asjaolusid. Arvesse võttes
eelpool kirjeldatud võimalikke ohte ning nende tekke minimeerimiseks rakendatud tegevusi, on
ammoniaagileke on vähetõenäoline.
2. Tulekahju
Tulekahju võib olla algsündmuseks, mille tagajärjel võib ammoniaak süsteemist lekkida, kuid
hooned, kus asub ammoniaak, on tootmishoonest ning alajaamast eraldi, siis tõenäosus väike,
et tekkiks ammoniaagi paiskumine atmosfääri. Tere AS Põlva tootmishoone kuulub TP-1
tuleohuklassi, seega tuleoht ja tule leviku võimalus on vähese või mõõduka tõenäosusega (EVS
812-4:2011 )
3. Kuritahtlikult tekitatud õnnetus
Maailmas on toimunud palju protsesse, mis on muutnud terroriaktid võimalikuks ka Eesti
territooriumil. Vastav akt võidakse toime panna nii ettevõtte territooriumil kui ka
lähedalasuvates ettevõtetes. Terroriaktiga võivad kaasneda tulekahju, plahvatused,
ammoniaagileke ja reostus. Territoorium on suletud ning ööpäevase valve all. Kirjeldatud
olukord on ettevõtte territooriumil vähe tõenäoline.
Ohtude kirjeldused ja tagajärjed AS Alexela automaattankla ohualas:
Tabel 3. väljavõte AS Alexela riskianalüüsist
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
21
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Vastavalt juhendile „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide
kooskõlastamise otsuse tegemine“ asub planeeringuala mõlema ohtliku ettevõtte ohuala tsoonis
III: ohtlik ala. Vastavalt juhendis välja toodud otsustamise maatriksile on lubatud antud tsoonis
ehitised, mille kasutusotstarbest lähtuvalt on lubatud ehitise tundlikkuse astmed 1 (tavaline
töökeskkond), 2 (üldine avalikkus) ja 3 (tundlik avalikkus). Tundlikkusega 4 ehitisi ei ole
aktsepteeritav ehitada ohualasse.
Ehitise kasutamise otstarvete loetelu koos tundlikkusega on välja toodud sama juhendi lisas 1.
Vastavalt lisale 1 on planeeritav hoone (milleks võib olla kas 12130 toitlustushoone (restoran/
kohvik, baar või söökla/muu toitlustushoone), 12310 kaubandushoone (kaubandushoone/ kiosk/
oksjoni-, turu või näitushall/ muu kaubandushoone), või 12330 teenindushoone (ilu- ja
isikuteenuste hoone/ sõidukite teeninduse hoone/ muu teenindushoone)) tundlikkusega 2
(suletud netopind 250 - 5000 m2) ja jääb III tsooni (ohtlik ala). Riskimaatriksist lähtuvalt on III
tsoonis lubatud 2 tundlikkuse astmega ehitised. Maatriksist tulenev otsus on „JAH“. Seega
planeeritavat kaubandus-, toitlustus ja/või teenindushoonet võib ehitada suurõnnetuse ohuga
ettevõtte lähedusse.
Kuna planeeringuga on lubatud ka tanklahoone rajamine siis vastavalt lisale 1 on planeeritav
tanklahoone tundlikkusega 1-3 ja jääb III tsooni. Riskimaatriksist lähtuvalt on III tsoonis
lubatud 1-3 tundlikkusega hooned, kuid tankla puhul on tarvis eraldi otsust Päästeameti poolt.
Olemasolevad ohtlikud ettevõtted mõjutavad planeeritud tegevust nõnda, et hoones tegutsevad
ettevõtted peavad olema teadlikud ohu võimalusest ja selleks ette valmistunud olema.
Kavandatav tegevus ei mõjuta olemasolevaid ohtlike ettevõtteid.
Riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed
AS Tere Põlva tootmisosakonnale on koostatud riskianalüüs, milles on põhjalikult välja toodud
erinevad õnnetuse ennetamise abinõud, mida kõik AS Tere Põlva tootmisosakonna töötjad
peavad rangelt täitma, et õnnetuse juhtumise tõenäosus oleks minimeeritud. Lisaks on ettevõtte
ala turvatud. Ohtu minimeerib seadusandlus kuna ammoniaagiseadmed on registreeritud TJA-
s ning seadmetele teostatakse seadusest tulenevaid kontrolltoiminguid OÜ Inspecta sõltumatu
eksperdi poolt vastavalt kehtestatud korrale. Ennetuse abinõudeks on AS Tere Põlva
tootmisosakonnal olemasolev sireen, millega teavitatakse elanikkonda tekkinud ohust.
Infovoldikuid jagatakse iga 3 aasta tagant. Sireeni testitakse üks kord kvartalis. Võttes arvesse
eelpooltoodut on õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed ohtliku ettevõtte poolt piisavad.
AS Alexela riskianalüüsis on samuti toodud välja kohustuslikud tegevused ohu ennetamiseks
ning tegevused ohuolukorras.
Planeeringualal tegutseva ettevõtja poolt tuleb tagada õnnetusest tuleneva ohu ja võimalike
tagajärgede ennetamiseks meetmed, milleks on: teabeleht, ettevõtte hädaolukorra lahendamise
plaan, vajalikud isikukaitsevahendid, käitumisjuhised ja määrama ettevõttes isiku, kes
hädaolukorras evakueerimise eest vastutab. Seega peab planeeringualal tegutsev ettevõtja
koostama enda ettevõttes juhised konkreetses ohuolukorras tegutsemiseks, rakendama
ennetusmeetmeid ning veenduma, et kõik planeeringualal töötavad isikud oleksid teadlikud
ennetusmeetmetest ja hädaolukorra lahendamise plaanist.
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
22
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Majanduslikud mõjud
Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol. Planeeritava
tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised
tingimused hoonete rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi
esteetilisemaks ja ala korrastatakse. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel
negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub katastriüksuse maksimaalses kasutamises hoonestuse tihendamisega olemasolevas
asukohas. Lisaks luuakse atraktiivne ajaveetmise koht (näiteks kauplus ja/või söögikoht),
korrastatakse ümbrus, suureneb turvalisus ja luuakse uusi töökohti. Negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil kontaktvööndi elanikele ja äri-
ja tootmishoonete kasutajatele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada
isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, AS Põlva
Vesi). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse
tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on
kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega. Riigitee alusele maaüksusele
tehnovõrkude rajamiseks tuleb notariaalne isikliku kasutusõiguse leping sõlmida ka maa
omanikuga (Transpordiamet). Riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel ei ole
isikliku kasutusõiguse seadmine mitte soovituslik, vaid kohustuslik.
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
23
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut (valitsev kinnisasi või isik)
Jaama tn 59a Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev kanalisatsioonitorustik (AS
Tere Põlva tootmisosakond)
87 Põlva
ringtee L5
Isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (AS
Põlva Vesi)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud gaasitorustik (Gaasivõrk AS)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)
Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaablid (Elektrilevi
OÜ)
Jaama tn 16b Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri keskpingekaabel (Elektrilevi
OÜ)
Energia tn 9 Teeservituut juurdepääsu tagamiseks
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele
projektidele.
Detailplaneering realiseeritakse järgmiste etappidena:
• I etapp – mahasõidu rekonstrueerimine ja juurdepääsutee rajamine;
• II etapp – ärihoone rajamine koos parkimisalaga ja hoone tehnovõrkudega varustamine;
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike
õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada
naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima krundi omanik. Krundi omanik on
kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Lahendada tuleb hoone
projekti käigus täpsemalt hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine krundil.
Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused
olemasolevate tehnovõrkudega.
Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
Jaama tn 59a katastriüksusele ei väljastata mistahes hoone ehitusluba, kuni on välja ehitatud
planeeritud juurdepääsutee. Planeeritud juurdepääsutee rajamise kohustus lasub
detailplaneeringust huvitatud isikul, kes vastava projekti tellib ja välja ehitab. Juurdepääsuteele
tuleb seada Energia tn 9 omanikuga teeservituut. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid
kui pole välja ehitatud nõuetekohast lisanduvat tuletõrje veevõtukohta.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
PÕLVA LINNAS JAAMA TN 59A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
24
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
on tarvis kaasata Transpordiamet menetlusse.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste
juurdepääsutee (asub Energia tn 9-l), planeeritud jalakäijate ja jalgratturite riigiteele
juurdepääsutee ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Põlva
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad selleks halduslepingu, milles
lepitakse kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks
otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja
kasutamise tingimused.
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
1 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
03. september 2023
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
Leppemärgid:
Jaama tn 59a 62001:005:0040
Aluskaart: Maa-amet 2023
ÜH
Ä
Ä
Ä
T
T
T
SI
SI
ÜL
E
SITR
TR
Ä
Ä
Ä
Ä
Ä
TR
TR
T
SI
T
J
T
T T
T
E
E E
SI
SI
ÜL
M
ÜL
T
T
87 Põlva ringtee
62 Kanepi-Leevaku tee
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ä - Ärimaa T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa ÜH - Ühiskondlike ehitiste maa ÜL - Üldkasutatav maa TR - Transpordimaa J - Jäätmehoidla maa SI - Sihtotstarbeta maa
18. september 2023 1:2000
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
2
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev hoonestus
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneering Kontaktvööndis menetlused detailplaneering
LEPPEMÄRGID
Tere AS Põlva tootmisosakonna ohuala Alexela AS Põlva automaattankla ohuala Kergtee
Jaama tn 59a 62001:005:0040
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
18. september 2023 1:500
TUGIJOONIS
3
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev kergliiklustee
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)
Haljastus
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeerinug jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeerinuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress Jaama tn 59a
Katastriüksuse tunnus 62001:005:0040
Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 4660 m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100%
P-23
1
8
POS1 // ÄK100%
12m/ 5m 1500
3 (1/2)
2/1 4660
87 Põlva ringtee
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
Tuletõrje veemahuti
Kuivhüdrant
4
4
9, 9
18 ,4
30
5,8
17,7
25,6
min 6.1
PÕHIJOONIS Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Haljastusega kaetud ala
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
17. jaanuar 2024 1:5004
Krundi ehitusõiguse aken
Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
(ärihoone/abihoone)
Ehitisealune pindala (m2) Hoonete
arv krundil (põhihoone/ abihoone)Korruste arv
(põhihoone/abihoone) Krundi suurus
(m2)
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Pos nr.// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a
Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk
Lubatud maksimaalne korruselisus (ärihoone/abihoone) 2 / 1
Lubatud katusekalded 0 - 25°
Lubatud katuse tüüp lamekatus, viilkatus
Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen, kivi
Lubatud piirete materjal metall, puit, taimestik
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Pos nr// Lähiaadressi ettepanek Pos 1 // Jaama tn 59a
Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve Kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa (ÄK**) 100% Hoonete suurim lubatud arv või nende
puudumine maa-alal 3
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1500 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus
12 m / 5 m ärihoone / abihoone
Olemasolev tee
Olemasolev kergliiklustee
Planeeritud POS 1 hoonestusala
Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*
Planeeritud juurdepääsutee*
Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*
Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*
Juurdepääs sõidukitega kinnistule
P-40 Planeeritud parkimiskohtade arv*
Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*
Planeeritud parkimiskoht*
1 Positsiooni nr.
Planeeritud jalakäijate ala (nt vahedega sillutiskivid) *
Soovituslik kõrghaljastuse asukoht
Soovituslik istepingi asukoht* Soovituslik jalgratta parkla asukoht*
Kaubaveo võimalik sissepääs*
Planeeritud elektrikomplektalajaam*
**sh on lubatud ka krundi kasutamise sihtotstarbena ÄH - tankla ja teenindushoone maa
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.
Sissepääs ärihoonesse*
1
8
87 Põlva ringtee
VLP
62 K
an ep
i-L ee
va ku
te e
ELP
V1
KLP
SK1
SK1
õli-ja liivapüüdur
väljavool kraavi/nõvasse
Tuletõrje veemahuti
Kuivhüdrant
GLP
SLP K1
K1
4
4
9, 9
18 ,4
30
5,8
17,7
25,6
min 6.1
Rajada kinnisel meetodil
Planeeritud ärihoone soovituslik asukoht*
Planeeritud juurdepääsutee jalakäijatele ja jalgratturitele*
Juurdepääs sõidukitega kinnistule
Juurdepääs jalakäijatel ja jalgratturitel planeeringualale*
1 Positsiooni nr.
TEHNOVÕRKUDE JOONIS Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-1-2023
Aadress Jaama tn 59a, Põlva linn, Põlva vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Aurum Capital OÜ
Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Olemasolev tuletõrjevee hüdrant
Leppemärgid
Olemasolev veetorustik
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir Riigitee kaitsevöönd
Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev drenaažitorustik
17. jaanuar 2024 1:5005
Krundi ehitusõiguse aken
Olemasolev tee
Olemasolev kergliiklustee
Planeeritud POS 1 hoonestusala
Planeeritud parkimisala (kõvakattega)*
Planeeritud juurdepääsutee (kõvakattega)*
Sissepääs ärihoonesse*
K1
Planeeritud veetorustik
V1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik
Planeeritud keskpingekaabel
Planeeritud sidekaabel SK1 Planeeritud sademeveetorustik Planeeritud gaasitorustik
Planeeritud madalpingekaabel
VLP
ELP KLP
GLP Planeeritud gaasiliitumispunkt*
Planeeritud veeliitumispunkt*
Planeeritud kanalisatsiooniliitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
Planeeritud tehnovõrgu servituut/isikliku kasutusõiguse ala*
Planeeritud teeservituut*
Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on Emil Geodeesia OÜ mai 2023.a. Töö nr. 09-23. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Riigiteega ristuvad kaablid tuleb rajada kinnisel meetodil.
SLP Planeeritud side liitumispunkt*
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Põlva linn Jaama 59a katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine | 20.09.2024 | 3 | 7.2-2/24/14375-8 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Põlva linnas Jaama tn 59a katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek | 30.04.2024 | 4 | 7.2-2/24/14375-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Otsus | 15.03.2024 | 15 | 7.2-2/24/14375-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Kiri | 26.02.2024 | 33 | 7.2-2/24/14375-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Põlva linnas Jaama tn 59a detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks | 29.01.2024 | 61 | 7.2-2/24/14375-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Otsus | 24.07.2023 | 250 | 7.2-2/23/14375-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |
| Põlvamaa Põlva linn Jaama tn 59a kinnistu detailplaneeringu algatamine | 28.06.2023 | 276 | 7.2-2/23/14375-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põlva Vallavalitsus |