Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kaido Loor

Advokaadibüroo Loor OÜ

[email protected]

Teie 01.12.2025

Meie 16.12.2025 nr 3-4/3981-4

Vastus täiendavale selgitustaotlusele

Austatud Kaido Loor

Palusite 01.12.2025 kirjas täiendavalt selgitada meie eelmises, 28.11.2025 kirjas toodu põhjal

seda, kas planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lõige 2 on erinormiks haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 98 osas või mitte.

Jääme oma eelmises kirjas toodud seisukoha juurde ning märgime, et oleme Teie toodud

probleemist aru saanud nii, nagu Te selle esitasite. Täiendavalt märgime järgmist.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.06.2025 kohtuotsuse tegemiseni

haldusasjas nr 5-24-34 oli valdav arusaam see, et kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) saab

planeerimismenetluses sõlmida halduslepingu üksnes PlanS § 131 lõikes 2 toodud alusel

planeeringulahendusega seotud rajatiste väljaehitamise kohustuse ülesandmiseks. Nagu viitate

oma kirjas, oli see sellisena väljendatud ka PlanS seletuskirjas. Sellel seisukohal oleme kogu aja

ka olnud.

Planeerimismenetluse käigus on KOV-id aga sõlminud huvitatud isikutega rahastamise

kokkuleppeid sotsiaaltaristu ehitamiseks, mille osas on kohtupraktikas juba varasemalt asutud

seisukohale, et see on poolte kokkuleppel võimalik. PlanS § 131 lõige 2, nagu märgite, ei sisalda

endas viiteid sotsiaaltaristu (selgituse huvides kasutame väljendit sotsiaaltaristu, mis vastab

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannetele ja ei ole seotud

PlanS § 131 lõikes 1 toodud rajatistega) ehitamise kohustuse üleandmise võimalusele.

Eelnevalt mainitud Riigikohtu seisukoht on aga üksnes see, et KOV-idel on õigus sõlmida

huvitatud isikutega kokkuleppeid sotsiaaltaristu ehitamiseks tulenevalt planeerimismenetlusest

ehk olles sellega põhjuslikus seoses. Selgub, et kokkuleppe sõlmimise eelduseks on hinnang, kas

planeeringu lahendus toob endaga kaasa koormuse KOV-i sotsiaaltaristule või mitte, kuna viidatud

Riigikohtu otsuses on kohus märkinud, et täidetud peavad olema järgmised tingimused (punkt 60):

need kulud on põhjuslikus seoses planeeringuga, ilma kulude ülevõtmiseta oleks omavalitsusüksus

õigustatud jätma planeeringu algatamata, vastu võtmata või kehtestamata, õigusaktid ei keela

kulude jätmist huvitatud isiku kanda ning ulatuses, milles taristu väljaehitamise kulu ei kaeta muu

sihtotstarbelise rahastuse toel.

2 (2)

Me ei saa anda hinnangut sellele, kas ja kuidas peaks KOV huvitatud isikuga osundatud

kokkuleppeid sõlmima ja millal on kokkuleppe alusel tekkiv koormis ebamõistlik või mitte.

Riigikohtu hinnangul on see üks osa KOV-i enesekorraldusõigusest. Küll aga viitame uuesti, et

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab välja kohaliku maksude seaduse muudatusi

eeskätt just osundatud küsimuse lahendamiseks, kus huvitatud isikutele saab KOV-i territooriumil

arendamisega seotud muid koormisi panna selgel ja ühetaolisel viisil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Ahto Pahk

+372 5307 2548 [email protected]