Kiri


SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Ettepanek on tehtud mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 välistegevuse rubriigi kontekstis. Teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“1 on määratud kindlaks ELi välistegevuse peamised prioriteedid ja põhimõtted ELi eelarve raames, mis peaks olema lihtsam, täpsema fookusega, paindlikum ja mõjusam ning mis peaks aitama saavutada ELi prioriteete.
Rahvusvaheline olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning näib olevat palju vähem prognoositav ja stabiilne. Praeguse geopoliitilise ebastabiilsuse mõju ELile ja partnerriikidele kasvab, eelkõige Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja, Lähis-Ida konfliktide, USA administratsiooni välisabi andmise lõpetamise, kasvava pandeemiariski, kaubanduspingete ja tehnoloogiaalase konkurentsi tõttu. Need probleemid ja suurenev lõhe kestliku arengu eesmärkide saavutamisel 2030. aastaks eeldavad, et EL kohandaks oma välistegevuse rahastamist nii, et see teeniks paremini tema strateegilisi huve ning aitaks ohjata praegusi ja tulevasi kriise.
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21. Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab saavutada ELi välistegevuse eesmärke. Sellega edendatakse vastastikku kasulikku partnerlust partnerriikidega ning aidatakse samal ajal kaasa partnerriikide kestlikule arengule ja järgitakse liidu strateegilisi huve. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini tegeleda ka üleilmsete probleemidega.
Kavandatav instrument põhineb neljal juhtpõhimõttel, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva dokumendi eri osades.
• Välistegevuse rubriigi ülesehituse lihtsustamine, võttes kogu mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kasutusele ühe peamise ELi välistegevuse vahendi ja horisontaalse tulemusraamistiku määruse2,, mis hõlmab järelevalvet, aruandlust, hindamist ja teabevahetust.
• Tegevuse sidusus, mis hõlmab laiemat geograafilist spektrit, suuremat keskendumist sise- ja välisprogrammide sidususele, järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele ning tugevamat Euroopa tiimi lähenemisviisi.
• Instrumendi paindlikkus: säilitatakse mõned naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ paindlikkusmeetmed, sealhulgas selle üldreserv (puhver), finantspaindlikkus ja võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, ning suurendatakse paindlikkust eesmärkide vähendamise ja lihtsamate eelarveülekannete kaudu sammaste vahel ja nende piires, samuti mitmeaastaste finantsraamistike vahelist eelarve paindlikkust (struktuuri ja paindlikkuse kohta täpsemalt allpool).
• ELi meetmete mõju: tugevdatud töövahendid, mis võimaldavad koostada terviklikke pakette; ühtlustatud ja tõhusam tagatis- ja segarahastamisraamistik ning Euroopa huvide parem edendamine.
Liidu välistegevuse edasiseks lihtsustamiseks, selle sidususe suurendamiseks ja selle tulemuslikkuse tagamiseks on instrument „Globaalne Euroopa“ mitmesuguste poliitikavaldkondade, eelkõige laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabipoliitika teenistuses. Iga poliitikavaldkonna eripära säilitatakse ja seda edendatakse väga erinevate vahendite abil. Selle ettepanekuga jätkab EL ühinemiseelsete eesmärkide saavutamist, partnerriikidega suhtlemist, sealhulgas keerulistes oludes, ja humanitaarabi andmist. Kavandatav instrument hõlmab ka suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu, ning selle abil toetatakse kestlikku arengut, edendatakse inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja ELi mitmepoolset tegevust, võideldakse ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutuste ebastabiilsuse algpõhjustega ning kaitstakse keskkonda. Instrumendi üldeesmärke on üksikasjalikult kirjeldatud kavandatava määruse artiklis 4 ning selle erieesmärke on täpsustatud ja põhjalikult selgitatud II lisas.
Tuginedes ühtteist varasemat määrust asendanud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ saadud kogemusele, kooskõlas teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ sätestatud prioriteetidega, ja nagu on järeldatud käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangus, hõlmab instrument „Globaalne Euroopa“ järgmist ja tugineb järgmisele:
• määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009;
• määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2025. aasta määrus (EL) 2025/535, millega luuakse Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu.
Arvestades vajaduste ulatust ja prognoosimatust, rahastatakse Ukrainale antavat ülesehitus- ja ühinemiseelset abi mahus, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääri (mitmeaastase finantsraamistiku manööverdamisruum), ning seda rakendatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Lisaks rahastatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames humanitaarabimeetmeid, mida rakendatakse kooskõlas humanitaarabi määrusega3. Lisaks võidakse maksebilansikriisis olevatele riikidele anda instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatavat makromajanduslikku finantsabi. See instrument on välistegevuse rubriigi peamine vahend, mida täiendavad ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimine nõukogu otsuse (EL) 2021/17644 alusel ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve. Lisaks rakendatakse instrumenti kooskõlas horisontaalse tulemusraamistiku määrusega, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva seletuskirja 5. peatükis „Muu teave“.
Üleilmses kontekstis, kus liit seisab silmitsi suure geopoliitilise ja geomajandusliku konkurentsiga, mida iseloomustavad üleilmsed probleemid alates kliimamuutustest kuni pingeteni nappide ressursside ümber, jätkuv rändesurve või majandus- ja kaubandushäired, peab välistegevus liidu ja partnerite prioriteetide järgimiseks lisaks julgeolekuohtudele ja ebakindlusele pidevalt ja kiiresti reageerima uutele vajadustele ning tegutsema strateegiliste prioriteetide edendamiseks. Instrument on loodud selleks, et ühendada prognoositavuse vajadus vajadusega kiiresti kohaneda muutuva geopoliitilise kontekstiga.
Tagatakse meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus, tõhustades naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kasutusele võetud geograafilisuse põhimõtet. Kavandatava instrumendi sisemine ülesehitus järgib seda põhimõtet ning koosneb viiest geograafilisest sambast ja üleilmsest sambast, millest igaüks koosneb programmiga hõlmatud ja programmivälisest komponendist. Instrumenti rakendatakse peamiselt viie geograafilise programmikomponendi kaudu, mida täiendavad programmivälised geograafilised komponendid. Üleilmne sammas keskendub üleilmsetele algatustele ja täiendab geograafilisi sambaid. Neid kuut sammast toetab uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud jaotamata reserv, et suurendada paindlikkust ja liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja kohandada oma partnerlust vastavalt uutele prioriteetidele, tuginedes Euroopa arengufondide ja naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames saadud kogemustele.
Välisrahastamisvahendite hiljutine hindamine (2014–2020 ja 2021–2027)5 kinnitas, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku välisrahastamisvahendid on sobivad ja täidavad oma eesmärke. Sellegipoolest märgiti, et muutuv geopoliitiline maastik on toonud esile ka mõned struktuursed puudused vahendite ülesehituses, eelkõige seoses paindlikkusega. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ hindamisel rõhutati, et see võiks veelgi paremini kaasa aidata integreeritud lähenemisviisile, mis tasakaalustab ELi huve, partnerlust ja väärtusi, ühendades veelgi edukamalt ELi sise- ja välispoliitiliste valdkondade eesmärgid. Ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) puhul rõhutati eespool esitatud hinnangus, et selle paindlikkust on piiranud asjaolu, et iga-aastane planeerimine on rakendamise kaudu olnud strateegilisest mitmeaastasest programmitööst tähtsam. Saadud õppetunnid koos üha muutlikuma geopoliitilise kontekstiga on ajendanud komisjoni veelgi lihtsustama välisrahastamisvahendite ülesehitust ja tagama suurema paindlikkuse. Instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevas ettepanekus säilitatakse ka juba naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ja IPA III raames vahendite ülekandmise puhul võimaldatud paindlikkus. Lisaks on rahastamisvahenditest tagasisaadavaid vahendeid ja eelarveliste tagatiste ülejääki võimalik selle instrumendi raames uuesti kasutada. Muud paindlikkust suurendavad elemendid on võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on juba ette nähtud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, ning lihtsamad eelarveülekanded sammaste vahel ja sees instrumendi „Globaalne Euroopa“ ülesehituse kohaselt. Lisaks ei sisalda kavandatav instrument temaatilisi eesmärke. Ametliku arenguabi kulutuste eesmärk on esitatud instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevas ettepanekus.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Nagu eespool märgitud, hõlmab instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlev ettepanek ühe vahendi raames laia valikut poliitikavaldkondi, nimelt laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabipoliitika, säilitades iga poliitikavaldkonna eripärad. Käesolev ettepanek loob tugiraamistiku välistegevuse poliitika rakendamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Peamised rahvusvahelised kohustused on kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,6 Pariisi kliimakokkulepe,7 Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik,8 Addis Abeba tegevuskava,9 Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik (2015–2030),10 naistevastast vägivalda käsitlev Istanbuli konventsioon11 ja tulevikupakt12. ELis hõlmab poliitiline raamistik aluslepingu sätteid välistegevuse kohta, assotsieerimislepinguid, partnerlus- ja koostöölepinguid, mitmepoolseid lepinguid, mille osaline liit on, ja muid lepinguid, millega sõlmitakse õiguslikult siduvad suhted liidu ja partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu järeldusi, nõukogu järeldusi, tippkohtumise deklaratsioone või riigipeade või valitsusjuhtide või ministrite tasandil partnerriikidega peetud kohtumiste järeldusi, Euroopa Parlamendi resolutsioone, komisjoni teatisi ning ühisteatisi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Tagatakse kooskõla ja vastastikune täiendavus liidu välistegevuse rahastamisvahendite vahel, eelkõige humanitaarabi (mida rahastatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames), ülemeremaade ja -territooriumide liiduga assotsieerimise, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa rahutagamisrahastu (mida rahastatakse väljaspool liidu eelarvet) ning tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi (dekomissioneerimine) vahel.
Instrumendist „Globaalne Euroopa“ saab toetust, mis on mõeldud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide usaldusväärseks ja tõhusaks ettevalmistamiseks ELi liikmelisuseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja viia kõnealuse instrumendi raames antava ühinemiseelse toetuse ülesehitus võimalikult suures ulatuses kooskõlla asjakohaste siseprogrammide suunajoontega.
Instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahalisi vahendeid tuleks kasutada ka ühistel huvidel ja põlvkondadevahelisel õiglusel põhineva inimestevahelise partnerluse loomise edendamiseks ning oskuste arendamise, innovatsiooni ja kultuurilise mitmekesisuse tugevdamiseks hariduse, noorte ja teadusuuringute valdkonnas tehtava koostöö kaudu viisil, mis on kooskõlas programmi „Erasmus+“ määrusega. Lisaks tagatakse selles raamistikus järjepidevus ja vastastikune täiendavus kaubanduse ja investeeringute, majanduskoostöö, rände, julgeoleku ja muu valdkondliku koostööga.
Eelkõige suurendab instrument uue majandusalase välispoliitika huvides ja koostoimes Euroopa konkurentsivõime fondiga liidu konkurentsivõimet, leevendades majandusprobleeme ja kasutades kiiresti ära liidu konkurentsivõime toetamise võimalusi, sealhulgas liidu sisepoliitika välismõõtme toetamise kaudu. Sellega kasutatakse ära vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali kestliku arengu jaoks nii liidus kui ka partnerriikides.
Lisaks aitab see suurendada vastupanuvõimet, edendada stabiilsust ning vähendada ebakindlust humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi, maksebilansi kriiside ning konfliktijärgse taastamis- ja ülesehitusvajaduste raames.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu viienda osa III jaotise 1. ja 2. peatükis on sätestatud partnerriikidega tehtava koostöö õigusraamistik.
Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 209, 212 ja 322. Komisjon esitab selle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi välistegevuse rahastamise eesmärk on teha koostööd partnerriikidega ning edendada mitmepoolsete lahenduste leidmist üleilmsetele probleemidele. See võimaldab ELil kaitsta oma huve, edendada oma väärtusi ja standardeid, toetada oma sisepoliitika eesmärke, tagada julgeolek ja kaitsta oma kodanikke. See peaks rohkem keskenduma liidu konkurentsivõime tugevdamisele ja sõltuvuse vähendamisele, eelkõige kriitilise tähtsusega tarneahelate kindlustamise kaudu. Lisaks on ELi enda huvides säilitada oma roll usaldusväärse üleilmse osalejana.
Eespool nimetatud välisrahastamisvahendite (2014–2020 ja 2021–2027) hindamine on kinnitanud välisrahastamisvahendite lisaväärtust ELi välissuhete jaoks, kuna need võimaldavad teha partnerriikidele integreeritumaid ja mahukamaid pakkumisi, mis aitavad parandada partnerriikide suutlikkust tegeleda prioriteetidega, mida nad ELiga jagavad, ja toetavad kestlikku arengut. 
Enamiku mitmepoolsete protsesside osalisena saab EL teha mitmepoolsete ja piirkondlike partneritega koostööd peamistes poliitikavaldkondades. Võrreldes olukorraga, mille puhul liikmesriigid tegutseksid eraldi, on ELil võimalik nendega koos tegutsedes saavutada suurem mõju, koordineerides ühiseid seisukohti ja tehes end paremini kuuldavaks. Mitmepoolse ja reeglitel põhineva globaalse juhtimissüsteemi juhtiva pooldaja ja kaitsjana peetakse ELi peamiste rahvusvaheliste inimõigustealaste vahendite ausa vahendaja ja kaitsjana usaldusväärseks. See mõjuvõim mitmepoolsetel ja piirkondlikel foorumitel võimaldab liidul ühtlasi edendada oma poliitikat ja väärtusi kogu maailmas ning mõjutada üleilmsete normide ja regulatiivsete standardite kujundamist. ELi rahalised kohustused on mitmes mitmepoolses lepingus (nt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas) sätestatud üldise kohustuse lahutamatu osa.
Eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute laialdasema kasutamise kaudu hoogustab ja koondab EL avaliku ja erasektori investeeringuid (sealhulgas finantsturgudele piiratud juurdepääsuga riikide ja sektorite hüvanguks), samuti investeeringuid, mis edendavad majanduslikku vastupidavust ja erasektori arengut. ELi tegevusetus suurendaks kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääki ja halvendaks veelgi ebakindlate riikide olukorda, nõrgestades samal ajal ELi kui geopoliitilist ja geomajanduslikku tegijat ning üleilmset osalejat mitmepoolsetel foorumitel. 
Lisaks käivitab EL arengukoostöö finantseerimise asutuste vahelise koostöö. Makromajandusliku finantsabi näol antakse soodsatel tingimustel väga vajalikku rahastust riikidele, kus on maksebilansi kriis. 
•Proportsionaalsus
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe kavandatav määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks.
•Vahendi valik
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 209 ja 212, milles on sätestatud kohustus kasutada partnerriikidega tehtava koostöö rakendusmeetmete vastuvõtmiseks seadusandlikku tavamenetlust, esitatakse ettepanek määrusena, millega tagatakse selle ühetaoline kohaldamine, siduvus ja vahetu kohaldatavus. Käesolevale ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses kirjeldatakse mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 välisrahastamisvahendite vahehindamises jõuti järeldusele, et vahendid on suures osas eesmärgipärased ja nende vastuvõtmise ajal kavandatud eesmärkide saavutamiseks graafikus ning et kõnealused eesmärgid on jätkuvalt asjakohased.
Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“
Vahehindamisel märgiti ka, et muutuvas geopoliitilises kontekstis on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ja selle suurem paindlikkus osutunud asjakohaseks ELi prioriteetide elluviimisel ning partnerriikide toetamisel, eelkõige COVID-19 pandeemia, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja rändesurve kontekstis. Samuti on see instrument võimaldanud ELil edendada oma sisepoliitikat ja prioriteete välismaailma suhtes sidusamalt, kuid selle panus integreeritud lähenemisviisi, mis tasakaalustab ELi huve, partnerlust ja väärtusi, oleks pidanud olema suurem. Lihtsustamisega seoses rõhutati vahehindamises, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ annab suurele osale ELi välissekkumistest ühtse õigusliku aluse. Sellega on asendatud suur hulk eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid, mistõttu on see märkimisväärselt parandanud sidusust ja vastastikust täiendavust.
Vahehindamises märgiti, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ paindlikkust tagavad eri elemendid on osutunud asjakohaseks. Instrumendi reserv oli aga esimese kolme rakendusaasta jooksul peaaegu ammendunud, mis näitab, et olemasolevad vahendid ja tegelikud vajadused ei ole omavahel kooskõlas. Lisaks ei olnud instrument ette nähtud sõdivate riikide toetamiseks Ukrainale vajalikus ulatuses. Seepärast võeti aastateks 2024–2027 vastu uus rahastamisvahend – Ukraina rahastu –, et toetada Ukrainat nii Venemaa agressioonisõjas kui ka Ukraina teel ELiga ühinemise suunas. Üldiselt jõuti vahehindamises järeldusele, et võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja ELi finantsvõimenduse maksimeerimiseks võib vaja minna diferentseeritud lähenemist.

IPA III
Vahehindamises märgiti, et IPA III on osutunud ühinemiseelse vahendina üldiselt tõhusaks. Instrumenti peeti uue laienemismetoodikaga kooskõlaliseks, kusjuures esiplaanil on ELiga ühinemise protsessi põhialused. Vahehindamises rõhutati ka seda, et IPA III on olnud tõhus sotsiaal-majandusliku arengu edendamisel ning majandus- ja investeerimiskava raames vajalike investeeringute võimendamisel, samal ajal kui lähenemist ELile on vaja veelgi kiirendada. Lisaks märgiti vahehindamisel, et ehkki IPA III on kavandatud nii abi ulatuse kui ka intensiivsuse poolest tulemuspõhise vahendina, on tasakaalu leidmine tulemuslikkuse hindamise ja õiglase jaotamise põhimõtte vahel piiranud korrektselt toimivate toetusesaajate rahalist kasu.
Vahehindamises märgiti, et IPA III oli olnud paindlik erakorralistele välissündmustele reageerimisel, hoolimata sellest, et seal puudub naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ sarnane reserv. Riikide kindlaksmääratud rahastamispakettide puudumine on võimaldanud paindlikkust abi kavandamisel vastavalt kiireloomulistele ja muutuvatele vajadustele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku vahehindamise ja mõjuhinnangu puhul hõlmas konsulteerimine paljude sidusrühmade seisukohtade kogumist välisrahastamisvahendite kohta. Nii vahehindamise kui ka mõjuhinnangu jaoks korraldatud avalikud konsultatsioonid olid mõeldud igat liiki sidusrühmadele, sealhulgas kodanikele. Vahehindamise raames toimunud konsultatsioonide tulemusi käsitlev aruanne on avaldatud veebisaidil „Avaldage arvamust!“13 ja selles antakse ülevaade saadud vastustest. Instrumendi „Globaalne Euroopa“ mõjuhinnangut käsitleva avaliku konsultatsiooni kokkuvõtlik aruanne on esitatud mõjuhinnangu 2. lisas. Vahehindamise jaoks korraldati ka sihipärane konsultatsioon, et koguda konkreetsete sidusrühmade seisukohti. Sihipäraste konsultatsioonide raames konsulteeriti erikohtumiste käigus ELi liikmesriikide ekspertide, ELi liikmesriikide arenguagentuuride, kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste võrgustike ja platvormide, arengu finantseerimise asutuste ja ÜROga. Nende sihipäraste konsultatsioonide kokkuvõte on esitatud sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõtlikus aruandes vahehindamise V lisas14.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Vahehindamise aruanne ja sellega seotud komisjoni talituste töödokument põhinesid suures osas väliskonsultantide tehtud sõltumatul uuringul15. Uuringus hinnati kõiki viit kohustuslikku hindamiskriteeriumi (st tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus). Käsitleti ka mõju ja kestlikkuse hindamiskriteeriume. Kasutati järgmisi hindamismeetodeid: i) dokumentide ja analüüsiandmete läbivaatamine; ii) rohkem kui 340 intervjuud, iii) mitu sihtotstarbelist uuringut; iv) sihipärased konsultatsioonid ja avalik konsultatsioon, nagu eespool selgitatud. See kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombinatsioon, milles kasutati nii esmaseid kui ka teiseseid tõendeid, andis hindamiseks põhjaliku tõendusbaasi. Neid eksperditeadmisi kasutati tõenditena ka käesoleva ettepaneku mõju hindamisel koos avalike konsultatsioonide tulemustega vastavalt eespool selgitatule.

•Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu kohta esitas õiguskontrollikomitee 13. juunil 2025 märkusteta arvamuse, viidates mitmeaastase finantsraamistiku protsessiga seotud konkreetsele lähenemisviisile16.. Pärast komitee arvamust vaadati mõjuhinnang läbi, et lisada sellesse komitee soovitused.
Mõjuhinnangu üldeesmärk oli töötada välja välisrahastamisvahendid, mis edendaksid tõhusalt ELi strateegilisi huve, reageerides samal ajal ebakindlatele ja kriisiolukordadele. Sellega seoses oli võimalike poliitikavalikute kavandamisel peamine poliitiline parameeter paindlikkuse ja prognoositavuse vaheline tasakaal. Sellega seoses uuriti järgmisi võimalusi:
• 1. variant: täielikult paindlik välisrahastamisvahend, mis põhineb eranditult igal aastal kindlaks määratud strateegilistel prioriteetidel ja mille puhul ei kasutata mitmeaastast kavandamist. Ukrainaga seotud toetus ühinemiseelsetele ja ülesehitusvajadustele kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
• 2. variant: välisrahastamisvahend, mis põhineb soovituslikel geograafilistel ja üldistel rahastamispakettidel, mis hõlmavad mitmeaastase planeerimise programmikohast ja programmivälist rahastamist, tasakaalustades paindlikkust ja prognoositavust. Ukrainaga seotud toetus ühinemiseelsetele ja ülesehitusvajadustele kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
• 3. variant: välisrahastamisvahend, mis põhineb soovituslikel geograafilistel ja üldistel rahastamispakettidel, mis hõlmavad mitmeaastase planeerimise programmikohast ja programmivälist rahastamist, tasakaalustades paindlikkust ja prognoositavust. Ukraina ühinemiseelsed vajadused kaetakse sellest rahastamisvahendist mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires, samal ajal kui Ukraina ülesehitusvajadused kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
Mõju analüüsi ja võrdluse põhjal osutus eelistatud valikuks 2. variant. Kolme variandi tulemuslikkuse, sidususe ja tõhususe analüüs võrreldes lähtestsenaariumiga tehti mõjuhinnangu erieesmärkide alusel. Variant 2 paistis silma oma paindlikkuse ja prognoositavuse tasakaalu poolest, mis neid eesmärke kõige paremini toetas, pakkudes Ukrainale ebakindlas olukorras usaldusväärset tuge, kaitstes samal ajal välisrahastamisvahendi võimet rahuldada vajadusi ja prioriteete teistes geograafilistes piirkondades.
Eeldatava mõju seisukohast toetavad nii 2. kui ka 3. variant 1. variandist suurema tõenäolisusega ELi strateegiliste huvide edendamist ja partnerriikide kestlikku arengut.
Variantide 2 ja 3 puhul võetaks tõenäoliselt paremini arvesse ka eri kestliku arengu eesmärkide vahelisi seoseid, tasakaalustades kestliku arengu kolme mõõdet (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane). Need suurendavad sidusust ühelt poolt sise- ja välispoliitika vahel ning teiselt poolt välispoliitika valdkondade vahel. Geograafilisuse põhimõte, sealhulgas piirkondlike assigneeringute kasutamine geograafiliste sammaste raames, aitab kaasa kooskõlale ELi strateegiliste eesmärkidega (nt strateegia „Global Gateway“, ulatuslike partnerluste, puhta kaubanduse ja investeerimispartnerluste ning muude sarnaste partnerluste kaudu). Selline vastavusse viimine võimaldab ka sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel koordineeritumalt tegutseda, tagades seega, et valdkondade poliitika on pigem vastastikku tugevdav, mitte kapseldunud ega soovimatute vastandlike eesmärkidega. Sellega seoses on 2. ja 3. variandi abil võimalik paremini integreerida selliseid poliitikaeesmärke nagu näiteks konkurentsivõime, majandusjulgeolek, vastupidavad väärtusahelad ja keskkonnasäästlikkus, võttes arvesse, et neid eesmärke püütakse strateegiliselt saavutada koos.
Erinevalt 3. variandist tagaks 2. variant järjepidevuse Ukraina rahastu lähenemisviisiga, käsitleks põhjalikult lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi vajadusi ning hõlmaks Ukraina ühinemisprotsessi ja sõjajärgse ülesehituse vahelisi seoseid. Lisaks võimaldaks 2. variant leida tasakaalu Ukrainale ebakindlas olukorras usaldusväärse toetuse andmise vahel, kaitstes samal ajal välisvahendi suutlikkust hallata vajadusi ja prioriteete muudes geograafilistes piirkondades.
Nendele kaalutlustele tuginedes on käesoleva ettepaneku puhul jäädud 2. variandi juurde.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepanekuga lihtsustatakse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT). Mitmete vahendite edasine ühtlustamine ühe ulatusliku vahendi raames vastavalt eespool kirjeldatule vähendab praeguste vahendite puhul esinevaid finants- ja tegevustõkkeid. Lihtsustamine aitab niisiis selgitada protsesse ja hallata ressursse. Eeskirjade ühtlustamiseks luuakse tulemusraamistiku määruse horisontaalsete sätetega uuele vahendile ja muudele mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvatele programmidele sidus ja ühtlustatud raamistik ning muudetakse need partnerite ja rakendusasutuste jaoks hõlpsamini arusaadavaks.

•Põhiõigused
Üks aluslepingul põhinevaid ELi välistegevuse üldeesmärke (ELi lepingu artikli 3 lõige 5 ning artiklid 8 ja 21) on toetada ja edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist. Instrumendi eesmärk on kohaldada inimõigustepõhist käsitust, mis juhindub põhimõttest „kedagi ei jäeta kõrvale“, võrdsusest ja mittediskrimineerimisest mis tahes alusel. Õigustepõhine käsitus hõlmab kõiki inimõigusi, nii kodaniku- kui ka poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted igasse ELi välistegevuse raames toetatavasse tegevusse. Inimõiguste ja demokraatia ning kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks antav toetus, mida suunatakse peamiselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ sihtotstarbeliste teemaprogrammide kaudu, on endiselt instrumendi prioriteet ning seda suunatakse mõju maksimeerimiseks geograafiliste sammaste kaudu ja üleilmsete algatuste jaoks üleilmse samba kaudu.
4. MÕJU EELARVELE
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku eraldada instrumendile „Globaalne Euroopa“ aastateks 2028–2034 esialgne rahastamispakett summas 200 309 000 000 eurot (jooksevhindades). Lisaks tehakse Ukrainale kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikliga 6 kättesaadavaks rahalised vahendid. Käesoleva ettepaneku hinnanguline finantsmõju on esitatud ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

5. MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Instrumenti tuleks rakendada kooskõlas eespool nimetatud horisontaalse tulemusraamistiku määrusega kogu mitmeaastase finantsraamistiku ulatuses, millega kehtestatakse eelarve kulude jälgimise ja tulemusraamistiku eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/250917 (finantsmäärus) artikli 33 lõike 2 punktides d ja f osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, ühtse juurdepääsu loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks teabe, teabevahetuse ja nähtavuse kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatav instrument (instrument „Globaalne Euroopa“) sisaldab erandeid finantsmääruse sätetest, mida selgitatakse mitmes põhjenduses, täpsemalt:
põhjendus 37 – Ukrainale selle instrumendi raames antavate laenude eraldiste määra kehtestamata jätmine;
põhjendus 64 – võimalus kasutada instrumendi „Globaalne Euroopa“ ülekantud vahendeid. Lisaks viidatakse põhjenduses võimalusele taaskasutada tagasimakseid rahastamisvahenditest instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;
põhjendus 65 – võimalus suurendada instrumendi „Globaalne Euroopa“ kättesaadavaid vahendeid, eraldades sellele ülejäägid, mis on seotud praeguste ja varasemate eelarveliste tagatiste ja finantsabiga välistegevuses;
põhjendused 68 ja 69 – võimalus anda toetust sihttoetustena paindlikult ja õigeaegselt ilma vajaduseta korraldada taotlusvoore, sealhulgas liikmesriikide erasektori üksustele;
põhjendus 81 – võimalus edendada eelarvelisest tagatisest või rahastamisvahenditest kasu saavate rahastamiskõlblike üksuste või partnerriikidest pärit isikute ja partnerite osalemist ning suurendada atraktiivsust erasektori jaoks ja maksimeerida investeeringute mõju, laiendades eelarvelise tagatise saamise õiguse üksustele, kes ei osuta avalikke teenuseid.
I JAOTIS. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 (reguleerimisese) – määratletakse määrusega loodav instrument, mis on üks ELi välistegevuse programmidest.
Artikkel 2 (mõisted) – sisaldab määruses kasutatud põhimõistete määratlusi.
Artikkel 3 (kohaldamisala ja struktuur) – kirjeldatakse instrumendi struktuuri, mis koosneb viiest geograafilisest sambast ja ühest üleilmsest sambast. Artiklis selgitatakse sammaste sisemist ülesehitust, mis jaguneb programmiga seotud ja programmivälisteks komponentideks, ning kirjeldatakse üksikasjalikult programmiväliste meetmete olemust. Samuti sätestatakse artiklis iga samba geograafiline ulatus ning selgitatakse sammaste ja komponentide vastastikust täiendavust.
Geograafiliste sammastega hõlmatud riigid ja territooriumid on loetletud I lisas.
Artikkel 4 (instrumendi eesmärgid) – sätestatakse instrumendi kõigi sammaste suhtes kohaldatavad üldeesmärgid ning II lisas kirjeldatud erieesmärgid.
Artikkel 5 (kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus) – selgitatakse instrumendi ja kõigi välistegevuse valdkondade vahelist seost ning koostoimet, järjepidevust ja täiendavust ELi-siseste programmidega.
Artikkel 6 (eelarve) – märgitakse instrumendi rahastamispaketi kogusumma, esitatakse üksikasjalik soovituslik jaotus sammaste kaupa ning täpsustatakse Ukrainale antava toetuse allikad. Samuti viidatakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservile, mille arvelt võib artiklis osutatud summasid suurendada.
Artikkel 7 (uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv) – selgitatakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi otstarvet. Lisatud on säte, millega teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi kasutamisest ning võetakse arvesse nende tähelepanekuid.
Artikkel 8 (poliitikaraamistik) – esitatakse instrumendi rakendamise üldine poliitikaraamistik. Kehtivates kokkulepetes, strateegiates, järeldustes, resolutsioonides ja muudes sarnastes dokumentides määratakse kindlaks instrumendi rakendamise aluseks olev poliitika. Lisatakse säte Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamise ja nendega arvamuste vahetamise kohta.
Artikkel 9 (üldpõhimõtted) – loetletakse kogu instrumendi suhtes kohaldatavad eri põhimõtted, nagu keskendumine ümberkujundavale mõjule, liidu strateegiliste huvide arvestamine, liidu tegevuse jätkamine äärmiselt ebakindlas ja keerulises olukorras ning demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamise edendamine. Artiklis rõhutatakse ka arengu tõhususe põhimõtte ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste ning erasektori kaasamise ja nendega peetava dialoogi tähtsust.
Artikkel 10 (peavoolustamine) – kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas tuleks instrumendi rakendamisel arvesse võtta kliimamuutuste vastast võitlust, keskkonnakaitset ja soolist võrdõiguslikkust.
Artikkel 11 (Euroopa tiimi lähenemisviis) – sätestatakse Euroopa tiimi lähenemisviisi eesmärk, kord ja eesmärgid, et meetmeid veelgi paremini koordineerida ja koondada ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid.
Artikkel 12 (ränne ja sundränne) – kirjeldatakse terviklikku lähenemisviisi ebaseaduslikule rändele, sundrändele ja nende algpõhjuseid.
II JAOTIS – INSTRUMENDI RAKENDAMINE
II jaotisse on koondatud instrumendi rakendamisega seotud peatükid, mis hõlmavad mitmeaastast programmitööd.
I peatükk „Programmitöö üldsätted“ (artiklid 13–17) hõlmab mitmeaastase programmitöö eri sätteid, eelkõige üldist käsitust, geograafilise programmitöö põhimõtteid, programmdokumentide sisu ja nende vastuvõtmise korda.
II peatükk „Tegevuskavad, meetmed ja rakenduspõhimõtted“ (artiklid 18–22) kirjeldab tegevuskavasid ja meetmeid, mida saab vastu võtta, ning vastavaid menetlusi. Artikkel 22 sisaldab paindlikkust käsitlevaid sätteid.
III peatükk „Rakendusvahendid“ (artiklid 23–28) hõlmab instrumendi eesmärkide saavutamiseks kättesaadavaid vahendeid, eelkõige eelarvelisi tagatisi, segarahastamist ja finantsabi.
IV JAOTIS – LÕPPSÄTTED
III jaotis (artiklid 29–35). Selle jaotise artikkel 30 käsitleb volituste delegeerimist artikli 6 lõike 5, artikli 24 lõigete 1, 2 ja 3 ning II lisa muutmiseks. Artiklis 31 tutvustatakse Euroopa sambaga seotud täiendavaid rakenduseeskirju. Artikliga 32 nähakse ette määrusele (EL) nr 182/2011 vastava komitee moodustamine. Komitee vastutab arvamuse avaldamise eest mitmeaastaste programmdokumentide ja iga-aastaste tööprogrammide kohta (tegevuskavad ja meetmed). Ettepanekul on kaks järgmist lisa:
– I lisa. Riikide ja territooriumide loetelu
– II lisa. Erieesmärgid
2025/0227 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212 ning artikli 322 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust18,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust19,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Käesoleva määruse eesmärk on luua programm „Globaalne Euroopa“ (edaspidi „instrument“), et kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, järgimaks liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
(2) ELi lepingu artikli 21 kohaselt tagab liit kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel, samuti nende ja muude poliitikavaldkondade vahel, ning koostöö kõrge taseme kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades. Sidususe suurendamiseks ja liidu välistegevuse tõhususe tagamiseks peaks instrument toetama paljusid liidu poliitikavaldkondi, eelkõige laienemis- ja naabruskonnapoliitikat, rahvusvahelist partnerlust ja humanitaarabipoliitikat, ning liidu muude poliitikavaldkondade välisaspekte, mida edendatakse mitmesuguste vahendite abil.
(3) Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL20 artikliga 9 tagab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) komisjoni asepresidendina liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise ning kindlustab selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe, eelkõige käesoleva instrumendi rakendamise kaudu.
(4) Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda Euroopa Ülemkogu strateegilistest tegevuskavadest, Euroopa Parlamendi asjakohastest resolutsioonidest ja komisjoni poliitilistest suunistest, milles on kindlaks määratud liidu visioon, strateegilised suunad ja prioriteedid. Instrumendi raames rakendatav välistegevus peaks aitama võimendada liidu mõjuvõimu ja partnerlust, kaitsta ja edendada liidu väärtusi, tugevdada rahu ja julgeolekut ning toetada liidu valmisolekut, jõukust ja konkurentsivõimet. Oma prioriteetide ja huvide edendamiseks välistegevuses peaks liit tegema koostööd partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(5) Instrument peaks aitama tagada liidu sise- ja välispoliitika ning välistegevuse põhimõtete vahelise kooskõla, sidususe, koostoime ja vastastikuse täiendavuse ning edendada samal ajal liidu põhi- ja strateegilisi huve ning kestlikku arengut partnerriikides ja toetada liidu üleilmsete kohustuste täitmist.
(6) Instrumendist rahastatavad meetmed peaksid olema peamiselt riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkondadevahelise tasandi geograafilised programmimeetmed, mis aitaksid saavutada liidu abi maksimaalse mõju. Neid tuleks vajaduse korral täiendada programmiväliste geograafiliste meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis on seotud humanitaarabi, makromajandusliku finantsabi, kriisi, rahu ja välispoliitika vajaduste rahuldamise ning vastupanuvõime ja konkurentsivõime suurendamisega, samuti üleilmsete programmimeetmete ja programmiväliste meetmetega.
(7) Geograafilised programmimeetmed peaksid aitama kujundada liidu koostööd partnerriikide ja -piirkondadega keskpikas ja pikas perspektiivis, et kujundada välja vastastikku kasulikke partnerlusi.
(8) Käesoleva instrumendi raames tuleks kättesaadavaks teha liidu humanitaarabioperatsioonide rahastamiseks mõeldud eelarve, aga selliseid operatsioone tuleks siiski rakendada kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/9621 loodud humanitaarabi rahastamisvahendiga.
(9) Käesoleva instrumendi raames tuleks kättesaadavaks teha liidu makromajandusliku finantsabi rahastamiseks vajalikud eelarvevahendid, aga selliseid meetmeid tuleks siiski rakendada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 212 ja 213.
(10)
(11) Vastupidavusmeetmed peaksid võimaldama liidul tõhustada koostööd, kui see on väliskonteksti muutlikkust silmas pidades vajalik. Need peaksid olema paindlikud, sealhulgas olukorrale reageerimisel ja selliste meetmete tugevdamisel, mis on suunatud ebastabiilsuse ja kriiside leevendamisele ning humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome vahelise seose toetamisele, ning aitama täita konfliktijärgseid taastamis- ja ülesehitusvajadusi ja leevendada maksebilansi kriise.
(12) Konkurentsivõime meetmed peaksid võimaldama liidul reageerida majandusprobleemidele ja kasutada kiiresti ära võimalusi tugevdada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas liidu sisepoliitika välismõõtme toetamise kaudu. Vajaduse korral peaksid need aitama koostada partnerriikidega kõikehõlmavaid vastastikku kasulikke pakette.
(13) Kriisi, rahu ja välispoliitika vajaduste rahuldamise valdkonnas tuleks ette näha meetmed, mis võimaldavad liidul reageerida erandlikele ja ettenägematutele olukordadele või tungivatele välispoliitilistele huvidele, sealhulgas juhul, kui tekib oht rahule, demokraatiale, avalikule korrale ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele. Kõnealused meetmed tuleks kavandada liidu tulemuslikuks, tõhusaks, integreeritud ja konfliktitundlikuks reageerimiseks, et saavutada rahu, stabiilsus ja konfliktide ennetamine kiireloomulistes ja ebakindlates ning kriisiolukordades, samuti hübriidohtude, tekkivate kriiside või loodusõnnetuste korral, sealhulgas üksikisikute, eelkõige seksuaalse ja soolise vägivalla ohvriks langenud isikute julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks ebakindlas olukorras või olukorras, mis võib eskaleeruda relvastatud konfliktiks või tõsiselt destabiliseerida asjaomast partnerriiki või asjaomaseid partnerriike. Samuti peaksid need meetmed toetama uuenduslikke algatusi välispoliitika vajaduste rahuldamiseks poliitilistes, majanduslikes ja julgeolekuküsimustes ning võimaldama liidul tegutseda seal, kus on võimalus saavutada muude vahenditega raskesti saavutatavad eesmärgid.
(14) Instrument peaks tuginema meetmetele, mida on varem toetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/947,22 (EL) 2021/1529,23 (EL) 2024/792,24 (EL) 2024/144925 ja (EL) 2025/53526.
(15) Instrument peaks aitama saavutada liidu välistegevuse eesmärke, soodustades vastastikku kasulikku partnerlust partnerriikidega ning panustades samal ajal partnerriikide kestlikusse arengusse ja edendades liidu strateegilisi huve. See peaks võimaldama liidul paremini lahendada üleilmseid probleeme, sealhulgas võidelda kliimamuutuste vastu ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust. Samuti peaks see pakkuma suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu.
(16) Liidu tegevus peaks edendama rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, sealhulgas ÜRO Peaassamblee 10. detsembri 1948. aasta istungil vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist ning põhinema inimõiguste universaalsusel ja jagamatusel.
(17) ELi lepingu artiklis 49 on sätestatud, et iga Euroopa riik, kes järgib selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning on pühendunud nende väärtuste edendamisele, võib taotleda liidu liikmeks saamist. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, diskrimineerimiskeeld, sallivus, õiglus, solidaarsus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, põlvkondadevaheline õiglus ja kultuuriline mitmekesisus. Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel, õiglasel ja rangel tingimuslikkusel ning saavutatust lähtumise põhimõttel. Euroopa riik, kes on esitanud taotluse Euroopa Liiduga ühinemiseks, võib saada liidu liikmeks ainult siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriumidele (edaspidi „Kopenhaageni kriteeriumid“), ja tingimusel, et liit on suuteline uut liiget integreerima. Endiselt on oluline kindel pühendumus põhimõttele „põhialused kõigepealt“, mis nõuab tugevat keskendumist õigusriigile, võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu, põhiõigustele, demokraatlike institutsioonide toimimisele ja avaliku halduse reformile ning majanduskriteeriumidele. Edusammud olenevad sellest, kuidas iga kandidaatriik ja potentsiaalne kandidaatriik viib ellu liidu acquis’ga vastavuse saavutamiseks vajalikud reformid.
(18) Liidu laienemispoliitika on strateegiline investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse ning võimaldab liidul olla üleilmsete probleemide käsitlemiseks paremal positsioonil. Samuti pakub see suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja selle liikmeks pürgivatele riikidele vastastikust kasu, ning tagab samal ajal partnerriikide järkjärgulise ümberkujundamise. Liidu liikmesuse väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, millega kaasnevad positiivsed demokraatlikud, poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused. Liidu ja tema partnerite ühistes huvides on edendada jõupingutusi partnerite poliitilise, õigus- ja majandussüsteemi reformimiseks, pidades silmas nende tulevast ühinemist liiduga, ning seda ühinemisprotsessi toetada.
(19) Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina vastu provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda, on liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused toetanud enneolematus mahus Ukraina majanduslikku, sotsiaalset ja rahandusalast vastupanuvõimet. Ukrainale tekitatud kahju ulatus nõuab märkimisväärset ja paindlikku toetust, et säilitada Ukraina valitsuse funktsioonid, osutada avalikke teenuseid ning toetada riigi taastamist, ülesehitamist ja moderniseerimist. Instrumendiga tuleks luua raamistik riigi kiireks taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks antava abi jaoks, et kaasata investeeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele ning hõlbustada Ukraina vastavusse viimist liidu standardite ja väärtustega teel liiduga ühinemise poole. Ukraina liikumine ühinemise suunas peaks olema tihedalt seotud ülesehituspüüdlustega. Instrumendist antav toetus tuleks võimalikult suures ulatuses integreerida rahvusvahelistesse jõupingutustesse, mille eesmärk on luua Ukraina taastamiseks vajalik finantsstruktuur, ning seda tuleks koordineerida asjaomaste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutustega, et tagada toetuse nõuetekohane koordineerimine ja vastastikune täiendavus.
(20) ELi lepingu artikli 8 lõike 1 kohaselt arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted.
(21) Liit peaks sõlmima vastastikku kasulikke ja kohandatud partnerlusi, milles keskendutakse strateegilistele prioriteetidele ja edendatakse piirkondlikku koostööd idanaabruses, sealhulgas Musta mere piirkonnas, ning aidatakse leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid probleeme.
(22) Liit peaks välja töötama sihipärasema lähenemisviisi Lähis-Idale, Põhja-Aafrikale ja Pärsia lahele, võttes arvesse nende piirkondade vahelisi suhteid. Suhteid Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonnaga peaks liit süvendama kooskõlas vastavate strateegiliste raamistike ja ametlike kokkulepetega, eelkõige vastastikku kasuliku ja kohandatud partnerluse kaudu vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, austades liidu väärtusi ja põhimõtteid.
(23) Liidu rahvusvaheliste partnerluste eesmärk on luua ja arendada suhteid partnerriikidega, eelkõige selleks, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu arengukoostöö poliitika peamise eesmärgiga vähendada vaesust ja see pikemas perspektiivis kaotada. Liidu rahvusvahelised partnerlused aitavad kaasa ka tema välistegevuse muude eesmärkide saavutamisele, eelkõige liidu väärtuste ja põhihuvide kaitsmisele ning partnerriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu edendamisele.
(24) Instrumendi rakendamine peaks toetama strateegiat „Global Gateway“27 ehk liidu välisinvesteeringute strateegiat kestliku arengu eesmärkide edendamiseks koos partnerriikidega. See strateegia on üks liidu majandusalase välispoliitika tugisambaid ning selle eesmärk on soodustada turvalise ja kvaliteetse taristu arendamist partnerriikides, et luua kestlik jõukus ja inimväärsed töökohad, tugevdades selle kaudu sidemeid liidu ja tema partnerite vahel, ning toetada samal ajal ELi strateegilisi ja majanduslikke huve. Strateegia aitab võimendada investeeringuid turvalisse taristusse fookusega digiüleminekul, kliimal ja energial, transpordil, tervishoiul ning haridusel ja teadusuuringutel. Sellega toetatakse riike, kes püüavad suurendada oma vastupanuvõimet kestlikul viisil, ning tugevdatakse samal ajal liidu avatud strateegilise autonoomia jaoks olulisi partnerlusi. Strateegia „Global Gateway“ on ka väärtuspõhine pakkumine, mis edendab rangeid sotsiaalseid, keskkonna-, juhtimis- ja finantsstandardeid ning toetab demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi.
(25) Liidul tuleb tegutseda äärmiselt suure ebakindluse kontekstis, konfliktipiirkondades ja muudes keerulistes tingimustes ning oma toetuse pakkumisel tuleb tal kohaldada diferentseeritud lähenemisviisi, et tegeleda ebakindluse algpõhjustega ja tagada samal ajal oma humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi raames juurdepääs põhiteenustele ja edendada elanikkonna vastupanuvõimet.
(26) Instrument peaks aitama säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. Kooskõlas strateegiaga ProtectEU28 peaks instrument aitama liidu julgeoleku suurendamise nimel edendada ühtset ja terviklikku julgeolekualast lähenemisviisi.
(27) Instrument peaks tugevdama partnerriikide demokraatia vastupanuvõimet, sealhulgas selle kaudu, et võideldakse teabega manipuleerimise ja välissekkumise vastu, edendatakse vaba ja pluralistlikku meediat ning kodanike kaasatust, tagatakse valimiste ja muude demokraatlike protsesside õiglus ja usaldusväärsus ning osaletakse avalikus diplomaatias.
(28) Kooskõlas 18. märtsil 2015 toimunud ÜRO kolmandal katastroofiohu vähendamise maailmakonverentsil vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga 2015–203029 tuleks tunnistada vajadust minna kriisidele reageerimiselt ja nende ohjamiselt üle struktuursemale pikaajalisele lähenemisviisile, mis aitab tulemuslikumalt tegeleda ebakindlate olukordade, loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ning pikaajaliste kriisidega. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata riskide vähendamisele, suurõnnetuste ohu ohjamisele, varajasele hoiatamisele, ennetamisele, leevendamisele ja valmisolekule ning täiendavalt tuleb teha jõupingutusi kiire reageerimise ja püsiva taastumise tõhustamiseks. Instrumendiga tuleks toetada reforme ja investeeringuid, millega tugevdatakse katastroofiohu ja kriisi ohjamist, investeeritakse kliimamuutustele vastupanu võimesse ning suurendatakse elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet. Seega peaks instrument aitama tugevdada humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome vahelist seost.
(29) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ja meetmete ulatuse tõttu on neid võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.
(30) Instrument peaks aitama saavutada liidu ühist eesmärki eraldada 0,7 % kogurahvatulust OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabina ÜRO poolt 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskava 203030 raames; selleks tuleks instrumendiga toetada selle kohustuse täitmiseks ette nähtud realistlikke ja kontrollitavaid meetmeid ning kohustuse täitmisel tehtud edusamme tuleks jätkuvalt jälgida ja neist aru anda. Samuti peaks instrument aitama edendada vastastikku kasulikku partnerlust kestliku arengu saavutamiseks, sealhulgas eravahendite kaasamise kaudu. Kogu toetust, mida instrumendist kestlikule arengule võimaldatakse, sealhulgas erasektorist kaasatud rahalisi vahendeid, tuleks jälgida kestliku arengu ametliku kogutoetuse kaudu.
(31) Instrument peaks panustama liidu ühisesse eesmärki eraldada kestliku arengu tegevuskava 2030 raames vähim arenenud riikidele antava ametliku arenguabina 0,2 % kogurahvatulust; selleks tuleks instrumendiga toetada selle kohustuse täitmiseks ette nähtud realistlikke ja kontrollitavaid meetmeid ning kohustuse täitmisel tehtud edusamme tuleks jätkuvalt jälgida ja neist aru anda.
(32) Instrument peaks aitama suurendada liidu konkurentsivõimet, eelkõige panustades väärtus- ja tarneahelate kestlikkusse, vastupanuvõimesse ja mitmekesistamisse, kajastades vastutustundliku äritava kõrgeid standardeid ning parandades majanduslikke võimalusi. Tagada tuleks kooskõla liidu kaubandus-, majandusjulgeoleku ja tööstuspoliitika ning instrumendi rakendamise vahel, samuti koostoime puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlustega. Eelkõige tuleks selleks, et kasutada vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali kestliku arengu soodustamiseks liidus ja partnerriikides, edendada koostoimet instrumendi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]31 loodud Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]32 loodud Euroopa ühendamise rahastu vahel, et toetada liikmesriikide ja partnerriikide ühishuviprojekte partnerriigi territooriumil elluviidavas osas.
(33) Tagada tuleks liidu välistegevuse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus, eelkõige nõukogu otsusega (EL) 2021/176433 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, nõukogu määrusega (Euratom) [XXX] [INSC-D]34 loodud tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendiga – dekomissioneerimine (edaspidi „INSC-D“), ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas vajaduse korral ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, ning nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/50935 loodud Euroopa rahutagamisrahastuga, mida rahastatakse väljaspool liidu eelarvet.
(34) Liit peaks püüdma oma olemasolevaid rahastamisvahendite ressursse võimalikult tõhusalt kasutada. Sellega seoses peaks instrument võimaldama nii panustada teistesse liidu programmidesse kui ka saada vahendeid teistest programmidest ning kombineerida rahastamist nende programmidega. See peaks aitama edendada liidu prioriteete ja huve ning kestlikku arengut liidu partnerriikides. Vajaduse korral peaks see hõlmama ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.
(35) Käesolevas määruses tuleks sätestada instrumendi esialgne rahastamispakett. Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse jooksevhinnad kindlaksmääratud 2 % deflaatori abil.
(36) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud, et liidul on vaja paindlikumat mitmeaastast finantsraamistikku ja paindlikumaid rahastamisprogramme. Selleks tuleks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, ning tagada samal ajal eelarve täitmise piisav prognoositavus.
(37) Nõukogu määrus (EL, Euratom) .../...36 (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) võimaldab võtta liidu eelarves kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavad vajalikud assigneeringud, et täita Ukrainale antud laenudega seotud liidu võlakohustusi. See võimaldab anda käesoleva määruse alusel Ukrainale laenudena finantsabi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/250937 artikli 223 lõikele 1.
(38) Määruse (EL, Euratom) .../... (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) kohast eelarvelist katvust arvesse võttes on asjakohane mitte vähendada käesoleva määruse alusel Ukrainale laenudena antava finantsabi summa võrra liidu finantskohustuste kogusummat, mis hõlmab eelarvelisi tagatisi ja käesoleva määruse alusel laenudena antavat finantsabi. Samuti on asjakohane jätta moodustamata eraldised, ja erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikest 1 mitte kehtestada käesoleva instrumendi alusel Ukrainale antavate laenude eraldiste määra. 
(39) Mis puudutab liidu toetust Ukrainale muus vormis kui laenudena, siis tuleks käesolevat määrust rahastada (Ukraina reservist), nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034. Kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud (Ukraina reserv) tuleks igal aastal kasutusele võtta eelarvemenetluse kaudu. Lisaks peaks olema võimalik kasutada käesoleva määruse kohaldamiseks nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX* [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artiklis 6 osutatud reservist kasutusele võetud assigneeringuid, et toetada Ukrainat määruse (Euratom) [...] (INSC-D) alusel.
(40) ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud liidu piiravate meetmete raames ei tohi vastavasse loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks teha otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse. Seepärast ei tohiks instrumendist selliseid füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi, samuti nende omandis või kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi toetada.
(41) Üleilmses kontekstis, kus liidul tuleb toime tulla tugeva geopoliitilise ja geomajandusliku konkurentsiga, ja mida iseloomustavad üleilmsed probleemid alates kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest kuni pingeteni nappide ressursside, tehnoloogilise sõltuvuse, jätkuva rändesurve või majandus- ja kaubandushäirete tõttu, peab ta pidama oma välistegevuses silmas liidu ja partnerite prioriteete ning reageerima lisaks julgeolekuohtudele ja ebakindlusele pidevalt ja kiiresti ka tekkivatele vajadustele ning edendama strateegilisi prioriteete. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja kohandada oma partnerlust uute prioriteetidega, tuleks Euroopa Arengufondide ja määrusega (EL) 2021/947 saadud kogemustele tuginedes jätta teatav summa eraldamata, et jääks reserv tekkivate probleemide ja prioriteetide jaoks. Selle reservi kasutuselevõtt peaks lähtuma käesolevas määruses sätestatud korrast.
(42) Üldine tegevusprintsiip peaks olema sellise reeglitel põhineva ja väärtuspõhise maailmakorra poole püüdlemine, mille peamine põhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on ÜRO. Kestliku arengu tegevuskava 2030 koos ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega38 (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik,39 Addis Abebas toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis Abeba tegevuskava40 ja tulevikupakt41 on rahvusvahelise üldsuse vastus kestliku arenguga seotud üleilmsetele probleemidele ja suundumustele. Instrumendi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu kestliku arengu eesmärkide vahelistele seostele ja integreeritud meetmetele, mis võivad aidata luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki.
(43) Instrumendiga tuleks toetada ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelise Samoa partnerluslepingu42 rakendamist; see leping allkirjastati Samoas 15. novembril 2023 ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2024. Samuti tuleks instrumendiga toetada liidu ja kõnealuste piirkondade vahelise väljakujunenud koostöö jätkamist, näiteks Aafrika Liiduga kooskõlas ELi ja Aafrika Liidu ühise visiooniga aastaks 2030.
(44) Liit peaks tagama poliitikavaldkondade arengusidususe, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Liit peaks võtma arengukoostöö eesmärke arvesse liidu poliitikas, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike ja -territooriume. Poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe tagamiseks tuleb arvesse võtta kõigi liidu poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule nii riigi, liidu, muude riikide kui ka maailma tasandil.
(45) Kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega peaks liit kohaldama arengu tõhususe põhimõtteid, nimelt arenguriikide ja -territooriumide isevastutust arenguprioriteetide eest, tulemustele keskendumist, kaasavat arengupartnerlust, läbipaistvust ja vastastikust vastutust. Sellega seoses peaksid liit ja selle liikmesriigid maksimeerima partnerriikidele ja -piirkondadele antava kollektiivse abi lisaväärtust. Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda selle oodatavatest tulemustest, nimelt väljunditest, tagajärgedest ja mõjust.
(46) Liit peaks edendama tihedaid konsultatsioone kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga ning toetama nende osalust kestliku arengu soodustamises ja kestliku arengu eesmärkide elluviimises kohalikul tasandil. Liit peaks toetama ka kodanikuühiskonda soodustavat keskkonda, kus need organisatsioonid saavad oma tööd tõhusalt teha. Instrumendist tuleks pakkuda liidu toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele ametiasutustele, et edendada liidu väärtusi, huve ja eesmärke. Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega tuleks nõuetekohaselt konsulteerida ning nad peaksid asjakohasele teabele aegsasti juurde pääsema, et neil oleks võimalik piisaval määral osaleda.
(47) Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise põhimõtetest ning püüda kaitsta ja edendada naiste õigusi kooskõlas naiste õiguste tegevuskava,43 soolise võrdõiguslikkuse strateegia,44 ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade, asjakohaste nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas naistevastase vägivalla tõkestamist käsitleva Istanbuli konventsiooniga45. Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine liidu välistegevuses ning ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavades märgitud tulemuslikkuse miinimumstandardite saavutamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamine peaks viima sootundliku ja ümberkujundava käsitlusviisini kogu liidu välistegevuses ja rahvusvahelises koostöös. Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine tuleks instrumenti integreerida ja neid aspekte tuleks asjakohaselt kajastada kõigis meetmetes.
(48) Instrumendist tuleks toetada lapsi ja noori kui peamisi muutuste elluviijaid, pöörates erilist tähelepanu nende vajadustele ja nende mõjuvõimu suurendamisele. Instrumendi eesmärk peaks olema ennetada diskrimineerimist vanuse, etnilise päritolu, usutunnistuse ja veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel ning selle vastu võidelda. See peaks aitama edendada puuetega inimeste õigusi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga46.
(49) Tunnistades, et planeedi kolmikkriis, mis on seotud kliima, elurikkuse vähenemise ja saastega, on viimase kümne aasta jooksul süvenenud ning liit ei saa seda üksi lahendada, peaks instrumendil olema rahvusvahelise koostöö toetamise kaudu oluline roll mitmepoolselt kokkulepitud kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Sellega seoses peaks liit toetama kõige haavatavamaid riike, eelkõige väikeseid arenevaid saareriike ja vähim arenenud riike.
(50) Võttes arvesse seda, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse raamistikku ning saavutada kestliku arengu eesmärgid, peaks instrument aitama integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse. Instrumendi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata asjakohased meetmed ning instrumendi üldine panus peaks olema osa asjakohastest järelevalve-, hindamis- ja läbivaatamisprotsessidest. Instrument peaks kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide vahelistele seostele tuginedes aitama peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
(51) Liidu meetmed kliimamuutuste ja elurikkuse valdkonnas peaksid toetama õiglast üleminekut kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusale ringmajandusele. Eelkõige peaks see soodustama Pariisi kokkuleppe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni ning väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe järgimist ja rakendamist. Eelkõige peaksid instrumendi raames eraldatud vahendid olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgiga hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni. Tagada tuleks instrumendi kooskõla eesmärgiga suurendada kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega kohanemise suutlikkust, vähendada haavatavust ja edendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning viia instrument vastavusse Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikuga. Kooskõlas Euroopa ookeanipaktiga47 peaks instrument aitama soodustada ookeanide säilitamist ja tugevdada ookeanide rahvusvahelist reeglitel põhinevat majandamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, millega kaasnevad hüved ja millega täidetakse mitut eesmärki, sealhulgas kliima, elurikkuse ja keskkonna vallas.
(52) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punkti d kohaselt tuleb programme ja meetmeid rakendada, kui see on teostatav ja asjakohane, ilma et see kahjustaks oluliselt määruse (EL) 2020/85248 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärke (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Selleks et tagada selle põhimõtte järjepidev rakendamine kogu eelarves, tuleks instrumendi raames kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus] kehtestatud ühiseeskirjadega ja järgida seejuures ühtseid tehnilisi suuniseid (põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevad suunised).
(53) Instrumendi abil tuleks edendada digikoostööd partnerriikidega ja nende digipööret kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia49ja konkurentsivõime kompassiga50.
(54) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 210 peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma kollektiivset mõju, koondades võimalikult suures ulatuses oma vastavad ressursid ja suutlikkuse.
(55) Liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise koostöö poliitika peaks toimima Euroopa tiimi lähenemisviisi kohaselt51 ehk üksteise tegevust vastastikku täiendades ja tugevdades, et parandada kollektiivse abi tõhusust, mõju ja lisaväärtust.
(56) Liit, selle liikmesriigid, liikmesriikide rakendusasutused ja finantsasutused, sealhulgas arengut rahastavad asutused ja liikmesriikide ekspordikrediidiasutused, Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „EBRD“) peaksid püüdma toetada partnerriike ja liidu strateegilisi huve väljaspool liitu ühiselt kindlaks määratud ja ellu viidavate meetmete kaudu. See lähenemisviis peaks olema kaasav ning sarnaselt meelestatud partneritele ja sidusrühmadele avatud, koondamaks ressursse ja aitamaks kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, kasutades selleks muu hulgas eelarvelisi tagatisi ja segarahastamist.
(57) Liit peaks soodustama konstruktiivset osalust rände ja sundrände kõigi aspektidega tegelemises ning töötama selle nimel, et ränne toimuks turvaliselt ja oleks hästi reguleeritud ning et sunniviisiliselt ümberasustatud inimesed ja neid vastu võtvad kogukonnad saaksid vajalikku toetust. Oluline on rändealast koostööd partnerriikidega veelgi tõhustada ning samal ajal võtta arvesse liikmesriikide pädevust, kasutada ära korrakohasest, turvalisest, seaduslikust ja vastutustundlikust rändest tulenevad eelised ning astuda tulemuslikult vastu ebaseaduslikule rändele. Selline koostöö peaks aitama leevendada sundrände mõju, tagada juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele, tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, tõhustada piirihaldust ja jätkata jõupingutusi ebaseadusliku rände ennetamiseks, võidelda inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning teha vajaduse korral tööd väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise nimel, tuginedes vastastikusele vastutusele ning austades täielikult rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevaid humanitaar- ja inimõigustealaseid kohustusi ning tehes koostööd diasporaadega ja toetades seaduslikke rändevõimalusi. Seetõttu peaks partnerriikide tõhus koostöö liiduga selles valdkonnas moodustama instrumendi lahutamatu osa. Rände-, varjupaiga-, tagasisaatmis- ja välispoliitika suurem sidusus on oluline tagamaks, et liidu välisabiga toetatakse partnerriike rände tõhusamal haldamisel kestliku arengu suunas. Instrument peaks aitama saavutada rände suhtes koordineeritud, terviklikku ja struktuurset lähenemisviisi; selleks maksimeeritakse koostoimet ja kohaldatakse vajalikku võimendust.
(58) Instrument peaks võimaldama liidul koostöös liikmesriikidega reageerida rände ja sundrändega seotud probleemidele, vajadustele ja võimalustele igakülgselt viisil, mis on kooskõlas liidu rände- ja varjupaigapoliitikaga ning täiendab seda. Rändega seotud meetmed, mida instrumendi raames võetakse, peaksid aitama partnerriikidega tõhusalt rakendada liidu rändealaseid kokkuleppeid ja dialooge, soodustades koostööd, mis tugineb paindlikule stimuleerivale lähenemisviisile ja mida toetab instrumendi raames loodud koordineerimismehhanism. See koordineerimismehhanism peaks võimaldama instrumendi raames tegeleda praeguste ja edaspidi esile kerkivate rände ja sundrände probleemidega ning kasutada selleks kõiki asjakohaseid komponente paindliku rahastamise kaudu; seejuures tuleks pidada kinni ette nähtud rahastamispakettidest ja neid paindlikult rakendada. Meetmete rakendamisel tuleks täielikult järgida rahvusvahelist õigust, sealhulgas pidada kinni rahvusvahelistest inimõigustest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja pagulasõigusest ning võtta arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust.
(59) Instrumendi raames peaks liit kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga52 edendama inimõigusi ja demokraatlikku valitsemistava kõigil tasanditel, ka valimisvaatlusmissioonide kaudu. Kui see on vajalik, peaks liidu abi inimõiguste ning demokraatlike väärtuste ja põhimõtete kaitsega seotud valdkondades ning tema toetus kodanikuühiskonna osalejatele olema sõltumatud asjaomaste partnerriikide valitsuste ja ametiasutuste nõusolekust. Kuna demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja liidu tulemusliku rahastamise seisukohast oluline, nagu sellele on osutatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509, võib demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukorra halvenemise korral kolmandates riikides seal abi andmise peatada.
(60) Instrumendi raames eraldatavaid vahendeid tuleks kasutada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete rahastamiseks, ja seda ka kooskõlas oskuste liiduga53. Programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme mitmeaastast programmitööd käesoleva instrumendi raames tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [XXX] [Erasmus+ määrus] sätestatud korras54.
(61) Instrument peaks aitama edendada rahvusvahelisi kultuurisuhteid ja tunnustama kultuuri rolli liidu väärtuste edendamisel.
(62) Käesoleva instrumendi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles on sätestatud Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.
(63) Käesolevas määruses osutatud ühe- või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed peaksid kujutama endast tööprogramme määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses. Ühe- või mitmeaastased tegevuskavad peaksid koosnema ühte dokumenti koondatud meetmete kogumitest.
(64) Piirata võib eeskirju, mis käsitlevad tegelikku asukohta või kodakondsust või väljavalimismenetluses osalejate liiki, võttes arvesse partnerriigi üksuste otsest ja kaudset kontrolli nende üle, samuti toodete päritolu, sealhulgas juhul, kui sellised piirangud on liidu strateegilistes huvides. Selliseid piiranguid võib vajaduse korral kohaldada näiteks suure riskiga tarnijate suhtes.
(65) Järgides põhimõtet, et liidu eelarve kehtestatakse igal aastal, on välise volatiilsuse tõttu vaja säilitada määrusega (EL) 2021/947 juba lubatud paindlikkus ülekandmiste osas. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikest 4 peaks selleks, et maksimeerida liidu välistegevuse sekkumisteks kättesaadavaid liidu vahendeid ja tagada seega liidu vahendite tõhus kasutamine nii liidu kodanike kui ka partnerriikide jaoks, olema võimalik käesoleva instrumendi raames üle kantud assigneeringuid selle instrumendi raames uuesti kasutada. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikest 3 peaks olema võimalik käesoleva või varasemate mitmeaastaste finantsraamistike alusel välistegevuse programmidega loodud rahastamisvahenditest saadud tulu, tagasimakseid ja sisse nõutud summasid käesoleva instrumendi raames uuesti kasutada. Nõnda tehakse kättesaadavaks vajalikud vahendid, mis aitavad rahastada ELi välissuhetes praegu esinevaid pakilisimaid lisavajadusi.
(66) Selleks et suurendada instrumendi jaoks kättesaadavaid vahendeid ja eraldada sellesse ülejäägid, mis on seotud määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 asutatud välistegevuse tagatisfondiga, määrusega (EL) 2017/160155 loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondiga (EFSD), määrusega (EL) 2021/947 loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondiga+ (EFSD+), määrusega (EL) 2024/792 loodud Ukraina tagatisega, määrustega (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 kehtestatud laenudena antava finantsabi ning käesoleva instrumendi raames antava eelarvelise tagatise ja finantsabiga, tuleb teha erandid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a ja määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikest 8. Nõnda tehakse kättesaadavaks vajalikud vahendid, mis aitavad rahastada ELi välissuhetes praegu esinevaid pakilisimaid lisavajadusi.
(67) Paindlikkuse tagamiseks ei tohiks käesoleva instrumendi raames võetavate mitmeaastaste meetmete suhtes kohaldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku.
(68) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kas nendega on võimalik saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Selle valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kasutamist ning asjaomase tegevuse kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1 punktis a. Liidul peaks olema võimalik usaldada määruse (EL) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunkti viii kohased eelarve täitmise ülesanded instrumendi raames võetavate meetmete rakendamist silmas pidades Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile.
(69) Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõikest 1 peaks liidul olema võimalik anda toetusi sihttoetustena paindlikult ja õigeaegselt, ilma taotlusvoorude korraldamise vajaduseta, näiteks rasketes tingimustes ning kiireloomulistes ja kriisiolukordades, et toetada inimõiguste kaitsjaid ja muid kodanikuühiskonna osalejaid. Määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud tingimustel võib instrumendist rahastatavaid toetusi anda ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja muudele üksustele, kellel ei ole kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatust.
(70) Ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist, kui see on kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõikega 1 asjakohane, võib sihttoetusi anda liikmesriigi eraõiguslikele üksustele ilma taotlusvooruta, kui asjaomane projekt on liidu strateegilistes huvides ja toetab instrumendi eesmärke. Selline otselepingute sõlmimine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on tarvis teha investeeringuid või rahastada teostatavusuuringuid sellistes strateegilistes valdkondades nagu kriitilise tähtsusega toorained, kliimamuutustele vastupanu võime või digi- ja muu taristu, eelkõige integreeritud pakettide raames, et suurendada liidu strateegilist autonoomiat. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 tuleks iga sellise otselepingu sõlmimisel järgida sihttoetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid ja sellise lepingu sõlmimist tuleks toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendada.
(71) Kooskõlas Euroopa tiimi lähenemisviisiga tuleks eelarve kaudse täitmise meetmed usaldada eelistatavalt EIP-le, EBRD-le või mõnele liikmesriigi organisatsioonile määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses.
(72) Eelarve kaudse täitmise korral koostöös partnerriikide või nende määratud asutustega, juhul kui komisjon säilitab finantsjuhtimise kohustused vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 7 teise lõigu punktile a, peaks komisjonil, kui ta teeb makseid avaliku sektori hankijate nimel otse vahendite saajatele, olema võimalik nõuda asjaomased tasumisele kuuluvad summad hiljem sisse otse avaliku sektori hankijate vahendite saajatelt. Samamoodi peaks eelarve kaudse täitmise korral, kui partnerriigid või nende määratud asutused ei täida või ei suuda täita neile usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesandeid, olema komisjonil võimalik asuda ajutiselt nende asemele ning tegutseda nende nimel ja nende eest eelarve kaudse täitmise raames.
(73) Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 artikli 85 lõikele 1 on ülemeremaade ja -territooriumide isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui instrumendi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Liidu tegevuse tõhususe ja mõju suurendamiseks tuleks ühist huvi pakkuvates valdkondades soodustada koostööd partnerriikide ja -piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning liidu äärepoolseimate piirkondade vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349.
(74) Instrument peaks võimaldama anda toetust eelarveliste tagatiste ja finantsabi vormis. Nendest tehingutest ja finantsabist tulenevaid eraldisi ja kohustusi tuleks toetada instrumendi assigneeringutest.
(75) Järjepidevuse tagamiseks tuleks eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingute puhul ja instrumendi raames antava finantsabiga, rakendada kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja tingimustega.
(76) Pärast EFSD-d aastatel 2017–2020 ja EFSD+ aastatel 2021–2027 on see kolmas mitmeaastane finantsraamistik, milles kasutatakse välistegevuse toetamiseks eelarvelist tagatist. Eelarvelisest tagatisest on saanud liidu finantsvahendite hulgas tavapärane vahend ning selle peamised reeglid ja menetlused on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509. Käesoleva määrusega on ette nähtud üksnes instrumendist antava eelarvelise tagatise suhtes kohaldatavad erisätted. Teisest küljest, võttes arvesse, et partnerriikides tehtavateks liidu investeeringuteks võib olla tarvis paindlikult kasutada ja kombineerida instrumendi raames kättesaadavaid erinevaid liidu rahastamise vorme, ei ole ette nähtud, et segarahastamistoiminguid ja eelarvelist tagatist konkreetse fondi, näiteks EFSD või EFSD+ raames eraldi käsitletaks.
(77) Prognoositavuse ja paindlikkuse tagamiseks on vaja kehtestada eelarvelise tagatise maksimumsumma ja liidu finantskohustuste maksimaalne kogusumma, mis katab instrumendist antava, laenudena eraldatava eelarvelise tagatise ja finantsabi.
(78) Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 1 tuleks käesoleva määrusega ette näha eraldiste määrade läbivaatamine. Seetõttu peaks olema võimalik muuta eraldiste määrasid kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul pärast korrapärast läbivaatamist, mis peaks põhinema komisjoni riskijuhtimise raamistikul ja mille tegemisel tuleks võtta arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
(79) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 nõuete täitmiseks tuleks käesolevas määrusega näha kolmandatele isikutele ja partnerriikidele ette võimalus osaleda eelarvelise tagatise rahastamises.
(80) Käesoleva määrusega lubatud eelarvelist tagatist peaks saama kasutada ka horisontaalse abivahendina nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 ja määruse (Euratom) [XXX] [INSC-D] jaoks, et anda toetust muude liidu programmide raames kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Selleks tuleks teha nende muude programmide rahastamispaketist vastav finantskohustuste eraldis.
(81) Usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning tasumata maksete piiramiseks ei tohiks eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldisi siduda kulukohustustega pärast mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta lõppu ning need tuleks moodustada kolmanda aasta lõpuks pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Kõnealuste eraldistega seotud eelarveliste kulukohustuste puhul tuleks arvesse võtta eelarvelise tagatise ja finantsabi andmisel tehtud edusamme. Eraldiste moodustamisel tuleks arvesse võtta rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel ning finantsabi väljamaksmisel tehtud edusamme.
(82) Selleks et soodustada partnerriikide selliste rahastamiskõlblike rakendusüksuste ja vastaspoolte osalust, kes saavad eelarvelist tagatist või rahastamisvahendeid, ei tohiks erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikest 5 partnerriigilt nõuda, et ta panustaks eelarvelisse tagatisse või rahastamisvahenditesse. Paindlikkuse tagamiseks, atraktiivsuse suurendamiseks erasektori jaoks ja investeeringute mõju maksimeerimiseks tuleks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktist c ja artikli 211 lõikest 5 ette näha erand, mis võimaldab eraõiguslikel asutustel, kes esitavad piisava kinnituse oma finantssuutlikkuse kohta ja kellele ei ole antud avaliku teenuse osutamise ega avaliku ja erasektori partnerluse rakendamise ülesannet, olla rahastamiskõlblikud rakendusüksused ja partnerid.
(83) Segarahastamisel ja eelarvelistel tagatistel on partnerriike käsitlevas liidu investeerimisstrateegias keskne roll. Seepärast on asjakohane moodustada instrumendi „Globaalne Euroopa“ investeeringute nõukogu, mis annaks komisjonile nende rahastamisvormide rakendamiseks strateegilisi ja tegevussuuniseid.
(84) Finantsabi tuleks korraldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 224 sätestatud ja ühtse rahastamismeetodina kehtestatud mitmekesise rahastamise strateegia alusel; see peaks aitama suurendada liidu võlaväärtpaberite likviidsust ning liidu võlakirjade emiteerimise atraktiivsust ja kulutõhusust.
(85) Komisjon võiks anda partnerriikidele finantsabi poliitikapõhiste laenude vormis. Poliitikapõhiste laenude põhieesmärk peaks olema toetada partnerriikide reformikavasid ja hoogustada investeeringuid. Need peaksid aitama saavutada riiklikke poliitikaeesmärke ja lahendada üleilmseid probleeme. Poliitikapõhiste laenude suhtes kohaldatavad tingimused tuleks viia vajadust mööda kooskõlla eelarvetoetuse tingimustega vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 241 lõikele 1. Enne mis tahes laenu heakskiitmist tuleks teha võlaanalüüs. Selles tuleks hinnata riigi suutlikkust säilitada laenuperioodi jooksul oma võlatase.
(86) Komisjonil peaks olema käesoleva määruse mitteolemuslike osade muutmiseks õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas loetletud erieesmärke, ametliku arenguabi kriteeriumidele vastavate kulutuste protsendimäära, eelarvelise tagatise maksimumsummasid ja eraldiste määrasid. Eriti oluline on, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes56 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(87) Euroopa samba alla kuuluvate partnerriikidega tehakse koostööd nende ja liidu vahelise erisuhte raames, sealhulgas valmistades vajaduse korral kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ette tulevaseks ühinemiseks. Selline koostöö nõuab, et kehtestataks kõnealust väga ambitsioonikat suhet kajastavad eritingimused. Selleks tuleks Euroopa sambaga hõlmatud, laienemisprotsessis osalevate partnerite ja idanaabruse partnerite jaoks kehtestada partnerriikide ja liidu vaheliste vastastikuste suhete ambitsioonikatele eesmärkidele vastavad erieeskirjad, mis on seotud programmitöö aluseks olevate asjakohaste tulemuspõhiste kavadega. Selleks et tagada ühetaolised tingimused sellise osaluse rakendamiseks ning samuti rakenduskorra jaoks, mis on ette nähtud sisefondide, näiteks struktuuri-, põllumajandus- ja maaelu arengu ning piiriülese koostöö fondide haldamise ettevalmistamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul eelarve kaudseks täitmiseks partnerriikide poolt, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes57. Neid ühetaolisi tingimusi tuleks muuta, kui arengusuundumused seda nõuavad.
(88) Laienemisprotsessis osalevatele ja idanaabruse partneritele Euroopa samba raames antava abi kontekstis peaks koostöö tuginema kogemustele, mis on saadud varasema abi ja tulemuspõhiste vahendite haldamisel ja rakendamisel, sealhulgas seoses asjakohaste tulemuspõhiste kavadega, samuti õigusriigi põhimõtete ja inimõigustega seotud tingimuslikkusega ning ühinemiseks valmistumisel kindlaks määratavate tulemuste ja loodavate struktuuride ja kontrollisüsteemidega. Kui see on asjakohane, võib tulemuspõhiseid kavasid rakendavatele partnerriikidele anda finantsabi poliitikapõhise laenu vormis.
(89) Selleks et tagada instrumendi rakendamisel asjakohaste rakendusaktide abil ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kriiside või rahu, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate vahetute ohtudega, ja kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
(90) Instrument peaks aitama suurendada partnerriikides teadlikkust, mõistmist ja arusaama liidust kui Euroopa tiimist. Eesmärk peaks olema näidata, et liit on usaldusväärne partner, võttes arvesse tema poliitiliste kohustuste ulatust, mahtu ja ambitsioonikust ning jätkuvaid investeeringuid. Seda tuleks teha mõjusa strateegilise kommunikatsiooni abil ning kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]58.
(91) Instrumenti tuleb rakendada kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse kulutuste jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktides d ja f osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühetaoline kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide (näiteks teavet, teabevahetust ja nähtavust käsitlevate programmide) suhtes.
(92) Otsuse 2010/427/EL artiklis 9 sisalduvaid viiteid liidu välisabi rahastamisvahenditele, mis on käesoleva määrusega loodud instrumendi eelkäijad, tuleks käsitada viidetena käesolevale määrusele. Komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses Euroopa välisteenistuse jaoks ette nähtud rolliga.
(93) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,59 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95,60 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9661 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193962 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult välja makstud või valesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste määramist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid liidu finantshuve mõjutavaid ebaseaduslikke toiminguid ning esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137163. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamisse kaasatud kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused.
(94) Käesoleva instrumendiga asendatakse määrustega (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 loodud programmid, 
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I jaotis – Üldsätted
Artikkel 1 – Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“ (edaspidi „instrument“).
Määruses sätestatakse instrumendi eesmärgid, eelarve aastateks 2028–2034, liidu rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.
Artikkel 2 – Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „riigi sihtprogramm“ – ühte partnerriiki hõlmav sihtprogramm;
(2) „mitme riigi sihtprogramm“ – rohkem kui ühte partnerriiki hõlmav sihtprogramm;
(3) „piirkonna sihtprogramm“ – mitme riigi sihtprogramm, mis hõlmab rohkem kui ühte partnerriiki mõnes artikli 3 lõikes 1 osutatud geograafilises piirkonnas;
(4) „piirkonnaülene sihtprogramm“ – mitme riigi sihtprogramm, mis hõlmab rohkem kui ühte partnerriiki artikli 3 lõikes 1 osutatud eri geograafilistes piirkondades;
(5) „ühinev riik“ – riik, kellega on allkirjastatud leping tema ühinemise kohta Euroopa Liiduga; käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad viited kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ka ühinevaid riike;
(6) „kandidaatriik ja potentsiaalne kandidaatriik“ – mõni järgmistest: Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo,64 Montenegro, Põhja-Makedoonia Vabariik, Serbia Vabariik, Türgi Vabariik, Moldova Vabariik, Ukraina, Gruusia ja iga muu riik, millele antakse tulevikus Euroopa Ülemkogu otsusega kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi staatus;
(7) „piiriülene koostöö“ – koostöö järgmiste osalejate vahel: a) liikmesriigid ja üks või mitu liidu maismaa- või merevälispiiriga piirnevat partnerriiki; b) kaks või enam artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa samba alla kuuluvat kandidaati või potentsiaalset kandidaati;
(8) „kodanikuühiskonna organisatsioon“ – mitmesugused osalejad, kellel on mitu rolli ja eri volitused, mis võivad aja jooksul muutuda ning institutsioonide ja riikide lõikes erineda, ning kelle hulgas on igasugused sõltumatud valitsusvälised, mittetulunduslikud ja vägivallatud struktuurid, millesse koonduvad inimesed selleks, et taotleda ühiseid, muu hulgas poliitilisi, kultuurilisi, usulisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või majanduslikke eesmärke ja ideaale, ning mis tegutsevad kohalikul, riiklikul, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil ja hõlmavad linna- ja maapiirkondade ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone;
(9) „kohalik omavalitsus“ – juriidilise isiku staatusega avaliku sektori asutus, mis on osa riigi struktuurist allpool keskvalitsuse tasandit, näiteks küla, omavalitsus, maakond, provints või piirkond, millel on aruandekohustus kodanike ees ning mis tavaliselt koosneb otsuseid tegevast või poliitikat kujundavast organist, nagu nõukogu või kogu, ning täitevorganist, nagu linnapea või muu täitevametnik, kes on kohalikul tasandil otse või kaudselt valitud või välja valitud;
(10) „partnerriik“ – ELi-väline riik või territoorium;
(11) „tegelik asukoht riigis või territooriumil“ – juriidilise isiku põhikirjajärgne asukoht, selle juhatuse asukoht või selle peamine tegevuskoht asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil. Juriidiline isik, kellel on asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil ainult põhikirjajärgne asukoht, peab tegelema tegevusega, millel on tegelik ja pidev seos selle riigi või territooriumi majandusega;
(12) „ühiselt rahastatud“ – meetme kogumaksumus jagatakse mitme üksuse vahel ja vahendid ühendatakse nii, et meetme raames toimuva konkreetse tegevuse rahastamisallikat ei ole enam võimalik kindlaks teha;
(13) „arenguriigid ja -territooriumid“ – ametliku arenguabi saajad, kes on kantud Majandusliku koostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee avaldatud nimekirja.
Artikkel 3 – Kohaldamisala ja struktuur
1. Instrument koosneb järgmistest sammastest:
(a) Euroopa;
(b) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond;
(c) Sahara-tagune Aafrika;
(d) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond;
(e) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond;
(f) üleilmne.
Esimese lõigu punktid a–e võivad hõlmata kõiki I lisas loetletud partnerriike.
Esimese lõigu punkt f võib hõlmata kõiki partnerriike ning liikmesriigiga seotud ülemeremaid ja -territooriume, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas.
2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a–e osutatud sambad hõlmavad järgmist:
(a) programmimeetmed riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkonnaülesel tasandil;
(b) programmivälised meetmed riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkonnaülesel tasandil järgmiste komponentide kaudu:
i) humanitaarabi;
ii) makromajanduslik finantsabi;
iii) vastupanuvõime;
iv) konkurentsivõime;
v) kriis, rahu ja välispoliitika vajadused.
3. Lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud sammas hõlmab järgmist:
(a) programmimeetmed üleilmsel tasandil;
(b) programmivälised meetmed üleilmsel tasandil järgmiste komponentide kaudu:
i) humanitaarabi;
ii) vastupanuvõime;
iii) konkurentsivõime ning
iv) kriis, rahu ja välispoliitika vajadused.
4. Instrumendi raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühe või mitme lõike 1 esimese lõigu punktides a–e osutatud samba raames.
Lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud samba raames rakendatavate meetmetega toetatakse üleilmseid algatusi ja need täiendavad lõike 1 esimese lõigu punktide a–e alusel rahastatavaid meetmeid.
Programmivälised meetmed täiendavad programmimeetmeid ning neid kavandatakse ja rakendatakse nii, et programmimeetmete järjepidevus oleks vajaduse korral tagatud.
5. Instrumendist rahastatavaid humanitaarabimeetmeid rakendatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1257/96.
Artikkel 4 – Instrumendi eesmärgid
1. Instrumendi üldeesmärgid on järgmised:
(a) kaitsta ja edendada liidu väärtusi ja huve kogu maailmas, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21;
(b) aidata edendada mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning täita liidu võetud rahvusvahelisi kohustusi ja seatud eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärke, kestliku arengu tegevuskava 2030, Pariisi kokkulepet ja Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse raamistikku;
(c) soodustada tugevamaid vastastikku kasulikke suhteid partnerriikidega ning aidata samal ajal kaasa partnerriikide kestlikule arengule ja liidu strateegiliste huvide saavutamisele.
2. Instrumendi erieesmärgid on esitatud II lisas.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks.
Artikkel 5 – Kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus
1. Instrumendi rakendamisel tagatakse kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus kõigi liidu välistegevuse valdkondadega, sealhulgas muude välistegevuse rahastamisvahenditega, ning muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega.
Liit püüab tagada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe. Liit võtab arvesse kogu sise- ja välispoliitika mõju kestlikule arengule ning edendab suuremat koostoimet ja vastastikust täiendavust eeskätt kaubanduse ja investeeringute, majanduskoostöö ja muu valdkondliku koostööga.
2. Instrumendist võib toetada meetmeid, mis kehtestatakse ja mida rakendatakse määruse (EL) [XXX] [Euroopa konkurentsivõime fond], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX] [programm „Euroopa horisont“]65 ja määruse (EL) [XXX] [Euroopa ühendamise rahastu] alusel, kui need meetmed on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4.
3. Meede, mis on saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka käesolevast instrumendist. Sellise rahalise toetuse suhtes kohaldatakse asjaomase liidu programmi reegleid; alternatiivina võib kõigi toetuste suhtes kohaldada ühtseid reegleid ja sel juhul võib võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat, ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
Artikkel 6 – Eelarve
1. Instrumendi rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on kokku 200 309 000 000 eurot jooksevhindades. See koosneb järgmistest soovituslikest summadest:
(a) Euroopa: 43 174 000 000 eurot;
(b) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond: 42 934 000 000 eurot;
(c) Sahara-tagune Aafrika: 60 531 000 000;
(d) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond: 17 050 000 000 eurot;
(e) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond: 9 144 000 000 eurot;
(f) üleilmne: 12 668 000 000 eurot.
2. Lisaks tehakse instrumendi kaudu kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikliga 6 kättesaadavaks Ukrainale mõeldud rahalised vahendid.
Ukrainale laenudena antav rahaline toetus on instrumendi kaudu kättesaadav ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 kuni 100 000 000 000 euro ulatuses. Ukrainale antavate laenude väljamaksete kogusummas võetakse arvesse esimese lõigu kohaselt kättesaadavaks tehtud summasid ja kolmandas lõigus osutatud summat.
Esimese ja teise lõigu kohaselt kättesaadavaks tehtud vahendite summa ei tohi ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 ületada 100 000 000 000 eurot.
Esimeses lõigus osutatud rahalisi vahendeid võib vajaduse korral kasutada määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D [tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument – dekomissioneerimine, edaspidi „INSC-D“]) kohase toetuse andmiseks üksnes selleks, et rahastada Ukrainaga seotud kulusid. Neid vahendeid kasutatakse määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) kohaselt.
3. Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud 14 808 000 000 euro suurune reserv suurendab kooskõlas artikliga 7 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 6 kohaselt kättesaadavaks tehtud ja lõikes 2 osutatud rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud Ukrainale, võib kasutada ka instrumendi rakendamiseks mõeldud tehniliseks ja haldusabiks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas selleks, et teavitada institutsioone liidu poliitilistest prioriteetidest välistegevuse valdkonnas, ning infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide jaoks, samuti muuks tehniliseks ja haldusabiks, sealhulgas komisjonile instrumendi haldamisel nii peakorteris kui ka liidu delegatsioonides tekkivate personalikulude ja personaliga seotud kulude rahastamiseks.
5. Vähemalt 90 % käesoleva instrumendi kulutustest peab vastama ametliku arenguabi kriteeriumidele (edaspidi „ametliku arenguabi eesmärk“) ehk aitama täita ühiseid ametliku arenguabi kohustusi, sealhulgas neid, mis on suunatud vähim arenenud riikidele. Kui partnerriik minetab instrumendi rakendusperioodil oma kõlblikkuse saada ametlikku arenguabi, jäetakse kulutused, mis on selle partnerriigi kasuks pärast rahastamiskõlblikkuse kaotamist tehtud, ametliku arenguabi eesmärgi hindamisest välja. Ametliku arenguabi eesmärgi hindamisest jäetakse välja ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kulutused.
6. Komisjonil on õigus võtta lõikes 5 sätestatud protsendimäära muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte.
7. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, partnerriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad teha instrumenti täiendavaid rahalisi või mitterahalisi sissemakseid. Täiendavat rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.
Artikkel 7 – Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv
1. Artikli 6 lõikes 3 osutatud summat kasutatakse juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja kõige vajalikum, eelkõige järgmistel eesmärkidel:
(a) liidu asjakohase reaktsiooni tagamiseks ettenägematutes olukordades;
(b) uute vajaduste või probleemide, näiteks liidu või selle naabrite piiridel tekkivate selliste probleemidega tegelemiseks, mis on seotud looduslike või inimtegevusest tingitud kriiside, vägivaldsete konfliktide ja kriisijärgsete olukordade või rändesurve ja sundrändega;
(c) uute liidu juhitavate või rahvusvaheliste algatuste või prioriteetide edendamiseks.
2. Enne uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist vahendite kasutusele võtmist teavitab komisjon sellest üksikasjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning võtab asjakohasel juhul arvesse nende tähelepanekuid kavandatud vahendite laadi, eesmärkide ja summade kohta.
3. Nende vahendite kasutamine otsustatakse artiklites 17 ja 19 või määruses (EÜ) nr 1257/96 kehtestatud korras.
Artikkel 8 – Poliitikaraamistik
1. Instrumendi rakendamise üldine poliitikaraamistik on selline liidu poliitika, mis on sätestatud assotsieerimislepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes, mitmepoolsetes lepingutes, milles liit on osaline, ja muudes lepingutes, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted liidu ja partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu järeldustes, nõukogu järeldustes, tippkohtumiste deklaratsioonides või riigipeade või valitsusjuhtide või ministrite tasandil partnerriikidega peetud kohtumiste järeldustes, Euroopa Parlamendi resolutsioonides, komisjoni teatistes ja kõrge esindajaga koostatud ühisteatistes.
2. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt instrumendi rakendamisega kursis ning vahetab nende institutsioonide algatusel nendega arvamusi. Euroopa Parlament võib vahetada komisjoniga korrapäraselt arvamusi omaenda abiprogrammide kohta.
Artikkel 9 – Üldpõhimõtted
1. Liit suunab oma vahendid sinna, kus neil on kõige suurem ümberkujundav mõju, et toetada kestlikku arengut ja järgida liidu strateegilisi huve.
2. Liit jätkab tegutsemist olukordades, kus valitseb äärmiselt suur ebakindlus, samuti konfliktipiirkondades ja muudes keerulistes oludes.
Kriisiolukorras, kriisijärgses olukorras või äärmiselt ebakindlas olukorras võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomaste partnerriikide või -piirkondade elanikkonna erivajadusi. Kui partnerriigid või -piirkonnad on kriisi-, kriisijärgse või äärmiselt ebakindla olukorraga otseselt seotud või sellest mõjutatud, pööratakse erilist tähelepanu toetuse ja koordineerimise suurendamisele kõigi asjaomaste osalejate vahel, et aidata partnerriikidel või -piirkondadel hädaolukorrast väljuda ning kestliku arengu ja stabiilse rahu poole liikuda ning tagada seejuures rahvusvahelise koostöö ja humanitaarabi kooskõla vastavalt humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisile.
3. Liit püüab edendada, arendada ja tugevdada demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtteid, millele liit on rajatud, eelkõige dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondade ning kodanikuühiskonnaga, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel toimuva tegevuse kaudu.
4. Käesoleva instrumendi raames võetavate meetmetega kohaldatakse inimõigustepõhist käsitust, mis hõlmab kõiki inimõigusi. See käsitus juhindub põhimõttest, mille kohaselt ei jäeta kedagi kõrvale, samuti võrdõiguslikkusest ja keelust teisi, sealhulgas puuetega inimesi ükskõik millisel alusel diskrimineerida.
5. Instrumendiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning ennetatakse naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning võideldakse nende vastu. Samuti pööratakse erilist tähelepanu lapse õigustele ning noorte kaitsmisele ja võimestamisele.
6. Instrumenti rakendatakse täielikus kooskõlas liidu võetud kohustusega edendada, kaitsta ja järgida kõiki inimõigusi ning rakendada täielikult ja tõhusalt Pekingi deklaratsiooni ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi66 ja nende läbivaatamiskonverentside tulemusi; selles kontekstis kaitstakse jätkuvalt ka inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi. Instrumendiga ka liidu võetud kohustust edendada, kaitsta ja järgida iga inimese õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata. Samuti toetatakse instrumendiga vajadust tagada laialdane juurdepääs igakülgsele kvaliteetsele ja taskukohasele seksuaal- ja reproduktiivtervisealasele teabele ja haridusele, sealhulgas põhjalikule seksuaalkasvatusele, ning tervishoiuteenustele.
7. Liit toetab asjakohasel juhul kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, assotsieerimis- ja kaubanduslepingute ning partnerluslepingute rakendamist.
Liit edendab mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat lähenemisviisi üleilmsetele hüvedele ja probleemidele ning teeb koostööd liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude rahastajatega.
Suhetes partnerriikidega võetakse arvesse nende eelnevaid tulemusi kohustuste rakendamisel, samuti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende riikide lepingulisi suhteid liiduga.
8. Koostöö ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ning teiselt poolt partnerriikide vahel põhineb arengu tõhususe põhimõtetel ja edendab neid võimaluse korral kõigis valdkondades, nimelt soodustab see partnerriikide omavastutust arenguprioriteetide eest, keskendumist tulemustele, kaasavaid arengupartnerlusi, läbipaistvust ja vastastikust vastutust. Liit edendab ressursside tulemuslikku ja tõhusat kasutuselevõttu ja kasutamist.
9. Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõttega tagab komisjon vajaduse korral nõuetekohase konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega, ning kannab hoolt selle eest, et nad pääseksid aegsasti juurde asjakohasele teabele, mis võimaldab neil täita olulist rolli instrumendi programmide ja meetmete kavandamisel, rakendamisel ja nendega seotud järelevalveprotsessides.
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet liidu kodanikuühiskonnaga.
11. Komisjon tagab ka tõhustatud dialoogi erasektoriga.
Artikkel 10 – Peavoolustamine
Instrumendi programmide ja meetmetega peavoolustatakse kliimamuutuste vastane võitlus, keskkonnakaitse ja sooline võrdõiguslikkus, nagu on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]. Neid prioriteete võetakse arvesse instrumendi raames võetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel, et tekitada kaasnevaid hüvesid ja saavutada sidusalt mitu eesmärki.
Artikkel 11 – Euroopa tiimi lähenemisviis
1. Komisjon ja liikmesriigid püüavad oma tegevust tihedalt koordineerida, et vältida dubleerimist ning parandada sidusust ja vastastikust täiendavust käesolevast instrumendist antava abi ning liikmesriikide, nende rakendusasutuste, arengut rahastavate asutuste ja ekspordikrediidiasutuste, samuti Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga antava muu abi vahel.
2. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on üksteisega rakendustsükli eri etappides õigeaegselt konsulteerida ja omavahel tihedalt teavet vahetada, et meetmed – muu hulgas teabe, kommunikatsiooni ja nähtavuse aspektist – ühiselt kindlaks määrata, nende üle aru pidada ja neid rakendada.
3. Komisjon ja liikmesriigid püüavad Euroopa tiimi lähenemisviisi järgides teha koostööd sarnaselt meelestatud partnerite ja sidusrühmadega, sealhulgas koondada ressursse, et aidata üheskoos kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 12 – Ränne ja sundränne
1. Liit teeb partnerriikidega terviklikule rändekäsitusele tuginedes koostööd, eelkõige selleks, et ennetada ebaseaduslikku rännet ja sundrännet ning nende algpõhjusi.
2. Kõnealune käsitus aitab maksimeerida koostoimet ja luua laiaulatuslikke partnerlusi ning selle raames keskendutakse kogu rändeteele ja pööratakse erilist tähelepanu päritolu-, transiidi- ja lähteriikidele. See ühendab paindlikult kõik asjakohased vahendid ja vajaliku finantsvõimenduse, vajaduse korral koos võimalike muudatustega rändega seotud rahaliste vahendite eraldamises kooskõlas artiklites 4 ja 14 sätestatud instrumendi eesmärkide ja programmitöö põhimõtetega. Selles võetakse arvesse tõhusat koostööd, liidu lepingute ja kokkulepete rakendamist ning rändealaseid dialooge. Meetmete rakendamisel peetakse täielikult kinni rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas inimõigustealasest ja pagulasõigusest ning võetakse arvesse liidu ja riikide pädevust.
3. Kui komisjoni talitused teevad Euroopa välisteenistusega konsulteerides partnerriigis kindlaks tõsised puudused, mis on eelkõige seotud kohustusega võtta oma kodanikud liikmesriikidest tagasi, võib komisjon maksed või programmi rakendamise peatada. Peatamine ei mõjuta mingil juhul humanitaarabi.
4. Lõikes 3 osutatud tõsiste puuduste olemasolu hindamisel ja pärast abisaajariigiga konsulteerimist tugineb komisjon määruse (EÜ) nr 810/200967 artikli 25a ja määruse (EL) 2018/180668 artikli 8 kohaselt tehtud hindamistele ning võtab samal ajal arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase abisaajariigiga, sealhulgas rände valdkonnas, ning proportsionaalsuse põhimõtet.
5. Kui komisjon leiab, et lõike 3 kohaselt võetud meedet õigustavad põhjused enam ei kehti, tühistab komisjon peatamise.

II jaotis – Instrumendi rakendamine
I peatükk – Programmitöö üldsätted
Artikkel 13 – Üldine programmitöö käsitus
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 punkti a kohased meetmed põhinevad programmitööl.
2. Artikli 8 alusel moodustavad programmdokumendid liidu, partnerriikide või -piirkondade ja muude partnerite vahelise koostöö ühtse raamistiku, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldeesmärgi ja kohaldamisala, eesmärkide ja põhimõtetega.
Komisjon konsulteerib vajaduse korral teiste rahastajate ja osalejatega, sealhulgas kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.
Komisjon teatab teises lõigus ette nähtud konsultatsioonide tulemustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Instrumendist toetatakse määruse (EL) [XXX] [Erasmus+] alusel kehtestatud meetmeid. Käesoleva määruse alusel koostatakse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks ühtne programmdokument. Neidvahendeid kasutatakse määruse (EL) [XXX] [Erasmus+] kohaselt.
Artikkel 14 – Geograafilise programmitöö põhimõtted
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a kohane programmitöö rajaneb järgmistel põhimõtetel:
(a) meetmed peavad võimalikult suures ulatuses tuginema dialoogile liidu, liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, ning dialoogi tuleb kaasata ka kodanikuühiskond;
(b) programmitöös võib ette näha koostöömeetmeid, mida rahastatakse artikli 6 lõikes 1 sätestatud mitmesugustest eraldistest ja muudest liidu programmidest kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.
2. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktide a–e kohases programmitöös nähakse ette konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb vastavalt vajadusele järgmistel elementidel:
(a) partnerriikide ja -piirkondade prioriteedid, mis on kehtestatud lõikes 1 osutatud dialoogi alusel, võttes arvesse ka riiklikku või piirkondlikku strateegiat ja kava;
(b) partnerlus liiduga, sealhulgas vastastikuste huvide ja ühiste prioriteetide edendamine ning ühiselt kokku lepitud eesmärkide ambitsioonitase;
(c) kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja idanaabruse partnerriikide tulemused poliitiliste reformide elluviimisel, majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning õigusaktide ühtlustamisel ELi õigustikuga;
(d) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus ja nende võetud kohustus edendada ühiseid väärtusi ja põhimõtteid ning toetada mitmepoolseid liite ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;
(e) partnerriikide ja -piirkondade arengutase ning nende võetud kohustus tegeleda ebakindluse, ebaseadusliku rände ja sundrände ajendite ja algpõhjustega;
(f) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus kaasata ja kasutada tulemuslikult riigisiseseid vahendeid ning saada juurdepääs teiste osalejate, sealhulgas erasektori rahalistele vahenditele;
(g) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus abi ära kasutada ning liidu rahastamise võimalik mõju partnerriikidele ja -piirkondadele.
Artikkel 15 – Geograafilise programmitöö dokumendid
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a kohaste meetmete puhul rakendatakse instrumenti mitmeaastaste riigi, mitme riigi, piirkonna või piirkonnaüleste sihtprogrammide kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad ja erieesmärgid ning vajaduse korral soovituslikud rahaeraldised ja eelarve täitmise viisid.
3. Kõnealused mitmeaastased sihtprogrammid põhinevad järgmisel:
(a) riiklik või piirkondlik strateegia, mille komisjon on asjaomase mitmeaastase sihtprogrammi vastuvõtmise ajal selle programmi alusena heaks kiitnud. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktiga a hõlmatud laienemis- ja idanaabruspartnerite puhul võib see dokument olla asjakohasel juhul tulemuspõhise kava vormis ja vastata käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud rakenduseeskirjadele;
(b) raamdokument, milles on kindlaks määratud liidu poliitika asjaomase partneri või asjaomaste partnerite suhtes, sealhulgas liidu ja liikmesriikide ühisdokument;
(c) liidu ja asjaomase partneri või asjaomaste partnerite ühisdokument, milles on kindlaks määratud ühised prioriteedid ja vastastikused kohustused.
Artikkel 16 – Üleilmse programmitöö dokumendid
1. Artikli 3 lõike 3 punkti a kohaste meetmete puhul rakendatakse instrumenti mitmeaastaste sihtprogrammide kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse liidu strateegia, liidu rahastamiseks valitud prioriteedid, erieesmärgid ja soovituslikud rahaeraldised.
Üleilmsetes algatustes osalemise puhuks määratakse asjakohastel juhtudel kindlaks vastavad vahendid ja sekkumisprioriteedid.
Artikkel 17 – Mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine ja muutmine
1. Komisjon võtab artiklites 15 ja 16 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Seda menetlust kohaldatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud selliste läbivaatamiste suhtes, mille tulemusel muudetakse oluliselt mitmeaastase sihtprogrammi sisu.
2. Mitmeaastased sihtprogrammid võib vajaduse korral läbi vaadata, kui see on vajalik nende tulemuslikuks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui artiklis 8 osutatud poliitikaraamistikus tehakse sisulisi muudatusi või kui on tekkinud kriisi- või kriisijärgne olukord.
3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, nagu kriisid või vahetu oht rahule, demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele või põhivabadustele, võib komisjon muuta artiklites 15 ja 16 osutatud mitmeaastaseid sihtprogramme viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega, mis võetakse vastu artikli 32 lõikes 5 osutatud korras.

II peatükk – Tegevuskavad, meetmed ja rakenduspõhimõtted
Artikkel 18 – Tegevuskavad ja meetmed
1. Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes võetakse arvesse konkreetset konteksti ning iga meetme puhul täpsustatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja asjaomased tegevused, rakendusmeetodid, eelarve ja võimalikud toetuskulud.
2. Programmitöö summadest rahastatavad meetmed põhinevad programmdokumentidel. Tegevuskavad koostatakse kaasavalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt.
3. Vajaduse korral võidakse meede vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast tegevuskavade vastuvõtmist. Programmitöö summadest rahastatavad üksikmeetmed põhinevad programmdokumentidel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
4. Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, võib komisjon võtta vastu programmdokumentides nimetamata erimeetmeid.
5. Komisjon võib võtta kriisi ohjamiseks, rahu tagamiseks ja välispoliitika vajaduste rahuldamiseks eriabimeetmeid.
Eriabimeetme kestus on kuni 18 kuud ning seda võib meetme rakendamisel tekkivate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra ja kokku kuni 30 kuu võrra.
Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.
6. Kui käesolevas artiklis osutatud tegevuskavad või meetmed ei sisalda artikli 6 lõikes 4 osutatud toetuskulusid, võtab komisjon vajaduse korral vastu toetusmeetmed.
Artikkel 19 – Tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine
1. Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Lõike 1 teises lauses osutatud menetlust ei kohaldata järgmise suhtes:
(a) tegevuskavad ja üksikmeetmed, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot;
(b) eri- ja toetusmeetmed, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 20 000 000 eurot;
(c) artikli 18 lõikes 5 osutatud eriabimeetmed ning kriisi, rahu ja välispoliitika vajadustega seotud meetmete rakendamiseks vastu võetud tegevuskavad, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 40 000 000 eurot;
(d) tegevuskavade ja meetmete tehnilised muudatused, tingimusel et need muudatused ei mõjuta oluliselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, näiteks:
i) eelarve täitmise viisi muutmine;
ii) vahendite ümberjaotamine tegevuskavas sisalduvate meetmete vahel;
iii) tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine kuni 20 % võrra vastavast eelarvest;
(e) finantsabiga seotud intressi- ja laenukulude toetused abi saavale partnerriigile, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.
Kui tegevuskavad ja meetmed – välja arvatud kriisi ohjamiseks, rahu tagamiseks ja välispoliitika vajaduste rahuldamiseks mõeldud erakorralised abimeetmed – ning tehnilised muudatused on vastavalt käesolevale lõikele vastu võetud, teatab komisjon neist artikli 32 lõikes 1 osutatud asjakohase komitee kaudu Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.
3. Enne lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu nende meetmete laadist ja eesmärkidest ning kavandatavatest rahasummadest. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu enne, kui juba vastu võetud eriabimeetmetes tehakse sisulisi muudatusi. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste meetmete kavandamisel ja edasisel rakendamisel arvesse asjaomast poliitilist käsitust.
4. Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, näiteks kriisiolukorras ning loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, või kui demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardab vahetu oht, võib komisjon kooskõlas artikli 32 lõikes 5 osutatud menetlusega võtta tegevuskavu ja meetmeid või olemasolevate tegevuskavade ja meetmete muudatusi vastu viivitamata kohaldatavate rakendusaktidena.
Artikkel 20 – Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad
1. Kui käesoleva artikli lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktide b–e alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetluses osalejad järgmiste riikide kodanikud või nende tegelik asukoht on järgmises riigis:
(a) liikmesriik, liikmesriigiga seotud ülemeremaa või -territoorium, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või Euroopa Majanduspiirkonna liige;
(b) ühinev riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik;
(c) arenguriik või -territoorium, mis ei kuulu G20 riikide hulka;
(d) lõunanaabruse partnerriik, mis on loetletud I lisas;
(e) muu partnerriik, mis saab toetust käesolevast instrumendist rahastatavast meetmest;
(f) riik, millega komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisrahastamisele;
(g) Majandusliku koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, kui tegemist on lepinguga, mida rakendatakse ametliku arenguabi saajate nimekirja kantud vähim arenenud riigis.
2. Kui käesoleva artikli lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalejad käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, d, e ja f osutatud riigi või territooriumi või I lisas loetletud idanaabruse partnerriigi kodanikud või nende tegelik asukoht peab olema sellises riigis või sellisel territooriumil.
3. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti f ja artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti v alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalemine piiranguteta avatud.
4. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, võivad hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osaleda ka rahvusvahelised organisatsioonid.
5. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, võivad kõik instrumendist rahastatavad tooted pärineda mis tahes riigist või territooriumilt.
6. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju rahastamiskõlbliku töövõtja või asjakohasel juhul rahastamiskõlbliku alltöövõtja palgatud või muul viisil seaduslikult tööle võetud füüsiliste isikute suhtes ning nende suhtes ei kehtestata kodakondsuse piiranguid.
7. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, on määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii–ix osutatud üksuste poolt eelarve otsese või kaudse täitmise raames rakendatavate meetmete puhul lisaks käesoleva artikli alusel rahastamiskõlblikele riikidele ja territooriumidele rahastamiskõlblikud ka need riigid ja territooriumid, mis on selliste üksuste eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikud hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes. Lisaks käesoleva artikli alusel hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalevatele riikidele ja territooriumidele võivad tooted pärineda nende üksuste eeskirjadele vastavatest riikidest ja territooriumidelt.
Kui eelmise lõiguga hõlmamata üksuste rakendatavate meetmete puhul ei tulene käesoleva artikli lõikest 10 teisiti ja kui sellised meetmed on ühiselt rahastatud kolmandate isikutega, kes ei ole kõnealuste meetmete saajad, võivad vahendite saajad selliste meetmete korral otsustada, et lisaks käesoleva artikli alusel rahastamiskõlblikele riikidele ja territooriumidele on rahastamiskõlblikud ka nende kolmandate isikute eeskirjade kohaselt hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalemiseks rahastamiskõlblikud riigid ja territooriumid.
8. Kui kolmas isik pakub komisjoni asutatud usaldusfondile rahalist toetust või rahastab seda sihtotstarbelise välistulu kaudu, kohaldatakse usaldusfondi asutamisaktis või sihtotstarbelise välistulu korral kolmanda isikuga sõlmitud lepingus sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju.
9. Kui lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevast instrumendist ja mõnest muust liidu programmist või käesoleva instrumendi mitmest sambast rahastatavate meetmete suhtes rahastamiskõlblikkuse eeskirju koos võimalike piirangute ja laiendustega mis tahes kõnealuse programmi või samba raames.
10. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju või väljavalimismenetluses osalejate liiki – arvestades ka nende otsest ja kaudset kontrolli partnerriigi üksuste poolt – võib piirata, kui sellised piirangud on vajalikud tegevuse eripära või selle eesmärkide või liidu piiravate meetmete kohaldamise tõttu või kui need piirangud on vajalikud tegevuse tõhusaks rakendamiseks või kui need on liidu strateegilistes huvides. Rahastamiskõlblikkuse piiranguid kohaldatakse kõrge riskitasemega tarnijate suhtes julgeolekukaalutlustel.
Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib piirata ka liidu vastumeetmetega, mis on vastu võetud liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest käsitleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/103169 alusel.
11. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib laiendada kiireloomulistel juhtudel või juhul kui asjaomaste riikide või territooriumide turgudel ei leidu rahastamiskõlblikke osalejaid või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks või kui nende laiendamine on liidu strateegilistes huvides.
12. Kohaliku võimekuse, turgude ja ostude edendamiseks eelistatakse juhul, kui määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 on ette nähtud lepingu sõlmimine ühe pakkumuse alusel, kohalikke ja piirkondlikke ettevõtjaid. Kõigil muudel juhtudel soodustatakse kohalike ja piirkondlike ettevõtjate osalemist kooskõlas kõnealuse määruse asjakohaste sätetega. Edendatakse kestlikkuse ja hoolsuskohustuse kriteeriume.
Artikkel 21 – Välja jäetavad tegevused
Instrumendist antavate liidu rahaliste vahenditega ei toetata tegevusi ega meetmeid, mille tulemuseks võib olla inimõiguste rikkumine partnerriikides.
Artikkel 22 – Ülekandmised, iga-aastased osamaksed, tagasimaksed, tulu ja rahastamisvahenditest sissenõutud summad ning eelarvelise tagatise ülejääk
1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikest 4 kantakse käesoleva instrumendi kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib käesoleva instrumendi raames artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomasel eelarvereal kulukohustustega siduda ja kasutada kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Üle kantud summat kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõike 6 kohaselt üle kantud kulukohustuste assigneeringutest teada.
2. Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 112 lõikega 2 jaotada mitme eelarveaasta peale.
Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mitmeaastaste meetmete suhtes. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mida ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelmaksete või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitatud tõendatud kuluarvestust ega maksetaotlust.
3. Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 3 esimesest, teisest ja neljandast lõigust ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõike 4 kohaldamist, võib käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada alates 1. jaanuarist 2028 enne 2021. aastat vastu võetud alusaktide alusel loodud välistegevuse rahastamisvahenditest saadud tulu, tagasimakseid ja sissenõutud summasid määruste (EL) 2021/1529, (EL) 2021/947 ja (EL) 2024/792 ning käesoleva määruse alusel.
Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 3 punktist f ja määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõikest 4 eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahendid instrumendi esialgsele eelarvereale ja need kujutavad endast sihtotstarbelist välistulu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.
4. Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: alates 1. jaanuarist 2028 võib kooskõlas otsuse (EL) 2022/1628 artikli 14 lõikega 3 ja erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikest 8 käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 loodud välistegevuse tagatisfondi eraldiste ülejääki.
Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: erandina määruse (EL) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõike 5 ja otsuse (EL) 2022/1628 artikli 14 lõike 3 kohaldamist, võib käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada alates 1. jaanuarist 2028 määruste (EL) 2017/1601, (EL) 2021/947, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449, (EL) 2025/535 ja käesoleva määruse alusel kehtestatud eelarveliste tagatiste ja finantsabi eraldiste ülejääki.
Erandina määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõikest 5 eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahendid instrumendi esialgsele eelarvereale ja need kujutavad endast sihtotstarbelist välistulu määruse 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

III peatükk – Rakendusvahendid
Artikkel 23 – Liidu rahastamise rakendamine ja vormid
1. Instrumenti rakendatakse kas otse või kaudselt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste, sealhulgas punkti c alapunktis ix osutatud üksuste kaudu. Komisjon võib eelarve täitmisega seotud ülesanded delegeerida ka liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktiga viii.
2. Liidu rahastust võib anda, kasutades määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud rahastamisliike, sealhulgas rahalist osalust komisjoni loodud usaldusfondides kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 238 ja käesoleva instrumendiga lubatud usaldusfondides. Eelarvelist tagatist, rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna sihttoetuste või muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute puhul, ja instrumendist antavat finantsabi rakendatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega.
3. Koostöös partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmadega, näiteks kohalike ametiasutustega, võtab komisjon rahastamisviisi, osaluse liigi, osalemise, hindamise ja toetuse andmise korra ning sihttoetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende eripära, sealhulgas nende vajadusi ja asjaomast konteksti, et jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja nende vajadustele kõige paremini vastata. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 soodustatakse spetsiifilisi rahastamisvorme, näiteks finantsraampartnerluse lepinguid, rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, ilma taotlusvooruta antavaid sihttoetusi või määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõikes 1 osutatud lihtsustatud rahastamisvorme.
4. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 198 võib sihttoetusi ilma taotlusvooruta anda järgmistel juhtudel:
(a) väikese maksumusega sihttoetused inimõiguste kaitsjatele kiireloomuliste kaitsemeetmete ja vajaduste rahastamiseks, sealhulgas ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks mõeldud mehhanismide kaudu, samuti vahendajatele ja muudele kodanikuühiskonna osalejatele, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, konflikti lahendamises, lepitustegevuses ja rahuloomes, asjakohasel juhul ilma kaasrahastamiseta;
(b) sihttoetused, mida antakse asjakohasel juhul ilma kaasrahastamiseta, et rahastada meetmeid kõige raskemates tingimustes juhtudel, mil taotlusvooru kutse avaldamine oleks asjakohatu, sealhulgas olukorras, kus on tõsiseid puudujääke põhivabaduste osas, kus rikutakse inimõigusi, kus ähvardatakse demokraatlikke institutsioone, kus laieneb kriis või relvastatud konflikt, kus inimeste turvalisus on enim ohus või kus inimõigusorganisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad, vahendajad ja muud kodanikuühiskonna osalejad, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, lepitustegevuses ja rahuloomes, tegutsevad kõige raskemates tingimustes; niisugused sihttoetused ei ületa 1 000 000 eurot ja nende kestus ei tohi ületada 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende rakendamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;
(c) sihttoetused tippkeskusele Global Campus of Human Rights;
(d) väikese maksumusega sihttoetused kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kasutades võimaluste piires lihtsustatud rahastamisvorme kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 125;
(e) kui see on vajalik ning artiklis 18 osutatud tegevuskavades ja meetmetes nõuetekohaselt põhjendatud, siis sihttoetused eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegelik asukoht on mõnes liikmesriigis, et hõlbustada investeeringuid, mis on liidu strateegilistes huvides ja toetavad instrumendi eesmärke.
5. Inimõiguste ja demokraatia kaitse ning kodanikuühiskonna osalejate toetamisega seotud valdkondades võib liit anda abi sõltumatult asjaomaste partnerriikide valitsuste ja muude ametiasutuste nõusolekust; nende meetmetega toetatakse peamiselt kodanikuühiskonna osalejaid, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendamise vorme ja meetodeid.
6. Eelarvetoetus, sealhulgas valdkondlike reformide tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel aruandluskohustusel ja partnerriikide pühendumusel, võttes arvesse nende varasemaid tulemusi ja edusamme universaalsete põhiväärtuste, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi osas, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide partnerlust. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat juhtimist ning täiendab partnerite jõupingutusi koguda rohkem ja kulutada paremini, et toetada kestlikku, kaasavat majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomist, sealhulgas noorte jaoks, vaesuse kaotamist, ebavõrdsuse vähendamist ning demokraatia ja rahumeelse ühiskonna ülesehitamist ja tugevdamist. Eelarvetoetus aitab tagada ka soolist võrdõiguslikkust.
Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasu hoolikal hindamisel.
Eelarvetoetus peab olema diferentseeritud selliselt, et see vastaks paremini partnerriigi poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.
Eelarvetoetuse andmisel kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 241 määrab komisjon selgelt kindlaks eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nende täitmist, samuti jälgib ta reformide ja läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditisuutlikkust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu teabele.
Eelarvetoetuse väljamaksmisel lähtutakse näitajatest, millega tõendatakse edusamme asjaomase partnerriigiga kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.
6. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib artiklis 18 osutatud tegevuskavades ja meetmetes täpsustatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitada instrumendist toetatavaid tegevusi ja 2028. aastal kantud aluseks olevaid kulusid rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2028, isegi kui need tegevused viidi ellu ja need kulud kanti enne sihttoetuse avalduse esitamist.
7. Eelarve kaudse täitmise raames võetavate meetmete rakendamine, sealhulgas rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja instrumendi segarahastamistoimingute kaudu, usaldatakse võimaluse korral ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 1 esimese lõiguga Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale või mõnele liikmesriigi organisatsioonile, ning neid võib kombineerida nii liikmesriikidelt kui ka kolmandatelt isikutelt saadava täiendava muus vormis rahalise toetusega.
8. Partnerriikides käesoleva määruse alusel liidu vahendite kasutamisel kehtestatud maksud, lõivud ja tasud, välja arvatud konkreetselt välistegevuse rahastamisele suunatud maksud, tollimaksud ja tasud, võivad olla instrumendi raames rahastamiskõlblikud määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud tingimustel.
9. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult välisekspertidest.
10. Eelarve kaudsel täitmisel koostöös partnerriikide, nende määratud asutuste või partnerriikide organisatsioonide või asutustega piirkondlikul või üleilmsel tasandil, kui komisjonile jääb vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 7 teise lõigu punktile a finantsjuhtimise vastutus, nõuab komisjon vajaduse korral ja ilma et see piiraks avaliku sektori hankijate kohustusi, avaliku sektori hankijate vahendite saajatelt tasumisele kuuluvad summad sisse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklitele 101–106 (välja arvatud määruse artikli 101 lõiked 7, 8 ja 9), ka ELi toimimise lepingu artiklis 299 sätestatuga samadel tingimustel täitmisele pööratava otsusega. Vastavad sätted nähakse ette rahastamislepingus.
Kui partnerriik, partnerriigi määratud asutus või partnerriigi organisatsioon või asutus piirkondlikul või üleilmsel tasandil ei täida oma eelarve täitmisega seotud ülesandeid või kohustusi, põhimõtteid, eesmärke ja eeskirju, mis on eelarve kaudse täitmise tingimuseks, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas asuda ajutiselt või lõplikult asjaomase üksuse asemele ning tegutseda eelarve kaudse täitmise raames tema nimel ja eest. Sellisel juhul võib komisjon saada tekkinud täiendava halduskoormuse eest asjaomasele partnerriigile eraldatud vahenditest rahalist hüvitist.
11. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid ühishankeid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 tähenduses võib korraldada ükskõik millise partnerriigiga.
12. Liidu ja tema partnerite vaheline koostöö võib seisneda osaluses struktuurides, mis on loodud programmitöö kooskõlastamiseks teiste rahastajatega või meetmete rakendamise juhtimiseks, samuti ühisavaldustes või sellistes avaldustes, mille eesmärk on suurendada liidu panuse nähtavust ning tagada eelarve tõhus täitmine ja koordineerimine, ning partnerriikide piirkondliku või üleilmse tasandi organisatsioonide või asutustega sõlmitud rahastamislepingutes.
Artikkel 24 – Eelarvelised tagatised ja finantsabi: liidu maksimaalne toetus, rahastamine ja laenud
1. Liit võib anda eelarvelise tagatisena toetust mahus kuni 95 000 000 000 eurot jooksevhindades. Artikli 23 lõikes 2 osutatud laenude ja poliitikapõhiste laenudena antava makromajandusliku finantsabi summad ning määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) alusel antud laenude summad vähendavad eelarvelise tagatise maksimumsummat.
2. Lõikes 1 osutatud eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldiste määr on tegevuse liigist olenevalt 9–50 %. Laenutehingutega seotud riigiriske katva finantsabi ja eelarvelise tagatise eraldiste määr on 9 %.
3. Liidu toetust Ukrainale eelarvelise tagatise ja finantsabina ei võeta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksimumsumma arvutamisel arvesse.
Liit võib anda Ukrainale eelarvelise tagatisena toetust kuni 48 000 000 000 eurot jooksevhindades. Ukrainat toetavate toimingute tagamiseks antava eelarvelise tagatise eraldiste määr on esialgu 70 %.
Eraldisi ei moodustata ning erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikest 1 ei kehtestata Ukrainale antavate laenude eraldiste määra.
4. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohased eraldiste määrad läbi igal aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 41 lõike 5 punktis g osutatud hindamise tulemustele ja kooskõlas komisjoni riskijuhtimisraamistikuga.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 muutmiseks, et kohandada neis sisalduvaid eraldiste määrasid ning suurendada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud maksimumsummasid vastavalt kuni 20 % ja 30 % võrra nende summade suurusest.
6. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid, partnerriigid ja muud kolmandad isikud eelarvelises tagatises, rahastamisvahendites või finantsabis vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikele 2 ja artikli 221 lõikele 2 spetsiifiliselt osaleda. Nende osalus eelarvelises tagatises või finantsabis suurendab eelarvelise tagatise või finantsabi summat.
7. Kui lõikes 6 osutatud osalus on rahaline, käsitatakse seda sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d ja e ning artikli 21 lõike 5 tähenduses.
8. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaselt kehtestatud eelarvelist tagatist võib kasutada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud maksimumsummade piires toetuse andmiseks nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 ja määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) alusel kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Selleks rahastatakse eraldisi kõnealuste muude liidu programmide rahastamispaketist.
9. Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud summasid kasutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldisteks. Lõikes 3 osutatud eelarvelise tagatisena Ukrainale antava liidu toetuse eraldisi rahastatakse käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalistest vahenditest, mis tehakse kättesaadavaks vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artiklile 6, sealhulgas juhul, kui eelarveline tagatis antakse määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) kohaste meetmete jaoks.
10. Käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9 osutatud eraldisi ei tohi siduda kohustustega hiljem kui mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta lõpus.
11. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikele 2 moodustatakse käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9 osutatud eraldised kuni kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu ning nende moodustamisel võetakse arvesse rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel või finantsabi väljamaksmisel tehtud edusamme ja toimingute riskiprofiili.
12. Komisjonil on õigus laenata liidu nimel vahendeid, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel antava finantsabi rakendamiseks. Komisjon laenab vahendid kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 224.
Artikkel 25 – Eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendite rakendamine
1. Eelarvelist tagatist kasutatakse vastaspoolte riigi tasandi, riigi tasandist madalama tasandi ja eratehingute tagamiseks.
2. Kui partnerriigid osalevad rahastamisvahendites või eelarvelises tagatises, võivad rahastamiskõlblikeks rakendusüksusteks või vastaspoolteks olla ka nende riikide rahastamiskõlblikud rakendusüksused või vastaspooled. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõike 5 kolmandast lõigust võivad ühtlasi rahastamiskõlblikud olla eelarvelisi tagatisi või rahastamisvahendeid kasutavad partnerriigi rahastamiskõlblikud rakendusüksused või vastaspooled.
3. Kui rahastamisvahendeid või eelarvelist tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise korras, on erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktist c ja artikli 211 lõikest 5 rahastamiskõlblikud need asutused, kes esitavad piisava kinnituse oma finantssuutlikkuse kohta ja keda reguleeritakse kas mõne liikmesriigi või rahastamisvahendeid või eelarvelist tagatist saava partnerriigi või rahastamisvahenditesse või eelarvelisse tagatisse panustanud partnerriigi eraõigusega.
4. Komisjon tagab olemasolevate vahendite tulemusliku, tõhusa ja õiglase kasutamise rahastamiskõlblike rakendusüksuste ja vastaspoolte, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega vastaspoolte seas, ning edendab samal ajal nendevahelist koostööd ja võtab nõuetekohaselt arvesse nende suutlikkust, lisaväärtust ja kogemusi.
5. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon nõuda vastaspooltelt asjakohast teavet nende toimingute kohta, mis ei ole artiklis 24 osutatud eelarvelise tagatisega kaetud.
6. Komisjonile annab artiklis 24 osutatud eelarvelise tagatise ja segarahastamise rakendamiseks strateegilisi ja tegevussuuniseid instrumendi „Globaalne Euroopa“ investeerimisnõukogu (edaspidi „investeerimisnõukogu“). Investeerimisnõukogu võtab vastu oma töökorra. Investeerimisnõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas ja võtab võimaluse korral konsensuse alusel vastu arvamusi.
Investeerimisnõukogusse kuuluvad komisjoni ja kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga esindajad. Euroopa Parlamendil on vaatleja staatus. Osalejatele, rahastamiskõlblikele rakendusüksustele ja vastaspooltele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele võib vajaduse korral anda vaatleja staatuse. Investeerimisnõukogu juhivad ühiselt komisjon ja kõrge esindaja.
Artikkel 26 – Poliitikapõhiste laenude rakendamine
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsused, millega tehakse partnerriigile kättesaadavaks poliitikapõhine laenusumma ja määratakse kindlaks laenu kättesaadavuse periood, mis ei tohi kesta kauem kui kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kui otsus on tegevuskava või meetme osa, kohaldatakse artikleid 18 ja 19.
2. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikes 4 sätestatud elementidele sätestatakse poliitikapõhiste laenude lepingutes maksimaalne laenusumma, laenu kättesaadavuse periood, iga väljamakse maksimaalne kestus ning toetuse üksikasjalikud tingimused. Need lepingud võivad sisaldada ka eelmaksete summat ja eelmaksete tasaarvestamise eeskirju.
Artikkel 27 – Kapitaliosalus arengut rahastavates asutustes
Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud summasid võib kasutada nii Euroopa kui ka muude arengut rahastavate asutuste kapitali toetamiseks.
Artikkel 28 – Piiriülene koostöö
1. Piiriülene koostöö tähendab koostööd maismaa- või merevälispiiril naaberriikidega, riikidevahelist koostööd suurematel riigiülestel territooriumidel või merealade ümbruses, samuti piirkondadevahelist koostööd.
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud sammastest võib anda rahalise panuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piiriülese koostöö programmidesse, mida kaasrahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] alusel. Nende programmide toetamiseks võib soovituslikult eraldada kuni 3 % artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud samba rahastamispaketist.
3. Panused piiriülese koostöö programmidesse määratakse kindlaks ja neid kasutatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] artiklile XX {Fondiülesed sätted – välised piiriülese koostöö programmid}.


III jaotis – Lõppsätted
Artikkel 29 – Geograafilise ulatuse laiendamine
1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui rakendatav meede on üleilmset, piirkonnaülest või piirkondlikku laadi, võib komisjon asjakohaste mitmeaastaste sihtprogrammide või asjakohaste tegevuskavade või meetmete raames otsustada laiendada meetmete ulatust liikmesriigiga seotud ülemeremaadele ja -territooriumidele, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas, et tagada liidu rahastamise sidusus ja tõhusus või soodustada piirkondlikku või piirkondadevahelist koostööd.
2. Komisjon võib ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada koostööd naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega ning liikmesriigiga seotud ülemeremaade ja -territooriumidega, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas. Selleks võib instrumendist asjakohasel juhul ning nõukogu otsusest (EL) 2021/1764 või määrusest (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] tuleneva rahastamise taseme vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel toetada meetmeid, mida rakendab partnerriik või -piirkond või muu üksus käesoleva määruse alusel või riik, territoorium või muu üksus nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 alusel või liidu äärepoolseim piirkond ühiste rakenduskavade või määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] alusel kehtestatud ja rakendatavate piirkondadevahelise koostöö programmide või meetmete raames.
Artikkel 30 – Delegeeritud volituste kasutamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 6 lõike 5, artikli 24 lõigete 1, 2 ja 3 ning II lisa muutmiseks antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivusajaks.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib käesolevas artiklis osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 31 – Euroopa sambaga seotud täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmine
Artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud sambasse kuuluvate laienemisprotsessis osalevate partnerite ja idanaabruse partnerite puhul võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses ühinemise ettevalmistamiseks koostatavate tulemuspõhiste kavade, kindlaks määratavate tulemuste ning kasutusele võetavate struktuuride ja kontrollisüsteemide ülesehituse ja sisuga, sealhulgas struktuuri-, põllumajandus- ja piiriülese koostöö fondide haldamise kontekstis. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 32 – Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee võib kokku tulla eri koosseisudes.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Komitee kodukorraga nähakse ette proportsionaalsed tähtajad, mis võimaldavad komitee liikmetel varakult ja tõhusalt läbi vaadata rakendusaktide eelnõud ja väljendada oma seisukohti kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 3.
4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse see menetlus ilma tulemust saavutamata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul niimoodi otsustab või kui komitee liikmed seda lihthäälteenamusega taotlevad.
5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.
6. Vastu võetud otsus kehtib vastu võetud või muudetud dokumendi, tegevuskava või meetme kehtivusaja jooksul.
7. Kui see on vajalik, kutsutakse komitee koosolekutele Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimustes Euroopa Investeerimispanga vaatleja.
8. Liikmesriigid võivad taotleda kõigi muude instrumendi rakendamisega seotud küsimuste läbivaatamist.
Artikkel 33 – Euroopa välisteenistuse klausel
Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL, eelkõige selle artiklitega 3 ja 9.
Artikkel 34 – Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Määrused (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 tunnistatakse kehtetuks alates [1. jaanuarist 2028].
2. Käesolev määrus ei mõjuta määruste (EÜ) nr 1085/2006,70 (EL) nr 231/2014,71 (EL) 2021/1529, (EL) 2021/947, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 alusel algatatud meetmete jätkamist või muutmist, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Määruse (EL) 2021/947 artiklite 26 ja 27 asemel kohaldatakse määruse (EL) 2021/1529 ja määruse (EL) 2021/947 kohaste meetmete suhtes siiski käesoleva määruse artiklit 23.
3. Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud ülemineku tagamiseks käesoleva määruse ning määruste (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529 ja (EL) 2024/1449 alusel vastu võetud meetmete vahel.
4. Instrumendi rahastamispaketist võib katta tulevaste seotud määruste ettevalmistamise kulusid.
5. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2034. aastat artikli 6 lõikes 4 sätestatud kulude katmiseks, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2034 veel lõpule viidud.
6. Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud rahastamispakettidest ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalistest vahenditest, mis on tehtud kättesaadavaks nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 6 alusel, võib rahastada eraldiste täiendamist määruse (EL) 2017/1601 ja määruse (EL) 2024/792 alusel lubatud eelarveliste tagatiste jaoks, määruse (EL) 2021/947 ja selliste alusaktide alusel lubatud eelarveliste tagatiste ja finantsabi jaoks, mille eraldisi reguleeritakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009, ning määruse (EL) 2024/1449 ja määruse (EL) 2025/535 alusel lubatud finantsabi jaoks.
Artikkel 35 – Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 3
1.3. Eesmärgid 3
1.3.1. Üldeesmärgid 3
1.3.2. Erieesmärgid 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju 3
1.3.4. Tulemusnäitajad 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 6
2. HALDUSMEETMED 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 12
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele 29
4. Digimõõde 29
4.1. Diginõuded 30
4.2. Andmed 30
4.3. Digilahendused 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed 32
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Globaalne Euroopa
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Välistegevus
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ üldeesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
1.3.2. Erieesmärgid
Instrumendi erieesmärgid on esitatud II lisas.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab kaasa ELi välistegevuse eesmärkide saavutamisele, edendades vastastikku kasulikku partnerlust kolmandate riikidega, aidates samal ajal kaasa kolmandate riikide kestlikule arengule ja liidu strateegiliste huvide saavutamisele. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini lahendada ka üleilmseid probleeme. 
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja tulemusnäitajad vastavad määruses (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus] sätestatud ühistele näitajatele.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
¨ uut meedet
¨ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest72
¨ olemasoleva meetme pikendamist
x ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab saavutada ELi välistegevuse eesmärke. Sellega edendatakse vastastikku kasulikku partnerlust kolmandate riikidega ning aidatakse samal ajal kaasa kolmandate riikide kestlikule arengule ja järgitakse liidu strateegilisi huve. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini lahendada ka üleilmseid probleeme.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetmete põhjused (ex-ante)
Rahvusvaheline olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning näib olevat palju vähem prognoositav ja stabiilne. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sealhulgas selle üleilmne mõju, ebastabiilsus ja konflikt Lähis-Idas, pandeemiad, kaubanduspinged, majanduslik survestamine, konkurents tehnoloogia ja kriitilise tähtsusega toorainete kättesaadavuse pärast ning USA administratsiooni loobumine arengukoostööst, humanitaarabi andmisest ja mitmepoolsete institutsioonide töös osalemisest kujutavad endast nii ELi kui ka partnerriikide jaoks märkimisväärseid geopoliitilisi ja geomajanduslikke probleeme. Lisaks suureneb jätkuvalt lõhe kestliku arengu eesmärkide saavutamisel 2030. aastaks, üleilmne ebakindlus on kasvuteel ning kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise mõju suureneb jätkuvalt. Nende probleemide tõttu peab EL jätkama oma välistegevuse rahastamise kohandamist. 
ELi välistegevuse rahastamise eesmärk on teha koostööd kolmandate riikidega ning edendada mitmepoolseid lahendusi üleilmsetele probleemidele. See võimaldab ELil kaitsta oma huve, edendada oma väärtusi ja standardeid, toetada oma sisepoliitika eesmärke, tagada julgeolek ja kaitsta oma kodanikke. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamine kinnitas lisaväärtust, mida välistegevuse rahastamisvahendid annavad ELi välissuhetele, kuna need võimaldavad partnerriikidele integreeritumat ja mahukamat rahastust, parandades partnerriikide suutlikkust tegeleda ELiga ühiste prioriteetidega ja aidates kaasa kestlikule arengule.
Enamiku mitmepoolsete protsesside osalisena saab EL teha mitmepoolsete ja piirkondlike partneritega koostööd peamistes poliitikavaldkondades. Võrreldes sellega, kui liikmesriigid tegutseksid eraldi, on ELil võimalik nendega koos saavutada suurem mõju, koordineerides ühiseid seisukohti ja tehes end paremini kuuldavaks. Mitmepoolse ja reeglitel põhineva üleilmse juhtimise süsteemi juhtiva toetaja ja kaitsjana maailmas on EL usaldusväärselt tegutsev peamiste inimõigustealaste instrumentide aus vahendaja ja kaitsja. See võimendus mitmepoolsetel ja piirkondlikel foorumitel võimaldab liidul ühtlasi edendada oma poliitikat ja väärtusi kogu maailmas ning mõjutada üleilmsete normide ja regulatiivsete standardite kujundamist. ELi rahalised kohustused on mitmes mitmepoolses lepingus (nt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas) sätestatud üldise kohustuse lahutamatu osa. 
Eelarveliste tagatiste ja segarahastamistoimingute suurema kasutamise kaudu stimuleerib ja koondab EL avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas selleks, et tuua kasu riikidele ja sektoritele, kelle juurdepääs finantsturgudele on piiratud. Lisaks käivitab EL arengukoostöö finantsasutuste vahelise koostöö. Makromajandusliku finantsabiga antakse soodsatel tingimustel väga vajalikku rahastust riikidele, kus on maksebilansi kriis.
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)
Instrumendi „Globaalne Euroopa“ oodatav tekkiv lisaväärtus peaks tulenema 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ette nähtud ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamise tulemustest. Instrument „Globaalne Euroopa“ peaks võimaldama tugevdada ja ühtlustada välistegevuse rahastamist, et liidul oleks võimalik kaitsta oma huve välismaal ning kohaneda muutuvate olude ja vajadustega. Liit püüab tagada poliitikavaldkondade sidususe, võttes arvesse kogu sise- ja välispoliitika mõju ning edendades suuremat koostoimet ja vastastikust täiendavust.
Instrument „Globaalne Euroopa“ tagab ELile kõik vahendid tõhusaks välistegevuseks. Meetmepaketi valmisolek kindlustab, et igas olukorras kasutatakse olenevalt eesmärkidest ja kohapealsest olukorrast kõige asjakohasemaid vahendeid, mis võimaldavad kohaneda muutuvate oludega.
Sellega kasutatakse ära vastastikku kasulike partnerluspakettide potentsiaali, mis on suunatud üksikutele partnerriikidele.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamine kinnitab, et praegused vahendid täidavad suures osas oma eesmärki. Hindamine kinnitab, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ on graafikus, et saavutada eesmärgid, mis püstitati selle vastuvõtmise ajal. Lisaks on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärgid jätkuvalt asjakohased ja instrument aitab tõhusalt kaasa strateegia „Global Gateway“ elluviimisele. Samamoodi näitab vahehindamine, et IPA III on osutunud ühinemiseelse vahendina üldiselt tõhusaks ja on samuti oma eesmärkide saavutamisel graafikus. Vahend on kooskõlas laienemismetoodikaga ja kajastab ELi poliitilisi arenguid, näiteks keskendumist keskkonnahoidlikele, digitaalsetele ja majanduslikele prioriteetidele. 
Kuid pärast aastatepikkust ebastabiilsust ELi naabruses ja kaugemal on geopoliitilised panused ELi jaoks palju suuremad kui mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vastuvõtmisel. EL tegutseb väga muutlikus ja prognoosimatus keskkonnas, mida iseloomustavad geopoliitiline rivaalitsemine, geomajanduslik konkurents, strateegiline sõltuvus, konkurentsivõimega seotud probleemid, planeedi kolmikkriisi (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja reostus) süvenemine ning suurenev üleilmne ebakindlus. Muutuv geopoliitiline maastik ja mitmesugused kriisid on toonud esile mõned süsteemsed puudused välisrahastamisvahendite ülesehituses.
Samal ajal on ELi välis- ja sisepoliitika vaheline seos muutunud üha olulisemaks ning seda ei ole praegu piisavalt arvesse võetud ei välis- ega siserahastamisvahendites ning välis- ja siserahastamisvahendite koosmõju ei ole optimaalne. 
Ehkki praegused välisrahastamisvahendid on oma oodatavate tulemuste saavutamisel tõhusad, on muutuv geopoliitiline maastik ja mitmeliigiliste kriiside ajastu toonud esile mõned süsteemsed puudused nende ülesehituses. Partnerriikide, piirkondlikud ja üleilmsed olud muutuvad kiiresti, samas kui jaotus eraldiseisvate eelnevalt kavandatud ja eelnevalt eraldatud vahendite vahel ei soodusta kiiret kohanemist. Välistegevuse rahastamise eri harud on praegu killustunud erinevateks rahastamisvahenditeks. Eri vahendite vahelised finants- ja tegevustõkked takistavad koostoimet piirkondlikul tasandil (st humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi), paindlikkust muutuvatele prioriteetidele reageerimisel ning laienemis- ja naabruspoliitika koostoimet. Üldise koostoime ja paindlikkuse seisukohast on seega võimalik saavutada edu enamiku liidu välistegevuse vahendite ühise rahastamisallika tagamisel, säilitades samal ajal liidu suutlikkuse viia ellu põhimõttelist humanitaarabipoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 214. Kuigi liidu humanitaarabioperatsioonide rahastamiseks mõeldud eelarve tuleks teha kättesaadavaks käesoleva instrumendi raames, tuleks selliste operatsioonide rakendamist jätkata kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96.
Teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ seatakse eesmärgiks välistegevuse rahastamine, mis on paremini kooskõlas ELi strateegiliste huvidega. Olemasolevad vahendid (sekkumisviisid) ei ole aga nende edendamiseks piisavad. 
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla muude välistegevuse valdkondadega ja teiste asjakohaste ELi poliitikavaldkondadega ning peetakse silmas poliitikavaldkondade arengusidusust. Kestliku arengu tegevuskava 2030 kohaselt tähendab see, et kõigil tasanditel – riiklikul, ELi, muude riikide ja üleilmsel tasandil – tuleb arvesse võtta kõigi poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule.
Määrus võimaldab olemuslikult täita erinevaid poliitikaeesmärke koostoimes liidu muude poliitikavaldkondadega. Lisaks tuleks püüda saavutada sünergia teiste ELi programmide alusel võetavate meetmetega, et maksimeerida kombineeritud sekkumiste mõju. Eelkõige on väga oluline suhelda Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, et viia eri töösuunad (nt kriitilise tähtsusega toorained ja nendega seotud väärtusahelad, majandusjulgeolek ja puhta tööstuse kokkulepe) järgmisele tasandile. Koostoimet liidu strateegiliste huvidega tugevdab ka ajakohastatud meetmepakett. Lisaks jälgitakse ja hinnatakse käesoleva määruse rakendamist 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistiku kaudu, tagades liidu eri programmide suurema sidususe seires ja hindamises.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
¨ Piiratud kestusega
• ¨ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
• ¨ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
x Piiramatu kestusega
• Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
• millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
x Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
• x tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
• x rakendusametite kaudu
¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
x Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
• x kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
• x rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
• x Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
• x finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
• x avalik-õiguslikele asutustele;
• x avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
• x liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
• x asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
• x liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
Välistegevuse kulutuste tegemine eeldab suutlikkust kasutada kõiki kavandatud eelarve täitmise viise, mis on asjakohased ja mille kohta tehakse otsus rakendamise ajal.
HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust avaldab komisjon rakendamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]. Komisjon korraldab hiljemalt kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõppu tagasiulatuva hindamise, et hinnata programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Eelarve täitmise viisid
Eelarve täitmise viiside osas olulisi muudatusi ette ei nähta; komisjoni talituste ja rakendajate eelmiste programmide raames saadud kogemused aitavad tulevikus saavutada paremaid tulemusi.
Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid rakendab komisjon määruse eesmärkide paremaks saavutamiseks eelarve otsese täitmise raames peakorterist ja/või liidu delegatsioonide kaudu ning eelarve kaudse täitmise raames finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kaudu.
Eelarve kaudse täitmise puhul, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 157, peab komisjon tagama ELi finantshuvide kaitse tasemel, mis on samaväärne eelarve otsese täitmise raames toimuva eelarve täitmisega. Eelnevalt hinnatakse üksuste süsteeme ja menetlusi sambapõhiselt, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ning võttes nõuetekohaselt arvesse meetme olemust ja sellega seotud finantsriske. Kui eelarve täitmise viis seda nõuab või kui iga-aastastes tegevusaruannetes on esitatud reservatsioone, siis koostatakse ja viiakse ellu konkreetseid leevendusmeetmeid sisaldavad tegevuskavad. Lisaks võivad rakendamisega kaasneda komisjoni kehtestatud asjakohased järelevalvemeetmed.
Kasutatakse ka eelarvetoetust.
Segarahastamismeetmetega seoses kasutatakse uuenduslikke rahastamisvahendeid, sealhulgas koostöös Euroopa Investeerimispangaga, liikmesriikide finantsasutustega ja teiste rahvusvaheliste finantsasutustega. Finantsmäärusega on jätkuvalt ette nähtud võimalus kasutada usaldusfonde.
Sisekontrolli- ja juhtimisprotsessi eesmärk on anda piisav kindlus toimingute tulemuslikkuse ja tõhususega seotud eesmärkide saavutamise, finantsaruandluse usaldusväärsuse ning asjakohase õigus- ja menetlusraamistiku järgimise kohta.
Tulemuslikkus ja tõhusus
Selleks et tagada toimingute tulemuslikkus ja tõhusus (ja leevendada välisabi keskkonnas esinevaid suuri riske), on rakendustalitustel lisaks kõigile komisjoni kogu strateegilise poliitika- ja planeerimisprotsessi elementidele, siseauditikeskkonnale ja muudele komisjoni sisekontrolliraamistiku nõuetele jätkuvalt olemas kohandatud abi haldamise raamistik, mis toimib kõigi vahendite alusel, mis hõlmavad järgmist:
–   suurema osa välisabi haldamise üleandmine liidu kohapealsetele delegatsioonidele;
–   selge ja ametlik finantsaruandluse kord (volitatud eelarvevahendite käsutaja (peadirektor) annab peakorteris volituse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale (direktor), kes volitab omakorda delegatsiooni juhti);
–   liidu delegatsioonide korrapärane aruandlus peakorterile, sealhulgas delegatsiooni juhi iga-aastane kinnitav avaldus
–   põhjaliku koolitusprogrammi pakkumine nii peakorteri kui ka delegatsioonide töötajatele,
–   peakorteri/delegatsiooni märkimisväärne tugi ja juhised (sealhulgas interneti kaudu);
–   korrapärased kontrollkäigud delegatsioonidesse iga 3–6 aasta tagant;
–   projekti- ja programmitsükli juhtimise metoodika, mis hõlmab järgmist: kvaliteedi toetamise vahendid sekkumismeetme kujundamiseks, selle elluviimise meetod, rahastamismehhanism, haldussüsteem, rakenduspartnerite hindamine ja valik jne; programmi ja projekti juhtimise, järelevalve ja aruandluse vahendid tõhusa rakendamise tagamiseks, sealhulgas projekti üle kohapeal korrapäraselt tehtav väline järelevalve, ning olulised hindamis- ja auditivahendid. Lihtsustamist taotletakse lihtsustatud kuluarvestuse kasutamise laiendamise teel, kui see on asjakohane ja teostatav. Jätkatakse riskipõhise kontrolli meetodi kasutamist, mille puhul kontrolli ulatus sõltub tuvastatud riskidest.
Finantsaruandlus ja raamatupidamisarvestus
Rakendustalitused jätkavad rangeimate raamatupidamis- ja finantsaruandlusstandardite järgimist, kasutades komisjoni finantssüsteemi (SUMMA) ning välisabi erivahendeid, nagu OPSYS.
Punktis 2.3 (pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed) kirjeldatakse asjaomaseid seadusandliku ja menetlusraamistiku järgimist käsitlevaid kontrollimeetodeid.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Käesoleva instrumendi raames tehtava koostöö tegevuskeskkonda iseloomustavad järgmised riskid, mis on seotud instrumendi eesmärkide täitmata jätmise, mitteoptimaalse finantsjuhtimise ja/või kohaldatavate eeskirjade eiramisega (vead seaduslikkuses ja korrektsuses):
• majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus ning loodusõnnetused ja äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada raskusi ja viivitusi sekkumiste kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige ebakindlates riikides;
• partnerriikide piiratud institutsiooniline ja haldussuutlikkus, mis võib põhjustada raskusi ja viivitusi sekkumiste kavandamisel ja rakendamisel;
• geograafiliselt hajutatud sekkumised (mis võivad hõlmata paljusid riike, territooriume ja piirkondi) võivad põhjustada järelevalvele logistilisi või ressursiprobleeme, eelkõige seoses meetmete võimaliku kohapealse järelevalvega;
• võimalike partnerite või toetusesaajate mitmekesisus ja nende sisekontrollistruktuuride ja -suutlikkuse erinevus võib killustada ning seega vähendada meetmete rakendamise toetamiseks ja järelevalveks ette nähtud komisjoni ressursside tõhusust ja tulemuslikkust;
• partnerriikides rakendatud välisabi tulemusi ja mõju käsitlevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete piiratud kättesaadavus võib vähendada komisjoni suutlikkust anda tulemustest aru ja nende eest vastutada.
Finantsvigade ohuga tegelemiseks teeb komisjon asjakohaseid eel- ja järelkontrolle. Kui see on võimalik ja kohaldatav, saab süsteemiauditeid kasutada vahendina vigade algpõhjuste tuvastamiseks üksuste kontrollisüsteemides ja vajalike leevendusmeetmete käivitamiseks.
Tõhususe suurendamiseks vigade, juhtimisalaste puudujääkide ja eeskirjade eiramiste ennetamisel loob komisjon lisaks süsteemi pidevaks sihipäraseks riskihindamiseks nii lepingu kui ka üksuse tasandil. Peamised tegurid, mis suurendavad kõrge veamäära tõenäosust ja negatiivset mõju usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige seoses ka varasemate kontrollide ja seire andmetega, on välja selgitatud ja koondatud riskiprofiilide tulemustabelisse. Tulemustabel on oluline vahend tulevaste kontrollide, järelevalvealaste jõupingutuste ja muude leevendusmeetmete tõhusamaks suunamiseks, et vigade, juhtimisvigade ja eeskirjade eiramise ohtu mõistlikult vähendada.
Kõrge riskiga keskkonda arvestades peavad süsteemid välistama tehingute võimalike vastavusvigade sagedase esinemise ning seadma sisse kõrgetasemelised kontrollid vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks makseprotsessi võimalikult varases etapis, enne makseprotsessi või selle ajal. Praktikas tähendab see, et vastavuse kontrollimisel tuginetakse eelkõige mahukatele mitmeks aastaks kavandatud eelkontrollidele, mida teevad nii välisaudiitorid kui ka komisjoni töötajad kohapeal enne projektidega seotud lõplike maksete tegemist ning mis on finantsmääruse alusel nõutavatest rahalistest kaitsemeetmetest märgatavalt ulatuslikumad (endiselt tehakse ka mõningaid järelauditeid). See raamistik hõlmab järgmist:
• komisjoni töötajate tehtavad tehingute eelkontrollid;
• auditid ja -kontrollid (nii kohustuslikud kui ka riskipõhised), sealhulgas Euroopa Kontrollikoja auditid ja kontrollid;
• järelkontrollid (riskipõhised) ja sissenõuded.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Ajavahemikul 2028–2034 ELi üldeelarvest kulukohustuste assigneeringute (tegevus ja haldus) jaoks kavandatud sisekontrolli-/halduskulud viitavad üksnes komisjoni ning mitte liikmesriikide või volitatud üksuste kuludele. Volitatud üksused võivad rahaliste vahendite haldamiseks kinni pidada kuni 7 % ja seda summat võidakse osaliselt kasutada kontrollimise eesmärgil. Kõnealustesse juhtimiskuludesse on arvestatud kõik peakorteri ja delegatsioonide töötajad, taristu, reisikulud, koolitus, järelevalve, hindamine ja auditilepingud (sealhulgas abisaajate algatusel sõlmitud lepingud).
Kuigi kuludega seotud juhtimistegevuse ja vastavuskontrolli laadi parandamist ja sihipärastamist jätkatakse, on kõnealused kulud üldiselt vajalikud instrumentide eesmärkide tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks, nii et eeskirjadest kõrvalekaldumise oht püsiks minimaalne (jääkviga alla 2 %). Need kulud on oluliselt väiksemad ohtudest, mis kaasnevad sisekontrolli kaotamise või vähendamisega kõnealuses kõrge riskiga valdkonnas.
Instrumendi vastavuseesmärk on ühelt poolt hoida varasemat nõuete täitmata jätmise riski taset (veamäär) ja teiselt poolt jääkveamäära alla 2 % (mitme aasta jooksul pärast kõigi lõpetatud lepingute puhul kavandatud kontrollide ja korrektsioonide tegemist). Puuduste tuvastamisel rakendatakse minimaalsete veamäärade tagamiseks sihipäraseid parandusmeetmeid.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamise meetmetes põhjalikke muudatusi ette ei nähta ning komisjoni talituste ja rakendajate varasemate programmide raames saadud kogemused aitavad tulevikus paremaid tulemusi saavutada. Vastavusraamistik koosneb muu hulgas järgmistest olulistest komponentidest:
Ennetusmeetmed
• Pettusega seotud küsimusi hõlmav kohustuslik põhikoolitus abi haldamisega seotud töötajatele ja audiitoritele;
• suuniste andmine (sh interneti kaudu), sealhulgas olemasolev menetluste käsiraamat, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi käsiraamat, Euroopa Liidu välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlev praktiline juhend ja finantsjuhtimise abimaterjalid (rakendamises osalevatele partneritele);
• eelhindamine, et tagada liidu vahendite haldamisel pettuse ärahoidmiseks ja avastamiseks vajalike asjakohaste pettusevastaste meetmete kasutamine ühise ja detsentraliseeritud juhtimise alusel asjaomaseid vahendeid haldavates asutustes;
• partnerriigi pettusevastaste mehhanismide eelnev sõelhindamine osana eelarvetoetuse saamiseks vajaliku riiklike vahendite haldamise kõlblikkuse kriteeriumi hinnangust (st aktiivne pühendumine pettuste ja korruptsiooni vastasele võitlusele, piisavad kontrolliasutused, kohtusüsteemi piisav suutlikkus ning tõhusad reageerimis- ja sanktsioonimehhanismid);
• tõhusad pettusevastased mehhanismid pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas küberrünnete ennetamiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses selliste uute rahastamisvahenditega nagu segarahastamine, kuludega sidumata rahastamine ja/või eelarvelised tagatised, kasutades digivahendeid ja -tehnoloogiaid.
Avastamis- ja parandusmeetmed
• ELi rahastamise peatamine raske pettusjuhtumi, sealhulgas laiaulatusliku korruptsiooni korral, kuni ametiasutused on võtnud asjakohaseid meetmeid sellise pettuse tagajärgede korrigeerimiseks ning selle vältimiseks tulevikus;
• varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem;
• lepingu peatamine/lõpetamine;
• kõrvalejätmise menetlus.
Asjaomaste talituste pettusevastased strateegiad, mis on kooskõlas komisjoni pettusevastase võitluse strateegia ja sellele vastava tegevuskava eesmärkide ja prioriteetidega, tagavad, et kolmandates riikides ELi vahendite kasutamiseks ette nähtud süsteemid võimaldavad hankida asjakohaseid andmeid, et lisada need pettuseriski hindamisse ja juhtimisse (nt topeltrahastamine, kulude paisutamine, võltsitud hankemenetlused, huvide konflikt, konkurentsivastane koostöö); vajaduse korral võiks luua võrgustikke ja asjakohaseid IT-/digitaalseid vahendeid välisabisektoriga seotud pettuseriskide ja pettusejuhtumite varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 – naabrus ja maailm
Eelarverida
Kulu liik

Number


Liigendatud/liigendamata

07 01 Instrumendi „Globaalne Euroopa“ teemavaldkonna toetuskulud

Liigendamata

07 01 01 Instrumendi „Globaalne Euroopa“ (v.a Ukraina) toetuskulud
Liigendamata

07 01 02 Ukraina toetamisega seotud kulud
Liigendamata

07 02 Euroopa sammas
Liigendatud

07 02 01 Laienemine – ühinemiseks valmistumine
Liigendatud

07 02 02 Idanaabrus – programmid
Liigendatud

07 02 03 Lääne-Euroopa – programmid
Liigendatud

07 02 04 Toetus Ukrainale
Liigendatud

07 02 10 Euroopa – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 02 11 Euroopa – humanitaarabi
Liigendatud

07 02 12 Euroopa – vastupidavus
Liigendatud

07 02 13 Euroopa – konkurentsivõime
Liigendatud

07 02 14 Euroopa – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 02 20 Euroopa – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 02 30 Euroopa – territoriaalne ja piiriülene koostöö
Liigendatud

07 03 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe sammas
Liigendatud

07 03 01 Lähis-Ida – programmid
Liigendatud

07 03 02 Põhja-Aafrika – programmid
Liigendatud

07 03 03 Pärsia lahe piirkond – programmid
Liigendatud

07 03 10 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 03 11 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 02 12 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 02 13 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 03 14 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 03 20 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 03 30 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – territoriaalne ja piiriülene koostöö
Liigendatud

07 04 Sahara-taguse Aafrika sammas
Liigendatud

07 04 01 Lääne-Aafrika – programmid
Liigendatud

07 04 02 Ida- ja Kesk-Aafrika programmid
Liigendatud

07 04 03 Lõuna-Aafrika ja India ookean – programmid
Liigendatud

07 04 10 Sahara-tagune Aafrika – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 04 11 Sahara-tagune Aafrika – humanitaarabi
Liigendatud

07 04 12 Sahara-tagune Aafrika – vastupanuvõime
Liigendatud

07 04 13 Sahara-tagune Aafrika – konkurentsivõime
Liigendatud

07 04 14 Sahara-tagune Aafrika – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 04 20 Sahara-tagune Aafrika – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 05 Aasia ja Vaikse ookeani sammas
Liigendatud

07 05 01 Kesk-Aasia – programmid
Liigendatud

07 05 02 Lõuna- ja Ida-Aasia – programmid
Liigendatud

07 05 03 Vaikse ookeani piirkonna programmid
Liigendatud

07 05 10 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 05 11 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 05 12 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 05 13 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 05 14 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 05 20 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 06 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkonna sammas
Liigendatud

07 06 01 Põhja- ja Lõuna-Ameerika – programmid
Liigendatud

07 06 02 Kariibi mere piirkond – programmid
Liigendatud

07 06 10 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 06 11 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 06 12 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 06 13 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 06 14 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 06 20 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 07 Üleilmne sammas
Liigendatud

07 07 01 Üleilmsed programmid
Liigendatud

07 07 10 Üleilmne – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 07 11 Üleilmne – humanitaarabi
Liigendatud

07 07 12 Üleilmne – vastupanuvõime
Liigendatud

07 07 13 Üleilmne – konkurentsivõime
Liigendatud

07 08 Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv
Liigendatud

07 09 Varasemate välistegevuse programmide lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 Varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 01 Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 02 Humanitaarabi valdkonna varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 03 Ühinemiseelse abi instrumendi varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 04 Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 05 Ukraina rahastu varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud



[1] Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
• x Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
3
„Naabrus ja maailm“


MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU
Tegevusassigneeringud
07 02 (Euroopa sammas)
Kulukohustused
(1a)
43 174

Maksed
(2a)
p.m.
07 03 (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1b)
42 934

Maksed
(2b)
p.m.
07 04 (Sahara-taguse Aafrika sammas)
Kulukohustused
(1c)
60 531

Maksed
(2c)
p.m.
07 05 (Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1d)
17 050

Maksed
(2d)
p.m.
07 06 (Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1e)
9 144

Maksed
(2e)
p.m.
07 07 (Üleilmne sammas)
Kulukohustused
(1f)
12 668

Maksed
(2f)
p.m.
07 08 (Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv)
Kulukohustused
(1g)
14 808

Maksed
(2g)
p.m.
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
07 01 (Instrumendi „Globaalne Euroopa“ teemavaldkonna toetuskulud)

(3)
p.m.
Assigneeringud KOKKU
Kulukohustused
=1a+1b+1c+1d+1e+1f+1g+3
200 309

Maksed
=2a+2b+2c+2d+2e+2f+2g+3
p.m.

Eespool nimetatud assigneeringute kogusummast eraldatakse esialgne summa 25 000 000 000 eurot humanitaarabimeetmete rahastamiseks. Võttes arvesse, et humanitaarabi on ettenägematu ja vajaduspõhine vahend, määratakse eraldised sammaste kaupa kindlaks hilisemas etapis, sealhulgas iga-aastase eelarvemenetluse kaudu.


MITMEAASTANE FINANTS-RAAMISTIK 2028–2034 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU
Kulukohustused
(4)
p.m.

Maksed
(5)
p.m.
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
(6)
p.m.
Mitmeaastase finantsraamistiku
Kulukohustused
= 4 + 6
200 309
RUBRIIGI 3 assigneeringud kokku
Maksed
= 5 + 6
p.m.


Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
4
Rubriik „Halduskulud“
DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2973,502
Ÿ Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
DG <…….> KOKKU

505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3541,744












DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3541,744
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4
Kulukohustused
0
0
0
0
0
0
0
0
assigneeringud KOKKU
Maksed
0
0
0
0
0
0
0
0

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
Nr


DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU


2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034


Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukohustused
(1a)







0


Maksed
(2a)







0

Eelarverida
Kulukohustused
(1b)







0


Maksed
(2b)







0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida

(3)







0
DG <…….> assigneeringud KOKKU
Kulukohustused
= 1a + 1b + 3
0
0
0
0
0
0
0
0

Maksed
= 2a + 2b + 3
0
0
0
0
0
0
0
0


Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Tegevusassigneeringud KOKKU
Kulukohustused
(4)
0
0
0
0
0
0
0
0

Maksed
(5)
0
0
0
0
0
0
0
0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
(6)
0
0
0
0
0
0
0
0
Mitmeaastase finantsraamistiku
Kulukohustused
= 4 + 6
0
0
0
0
0
0
0
0
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
Maksed
= 5 + 6
0
0
0
0
0
0
0
0



Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
4
Rubriik „Halduskulud“
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2024 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
0
0
0
0
0
0
0
0
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7
Kulukohustused
0
0
0
0
0
0
0
0
assigneeringud KOKKU
Maksed
0
0
0
0
0
0
0
0

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
• ¨ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

RUBRIIK 4
Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2 973,502
Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 4 kokku
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3 541,744
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402
Muud halduskulud
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402

KOKKU
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
6 716,146
3.2.3.3. Assigneeringud kokku
HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034




RUBRIIK 4
Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2 973,502
Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
RUBRIIK 4 kokku
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3 541,744
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402
Muud halduskulud
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402

KOKKU
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449

6 716,146












Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
• ¨ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
469
469
469
469
469
469
469
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige)
0
0
0
0
0
0
0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
208
208
208
208
208
208
208
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
42
42
42
42
42
42
42
Eelarverida
– peakorteris
786
786
786
786
786
786
786
[XX.01.YY.YY]
– ELi delegatsioonides
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (täpsustada) – rubriik 4
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (täpsustada) – väljaspool rubriiki 4
0
0
0
0
0
0
0
KOKKU
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
3.2.4.3. Personalivajadus kokku
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
469
469
469
469
469
469
469
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige)
0
0
0
0
0
0
0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
208
208
208
208
208
208
208
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
42
42
42
42
42
42
42
Eelarverida
– peakorteris
786
786
786
786
786
786
786
[XX.01.YY.YY]
– ELi delegatsioonides
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
0
0
0
0
0
0
0
KOKKU
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist
Erakorraline lisapersonal


Rahastatakse rubriigist 4 või teadusuuringute eelarveridadelt
Rahastatakse BA ridadelt
Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad
1 675
141
ei kohaldata

Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
3 302
–
314

Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–3 assigneeringud tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud*
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
311,797
RUBRIIK 4 kokku
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
311,797
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0
0
0
0
0
0
0
0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
0
0
0
0
0
0
0
0

KOKKU
0
0
0
0
0
0
0
0
Rubriigi 4 IT-kulude arvutamiseks korrutatakse täistööajale taandatud töötajate arv 8 200 euroga iga täistööajale taandatud töötaja kohta.

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
• ¨ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
• ¨ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
• ¨ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
• ¨ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
• ¨ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Kokku

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Nimetage kaasrahastav asutus








Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU










[1] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
[2] Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.


3.3. Hinnanguline mõju tuludele

4. Digimõõde
4.1. Diginõuded

4.2. Andmed

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed


I LISA. Riikide ja territooriumide loetelu
I.A lisa. Euroopa
Laienemispiirkond ja idanaabrus
Armeenia
Aserbaidžaan
Bosnia ja Hertsegoviina
Gruusia
Island
Kosovo*
Montenegro
Albaania Vabariik
Moldova Vabariik
Põhja-Makedoonia Vabariik
Serbia Vabariik
Türgi Vabariik
Ukraina
Liit võib anda selles piirkonnas toetust ka Venemaa/Valgevene sõltumatule kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale täielikus kooskõlas liidu piiravate meetmetega.

Muud Euroopa riigid
Andorra Vürstiriik
Liechtensteini Vürstiriik
Monaco Vürstiriik
Norra Kuningriik
San Marino Vabariik
Šveitsi Konföderatsioon
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Vatikani Linnriik

I.B lisa. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond
Lõunanaabrus
Alžeeria
Egiptus
Iisrael
Jordaania
Liibanon
Liibüa
Maroko
Okupeeritud Palestiina alad
Süüria
Tuneesia

Muud riigid
Bahrein
Iraan
Iraak
Kuveit
Omaan
Katar
Saudi Araabia
Araabia Ühendemiraadid
Jeemen

I.C lisa. Sahara-tagune Aafrika
Angola
Benin
Botswana
Burkina Faso
Burundi
Cabo Verde
Kamerun
Kesk-Aafrika Vabariik
Tšaad
Komoorid
Kongo Vabariik
Côte d’Ivoire
Kongo Demokraatlik Vabariik
Djibouti
Ekvatoriaal-Guinea
Eritrea
Eswatini
Etioopia
Gabon
Gambia
Ghana
Guinea
Guinea-Bissau
Keenia
Lesotho
Libeeria
Madagaskar
Malawi
Mali
Mauritaania
Mauritius
Mosambiik
Namiibia
Niger
Nigeeria
Rwanda
São Tomé ja Príncipe
Senegal
Seišellid
Sierra Leone
Somaalia
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Sudaan
Sudaan
Tansaania
Togo
Uganda
Sambia
Zimbabwe

I.D lisa. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
Afganistan
Austraalia
Bangladesh
Brunei Darussalami Riik
Bhutan
Kambodža
Hiina Rahvavabariik
Cooki saared
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
Fidži
India
Indoneesia
Jaapan
Kasahstan
Kiribati
Kõrgõzstan
Laose Demokraatlik Rahvavabariik
Malaisia
Maldiivid
Marshalli Saared
Mikroneesia
Mongoolia
Myanmar
Nauru
Nepal
Uus-Meremaa
Niue
Pakistan
Belau
Paapua Uus-Guinea
Filipiinid
Samoa
Singapur
Saalomoni Saared
Lõuna-Korea
Sri Lanka
Taiwan1
Tadžikistan
Tai
Ida-Timor
Tonga
Türkmenistan
Tuvalu
Usbekistan
Vanuatu
Vietnam

I.E lisa. Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond
Antigua ja Barbuda
Argentina
Bahama
Barbados
Belize
Boliivia
Brasiilia
Kanada
Tšiili
Colombia
Costa Rica
Kuuba
Dominica
Dominikaani Vabariik
Ecuador
El Salvador
Grenada
Guatemala
Guyana
Haiti
Honduras
Jamaica
Mehhiko
Nicaragua
Panama
Paraguay
Peruu
Saint Kitts ja Nevis
Saint Lucia
Saint Vincent ja Grenadiinid
Suriname
Trinidad ja Tobago
Ameerika Ühendriigid
Uruguay
Venezuela

II LISA. Erieesmärgid
II.A lisa. Euroopa
(1) Valmistada kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ette ühinemiseks liiduga:
a) toetada laienemisprotsessi, kiirendades nende riikide vastavusseviimist liidu väärtuste, õigusaktide, eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega (acquis) – selleks võetakse tulevast liidu liikmesust silmas pidades vastu ja rakendatakse reforme ning tegeletakse järkjärgulise integreerumisega; 
b) tugevdada kooskõlas laienemispoliitika raamistikuga laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, majanduslikke kriteeriume, avaliku halduse reformi, sõltumatut ja tõhusat kohtusüsteemi, põhiõigusi, riigihankeid, statistikat ja finantskontrolli, õiglust, vabadust ja julgeolekut;
c) toetada võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, tugevdada tõhusalt rände haldamist, võidelda ebaseadusliku rände vastu, toetada viisapoliitika kooskõlastamist ja tõhusat piirihaldust ning valmistada vajaduse korral ette Schengeni alaga ühinemist;
d) edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja järkjärgulist integreerumist liidu ühtsele turule, mis toob kaasa heanaaberlikumad suhted ja positiivse suhtumise liiduga integreerumisse ning vähendab toetusesaajate ja liidu strateegilist sõltuvust;
e) kiirendada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide sotsiaal-majanduslikku lähendamist liidule ja nende õigusnormide lähendamist liidu õigusnormidele, samuti nende riikide üleminekut majandusele, mis suudab vastu pidada konkurentsisurvele liidu ühtsel turul, eelkõige suuremate kauba- ja investeeringuvoogude ning vastupidavate ja kestlike väärtusahelate kaudu, mis pakuvad inimväärseid töökohti, ning digitaalsele ja tehisintellektipõhisele majandusele ülemineku kaudu; 
f) kiirendada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide standardite vastavusseviimist liidu kliima- ja keskkonnastandarditega ning toetada nende standardite rakendamist; 
g) tõhustada toetust saavates riikides avalikku haldust, suurendada kohalikku suutlikkust ja investeerida haldustöötajatesse; toetada läbipaistvust, vastutust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõigil tasanditel, sealhulgas ennetades korruptsiooni ning tugevdades avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonna osalejate vahelist koostööd; täiustada ühinemist silmas pidades riiklikke kontrollisüsteeme, sealhulgas seoses avaliku sektori vahendite jaotamise ja neile juurdepääsu jälgimise ja uurimisega, aga ka avaliku sektori finantsjuhtimise, riigihangete ja riigiabi kontrolli valdkonnas; 
h) toetada territoriaalset ühtekuuluvust ning maismaa- ja merepiiri ülest koostööd, keskendudes määruses (EL) 2024/1679 määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) transpordiühendustele naaberriikidega, samuti põllumajandust ja maaelu arengut;
i) liikuda selle poole, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid juhinduvad täielikult liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning peavad kinni liidu piiravatest meetmetest; 
j) suurendada strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust, kandmaks hoolt selle eest, et üldsus toetab ja mõistab liidu väärtusi ning võimalikust liidu liikmesusest tulenevaid hüvesid ja kohustusi, ning tegeleda samal ajal välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning desinformatsiooni probleemidega.
(2) Sõlmida liidu partnerite, sealhulgas kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega vastastikku kasulikke partnerlusi, edendada liidu strateegilisi huve ja liidu väärtusi ning panustada rahumeelsesse, stabiilsesse, tugevasse ja ühtsesse Euroopasse:
a) edendada tugevdatud partnerlust liidu ja Euroopa partnerriikide vahel ning partnerriikide seas; 
b) toetada assotsieerimislepingute või muude olemasolevate ja tulevaste lepingute rakendamist, et aidata sõlmida ja rakendada laiaulatuslikke partnerlusi, sealhulgas andes rahalist toetust asjaomastes tulemuspõhistes kavades sätestatud tulemuste saavutamise alusel;
c) tugevdada õigusriigi põhimõtet, sealhulgas korruptsiooni ennetamist ja tõkestamist, ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, võideldes diskrimineerimise vastu, edendades soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu ning ennetades ja tõkestades naistevastast vägivalda ja perevägivalda; hõlbustada õigusalast koostööd, edendada laste õigusi ning puuetega inimeste õigusi ja ligipääsu, tugevdada kuriteoohvrite õigusi ning aidata tugevdada demokraatiat ja poliitilist stabiilsust;
d) edendada heanaaberlikke suhteid, lepitamist ja vaidluste lahendamist ning rahu, stabiilsust ja julgeolekut;
e) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida; toetada rahu, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
f) suurendada stabiilsust ja julgeolekut; tõhustada koostööd kohtu- ja õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise ja rahapesu, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse, küberohtude, karistamatuse ja korruptsiooni vastu;
g) edendada piirkondlikku majanduskoostööd ja vajaduse korral ka positiivset suhtumist liiduga integreerumisse ning vähendada liidu ja partnerriikide strateegilist sõltuvust, sealhulgas energeetika, kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite ning terviseturbe valdkonnas;
h) toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, erasektori kaasamist, kaubandust ja investeeringuid olulisse taristusse ning teadusuuringuid ja innovatsiooni; edendada digipööret, et avada ühiskondlikke ja majanduslikke võimalusi nii era- kui ka avalikus sektoris; edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti;
i) edendada piiriülest sotsiaalset ja kultuurilist kaasatust, säilitada ja edendada kultuuri- ja looduspärandit ning toetada kultuuri- ja loomesektoreid ja -majandust ning sporti;
j) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
k) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise;
l) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
m) arendada digimajandust ja -ühiskonda, eeskätt toetades turvalise ja usaldusväärse digitaristu kasutuselevõttu, arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, toetades tehisintellektitehaste rajamist ja tehisintellekti kujundamist, et kaitsta demokraatlikke väärtusi ja kultuurilist mitmekesisust, edendada asjakohast avalikku digitaristut ja e-valitsuse lahendusi, nagu eraelu puutumatust kaitsvad digiidentiteedi raamistikud, ning suurendada suutlikkust küberturvalisuse ja küberkaitse valdkonnas;
n) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis; edendada liidu väärtusahela integreerimist;
o) tugevdada keskkonnakaitset, suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet, kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele, elurikkust arvesse võtvale ja kestlikule rohelisele, sinisele ja ringmajandusele ning tugevdada võitlust keskkonnakuritegude vastu; 
p) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja kaasatust, pöörates erilist tähelepanu naistele, lastele ja noortele, sealhulgas ennetada ajude äravoolu, toetada haavatavaid kogukondi, edendada võrdõiguslikkust, kultuurilist kaasatust, kvaliteetset haridust, koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist ning toetada tööhõivepoliitikat, töötajate õigusi ja tõhusaid sotsiaalkaitsesüsteeme; 
q) tugevdada hästi hallatud ja turvalise rände ja liikuvuse alaseid partnerlusi ning juhul, kui see on asjakohane, ja eeldusel, et hästi hallatud ja turvalise liikuvuse tingimused on olemas, arendada ja toetada olemasoleva viisavabaduse rakendamist, viisanõude kaotamise dialooge ning kahepoolseid või piirkondlikke lepinguid ja kokkuleppeid partnerriikidega; 
r) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning edendada hariduse, kultuuri, spordi, teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd ning inimeste vastastikku kasulikku liikuvust;
s) suurendada kodanikuühiskonna mõjuvõimu ja kodanikuühiskonna suutlikkust jälgida reformide rakendamist, toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa keskkonna loomist, edendada ja tugevdada vaba ja sõltumatu meedia mitmekesisust, sõltumatust ja professionaalsust ning suurendada digi- ja meediapädevust; 
t) aidata leevendada probleeme, mida põhjustavad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja katsed destabiliseerida partnerriike, võidelda desinformatsiooni, hübriidohtude ning välisriigist (eelkõige Venemaalt) lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu, mis on suunatud partnerriikide suveräänsuse, demokraatlike protsesside ja institutsioonide ning liidu ja selle väärtuste vastu;
u) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
(3) Toetada Ukrainat Venemaa agressioonisõja tagajärgede kontekstis:
a) aidata säilitada Ukraina makrotasandi finantsstabiilsus ning leevendada Ukraina välis- ja siserahastamise piiranguid, et tagada Ukraina riigi jätkuv toimimine;
b) toetada Ukraina taastumist, ülesehitamist ja moderniseerimist liikumisel liiduga ühinemise poole, tegeledes Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja sotsiaalsete, majanduslike, julgeoleku- ja keskkonnaalaste tagajärgedega ning aidates taastada elutähtsat taristut, sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristut, panustades seeläbi sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, vastupanuvõimesse ning vaba ja kultuuriliselt elujõulise Ukraina ühiskonna sõjajärgsesse taastumisse, sealhulgas toetades kultuuri ja kultuuripärandit ning luues sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused riigisiseste põgenike ja ajutise kaitse all olevate isikute naasmiseks Ukrainasse, kui olukord seda võimaldab, ning taasintegreerida veteranid;
c) toetada Venemaa agressioonisõja kontekstis tehtavaid vastutusele võtmise alaseid jõupingutusi, sealhulgas anda abi Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude, eeskätt agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning üleminekuperioodi õigusemõistmise ja vastutusmehhanismide jaoks, sealhulgas Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu tööks.

II.B lisa. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond
(1) Tõhustada piirkonna ja riigi tasandi strateegilisi partnerlusi:
a) süvendada partnerlusi Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonnaga, tugevdades poliitilist pühendumist, et tagada Vahemere piirkonnas ühine rahu, jõukuse ja stabiilsuse ala;
b) arendada liidu mõjuvõimule ja kohalikule isevastutusele tuginevaid vastastikku kasulikke kohandatud partnerlusi, sealhulgas ametlike kahepoolsete lepingute ning kahepoolsete ja piirkondlike dialoogide kaudu, edendada liidu strateegilisi huve ja liidu väärtusi;
c) toetada I lisas loetletud lõunanaabruse riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute või muude olemasolevate ja tulevaste lepingute ning ühiselt kokkulepitud dokumentide rakendamist;
d) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
(2) Tugevdada rahu, julgeolekut, vastupanuvõimet, ülesehitamist ja valmisolekut:
a) toetada ja edendada rahu, stabiilsust, julgeolekut, kriisidele reageerimist, konfliktide ennetamist, stabiliseerimist, rahuvahendamist, poliitilist üleminekut ja lepitamist;
b) toetada sotsiaal-majandusliku taastumise, rehabilitatsiooni ja konfliktijärgse ülesehitamisega seotud vajaduste rahuldamist;
c) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise;
d) toetada julgeolekut ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas terviseturvet, meresõidu turvalisust, võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning küberturvalisuse ja -suutlikkuse suurendamist;
e) tõhustada koostööd võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise ja rahapesu, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse, hübriid- ja küberohtude, karistamatuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;
f) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(3) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi, head valitsemistava, inimarengut ja inimestevahelisi suhteid:
a) tugevdada avaliku sektori asutusi ja majanduslikke/demokraatlikke juhtimissüsteeme, sealhulgas järelevalve, täitmise tagamise ning korruptsiooni ja välissekkumise ennetamise ja tõkestamise kaudu; edendada riigi rahanduse tõhusust, läbipaistvust ja vastutust;
b) kaitsta kodanikuühiskonna, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ning sõltumatu meedia tegutsemisruumi; toetada võitlust välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu ning kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust kaitsta inimõigusi, sealhulgas kaitsta riiklikke inimõiguste asutusi;
c) kaitsta ja edendada inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, laste ja puuetega inimeste õigusi ning võitlust lapstööjõu kasutamise ja mis tahes alusel diskrimineerimise vastu;
d) parandada hariduse ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja vajadustele vastavust ning tervishoiutoodete kättesaadavust ja sotsiaalkaitsesüsteemide ligipääsetavust; edendada üldist tervisekindlustust;
e) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
f) suurendada noorte mõjuvõimu, luua inimväärseid töökohti, toetada ühise haridusruumi loomist ning ühendada oskused, kutseharidus ja -õpe, kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon;
g) edendada kultuuri, meedia, spordi ja turismi kaudu vastastikust mõistmist;
h) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli, kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ja liikuvust ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas.
(4) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, kaubandust ja investeeringuid olulisse taristusse:
a) toetada liidu kaubanduspoliitikat ning kaubandus- ja investeerimislepinguid ja nende rakendamist;
b) luua tingimused ELi ettevõtjate osalemiseks piirkondlikel turgudel, kaotades tõkked ja vähendades riske regulatiivsete muudatuste toetamise kaudu;
c) edendada äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni ning kohalikke ja piirkondlikke kestlikke väärtusahelaid ja mitmekesistamist;
d) suurendada piirkonnas kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite tootmise ja eksportimise suutlikkust;
e) edendada digipööret, et avada ühiskondlikke ja majanduslikke võimalusi nii era- kui ka avalikus sektoris; arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, et toetada peamiste majandussektorite ja elutähtsate sektorite edasist arengut; arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, sealhulgas toetades tehisintellekti innovatsiooni ökosüsteeme; toetada meetmeid, mille eesmärk on kaotada digilõhe ning tagada kättesaadavad, taskukohased, kaasavad ja turvalised digitaalse ühenduvuse lahendused;
f) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
g) tugevdada kestlikku maantee- ja meretransporti ja sadamaid; edendada arukat ja kestlikku liikuvust, toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
h) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada liidu väärtusahela integreerimist partnerriikide vastupidavate puhta tehnoloogia tööstusahelatega;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ja stabiilsust ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele.
(5) Edendada heas seisundis ökosüsteeme ja tegeleda kliimamuutustega:
a) suurendada kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise suutlikkust; aidata edendada kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi investeeringuid;
b) arendada kestlikku rohelist ja sinist majandust; toetada üleminekut vähese heitega, ressursitõhusatele ja ringluspõhistele majandusmudelitele ning edendada kestlike tootmis- ja väärtusahelate arengut, toetades saastevaba vesiniku projekte;
c) tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ja säilitamine ning ökosüsteemide, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide taastamine ja kestlik majandamine; edendada võitlust saaste vastu, elurikkuse säilitamist, kestlikku kalapüüki ja üleminekut kestlikele toidusüsteemidele, keskendudes vee, energia, toidu ja ökosüsteemide vahelisele seosele; edendada looduspõhiseid lahendusi, eelkõige kestliku taristu jaoks ning roheliste ja arukate linnade arendamiseks.
(6) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tõhustada muu hulgas ELi asutuste kaudu koostööd kõigis rände ja sundrände aspektides; tugevdada rände ja sundrände alaseid kohalikke ja rahvusvahelisi partnerlusi peamistel rändeteedel;
b) tugevdada kõiki rände- ja varjupaigaküsimuste käsitlemise aspekte; parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti; tugevdada võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas; tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
c) toetada seaduslikku rännet ja liikuvust ning tervikliku lähenemisviisi rakendamist seadusliku rände ja liikuvuse suhtes, sealhulgas vastastikku kasulike talendipartnerluste ja -vahetuste kaudu, austades seejuures liikmesriikide pädevust;
d) edendada rahvusvahelise kaitse ja toetuse andmist ning ümberasustamis- ja muude võimaluste pakkumist pagulastele, rändajatele, riigisisestele põgenikele, vastuvõtvatele kogukondadele ja riikidele, kus elab märkimisväärne hulk pagulasi või põgenikke.

I.C lisa. Sahara-tagune Aafrika
(1) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, edendada ühenduvust, kaubandust ja inimväärseid töökohti:
a) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas tugevdada kestlikku ja ohutut maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, edendada arukat, kaasavat ja kestlikku liikuvust ning toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
b) tugevdada digi- ja kosmosemajandust, toetada meetmeid digilõhe kaotamiseks, arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, edendada inimkeskset e-valitsust, sealhulgas tänapäevaste andmehaldus- ja andmekaitsesüsteemide väljatöötamist turvaliste andmevoogude jaoks, arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, sealhulgas toetades tehisintellekti innovatsiooni ökosüsteeme; toetada küberturvalisuse ja -suutlikkuse suurendamist;
c) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis; parandada energia kättesaadavust ja energiatõhusust;
d) edendada kaubandus-, äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni, tarneahelate mitmekesistamist ning kohalike ja piirkondlike kestlike väärtusahelate arengut;
e) toetada liidu kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid ning nende rakendamist;
f) suurendada piirkonna suutlikkust kestlikult toota ja eksportida kriitilise tähtsusega tooraineid ja sisendeid;
g) edendada erasektori arengut ja parandada ettevõtluskeskkonda, et meelitada ligi investeeringuid ja soodustada inimväärsete töökohtade loomist;
h) edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti ning teadusuuringuid ja innovatsiooni;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
j) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks.
(2) Võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja elurikkust:
a) toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, katastroofideks valmisolekut ja riskide vähendamist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele riikidele, nagu vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid;
b) edendada saaste vältimist ja vähendamist, tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ja säilitamine ning ökosüsteemide, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide taastamine ja kestlik majandamine;
c) edendada looduspõhiseid lahendusi kestliku taristu ja kestlike linnade jaoks ning kestlikku rohelist, sinist ja ringmajandust, sealhulgas biomajandust;
d) toetada kestlikku ja vastupanuvõimelist põllumajandust, sealhulgas agrometsandust, kestlikku kalapüüki ja kestlikku vesiviljelust.
(3) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
b) tugevdada rände juhtimist ja haldamist, parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti, võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd ebaseaduslike rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas;
c) toetada ja edendada seaduslike rände- ja liikuvuskanalite kasutamist ning julgustada diasporaasid panustama päritoluriikide arengusse;
d) toetada varjupaigataotlejaid, pagulasi, riigisiseseid põgenikke ja kodakondsuseta isikuid ning neid vastuvõtvaid kogukondi ning edendada nende juurdepääsu kaitsele ja püsivatele lahendustele, sealhulgas vabatahtlikule repatrieerimisele, kohalikule integratsioonile, ümberasustamisele ja täiendavatele võimalustele.
(4) Edendada inimarengut ja soolist võrdõiguslikkust:
a) toetada hariduse, tervishoiuteenuste ja tervishoiutoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist ning toiduga ja toitumisalast kindlustatust ning edendada juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistele ja ohututele veevarustus-, kanalisatsiooni- ja jäätmeteenustele;
b) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset, üldist tervisekindlustust ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, kaitsta puuetega inimeste, noorte ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu;
d) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(5) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja head valitsemistava:
a) kaitsta ja edendada demokraatiat ja inimõigusi, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate kaitsmisele, kaitsta kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruumi ning toetada meediavabadust ja meedia mitmekesisust;
b) toetada õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, sealhulgas läbipaistvust, vastutust, institutsioonilist järelevalvet, õiguskaitset ja kodanikuühiskonda, ning ennetada ja tõkestada korruptsiooni ja ebaseaduslikku kauplemist, sealhulgas ebaseaduslikke rahavoogusid;
c) tugevdada inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate kaitsmisele;
d) edendada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte austamist.
(6) Edendada stabiilsust, rahu ja julgeolekut:
a) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
b) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, tehes õigusalast koostööd ning võideldes karistamatuse, organiseeritud kuritegevuse, küber- ja hübriidohtude, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
d) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(7) Tugevdada partnerlusi:
a) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, koostööd ja dialoogi ning piirkondlikke ja piirkondadevahelisi algatusi;
b) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni, Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega;
c) edendada kultuuridevahelist dialoogi ning koostöö-, mestimis-, liikuvus-, vahetus- ja juhtimisprogramme; edendada mis tahes vormis kultuurilise mitmekesisuse rolli ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
d) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
e) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
f) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.

II.D lisa. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
(1) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, inimväärseid töökohti ja digipööret:
a) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, edendada arukat ja kestlikku liikuvust ning toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
b) edendada kaubandus-, äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni, tarneahelate mitmekesistamist ning kohalikke ja piirkondlikke kestlikke väärtusahelaid;
c) edendada piirkondlikku integratsiooni, piirkonnasisest kaubandust, ettevõtjate dialoogi ning ettevõtjate ja valitsuste vahelist dialoogi piirkonna ja piirkondadevahelisel tasandil;
d) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
e) edendada turvalist digi- ja kosmosemajandust, toetada meetmeid digilõhe kaotamiseks, arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, edendada inimkeskset e-valitsust, sealhulgas tänapäevaste andmehaldus- ja andmekaitsesüsteemide väljatöötamist turvaliste andmevoogude jaoks;
f) hõlbustada ja edendada investeerimist kriitilise tähtsusega toorainetesse ja sisenditesse, edendada kestlikku ja konkurentsivõimelist mineraalide kaevandamise ja töötlemise poliitikat;
g) toetada liidu kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid ning nende rakendamist;
h) tugevdada kaasavat ja õiglast üleminekut rohe- ja digimajandusele ning edendada e-valitsust ja e-teenuseid ning riigi rahanduse läbipaistvust ja tõhusust;
i) edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti ning teadusuuringuid ja innovatsiooni, toetada rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid ning äritavade ja inimõiguste järgimist;
j) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele.
(2) Võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja elurikkust:
a) edendada keskkonna ja elurikkuse, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide kaitset ja säilitamist, tagada loodusvarade kestlik majandamine ja taastamine ning saaste vähendamine;
b) edendada kestlikku rohelist, sinist ja ringmajandust, sealhulgas biomajandust, rohelisi ja arukaid linnu ning juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistele ja ohututele veevarustus-, kanalisatsiooni- ja jäätmeteenustele;
c) toetada koostööd keskkonnaprobleemide, kestlikule energiale ülemineku ja piirkonna energiavõrkude ühendamise valdkonnas ning parandada energia kättesaadavust, taastuvenergiat ja energiatõhusust; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis;
d) toetada piirkondlikke algatusi ja partnerriikide jõupingutusi ja kavasid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, katastroofideks valmisolekuks ja riskide vähendamiseks, et aidata neil täita oma kohustusi kliimamuutuste ja elurikkuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele;
e) tagada toiduga ja toitumisalane kindlustatus, kestlik ja vastupanuvõimeline põllumajandus ning kestlik kalapüük.
(3) Edendada inimarengut ja soolist võrdõiguslikkust:
a) toetada hariduse, tervishoiuteenuste, tervishoiutoodete ja toidu kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist;
b) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset, üldist tervisekindlustust ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, kaitsta puuetega inimeste ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda;
d) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(4) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
b) tugevdada kõiki rände juhtimise ja haldamise aspekte, parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti, võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd ebaseaduslike rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas;
c) toetada ja edendada seaduslike rände- ja liikuvuskanalite kasutamist ning julgustada diasporaasid panustama päritoluriikide arengusse;
d) toetada varjupaigataotlejaid, pagulasi, riigisiseseid põgenikke ja kodakondsuseta isikuid, eelkõige kõige haavatavamaid rändajaid, sealhulgas lapsi, ning neid vastuvõtvaid kogukondi ning edendada nende juurdepääsu kaitsele ja püsivatele lahendustele, sealhulgas vabatahtlikule repatrieerimisele, kohalikule integratsioonile, ümberasustamisele ja täiendavatele võimalustele.
(5) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja head valitsemistava:
a) toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava, läbipaistvust ja vastutust, kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, ennetada ja tõkestada korruptsiooni ja karistamatust ning toetada sõltumatuid, vastutustundlikke ja tõhusaid kohtusüsteeme;
b) tagada koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega, meediavabadus ning noorte mõjuvõimu suurendamine kõigis poliitikavaldkondades ja institutsioonilistes protsessides ning toetada seda;
c) edendada inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte austamist, pöörates erilist tähelepanu kõige suuremas ohus olevate inimeste kaitsmisele.
(6) Edendada stabiilsust, rahu ja julgeolekut:
a) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
b) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, tehes õigusalast koostööd ning võideldes küber- ja hübriidohtude, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku kauplemise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
d) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(7) Tugevdada partnerlusi:
a) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, koostööd ja dialoogi ning piirkondlikke ja piirkondadevahelisi algatusi;
b) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooniga;
c) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli ja kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
d) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
e) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
f) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
II.E lisa. Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond
(1) Edendada õiglase rohe- ja digipöörde tegevuskava elluviimist kestliku arengu huvides:
a) arendada kohalikku lisaväärtust ning ELi ja asjaomast piirkonda hõlmavaid väärtusahelaid (sh puhta energia ning kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite valdkonnas), hoogustada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, edendada kestlike tootmis- ja väärtusahelate arengut, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning inimväärseid töökohti, kasutades majanduse mitmekesistamiseks Euroopa tehnoloogiat;
b) võimendada väärtuspõhiseid investeeringuid, et rahuldada taristuvajadusi kliimaneutraalses, vastupanuvõimelises ja loodushoidlikus majanduses, kus järgitakse rangeid keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstandardeid;
c) arendada kestlikku rahandust rahvusvaheliste investorite ligimeelitamiseks ja edendada keskkonnahoidlikke investeeringuid;
d) edendada õiglast üleminekut kestlikule rohelisele, sinisele, digi- ja ringmajandusele, toetada süsinikuheite vähendamist ja ressursitõhusust põllumajanduse, transpordi, metsanduse ja energeetika valdkonnas ning soodustada samal ajal kliimamuutustega kohanemist;
e) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, ning kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
f) suurendada piirkonnas kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite tootmise ja eksportimise suutlikkust rõhuasetusega kestlikkusel;
g) edendada saaste vähendamist, kaitsta, säilitada ja taastada ökosüsteeme, näiteks veesüsteeme, maad, metsi ja ookeane, ning tagada nende kestlik majandamine; arendada kestlikke toidusüsteeme, kestlikku kalapüüki ja looduspõhiseid lahendusi, võidelda metsade ja elurikkuse kadumise vastu;
h) edendada digipööret ja turvalist küberkerkset digitaalset ühenduvust, sealhulgas eesmärgiga vähendada digi- ja soolist lõhet, edendada kosmosemajandust, turvalisi ja ohutuid andmevooge ning kosmosepõhiste andmete kasutamist kooskõlas ELi standarditega;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
j) edendada õiglast üleminekut, kaasavaid ühiskondi ja võitlust kõigi ebavõrdsuse vormide vastu, parandada taskukohast ja võrdset juurdepääsu oskuste arendamisele ning üldist juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele;
k) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis.
(2) Rakendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ühist kaubandus- ja investeerimiskava:
a) parandada soodsama ettevõtlus- ja regulatiivse keskkonna kaudu kestlike investeeringute ja erasektori arengu tingimusi, edendada äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks) ning õigusnormide lähendamist liidu standarditele;
b) hõlbustada kaubavahetust kooskõlas õigusaktidega, mis on seotud ELi rohelise kokkuleppega;
c) lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ühisettevõtete rajamist, samuti eksporti ja inimväärsete töökohtade loomist;
d) tagada kaubandus- ja assotsieerimislepingute rakendamine, sealhulgas tehnilise abi ja ettevõtjate kaasamise kaudu;
e) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks.
(3) Edendada õiglust, kodanike julgeolekut ja võitlust rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse, rahu ja julgeoleku saavutamisele:
a) toetada koostööd ja koordineerimist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja sellega kaasnevate rahavoogude vastase võitluse valdkonnas, luua sidemeid õigus- ja julgeolekuasutuste vahel, lähendades ja ühtlustades õigusriigi põhimõtteid ja vahendeid;
b) suurendada partnerriikide suutlikkust reageerida julgeoleku- ja küberohtude mõjule ning paremini kaitsta kodanikke ja kõige haavatavamaid;
c) suurendada partnerriikide suutlikkust tagada turvalised väärtusahelad ja logistika;
d) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
e) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist ning tugevdada ELi ja asjaomase piirkonna vahelist julgeoleku ja õiguse alast partnerlust;
f) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, võideldes hübriid- ja küberohtude, karistamatuse, korruptsiooni, ebaseadusliku kauplemise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
g) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(4) Edendada inimõigusi, inimarengut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet:
a) kaitsta ja edendada inimõigusi, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele, samuti demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, sealhulgas vastutust, ning ennetada ja tõkestada korruptsiooni, ka seoses organiseeritud kuritegevusega;
b) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, edendada noorte mõjuvõimu suurendamist kõigist poliitikavaldkondades ja institutsioonilistes protsessides;
c) kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ning toetada meediavabadust ja meedia mitmekesisust;
d) toetada hariduse, tervishoiuteenuste ja tervishoiutoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist ning toiduga ja toitumisalast kindlustatust, edendada juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ohutule veevarustusele ja veetõhususele, kõigile kättesaadavatele kanalisatsiooniteenustele ja jäätmeteenustele, kaitsta puuetega inimeste ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu;
e) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
f) tõhustada rändealast koostööd, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ja inimeste liikuvuse valdkonnas;
g) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(5) Tugevdada partnerlusi:
a) edendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vahelist partnerlust;
b) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, ühenduvust ja koostööd;
c) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooniga;
d) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli ja kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
e) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
f) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
g) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.

II.F lisa. Kogu maailm
(1) Edendada inimarengut:
a) ennetada ja tõkestada terviseohte, nagu pandeemiad ja antimikroobikumiresistentsus, tugevdada tervishoiusüsteeme ja tervisealast võrdsust, edendada üldist tervisekindlustust ning seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi;
b) toetada kaasavat, õiglast ja kvaliteetset haridust ja oskusi, sealhulgas üleilmsete algatuste ja teadusuuringute kaudu;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning vähendada ebavõrdsust;
d) kaitsta lapsi ja noori, suurendada noorte kaasatust ja mõjuvõimu ning suurendada puuetega inimeste mõjuvõimu;
e) suunata ja toetada rände ja sundrände juhtimise alase üleilmse tegevuskava elluviimist ning toetada seonduvate liidu kohustuste täitmist;
f) toetada kõigile inimväärse töö tagamist käsitleva üleilmse tegevuskava elluviimist, sealhulgas propageerides rahvusvahelisi tööstandardeid, ning edendada üldist sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust.
(2) Edendada õiglase rohe- ja digipöörde elluviimist kestliku jõukuse huvides:
a) kiirendada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele, vastupanuvõimelisele, kestlikule, rohelisele, sinisele ja ringmajandusele, sealhulgas toetades üleilmseid algatusi;
b) tugevdada üleilmset juhtimist ja teadmisi kliima, toidu ja põllumajanduse, keskkonna, loodusvarade ja ookeanide kohta, toetada üleilmseid avalikke hüvesid;
c) kiirendada kättesaadavate, taskukohaste, kaasavate, kestlike, ohutute ja turvaliste digitaalsete ühenduste, sealhulgas satelliitühenduse kasutuselevõttu ning edendada inimkeskset ja turvalist digimajandust ja üleilmset juhtimist;
d) edendada kestlikku rahandust, avaliku ja erasektori investeeringuid, kestlikke ja vastupidavaid väärtusahelaid ja vastutustundlikku ettevõtlust ning toetada liidu kaubanduspoliitikat ja majandusjulgeolekut mitmepoolses kontekstis.
(3) Edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet:
a) kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi, edendada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, kaitsta ja edendada kodanikuühiskonnale soodsat tegutsemisruumi, sealhulgas suurendades kogu maailmas inimõiguste kaitsjate ja nende võrgustike mõjuvõimu;
b) toetada demokraatiat, kaasa arvatud tulemuslikku esindatust ja osalemist, muu hulgas kasutades ELi valimisvaatlusmissioone;
c) tegeleda demokraatiat ähvardavate ohtudega, sealhulgas välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ja desinformatsiooniga, ning toetada vaba ja sõltumatut meediat;
d) toetada ja kaitsta õigusriigi põhimõtet ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvaheliste õigusmehhanismide ning läbipaistvus- ja vastutusmehhanismide kaudu;
e) tugevdada üleilmseid ja mitmepoolseid inimõiguste süsteeme ja protsesse.
(4) Edendada rahu, julgeolekut, stabiilsust ja kriisidele reageerimist:
a) toetada prognoosimise, konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise, rahuloome, vahendamise ja dialoogi kaudu rahu, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
b) tegeleda üleilmsete ohtudega, sealhulgas hübriid-, kosmose- ja küberohtudega, ning edendada meresõidu turvalisust ja lennundusjulgestust;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut terrorismi, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastaste mitmepoolsete algatuste ning ebaseadusliku kauplemise ja organiseeritud kuritegevuse vastase üleilmse koostöö kaudu;
d) leevendada keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaohte;
e) toetada üleilmseid algatusi, mille raames tegeletakse kliima- ja keskkonnariskidega, millel võib olla destabiliseeriv mõju rahule ja julgeolekule;
f) toetada üleilmseid algatusi, mille eesmärk on vähendada mineraalide ja muude loodusvarade kasutamist konfliktide rahastamiseks ning hoida ära sellega seotud inimõiguste rikkumisi ja riske tarneahelates.
(5) Tugevdada partnerlusi ja strateegilisi suhteid:
a) toetada mitmepoolsust ja mitmepoolseid kokkuleppeid ning osaleda üleilmsetes partnerlustes, sealhulgas toetada üleilmset majanduse juhtimise ja arendamise struktuuri;
b) toetada üleilmseid algatusi, millega võideldakse ebaseaduslike rahavoogude, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
c) tugevdada arengu huvides Euroopa ja partnerriikide kohalike ametiasutuste võrgustike ja liitude institutsioonilist ja tegevussuutlikkust;
d) suurendada suutlikkust ja säilitada partnerlused Euroopa ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, võrgustike, platvormide ja liitudega, et luua keskkond, mis soodustab kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegevust, sealhulgas liidus;
e) osaleda avalikus diplomaatias, et edendada dialoogi ja vastastikust mõistmist.

Lisa 3.
Kaasamistabel: Ettepanekud Eesti seisukohtadele Euroopa Komisjoni 16. juulil 2025 avaldatud ettepanekule instrumendi „Globaalne Euroopa“ loomiseks, mis on osa Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepanekust perioodiks 2028–2034, mis hakkab katma ELi laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabi poliitikat ning mille alla kuuluvad varasema ELi 2021-2027 eelarveperioodi naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument (NDICI/Globaalne Euroopa), ühinemiseelse abi instrument (IPA III), humanitaarabi instrument, Ukraina rahastu, Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu ning Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu.
Märkuse esitaja
Märkuse sisu
Kommentaar
Siseministeerium
Siseministeerium toetab määruse ettepanekut, kuna see omab laialdast positiivset mõju, eriti kodanikuühiskonna arendamise valdkonnas. Euroopa Liidu (edaspidi: EL) välistegevuse raames jääb inimõiguste, demokraatia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine prioriteediks. Toetust antakse nii piirkondlike kui ka ülemaailmsete programmide kaudu, järgides arengukoostöö tõhususe põhimõtteid ning tagades kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste kaasamise poliitikakujundusse ja kestliku arengu eesmärkide elluviimisse. EL toetab kodanikuühiskonna tegutsemiseks soodsat keskkonda, tagades juurdepääsu teabele ja võimaluse osaleda otsustusprotsessides. Vajaduse korral võib toetus olla paindlik ja kiire, sealhulgas ilma avaliku taotlusvooruta, näiteks kriisiolukordades või inimõiguste kaitsjate toetamiseks. Toetust on võimalik anda ka organisatsioonidele, kellel puudub juriidiline isikustatus vastavalt siseriiklikule õigusele. Lisaks eelmainitule soovib Siseministeerium juhtida tähelepanu kahele üldisele aspektile:
1. Koostoime teiste instrumentidega
Määruse eelnõu kohaselt toetab Globaalse Euroopa instrument tegevusi, mida saab toetada ka riigiplaaniga hõlmatud toetusmehhanismidest: ränne, varjupaik, julgeolek. Kuna Euroopa Komisjoni määruste eelnõud 2025/0540 (toetus varjupaiga, rände ja integratsiooni valdkonnale; AMIF), 2025/0541 (toetus Schengeni alale, integreeritud piirihaldusele ja viisapoliitikale; BMVI) ja 2025/0542 (toetus sisejulgeoleku valdkonnale; ISF) toetavad tegevusi ka kolmandates riikides, on vaja suuremat selgust, kuidas Globaalse Euroopa instrumendid ja eelmainitud määruste eelnõud omavahel suhestuvad.
2. Toetuste õiguspärane kasutus
Globaalse Euroopa instrumendiga seatud eesmärgid on ambitsioonikad ja asjakohased, mille tarvis eraldatakse programmile märkimisväärne eelarve. Selle puhul on oluline tagada tõhusaid järelevalve- ja kontrollimise mehhanisme, mis aitavad maandada korruptsiooniohte väljaspool EL-i ning tagada järelevalve rahade õiguspärase kasutamise üle.
Nõustume märkusega inimõiguste, demokraatia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise ja toetuste õiguspärase kasutamise osas ning oleme püüdnud neid kajastada ka instrumendi seletuskirjas.
Koostoime osas teiste instrumentidega peame vajalikuks välja tuua, et Globaalse Euroopa instrument on 90% ulatuses ODA (ametlik arenguabi) põhine instrument. OECD DAC reeglite kohaselt saab ODA kuludeks liigitada kulusid migratsiooni vallas, mille põhieesmärgiks on toetada partnerriigi arengut, vähendamaks riigist alguse saava migratsiooni mõjusid doonorriikides. Näiteks on ODA rahastuse toel võimalik adresseerida migratsiooni juurpõhjuseid: tugevdada tervishoiu valdkonda, haridussüsteemi, parandada inimeste elujärge jne, kuid mitte suurendada otseselt piirivalve võimekust (nt läbi piiritaristu ehituse). Samas on Globaalse Euroopa instrument sidunud varasemast selgemalt migratsiooni- ning välisrahastuse poliitikad. Vastavalt instrumendi regulatsiooni artiklile 12, on võimalik peatada rahastust partnerriigile, kellel esineb märkimisväärseid puudujääke oma kodanike tagasivõtmise osas vastavalt määrustele 810/2009 ja 2018/1806, mis käsitlevad viisareegleid.
Kliimaministeerium
Kliimaministeerium toetab Globaalse Euroopa instrumendi raames kliima- ja
keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamist väljaspool Euroopa Liitu, nagu on välja toodud
Euroopa Komisjoni ettepanekus. Peame seda vajalikuks globaalsete eesmärkide saavutamiseks
nimetatud valdkondades, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe ning ÜRO kestliku arengu
eesmärkide täitmiseks. Samuti toetame algatuses keskendumist kriitilistele toormetele,
energeetikale, digitaliseerimisele ja transpordialasele koostööle ning peame oluliseks Ukraina
abistamist.
Arvestame märkusega määruse eelnõu esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõttes ning on kajastatud seisukohtades 5.11. Ukraina toetamise olulisus on välja toodud seisukohas 5.2.
Justiits- ja Digiministeerium
Toetame Euroopa Liidu (EL) välistegevuse puhul põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetest lähtumist. Euroopa Liidu välistegevuse üks üldeesmärkidest on demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamine (vt EL lepingu artikli 3 lõige 5 ning artiklid 8 ja 21). Need põhimõtted moodustavad ühtlasi Euroopa integratsiooni alusväärtused ning seetõttu on nende edendamine väljaspool liitu lahutamatult seotud ELi enda legitiimsuse ja usaldusväärsusega rahvusvahelisel areenil. Need ei ole pelgalt poliitilised deklaratsioonid, vaid tingimused kestliku arengu, stabiilsuse ja rahu tagamiseks ja seeläbi investeerimiskindluse saavutamiseks partnerriikides.
Kavandatav instrument „Global Europe“[1][1] näib olevat tõhus raamistik, mille kaudu EL neid eesmärke oma välissuhetes saab edendada. See toetab neid eesmärke süsteemselt ja õigusriigi seisukohast põhjendatult, ühendades liidu väärtuspõhise välispoliitika ning strateegilised huvid.
„Global Europe“ määruse ettepaneku artikli 9 kohaselt püüab liit edendada, arendada ja tugevdada demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist. Seejuures on oluline tagada partnerriikide ja -piirkondade ning kodanikuühiskonna kaasamine ning avatud dialoog. Niisugune kaasatus toetab läbipaistvust, suurendab avaliku võimu vastutust ja aitab kujundada õigusriiki alt üles.
Õigusriigi aspektist saab instrumendi puhul välja tuua ka järelevalve- ja kontrollimehhanismide selguse. Komisjonile antud rakenduspädevus vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 tagab, et rakendusmeetmed võetakse vastu ühtsetes tingimustes, liikmesriikide osalusel ja läbipaistvalt. See tugevdab õiguskindlust ning tagab, et liidu väärtused ja õigusriigi põhimõtted on kaitstud ka kriisiolukordades, kus võib tekkida oht rahule, demokraatiale või põhiõigustele. Komisjonile antud pädevus võtta vastu viivitamatult kohaldatavaid rakendusakte on õiguspoliitiliselt põhjendatud erand, mille eesmärk on kaitsta liidu põhiväärtusi olukordades, kus viivitus ohustaks nende elluviimist.
Eelnevat arvestades võib järeldada, et instrument „Global Europe“ on vahend, mis võimaldab tagada, et Euroopa Liit jääks rahvusvahelisel areenil väärtuspõhiseks, õiguspäraseks ja usaldusväärseks tegutsejaks, kelle tegevus toetab demokraatlikke institutsioone, inimõigusi ja õigusriigi kestlikkust üleilmselt. 
Tervitame  Global Gateway strateegia arvestamist „Global Europe“ instrumendis ja rõhutame turvalise ning kvaliteetse digitaalse taristu – eelkõige võrkude ja andmekeskuste – kriitilist rolli partnerriikide säästva arengu ja vastupanuvõime edendamisel. Leiame, et instrumendi rakendamine peaks olema sujuv ja tulemustele orienteeritud, minimeerides bürokraatiat ja toetades kindlalt ELi väärtusi, mis tagab instumendi mõjususe. Siia hulka kuulub kooskõla ELi 5G tööriistakasti turvaeesmärkide ja  Euroopa Komisjoni veealuste kaablite turvalisuse soovitustega, tagades andmete suveräänsuse, võrgu terviklikkuse ja usaldusväärse ühenduvuse.
Oleme märkusega arvestanud määruse eelnõu esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõttes ja järgmistes seisukohtades:
5.6, kus muuhulgas peame oluliseks EL väliskoostöö vahenditest toetada demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamist;
5.9, mis puudutab partnerriikide kestliku arengu terviklikku toetamist ning kvaliteetse digitaalse taristu rajamist.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium on määrusega tutvunud ning täiendavaid küsimusi, tähelepanekuid ega ettepanekuid ei ole. Toetame Global Europe instrumendi lähenemist, mis arvestab käesoleva perioodi kogemusi ja esile kerkinud väljakutseid. Eelarve ja selle jaotuse osas puudub Sotsiaalministeeriumil pädevus hinnangu andmiseks. Eesti jaoks olulised teemad on selgelt esile toodud, sh seonduvalt Ukraina ja teiste riikide võimalikuga liitumisega.
Arvestame märkusega. Ukraina toetamine ja EL laienemine on kajastatud seisukohtades 5.2 ja 5.3.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
REMil ettepanekuid ei ole.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1. Toetame Global Europe algatuse eesmärki koondada seni killustunud välistegevuse rahastusvahendid ühtse ja paindliku instrumendi alla, mis tugevdab ELi strateegilist mõju ja võimekust reageerida nii sisemistele, kui välistele kriisidele.
Oluline on, et uus instrument looks selgema silla, konkreetsemad puutepunktid ELi välistegevuse ja sisemise konkurentsivõime poliitikate vahele (sh Euroopa konkurentsivõime fond – ECF). Kas MFF fondide vahelise sünkroniseerimise jaoks luuakse ka vajalikud mehhanismid, mis võimaldaksid nt Global Europe ja ECF-i vahel projektipõhist koordineerimist – nt ühine platvorm või aruandlusvoog strateegiliste investeeringute jälgimiseks kolmandates riikides?
MKM peab oluliseks, et „Team Europe“ lähenemist täiendab tugevam ettevõtete kaasamine projektides, mida viiakse läbi sihtriikides/partnerriikides - projektid peavad hõlmama lisaks arenguabile ka sidemete loomist EL ettevõtete ja sihtriigi turgude vahel. On tähtis, et kolmandate riikide ettevõtetega koostöös ehitatakse üles infrastruktuure ning tootmisvõimsuseid, mis loob soodsad tingimused kestlikeks majandussuhteid, suurendab Euroopa ettevõtete nähtavust ning tugevdab liidu strateegilist mõju sihtriikides.
2. Global Europe peab muutuma süsteemsemaks: rahastuse kaudu võiks eelistada lahendusi, kus kasutatakse Euroopa päritolu tehnoloogiate ja lahenduste eksporti, teadmisi ja tööjõudu. See toetab „Open Strategic Autonomy“ eesmärke ning loob lisandväärtust nii sihtriikides kui ELis. Vähemalt sama oluliseks peame ettevõtluse ja innovatsiooni sidumist arengukoostööga. Fondi vahendite kasutamisel tuleks rakendada äridiplomaatilist lähenemist – tugevdada Euroopa (sh Eesti) ettevõtete rolli Global Gateway projektides ning laiendada Team Europe investeerimisplatvorme erasektori kaasamiseks.
Rakendamisfaasis tuleks arvestada arenguabi jagunemist Ukraina suunal – Global Europe peaks koondama erinevate instrumentide (nt Ukraine Facility, Reconstruction Facility) vahelised vahendid ja tagama, et nende kaudu toetatakse ka majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut (nt tööstuse taastamine, tarneahelad, energia- ja digilahendused). On oluline, et Global Europe jätkaks Ukraina suunal senist pre-accession + reconstruction lähenemist, kus liitumisprotsess on tihedalt seotud majandusliku ülesehitusega.
3. Geograafiline fookus
• Aafrika: Eesti huvi on eeskätt IT- ja digiarengu koostöös, sh e-valitsemine, küberturvalisus ja andmemajandus. Eesti ettevõtetel on potentsiaal osaleda ELi digitaalsetel taristuprojektidel (mh avalikus sektoris).
• Tööstuse ja tarneahelate vaatest on meile prioriteetne Ukraina, Lääne-Balkan, laheriigid (Gulf states) ning EFTA (European Free Trade Association) riikidest Norra ja Island, kus näeme võimalusi tööstuskoostööks (energeetika, rohetehnoloogiad, ehitusmaterjalid, kriitilised toorained).
4. Global Europe raamistik on üks mitmetest algatustest, mille abil saame vähendada ELi strateegilisi sõltuvusi ja luua uusi tootmisvõimekusi partnerriikides (nt rohetehnoloogiad, AI, küberturvalisus, energiasüsteemid).
5. Instrumendi rakendamisel on oluline läbipaistvus ja liikmesriikide järjepidev kaasatus. Tuleb tagada, et Team Europe mehhanismid ei jää pelgalt poliitilisteks raamideks, vaid looksid reaalseid majanduslikke võimalusi ELi ettevõtetele.
6. Toetame lähenemist, mis võtab Global Europe meetmete kavandamisel arvesse ka liikmesriikide riiklikke arengu- ja innovatsiooniprogramme, et soodustada sünergiat ELi-sisese tööstuspoliitika ja välisrahastuse vahel.

Oleme märkusega arvestanud määruse eelnõu esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõttes ja järgmistes seisukohtades:
5.7, mis puudutab instrumendi programmide koostamist ja rakendamist läbi Euroopa tiimi (Team Europe) lähenemise;
5.8, milles toome välja ELi ettevõtete, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, osaluse olulisuse Global Gateway projektides.
Ukraina toetamise seisukohalt nõustume MKM-iga, et Globaalse Euroopa instrumendi kaudu peaks pakkuma nii ühinemiseelset abi kui toetama Ukraina ülesehitust ja majanduse elavdamist. Komisjoni poolt välja pakutud Ukraina reserv on ettepaneku järgi peamiselt ette nähtud taastamis- ja ülesehitustööde ning ühinemiseelse abi rahastamiseks. See hõlmab makrofinantsabi, mis põhineb tulemuspõhisel plaanil, ning investeerimisraamistikku, mis sisaldab rakenduspartneritele mõeldud laene, eelarvelisi garantiisid ja segarahastust. Toetuse täpsem jaotumine otsustatakse iga-aastaste eelarvemenetluste käigus, kuid Ukraina fiskaalse jätkusuutlikkuse säilitamiseks on soov Ukrainale esimeses järjekorras tagada piisav tagastamatu abi. Lisaks Ukraina reservile saab EL kasutada ka Euroopa sambast vahendeid sihipäraste tegevuste jaoks Ukraina suunal: humanitaarabi, regionaalne koostöö, kriisireaktsioon, kerksuse ja konkurentsivõime tugevdamine, osalemine teatud ELi programmides assotsieeritud riigina (näiteks Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja Erasmus+). Ukraina toetamist määruse eelnõus puudutab seisukoht 5.2.
MKMi 3. punktis välja toodud geograafilised piirkonnad kattuvad välisministeeriumi seisukohaga 5.4, milles leiame, et välispoliitiliselt on Eesti jaoks olulisim keskenduda Euroopa naabrusele ja Sahara-tagusele Aafrikale. Digikoostöö olulisuse toome välja seisukohas 5.6.
Globaalse Euroopa instrumendi ja Euroopa konkurentsivõime fondi sünkroniseerimise osas on komisjon hetkel töötamas kahe põhilise töösuunaga: 1) koostöö tõhustamine Euroopa ekspordikrediidiagentuuride vahel, tugevdamaks nende omavahelist koordinatsiooni Euroopa ettevõtete investeeringute edendamisel ELi välistes riikides; 2) investeeringute toetamine kriitiliste toormete hankimisel kolmandatest riikidest, toetades samaaegselt ELi strateegilisi huve ning partnerriigi arengut. Kriitiliste toormete vallas on komisjonil kavas luua eraldi rahastu, mis koondaks vahendeid nii konkurentsivõime fondist kui Globaalse Euroopa instrumendist. Koostööd konkurentsivõime fondi ja Globaalse Euroopa instrumendi vahel saab edendada ka läbi projektide ühisfinantseerimise, mis panustavad samaaegselt mõlema instrumendi eesmärkide täitmisse. Selliste ühiste projektide väljatöötamine hakkab toimuma ad hoc põhimõttel. Ühine instrumentide rakendamise jälgimine hakkab toimuma vastavalt tulemusraamistikus sätestatud põhimõtetele, luues seeläbi ühtse raamistiku kõigi instrumentide monitoorimisel ja raporteerimisel.

Kultuuriministeerium
Meetme paindlikkus on väga oluline. EE poolt kaitseme välisvahendite ambitsiooni ja et summasid ei vähendataks.
Märkus toetab Välisministeeriumi poolt esitatud seisukohti.
ESTDEV
1) ESTDEV vaates on oluline, et meie tugevused / valdkonnad ja välispoliitiliselt olulised piirkonnad (Euroopa ja Ida/Lõuna-Aafrika) oleksid kindlasti kaetud ka tulevases raamistikus kui nende valikuteni jõutakse.
2) On väga tervitatav, et välispoliitika erinevad tööriistad on suurel määral toodud üheks instrumendiks, et karistavate poliitikate kõrval on ka motiveerivaid (kaubandus, investeeringud, arengukoostöö) ning EL (välis-)poliitilised valikud informeerivad rohkem ka arengukoostööpoliitikat  (ja vastupidi), mis loodetavasti vähendab tulevikus ka välispoliitika killustumist ja võimaldab ka oluliste probleemide ja nähtuste adresseerimist (kliima, elurikkuse kadu, saastumine, ränne).
3) EL laienemine on üks kõige olulisem fookus kõigile EL instrumentidele ettevaatega 2035 (eelarveperioodi lõpp). Mida konkreetsem on väljendatud ambitsiooni tase, seda konkreetsem ja tulemuslikum on ka arengukoostööagentuuride kaudu tehtav toetav projektitegevus ja ka sihtriikide motivatsioon. Tuleb vältida olukorra (taas-)tekkimist, kus ühed teesklevad reforme ja teised teesklevad tasumist. Laienemispoliitika laiem kasu seisneb muidugi mitte vaid julgeoleku ja heaolu vööndi kasvatamises aga naabrus/laienemine on EL välispoliitika edukuse proovikivi, mis kaasnevalt lisab ELi eduloona ka tähelepanuväärse reformikogemuse kui ka (lõpuks) täiendava rahastuse.
4) Väga tervitatav on Ukraina ülesehituse ja reservi sissetoomine ning selle hoidmine eelarvest väljas (100 mld), kuid Ukraina õppetunde arvestades võiks tulevikus olla vähemalt tsiviilne küberabi, demineerimine ja veteranipoliiitika ühemõtteliselt ODA-kõlbulik (sõjast tingitud probleemid on ajas kasvavad).
5) Global Europe valitsemise puhul on oluline leida õige tasakaal, ühest küljest tagada liikmesriikide osalus selle programmeerimises eriti strateegilisel otsusetasandil (takerdumata siiski ühehäälsusnõudesse ja üritamata tagasi keerata pikalt toiminud poliitikaid nagu EL ainupädevuses olev kaubanduspoliitika või jagatud pädevuses olev arengukoostöö), samas teisest küljest mitte ära kärpida algatusõigust ning võimendada juba ühtses välispoliitikas kuhjunud probleeme, mida hästi ilmestavad ka kahe väga põhimõttelise tähtsusega kriisi/sõja - Ukraina ja Lähis-Ida – otsustusprotsessid EL sees. Eesti kui väikeriigi perspektiivis peaks olema tugevad Euroopa institutsioonid, tugevad ühispoliitikad ja ka tugev ühtne Euroopa maailmas (sh Team Europe). Võiksime seetõttu oluliseks pidada, et Euroopa Komisjoni asepresidendil ja ühtlasi välispoliitika kõrgel esindajal tema Euroopa Komisjoni kuues oleks ka tööriistad ning juhtiv roll Komisjoni sees võrdlemisi killustatud välispoliitika meeskonna vedamisel (k.a GE eelarvestamise protsess ja programmeerimine).
6) Lihtsustamise loogika on väga tervitatav. Samas peaks programmeerimise tasandil tehtavad lihtsustused (vähem fonde, programmeerimine, seosed välis- ja sisepoliitikatesse jne) jõudma ka rakendustasandile ja kindlasti mitte tähendama leevendust ülakorrusel ning kaasneva keerukuse ja halduskoormuse veeretamist “allkorrusele” rakendustasandile. GE ettepanek ja mõjuhinnangu dokument on selles osas kahetsusväärselt väheinformatiivne, samas kui suur osa neist kohustustest on otse (finantsmäärus, fondimäärused, rakendusaktid) või kaude (riigihanked, riigiabi reeglid, raamatupidamine, audit, isikuandmete kaitse, keskkonnaaruandlus jne) samuti Euroopa Komisjoni kontrolli all ja vajadusel muudetav. Meie jaoks on oluline, et nendel eelarveläbirääkimistel võtaks Rahandusministeerium (kui peamine MFF rakendamise eest vastutaja ja ka riigile tugiteenuse osutaja) muuhulgas suuremal määral kui seni fookusesse eelarve rakendamise osa, sealhulgas lihtsustamise ja tulemuspõhise eelarvestamise. Viimane võiks tuua kaasa tuua nihke üha koormavamalt tegevuste mõõtmiselt tulemuste hindamisele ning tuua kaasa lihtsustusi eelarve rakendamisel ka projektide tasandil (aruandluse ja tõendite mahukus, tööajatabelite pidamine, korduvauditeerimine ja järelauditeerimine jne).
Arvestame kommentaaridega määruse läbirääkimistel. Märkus toetab Välisministeeriumi seisukohti laienemise (5.3), Ukraina reservi (5.2) ja instrumentide ühendamise osas (5.1). Samuti oleme kommentaaridega arvestanud määruse eelnõu esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõttes.
Oleme nõus vajadusega ühendada arengukoostöö eesmärgid paremini EL üldiste välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkidega ja oleme seda ka määruse läbirääkimiste käigus tõstatanud. Peame väga oluliseks kommentaari Globaalse Euroopa instrumendi valitsemise ja EEAS-i tugevama rolli teemal, sellesisulised arutelud on liikmesriikide vahel määruse läbirääkimistel käimas ning oleme kommentaaridega arvestanud Eesti seisukoha täiendamisel punktides 5.1, 5.5 ja 5.12.

Punkt 6) puhul on Eesti seisukoht kajastatud MFF tulemusraamistiku seletuskirjas [kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. aasta istungil].

 EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja detsember 2025 nr


Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“
1. Kiita heaks järgmised välisministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“, eelnõu kohta (COM(2025) 551 final):
1.1. Toetame Euroopa Liidu ühinemiseelsete, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö ning humanitaarabi vahendite liitmist instrumendiks „Globaalne Euroopa“, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu välistegevuse rahastamise paindlikkust ja tõhusust. Eesti leiab, et suurem paindlikkus peab toimuma koostöös Euroopa Liidu Nõukogu järelevalve ja poliitiliste suunistega, eriti rahastuse geograafiliste sammaste vahel ümbersuunamisel ja puhvri kasutamisel.
1.2. Toetame ettepanekut luua Ukraina reserv, mis vastaks Vene agressiooni tulemusena kujunevatele vajadustele Ukrainas ning oleks vähemalt 100 miljardi euro suuruses mahus. Samuti peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ Euroopa sambast on Ukrainale tagatud rahastus Euroopa Liiduga lõimumiseks vajalikeks tehnilise abi programmideks ning humanitaarabiks. Peame oluliseks nõukogu kaasatust Ukraina reservi rakendamisel.
1.3. Peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruses oleks Euroopa Liidu laienemine esile toodud selge eesmärgina. Samuti peame oluliseks, et instrumendis oleks tugevamalt tagatud ühinemiseelse abi tingimuslikkus – riigid peavad järgima õigusriigi ja demokraatia põhimõtet ning kaitsma inimõigusi.
1.4. Toetame rahastuse suunamist Euroopa Liidu jaoks vahetu mõjuga piirkondadesse, milleks on eelkõige Euroopa Liidu naabrus ja Sahara-tagune Aafrika. Toetame komisjoni ettepanekus esile toodud piirkondade vahelist eelarvejaotust, mis prioriseerib nimetatud piirkonnad.
1.5. Euroopa Liidu toetus partnerriikidele instrumendist „Globaalne Euroopa“ peab ühe keskse eesmärgina lähtuma ka meie piirkondade ühise julgeoleku toetamisest. Seetõttu teeme ettepaneku lisada instrumendi ühiste eesmärkide hulka ka julgeolek. Toetame komisjoni ettepanekus võimalust rakendada partnerriikidele suunatud välisrahastuse puhul senisest tugevamat tingimuslikkust, mis on oluline näiteks tagasivõtualase koostöö parandamiseks.
1.6. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu välisvahenditest toetatakse partnerriikides digi-, küber- ja hariduskoostööd, soolist võrdõiguslikkust, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi edendamist ning majandusarengut. Toetame komisjoni ettepanekus nende teemadega arvestamist.
1.7. Toetame ettepaneku eesmärki suurendada Euroopa Liidu koostöö sidusust ja kasutada välistegevuses rohkem Euroopa tiimi lähenemist. Peame oluliseks, et instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatavate arengukoostöö programmide koostamise ning rakendamise protsessi oleksid kaasatud kõik huvitatud Euroopa Liidu liikmesriigid.
1.8. Toetame strateegia „Global Gateway“ eesmärkide saavutamist instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamise kaudu. Peame oluliseks, et Euroopa ettevõtetele, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele loodaks selged võimalused instrumendi raames ellu viidavates strateegia „Global Gateway“ projektides osalemiseks.
1.9. Peame vajalikuks partnerriikide kestliku arengu terviklikku toetamist, sealhulgas on digitaristu rajamise kõrval oluline tagada toimivate digitaalsete teenuste rakendamine. Oluline on tagada, et Euroopa Liidu projektid arvestaksid kohaliku kontekstiga ja sisaldaksid algusest peale digiriigi võimaluste, küberjulgeoleku ja digiturvalisuse komponente.
1.10. Peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ eelarves vahemikuks 2028–2034 humanitaarabi meetmeteks indikatiivselt eraldatud vahendite mahtu selle aja kestel ei vähendataks ning et neid vahendeid kasutataks üksnes instrumendi humanitaarabi meetmete rakendamiseks.
1.11. Pooldame horisontaalse eesmärgina instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditega kliimamuutuste mõjude leevendamise ja mõjudega kohanemise, taastuvenergia ja ringmajanduse edendamise, bioloogilise mitmekesisuse ning keskkonnakaitse toetamist partnerriikides. Samuti toetame puhtamale majandusele üleminekuks vajalike kriitilise tähtsusega toormete tarneahelate tugevdamist ja varustuskindluse suurendamist.
1.12. Peame oluliseks, et instrumendis oleks välisrahastuspoliitika kujundamisel ja juhtimisel praegusest ettepanekust tugevamalt tagatud Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll, sealhulgas näiteks iga-aastase poliitikaarutelu kaudu nõukogus.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Välisministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.




Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär



SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. aastal ettepaneku järgmiseks Euroopa Liidu pikaajaliseks eelarveks aastatel 2028–2034 (MFF), milles soovitakse ELi senised välistegevuse vahendid põhjalikult ümber struktureerida ning koondada varasemad ELi laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabi poliitika vahendid ühtse instrumendi „Globaalne Euroopa“ alla. Instrumendi eesmärgiks on muuta ELi välistegevuse rahastamine lihtsamaks ja paindlikumaks, suurendades seeläbi selle sidusust ja mõjukust. Uus instrument asendaks praegused alates 1. jaanuarist 2028.
Instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on toetada ELi kandidaatriike nende teel Euroopa Liitu, edendada stabiilsust liidu vahetus naabruses ning jätkata liidu vankumatut toetust Ukrainale. Samuti soovitakse parandada majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu, toetada kestlikku arengut, edendada inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, tugevdada ELi multilateraalset tegevust ning parandada suutlikkust reageerida kriisidele, muuhulgas võideldes ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutustest tuleneva ebastabiilsuse algpõhjustega ning kaitstes keskkonda.
Instrumendi eelarve on 200,3 miljardit eurot (93% kogu Euroopa Liidu välistegevuse eelarvest). Sellele lisandub täiendavalt 100 miljardi euro suurune Ukraina reserv, mis on eelarve arvestuses MFFi kululae ülene, kuid mida rakendatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Instrument „Globaalne Euroopa“ jaguneb viieks geograafiliseks ja üheks globaalseks sambaks, mis omakorda jagunevad programmeeritavateks ja programmivälisteks meetmeteks. Kuut sammast toetab uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud jaotamata reserv ehk puhver.
Eesti seisukohad instrumendi „Globaalne Euroopa“ kohta põhinevad Eesti üldistel seisukohtadel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 kohta (kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. aasta istungil), Eesti EL poliitika prioriteetidel aastateks 2025-2027, Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi strateegia 2024-2030 prioriteetidel ning Eesti senisel kogemusel ELi välisrahastuse kasutamisel.
Sellest tulenevalt toetab Eesti seniste ELi välistegevuse vahendite liitmist ühtseks instrumendiks „Globaalne Euroopa“, et suurendada liidu välistegevuse rahastamise paindlikkust ja tõhusust ning tagada igakülgne toetus Ukrainale. Samuti peab Eesti oluliseks, et instrument oleks tihedalt seotud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning laienemispoliitika eesmärkidega.

1. Sissejuhatus
Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2025. aasta istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“, eelnõu1 (edaspidi eelnõu), kohta.
16. juulil 2025. aastal esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendile (edaspidi parlament) ja Euroopa Liidu Nõukogule (edaspidi nõukogu) määruse eelnõu, mille kohaselt struktureeritakse järgmises Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) 2028-2034 pikaajalises eelarves2 (edaspidi MFF3) ELi välistegevuse vahendid eelarverubriigi III „Globaalne Euroopa“ all põhjalikult ümber ning luuakse uus instrument „Globaalne Euroopa“4, mis hakkab katma ELi laienemispoliitikat, naabruspoliitikat, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabi poliitikat ning koondab enda alla eelmise ELi pikaajalise eelarve 2021-2027 rahastusvahendid: naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi NDICI/Globaalne Euroopa5, ühinemiseelse abi instrumendi IPA III6, Ukraina rahastu, Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu, Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu ning humanitaarabi instrumendi. Erinevate instrumentide koondamise eesmärgiks on muuta ELi välistegevuse rahastamine lihtsamaks ja paindlikumaks, suurendades seeläbi selle sidusust ja mõjukust.
Moodustades eelarverubriigist III „Globaalne Euroopa”7 ligikaudu 93%, on jooksevhindades 200,3 miljardi euro suurune instrument „Globaalne Euroopa“ (edaspidi GE instrument) peamine ELi välistegevuse rahastamisvahend aastatel 2028-2034. Sellele lisandub täiendavalt 100 miljardi euro suurune Ukraina reserv, mis on eelarve arvestuses MFFi kululae ülene, kuid mida rakendatakse GE instrumendi kaudu. GE instrument kajastab ELi välistegevuse strateegilistele prioriteetidele keskendumist geograafiapõhiselt. Kavandatav instrument ei sisalda võrreldes praegusega enam temaatilisi eesmärke, v.a. horisontaalne kliimaeesmärk, mis rakendub kõigile MFFi osadele. GE instrument koondab ELi välistegevuse rahastuse viieks geograafiliseks ja üheks globaalseks sambaks, mis omakorda jagunevad programmeeritavateks ja programmivälisteks meetmeteks. Kuut sammast toetab uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud jaotamata reserv ehk puhver.
Kavandatava GE instrumendi eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve ning aidata saavutada ELi välistegevuse eesmärke. Sellega edendatakse vastastikku kasulikke partnerlusi partnerriikidega, aidates kaasa nende kestlikule arengule, ja järgides samal ajal liidu strateegilisi huve. GE instrumendiga soovitakse tõhusalt toetada ELi kandidaatriike nende teel Euroopasse, edendada stabiilsust liidu vahetus naabruses ning jätkata liidu vankumatut toetust Ukrainale. Kavandatav instrument hõlmab ka suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu, ning selle abil toetatakse kestlikku arengut, edendatakse inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja ELi mitmepoolset tegevust, võideldakse ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutuste ebastabiilsuse algpõhjustega ning kaitstakse keskkonda. Üleilmselt toetab GE instrument reeglitel põhinevat multilateraalset maailmakorda, mille keskmes on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO). Määruse eelnõu menetlemisel järgitakse seadusandlikku tavamenetlust – komisjon teeb ettepaneku, parlament ja nõukogu on kaasotsustajad. Määruse eelnõud menetletakse ELi nõukogus loodud ad hoc MFF Globaalse Euroopa instrumendi töörühmas ning Euroopa Parlamendi väliskomisjonis ja arengukomisjonis. Eelnõud käsitletakse nii üldasjade nõukogu kui välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumistel.
Komisjon alustas MFF 2028-2034, sealhulgas GE instrumendi, ettepaneku tutvustamist 2025. aasta juulis Taani nõukogu eesistumise ajal ning esialgse eesmärgi kohaselt soovitakse jõuda kokkuleppele Iirimaa nõukogu eesistumise ajal 2026. aasta lõpuks. Kokkuleppe saavutamisel nõukogus ning tulemuslike läbirääkimiste korral parlamendi ja nõukogu vahel jõustuks määrus 1. jaanuaril 2028. aastal ning käivitataks GE instrumendi elluviimine osana järgmisest MFFist.
Seletuskirja ja seisukohad on koostanud Välisministeeriumi Euroopa osakonna Kagu-Euroopa ja Euroopa Liidu üldasjade büroo nõunik Tiina Jokst ([email protected]), arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna arengukoostöö büroo lauaülem Anneli Veisson ([email protected]) ning Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures lauaülem Artur Tänna ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Martin Roger ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa Komisjoni ettepanek GE instrumendi loomiseks käsitleb Euroopa Liidu välistegevuse vahendite uuendamist, koondamist ja ühtlustamist järgmise pikaajalise eelarve perioodiks 2028-2034. Ettepanekuga soovitakse võrreldes praeguste instrumentidega tagada läbipaistvam ja tõhusam välistegevuse korraldus, mis aitaks paremini saavutada ELi eesmärke, teeniks paremini liidu strateegilisi huve ning aitaks ohjata tänaseid ja tulevasi kriise.
Ettepaneku eesmärk on kaitsta ja edendada ELi väärtusi, huve ja põhimõtteid kogu maailmas ning tugevdada ELi globaalset rolli, konkurentsi- ja reageerimisvõimet üha muutuvas globaalses maailmas, ühendades varasemad välistegevuse rahastamisvahendid üheks terviklikuks raamistikuks. Üks instrument kataks korraga laia valikut poliitikavaldkondi nagu laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabipoliitika, säilitades samas iga poliitikavaldkonna eripärad. GE instrument looks tugiraamistiku ELi ühise välispoliitika rakendamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. ELi peamised rahvusvahelised kohustused on komisjoni ettepaneku põhjal ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Pariisi kliimakokkulepe, Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik, Addis Abeba tegevuskava, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik (2015-2030), naistevastast vägivalda käsitlev Istanbuli konventsioon ja ÜRO Tulevikupakt.
Loodav GE instrument keskendub ELi väärtustele nagu demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, soolise võrdõiguslikkuse, meediavabaduse ja ELi multilateraalse tegevuse edendamine, kestliku arengu toetamine, ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutuste algpõhjustega võitlemine ning keskkonna kaitsmine. Laienemispoliitikat nähakse strateegilise investeeringuna Euroopa rahusse ja stabiilsusesse.
Eelkõige soovitakse uue instrumendiga suurendada uue majandusalase välispoliitika huvides ja koostoimes Euroopa konkurentsivõime fondiga liidu konkurentsivõimet ning tagada väärtus- ja tarneahelate kestlikkus, kasutades seejuures ära vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali kestliku arengu toetamiseks nii liidus kui ka partnerriikides. Vaesuse vähendamist ja kestlikku arengut partnerriikides toetataks muuhulgas investeeringute kaudu Global Gateway8 strateegia raames, valdkondades nagu transport, digitaliseerimine, haridus ja teadus, tervishoid ning kliima ja energia. Lisaks soovitakse instrumendi abil suurendada kerksust, vähendada ebakindlust maksebilansi kriiside ning konfliktijärgse taastamis- ja ülesehitusvajaduste raames ning edendada kriisipiirkondades humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome sidusust (neksus).
Uus instrument juhindub järgmistest põhimõtetest:
1. Lihtsustamine. Soov on välistegevuse arhitektuuri lihtsustada ja luua üks peamine GE instrument ELi välistegevuste rahastamiseks. Ukraina reservi rahastamine toimub eraldi meetmest, vastavalt MFF 2028-2034 määruse artiklile 6 (COM(2025) 571 final), kuid juriidiliselt asub ja viiakse see ellu GE instrumendi kaudu. See tähendab, et kuigi Ukrainale eraldatud raha tuleb Ukraina reservist, hakkab Ukraina rahaline toetamine ettepaneku kohaselt käima vastavalt GE instrumendi rakendamise reeglitele, sh programmitöö, programmidokumentide ja rahastuskõlbulikkuse vaatest.
Humanitaarabi rahastus liigub GE instrumendi alla, kuid humanitaarpoliitika elluviimine jätkub vastavalt 1996. aastal vastu võetud humanitaarabi regulatsioonile9. Toimub horisontaalne tulemuslikkuse reguleerimine: ühtlustatakse tegevuste hindamist, mõõdikuid ja aruandlust. Kogu mitmeaastase finantsraamistiku jaoks võetakse administratiivkoormuse vähendamiseks kasutusele parlamendi ja nõukogu horisontaalne tulemusraamistiku määrus, millega kehtestatakse liidu programmide ja meetmete eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud horisontaalsed eeskirjad. GE instrumenti tuleks samuti rakendada kooskõlas tulemusraamistiku määrusega.
2. Sidusus. Instrument muutub teemapõhisest geograafiapõhisemaks, et vähendada riikide vajadust teatud valdkondades rahastuse pärast võistelda. Instrumendi eri osad peaksid üksteist täiendama, koherentsust soovitakse tekitada nii instrumendi sees kui sellest väljapoole jäävate osadega, rohkem oodatakse Euroopa tiimi (Team Europe10) lähenemist.
3. Paindlikkus ja ennustatavus. Paindlikkuse tagamiseks luuakse eriolukordade reserv ehk puhver ning nähakse ette rohkem võimalusi rahade liigutamiseks nii erinevate geograafiliste sammaste sees kui vahel. Vähemalt 90% instrumendi raames tehtavatest kulutustest peab vastama arengukoostöö ametliku arengurahastuse (Official Development Assistance – ODA11) kriteeriumitele ja 30% kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. Ukraina jaoks ette nähtud vahendite puhul rahade ümberliigutamise paindlikkus erandina ei kehti ja seda saab kasutada üksnes Ukraina abistamise eesmärgil.
4. Mõjukus. Instrument peab aitama luua tööriistakasti kõikehõlmavate partnerlussuhete jaoks, et ELi huve paremini edendada. Luuakse tõhusam ja lihtsam toetuste kombineerimise ja garantiide süsteem (üks nõukogu seni eksisteerinud kahe asemel), vaadatakse üle erasektori toetuskõlblikkuse reeglid, et anda ELi ettevõtetele eeliseid ning võimalik, et luuakse otsetoetuste võimalus. Otsetoetusi plaanitakse anda liikmesriigi eraõiguslikule asutusele ilma taotlusvooruta, kui projekt on ELi strateegilistes huvides ja toetab instrumendi eesmärke. Näiteks investeeringute võimaldamiseks või teostatavusuuringute rahastamiseks strateegilistes valdkondades (kriitilised toorained, kliimamuutustega kohanemine, digi- või muu taristu).
Eelnõu tekst koosneb kolmest jaotisest ja kahest lisast, artikleid on kokku 35. Järgnevalt on toodud määruse eelnõu sisu analüüs jaotiste ja tähtsamate peatükkide kaupa.
I jaotis (artiklid 1–12) sisaldab üldsätteid. Artiklites käsitletakse määrusega loodava ELi välistegevuse instrumendi eesmärki, mõisteid, struktuuri ja kohaldamisala. Selgitatakse instrumendi üld- ja erieesmärke, kooskõla teiste ELi poliitikatega ning rahastamise põhimõtteid. Lisaks käsitletakse reservi kasutamist erakorralisteks vajadusteks, poliitilist raamistikku ja põhimõtteid (nt demokraatia, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus). Samuti rõhutatakse kliima- ja keskkonnateemade, Euroopa tiimi lähenemisviisi ning rände ja sundrände terviklikku käsitlemist. Geograafiliste sammastega hõlmatud riigid ja territooriumid on loetletud I lisas ja erieesmärgid II lisas.
GE instrument koondab ELi välistegevuse rahastuse kuueks sambaks, jagades sisemise arhitektuuri viieks geograafiliseks: 1) Euroopa; 2) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond; 3) Sahara-tagune Aafrika; 4) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond; 5) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond; ning üheks 6) globaalseks sambaks (artikkel 3). Viimane keskendub ülemaailmsetele algatustele ning täiendab geograafilisi sambaid. Vastavalt GE instrumendi määrusele hõlmaks iga sammas nii programmeeritavaid – riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkonna ülene tasand ning üleilmne tasand – kui mitteprogrammeeritavaid tegevusi – humanitaarabi, kerksus, makromajanduslik finantsabi, konkurentsivõime ning kriiside, rahu ja välispoliitika vajadused.
Humanitaarabi rahastus hakkab toimuma GE instrumendi raames ja on kooskõlas humanitaarabi 1996. aasta määrusega. Kogueraldistest antakse hinnanguliselt 25 miljardit eurot humanitaarabi meetmete rahastamiseks. Arvestades, et humanitaarabi on programmeerimata ja vajaduspõhine, määratakse jaotused sammaste vahel hilisemas etapis, muuhulgas aastaste eelarvemenetluste kaudu.
Vastavalt MFF 2028-2034 ettepanekule, on ELi välistegevuse vahendite kogusumma eelarverubriigis III „Globaalne Euroopa“ kokku 215,2 miljardit eurot, mis on 1,7-kordne kasv võrreldes käesoleva eelarveperioodiga 2021-2027. Jooksevhindades 200,3 miljardi euro suurune GE instrument moodustab sellest enamuse (93%) ning jaguneb sammaste vahel indikatiivselt järgmiselt (artikkel 6):
• Euroopa (43,2 miljardit eurot)
• Lähis- Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond (42,9 miljardit eurot)
• Sahara-tagune Aafrika (60,5 miljardit eurot)
• Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (17,1 miljardit eurot)
• Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond (9,1 miljardit eurot)
• Globaalne (12,7 miljardit eurot)
Sellele lisandub täiendavalt kuni 100 miljardi euro suurune Ukraina reserv, mis on eelarve arvestuses MFFi kululae ülene (nagu ka praegu kehtiv ELi Ukraina rahastu), kuid mida rakendatakse GE instrumendi kaudu. Ukraina reserv on peamiselt ette nähtud taastamis- ja ülesehitustööde ning ühinemiseelse abi rahastamiseks. See hõlmab makrofinantsabi, mis põhineb tulemuspõhisel plaanil, ning investeerimisraamistikku, mis sisaldab rakenduspartneritele mõeldud laene, eelarvelisi garantiisid ja segarahastust. Toetuse täpsem jaotumine otsustatakse iga-aastaste eelarvemenetluste käigus, kuid Ukraina fiskaalse jätkusuutlikkuse säilitamiseks on soov Ukrainale esmalt tagada piisav tagastamatu abi. Lisaks Ukraina reservile saab EL kasutada ka Euroopa sambast vahendeid sihipäraste tegevuste jaoks Ukraina suunal: humanitaarabi, regionaalne koostöö, kriisireaktsioon, kerksuse ja konkurentsivõime tugevdamine, osalemine teatud ELi programmides assotsieeritud riigina (näiteks Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja Erasmus+). Lisaks Globaalse Euroopa instrumendile saab Ukrainale pakkuda täiendavat abi valdkondades, mis jäävad antud instrumendi fookusest välja (sealhulgas kaitsevaldkonnas), näiteks ELi tuumaohutuse instrumendist, Euroopa konkurentsivõime fondist (ECF), ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest ning ELi eelarvest väljaspool asuvast Euroopa rahutagamisrahastust.
Kirjeldatud kuut sammast toetab erakorralisteks vajadusteks mõeldud 14,8 miljardi eurone reserv ehk puhver, et suurendada paindlikkust ja liidu suutlikkust reageerida kriisidele ning ettenägematutele olukordadele (artikkel 7). Reserv on plaanis jaotada iga-aastase eelarveprotseduuri käigus aastate peale seitsmeks osaks, mida on võimalik kasutada vastavalt vajadusele. Kasutamise ettepaneku teeb komisjon. Raha kasutamiseks tõstetakse komisjoni ettepanekule vastavalt vahendid puhvrist esmalt vastava geograafilise samba reale, kus seda saab kasutada vastavalt GE instrumendi rakendusreeglitele. Kuna reserv on GE instrumendi struktuuris eraldi peatükk, käib reservi kasutamine vastavalt finantsmäärusele. Finantsmäärus näeb ette, et juhul kui komisjon soovib reservist kasutada vähem kui 10% aastasest eelarvest, peab komisjon sellest kavatsusest nõukogu ja parlamenti teavitama. Juhul kui komisjoni ettepanek näeb ette reservi kasutamist suuremas mahus, peab komisjoni ettepaneku üle otsustama nõukogu ja parlament ühiselt.
Komisjoni GE instrumendi ettepanekus määrab vahendite geograafilise jaotuse ELi strateegiline huvi julgeoleku, kriiside mõju vähendamise ja ressursside kindlustamise osas. Kogu instrumendi eelarvest suunatakse indikatiivselt ligi 75% Euroopa naabruskonda ja Sahara-tagusesse Aafrikasse. Vähemalt 90% kõnealuse instrumendi kulutustest peab vastama Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni arengukoostöö komitee (edaspidi OECD/DAC) kehtestatud ametliku arengurahastuse (ODA) kriteeriumitele (artikkel 6) ehk aitama täita ühiseid ametliku arengukoostöö kohustusi, sealhulgas neid, mis on suunatud vähim arenenud riikidele. ODA alla arvestatakse valitsusasutuste pakutav rahaline ja tehniline toetus madala ja keskmise sissetulekuga riikidele majanduse ja elanikkonna heaolu edendamiseks, peamiselt tervishoiu, sanitaartehnika, hariduse ja taristu valdkonnas. Rahastus koosneb peamiselt toetustest või soodsate tingimustega laenudest ning moodustab tihti üle kahe kolmandiku kõige vähem arenenud riikide välisrahastusest. ODA ei hõlma sõjalist toetust, relvastust ega terrorismivastaseid tegevusi, kuigi teatud arengueesmärgiga tegevused sõjalises kontekstis võivad olla lubatud. Vähemalt 30% GE instrumendi vahenditest peab toetama kliimaeesmärke. Horisontaalselt, kuid ilma kulueesmärgita, peab instrument aitama kaasa ka soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Artikkel 10 (peavoolustamine) sätestab, et kliimamuutuste vastane tegevus, keskkonnakaitse ja sooline võrdõiguslikkus peavad olema kõikide programmide ja meetmete lahutamatuks osaks. Instrumendi rakendamise poliitiline raamistik (artikkel 8) tugineb olemasolevatele ELi lepingutele, strateegiatele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning peab olema kooskõlas ELi välispoliitikaga, sh teiste välisrahastusvahendite ja ELi poliitikatega (artikkel 5).
Järgnevalt on välja toodud mõned I jaotuse artiklid, millele on vajalik tähelepanu juhtida.
Artikkel 4 toob instrumendi üldiste eesmärkidena välja vajaduse kaitsta ja edendada ELi väärtusi ja huvisid maailmas, panustada multilateraalse ja reeglitel põhineva maailmakorra edendamisesse ning tugevdada vastastikku kasutoovaid partnerlusi ELi väliste riikidega.
Artikkel 9 määratleb üldpõhimõtted, millest tuleb lähtuda GE instrumendi rakendamisel. Artikli kohaselt peab kogu tegevus toetuma ELi välistegevuse üldistele eesmärkidele ja väärtustele nagu demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte, sh inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning nendega seonduvate õiguste, kaitse. Samuti tuleb rakendamisel tagada poliitikate sidusus ja koostoime ELi erinevate tegevusvaldkondade vahel, et suurendada liidu tegevuste mõju ja nähtavust ning vältida vastuolusid. Artikkel rõhutab, et tegevused peavad toetama kestlikku arengut ja aitama kaasa rahu, stabiilsuse ning hea valitsemistava edendamisele partnerriikides. Artikkel rõhutab ka vajadust kaasata partnerriike programmide ja meetmete kavandamisesse ning nende omavastutust arenguprioriteetide täitmise eest.
Euroopa tiimi lähenemisviisi all (artikkel 11) kirjeldatakse põhimõtet, mille kohaselt komisjon ja liikmesriigid peavad koordineerima oma välistegevusi, vältimaks dubleerimist ja tagamaks abi parem sidusus. Lähenemine hõlmab ühiste prioriteetide, kavade ja ressursside kasutamist ning koostööd ka rahvusvaheliste finantsasutuste (nt Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)) ning teiste partneritega. Soovime, et antud artiklis tuleks selgelt välja, et konsultatsioonidesse tuleb kaasata ka liikmesriike, kellel pole kohapeal saatkondi. Samuti soovime siin tuua sisse viite Euroopa välisteenistuse (EEAS) rollile.
Artikkel 12 käsitleb rände ja sundrände küsimusi ELi välistegevuse raamistikus. Artikli kohaselt toetab GE instrument koostööd partnerriikidega kõigis rändega seotud valdkondades, edendades rände terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust vastavalt ELi välispoliitika põhimõtetele ja eesmärkidele. Instrumenti kasutatakse partnerriikide suutlikkuse tugevdamiseks rände ja sundrände haldamisel, sealhulgas rände algpõhjustega tegelemiseks, legaalse rände ja liikuvuse edendamiseks, piirikontrolli ja vastuvõtuvõime parandamiseks ning tagasivõtukokkulepete rakendamise toetamiseks. Artikkel rõhutab, et rändeküsimusi käsitletakse partnerluspõhiselt ja vastastikuse huvi alusel, järgides rahvusvahelisi kohustusi ja inimõiguste austamise põhimõtet. Võrreldes täna kehtiva NDICI regulatsiooniga tuuakse artiklis 12 olulise muudatusena sisse võimalus peatada rahastus riikidele, kellega esineb tõsiseid puudujääke oma kodanike tagasivõtmisel. Puudujääke tuvastatakse vastavalt viisaeeskirja12 artiklile 25a. Humanitaarabi peatamist artikkel ei võimalda. Toetame rände instrumentaliseerimise ära märkimist antud artiklis.
II jaotis (artiklid 13–28) puudutab instrumendi rakendamist, keskendudes mitmeaastasele programmitööle ja selle korraldusele, ning jaguneb kolmeks peatükiks.
1. peatükk (artiklid 13–17) käsitleb programmitöö üldsätteid: üldine lähenemisviis, geograafiliste programmide programmipõhimõtted ja -dokumendid ning mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine. Programmitöö peab põhinema suhtlusel ELi institutsioonide, liikmesriikide, partnerriikide ja kodanikuühiskonnaga ning võtma arvesse partnerriikide prioriteete, arengutaset, suutlikkust ja valmisolekut jagada ELi väärtusi ja toetada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja idanaabruse partnerriikide puhul arvestatakse nende tulemustega poliitiliste reformide elluviimisel, majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning õigusaktide ühtlustamisel ELi õigustikuga. Artikkel 13 näeb ette, et vastavalt artiklis 8 välja toodud poliitilisele raamistikule, peavad programmidokumendid pakkuma suhetes partnerriigiga selge raamistiku, arvestades sealjuures ka teiste doonorite, tsiviilühiskonna ja erasektori seisukohti. Artiklis sätestatakse sealhulgas, et instrumendist toetatakse Erasmus+ programmide elluviimist vastavalt Erasmus+ määrusele. Erasmus+ programmi välismõõdet on seni rahastatud NDICI/Globaalse Euroopa ja IPA III instrumendi vahenditest samuti vastavalt hetkel kehtivale Erasmus+ määrusele.
Artikkel 14 toob välja üldised programmitöö põhimõtted. Programmitöö põhineb regulatsiooni alusel partnerriikide prioriteetidel, ELi huvidel, partnerriikide võimel edendada ühiseid väärtuseid ja põhimõtteid, partnerriigi omalusel ja võimel oma arengusse panustada, siseriiklikke ressursse mobiliseerida ning ELi rahastust vastu võtta. Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide programmide koostamisel arvestatakse ka poliitiliste reformide tulemeid ning majandus- ja sotsiaalpoliitikate lähendamist ELiga. Soovime selgemalt näha artiklis 14 kandidaatriikide programmipõhimõtete all ka joondumist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) ning tugevamalt sisse tuua tulemuspõhise tingimuslikkuse.
GE instrumendi rakendamine käib läbi mitmeaastaste indikatiivsete programmide, milles määratakse kindlaks prioriteedid, eesmärgid, rahastuse jaotus ja rakendusviisid. Samuti sätestatakse, et programmid võivad olla nii geograafilised kui ka üleilmsed (artikkel 15 ja 16).
Programmide koostamise, vastuvõtmise ja vajadusel muutmise eest vastutab komisjon. Artikkel 17 sätestab, kuidas komisjon mitmeaastaseid indikatiivseid programme vastu võtab ja muudab. Komisjon võtab need vastu rakendusaktidega, kasutades kindlaksmääratud kontrollimenetlust. Reeglina toob komisjon kontrollimenetluse käigus programmid kooskõlastamiseks liikmesriikidele komiteemenetluse korras, välja arvatud artiklis 19 sätestatud juhtudel, kui komisjon liikmesriikidelt heakskiitu saama ei pea. Programme võib vajadusel läbi vaadata ja muuta, näiteks kui poliitilises raamistikus tehakse olulisi muudatusi või kui tekib kriis. Kiireloomulistes olukordades – näiteks rahu, demokraatia või inimõiguste ohustamisel – võib komisjon teha muudatusi viivitamata, kasutades erakorralist menetlust. Peame oluliseks, et komisjon esitaks rakendusaktid enne nende vastuvõtmist või muutmist esmalt nõukogu asjaomastele organitele konsulteerimiseks.
2. peatükis (artiklid 18–22) „Tegevuskavad, meetmed ja rakenduspõhimõtted“ sätestatakse komisjoni poolt vastu võetavate iga-aastaste või mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete menetluse ja rakendamise kord (artikkel 18), meetmete rahastamiskõlblikkuse eeskirjad (artikkel 20) ning määratakse piirmäärad, millest allapoole pole vaja komisjonil tegevuskavasid ja meetmeid muutes liikmesriikidelt heakskiitu saada. Võrreldes praegu kehtiva NDICI regulatsiooniga on piirmäärasid tõstetud kaks korda (artikkel 19). Lisaks sätestatakse (artikkel 21), et instrumendist antavate liidu rahaliste vahenditega ei toetata tegevusi ega meetmeid, mille tulemuseks võib olla inimõiguste rikkumine partnerriikides. Kasutamata eelarvevahendid kantakse automaatselt järgmisesse eelarveaastasse (artikkel 22). Oleme palunud komisjonil täpsustada liikmesriikide ja EEASi rolli tegevuskavade ettevalmistamisel.
3. peatükk (artiklid 23–28) „Rakendusvahendid“ sätestab liidu välistegevuse rahastamise rakendusvahendid, määrates kindlaks, kuidas ja kelle kaudu eelarvet saab kasutada. Rahastust rakendatakse otse komisjoni poolt või kaudselt (artikkel 23), sealhulgas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikmesriikide asutustega, näiteks EIBi või EBRDga. Komisjon võib delegeerida ülesandeid ka julgeoleku ja kaitsega seotud institutsioonidele, näiteks Julgeoleku-uuringute Instituudile ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile. Võrreldes NDICI regulatsiooniga on kaudse rahastuse sätted mõnevõrra piiravamad, andes komisjonile lisaõigusi reageerimiseks ja järelevalveks, samuti kaoks uue regulatsiooniga EIBi eristaatus eelistatud rakendajana.
Rahastamisvormid hõlmavad toetusi, laene, usaldusfonde, segarahastamist (blending) ja finantsabi. Kodanikuühiskonna ja inimõiguste valdkonnas on võimalik erandina anda väikese mahuga sihttoetusi ilma taotlusvooruta ja ilma partnerriigi valitsuse nõusolekuta, eriti kriisi-, konflikti- ja ohusituatsioonides, sealhulgas inimõiguste kaitsjate toetamiseks.
Eelarvetoetuste süsteem jääb ettepaneku kohaselt tänase NDICI regulatsiooniga samasuguseks. Eelarvetoetuse väljamaksmiseks on vajalik, et see oleks välja toodud mitmeaastases indikatiivses programmis ning seejärel tegevuskavas. Eelarvetoetus põhineb partnerriigi vastutusel ja vastastikusel aruandlusel, eesmärgiga tugevdada demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki, majanduskasvu, noorte tööhõivet ja soolist võrdõiguslikkust. Komisjon jälgib toetuste tingimuste täitmist iga-aastaselt ning seob väljamaksed konkreetsete tulemuste saavutamisega.
EL võib anda eelarvelise tagatisena toetust kõigi geograafiliste sammaste peale kuni 95 miljardit eurot (Ukraina jaoks kehtib erand kuni 48 miljardi eurot, mis ei moodusta osa teiste geograafiliste sammaste jaoks eraldatud 95 miljardist eurost) jooksevhindades (artikkel 24). EL peaks sellest tagama 9-50% sõltuvalt operatsiooni riskantsusest ja komisjon vaatab selle igal aastal üle. Kõrge riski tõttu on Ukraina puhul esialgu tagatud 70%, sarnaselt Ukraina rahastu 2. sambale. Tagatistega seotud vahendid tulevad geograafiliste eelarvete ridadelt, seega täiendavat raha ei lisandu. See kehtib ka Ukraina kohta, seega garantiid peavad tulema Ukrainale eraldatavast kuni 100 miljardi euro suurusest reservist. Muutuva tagatismäära tõttu on komisjonil võimalik Ukrainale mõeldud tagatiste kogumahtu suurendada 30% (näiteks sõja lõppedes ja riski vähenedes) ja ülejäänud maailmale 20%. Komisjon võib kaasata liikmesriike ja teisi partnereid täiendava rahalise panuse andmiseks ja seda käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna.
Eelarvelist tagatist kasutatakse vastaspoolte riigi tasandi, riigi tasandist madalama tasandi ja eratehingute tagamiseks (artikkel 25). Komisjon peab tagama olemasolevate vahendite tulemusliku, tõhusa ja õiglase kasutamise rahastamiskõlblike rakendusüksuste ja vastaspoolte, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega vastaspoolte seas. Investeeringute strateegilist suunda hakkab juhtima vähemalt kord aastas kohtuv ja võimalusel konsensuse alusel töötav GE instrumendi investeerimisnõukogu, kuhu kuuluvad komisjoni, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika  kõrge esindaja (edaspidi kõrge esindaja), kõigi liikmesriikide ja EIB esindajad. Parlamendil on vaatleja staatus. Investeerimisnõukogu juhivad ühiselt komisjon ja kõrge esindaja.
Lisaks reguleeritakse peatükis poliitikapõhiste laenude (artikkel 26), arenguasutuste kapitaliosaluse (artikkel 27) ja piiriülese koostöö (artikkel 28) programmide rakendamist. Piiriülene koostöö hõlmab naaberriikidega tehtavat koostööd maismaal ja merel, samuti riikidevahelist ja piirkondade vahelist koostööd. Soovituslikult kuni 3% Euroopa ning Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna sammaste kogupaketist võib eraldada piiriülesele koostööle.
III jaotis (artiklid 29–35) sisaldab lõppsätteid: geograafilise ulatuse laiendamine territooriumitele, mis ei ole käesolevas määruses hõlmatud, delegeeritud volituste rakendamine, Euroopa sambaga seotud täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmine, komisjoni abistava komitee menetlus, Euroopa välisteenistuse klausel, kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted, ning jõustumine ja kohaldamine.
Artikkel 29 on standardartikkel, mis oli varem ka NDICI regulatsioonis ja annab võimaluse instrumendi rahastusest osa saada ka ülemeremaadel ja -territooriumidel. NDICIs on seda klauslit seni kasutatud väga minimaalselt, peamiselt piirkondlike projektide rahastamisel, kus partnerriik on mõne ülemeremaa- ja/või territooriumiga seotud.
Artikkel 30 ehk delegeeritud volituste rakendamise artikkel on samuti standardartikkel. Delegeeritud volituse korral saab komisjon pärast määruse vastuvõtmist teha ettepanekuid ametlikuks arengukoostööks suunatud kulutuste määra (artikkel 6 lõige 5), eelarveliste tagatiste ja finantsabi eraldiste määra (artikkel 24 lõige 1-3) ja määruse lisa II (erieesmärgid) muutmiseks. Komisjoni väljapakutud muudatused tehakse iga liikmesriigi määratud ekspertidega konsulteerides ning need jõustuvad üksnes juhul, kui parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet, võimalusega pikendada tähtaega kahe kuu võrra. Samas võivad parlament ja nõukogu igal ajal volituste delegeerimise tagasi võtta.
Artikkel 31 puudutab Euroopa sambaga seotud täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmist. Märgitakse, et laienemisprotsessis osalevate ja idanaabruse partnerite puhul kehtestab komisjon rakendusaktiga ühtsed reeglid, kuidas koostada tulemuspõhiseid kavasid, määrata eesmärke ning korraldada struktuure ja kontrollisüsteeme. Laienemisprotsessis osalevate partneritega seotud eripärad määrab komisjon eraldi rakendusmäärusega, mida komisjon tutvustab liikmesriikidele GE instrumendi vastuvõtmise eel. Rakendusmäärus sätestab tulemuspõhiste kavade struktuuri, mis komisjoni nägemuses peaks suuresti jälgima riiklike ja regionaalsete partnerlusprogrammide struktuure. Kuna riiklike ja regionaalsete partnerlusprogrammide struktuuri ja toimimise üle arutelud veel käivad, ei soovi komisjon enne kokkuleppe saavutamist rakendusmäärust avalikustada.
Artikkel 32 toob välja komiteemenetluse korra. Komiteemenetlust viib läbi komisjoni abistav komitee, mis on rahastamisvahendi haldamiseks hädavajalik arvestades GE instrumendi eelarve mahtu ja geograafilist ulatust ning tuleb kokku rakendusaktide läbivaatamiseks. Komisjoni abistav komitee tegutseb määruse (EL) nr 182/2011 alusel. See tähendab, et komitee on ELi ametlik organ rakendusaktide läbivaatamiseks ja arvamuse andmiseks. Komitee võib koguneda eri koosseisudes, sõltuvalt menetluse vajadusest. Komiteemenetluses saab vastavalt protseduurile kasutada kontrollimenetlust või nõuandemenetlust. Kontrollimenetluse käigus peavad liikmesriigid komisjoni ettepaneku heaks kiitma kvalifitseeritud häälteenamusega, nõuandemenetluse korral otsustab rakendusakti vastu võtmise üle komisjon, kaaludes sealjuures komitee arvamust. Millist menetlust vastava rakendusakti vastuvõtmisel kasutatakse, sätestab iga vastav sisuartikkel.
Artikkel 33 on Euroopa välisteenistuse klausel ja sätestab, et määrust tuleb rakendada kooskõlas otsusega 2010/427/EL, eelkõige selle artiklitega 3 ja 9. Nimetatud artiklid 3 ja 9 käsitlevad EEASi ja komisjoni koostööd välistegevuses. Artikkel 3 sätestab, et EEAS peab tegema tihedat koostööd liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni talitustega, et tagada ELi välispoliitika ühtsus ja kooskõla teiste poliitikavaldkondadega. Artikkel 9 reguleerib välistegevuse rahastamisvahendeid ja programme. Komisjoni ülesanne on välisabi programmide haldamine, samal ajal kui kõrge esindaja ja EEAS tagavad poliitilise koordineerimise, ühtsuse ja tõhususe ning aitavad koostöös komisjoniga kavandada, koostada ja rakendada rahastamisvahendite programme.
Artikkel 34 sätestab, et GE instrument asendab praegu rakendusel olnud rahastud (Ukraina rahastu, Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu, Moldova Vabariigi reformi ja kasvurahastu) ning instrumendid IPA III ja NDICI/Globaalne Euroopa. Artikkel lubab kasutada osa GE instrumendi rahastusest tulevase (2034+) instrumendi väljatöötamiseks vajalike uuringute tegemisel. Artikkel 35 toob välja, et GE instrument rakendub 1. jaanuarist 2028, kuid ei sätesta lõppkuupäeva.
Järgneb finants- ja digiselgitus (15 lk), mis annab ülevaate ELi ettepaneku eesmärkidest, rahalisest mõjust, halduskorraldusest ja digitaalsest rakendatavusest. Tegemist on määruse lõppu lisatud eraldiseisva dokumendiga, milles tuuakse välja, kas ettepanek on strateegiliselt põhjendatud, rahaliselt teostatav ja digitaalselt tõhus.
Selgitus koosneb neljast põhiosast: ettepaneku raamistiku all kirjeldatakse algatuse tausta, eesmärke, oodatavaid tulemusi ja põhjendusi ning kooskõla ELi poliitikate ja pikaajalise eelarvega üldisemalt; haldusmeetmed määratlevad järelevalve, kontrolli ja pettuste ennetamise süsteemid; finantsmõju osa hindab algatuse mõju ELi eelarvele, sealhulgas tegevus- ja halduskulusid, digiinvesteeringuid ja võimalikke kolmandate poolte panuseid; digimõõde käsitleb diginõudeid, andmete kasutamist, digilahendusi, süsteemide koostalitlusvõimet ja rakendamist toetavaid meetmeid. Neist viimase ehk digimõõtme lahtrid on jäetud täitmata.
GE instrumendi eelnõu kohase toimemehhanismi kavandamisel on muu hulgas arvestatud ELi 2021-2027 eelarveperioodi väliskoostöö instrumentide vahehindamise tulemusi, makrofinantsabi järelhindamise tulemusi ning EIB välislaenumandaadi vahehindamise tulemusi. Selgituses on toodud, et ELi tulevase pikaajalise eelarve eesmärk on tagada, et välistegevuse rahastamine oleks paremini kooskõlas liidu strateegiliste huvide ja muutuvate geopoliitiliste vajadustega, kuna praegused vahendid ei ole selleks enam täielikult piisavad. Uue määruse rakendamisel peetakse oluliseks, et ELi välistegevus oleks kooskõlas teiste ELi poliitikavaldkondade ja kestliku arengu eesmärkidega, lähtuvalt ÜRO kestliku arengu tegevuskavast 2030, ning toetaks sünergiat teiste EL programmide ja meetmetega, näiteks Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Ettepanek on suunatud olemasolevate meetmete ümberkorraldamisele ja paremale integreerimisele, et reageerida paremini muutlikule geopoliitilisele olukorrale. Selgitus toob välja, et ELi lisandväärtus tuleneb liidu ühtsest tegutsemisest, mis aitab suurendada mõju võrreldes liikmesriikide eraldi tegevusega.
Eelarve täitmine toimub peamiselt komisjoni otsese juhtimise all, kasutades nii komisjoni erinevaid talitusi kui ELi delegatsioone rakendajatena. Vajaduse korral rakendatakse ka kaudset täitmist kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, finantsasutuste või muude usaldusväärsete partnerite kaudu. Komisjon tagab regulaarse järelevalve ja aruandluse: nelja aasta möödudes avaldatakse rakendamisaruanne ning kolm aastat pärast finantsraamistiku lõppu tehakse tagasivaatav hindamine. Haldus- ja kontrollisüsteemid põhinevad varasematel kogemustel. Peamised riskid on seotud poliitilise ebastabiilsuse, partnerriikide haldussuutlikkuse, geograafilise hajutatuse ja andmete nappusega, mille maandamiseks rakendatakse eel- ja järelkontrolle, auditeid ning riskipõhist järelevalvet.
Ettepaneku hinnanguline finantsmõju käsitleb seda, kuidas ettepanek on rahaliselt teostatav ja ELi eelarvesüsteemi integreeritud. Ettepanek puudutab eelkõige ELi pikaajalise eelarve III eelarverubriiki. GE instrumendi eelarve kavandatud kogumaht perioodil 2028-2034 on 200,3 miljardit eurot, millest 25 miljardit eraldatakse humanitaarabile. Umbes 3,5 miljardit eurot on eraldatud personali- ja muudeks halduskuludeks. Ettepanek eeldab ligi 5400 täistööajaga ametikoha loomist ning näeb ette 311,8 miljonit eurot digitehnoloogiaga seotud investeeringuteks institutsioonide IT-vajaduste katteks. Rahastus tuleb peamiselt olemasolevate eelarveridade ja vahendite ümberpaigutamisest, ilma kolmandate isikute kaasrahastuseta, ning on kooskõlas kehtiva finantsraamistikuga.
Määrusel on kaks lisa.
I lisa. Riikide ja territooriumide loetelu geograafilistes sammastes, kus 170 partnerriigi kõrval on Euroopa samba laienemispiirkonna ja idanaabrusriikide kõrval jäetud võimalus anda toetusi ka selles piirkonnas Venemaa ja Valgevene sõltumatule kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale täielikus kooskõlas liidu piiravate meetmetega.
II lisa. Erieesmärgid, kus loetletakse üles tegevuste eesmärgid igas sambas.
Euroopa samba peamisteks eesmärkideks on: 1) valmistada kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ette ühinemiseks liiduga; 2) sõlmida liidu partnerite, sealhulgas kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega vastastikku kasulikke partnerlusi, sealhulgas toetada nende majanduskasvu ja edendada digipööret, edendada liidu strateegilisi huve ja liidu väärtusi ning panustada rahumeelsesse, stabiilsesse, tugevasse ja ühtsesse Euroopasse; 3) toetada Ukrainat Venemaa agressioonisõja tagajärgede kontekstis. Eesti toetab siin viidete lisamist meedia ja väljendusvabadusele.
Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna puhul on liidu peamisteks eesmärkideks: 1) piirkonna ja riigi tasandi strateegiliste partnerluste tõhustamine; 2) rahu, julgeoleku, kerksuse, ülesehitamise ja valmisoleku tugevdamine; 3) demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste, hea valitsemistava, inimarengu ja inimeste vaheliste suhete edendamine ja kaitsmine; 4) kaasava ja kestliku majanduskasvu, kaubanduse ja olulisse taristusse investeeringute toetamine, sh kriitilise tähtsusega toorainete tootmise ja eksportimise suutlikkuse suurendamine ning digipöörde edendamine; 5) heas seisundis ökosüsteemide edendamine ja kliimamuutustega tegelemine; 6) koostöö tõhustamine kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides. Eesti toetab siin viite lisamist naiste ja tüdrukute õigustele.
Liidu peamisteks eesmärkideks Sahara-taguses Aafrikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on: 1) kaasava ja kestliku majanduskasvu ning digipöörde toetamine, ühenduvuse, kaubanduse ja inimväärsete töökohtade edendamine; 2) kliimamuutuste vastu võitlemine, keskkonna ja elurikkuse kaitsmine; 3) koostöö tõhustamine kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides; 4) inimarengu ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine; 5) demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja hea valitsemistava edendamine ja kaitsmine; 6) stabiilsuse, rahu ja julgeoleku edendamine; 7) partnerluste tugevdamine. Eesti toetab Sahara-taguse Aafrika osas viite lisamist desinformatsiooni vastasele võitlusele.
Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkonnas soovitakse 1) edendada õiglase rohe- ja digipöörde tegevuskava elluviimist kestliku arengu huvides; 2) rakendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ühist kaubandus- ja investeerimiskava; 3) edendada õiglust, kodanike julgeolekut ja võitlust rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse, rahu ja julgeoleku saavutamisele; 4) edendada inimõigusi, inimarengut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet; 5) tugevdada partnerlusi.
Vastavalt artiklile 30 saab komisjon delegeeritud õigusaktiga muuta nimetatud erieesmärke. Delegeeritud õigusaktiga muutmine tähendab, et parlament ja nõukogu on andnud komisjonile volituse muuta õigusakti ajakuluka tavamenetluseta. Delegeeritud õigusakte kasutatakse juhul, kui see ei muuda regulatsiooni olemuslikke aspekte. Delegeeritud õigusakti valmistab ette komisjon, kes võtab selle vastu pärast konsulteerimist liikmesriikide esindajatest koosneva ekspertrühmaga. Ekspertrühma arvamus ei ole sealjuures komisjoni jaoks siduv.

3. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele
Kavandatud määrus on kooskõlas nii subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse printsiibiga, selle sisu ega vorm ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale ning selle ulatuslikke eesmärke saab paremini saavutada ELi tasandil.
ELi välistegevuse rahastamise eesmärk on teha koostööd partnerriikidega, edendada multilateraalsete lahenduste leidmist üleilmsetele probleemidele ning kaitsta ELi huve, väärtusi ja kodanikke. Samuti toetatakse EL sisepoliitika eesmärke, julgeolekut ja konkurentsivõime tugevdamist, sh kriitiliste tarneahelate kindlustamise kaudu. EL soovib säilitada oma rolli usaldusväärse üleilmse tegutsejana. Varasemate rahastamisvahendite (2014-2020 ja 2021-2027) hindamine on näidanud nende vahendite lisandväärtust ELi välissuhete jaoks, kuna need on võimaldanud teha partnerriikidele integreeritumaid ja mahukamaid pakkumisi, mis toetavad kestlikku arengut ja prioriteetide saavutamist.
Eesti riigi tasandil ei saaks välisabi kavandada ja kasutada sedavõrd laiahaardeliselt, suuremahuliselt ja tulemuslikult, kui seda saab teha ELi tasandil ühiselt tegutsedes. ELil on üle maailma kokku 145 delegatsiooni (136 erinevates riikides ning 9 rahvusvaheliste organisatsioonide juures), mille kaudu on ELil väga palju teavet maailma riike ja eri piirkondi mõjutavate sündmuste kohta. EL on osaline ka suures osas multilateraalsetes protsessides, mille eesmärk on lahendada üleilmseid sõlmküsimusi. See võimaldab ELil olla pidevalt teadlik uutest vajadustest ja probleemidest ning ressursse ajakohaselt ja asjakohaselt ümber jaotada. On ka valdkondi, kus liikmesriigid eelistavad mitte sekkuda, jättes ainsaks võimaluseks ELi tasandil lähenemise, näiteks inimõiguste kaitse, valimisvaatlused või muud tundlikud teemad. Osalemine multilateraalsetel ja piirkondlikel foorumitel võimaldab liidul edendada oma poliitikat ja väärtusi kogu maailmas ning mõjutada üleilmsete normide ja regulatiivsete standardite kujundamist.
Eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamise abil hoogustab ja koondab EL avaliku ja erasektori investeeringuid (sealhulgas finantsturgudele piiratud juurdepääsuga riikides ja sektorites), toetades majanduslikku vastupidavust ja erasektori arengut. ELi tegevusetus suurendaks rahastamispuudujääki, halvendaks ebakindlate riikide olukorda ja nõrgestaks ELi geopoliitilist ja geomajanduslikku rolli. Samuti soodustab EL arengukoostööd institutsioonide vahel ning pakub makromajanduslikku finantsabi riikidele, kus esinevad maksebilansi raskused.
ELil on ka märkimisväärne oskusteave paljudes poliitikavaldkondades tulenevalt Euroopa ühendamise kogemusest, näiteks majandusliku integratsiooni, demokraatiale ülemineku ja paljudes edukates riigiülestes poliitikavaldkondades, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja ühtse turu tehniliste standarditega seotud oskusteave. Sellest tulenevalt on ELil ainulaadne võimalus seada sisse piirkondade vaheline dialoog, näiteks Aafrika, Kariibide ja Vaikse ookeani riikide rühma, Aafrika Liidu või Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), mille kaudu oma välistegevuse eesmärke paremini saavutada. ELi lisaväärtus arengukoostöö valdkonnas on pretsedenditu ning kavandatud määruse vastuvõtmine ELi tasandil Eesti seisukohast igati õigustatud.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Komisjoni tehtud mõjuanalüüsi kohaselt on sujuvama ja tulemuslikuma elluviimise huvides otstarbekas koondada senised ELi välistegevuse vahendid üheks instrumendiks, et lihtsustada ELi välistegevuse rahastamist ning seeläbi suurendada selle paindlikkust, sidusust ja mõjukust. Praegu kehtivate ELi õigusaktide vahehindamise ja komisjoni läbi viidud mõjuhinnangu kohaselt aitab GE instrument esitatud kujul pakkuda Ukrainale ebakindlas olukorras kõige paremini usaldusväärset tuge, kaitstes samal ajal välisrahastusvahendi võimet vastata vajadustele ja prioriteetidele teistes geograafilistes piirkondades, toetada ELi strateegilisi huve ja partnerriikide kestlikku arengut. Instrumendi geograafilisuse põhimõte aitab kaasa kooskõlale ELi strateegiliste eesmärkidega, sh Global Gateway strateegia rakendamisele. Sellega on võimalik paremini integreerida poliitikaeesmärke nagu konkurentsivõime, majandusjulgeolek, vastupidavad väärtusahelad ja keskkonnasäästlikkus, võttes arvesse, et neid eesmärke püütakse strateegiliselt saavutada koos.
Mõju välissuhtlusele ja julgeolekule. Toetame varasemate vahendite koondamist üheks instrumendiks, mis tugevdaks ELi välispoliitika kooskõla ja aitaks selle eesmärkide paremat sidustamist kaubanduse, ettevõtluse ja arengukoostöö eesmärkidega.
Ukraina abistamise jätkumine on Eesti selge prioriteet. Tervitatav on Ukraina toetamise jätkamine eraldi Ukraina reservist ning selle hoidmine MFFi kululae ülesena, kuigi reservi jaoks ette nähtud kuni 100 miljardit eurot suudab katta vaid osa Ukraina ulatuslikest vajadustest. Toetame Ukraina reservi puhul lähenemist, kus liitumisprotsess on tihedalt seotud majandusliku ülesehitusega, ehk fookust taastamis- ja ülesehitustööde ning ühinemiseelse abi rahastamisele.
ELi laienemine on Eesti vaatest uue eelarveperioodi üks olulisemaid teemasid. Toetame ambitsioonikat lähenemist, et koostöö ja projektitegevus arengukoostöö agentuuride kaudu oleks tulemuslik ja suurendaks partnerriikide motivatsiooni reformide elluviimiseks. Laienemispoliitika lisandväärtus peitub julgeoleku ja heaolu vööndi kasvatamises, aga aitab ka näidata ELi välispoliitika edukust.
Eesti jaoks on välistegevuse vahendite reeglite ühtlustamine, rakendamise paindlikumaks muutmine ning halduskoormuse vähendamine soodne. Mitme paralleelse programmi elluviimise ja järelevalve asemel saab ühe koondinstrumendi korral senisest rohkem keskenduda poliitilistele prioriteetidele. Samas ei tohi halduskoormuse vähenemine tuua kaasa vastutuse vähenemist tulemuste ning otstarbeka tegutsemise eest. Seetõttu on GE instrumendi valitsemise osas vaja leida õige tasakaal, mis ühest küljest aitaks tagada ELi liikmesriikide osaluse instrumendi programmeerimises, eelkõige strateegilisel otsusetasandil, aga teisest küljest ei kärbiks algatusvõimet aeglaste otsustusprotsessidega. Eesti vaatest võiks ka kõrgel esindajal olla piisavad tööriistad ning suurem roll komisjoni võrdlemisi killustatud välispoliitika vedamisel. Välisasjade nõukogu ministrite kohtumisel võiks olla keskne roll strateegiliste suundade kujundamisel, näiteks iga-aastaste arutelude kaudu, mille põhjal kõrge esindaja koostab soovitused järgmiseks perioodiks. See tagaks sidususe ELi välistegevuse raamistikus ja liikmesriikide sisulise kaasatuse, võimaldades samas paindlikku reageerimist muutuvatele oludele. See aitaks ka tagada kooskõla GE instrumendi määruse ja nõukogu otsuse 2010/427/EL artikli 9 vahel, millega loodi EEAS ja mis määrab kõrge esindaja rolli välistegevuse instrumentide programmeerimises.
Mõju arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnale. Arengukoostöö ja humanitaarabi vaatest püüab GE instrument vastata mitmele suuremale protsessile. Esiteks on hetkel käimas üldisemad arutelud, kuidas võiksid arengukoostöö ja humanitaarabi süsteemid paremini vastata kaasaja väljakutsetele olukorras, kus kriiside arv on suurem, aga rahastus vähenemas. Abivajadusi võimendavad ka pikaajalised trendid nagu kliimamuutused, rahvastiku kasv, linnastumine, kriitiliste ressursside puudus ja pikaleveninud relvakonfliktid. Kuna väljakutsed pigem suurenevad, on ÜRO 80. aastapäeva raames käivitunud arutelu ÜRO süsteemi reformimiseks, selle kõrval ka juba rakendamises olev humanitaarabi süsteemi reform. Ka EL, mis on kujunenud maailma suurimaks doonoriks, mõtestab ümber oma rolli. Toetame GE instrumendi ambitsioonikat eelarvet, et aidata kasvatada ELi mõjukust maailmas. Samas kaasneb varem lahus olnud humanitaarabi instrumendi ühendamisel arengukoostöö omaga oht, et humanitaarabi hakatakse rohkem politiseerima. See murendaks ELi autoriteeti ja mõju selles valdkonnas.
Suurem osa Eesti arengukoostöö rahastusest teostatakse kahepoolsete projektidena Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) kaudu, väiksem osa läbi rahvusvaheliste organisatsioonide. Samas on Eesti jaoks oluline olnud osalemine ELi regionaalsetes projektides partnerriikidega läbi liikmesriikide koostööprojektide ehk Euroopa tiimi algatuste, mille rahastus on tulnud tänasest NDICI instrumendist ja mis on aidanud meie oma arengukoostööks minevat rahastust ja selle mõjukust võimendada. Kuna ESTDEV on vahepeal läbinud komisjoni sambahindamise protsessi ja sellega saanud õiguse osaleda komisjoni projektide otsese rakendajana, siis võib eeldada, et GE instrumendi suuremal eelarvel eriti meie eelistatud piirkondades on positiivne mõju Eesti arengukoostöö elluviimisele. Peame vajalikuks, et instrumendis programmeerimise tasandil tehtavad lihtsustused jõuaksid hiljem ka projektide rakendustasandile, et lihtsustada näiteks arengukoostööprojekte rakendavate agentuuride tööd. Toetame ka eesmärki, et 90% instrumendi kulutustest peab vastama OECD kehtestatud ametliku arengurahastuse kriteeriumitele ehk aitama täita ühiseid ametliku arengukoostöö kohustusi, sealhulgas neid, mis on suunatud vähim arenenud riikidele.
Instrumendi rakendamisel on oluline läbipaistvus ja liikmesriikide järjepidev kaasatus, mis võiks paraneda võrreldes käesoleva perioodiga. Tuleb tagada, et liikmesriikide koostööformaadi ehk Euroopa tiimi (Team Europe) mehhanismid ei jää pelgalt poliitilisteks raamideks, vaid looksid kõikidele huvitatud liikmesriikidele reaalseid võimalusi arengukoostöö projektides osalemiseks ning aitaksid luua ka majanduslikke võimalusi ELi ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks.
Mõju majandusele. Majanduse seisukohalt peab Eesti oluliseks ettevõtluse ja innovatsiooni sidumist arengukoostööga läbi Global Gateway strateegia. Seega tervitame strateegiaga arvestamist instrumendis. Toetame seda, et Euroopa tiimi lähenemist täiendaks tugevam ettevõtete, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, kaasamine projektidesse partnerriikidega. ELi rolli tugevdamiseks ülemaailmse tegutsejana peab Global Gateway võimaldama igal liikmesriigil osaleda oma tugevuste ja ekspertiisiga. Eesti vaatest on tähtis, et partnerriikidega koostöös ehitataks üles taristuid ning tootmisvõimekusi (nt rohetehnoloogiad, AI, küberturvalisus, energiasüsteemid), aga arendataks ka pehmeid komponente nagu standardid, poliitikad, haridus, oskused, andmete kvaliteetne ja turvaline hoidmine ja väärindamine ning digitehnoloogiad, mis looks soodsad tingimused kestlikeks majandussuheteks, suurendaks Euroopa ettevõtete nähtavust ning tugevdaks liidu strateegilist mõju sihtriikides. Eesti ettevõtetel on tugev potentsiaal osaleda ELi digitaalsetel taristuprojektides (mh avalikus sektoris). Peame oluliseks turvalise ning kvaliteetse digitaalse taristu, eelkõige võrkude ja andmekeskuste, kriitilist rolli partnerriikide säästva arengu ja kerksuse edendamisel. Eesti huvi on ka kriitilise tähtsusega toormete tarneahelate tugevdamine ja ootus, et GE instrument toetaks sihipäraselt nende ressursside ja materjalide kestlikku hankimist, töötlemist, ringlussevõttu ja tarneahelate mitmekesistamist. See aitaks tagada ja suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet ning vähendada sõltuvust teatud riikidest.
Peame oluliseks, et uus instrument looks selgema silla ELi välistegevuse ja sisemise konkurentsivõime poliitikate vahele (sh Euroopa Konkurentsivõime Fondiga; ECF). GE instrumendi ja ECFi sünkroniseerimise osas on komisjon hetkel töötamas kahe põhilise töösuunaga: 1) koostöö tõhustamine Euroopa ekspordikrediidiagentuuride vahel, tugevdamaks nende omavahelist koordinatsiooni Euroopa ettevõtete investeeringute edendamisel ELi välistes riikides; 2) investeeringute toetamine kriitiliste toormete hankimisel kolmandatest riikidest, toetades samaaegselt ELi strateegilisi huve ning partnerriigi arengut. Koostööd ECF ja GE instrumendi vahel saab edendada ka läbi ühiselt finantseeritud projektide, mis panustavad samaaegselt mõlema instrumendi eesmärkide täitmisesse.
Mõju justiitsvaldkonnale. Toetame ELi välistegevuses põhiõiguste ja õigusriigi põhimõttest lähtumist. ELi välistegevuse peamisteks üldeesmärkideks on demokraatia, õigusriigi põhimõtte ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamine13. Need põhimõtted moodustavad ühtlasi Euroopa integratsiooni alusväärtused ning seetõttu on nende edendamine väljaspool liitu lahutamatult seotud ELi enda legitiimsuse ja usaldusväärsusega rahvusvahelisel areenil. Need on ka tingimused kestliku arengu, stabiilsuse ja rahu tagamiseks ja seeläbi investeerimiskindluse saavutamiseks partnerriikides. Kavandatav GE instrument toetab neid eesmärke süsteemselt ja õigusriigi seisukohast põhjendatult, ühendades liidu väärtuspõhise välispoliitika ning strateegilised huvid.
Õigusriigi aspektist saab instrumendi puhul välja tuua ka järelevalve- ja kontrollimehhanismide selguse. Komisjonile antud rakenduspädevus vastavalt parlamendi ja nõukogu määrusele nr 182/2011 tagab, et rakendusmeetmed võetakse vastu ühtsetes tingimustes, liikmesriikide osalusel ja läbipaistvalt. See tugevdab õiguskindlust ning tagab, et liidu väärtused ja õigusriigi põhimõte on kaitstud ka kriisiolukordades, kus võib tekkida oht rahule, demokraatiale või põhiõigustele. Komisjonile antud pädevus võtta vastu viivitamatult kohaldatavaid rakendusakte on õiguspoliitiliselt põhjendatud erand, mille eesmärk on kaitsta liidu põhiväärtusi olukordades, kus viivitus ohustaks nende elluviimist.
Mõju sisevaldkonnale. Ettepanek omab laialdast positiivset mõju ka kodanikuühiskonna arendamise vallas. ELi välistegevuse raames jääb inimõiguste, demokraatia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine prioriteediks. EL toetab kodanikuühiskonna tegutsemiseks soodsat keskkonda, tagades juurdepääsu teabele ja võimaluse osaleda otsustusprotsessides. Instrumendis on välja toodud, et vajaduse korral võib toetus olla paindlik ja kiire, sealhulgas ilma avaliku taotlusvooruta, näiteks kriisiolukordades või inimõiguste kaitsjate toetamiseks.
Määruse eelnõu kohaselt toetab GE instrument tegevusi, mida saab toetada ka riigiplaaniga hõlmatud toetusmehhanismidest: ränne, varjupaik, julgeolek. Rände osas on oluline välja tuua, et GE instrument on 90% ulatuses ODA põhine. OECD reeglite kohaselt saab ODA kuludeks liigitada migratsioonivallas kulusid, mille põhieesmärgiks on partnerriigi arengu toetamine, kuid mitte riigist alguse saava migratsiooni mõjude vähendamine doonorriikides. Näiteks on ODA rahastuse toel võimalik adresseerida migratsiooni juurpõhjuseid: tugevdada tervishoiuvaldkonda, haridussüsteemi, parandada inimeste elujärge, kuid mitte suurendada näiteks piirivalve võimekust läbi piiritaristu ehituse. Samas on GE instrument sidunud varasemast selgemalt migratsiooni- ning välisrahastuspoliitika: vastavalt instrumendi ettepaneku artiklile 12 on võimalik peatada rahastus partnerriigile, kellel esineb märkimisväärseid puudujääke oma kodanike tagasivõtmise osas vastavalt viisareegleid käsitlevatele määrustele.
Mõju keskkonnale. Toetame GE instrumendi raames kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist väljaspool ELi. Peame seda oluliseks globaalsete eesmärkide elluviimiseks, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise kontekstis. GE instrumendi puhul on seatud horisontaalne eesmärk, et vähemalt 30% selle vahenditest peavad toetama kliimaeesmärke. Kliimamuutuste mõjude leevendamiseks on vaja kiiret ja ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ja kuna globaalne kliima on omavahel seotud süsteem, on ELi kui ülemaailmse kliimapoliitika eestvedaja huvides kliimamuutuste leevendamine kõikjal maailmas. Globaalse Euroopa instrumendi kaudu kliimarahastuse suunamine kolmandatele riikidele aitab viia ellu üleilmset ambitsioonikat kliimapoliitikat. Kliimakoostöö rahastus aitab kolmandates riikides võtta kasutusele taastuvenergiat, ehitada uut taristut ning edendada jätkusuutlikku põllumajandust. Lisaks toetab see ELi ettevõtete tegevust, kes saavad pakkuda kolmandatele riikidele Euroopa tehnoloogilisi lahendusi.
Mõju riigi eelarvele. Eesti seisukoht GE instrumendi eelarve suuruse kohta on vastu võetud Eesti üldistes seisukohtades Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028-2034 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2025. aasta istungil), mille juurde kuuluvas seletuskirja mõjuanalüüsis on arvestatud kõikide ELi pikaajalises eelarves esitatud programmide eelarvetega.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1 Toetame Euroopa Liidu ühinemiseelsete, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö ning humanitaarabi vahendite liitmist instrumendiks „Globaalne Euroopa“, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu välistegevuse rahastamise paindlikkust ja tõhusust. Eesti leiab, et suurem paindlikkus peab toimuma koostöös Euroopa Liidu Nõukogu järelevalve ja poliitiliste suunistega, eriti rahastuse geograafiliste sammaste vahel ümbersuunamisel ja puhvri kasutamisel.
Selgitus: komisjoni ettepaneku kohaselt on oluline tagada ELi välistegevuse rahastamise reeglites suurem paindlikkus, mis võimaldaks kohandada ELi lähenemist partnerriikidele vastavalt muutuvatele oludele. GE instrument on suurema paindlikkuse tagamiseks jaotatud programmeeritavateks ja mitteprogrammeeritavateks tegevusteks. Eriolukordade või tärkavate väljakutsete ja prioriteetide jaoks luuakse lisaks 14,8 miljardi euro suurune puhver. Lihtsamaks muudetakse EL eelarve raha liigutamine nii erinevate geograafiliste sammaste sees kui vahel.
Eesti leiab, et suurem tõhusus Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisel on vajalik arvestades mh käesoleva eelarveperioodi kogemusi seoses näiteks COVID-19 pandeemiaga, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga ja suurema rändesurvega. Üha muutlikumas geopoliitilises olukorras on oluline, et EL oleks võimeline kiiremini reageerima kiireloomulistele ja muutuvatele vajadustele.
Samal ajal peame oluliseks, et GE instrumendi piirkondlike eelarveosade kasutuse ja muudatuste üle otsustamisel oleks tagatud nõukogu ja liikmesriikide osalus ning need vastaks ELi välispoliitika prioriteetidele. GE instrumendi vahendite eraldamine ja kasutamine mõjutab otseselt nii partnerriikide toetust kui ka liikmesriikide ühiseid strateegilisi huve ning selle kaudu kogu ELi välistegevuse suunitlust. Vastavalt aluslepingutele määratleb selle just ELi nõukogu. Seetõttu on oluline, et eelarveosade muudatuste ettevalmistamisel ja nende üle otsustamisel oleks ELi nõukogu kaasatud juba enne komisjoni poolt esitatavat ettepanekut.
Vastavalt määruse eelnõule (artikkel 30) on komisjonil õigus muuta GE instrumendi määruse mitmeid osasid delegeeritud õigusaktiga. Kuigi delegeeritud õigusakti kasutamine on mitmel juhul põhjendatud, vähendades sealjuures administratiivset koormust ning kiirendades protsessi kulgu, leiame, et komisjonile ei peaks delegeerima õigust muuta määruse neid osasid, mis sätestavad instrumendi erieesmärke või ametliku arengurahastuse ODA 90% määra. Kuna instrumendi erieesmärgid peavad vastama ELi välispoliitika eesmärkidele ning mõjutavad oluliselt GE instrumendi eesmärkide saavutamist, siis ei tohiks neid muuta komisjoni delegeeritud õigusaktidega, vaid kaasatud peab olema nõukogu, sealjuures arvestades ELi ja liikmesriikide pädevusvaldkondade jaotust. Samuti leiame, et kuna vähemalt 90% instrumendi kulutustest peab vastama OECD arengukoostöö komitee kehtestatud ODA kriteeriumitele ehk aitama täita ühiseid ametliku arengukoostöö kohustusi, siis protsendimäära muutmine tähendaks instrumendi põhiolemuse muutmist ning ka sel juhul peab otsustusprotsessi olema kaasatud nõukogu.
5.2 Toetame ettepanekut luua Ukraina reserv, mis vastaks Vene agressiooni tulemusena kujunevatele vajadustele Ukrainas ning oleks vähemalt 100 miljardi euro suuruses mahus. Samuti peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ Euroopa sambast on Ukrainale tagatud rahastus Euroopa Liiduga lõimumiseks vajalikeks tehnilise abi programmideks ning humanitaarabiks. Peame oluliseks nõukogu kaasatust Ukraina reservi rakendamisel.
Selgitus: Ukraina rahastamise tagamine järgmises pikaajalises eelarves on võtmetähtsusega ELi julgeoleku ja heaolu jaoks. Oluline on toetada Ukraina taastamist, ülesehitust ning ELiga liitumise eelseid reforme ja võimekust nende läbiviimiseks. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku luua Ukraina reserv mahuga kuni 100 miljardit eurot (mis võib sisaldada toetusi, laene, tehnilist tuge ning kuni 48 mld euro ulatuses eelarvegarantiisid), eesmärgiga suunata vahendid riigi ülesehitusele, reformidele ja investeeringutele, mis toetavad Ukraina pikaajalist majanduslikku ja institutsionaalset taastamist ja ELiga liitumist. Ukraina reservi arvestatakse eelarvevälise rahastamisena, kuid rahalised vahendid eraldataks Ukrainale GE instrumendi kaudu.
Ukraina reaalsed vajadused on oluliselt suuremad kui kavandatav 100 mld eurot seitsmeks aastaks. ÜRO on koos Ukraina valitsusega koostanud 2025. aastal Ukraina ülesehitamise vajaduse hinnangu, mille kohaselt järgmise 10 aasta jooksul on selleks vaja vähemalt 524 mld dollarit. Kõige kulukam on energiataristu, elamute ja transpordivõrkude taastamine, mis on Venemaa agressiooni tõttu hävinud suurel osal Ukraina territooriumist. Äärmiselt oluline on saavutada Ukraina maksimaalne rahastamine ELi eelarve raames, et tagada kõigi EL liikmesriikide proportsionaalne ja õiglane panus.
Ukrainale juba välja antud laene peab riik suutma ühel või teisel viisil tagasi maksta. Ukraina jaoks pole kokkuvõtlikult rahalist erinevust, kas EL jätkab ka tulevikus praeguses Ukraina rahastus kasutusel olevat süsteemi, millega liit katab välja antud laenude intressikulud rahastu kolmanda samba kaudu ise, või otsustab EL suurendada Ukrainale antavaid eelarvetoetuseid, mille abil maksab Ukraina ise intressid oma riigieelarvest. Läbipaistvuse huvides võib olla mõnevõrra eelistatum variant tasuda intressikulud kohe Ukraina reservi vahenditest.
Soovime nõukogule Ukraina reservi üle otsustamisel rolli, mis võimaldaks liikmesriikidel olla kursis Ukraina edusammudega reformide tegemisel ning toetada komisjoni nii tulemuspõhise kava väljatöötamisel kui poliitilise raamistiku kujundamisel. Samas peame oluliseks, et mitte üheski instrumendi rakendamise etapis ei oleks vajalik nõukogu ühehäälne toetus (piisaks kvalifitseeritud häälteenamusest) Ukraina reservi rakendusotsustele.
Lisaks Ukraina reservile on Ukrainal ettepaneku kohaselt juurdepääs ka GE instrumendi Euroopa samba rahastusele, et aidata riiki lähendada ELile ning osutada selle kaudu ka humanitaarabi. On väga oluline, et see võimalus instrumendi läbirääkimiste käigus säiliks, kuigi osad liikmesriigid seda ei toeta kartuses, et Ukraina vajadused võivad võtta suure osa teistele selle samba riikidele mõeldud vahenditest. Väljaspool GE instrumenti on komisjoni ettepaneku kohaselt võimalik Ukrainale täiendavat abi pakkuda veel Euroopa konkurentsivõime fondist, Euroopa horisondist, Euroopa ühendamise rahastust, AgoraEU programmist, ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest ning ELi eelarvest väljaspool asuvast Euroopa rahutagamisrahastust.
5.3 Peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruses oleks Euroopa Liidu laienemine esile toodud selge eesmärgina. Samuti peame oluliseks, et instrumendis oleks tugevamalt tagatud ühinemiseelse abi tingimuslikkus – riigid peavad järgima õigusriigi ja demokraatia põhimõtet ning kaitsma inimõigusi.
Selgitus: peame oluliseks ELi laienemist eeloleval eelarveperioodil. Selleks on vajalik ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide reformide edasine toetamine läbi tingimuspõhise rahastamise, et oleks tagatud õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja inimõiguste järgimine. ELi laienemine on välispoliitilisest vaatest uue eelarveperioodi üks olulisemaid teemasid ning poliitiliselt ja geostrateegiliselt hädavajalik. GE instrumendi rahastamisvahendis tuleks instrumentide ühendamisel säilitada ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) eesmärgid ja ambitsioon. ELi laienemine peaks olema selgelt sõnastatud GE instrumendi eesmärgina, mis on praegu määruse tekstist puudu, ning seda peab toetama piisav eelarvemaht, selge nähtavus, paindlik elluviimisreeglistik ning ulatuslikud tulemuspõhised kavad.
Ettepaneku kohaselt hakkab ühinemiseelse abi rakendamine toimuma GE instrumendi määruse alusel ja laienemisriikide toetus tuleb 43 miljardi euro suurusest Euroopa sambast. Toetus hakkab põhinema tulemuspõhistel kavadel, mille parameetrid sätestab komisjoni rakendusmäärus. Rahaeraldiste jaotus riikide ja valdkondade vahel ning reformikavade tingimused võetakse komisjoni ettepaneku alusel vastu komiteemenetluse korras, mida enamus liikmesriikidest, sealhulgas Eesti, peavad ebapiisavaks kaasatuseks ning vaja oleks nõukogu selgemat rolli näiteks tulemuspõhiste kavade puhul kaasa rääkimisel. Tulemuspõhiste kavade vastuvõtmisel toetame küll nõukogu rakendusotsuste kasutamist (otsustamine kvalifitseeritud häälteenamusega), kuna ELi laienemine on olemuslikult liikmesriikide juhitud protsess ning tulemuspõhine kava on üks olulisemaid alusdokumente ELi ja liitumisriigi vahel. Samas on komiteemenetlus seni osutunud ebasobilikuks formaadiks arutamaks programmide üle sisuliselt. Paljuski on sisulist arutelu takistanud ka komiteemenetluse virtuaalne formaat ning struktuur, kus ühe nn paketina kinnitatakse mitmeid kavasid. Seega on osutunud väga keeruliseks viia komisjoni ettepanekutesse sisse muudatusi. Halduskoormuse vaatest nõukogu rakendusotsuste kasutamine olulist mõju ei oma, kuna ka komiteemenetluse kord nõuab liikmesriikide kaasumist ning kavade hindamist.
Peamine erinevus võrreldes partnerriikidega teistes sammastes on see, et laienemisriigid (ja ka idapartnerid) hakkavad toetust saama tulemuspõhiste kavade alusel. Toetame suuremat tingimuslikkust EL kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide reformipüüdluste toetamisel, et tuua riike lähemale ELi liikmesusele. Samas leiame, et tulemuspõhiseid kavasid tuleks kombineerida tehnilise toega ehk kandidaatriikidele tuleks pakkuda piisavat tehnilist abi ka olukorras, kus nad ei suuda reformikavasid täita, et vältida tagasilangust ja hoida neid Euroopa teel. Kui tagasilangus siiski toimub, peab EL hilisemal rakendamisel oma rahastuse kiiresti ümber suunama, sealhulgas toetades demokraatlikke riigiväliseid struktuure ning kodanikuühiskonda, näiteks nagu seda täna tehakse Gruusias. Eesti toetab poliitikast lähtuvate ELi toel antavate laenude (st odavate ja pika tähtajaga laenude, mille eesmärgiks samaaegselt toetada riigi fiskaalseisu ning suunata riiki ellu viima vajalikke reforme) kasutamist kandidaatriikide reformipüüdluste toetamiseks.
5.4 Toetame rahastuse suunamist Euroopa Liidu jaoks vahetu mõjuga piirkondadesse, milleks on eelkõige Euroopa Liidu naabrus ja Sahara-tagune Aafrika. Toetame komisjoni ettepanekus esile toodud piirkondade vahelist eelarvejaotust, mis prioriseerib nimetatud piirkonnad.
Selgitus: toetame ELi ressursside kasutust suuremal määral piirkondades, millel on vahetu mõju ELile, vältides seeläbi rahastuse kasutamist liialt laialt ning ebatõhusalt. GE instrument koondab ELi välistegevuse rahastuse kuueks sambaks, jagades sisemise arhitektuuri viieks geograafiliseks: 1) Euroopa; 2) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond; 3) Sahara-tagune Aafrika; 4) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond; 5) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond; ning üheks globaalseks sambaks. Eesti jaoks on oluline, et tulevases ELi pikaajalises eelarves oleks kaetud Eesti jaoks välispoliitiliselt tähtsad piirkonnad, eelkõige Euroopa naabrus ja Sahara-tagune Aafrika. Ettepanekus välja pakutud rahastuse geograafiline jaotus, mille põhjal suunatakse indikatiivselt ligi 75% Euroopa naabruskonda ja Sahara-tagusesse Aafrikasse, on meie jaoks sobiv ning on oluline, et sarnane jaotus säiliks ka edasiste läbirääkimiste käigus.
5.5 Euroopa Liidu toetus partnerriikidele instrumendist „Globaalne Euroopa“ peab ühe keskse eesmärgina lähtuma ka meie piirkondade ühise julgeoleku toetamisest. Seetõttu teeme ettepaneku lisada instrumendi ühiste eesmärkide hulka ka julgeolek. Toetame komisjoni ettepanekus võimalust rakendada partnerriikidele suunatud välisrahastuse puhul senisest tugevamat tingimuslikkust, mis on oluline näiteks tagasivõtualase koostöö parandamiseks.
Selgitus: ELi välistegevused ja ka järgmise perioodi ELi välisrahastusinstrumendi eelarve peavad tugevdama sidustust arengupoliitika ning ülejäänud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahel. Arvestades halvenenud julgeolekuolukorda nii Euroopas kui kaugemal, peab ELi välisrahastus toetama julgeolekut kui üht keskset eesmärki, hõlmates desinformatsiooni ja välise sekkumise vastast võitlust, ebaregulaarse rände tõkestamist, tagasipöördumiste toetamist ning rände algpõhjustega tegelemist, ent ka demokraatia, meediavabaduse ja kodanikuühiskonna tugevdamist. Määruse ettepanekus ei ole instrumendi üldiste eesmärkide all julgeolekut konkreetselt välja toodud, teeme ettepaneku selle lisamiseks. Partnerriikidega koostöös peaks kehtima tugevam tingimuslikkus, mis arvestab nende pühendumist neile põhimõtetele ja nende käitumist multilateraalses süsteemis. Näiteks on GE instrument sidunud varasemast selgemalt migratsiooni- ning välisrahastuspoliitika: vastavalt instrumendi ettepaneku artiklile 12 on võimalik peatada rahastus partnerriigile, kellel esineb märkimisväärseid puudujääke oma kodanike tagasivõtmise osas vastavalt viisareegleid käsitlevatele määrustele. Eesti toetab sellist tugevamat tingimuslikkust.
5.6 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu välisvahenditest toetatakse partnerriikides digi-, küber- ja hariduskoostööd, soolist võrdõiguslikkust, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi edendamist ning majandusarengut. Toetame komisjoni ettepanekus nende teemadega arvestamist.
Selgitus: nimetatud valdkonnad on Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi strateegia 2024-2030 väljatoodud prioriteetvaldkonnad ja nendesse panustamine on ka Eesti lisandväärtus ELi rahvusvahelise partnerluse pakkumises. Samuti leiame, et nimetatud valdkondadesse täiendav panustamine eristab ELi rahvusvahelise partnerluse pakkumist muudest konkureerivatest pakkumistest ning edendab Euroopa huvisid parimal viisil. Välja toodud valdkonnad on määruse tekstis meile sobival viisil kajastatud erieesmärkide all (II lisa). Toetame ka instrumendi üldisemat eesmärki, et 90% instrumendi kulutustest peab vastama OECD kehtestatud ODA kriteeriumitele ehk aitama täita ühiseid ametliku arengukoostöö kohustusi.
Globaalses kontekstis, kus demokraatia, õigusriik ja inimõiguste edendamine on üha kasvava surve all, on toetuse jätkamine nendes valdkondades hädavajalik. Välisrahastuse vahenditest tuleb tagada piisav toetus kodanikuühiskonna tugevdamiseks, õigusriigi ja õiguskaitse tagamiseks partnerriikides ning suurema tagasilanguse ärahoidmiseks inimõiguste kaitsel. Piisav rahastus nendele valdkondadele demonstreerib ELi järjepidevat pühendumust universaalsetele väärtustele. Instrument peab toetama ELi väärtuspõhise poliitika elluviimise narratiivi ning aitama mõjutada rahvusvahelise väärtusruumi kujundamist ja universaalsete inimõigusnormide hoidmist olukorras, kus seni kehtinud normatiivset raamistikku üritatakse jõuliselt vaidlustada. Toetame instrumendi rakendamisel eelnõus välja toodud inimõiguste põhist lähenemist, mis hõlmab kõiki inimõigusi, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivõigusi, ning nende kaitsmist. Kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate toetamine on eelnõu järgi tagatud ka ilma partnerriikide valitsuste nõusolekuta, eriti kriisiolukordades või seal, kus esineb tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Toetame ka liidu kohustust tegutseda kiiresti olukordades, kus inimõigused, demokraatia või põhivabadused on EL partnerriikides otseselt ohustatud, ning komisjonile antud pädevust sellistes olukordades vastu võtta viivitamatult kohaldatavaid rakendusakte.
5.7 Toetame ettepaneku eesmärki suurendada Euroopa Liidu koostöö sidusust ja kasutada välistegevuses rohkem Euroopa tiimi lähenemist. Peame oluliseks, et instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatavate arengukoostöö programmide koostamise ning rakendamise protsessi oleksid kaasatud kõik huvitatud Euroopa Liidu liikmesriigid.
Selgitus: toetame eelnõus välja toodud eesmärki suurendada ELi koostöö sidusust kasutades rohkem Euroopa tiimi (Team Europe) lähenemist. Tegemist on lähenemisega välistegevuses, mille eesmärk on koondada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja nende arengukoostöö asutuste jõupingutused ühiste eesmärkide saavutamiseks kolmandates riikides. Toetame ka tugevamat välistegevuste koordinatsiooni komisjoni, EEASi ja liikmesriikide vahel, et vähendada võimalikku dubleerimist, kasutada ressursse efektiivsemalt ja suurendada ELi nähtavust partnerriikides. GE instrumendi programmeeritud osa rakendatakse partnerriikides tegevuskavade alusel, mille rakendamisel on oluline roll ELi delegatsioonide võrgustikul, kes kaasab koostöösse huvitatud liikmesriike. Eesti huvides on, et arengukoostöö programmide koostamise ning rakendamise protsessis oleksid konsultatsioonidesse kaasatud ka liikmesriigid, kes sooviksid teatud projektides osaleda, aga kellel pole kohapeal saatkondi. Liikmesriikide ja nende rakendusasutuste võimekused ja võimalused on erinevad, aga samal ajal on riikidel ka erinevad vajalikud ja üksteist täiendavad kogemused ja teadmised, mida tuleks arvestada ja tõhusamalt mobiliseerida. Näiteks on Eesti, nagu teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide puhul oluline rõhutada üleminekukogemusi. Lisaks on Eestil üha suurem võimekus infotehnoloogia ja kübervaldkonnas, sh tehisaru, andmed ja digipädevused, ning haridusvaldkonnas, mida saaks partnerriikidega koostöös kasutada.
5.8 Toetame strateegia „Global Gateway“ eesmärkide saavutamist instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamise kaudu. Peame oluliseks, et Euroopa ettevõtetele, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele loodaks selged võimalused instrumendi raames ellu viidavates strateegia „Global Gateway“ projektides osalemiseks.
Selgitus: Global Gateway on liidu välisinvesteeringute strateegia kestliku arengu eesmärkide edendamiseks koos partnerriikidega. See on üks liidu majandusalase välispoliitika tugisammastest ning selle eesmärk on soodustada turvalise ja kvaliteetse taristu arendamist partnerriikides, tugevdades selle kaudu sidemeid liidu ja partnerriikide vahel, ning toetada samal ajal ELi strateegilisi ja majanduslikke huve taristukoridoride ja nendega seotud väärtusahelate loomisel. Strateegia aitab võimendada investeeringuid turvalisse taristusse fookusega digiüleminekul, kliimal ja energial, transpordil, tervishoiul ning haridusel ja teadusuuringutel. Global Gateway on ka väärtuspõhine pakkumine, mis edendab rangeid sotsiaalseid, keskkonna-, juhtimis- ja finantsstandardeid ning toetab demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. Eestile on Global Gateway strateegia rakendamisel eriti olulised digikoostöö, hariduse ja oskuste arendamisega seotud tegevused14.
Strateegia edukaks rakendamiseks oleks vaja, et kõik Euroopa ettevõtted, sealhulgas väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted oleksid kaasatud ning seda tuleks sätestada ka uues määruses. Majanduse seisukohalt peame oluliseks ettevõtluse ja innovatsiooni sidumist arengukoostööga läbi Global Gateway strateegia. ELi rolli tugevdamiseks ülemaailmse tegutsejana peab Global Gateway võimaldama igal liikmesriigil osaleda oma tugevuste ja ekspertiisiga. Eesti puhul tähendaks see enamasti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamist. Nende roll ei ole praeguste komisjoni plaanide alusel piisavalt selgelt defineeritud.
Toetame ettepaneku seletuskirjas toodud üldisemat eesmärki saavutada suurem sünergia teiste ELi programmide alusel võetavate meetmetega, eelkõige Euroopa Konkurentsivõime Fondiga.
5.9 Peame vajalikuks partnerriikide kestliku arengu terviklikku toetamist, sealhulgas on digitaristu rajamise kõrval oluline tagada toimivate digitaalsete teenuste rakendamine. Oluline on tagada, et Euroopa Liidu projektid arvestaksid kohaliku kontekstiga ja sisaldaksid algusest peale digiriigi võimaluste, küberjulgeoleku ja digiturvalisuse komponente.
Selgitus: peame oluliseks, et GE instrument toetaks juba olemasolevaid mehhanisme, näiteks Global Gateway strateegia elluviimist. ELi välisrahastuse kasutamine peab olema strateegiline, läbimõeldud ja väärtuspõhine, et tagada partnerriikides usaldusväärne, turvaline ja toimiv digitaristu, mis toetab jätkusuutlikku arengut ja tugevdab ELi mainet usaldusväärse partnerina. ELil peaks olema konkreetne visioon sellest, kuidas partnerriikide kestlikku arengut toetada läbivalt alates taristuprojektidest, kuni toimivate digiteenuste rakendamiseni: ei piisa ainult taristu rajamisest, millele pakub toote või teenuse oma tingimustega mõni ELi konkurent ja millel digiteenused ei toimi, mõjutades sellega ka ELi mainet. Selleks, et luua ha aidata ellu viia pädevaid projekte vastavalt asukohariigi vajadustele, oleks vaja tõsta ka ELi välisteenistuse digi- ja küberkompetentsi ning samal ajal toetada ELi-siseseid mehhanisme, mis tagaks läbi Euroopa tiimi lähenemise ELi ettevõtete kaasamise projektidesse.
Digitaliseerimise kontekstis, sealhulgas konkurentsivõime ja kestliku arengu tagamiseks, tuleb arvestada, et iga digiprojekti algfaasis tuleb rakendada ka baastasemel küberjulgeoleku komponent, mis vastab EL küberturvalisuse nõuetele. Turvaline ja kvaliteetne digitaristu ja digiteenused, kvaliteetsed andmed ning digipädevused on kriitilise tähtsusega, eriti kontekstist kus küberohud on üldisemast digitaliseeritusest, tehnoloogia arengust, tehisaru tööriistade kasutuselevõtust ning globaalsetest konfliktidest tulenevalt kasvamas.
5.10 Peame oluliseks, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ eelarves vahemikuks 2028–2034 humanitaarabi meetmeteks indikatiivselt eraldatud vahendite mahtu selle aja kestel ei vähendataks ning et neid vahendeid kasutataks üksnes instrumendi humanitaarabi meetmete rakendamiseks.
Selgitus: humanitaarabi on oma olemuselt ja kasutuselt erinev arengukoostööst. Humanitaarabi antakse vajaduspõhiselt otse abivajajatele. Humanitaarabi lähtub neljast aluspõhimõttest: inimlikkus, erapooletus, sõltumatus, neutraalsus. Peame oluliseks, et humanitaarabi jääks vajaduspõhiseks ja oleks juhitud humanitaarabi andmise põhimõtetest ka instrumentide ühendamisel Globaalse Euroopa instrumendi raames. Humanitaarabi vajaduste ja nendega tegelemiseks vajamineva rahastuse vaheline lõhe on aastatega suurenenud. Peamiselt USA rahastuse vähenemisega on EList saanud maailma suurim humanitaardoonor. See annab ELile tugeva globaalse rolli, aga ka vastutuse. Kuigi GE instrument näeb ette humanitaarabi vahendite enam kui kahekordistumise (indikatiivselt ette nähtud 25 miljardit eurot), on hinnatud, et humanitaarabi vajadused globaalselt on oluliselt suuremad. Juba 2025. aastal on vajadused ligi 29 miljardit USD (ligikaudu 25 miljardit eurot). Humanitaarabi jagamise kord jääks ka instrumentide ühendamisel samaks ehk humanitaarabi poliitika elluviimine jätkuks vastavalt 1996. aastal vastu võetud humanitaarabi regulatsioonile, milles sätestatakse ELi humanitaarabi andmise kord. Samas on liikmesriigid tõstatanud mure, mida Eesti jagab, et nimetatud 25 miljardit eurot ei ole kaitstud ning teoorias saaks seda ka muudeks instrumendi eesmärkideks kasutada. Arvestades humanitaarabi rahastuse keerulist olukorda ja ELi globaalset rolli, peame oluliseks, et humanitaarabiks ette nähtud vahendeid ei kasutataks instrumendi alt tehtavateks muudeks tegevusteks.
5.11 Pooldame horisontaalse eesmärgina instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditega kliimamuutuste mõjude leevendamise ja mõjudega kohanemise, taastuvenergia ja ringmajanduse edendamise, bioloogilise mitmekesisuse ning keskkonnakaitse toetamist partnerriikides. Samuti toetame puhtamale majandusele üleminekuks vajalike kriitilise tähtsusega toormete tarneahelate tugevdamist ja varustuskindluse suurendamist.
Selgitus: GE instrumendi puhul on seatud horisontaalne eesmärk, et vähemalt 30% selle vahenditest peavad toetama kliimaeesmärke. Peame seda oluliseks globaalsete eesmärkide elluviimiseks ja saame seda toetada. Aastal 2024 ületas maailma keskmine temperatuur esmakordselt 1,5 °C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Aastad 2015-2024 on olnud kümme kõige soojemat aastat ajaloos. Inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside rekordtasemed põhjustavad üha äärmuslikumaid ilmastikunähtusi, merevee taseme tõusu ja jää sulamist kogu maailmas. Tänavusel ÜRO kliimakonverentsil COP30 üks põhijäreldusi on olnud see, et kuigi Pariisi kliimaleping on päriselt toimima hakanud ning 2035. aastaks peaks riiklike kliimakavade järgi globaalsed heitkogused vähenema 12% (võrreldes 2019. aastaga), siis Pariisi leppe 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks jääb sellest siiski puudu. Teadlaste hinnangul tundub lähiaastatel 1,5 kraadi ületamine siiski vältimatu. Seega on kliimamuutuste mõjude leevendamiseks vaja kiiret ja ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. EL on ülemaailmse kliimapoliitika eestvedaja, olles võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra aastaks 2030 (võrreldes 1990. aasta tasemega) ja saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. Kuna globaalne kliima on omavahel seotud süsteem, on ELi huvides kliimamuutuste leevendamine kõikjal maailmas. Globaalse Euroopa instrumendi kaudu kliimarahastuse suunamine kolmandatele riikidele aitab viia ellu üleilmset ambitsioonikat kliimapoliitikat. Kliimakoostöö rahastus aitab kolmandates riikides võtta kasutusele taastuvenergiat, ehitada uut taristut ning edendada jätkusuutlikku põllumajandust. Lisaks toetab see ELi ettevõtete tegevust, kes saavad pakkuda kolmandatele riikidele Euroopa tehnoloogilisi lahendusi. Kliimamuutuste ulatust arvestades aitab valdkonna rahastamine ja toetamine edendada ka ELi välispoliitikat muudes valdkondades.
Eesti jaoks on olulised ka kriitilise tähtsusega toorainete väärtus- ja tarneahelate tugevdamine ning primaarsete ressursside ja nendest toodetud materjalide kestlikku hankimist, töötlemist ja ringlusse võtmist toetavad tegevused. Kriitilise tähtsusega toormete turul on toimunud arengud, mis võivad muuta seniseid rõhuasetusi. Vastavate tarneahelate tugevdamine aitaks tagada ja suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet ning vähendada sõltuvust teatud riikidest. Arvestades Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse ((EL) 2024/1252) strateegilist tähtsust ja Eestis paiknevat haruldaste muldmetallide ja püsimagnetite tehase asukohta, on meil tugev lähtepositsioon pakkuda konkreetseid ja praktilisi lahendusi.
5.12 Peame oluliseks, et instrumendis oleks välisrahastuspoliitika kujundamisel ja juhtimisel praegusest ettepanekust tugevamalt tagatud Euroopa välisteenistuse ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja roll, sealhulgas näiteks iga-aastase poliitikaarutelu kaudu nõukogus.
Selgitus: Eesti huvides on EL, mis on välispoliitiliselt tugev ja oma sõnumites ühtne. Euroopa välisteenistusel ja seda juhtival ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal peab seega olema ka selgelt defineeritud roll ELi välispoliitika tööriistade juhtimisel ja kasutamisel. EEASi ja kõrge esindaja rolli välisrahastusinstrumentide ja programmeerimise juures sätestab artikkel 9 nõukogu otsuses 2010/427. Artikkel näeb ette, et EEAS ja kõrge esindaja peavad tagama ELi välistegevuse koherentsuse, tuues eraldi välja sh ka EEASi ja kõrge esindaja koordineeriva rolli välisrahastusinstrumentide rakendamisel. Nimetatud artiklit refereerib ka GE instrumendi määruse artikkel 32, kuid ei tee viiteid, kuidas nõukogu otsuse 2010/427 artikkel 9 põhimõtteid praktikas rakendatakse. Eesti vaatest võiks välisasjade nõukogu kohtumisel kõrge esindaja juhtimisel olla keskne roll strateegiliste suundade kujundamisel, näiteks GE instrumendi rakendamise üle toimuvate iga-aastase poliitikaarutelu kaudu, mille põhjal kõrge esindaja teeb kokkuvõtted eelnevast programmiperioodist ja koostab soovitused järgmiseks perioodiks. Praegune ettepanek seda ette ei näe, aga leiame, et see tagaks ühtpidi nõukogu otsuse 2010/427 parema rakendamise ning suurendaks sealjuures ka nõukogu üldist rolli välisrahastust suunava poliitikaraami kujundamisel, võimaldades samas paindlikku reageerimist muutuvatele oludele. Peame vajalikuks kõrge esindaja poolt juhitud poliitikadebati mainimist määruse teksti artiklis 8, mis puudutab instrumendi poliitikaraamistikku.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit Eesti seisukohtadeks instrumendi „Globaalne Euroopa“ eelnõu kohta paluti Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, riiklikult sihtasutuselt ESTDEV ning arengukoostöö valdkonnas tegutsevatelt kolmanda sektori organisatsioonidelt. Tagasiside tuli Kultuuriministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning ESTDEVilt, kelle arvamust võeti seisukohtade kujundamisel arvesse.