Kiri


I LISA. Riikide ja territooriumide loetelu
I.A lisa. Euroopa
Laienemispiirkond ja idanaabrus
Armeenia
Aserbaidžaan
Bosnia ja Hertsegoviina
Gruusia
Island
Kosovo*
Montenegro
Albaania Vabariik
Moldova Vabariik
Põhja-Makedoonia Vabariik
Serbia Vabariik
Türgi Vabariik
Ukraina
Liit võib anda selles piirkonnas toetust ka Venemaa/Valgevene sõltumatule kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale täielikus kooskõlas liidu piiravate meetmetega.

Muud Euroopa riigid
Andorra Vürstiriik
Liechtensteini Vürstiriik
Monaco Vürstiriik
Norra Kuningriik
San Marino Vabariik
Šveitsi Konföderatsioon
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Vatikani Linnriik

I.B lisa. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond
Lõunanaabrus
Alžeeria
Egiptus
Iisrael
Jordaania
Liibanon
Liibüa
Maroko
Okupeeritud Palestiina alad
Süüria
Tuneesia

Muud riigid
Bahrein
Iraan
Iraak
Kuveit
Omaan
Katar
Saudi Araabia
Araabia Ühendemiraadid
Jeemen

I.C lisa. Sahara-tagune Aafrika
Angola
Benin
Botswana
Burkina Faso
Burundi
Cabo Verde
Kamerun
Kesk-Aafrika Vabariik
Tšaad
Komoorid
Kongo Vabariik
Côte d’Ivoire
Kongo Demokraatlik Vabariik
Djibouti
Ekvatoriaal-Guinea
Eritrea
Eswatini
Etioopia
Gabon
Gambia
Ghana
Guinea
Guinea-Bissau
Keenia
Lesotho
Libeeria
Madagaskar
Malawi
Mali
Mauritaania
Mauritius
Mosambiik
Namiibia
Niger
Nigeeria
Rwanda
São Tomé ja Príncipe
Senegal
Seišellid
Sierra Leone
Somaalia
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Sudaan
Sudaan
Tansaania
Togo
Uganda
Sambia
Zimbabwe

I.D lisa. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
Afganistan
Austraalia
Bangladesh
Brunei Darussalami Riik
Bhutan
Kambodža
Hiina Rahvavabariik
Cooki saared
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
Fidži
India
Indoneesia
Jaapan
Kasahstan
Kiribati
Kõrgõzstan
Laose Demokraatlik Rahvavabariik
Malaisia
Maldiivid
Marshalli Saared
Mikroneesia
Mongoolia
Myanmar
Nauru
Nepal
Uus-Meremaa
Niue
Pakistan
Belau
Paapua Uus-Guinea
Filipiinid
Samoa
Singapur
Saalomoni Saared
Lõuna-Korea
Sri Lanka
Taiwan1
Tadžikistan
Tai
Ida-Timor
Tonga
Türkmenistan
Tuvalu
Usbekistan
Vanuatu
Vietnam

I.E lisa. Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond
Antigua ja Barbuda
Argentina
Bahama
Barbados
Belize
Boliivia
Brasiilia
Kanada
Tšiili
Colombia
Costa Rica
Kuuba
Dominica
Dominikaani Vabariik
Ecuador
El Salvador
Grenada
Guatemala
Guyana
Haiti
Honduras
Jamaica
Mehhiko
Nicaragua
Panama
Paraguay
Peruu
Saint Kitts ja Nevis
Saint Lucia
Saint Vincent ja Grenadiinid
Suriname
Trinidad ja Tobago
Ameerika Ühendriigid
Uruguay
Venezuela

II LISA. Erieesmärgid
II.A lisa. Euroopa
(1) Valmistada kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ette ühinemiseks liiduga:
a) toetada laienemisprotsessi, kiirendades nende riikide vastavusseviimist liidu väärtuste, õigusaktide, eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega (acquis) – selleks võetakse tulevast liidu liikmesust silmas pidades vastu ja rakendatakse reforme ning tegeletakse järkjärgulise integreerumisega; 
b) tugevdada kooskõlas laienemispoliitika raamistikuga laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, majanduslikke kriteeriume, avaliku halduse reformi, sõltumatut ja tõhusat kohtusüsteemi, põhiõigusi, riigihankeid, statistikat ja finantskontrolli, õiglust, vabadust ja julgeolekut;
c) toetada võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, tugevdada tõhusalt rände haldamist, võidelda ebaseadusliku rände vastu, toetada viisapoliitika kooskõlastamist ja tõhusat piirihaldust ning valmistada vajaduse korral ette Schengeni alaga ühinemist;
d) edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja järkjärgulist integreerumist liidu ühtsele turule, mis toob kaasa heanaaberlikumad suhted ja positiivse suhtumise liiduga integreerumisse ning vähendab toetusesaajate ja liidu strateegilist sõltuvust;
e) kiirendada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide sotsiaal-majanduslikku lähendamist liidule ja nende õigusnormide lähendamist liidu õigusnormidele, samuti nende riikide üleminekut majandusele, mis suudab vastu pidada konkurentsisurvele liidu ühtsel turul, eelkõige suuremate kauba- ja investeeringuvoogude ning vastupidavate ja kestlike väärtusahelate kaudu, mis pakuvad inimväärseid töökohti, ning digitaalsele ja tehisintellektipõhisele majandusele ülemineku kaudu; 
f) kiirendada kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide standardite vastavusseviimist liidu kliima- ja keskkonnastandarditega ning toetada nende standardite rakendamist; 
g) tõhustada toetust saavates riikides avalikku haldust, suurendada kohalikku suutlikkust ja investeerida haldustöötajatesse; toetada läbipaistvust, vastutust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõigil tasanditel, sealhulgas ennetades korruptsiooni ning tugevdades avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonna osalejate vahelist koostööd; täiustada ühinemist silmas pidades riiklikke kontrollisüsteeme, sealhulgas seoses avaliku sektori vahendite jaotamise ja neile juurdepääsu jälgimise ja uurimisega, aga ka avaliku sektori finantsjuhtimise, riigihangete ja riigiabi kontrolli valdkonnas; 
h) toetada territoriaalset ühtekuuluvust ning maismaa- ja merepiiri ülest koostööd, keskendudes määruses (EL) 2024/1679 määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) transpordiühendustele naaberriikidega, samuti põllumajandust ja maaelu arengut;
i) liikuda selle poole, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid juhinduvad täielikult liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning peavad kinni liidu piiravatest meetmetest; 
j) suurendada strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust, kandmaks hoolt selle eest, et üldsus toetab ja mõistab liidu väärtusi ning võimalikust liidu liikmesusest tulenevaid hüvesid ja kohustusi, ning tegeleda samal ajal välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning desinformatsiooni probleemidega.
(2) Sõlmida liidu partnerite, sealhulgas kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega vastastikku kasulikke partnerlusi, edendada liidu strateegilisi huve ja liidu väärtusi ning panustada rahumeelsesse, stabiilsesse, tugevasse ja ühtsesse Euroopasse:
a) edendada tugevdatud partnerlust liidu ja Euroopa partnerriikide vahel ning partnerriikide seas; 
b) toetada assotsieerimislepingute või muude olemasolevate ja tulevaste lepingute rakendamist, et aidata sõlmida ja rakendada laiaulatuslikke partnerlusi, sealhulgas andes rahalist toetust asjaomastes tulemuspõhistes kavades sätestatud tulemuste saavutamise alusel;
c) tugevdada õigusriigi põhimõtet, sealhulgas korruptsiooni ennetamist ja tõkestamist, ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, võideldes diskrimineerimise vastu, edendades soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu ning ennetades ja tõkestades naistevastast vägivalda ja perevägivalda; hõlbustada õigusalast koostööd, edendada laste õigusi ning puuetega inimeste õigusi ja ligipääsu, tugevdada kuriteoohvrite õigusi ning aidata tugevdada demokraatiat ja poliitilist stabiilsust;
d) edendada heanaaberlikke suhteid, lepitamist ja vaidluste lahendamist ning rahu, stabiilsust ja julgeolekut;
e) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida; toetada rahu, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
f) suurendada stabiilsust ja julgeolekut; tõhustada koostööd kohtu- ja õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise ja rahapesu, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse, küberohtude, karistamatuse ja korruptsiooni vastu;
g) edendada piirkondlikku majanduskoostööd ja vajaduse korral ka positiivset suhtumist liiduga integreerumisse ning vähendada liidu ja partnerriikide strateegilist sõltuvust, sealhulgas energeetika, kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite ning terviseturbe valdkonnas;
h) toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, erasektori kaasamist, kaubandust ja investeeringuid olulisse taristusse ning teadusuuringuid ja innovatsiooni; edendada digipööret, et avada ühiskondlikke ja majanduslikke võimalusi nii era- kui ka avalikus sektoris; edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti;
i) edendada piiriülest sotsiaalset ja kultuurilist kaasatust, säilitada ja edendada kultuuri- ja looduspärandit ning toetada kultuuri- ja loomesektoreid ja -majandust ning sporti;
j) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
k) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise;
l) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
m) arendada digimajandust ja -ühiskonda, eeskätt toetades turvalise ja usaldusväärse digitaristu kasutuselevõttu, arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, toetades tehisintellektitehaste rajamist ja tehisintellekti kujundamist, et kaitsta demokraatlikke väärtusi ja kultuurilist mitmekesisust, edendada asjakohast avalikku digitaristut ja e-valitsuse lahendusi, nagu eraelu puutumatust kaitsvad digiidentiteedi raamistikud, ning suurendada suutlikkust küberturvalisuse ja küberkaitse valdkonnas;
n) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis; edendada liidu väärtusahela integreerimist;
o) tugevdada keskkonnakaitset, suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet, kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele, elurikkust arvesse võtvale ja kestlikule rohelisele, sinisele ja ringmajandusele ning tugevdada võitlust keskkonnakuritegude vastu; 
p) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja kaasatust, pöörates erilist tähelepanu naistele, lastele ja noortele, sealhulgas ennetada ajude äravoolu, toetada haavatavaid kogukondi, edendada võrdõiguslikkust, kultuurilist kaasatust, kvaliteetset haridust, koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist ning toetada tööhõivepoliitikat, töötajate õigusi ja tõhusaid sotsiaalkaitsesüsteeme; 
q) tugevdada hästi hallatud ja turvalise rände ja liikuvuse alaseid partnerlusi ning juhul, kui see on asjakohane, ja eeldusel, et hästi hallatud ja turvalise liikuvuse tingimused on olemas, arendada ja toetada olemasoleva viisavabaduse rakendamist, viisanõude kaotamise dialooge ning kahepoolseid või piirkondlikke lepinguid ja kokkuleppeid partnerriikidega; 
r) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning edendada hariduse, kultuuri, spordi, teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd ning inimeste vastastikku kasulikku liikuvust;
s) suurendada kodanikuühiskonna mõjuvõimu ja kodanikuühiskonna suutlikkust jälgida reformide rakendamist, toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa keskkonna loomist, edendada ja tugevdada vaba ja sõltumatu meedia mitmekesisust, sõltumatust ja professionaalsust ning suurendada digi- ja meediapädevust; 
t) aidata leevendada probleeme, mida põhjustavad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja katsed destabiliseerida partnerriike, võidelda desinformatsiooni, hübriidohtude ning välisriigist (eelkõige Venemaalt) lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu, mis on suunatud partnerriikide suveräänsuse, demokraatlike protsesside ja institutsioonide ning liidu ja selle väärtuste vastu;
u) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
(3) Toetada Ukrainat Venemaa agressioonisõja tagajärgede kontekstis:
a) aidata säilitada Ukraina makrotasandi finantsstabiilsus ning leevendada Ukraina välis- ja siserahastamise piiranguid, et tagada Ukraina riigi jätkuv toimimine;
b) toetada Ukraina taastumist, ülesehitamist ja moderniseerimist liikumisel liiduga ühinemise poole, tegeledes Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja sotsiaalsete, majanduslike, julgeoleku- ja keskkonnaalaste tagajärgedega ning aidates taastada elutähtsat taristut, sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristut, panustades seeläbi sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, vastupanuvõimesse ning vaba ja kultuuriliselt elujõulise Ukraina ühiskonna sõjajärgsesse taastumisse, sealhulgas toetades kultuuri ja kultuuripärandit ning luues sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused riigisiseste põgenike ja ajutise kaitse all olevate isikute naasmiseks Ukrainasse, kui olukord seda võimaldab, ning taasintegreerida veteranid;
c) toetada Venemaa agressioonisõja kontekstis tehtavaid vastutusele võtmise alaseid jõupingutusi, sealhulgas anda abi Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude, eeskätt agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning üleminekuperioodi õigusemõistmise ja vastutusmehhanismide jaoks, sealhulgas Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu tööks.

II.B lisa. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond
(1) Tõhustada piirkonna ja riigi tasandi strateegilisi partnerlusi:
a) süvendada partnerlusi Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonnaga, tugevdades poliitilist pühendumist, et tagada Vahemere piirkonnas ühine rahu, jõukuse ja stabiilsuse ala;
b) arendada liidu mõjuvõimule ja kohalikule isevastutusele tuginevaid vastastikku kasulikke kohandatud partnerlusi, sealhulgas ametlike kahepoolsete lepingute ning kahepoolsete ja piirkondlike dialoogide kaudu, edendada liidu strateegilisi huve ja liidu väärtusi;
c) toetada I lisas loetletud lõunanaabruse riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute või muude olemasolevate ja tulevaste lepingute ning ühiselt kokkulepitud dokumentide rakendamist;
d) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
(2) Tugevdada rahu, julgeolekut, vastupanuvõimet, ülesehitamist ja valmisolekut:
a) toetada ja edendada rahu, stabiilsust, julgeolekut, kriisidele reageerimist, konfliktide ennetamist, stabiliseerimist, rahuvahendamist, poliitilist üleminekut ja lepitamist;
b) toetada sotsiaal-majandusliku taastumise, rehabilitatsiooni ja konfliktijärgse ülesehitamisega seotud vajaduste rahuldamist;
c) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise;
d) toetada julgeolekut ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas terviseturvet, meresõidu turvalisust, võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning küberturvalisuse ja -suutlikkuse suurendamist;
e) tõhustada koostööd võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise ja rahapesu, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse, hübriid- ja küberohtude, karistamatuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;
f) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(3) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi, head valitsemistava, inimarengut ja inimestevahelisi suhteid:
a) tugevdada avaliku sektori asutusi ja majanduslikke/demokraatlikke juhtimissüsteeme, sealhulgas järelevalve, täitmise tagamise ning korruptsiooni ja välissekkumise ennetamise ja tõkestamise kaudu; edendada riigi rahanduse tõhusust, läbipaistvust ja vastutust;
b) kaitsta kodanikuühiskonna, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ning sõltumatu meedia tegutsemisruumi; toetada võitlust välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu ning kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust kaitsta inimõigusi, sealhulgas kaitsta riiklikke inimõiguste asutusi;
c) kaitsta ja edendada inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, laste ja puuetega inimeste õigusi ning võitlust lapstööjõu kasutamise ja mis tahes alusel diskrimineerimise vastu;
d) parandada hariduse ja tervishoiuteenuste kvaliteeti ja vajadustele vastavust ning tervishoiutoodete kättesaadavust ja sotsiaalkaitsesüsteemide ligipääsetavust; edendada üldist tervisekindlustust;
e) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
f) suurendada noorte mõjuvõimu, luua inimväärseid töökohti, toetada ühise haridusruumi loomist ning ühendada oskused, kutseharidus ja -õpe, kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon;
g) edendada kultuuri, meedia, spordi ja turismi kaudu vastastikust mõistmist;
h) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli, kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ja liikuvust ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas.
(4) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, kaubandust ja investeeringuid olulisse taristusse:
a) toetada liidu kaubanduspoliitikat ning kaubandus- ja investeerimislepinguid ja nende rakendamist;
b) luua tingimused ELi ettevõtjate osalemiseks piirkondlikel turgudel, kaotades tõkked ja vähendades riske regulatiivsete muudatuste toetamise kaudu;
c) edendada äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni ning kohalikke ja piirkondlikke kestlikke väärtusahelaid ja mitmekesistamist;
d) suurendada piirkonnas kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite tootmise ja eksportimise suutlikkust;
e) edendada digipööret, et avada ühiskondlikke ja majanduslikke võimalusi nii era- kui ka avalikus sektoris; arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, et toetada peamiste majandussektorite ja elutähtsate sektorite edasist arengut; arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, sealhulgas toetades tehisintellekti innovatsiooni ökosüsteeme; toetada meetmeid, mille eesmärk on kaotada digilõhe ning tagada kättesaadavad, taskukohased, kaasavad ja turvalised digitaalse ühenduvuse lahendused;
f) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
g) tugevdada kestlikku maantee- ja meretransporti ja sadamaid; edendada arukat ja kestlikku liikuvust, toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
h) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada liidu väärtusahela integreerimist partnerriikide vastupidavate puhta tehnoloogia tööstusahelatega;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ja stabiilsust ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele.
(5) Edendada heas seisundis ökosüsteeme ja tegeleda kliimamuutustega:
a) suurendada kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise suutlikkust; aidata edendada kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi investeeringuid;
b) arendada kestlikku rohelist ja sinist majandust; toetada üleminekut vähese heitega, ressursitõhusatele ja ringluspõhistele majandusmudelitele ning edendada kestlike tootmis- ja väärtusahelate arengut, toetades saastevaba vesiniku projekte;
c) tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ja säilitamine ning ökosüsteemide, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide taastamine ja kestlik majandamine; edendada võitlust saaste vastu, elurikkuse säilitamist, kestlikku kalapüüki ja üleminekut kestlikele toidusüsteemidele, keskendudes vee, energia, toidu ja ökosüsteemide vahelisele seosele; edendada looduspõhiseid lahendusi, eelkõige kestliku taristu jaoks ning roheliste ja arukate linnade arendamiseks.
(6) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tõhustada muu hulgas ELi asutuste kaudu koostööd kõigis rände ja sundrände aspektides; tugevdada rände ja sundrände alaseid kohalikke ja rahvusvahelisi partnerlusi peamistel rändeteedel;
b) tugevdada kõiki rände- ja varjupaigaküsimuste käsitlemise aspekte; parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti; tugevdada võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas; tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
c) toetada seaduslikku rännet ja liikuvust ning tervikliku lähenemisviisi rakendamist seadusliku rände ja liikuvuse suhtes, sealhulgas vastastikku kasulike talendipartnerluste ja -vahetuste kaudu, austades seejuures liikmesriikide pädevust;
d) edendada rahvusvahelise kaitse ja toetuse andmist ning ümberasustamis- ja muude võimaluste pakkumist pagulastele, rändajatele, riigisisestele põgenikele, vastuvõtvatele kogukondadele ja riikidele, kus elab märkimisväärne hulk pagulasi või põgenikke.

I.C lisa. Sahara-tagune Aafrika
(1) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, edendada ühenduvust, kaubandust ja inimväärseid töökohti:
a) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas tugevdada kestlikku ja ohutut maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, edendada arukat, kaasavat ja kestlikku liikuvust ning toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
b) tugevdada digi- ja kosmosemajandust, toetada meetmeid digilõhe kaotamiseks, arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, edendada inimkeskset e-valitsust, sealhulgas tänapäevaste andmehaldus- ja andmekaitsesüsteemide väljatöötamist turvaliste andmevoogude jaoks, arendada andme- ja tehisintellektipõhist majandust, sealhulgas toetades tehisintellekti innovatsiooni ökosüsteeme; toetada küberturvalisuse ja -suutlikkuse suurendamist;
c) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis; parandada energia kättesaadavust ja energiatõhusust;
d) edendada kaubandus-, äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni, tarneahelate mitmekesistamist ning kohalike ja piirkondlike kestlike väärtusahelate arengut;
e) toetada liidu kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid ning nende rakendamist;
f) suurendada piirkonna suutlikkust kestlikult toota ja eksportida kriitilise tähtsusega tooraineid ja sisendeid;
g) edendada erasektori arengut ja parandada ettevõtluskeskkonda, et meelitada ligi investeeringuid ja soodustada inimväärsete töökohtade loomist;
h) edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti ning teadusuuringuid ja innovatsiooni;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
j) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks.
(2) Võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja elurikkust:
a) toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, katastroofideks valmisolekut ja riskide vähendamist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele riikidele, nagu vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid;
b) edendada saaste vältimist ja vähendamist, tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ja säilitamine ning ökosüsteemide, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide taastamine ja kestlik majandamine;
c) edendada looduspõhiseid lahendusi kestliku taristu ja kestlike linnade jaoks ning kestlikku rohelist, sinist ja ringmajandust, sealhulgas biomajandust;
d) toetada kestlikku ja vastupanuvõimelist põllumajandust, sealhulgas agrometsandust, kestlikku kalapüüki ja kestlikku vesiviljelust.
(3) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
b) tugevdada rände juhtimist ja haldamist, parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti, võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd ebaseaduslike rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas;
c) toetada ja edendada seaduslike rände- ja liikuvuskanalite kasutamist ning julgustada diasporaasid panustama päritoluriikide arengusse;
d) toetada varjupaigataotlejaid, pagulasi, riigisiseseid põgenikke ja kodakondsuseta isikuid ning neid vastuvõtvaid kogukondi ning edendada nende juurdepääsu kaitsele ja püsivatele lahendustele, sealhulgas vabatahtlikule repatrieerimisele, kohalikule integratsioonile, ümberasustamisele ja täiendavatele võimalustele.
(4) Edendada inimarengut ja soolist võrdõiguslikkust:
a) toetada hariduse, tervishoiuteenuste ja tervishoiutoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist ning toiduga ja toitumisalast kindlustatust ning edendada juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistele ja ohututele veevarustus-, kanalisatsiooni- ja jäätmeteenustele;
b) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset, üldist tervisekindlustust ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, kaitsta puuetega inimeste, noorte ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu;
d) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(5) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja head valitsemistava:
a) kaitsta ja edendada demokraatiat ja inimõigusi, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate kaitsmisele, kaitsta kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruumi ning toetada meediavabadust ja meedia mitmekesisust;
b) toetada õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, sealhulgas läbipaistvust, vastutust, institutsioonilist järelevalvet, õiguskaitset ja kodanikuühiskonda, ning ennetada ja tõkestada korruptsiooni ja ebaseaduslikku kauplemist, sealhulgas ebaseaduslikke rahavoogusid;
c) tugevdada inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate kaitsmisele;
d) edendada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte austamist.
(6) Edendada stabiilsust, rahu ja julgeolekut:
a) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
b) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, tehes õigusalast koostööd ning võideldes karistamatuse, organiseeritud kuritegevuse, küber- ja hübriidohtude, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
d) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(7) Tugevdada partnerlusi:
a) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, koostööd ja dialoogi ning piirkondlikke ja piirkondadevahelisi algatusi;
b) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni, Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega;
c) edendada kultuuridevahelist dialoogi ning koostöö-, mestimis-, liikuvus-, vahetus- ja juhtimisprogramme; edendada mis tahes vormis kultuurilise mitmekesisuse rolli ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
d) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
e) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
f) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.

II.D lisa. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond
(1) Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, inimväärseid töökohti ja digipööret:
a) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, edendada arukat ja kestlikku liikuvust ning toetada kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
b) edendada kaubandus-, äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks), erasektori arengut, õigusnormide lähendamist liidu standarditele, majandusintegratsiooni, tarneahelate mitmekesistamist ning kohalikke ja piirkondlikke kestlikke väärtusahelaid;
c) edendada piirkondlikku integratsiooni, piirkonnasisest kaubandust, ettevõtjate dialoogi ning ettevõtjate ja valitsuste vahelist dialoogi piirkonna ja piirkondadevahelisel tasandil;
d) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks;
e) edendada turvalist digi- ja kosmosemajandust, toetada meetmeid digilõhe kaotamiseks, arendada turvalisi ja usaldusväärseid digitaristuid, edendada inimkeskset e-valitsust, sealhulgas tänapäevaste andmehaldus- ja andmekaitsesüsteemide väljatöötamist turvaliste andmevoogude jaoks;
f) hõlbustada ja edendada investeerimist kriitilise tähtsusega toorainetesse ja sisenditesse, edendada kestlikku ja konkurentsivõimelist mineraalide kaevandamise ja töötlemise poliitikat;
g) toetada liidu kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid ning nende rakendamist;
h) tugevdada kaasavat ja õiglast üleminekut rohe- ja digimajandusele ning edendada e-valitsust ja e-teenuseid ning riigi rahanduse läbipaistvust ja tõhusust;
i) edendada oskuste arendamist ja inimväärseid töökohti ning teadusuuringuid ja innovatsiooni, toetada rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid ning äritavade ja inimõiguste järgimist;
j) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele.
(2) Võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta keskkonda ja elurikkust:
a) edendada keskkonna ja elurikkuse, sealhulgas veesüsteemide, maa, metsade ja ookeanide kaitset ja säilitamist, tagada loodusvarade kestlik majandamine ja taastamine ning saaste vähendamine;
b) edendada kestlikku rohelist, sinist ja ringmajandust, sealhulgas biomajandust, rohelisi ja arukaid linnu ning juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistele ja ohututele veevarustus-, kanalisatsiooni- ja jäätmeteenustele;
c) toetada koostööd keskkonnaprobleemide, kestlikule energiale ülemineku ja piirkonna energiavõrkude ühendamise valdkonnas ning parandada energia kättesaadavust, taastuvenergiat ja energiatõhusust; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis;
d) toetada piirkondlikke algatusi ja partnerriikide jõupingutusi ja kavasid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, katastroofideks valmisolekuks ja riskide vähendamiseks, et aidata neil täita oma kohustusi kliimamuutuste ja elurikkuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele;
e) tagada toiduga ja toitumisalane kindlustatus, kestlik ja vastupanuvõimeline põllumajandus ning kestlik kalapüük.
(3) Edendada inimarengut ja soolist võrdõiguslikkust:
a) toetada hariduse, tervishoiuteenuste, tervishoiutoodete ja toidu kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist;
b) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset, üldist tervisekindlustust ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, kaitsta puuetega inimeste ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda;
d) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(4) Tõhustada koostööd kõigis rände, liikuvuse ja sundrände aspektides:
a) tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega;
b) tugevdada kõiki rände juhtimise ja haldamise aspekte, parandada piirihaldust, sealhulgas reisidokumentide ja viisasüsteemide kvaliteeti, võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada koostööd ebaseaduslike rändajate turvalise, väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas;
c) toetada ja edendada seaduslike rände- ja liikuvuskanalite kasutamist ning julgustada diasporaasid panustama päritoluriikide arengusse;
d) toetada varjupaigataotlejaid, pagulasi, riigisiseseid põgenikke ja kodakondsuseta isikuid, eelkõige kõige haavatavamaid rändajaid, sealhulgas lapsi, ning neid vastuvõtvaid kogukondi ning edendada nende juurdepääsu kaitsele ja püsivatele lahendustele, sealhulgas vabatahtlikule repatrieerimisele, kohalikule integratsioonile, ümberasustamisele ja täiendavatele võimalustele.
(5) Edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja head valitsemistava:
a) toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava, läbipaistvust ja vastutust, kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, ennetada ja tõkestada korruptsiooni ja karistamatust ning toetada sõltumatuid, vastutustundlikke ja tõhusaid kohtusüsteeme;
b) tagada koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega, meediavabadus ning noorte mõjuvõimu suurendamine kõigis poliitikavaldkondades ja institutsioonilistes protsessides ning toetada seda;
c) edendada inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte austamist, pöörates erilist tähelepanu kõige suuremas ohus olevate inimeste kaitsmisele.
(6) Edendada stabiilsust, rahu ja julgeolekut:
a) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
b) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, tehes õigusalast koostööd ning võideldes küber- ja hübriidohtude, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku kauplemise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
d) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(7) Tugevdada partnerlusi:
a) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, koostööd ja dialoogi ning piirkondlikke ja piirkondadevahelisi algatusi;
b) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooniga;
c) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli ja kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
d) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
e) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
f) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.
II.E lisa. Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond
(1) Edendada õiglase rohe- ja digipöörde tegevuskava elluviimist kestliku arengu huvides:
a) arendada kohalikku lisaväärtust ning ELi ja asjaomast piirkonda hõlmavaid väärtusahelaid (sh puhta energia ning kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite valdkonnas), hoogustada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, edendada kestlike tootmis- ja väärtusahelate arengut, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning inimväärseid töökohti, kasutades majanduse mitmekesistamiseks Euroopa tehnoloogiat;
b) võimendada väärtuspõhiseid investeeringuid, et rahuldada taristuvajadusi kliimaneutraalses, vastupanuvõimelises ja loodushoidlikus majanduses, kus järgitakse rangeid keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisstandardeid;
c) arendada kestlikku rahandust rahvusvaheliste investorite ligimeelitamiseks ja edendada keskkonnahoidlikke investeeringuid;
d) edendada õiglast üleminekut kestlikule rohelisele, sinisele, digi- ja ringmajandusele, toetada süsinikuheite vähendamist ja ressursitõhusust põllumajanduse, transpordi, metsanduse ja energeetika valdkonnas ning soodustada samal ajal kliimamuutustega kohanemist;
e) toetada kestlikku, ohutut, turvalist ja vastupidavat taristut ja ühenduvust, sealhulgas maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti, ning kestlike transpordikütuste kasutuselevõttu;
f) suurendada piirkonnas kriitilise tähtsusega toorainete ja sisendite tootmise ja eksportimise suutlikkust rõhuasetusega kestlikkusel;
g) edendada saaste vähendamist, kaitsta, säilitada ja taastada ökosüsteeme, näiteks veesüsteeme, maad, metsi ja ookeane, ning tagada nende kestlik majandamine; arendada kestlikke toidusüsteeme, kestlikku kalapüüki ja looduspõhiseid lahendusi, võidelda metsade ja elurikkuse kadumise vastu;
h) edendada digipööret ja turvalist küberkerkset digitaalset ühenduvust, sealhulgas eesmärgiga vähendada digi- ja soolist lõhet, edendada kosmosemajandust, turvalisi ja ohutuid andmevooge ning kosmosepõhiste andmete kasutamist kooskõlas ELi standarditega;
i) toetada liidu konkurentsivõimet ning reageerida paindlikult majandusprobleemidele ja -võimalustele;
j) edendada õiglast üleminekut, kaasavaid ühiskondi ja võitlust kõigi ebavõrdsuse vormide vastu, parandada taskukohast ja võrdset juurdepääsu oskuste arendamisele ning üldist juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele;
k) edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiajulgeolekut; investeerida energiaühendustesse ja taastuvenergiasse; edendada puhta energia allikate kasutamist tööstuses ja transpordis.
(2) Rakendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ühist kaubandus- ja investeerimiskava:
a) parandada soodsama ettevõtlus- ja regulatiivse keskkonna kaudu kestlike investeeringute ja erasektori arengu tingimusi, edendada äri- ja investeerimisvõimalusi (sh Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks) ning õigusnormide lähendamist liidu standarditele;
b) hõlbustada kaubavahetust kooskõlas õigusaktidega, mis on seotud ELi rohelise kokkuleppega;
c) lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ühisettevõtete rajamist, samuti eksporti ja inimväärsete töökohtade loomist;
d) tagada kaubandus- ja assotsieerimislepingute rakendamine, sealhulgas tehnilise abi ja ettevõtjate kaasamise kaudu;
e) edendada liidu ühisraha kasutamist kauplemiseks, finantsteenuste osutamiseks ning asjaomases piirkonnas liiduga seotud investeeringute tegemiseks.
(3) Edendada õiglust, kodanike julgeolekut ja võitlust rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse, rahu ja julgeoleku saavutamisele:
a) toetada koostööd ja koordineerimist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja sellega kaasnevate rahavoogude vastase võitluse valdkonnas, luua sidemeid õigus- ja julgeolekuasutuste vahel, lähendades ja ühtlustades õigusriigi põhimõtteid ja vahendeid;
b) suurendada partnerriikide suutlikkust reageerida julgeoleku- ja küberohtude mõjule ning paremini kaitsta kodanikke ja kõige haavatavamaid;
c) suurendada partnerriikide suutlikkust tagada turvalised väärtusahelad ja logistika;
d) valmistuda olemasolevateks ja tekkivateks kriisiolukordadeks ning kriisijärgseteks olukordadeks ja neile tulemuslikult reageerida;
e) toetada rahu, rahuvahendamist, stabiilsust ja konfliktide ennetamist ning tugevdada ELi ja asjaomase piirkonna vahelist julgeoleku ja õiguse alast partnerlust;
f) suurendada stabiilsust ja julgeolekut, võideldes hübriid- ja küberohtude, karistamatuse, korruptsiooni, ebaseadusliku kauplemise, vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu;
g) aidata tõkestada liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.
(4) Edendada inimõigusi, inimarengut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet:
a) kaitsta ja edendada inimõigusi, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele, samuti demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, sealhulgas vastutust, ning ennetada ja tõkestada korruptsiooni, ka seoses organiseeritud kuritegevusega;
b) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi ja mõjuvõimu, ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, edendada noorte mõjuvõimu suurendamist kõigist poliitikavaldkondades ja institutsioonilistes protsessides;
c) kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ning toetada meediavabadust ja meedia mitmekesisust;
d) toetada hariduse, tervishoiuteenuste ja tervishoiutoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist ning toiduga ja toitumisalast kindlustatust, edendada juurdepääsu kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ohutule veevarustusele ja veetõhususele, kõigile kättesaadavatele kanalisatsiooniteenustele ja jäätmeteenustele, kaitsta puuetega inimeste ja laste õigusi ning võidelda lapstööjõu kasutamise vastu;
e) edendada sotsiaalset kaasatust, sotsiaalkaitset ja võitlust ebavõrdsuse vastu, keskendudes kõige haavatavamatele;
f) tõhustada rändealast koostööd, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ja inimeste liikuvuse valdkonnas;
g) panustada partnerriikide vastupanuvõimesse, toetada ja tugevdada meetmeid, mis käsitlevad humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seost, ebakindlusest tulenevaid probleeme, ülesehitusvajadusi ja maksebilansi kriise.
(5) Tugevdada partnerlusi:
a) edendada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vahelist partnerlust;
b) soodustada piirkondlikku ja piirkondadevahelist integratsiooni, ühenduvust ja koostööd;
c) edendada poliitilist dialoogi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooniga;
d) edendada kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi rolli ja kultuurilist mitmekesisust kõigis selle vormides ning tugevdada koostööd kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise valdkonnas;
e) soodustada ühistel huvidel põhinevate inimestevaheliste partnerluste loomist ning tugevdada oskuste arendamist hariduse, noorte, kultuuri, spordi ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtava koostöö kaudu;
f) tagada koostöö kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, tugevdada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi ning tõhustada nende tegutsemist oma volituste piires;
g) parandada partnerriikides strateegilise kommunikatsiooni abil teadlikkust, arusaamist ja arvamust Euroopa Liidust.

II.F lisa. Kogu maailm
(1) Edendada inimarengut:
a) ennetada ja tõkestada terviseohte, nagu pandeemiad ja antimikroobikumiresistentsus, tugevdada tervishoiusüsteeme ja tervisealast võrdsust, edendada üldist tervisekindlustust ning seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi;
b) toetada kaasavat, õiglast ja kvaliteetset haridust ja oskusi, sealhulgas üleilmsete algatuste ja teadusuuringute kaudu;
c) edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning vähendada ebavõrdsust;
d) kaitsta lapsi ja noori, suurendada noorte kaasatust ja mõjuvõimu ning suurendada puuetega inimeste mõjuvõimu;
e) suunata ja toetada rände ja sundrände juhtimise alase üleilmse tegevuskava elluviimist ning toetada seonduvate liidu kohustuste täitmist;
f) toetada kõigile inimväärse töö tagamist käsitleva üleilmse tegevuskava elluviimist, sealhulgas propageerides rahvusvahelisi tööstandardeid, ning edendada üldist sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust.
(2) Edendada õiglase rohe- ja digipöörde elluviimist kestliku jõukuse huvides:
a) kiirendada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele, vastupanuvõimelisele, kestlikule, rohelisele, sinisele ja ringmajandusele, sealhulgas toetades üleilmseid algatusi;
b) tugevdada üleilmset juhtimist ja teadmisi kliima, toidu ja põllumajanduse, keskkonna, loodusvarade ja ookeanide kohta, toetada üleilmseid avalikke hüvesid;
c) kiirendada kättesaadavate, taskukohaste, kaasavate, kestlike, ohutute ja turvaliste digitaalsete ühenduste, sealhulgas satelliitühenduse kasutuselevõttu ning edendada inimkeskset ja turvalist digimajandust ja üleilmset juhtimist;
d) edendada kestlikku rahandust, avaliku ja erasektori investeeringuid, kestlikke ja vastupidavaid väärtusahelaid ja vastutustundlikku ettevõtlust ning toetada liidu kaubanduspoliitikat ja majandusjulgeolekut mitmepoolses kontekstis.
(3) Edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet:
a) kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi, edendada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, kaitsta ja edendada kodanikuühiskonnale soodsat tegutsemisruumi, sealhulgas suurendades kogu maailmas inimõiguste kaitsjate ja nende võrgustike mõjuvõimu;
b) toetada demokraatiat, kaasa arvatud tulemuslikku esindatust ja osalemist, muu hulgas kasutades ELi valimisvaatlusmissioone;
c) tegeleda demokraatiat ähvardavate ohtudega, sealhulgas välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ja desinformatsiooniga, ning toetada vaba ja sõltumatut meediat;
d) toetada ja kaitsta õigusriigi põhimõtet ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvaheliste õigusmehhanismide ning läbipaistvus- ja vastutusmehhanismide kaudu;
e) tugevdada üleilmseid ja mitmepoolseid inimõiguste süsteeme ja protsesse.
(4) Edendada rahu, julgeolekut, stabiilsust ja kriisidele reageerimist:
a) toetada prognoosimise, konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise, rahuloome, vahendamise ja dialoogi kaudu rahu, stabiilsust ja konfliktide ennetamist;
b) tegeleda üleilmsete ohtudega, sealhulgas hübriid-, kosmose- ja küberohtudega, ning edendada meresõidu turvalisust ja lennundusjulgestust;
c) suurendada stabiilsust ja julgeolekut terrorismi, radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastaste mitmepoolsete algatuste ning ebaseadusliku kauplemise ja organiseeritud kuritegevuse vastase üleilmse koostöö kaudu;
d) leevendada keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaohte;
e) toetada üleilmseid algatusi, mille raames tegeletakse kliima- ja keskkonnariskidega, millel võib olla destabiliseeriv mõju rahule ja julgeolekule;
f) toetada üleilmseid algatusi, mille eesmärk on vähendada mineraalide ja muude loodusvarade kasutamist konfliktide rahastamiseks ning hoida ära sellega seotud inimõiguste rikkumisi ja riske tarneahelates.
(5) Tugevdada partnerlusi ja strateegilisi suhteid:
a) toetada mitmepoolsust ja mitmepoolseid kokkuleppeid ning osaleda üleilmsetes partnerlustes, sealhulgas toetada üleilmset majanduse juhtimise ja arendamise struktuuri;
b) toetada üleilmseid algatusi, millega võideldakse ebaseaduslike rahavoogude, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
c) tugevdada arengu huvides Euroopa ja partnerriikide kohalike ametiasutuste võrgustike ja liitude institutsioonilist ja tegevussuutlikkust;
d) suurendada suutlikkust ja säilitada partnerlused Euroopa ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, võrgustike, platvormide ja liitudega, et luua keskkond, mis soodustab kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegevust, sealhulgas liidus;
e) osaleda avalikus diplomaatias, et edendada dialoogi ja vastastikust mõistmist.


SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Ettepanek on tehtud mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 välistegevuse rubriigi kontekstis. Teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“1 on määratud kindlaks ELi välistegevuse peamised prioriteedid ja põhimõtted ELi eelarve raames, mis peaks olema lihtsam, täpsema fookusega, paindlikum ja mõjusam ning mis peaks aitama saavutada ELi prioriteete.
Rahvusvaheline olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning näib olevat palju vähem prognoositav ja stabiilne. Praeguse geopoliitilise ebastabiilsuse mõju ELile ja partnerriikidele kasvab, eelkõige Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja, Lähis-Ida konfliktide, USA administratsiooni välisabi andmise lõpetamise, kasvava pandeemiariski, kaubanduspingete ja tehnoloogiaalase konkurentsi tõttu. Need probleemid ja suurenev lõhe kestliku arengu eesmärkide saavutamisel 2030. aastaks eeldavad, et EL kohandaks oma välistegevuse rahastamist nii, et see teeniks paremini tema strateegilisi huve ning aitaks ohjata praegusi ja tulevasi kriise.
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21. Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab saavutada ELi välistegevuse eesmärke. Sellega edendatakse vastastikku kasulikku partnerlust partnerriikidega ning aidatakse samal ajal kaasa partnerriikide kestlikule arengule ja järgitakse liidu strateegilisi huve. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini tegeleda ka üleilmsete probleemidega.
Kavandatav instrument põhineb neljal juhtpõhimõttel, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva dokumendi eri osades.
• Välistegevuse rubriigi ülesehituse lihtsustamine, võttes kogu mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kasutusele ühe peamise ELi välistegevuse vahendi ja horisontaalse tulemusraamistiku määruse2,, mis hõlmab järelevalvet, aruandlust, hindamist ja teabevahetust.
• Tegevuse sidusus, mis hõlmab laiemat geograafilist spektrit, suuremat keskendumist sise- ja välisprogrammide sidususele, järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele ning tugevamat Euroopa tiimi lähenemisviisi.
• Instrumendi paindlikkus: säilitatakse mõned naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ paindlikkusmeetmed, sealhulgas selle üldreserv (puhver), finantspaindlikkus ja võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, ning suurendatakse paindlikkust eesmärkide vähendamise ja lihtsamate eelarveülekannete kaudu sammaste vahel ja nende piires, samuti mitmeaastaste finantsraamistike vahelist eelarve paindlikkust (struktuuri ja paindlikkuse kohta täpsemalt allpool).
• ELi meetmete mõju: tugevdatud töövahendid, mis võimaldavad koostada terviklikke pakette; ühtlustatud ja tõhusam tagatis- ja segarahastamisraamistik ning Euroopa huvide parem edendamine.
Liidu välistegevuse edasiseks lihtsustamiseks, selle sidususe suurendamiseks ja selle tulemuslikkuse tagamiseks on instrument „Globaalne Euroopa“ mitmesuguste poliitikavaldkondade, eelkõige laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabipoliitika teenistuses. Iga poliitikavaldkonna eripära säilitatakse ja seda edendatakse väga erinevate vahendite abil. Selle ettepanekuga jätkab EL ühinemiseelsete eesmärkide saavutamist, partnerriikidega suhtlemist, sealhulgas keerulistes oludes, ja humanitaarabi andmist. Kavandatav instrument hõlmab ka suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu, ning selle abil toetatakse kestlikku arengut, edendatakse inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja ELi mitmepoolset tegevust, võideldakse ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutuste ebastabiilsuse algpõhjustega ning kaitstakse keskkonda. Instrumendi üldeesmärke on üksikasjalikult kirjeldatud kavandatava määruse artiklis 4 ning selle erieesmärke on täpsustatud ja põhjalikult selgitatud II lisas.
Tuginedes ühtteist varasemat määrust asendanud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ saadud kogemusele, kooskõlas teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ sätestatud prioriteetidega, ja nagu on järeldatud käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangus, hõlmab instrument „Globaalne Euroopa“ järgmist ja tugineb järgmisele:
• määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009;
• määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1449, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2025. aasta määrus (EL) 2025/535, millega luuakse Moldova Vabariigi reformi- ja kasvurahastu.
Arvestades vajaduste ulatust ja prognoosimatust, rahastatakse Ukrainale antavat ülesehitus- ja ühinemiseelset abi mahus, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääri (mitmeaastase finantsraamistiku manööverdamisruum), ning seda rakendatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Lisaks rahastatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames humanitaarabimeetmeid, mida rakendatakse kooskõlas humanitaarabi määrusega3. Lisaks võidakse maksebilansikriisis olevatele riikidele anda instrumendist „Globaalne Euroopa“ rahastatavat makromajanduslikku finantsabi. See instrument on välistegevuse rubriigi peamine vahend, mida täiendavad ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimine nõukogu otsuse (EL) 2021/17644 alusel ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve. Lisaks rakendatakse instrumenti kooskõlas horisontaalse tulemusraamistiku määrusega, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva seletuskirja 5. peatükis „Muu teave“.
Üleilmses kontekstis, kus liit seisab silmitsi suure geopoliitilise ja geomajandusliku konkurentsiga, mida iseloomustavad üleilmsed probleemid alates kliimamuutustest kuni pingeteni nappide ressursside ümber, jätkuv rändesurve või majandus- ja kaubandushäired, peab välistegevus liidu ja partnerite prioriteetide järgimiseks lisaks julgeolekuohtudele ja ebakindlusele pidevalt ja kiiresti reageerima uutele vajadustele ning tegutsema strateegiliste prioriteetide edendamiseks. Instrument on loodud selleks, et ühendada prognoositavuse vajadus vajadusega kiiresti kohaneda muutuva geopoliitilise kontekstiga.
Tagatakse meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus, tõhustades naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames kasutusele võetud geograafilisuse põhimõtet. Kavandatava instrumendi sisemine ülesehitus järgib seda põhimõtet ning koosneb viiest geograafilisest sambast ja üleilmsest sambast, millest igaüks koosneb programmiga hõlmatud ja programmivälisest komponendist. Instrumenti rakendatakse peamiselt viie geograafilise programmikomponendi kaudu, mida täiendavad programmivälised geograafilised komponendid. Üleilmne sammas keskendub üleilmsetele algatustele ja täiendab geograafilisi sambaid. Neid kuut sammast toetab uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud jaotamata reserv, et suurendada paindlikkust ja liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja kohandada oma partnerlust vastavalt uutele prioriteetidele, tuginedes Euroopa arengufondide ja naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames saadud kogemustele.
Välisrahastamisvahendite hiljutine hindamine (2014–2020 ja 2021–2027)5 kinnitas, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku välisrahastamisvahendid on sobivad ja täidavad oma eesmärke. Sellegipoolest märgiti, et muutuv geopoliitiline maastik on toonud esile ka mõned struktuursed puudused vahendite ülesehituses, eelkõige seoses paindlikkusega. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ hindamisel rõhutati, et see võiks veelgi paremini kaasa aidata integreeritud lähenemisviisile, mis tasakaalustab ELi huve, partnerlust ja väärtusi, ühendades veelgi edukamalt ELi sise- ja välispoliitiliste valdkondade eesmärgid. Ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) puhul rõhutati eespool esitatud hinnangus, et selle paindlikkust on piiranud asjaolu, et iga-aastane planeerimine on rakendamise kaudu olnud strateegilisest mitmeaastasest programmitööst tähtsam. Saadud õppetunnid koos üha muutlikuma geopoliitilise kontekstiga on ajendanud komisjoni veelgi lihtsustama välisrahastamisvahendite ülesehitust ja tagama suurema paindlikkuse. Instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevas ettepanekus säilitatakse ka juba naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ja IPA III raames vahendite ülekandmise puhul võimaldatud paindlikkus. Lisaks on rahastamisvahenditest tagasisaadavaid vahendeid ja eelarveliste tagatiste ülejääki võimalik selle instrumendi raames uuesti kasutada. Muud paindlikkust suurendavad elemendid on võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on juba ette nähtud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, ning lihtsamad eelarveülekanded sammaste vahel ja sees instrumendi „Globaalne Euroopa“ ülesehituse kohaselt. Lisaks ei sisalda kavandatav instrument temaatilisi eesmärke. Ametliku arenguabi kulutuste eesmärk on esitatud instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevas ettepanekus.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Nagu eespool märgitud, hõlmab instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlev ettepanek ühe vahendi raames laia valikut poliitikavaldkondi, nimelt laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabipoliitika, säilitades iga poliitikavaldkonna eripärad. Käesolev ettepanek loob tugiraamistiku välistegevuse poliitika rakendamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Peamised rahvusvahelised kohustused on kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,6 Pariisi kliimakokkulepe,7 Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik,8 Addis Abeba tegevuskava,9 Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik (2015–2030),10 naistevastast vägivalda käsitlev Istanbuli konventsioon11 ja tulevikupakt12. ELis hõlmab poliitiline raamistik aluslepingu sätteid välistegevuse kohta, assotsieerimislepinguid, partnerlus- ja koostöölepinguid, mitmepoolseid lepinguid, mille osaline liit on, ja muid lepinguid, millega sõlmitakse õiguslikult siduvad suhted liidu ja partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu järeldusi, nõukogu järeldusi, tippkohtumise deklaratsioone või riigipeade või valitsusjuhtide või ministrite tasandil partnerriikidega peetud kohtumiste järeldusi, Euroopa Parlamendi resolutsioone, komisjoni teatisi ning ühisteatisi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Tagatakse kooskõla ja vastastikune täiendavus liidu välistegevuse rahastamisvahendite vahel, eelkõige humanitaarabi (mida rahastatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames), ülemeremaade ja -territooriumide liiduga assotsieerimise, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa rahutagamisrahastu (mida rahastatakse väljaspool liidu eelarvet) ning tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi (dekomissioneerimine) vahel.
Instrumendist „Globaalne Euroopa“ saab toetust, mis on mõeldud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide usaldusväärseks ja tõhusaks ettevalmistamiseks ELi liikmelisuseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja viia kõnealuse instrumendi raames antava ühinemiseelse toetuse ülesehitus võimalikult suures ulatuses kooskõlla asjakohaste siseprogrammide suunajoontega.
Instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahalisi vahendeid tuleks kasutada ka ühistel huvidel ja põlvkondadevahelisel õiglusel põhineva inimestevahelise partnerluse loomise edendamiseks ning oskuste arendamise, innovatsiooni ja kultuurilise mitmekesisuse tugevdamiseks hariduse, noorte ja teadusuuringute valdkonnas tehtava koostöö kaudu viisil, mis on kooskõlas programmi „Erasmus+“ määrusega. Lisaks tagatakse selles raamistikus järjepidevus ja vastastikune täiendavus kaubanduse ja investeeringute, majanduskoostöö, rände, julgeoleku ja muu valdkondliku koostööga.
Eelkõige suurendab instrument uue majandusalase välispoliitika huvides ja koostoimes Euroopa konkurentsivõime fondiga liidu konkurentsivõimet, leevendades majandusprobleeme ja kasutades kiiresti ära liidu konkurentsivõime toetamise võimalusi, sealhulgas liidu sisepoliitika välismõõtme toetamise kaudu. Sellega kasutatakse ära vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali kestliku arengu jaoks nii liidus kui ka partnerriikides.
Lisaks aitab see suurendada vastupanuvõimet, edendada stabiilsust ning vähendada ebakindlust humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi, maksebilansi kriiside ning konfliktijärgse taastamis- ja ülesehitusvajaduste raames.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu viienda osa III jaotise 1. ja 2. peatükis on sätestatud partnerriikidega tehtava koostöö õigusraamistik.
Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 209, 212 ja 322. Komisjon esitab selle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi välistegevuse rahastamise eesmärk on teha koostööd partnerriikidega ning edendada mitmepoolsete lahenduste leidmist üleilmsetele probleemidele. See võimaldab ELil kaitsta oma huve, edendada oma väärtusi ja standardeid, toetada oma sisepoliitika eesmärke, tagada julgeolek ja kaitsta oma kodanikke. See peaks rohkem keskenduma liidu konkurentsivõime tugevdamisele ja sõltuvuse vähendamisele, eelkõige kriitilise tähtsusega tarneahelate kindlustamise kaudu. Lisaks on ELi enda huvides säilitada oma roll usaldusväärse üleilmse osalejana.
Eespool nimetatud välisrahastamisvahendite (2014–2020 ja 2021–2027) hindamine on kinnitanud välisrahastamisvahendite lisaväärtust ELi välissuhete jaoks, kuna need võimaldavad teha partnerriikidele integreeritumaid ja mahukamaid pakkumisi, mis aitavad parandada partnerriikide suutlikkust tegeleda prioriteetidega, mida nad ELiga jagavad, ja toetavad kestlikku arengut. 
Enamiku mitmepoolsete protsesside osalisena saab EL teha mitmepoolsete ja piirkondlike partneritega koostööd peamistes poliitikavaldkondades. Võrreldes olukorraga, mille puhul liikmesriigid tegutseksid eraldi, on ELil võimalik nendega koos tegutsedes saavutada suurem mõju, koordineerides ühiseid seisukohti ja tehes end paremini kuuldavaks. Mitmepoolse ja reeglitel põhineva globaalse juhtimissüsteemi juhtiva pooldaja ja kaitsjana peetakse ELi peamiste rahvusvaheliste inimõigustealaste vahendite ausa vahendaja ja kaitsjana usaldusväärseks. See mõjuvõim mitmepoolsetel ja piirkondlikel foorumitel võimaldab liidul ühtlasi edendada oma poliitikat ja väärtusi kogu maailmas ning mõjutada üleilmsete normide ja regulatiivsete standardite kujundamist. ELi rahalised kohustused on mitmes mitmepoolses lepingus (nt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas) sätestatud üldise kohustuse lahutamatu osa.
Eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute laialdasema kasutamise kaudu hoogustab ja koondab EL avaliku ja erasektori investeeringuid (sealhulgas finantsturgudele piiratud juurdepääsuga riikide ja sektorite hüvanguks), samuti investeeringuid, mis edendavad majanduslikku vastupidavust ja erasektori arengut. ELi tegevusetus suurendaks kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääki ja halvendaks veelgi ebakindlate riikide olukorda, nõrgestades samal ajal ELi kui geopoliitilist ja geomajanduslikku tegijat ning üleilmset osalejat mitmepoolsetel foorumitel. 
Lisaks käivitab EL arengukoostöö finantseerimise asutuste vahelise koostöö. Makromajandusliku finantsabi näol antakse soodsatel tingimustel väga vajalikku rahastust riikidele, kus on maksebilansi kriis. 
•Proportsionaalsus
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe kavandatav määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks.
•Vahendi valik
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 209 ja 212, milles on sätestatud kohustus kasutada partnerriikidega tehtava koostöö rakendusmeetmete vastuvõtmiseks seadusandlikku tavamenetlust, esitatakse ettepanek määrusena, millega tagatakse selle ühetaoline kohaldamine, siduvus ja vahetu kohaldatavus. Käesolevale ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses kirjeldatakse mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 välisrahastamisvahendite vahehindamises jõuti järeldusele, et vahendid on suures osas eesmärgipärased ja nende vastuvõtmise ajal kavandatud eesmärkide saavutamiseks graafikus ning et kõnealused eesmärgid on jätkuvalt asjakohased.
Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“
Vahehindamisel märgiti ka, et muutuvas geopoliitilises kontekstis on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ja selle suurem paindlikkus osutunud asjakohaseks ELi prioriteetide elluviimisel ning partnerriikide toetamisel, eelkõige COVID-19 pandeemia, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja rändesurve kontekstis. Samuti on see instrument võimaldanud ELil edendada oma sisepoliitikat ja prioriteete välismaailma suhtes sidusamalt, kuid selle panus integreeritud lähenemisviisi, mis tasakaalustab ELi huve, partnerlust ja väärtusi, oleks pidanud olema suurem. Lihtsustamisega seoses rõhutati vahehindamises, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ annab suurele osale ELi välissekkumistest ühtse õigusliku aluse. Sellega on asendatud suur hulk eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendeid, mistõttu on see märkimisväärselt parandanud sidusust ja vastastikust täiendavust.
Vahehindamises märgiti, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ paindlikkust tagavad eri elemendid on osutunud asjakohaseks. Instrumendi reserv oli aga esimese kolme rakendusaasta jooksul peaaegu ammendunud, mis näitab, et olemasolevad vahendid ja tegelikud vajadused ei ole omavahel kooskõlas. Lisaks ei olnud instrument ette nähtud sõdivate riikide toetamiseks Ukrainale vajalikus ulatuses. Seepärast võeti aastateks 2024–2027 vastu uus rahastamisvahend – Ukraina rahastu –, et toetada Ukrainat nii Venemaa agressioonisõjas kui ka Ukraina teel ELiga ühinemise suunas. Üldiselt jõuti vahehindamises järeldusele, et võimaluste paremaks ärakasutamiseks ja ELi finantsvõimenduse maksimeerimiseks võib vaja minna diferentseeritud lähenemist.

IPA III
Vahehindamises märgiti, et IPA III on osutunud ühinemiseelse vahendina üldiselt tõhusaks. Instrumenti peeti uue laienemismetoodikaga kooskõlaliseks, kusjuures esiplaanil on ELiga ühinemise protsessi põhialused. Vahehindamises rõhutati ka seda, et IPA III on olnud tõhus sotsiaal-majandusliku arengu edendamisel ning majandus- ja investeerimiskava raames vajalike investeeringute võimendamisel, samal ajal kui lähenemist ELile on vaja veelgi kiirendada. Lisaks märgiti vahehindamisel, et ehkki IPA III on kavandatud nii abi ulatuse kui ka intensiivsuse poolest tulemuspõhise vahendina, on tasakaalu leidmine tulemuslikkuse hindamise ja õiglase jaotamise põhimõtte vahel piiranud korrektselt toimivate toetusesaajate rahalist kasu.
Vahehindamises märgiti, et IPA III oli olnud paindlik erakorralistele välissündmustele reageerimisel, hoolimata sellest, et seal puudub naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ sarnane reserv. Riikide kindlaksmääratud rahastamispakettide puudumine on võimaldanud paindlikkust abi kavandamisel vastavalt kiireloomulistele ja muutuvatele vajadustele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku vahehindamise ja mõjuhinnangu puhul hõlmas konsulteerimine paljude sidusrühmade seisukohtade kogumist välisrahastamisvahendite kohta. Nii vahehindamise kui ka mõjuhinnangu jaoks korraldatud avalikud konsultatsioonid olid mõeldud igat liiki sidusrühmadele, sealhulgas kodanikele. Vahehindamise raames toimunud konsultatsioonide tulemusi käsitlev aruanne on avaldatud veebisaidil „Avaldage arvamust!“13 ja selles antakse ülevaade saadud vastustest. Instrumendi „Globaalne Euroopa“ mõjuhinnangut käsitleva avaliku konsultatsiooni kokkuvõtlik aruanne on esitatud mõjuhinnangu 2. lisas. Vahehindamise jaoks korraldati ka sihipärane konsultatsioon, et koguda konkreetsete sidusrühmade seisukohti. Sihipäraste konsultatsioonide raames konsulteeriti erikohtumiste käigus ELi liikmesriikide ekspertide, ELi liikmesriikide arenguagentuuride, kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste võrgustike ja platvormide, arengu finantseerimise asutuste ja ÜROga. Nende sihipäraste konsultatsioonide kokkuvõte on esitatud sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõtlikus aruandes vahehindamise V lisas14.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Vahehindamise aruanne ja sellega seotud komisjoni talituste töödokument põhinesid suures osas väliskonsultantide tehtud sõltumatul uuringul15. Uuringus hinnati kõiki viit kohustuslikku hindamiskriteeriumi (st tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus). Käsitleti ka mõju ja kestlikkuse hindamiskriteeriume. Kasutati järgmisi hindamismeetodeid: i) dokumentide ja analüüsiandmete läbivaatamine; ii) rohkem kui 340 intervjuud, iii) mitu sihtotstarbelist uuringut; iv) sihipärased konsultatsioonid ja avalik konsultatsioon, nagu eespool selgitatud. See kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombinatsioon, milles kasutati nii esmaseid kui ka teiseseid tõendeid, andis hindamiseks põhjaliku tõendusbaasi. Neid eksperditeadmisi kasutati tõenditena ka käesoleva ettepaneku mõju hindamisel koos avalike konsultatsioonide tulemustega vastavalt eespool selgitatule.

•Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu kohta esitas õiguskontrollikomitee 13. juunil 2025 märkusteta arvamuse, viidates mitmeaastase finantsraamistiku protsessiga seotud konkreetsele lähenemisviisile16.. Pärast komitee arvamust vaadati mõjuhinnang läbi, et lisada sellesse komitee soovitused.
Mõjuhinnangu üldeesmärk oli töötada välja välisrahastamisvahendid, mis edendaksid tõhusalt ELi strateegilisi huve, reageerides samal ajal ebakindlatele ja kriisiolukordadele. Sellega seoses oli võimalike poliitikavalikute kavandamisel peamine poliitiline parameeter paindlikkuse ja prognoositavuse vaheline tasakaal. Sellega seoses uuriti järgmisi võimalusi:
• 1. variant: täielikult paindlik välisrahastamisvahend, mis põhineb eranditult igal aastal kindlaks määratud strateegilistel prioriteetidel ja mille puhul ei kasutata mitmeaastast kavandamist. Ukrainaga seotud toetus ühinemiseelsetele ja ülesehitusvajadustele kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
• 2. variant: välisrahastamisvahend, mis põhineb soovituslikel geograafilistel ja üldistel rahastamispakettidel, mis hõlmavad mitmeaastase planeerimise programmikohast ja programmivälist rahastamist, tasakaalustades paindlikkust ja prognoositavust. Ukrainaga seotud toetus ühinemiseelsetele ja ülesehitusvajadustele kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
• 3. variant: välisrahastamisvahend, mis põhineb soovituslikel geograafilistel ja üldistel rahastamispakettidel, mis hõlmavad mitmeaastase planeerimise programmikohast ja programmivälist rahastamist, tasakaalustades paindlikkust ja prognoositavust. Ukraina ühinemiseelsed vajadused kaetakse sellest rahastamisvahendist mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires, samal ajal kui Ukraina ülesehitusvajadused kaetakse üle mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade.
Mõju analüüsi ja võrdluse põhjal osutus eelistatud valikuks 2. variant. Kolme variandi tulemuslikkuse, sidususe ja tõhususe analüüs võrreldes lähtestsenaariumiga tehti mõjuhinnangu erieesmärkide alusel. Variant 2 paistis silma oma paindlikkuse ja prognoositavuse tasakaalu poolest, mis neid eesmärke kõige paremini toetas, pakkudes Ukrainale ebakindlas olukorras usaldusväärset tuge, kaitstes samal ajal välisrahastamisvahendi võimet rahuldada vajadusi ja prioriteete teistes geograafilistes piirkondades.
Eeldatava mõju seisukohast toetavad nii 2. kui ka 3. variant 1. variandist suurema tõenäolisusega ELi strateegiliste huvide edendamist ja partnerriikide kestlikku arengut.
Variantide 2 ja 3 puhul võetaks tõenäoliselt paremini arvesse ka eri kestliku arengu eesmärkide vahelisi seoseid, tasakaalustades kestliku arengu kolme mõõdet (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane). Need suurendavad sidusust ühelt poolt sise- ja välispoliitika vahel ning teiselt poolt välispoliitika valdkondade vahel. Geograafilisuse põhimõte, sealhulgas piirkondlike assigneeringute kasutamine geograafiliste sammaste raames, aitab kaasa kooskõlale ELi strateegiliste eesmärkidega (nt strateegia „Global Gateway“, ulatuslike partnerluste, puhta kaubanduse ja investeerimispartnerluste ning muude sarnaste partnerluste kaudu). Selline vastavusse viimine võimaldab ka sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel koordineeritumalt tegutseda, tagades seega, et valdkondade poliitika on pigem vastastikku tugevdav, mitte kapseldunud ega soovimatute vastandlike eesmärkidega. Sellega seoses on 2. ja 3. variandi abil võimalik paremini integreerida selliseid poliitikaeesmärke nagu näiteks konkurentsivõime, majandusjulgeolek, vastupidavad väärtusahelad ja keskkonnasäästlikkus, võttes arvesse, et neid eesmärke püütakse strateegiliselt saavutada koos.
Erinevalt 3. variandist tagaks 2. variant järjepidevuse Ukraina rahastu lähenemisviisiga, käsitleks põhjalikult lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi vajadusi ning hõlmaks Ukraina ühinemisprotsessi ja sõjajärgse ülesehituse vahelisi seoseid. Lisaks võimaldaks 2. variant leida tasakaalu Ukrainale ebakindlas olukorras usaldusväärse toetuse andmise vahel, kaitstes samal ajal välisvahendi suutlikkust hallata vajadusi ja prioriteete muudes geograafilistes piirkondades.
Nendele kaalutlustele tuginedes on käesoleva ettepaneku puhul jäädud 2. variandi juurde.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepanekuga lihtsustatakse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT). Mitmete vahendite edasine ühtlustamine ühe ulatusliku vahendi raames vastavalt eespool kirjeldatule vähendab praeguste vahendite puhul esinevaid finants- ja tegevustõkkeid. Lihtsustamine aitab niisiis selgitada protsesse ja hallata ressursse. Eeskirjade ühtlustamiseks luuakse tulemusraamistiku määruse horisontaalsete sätetega uuele vahendile ja muudele mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvatele programmidele sidus ja ühtlustatud raamistik ning muudetakse need partnerite ja rakendusasutuste jaoks hõlpsamini arusaadavaks.

•Põhiõigused
Üks aluslepingul põhinevaid ELi välistegevuse üldeesmärke (ELi lepingu artikli 3 lõige 5 ning artiklid 8 ja 21) on toetada ja edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist. Instrumendi eesmärk on kohaldada inimõigustepõhist käsitust, mis juhindub põhimõttest „kedagi ei jäeta kõrvale“, võrdsusest ja mittediskrimineerimisest mis tahes alusel. Õigustepõhine käsitus hõlmab kõiki inimõigusi, nii kodaniku- kui ka poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted igasse ELi välistegevuse raames toetatavasse tegevusse. Inimõiguste ja demokraatia ning kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks antav toetus, mida suunatakse peamiselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ sihtotstarbeliste teemaprogrammide kaudu, on endiselt instrumendi prioriteet ning seda suunatakse mõju maksimeerimiseks geograafiliste sammaste kaudu ja üleilmsete algatuste jaoks üleilmse samba kaudu.
4. MÕJU EELARVELE
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku eraldada instrumendile „Globaalne Euroopa“ aastateks 2028–2034 esialgne rahastamispakett summas 200 309 000 000 eurot (jooksevhindades). Lisaks tehakse Ukrainale kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikliga 6 kättesaadavaks rahalised vahendid. Käesoleva ettepaneku hinnanguline finantsmõju on esitatud ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

5. MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Instrumenti tuleks rakendada kooskõlas eespool nimetatud horisontaalse tulemusraamistiku määrusega kogu mitmeaastase finantsraamistiku ulatuses, millega kehtestatakse eelarve kulude jälgimise ja tulemusraamistiku eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/250917 (finantsmäärus) artikli 33 lõike 2 punktides d ja f osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, ühtse juurdepääsu loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks teabe, teabevahetuse ja nähtavuse kohta.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatav instrument (instrument „Globaalne Euroopa“) sisaldab erandeid finantsmääruse sätetest, mida selgitatakse mitmes põhjenduses, täpsemalt:
põhjendus 37 – Ukrainale selle instrumendi raames antavate laenude eraldiste määra kehtestamata jätmine;
põhjendus 64 – võimalus kasutada instrumendi „Globaalne Euroopa“ ülekantud vahendeid. Lisaks viidatakse põhjenduses võimalusele taaskasutada tagasimakseid rahastamisvahenditest instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;
põhjendus 65 – võimalus suurendada instrumendi „Globaalne Euroopa“ kättesaadavaid vahendeid, eraldades sellele ülejäägid, mis on seotud praeguste ja varasemate eelarveliste tagatiste ja finantsabiga välistegevuses;
põhjendused 68 ja 69 – võimalus anda toetust sihttoetustena paindlikult ja õigeaegselt ilma vajaduseta korraldada taotlusvoore, sealhulgas liikmesriikide erasektori üksustele;
põhjendus 81 – võimalus edendada eelarvelisest tagatisest või rahastamisvahenditest kasu saavate rahastamiskõlblike üksuste või partnerriikidest pärit isikute ja partnerite osalemist ning suurendada atraktiivsust erasektori jaoks ja maksimeerida investeeringute mõju, laiendades eelarvelise tagatise saamise õiguse üksustele, kes ei osuta avalikke teenuseid.
I JAOTIS. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 (reguleerimisese) – määratletakse määrusega loodav instrument, mis on üks ELi välistegevuse programmidest.
Artikkel 2 (mõisted) – sisaldab määruses kasutatud põhimõistete määratlusi.
Artikkel 3 (kohaldamisala ja struktuur) – kirjeldatakse instrumendi struktuuri, mis koosneb viiest geograafilisest sambast ja ühest üleilmsest sambast. Artiklis selgitatakse sammaste sisemist ülesehitust, mis jaguneb programmiga seotud ja programmivälisteks komponentideks, ning kirjeldatakse üksikasjalikult programmiväliste meetmete olemust. Samuti sätestatakse artiklis iga samba geograafiline ulatus ning selgitatakse sammaste ja komponentide vastastikust täiendavust.
Geograafiliste sammastega hõlmatud riigid ja territooriumid on loetletud I lisas.
Artikkel 4 (instrumendi eesmärgid) – sätestatakse instrumendi kõigi sammaste suhtes kohaldatavad üldeesmärgid ning II lisas kirjeldatud erieesmärgid.
Artikkel 5 (kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus) – selgitatakse instrumendi ja kõigi välistegevuse valdkondade vahelist seost ning koostoimet, järjepidevust ja täiendavust ELi-siseste programmidega.
Artikkel 6 (eelarve) – märgitakse instrumendi rahastamispaketi kogusumma, esitatakse üksikasjalik soovituslik jaotus sammaste kaupa ning täpsustatakse Ukrainale antava toetuse allikad. Samuti viidatakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservile, mille arvelt võib artiklis osutatud summasid suurendada.
Artikkel 7 (uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv) – selgitatakse uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi otstarvet. Lisatud on säte, millega teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi kasutamisest ning võetakse arvesse nende tähelepanekuid.
Artikkel 8 (poliitikaraamistik) – esitatakse instrumendi rakendamise üldine poliitikaraamistik. Kehtivates kokkulepetes, strateegiates, järeldustes, resolutsioonides ja muudes sarnastes dokumentides määratakse kindlaks instrumendi rakendamise aluseks olev poliitika. Lisatakse säte Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamise ja nendega arvamuste vahetamise kohta.
Artikkel 9 (üldpõhimõtted) – loetletakse kogu instrumendi suhtes kohaldatavad eri põhimõtted, nagu keskendumine ümberkujundavale mõjule, liidu strateegiliste huvide arvestamine, liidu tegevuse jätkamine äärmiselt ebakindlas ja keerulises olukorras ning demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamise edendamine. Artiklis rõhutatakse ka arengu tõhususe põhimõtte ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste ning erasektori kaasamise ja nendega peetava dialoogi tähtsust.
Artikkel 10 (peavoolustamine) – kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas tuleks instrumendi rakendamisel arvesse võtta kliimamuutuste vastast võitlust, keskkonnakaitset ja soolist võrdõiguslikkust.
Artikkel 11 (Euroopa tiimi lähenemisviis) – sätestatakse Euroopa tiimi lähenemisviisi eesmärk, kord ja eesmärgid, et meetmeid veelgi paremini koordineerida ja koondada ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid.
Artikkel 12 (ränne ja sundränne) – kirjeldatakse terviklikku lähenemisviisi ebaseaduslikule rändele, sundrändele ja nende algpõhjuseid.
II JAOTIS – INSTRUMENDI RAKENDAMINE
II jaotisse on koondatud instrumendi rakendamisega seotud peatükid, mis hõlmavad mitmeaastast programmitööd.
I peatükk „Programmitöö üldsätted“ (artiklid 13–17) hõlmab mitmeaastase programmitöö eri sätteid, eelkõige üldist käsitust, geograafilise programmitöö põhimõtteid, programmdokumentide sisu ja nende vastuvõtmise korda.
II peatükk „Tegevuskavad, meetmed ja rakenduspõhimõtted“ (artiklid 18–22) kirjeldab tegevuskavasid ja meetmeid, mida saab vastu võtta, ning vastavaid menetlusi. Artikkel 22 sisaldab paindlikkust käsitlevaid sätteid.
III peatükk „Rakendusvahendid“ (artiklid 23–28) hõlmab instrumendi eesmärkide saavutamiseks kättesaadavaid vahendeid, eelkõige eelarvelisi tagatisi, segarahastamist ja finantsabi.
IV JAOTIS – LÕPPSÄTTED
III jaotis (artiklid 29–35). Selle jaotise artikkel 30 käsitleb volituste delegeerimist artikli 6 lõike 5, artikli 24 lõigete 1, 2 ja 3 ning II lisa muutmiseks. Artiklis 31 tutvustatakse Euroopa sambaga seotud täiendavaid rakenduseeskirju. Artikliga 32 nähakse ette määrusele (EL) nr 182/2011 vastava komitee moodustamine. Komitee vastutab arvamuse avaldamise eest mitmeaastaste programmdokumentide ja iga-aastaste tööprogrammide kohta (tegevuskavad ja meetmed). Ettepanekul on kaks järgmist lisa:
– I lisa. Riikide ja territooriumide loetelu
– II lisa. Erieesmärgid
2025/0227 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212 ning artikli 322 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust18,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust19,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Käesoleva määruse eesmärk on luua programm „Globaalne Euroopa“ (edaspidi „instrument“), et kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, järgimaks liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
(2) ELi lepingu artikli 21 kohaselt tagab liit kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel, samuti nende ja muude poliitikavaldkondade vahel, ning koostöö kõrge taseme kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades. Sidususe suurendamiseks ja liidu välistegevuse tõhususe tagamiseks peaks instrument toetama paljusid liidu poliitikavaldkondi, eelkõige laienemis- ja naabruskonnapoliitikat, rahvusvahelist partnerlust ja humanitaarabipoliitikat, ning liidu muude poliitikavaldkondade välisaspekte, mida edendatakse mitmesuguste vahendite abil.
(3) Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL20 artikliga 9 tagab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) komisjoni asepresidendina liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise ning kindlustab selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe, eelkõige käesoleva instrumendi rakendamise kaudu.
(4) Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda Euroopa Ülemkogu strateegilistest tegevuskavadest, Euroopa Parlamendi asjakohastest resolutsioonidest ja komisjoni poliitilistest suunistest, milles on kindlaks määratud liidu visioon, strateegilised suunad ja prioriteedid. Instrumendi raames rakendatav välistegevus peaks aitama võimendada liidu mõjuvõimu ja partnerlust, kaitsta ja edendada liidu väärtusi, tugevdada rahu ja julgeolekut ning toetada liidu valmisolekut, jõukust ja konkurentsivõimet. Oma prioriteetide ja huvide edendamiseks välistegevuses peaks liit tegema koostööd partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(5) Instrument peaks aitama tagada liidu sise- ja välispoliitika ning välistegevuse põhimõtete vahelise kooskõla, sidususe, koostoime ja vastastikuse täiendavuse ning edendada samal ajal liidu põhi- ja strateegilisi huve ning kestlikku arengut partnerriikides ja toetada liidu üleilmsete kohustuste täitmist.
(6) Instrumendist rahastatavad meetmed peaksid olema peamiselt riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkondadevahelise tasandi geograafilised programmimeetmed, mis aitaksid saavutada liidu abi maksimaalse mõju. Neid tuleks vajaduse korral täiendada programmiväliste geograafiliste meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis on seotud humanitaarabi, makromajandusliku finantsabi, kriisi, rahu ja välispoliitika vajaduste rahuldamise ning vastupanuvõime ja konkurentsivõime suurendamisega, samuti üleilmsete programmimeetmete ja programmiväliste meetmetega.
(7) Geograafilised programmimeetmed peaksid aitama kujundada liidu koostööd partnerriikide ja -piirkondadega keskpikas ja pikas perspektiivis, et kujundada välja vastastikku kasulikke partnerlusi.
(8) Käesoleva instrumendi raames tuleks kättesaadavaks teha liidu humanitaarabioperatsioonide rahastamiseks mõeldud eelarve, aga selliseid operatsioone tuleks siiski rakendada kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/9621 loodud humanitaarabi rahastamisvahendiga.
(9) Käesoleva instrumendi raames tuleks kättesaadavaks teha liidu makromajandusliku finantsabi rahastamiseks vajalikud eelarvevahendid, aga selliseid meetmeid tuleks siiski rakendada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 212 ja 213.
(10)
(11) Vastupidavusmeetmed peaksid võimaldama liidul tõhustada koostööd, kui see on väliskonteksti muutlikkust silmas pidades vajalik. Need peaksid olema paindlikud, sealhulgas olukorrale reageerimisel ja selliste meetmete tugevdamisel, mis on suunatud ebastabiilsuse ja kriiside leevendamisele ning humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome vahelise seose toetamisele, ning aitama täita konfliktijärgseid taastamis- ja ülesehitusvajadusi ja leevendada maksebilansi kriise.
(12) Konkurentsivõime meetmed peaksid võimaldama liidul reageerida majandusprobleemidele ja kasutada kiiresti ära võimalusi tugevdada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas liidu sisepoliitika välismõõtme toetamise kaudu. Vajaduse korral peaksid need aitama koostada partnerriikidega kõikehõlmavaid vastastikku kasulikke pakette.
(13) Kriisi, rahu ja välispoliitika vajaduste rahuldamise valdkonnas tuleks ette näha meetmed, mis võimaldavad liidul reageerida erandlikele ja ettenägematutele olukordadele või tungivatele välispoliitilistele huvidele, sealhulgas juhul, kui tekib oht rahule, demokraatiale, avalikule korrale ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele. Kõnealused meetmed tuleks kavandada liidu tulemuslikuks, tõhusaks, integreeritud ja konfliktitundlikuks reageerimiseks, et saavutada rahu, stabiilsus ja konfliktide ennetamine kiireloomulistes ja ebakindlates ning kriisiolukordades, samuti hübriidohtude, tekkivate kriiside või loodusõnnetuste korral, sealhulgas üksikisikute, eelkõige seksuaalse ja soolise vägivalla ohvriks langenud isikute julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks ebakindlas olukorras või olukorras, mis võib eskaleeruda relvastatud konfliktiks või tõsiselt destabiliseerida asjaomast partnerriiki või asjaomaseid partnerriike. Samuti peaksid need meetmed toetama uuenduslikke algatusi välispoliitika vajaduste rahuldamiseks poliitilistes, majanduslikes ja julgeolekuküsimustes ning võimaldama liidul tegutseda seal, kus on võimalus saavutada muude vahenditega raskesti saavutatavad eesmärgid.
(14) Instrument peaks tuginema meetmetele, mida on varem toetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/947,22 (EL) 2021/1529,23 (EL) 2024/792,24 (EL) 2024/144925 ja (EL) 2025/53526.
(15) Instrument peaks aitama saavutada liidu välistegevuse eesmärke, soodustades vastastikku kasulikku partnerlust partnerriikidega ning panustades samal ajal partnerriikide kestlikusse arengusse ja edendades liidu strateegilisi huve. See peaks võimaldama liidul paremini lahendada üleilmseid probleeme, sealhulgas võidelda kliimamuutuste vastu ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust. Samuti peaks see pakkuma suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu.
(16) Liidu tegevus peaks edendama rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, sealhulgas ÜRO Peaassamblee 10. detsembri 1948. aasta istungil vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist ning põhinema inimõiguste universaalsusel ja jagamatusel.
(17) ELi lepingu artiklis 49 on sätestatud, et iga Euroopa riik, kes järgib selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning on pühendunud nende väärtuste edendamisele, võib taotleda liidu liikmeks saamist. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, diskrimineerimiskeeld, sallivus, õiglus, solidaarsus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, põlvkondadevaheline õiglus ja kultuuriline mitmekesisus. Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel, õiglasel ja rangel tingimuslikkusel ning saavutatust lähtumise põhimõttel. Euroopa riik, kes on esitanud taotluse Euroopa Liiduga ühinemiseks, võib saada liidu liikmeks ainult siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriumidele (edaspidi „Kopenhaageni kriteeriumid“), ja tingimusel, et liit on suuteline uut liiget integreerima. Endiselt on oluline kindel pühendumus põhimõttele „põhialused kõigepealt“, mis nõuab tugevat keskendumist õigusriigile, võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu, põhiõigustele, demokraatlike institutsioonide toimimisele ja avaliku halduse reformile ning majanduskriteeriumidele. Edusammud olenevad sellest, kuidas iga kandidaatriik ja potentsiaalne kandidaatriik viib ellu liidu acquis’ga vastavuse saavutamiseks vajalikud reformid.
(18) Liidu laienemispoliitika on strateegiline investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse ning võimaldab liidul olla üleilmsete probleemide käsitlemiseks paremal positsioonil. Samuti pakub see suuremaid majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja selle liikmeks pürgivatele riikidele vastastikust kasu, ning tagab samal ajal partnerriikide järkjärgulise ümberkujundamise. Liidu liikmesuse väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, millega kaasnevad positiivsed demokraatlikud, poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused. Liidu ja tema partnerite ühistes huvides on edendada jõupingutusi partnerite poliitilise, õigus- ja majandussüsteemi reformimiseks, pidades silmas nende tulevast ühinemist liiduga, ning seda ühinemisprotsessi toetada.
(19) Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina vastu provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda, on liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused toetanud enneolematus mahus Ukraina majanduslikku, sotsiaalset ja rahandusalast vastupanuvõimet. Ukrainale tekitatud kahju ulatus nõuab märkimisväärset ja paindlikku toetust, et säilitada Ukraina valitsuse funktsioonid, osutada avalikke teenuseid ning toetada riigi taastamist, ülesehitamist ja moderniseerimist. Instrumendiga tuleks luua raamistik riigi kiireks taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks antava abi jaoks, et kaasata investeeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele ning hõlbustada Ukraina vastavusse viimist liidu standardite ja väärtustega teel liiduga ühinemise poole. Ukraina liikumine ühinemise suunas peaks olema tihedalt seotud ülesehituspüüdlustega. Instrumendist antav toetus tuleks võimalikult suures ulatuses integreerida rahvusvahelistesse jõupingutustesse, mille eesmärk on luua Ukraina taastamiseks vajalik finantsstruktuur, ning seda tuleks koordineerida asjaomaste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutustega, et tagada toetuse nõuetekohane koordineerimine ja vastastikune täiendavus.
(20) ELi lepingu artikli 8 lõike 1 kohaselt arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted.
(21) Liit peaks sõlmima vastastikku kasulikke ja kohandatud partnerlusi, milles keskendutakse strateegilistele prioriteetidele ja edendatakse piirkondlikku koostööd idanaabruses, sealhulgas Musta mere piirkonnas, ning aidatakse leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid probleeme.
(22) Liit peaks välja töötama sihipärasema lähenemisviisi Lähis-Idale, Põhja-Aafrikale ja Pärsia lahele, võttes arvesse nende piirkondade vahelisi suhteid. Suhteid Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonnaga peaks liit süvendama kooskõlas vastavate strateegiliste raamistike ja ametlike kokkulepetega, eelkõige vastastikku kasuliku ja kohandatud partnerluse kaudu vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, austades liidu väärtusi ja põhimõtteid.
(23) Liidu rahvusvaheliste partnerluste eesmärk on luua ja arendada suhteid partnerriikidega, eelkõige selleks, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu arengukoostöö poliitika peamise eesmärgiga vähendada vaesust ja see pikemas perspektiivis kaotada. Liidu rahvusvahelised partnerlused aitavad kaasa ka tema välistegevuse muude eesmärkide saavutamisele, eelkõige liidu väärtuste ja põhihuvide kaitsmisele ning partnerriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu edendamisele.
(24) Instrumendi rakendamine peaks toetama strateegiat „Global Gateway“27 ehk liidu välisinvesteeringute strateegiat kestliku arengu eesmärkide edendamiseks koos partnerriikidega. See strateegia on üks liidu majandusalase välispoliitika tugisambaid ning selle eesmärk on soodustada turvalise ja kvaliteetse taristu arendamist partnerriikides, et luua kestlik jõukus ja inimväärsed töökohad, tugevdades selle kaudu sidemeid liidu ja tema partnerite vahel, ning toetada samal ajal ELi strateegilisi ja majanduslikke huve. Strateegia aitab võimendada investeeringuid turvalisse taristusse fookusega digiüleminekul, kliimal ja energial, transpordil, tervishoiul ning haridusel ja teadusuuringutel. Sellega toetatakse riike, kes püüavad suurendada oma vastupanuvõimet kestlikul viisil, ning tugevdatakse samal ajal liidu avatud strateegilise autonoomia jaoks olulisi partnerlusi. Strateegia „Global Gateway“ on ka väärtuspõhine pakkumine, mis edendab rangeid sotsiaalseid, keskkonna-, juhtimis- ja finantsstandardeid ning toetab demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi.
(25) Liidul tuleb tegutseda äärmiselt suure ebakindluse kontekstis, konfliktipiirkondades ja muudes keerulistes tingimustes ning oma toetuse pakkumisel tuleb tal kohaldada diferentseeritud lähenemisviisi, et tegeleda ebakindluse algpõhjustega ja tagada samal ajal oma humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi raames juurdepääs põhiteenustele ja edendada elanikkonna vastupanuvõimet.
(26) Instrument peaks aitama säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. Kooskõlas strateegiaga ProtectEU28 peaks instrument aitama liidu julgeoleku suurendamise nimel edendada ühtset ja terviklikku julgeolekualast lähenemisviisi.
(27) Instrument peaks tugevdama partnerriikide demokraatia vastupanuvõimet, sealhulgas selle kaudu, et võideldakse teabega manipuleerimise ja välissekkumise vastu, edendatakse vaba ja pluralistlikku meediat ning kodanike kaasatust, tagatakse valimiste ja muude demokraatlike protsesside õiglus ja usaldusväärsus ning osaletakse avalikus diplomaatias.
(28) Kooskõlas 18. märtsil 2015 toimunud ÜRO kolmandal katastroofiohu vähendamise maailmakonverentsil vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga 2015–203029 tuleks tunnistada vajadust minna kriisidele reageerimiselt ja nende ohjamiselt üle struktuursemale pikaajalisele lähenemisviisile, mis aitab tulemuslikumalt tegeleda ebakindlate olukordade, loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ning pikaajaliste kriisidega. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata riskide vähendamisele, suurõnnetuste ohu ohjamisele, varajasele hoiatamisele, ennetamisele, leevendamisele ja valmisolekule ning täiendavalt tuleb teha jõupingutusi kiire reageerimise ja püsiva taastumise tõhustamiseks. Instrumendiga tuleks toetada reforme ja investeeringuid, millega tugevdatakse katastroofiohu ja kriisi ohjamist, investeeritakse kliimamuutustele vastupanu võimesse ning suurendatakse elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet. Seega peaks instrument aitama tugevdada humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome vahelist seost.
(29) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ja meetmete ulatuse tõttu on neid võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.
(30) Instrument peaks aitama saavutada liidu ühist eesmärki eraldada 0,7 % kogurahvatulust OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabina ÜRO poolt 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskava 203030 raames; selleks tuleks instrumendiga toetada selle kohustuse täitmiseks ette nähtud realistlikke ja kontrollitavaid meetmeid ning kohustuse täitmisel tehtud edusamme tuleks jätkuvalt jälgida ja neist aru anda. Samuti peaks instrument aitama edendada vastastikku kasulikku partnerlust kestliku arengu saavutamiseks, sealhulgas eravahendite kaasamise kaudu. Kogu toetust, mida instrumendist kestlikule arengule võimaldatakse, sealhulgas erasektorist kaasatud rahalisi vahendeid, tuleks jälgida kestliku arengu ametliku kogutoetuse kaudu.
(31) Instrument peaks panustama liidu ühisesse eesmärki eraldada kestliku arengu tegevuskava 2030 raames vähim arenenud riikidele antava ametliku arenguabina 0,2 % kogurahvatulust; selleks tuleks instrumendiga toetada selle kohustuse täitmiseks ette nähtud realistlikke ja kontrollitavaid meetmeid ning kohustuse täitmisel tehtud edusamme tuleks jätkuvalt jälgida ja neist aru anda.
(32) Instrument peaks aitama suurendada liidu konkurentsivõimet, eelkõige panustades väärtus- ja tarneahelate kestlikkusse, vastupanuvõimesse ja mitmekesistamisse, kajastades vastutustundliku äritava kõrgeid standardeid ning parandades majanduslikke võimalusi. Tagada tuleks kooskõla liidu kaubandus-, majandusjulgeoleku ja tööstuspoliitika ning instrumendi rakendamise vahel, samuti koostoime puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerlustega. Eelkõige tuleks selleks, et kasutada vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali kestliku arengu soodustamiseks liidus ja partnerriikides, edendada koostoimet instrumendi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]31 loodud Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]32 loodud Euroopa ühendamise rahastu vahel, et toetada liikmesriikide ja partnerriikide ühishuviprojekte partnerriigi territooriumil elluviidavas osas.
(33) Tagada tuleks liidu välistegevuse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus, eelkõige nõukogu otsusega (EL) 2021/176433 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, nõukogu määrusega (Euratom) [XXX] [INSC-D]34 loodud tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendiga – dekomissioneerimine (edaspidi „INSC-D“), ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas vajaduse korral ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, ning nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/50935 loodud Euroopa rahutagamisrahastuga, mida rahastatakse väljaspool liidu eelarvet.
(34) Liit peaks püüdma oma olemasolevaid rahastamisvahendite ressursse võimalikult tõhusalt kasutada. Sellega seoses peaks instrument võimaldama nii panustada teistesse liidu programmidesse kui ka saada vahendeid teistest programmidest ning kombineerida rahastamist nende programmidega. See peaks aitama edendada liidu prioriteete ja huve ning kestlikku arengut liidu partnerriikides. Vajaduse korral peaks see hõlmama ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.
(35) Käesolevas määruses tuleks sätestada instrumendi esialgne rahastamispakett. Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse jooksevhinnad kindlaksmääratud 2 % deflaatori abil.
(36) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud, et liidul on vaja paindlikumat mitmeaastast finantsraamistikku ja paindlikumaid rahastamisprogramme. Selleks tuleks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, ning tagada samal ajal eelarve täitmise piisav prognoositavus.
(37) Nõukogu määrus (EL, Euratom) .../...36 (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) võimaldab võtta liidu eelarves kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavad vajalikud assigneeringud, et täita Ukrainale antud laenudega seotud liidu võlakohustusi. See võimaldab anda käesoleva määruse alusel Ukrainale laenudena finantsabi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/250937 artikli 223 lõikele 1.
(38) Määruse (EL, Euratom) .../... (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) kohast eelarvelist katvust arvesse võttes on asjakohane mitte vähendada käesoleva määruse alusel Ukrainale laenudena antava finantsabi summa võrra liidu finantskohustuste kogusummat, mis hõlmab eelarvelisi tagatisi ja käesoleva määruse alusel laenudena antavat finantsabi. Samuti on asjakohane jätta moodustamata eraldised, ja erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikest 1 mitte kehtestada käesoleva instrumendi alusel Ukrainale antavate laenude eraldiste määra. 
(39) Mis puudutab liidu toetust Ukrainale muus vormis kui laenudena, siis tuleks käesolevat määrust rahastada (Ukraina reservist), nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034. Kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud (Ukraina reserv) tuleks igal aastal kasutusele võtta eelarvemenetluse kaudu. Lisaks peaks olema võimalik kasutada käesoleva määruse kohaldamiseks nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX* [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artiklis 6 osutatud reservist kasutusele võetud assigneeringuid, et toetada Ukrainat määruse (Euratom) [...] (INSC-D) alusel.
(40) ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud liidu piiravate meetmete raames ei tohi vastavasse loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks teha otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse. Seepärast ei tohiks instrumendist selliseid füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi, samuti nende omandis või kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi toetada.
(41) Üleilmses kontekstis, kus liidul tuleb toime tulla tugeva geopoliitilise ja geomajandusliku konkurentsiga, ja mida iseloomustavad üleilmsed probleemid alates kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest kuni pingeteni nappide ressursside, tehnoloogilise sõltuvuse, jätkuva rändesurve või majandus- ja kaubandushäirete tõttu, peab ta pidama oma välistegevuses silmas liidu ja partnerite prioriteete ning reageerima lisaks julgeolekuohtudele ja ebakindlusele pidevalt ja kiiresti ka tekkivatele vajadustele ning edendama strateegilisi prioriteete. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja kohandada oma partnerlust uute prioriteetidega, tuleks Euroopa Arengufondide ja määrusega (EL) 2021/947 saadud kogemustele tuginedes jätta teatav summa eraldamata, et jääks reserv tekkivate probleemide ja prioriteetide jaoks. Selle reservi kasutuselevõtt peaks lähtuma käesolevas määruses sätestatud korrast.
(42) Üldine tegevusprintsiip peaks olema sellise reeglitel põhineva ja väärtuspõhise maailmakorra poole püüdlemine, mille peamine põhimõte on mitmepoolsus ja mille keskmes on ÜRO. Kestliku arengu tegevuskava 2030 koos ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega38 (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik,39 Addis Abebas toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis Abeba tegevuskava40 ja tulevikupakt41 on rahvusvahelise üldsuse vastus kestliku arenguga seotud üleilmsetele probleemidele ja suundumustele. Instrumendi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu kestliku arengu eesmärkide vahelistele seostele ja integreeritud meetmetele, mis võivad aidata luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki.
(43) Instrumendiga tuleks toetada ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelise Samoa partnerluslepingu42 rakendamist; see leping allkirjastati Samoas 15. novembril 2023 ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2024. Samuti tuleks instrumendiga toetada liidu ja kõnealuste piirkondade vahelise väljakujunenud koostöö jätkamist, näiteks Aafrika Liiduga kooskõlas ELi ja Aafrika Liidu ühise visiooniga aastaks 2030.
(44) Liit peaks tagama poliitikavaldkondade arengusidususe, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Liit peaks võtma arengukoostöö eesmärke arvesse liidu poliitikas, mis tõenäoliselt mõjutab arenguriike ja -territooriume. Poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe tagamiseks tuleb arvesse võtta kõigi liidu poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule nii riigi, liidu, muude riikide kui ka maailma tasandil.
(45) Kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega peaks liit kohaldama arengu tõhususe põhimõtteid, nimelt arenguriikide ja -territooriumide isevastutust arenguprioriteetide eest, tulemustele keskendumist, kaasavat arengupartnerlust, läbipaistvust ja vastastikust vastutust. Sellega seoses peaksid liit ja selle liikmesriigid maksimeerima partnerriikidele ja -piirkondadele antava kollektiivse abi lisaväärtust. Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda selle oodatavatest tulemustest, nimelt väljunditest, tagajärgedest ja mõjust.
(46) Liit peaks edendama tihedaid konsultatsioone kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga ning toetama nende osalust kestliku arengu soodustamises ja kestliku arengu eesmärkide elluviimises kohalikul tasandil. Liit peaks toetama ka kodanikuühiskonda soodustavat keskkonda, kus need organisatsioonid saavad oma tööd tõhusalt teha. Instrumendist tuleks pakkuda liidu toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kohalikele ametiasutustele, et edendada liidu väärtusi, huve ja eesmärke. Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega tuleks nõuetekohaselt konsulteerida ning nad peaksid asjakohasele teabele aegsasti juurde pääsema, et neil oleks võimalik piisaval määral osaleda.
(47) Instrumendi rakendamisel tuleks juhinduda soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise põhimõtetest ning püüda kaitsta ja edendada naiste õigusi kooskõlas naiste õiguste tegevuskava,43 soolise võrdõiguslikkuse strateegia,44 ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade, asjakohaste nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas naistevastase vägivalla tõkestamist käsitleva Istanbuli konventsiooniga45. Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine liidu välistegevuses ning ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavades märgitud tulemuslikkuse miinimumstandardite saavutamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamine peaks viima sootundliku ja ümberkujundava käsitlusviisini kogu liidu välistegevuses ja rahvusvahelises koostöös. Sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine tuleks instrumenti integreerida ja neid aspekte tuleks asjakohaselt kajastada kõigis meetmetes.
(48) Instrumendist tuleks toetada lapsi ja noori kui peamisi muutuste elluviijaid, pöörates erilist tähelepanu nende vajadustele ja nende mõjuvõimu suurendamisele. Instrumendi eesmärk peaks olema ennetada diskrimineerimist vanuse, etnilise päritolu, usutunnistuse ja veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel ning selle vastu võidelda. See peaks aitama edendada puuetega inimeste õigusi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga46.
(49) Tunnistades, et planeedi kolmikkriis, mis on seotud kliima, elurikkuse vähenemise ja saastega, on viimase kümne aasta jooksul süvenenud ning liit ei saa seda üksi lahendada, peaks instrumendil olema rahvusvahelise koostöö toetamise kaudu oluline roll mitmepoolselt kokkulepitud kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Sellega seoses peaks liit toetama kõige haavatavamaid riike, eelkõige väikeseid arenevaid saareriike ja vähim arenenud riike.
(50) Võttes arvesse seda, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse raamistikku ning saavutada kestliku arengu eesmärgid, peaks instrument aitama integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse. Instrumendi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata asjakohased meetmed ning instrumendi üldine panus peaks olema osa asjakohastest järelevalve-, hindamis- ja läbivaatamisprotsessidest. Instrument peaks kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide vahelistele seostele tuginedes aitama peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
(51) Liidu meetmed kliimamuutuste ja elurikkuse valdkonnas peaksid toetama õiglast üleminekut kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusale ringmajandusele. Eelkõige peaks see soodustama Pariisi kokkuleppe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni ning väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe järgimist ja rakendamist. Eelkõige peaksid instrumendi raames eraldatud vahendid olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgiga hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni. Tagada tuleks instrumendi kooskõla eesmärgiga suurendada kliimamuutuste ebasoodsate mõjudega kohanemise suutlikkust, vähendada haavatavust ja edendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning viia instrument vastavusse Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikuga. Kooskõlas Euroopa ookeanipaktiga47 peaks instrument aitama soodustada ookeanide säilitamist ja tugevdada ookeanide rahvusvahelist reeglitel põhinevat majandamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, millega kaasnevad hüved ja millega täidetakse mitut eesmärki, sealhulgas kliima, elurikkuse ja keskkonna vallas.
(52) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punkti d kohaselt tuleb programme ja meetmeid rakendada, kui see on teostatav ja asjakohane, ilma et see kahjustaks oluliselt määruse (EL) 2020/85248 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärke (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Selleks et tagada selle põhimõtte järjepidev rakendamine kogu eelarves, tuleks instrumendi raames kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus] kehtestatud ühiseeskirjadega ja järgida seejuures ühtseid tehnilisi suuniseid (põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevad suunised).
(53) Instrumendi abil tuleks edendada digikoostööd partnerriikidega ja nende digipööret kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia49ja konkurentsivõime kompassiga50.
(54) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 210 peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma kollektiivset mõju, koondades võimalikult suures ulatuses oma vastavad ressursid ja suutlikkuse.
(55) Liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise koostöö poliitika peaks toimima Euroopa tiimi lähenemisviisi kohaselt51 ehk üksteise tegevust vastastikku täiendades ja tugevdades, et parandada kollektiivse abi tõhusust, mõju ja lisaväärtust.
(56) Liit, selle liikmesriigid, liikmesriikide rakendusasutused ja finantsasutused, sealhulgas arengut rahastavad asutused ja liikmesriikide ekspordikrediidiasutused, Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (edaspidi „EBRD“) peaksid püüdma toetada partnerriike ja liidu strateegilisi huve väljaspool liitu ühiselt kindlaks määratud ja ellu viidavate meetmete kaudu. See lähenemisviis peaks olema kaasav ning sarnaselt meelestatud partneritele ja sidusrühmadele avatud, koondamaks ressursse ja aitamaks kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, kasutades selleks muu hulgas eelarvelisi tagatisi ja segarahastamist.
(57) Liit peaks soodustama konstruktiivset osalust rände ja sundrände kõigi aspektidega tegelemises ning töötama selle nimel, et ränne toimuks turvaliselt ja oleks hästi reguleeritud ning et sunniviisiliselt ümberasustatud inimesed ja neid vastu võtvad kogukonnad saaksid vajalikku toetust. Oluline on rändealast koostööd partnerriikidega veelgi tõhustada ning samal ajal võtta arvesse liikmesriikide pädevust, kasutada ära korrakohasest, turvalisest, seaduslikust ja vastutustundlikust rändest tulenevad eelised ning astuda tulemuslikult vastu ebaseaduslikule rändele. Selline koostöö peaks aitama leevendada sundrände mõju, tagada juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele, tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, tõhustada piirihaldust ja jätkata jõupingutusi ebaseadusliku rände ennetamiseks, võidelda inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning teha vajaduse korral tööd väärika ja kestliku tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise nimel, tuginedes vastastikusele vastutusele ning austades täielikult rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevaid humanitaar- ja inimõigustealaseid kohustusi ning tehes koostööd diasporaadega ja toetades seaduslikke rändevõimalusi. Seetõttu peaks partnerriikide tõhus koostöö liiduga selles valdkonnas moodustama instrumendi lahutamatu osa. Rände-, varjupaiga-, tagasisaatmis- ja välispoliitika suurem sidusus on oluline tagamaks, et liidu välisabiga toetatakse partnerriike rände tõhusamal haldamisel kestliku arengu suunas. Instrument peaks aitama saavutada rände suhtes koordineeritud, terviklikku ja struktuurset lähenemisviisi; selleks maksimeeritakse koostoimet ja kohaldatakse vajalikku võimendust.
(58) Instrument peaks võimaldama liidul koostöös liikmesriikidega reageerida rände ja sundrändega seotud probleemidele, vajadustele ja võimalustele igakülgselt viisil, mis on kooskõlas liidu rände- ja varjupaigapoliitikaga ning täiendab seda. Rändega seotud meetmed, mida instrumendi raames võetakse, peaksid aitama partnerriikidega tõhusalt rakendada liidu rändealaseid kokkuleppeid ja dialooge, soodustades koostööd, mis tugineb paindlikule stimuleerivale lähenemisviisile ja mida toetab instrumendi raames loodud koordineerimismehhanism. See koordineerimismehhanism peaks võimaldama instrumendi raames tegeleda praeguste ja edaspidi esile kerkivate rände ja sundrände probleemidega ning kasutada selleks kõiki asjakohaseid komponente paindliku rahastamise kaudu; seejuures tuleks pidada kinni ette nähtud rahastamispakettidest ja neid paindlikult rakendada. Meetmete rakendamisel tuleks täielikult järgida rahvusvahelist õigust, sealhulgas pidada kinni rahvusvahelistest inimõigustest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja pagulasõigusest ning võtta arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust.
(59) Instrumendi raames peaks liit kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga52 edendama inimõigusi ja demokraatlikku valitsemistava kõigil tasanditel, ka valimisvaatlusmissioonide kaudu. Kui see on vajalik, peaks liidu abi inimõiguste ning demokraatlike väärtuste ja põhimõtete kaitsega seotud valdkondades ning tema toetus kodanikuühiskonna osalejatele olema sõltumatud asjaomaste partnerriikide valitsuste ja ametiasutuste nõusolekust. Kuna demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja liidu tulemusliku rahastamise seisukohast oluline, nagu sellele on osutatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509, võib demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukorra halvenemise korral kolmandates riikides seal abi andmise peatada.
(60) Instrumendi raames eraldatavaid vahendeid tuleks kasutada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete rahastamiseks, ja seda ka kooskõlas oskuste liiduga53. Programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme mitmeaastast programmitööd käesoleva instrumendi raames tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [XXX] [Erasmus+ määrus] sätestatud korras54.
(61) Instrument peaks aitama edendada rahvusvahelisi kultuurisuhteid ja tunnustama kultuuri rolli liidu väärtuste edendamisel.
(62) Käesoleva instrumendi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles on sätestatud Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.
(63) Käesolevas määruses osutatud ühe- või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed peaksid kujutama endast tööprogramme määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses. Ühe- või mitmeaastased tegevuskavad peaksid koosnema ühte dokumenti koondatud meetmete kogumitest.
(64) Piirata võib eeskirju, mis käsitlevad tegelikku asukohta või kodakondsust või väljavalimismenetluses osalejate liiki, võttes arvesse partnerriigi üksuste otsest ja kaudset kontrolli nende üle, samuti toodete päritolu, sealhulgas juhul, kui sellised piirangud on liidu strateegilistes huvides. Selliseid piiranguid võib vajaduse korral kohaldada näiteks suure riskiga tarnijate suhtes.
(65) Järgides põhimõtet, et liidu eelarve kehtestatakse igal aastal, on välise volatiilsuse tõttu vaja säilitada määrusega (EL) 2021/947 juba lubatud paindlikkus ülekandmiste osas. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikest 4 peaks selleks, et maksimeerida liidu välistegevuse sekkumisteks kättesaadavaid liidu vahendeid ja tagada seega liidu vahendite tõhus kasutamine nii liidu kodanike kui ka partnerriikide jaoks, olema võimalik käesoleva instrumendi raames üle kantud assigneeringuid selle instrumendi raames uuesti kasutada. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikest 3 peaks olema võimalik käesoleva või varasemate mitmeaastaste finantsraamistike alusel välistegevuse programmidega loodud rahastamisvahenditest saadud tulu, tagasimakseid ja sisse nõutud summasid käesoleva instrumendi raames uuesti kasutada. Nõnda tehakse kättesaadavaks vajalikud vahendid, mis aitavad rahastada ELi välissuhetes praegu esinevaid pakilisimaid lisavajadusi.
(66) Selleks et suurendada instrumendi jaoks kättesaadavaid vahendeid ja eraldada sellesse ülejäägid, mis on seotud määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 asutatud välistegevuse tagatisfondiga, määrusega (EL) 2017/160155 loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondiga (EFSD), määrusega (EL) 2021/947 loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondiga+ (EFSD+), määrusega (EL) 2024/792 loodud Ukraina tagatisega, määrustega (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 kehtestatud laenudena antava finantsabi ning käesoleva instrumendi raames antava eelarvelise tagatise ja finantsabiga, tuleb teha erandid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a ja määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikest 8. Nõnda tehakse kättesaadavaks vajalikud vahendid, mis aitavad rahastada ELi välissuhetes praegu esinevaid pakilisimaid lisavajadusi.
(67) Paindlikkuse tagamiseks ei tohiks käesoleva instrumendi raames võetavate mitmeaastaste meetmete suhtes kohaldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku.
(68) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kas nendega on võimalik saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Selle valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kasutamist ning asjaomase tegevuse kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1 punktis a. Liidul peaks olema võimalik usaldada määruse (EL) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunkti viii kohased eelarve täitmise ülesanded instrumendi raames võetavate meetmete rakendamist silmas pidades Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile.
(69) Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõikest 1 peaks liidul olema võimalik anda toetusi sihttoetustena paindlikult ja õigeaegselt, ilma taotlusvoorude korraldamise vajaduseta, näiteks rasketes tingimustes ning kiireloomulistes ja kriisiolukordades, et toetada inimõiguste kaitsjaid ja muid kodanikuühiskonna osalejaid. Määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud tingimustel võib instrumendist rahastatavaid toetusi anda ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja muudele üksustele, kellel ei ole kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatust.
(70) Ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist, kui see on kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõikega 1 asjakohane, võib sihttoetusi anda liikmesriigi eraõiguslikele üksustele ilma taotlusvooruta, kui asjaomane projekt on liidu strateegilistes huvides ja toetab instrumendi eesmärke. Selline otselepingute sõlmimine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on tarvis teha investeeringuid või rahastada teostatavusuuringuid sellistes strateegilistes valdkondades nagu kriitilise tähtsusega toorained, kliimamuutustele vastupanu võime või digi- ja muu taristu, eelkõige integreeritud pakettide raames, et suurendada liidu strateegilist autonoomiat. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 tuleks iga sellise otselepingu sõlmimisel järgida sihttoetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid ja sellise lepingu sõlmimist tuleks toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendada.
(71) Kooskõlas Euroopa tiimi lähenemisviisiga tuleks eelarve kaudse täitmise meetmed usaldada eelistatavalt EIP-le, EBRD-le või mõnele liikmesriigi organisatsioonile määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses.
(72) Eelarve kaudse täitmise korral koostöös partnerriikide või nende määratud asutustega, juhul kui komisjon säilitab finantsjuhtimise kohustused vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 7 teise lõigu punktile a, peaks komisjonil, kui ta teeb makseid avaliku sektori hankijate nimel otse vahendite saajatele, olema võimalik nõuda asjaomased tasumisele kuuluvad summad hiljem sisse otse avaliku sektori hankijate vahendite saajatelt. Samamoodi peaks eelarve kaudse täitmise korral, kui partnerriigid või nende määratud asutused ei täida või ei suuda täita neile usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesandeid, olema komisjonil võimalik asuda ajutiselt nende asemele ning tegutseda nende nimel ja nende eest eelarve kaudse täitmise raames.
(73) Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 artikli 85 lõikele 1 on ülemeremaade ja -territooriumide isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui instrumendi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Liidu tegevuse tõhususe ja mõju suurendamiseks tuleks ühist huvi pakkuvates valdkondades soodustada koostööd partnerriikide ja -piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning liidu äärepoolseimate piirkondade vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349.
(74) Instrument peaks võimaldama anda toetust eelarveliste tagatiste ja finantsabi vormis. Nendest tehingutest ja finantsabist tulenevaid eraldisi ja kohustusi tuleks toetada instrumendi assigneeringutest.
(75) Järjepidevuse tagamiseks tuleks eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingute puhul ja instrumendi raames antava finantsabiga, rakendada kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja tingimustega.
(76) Pärast EFSD-d aastatel 2017–2020 ja EFSD+ aastatel 2021–2027 on see kolmas mitmeaastane finantsraamistik, milles kasutatakse välistegevuse toetamiseks eelarvelist tagatist. Eelarvelisest tagatisest on saanud liidu finantsvahendite hulgas tavapärane vahend ning selle peamised reeglid ja menetlused on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509. Käesoleva määrusega on ette nähtud üksnes instrumendist antava eelarvelise tagatise suhtes kohaldatavad erisätted. Teisest küljest, võttes arvesse, et partnerriikides tehtavateks liidu investeeringuteks võib olla tarvis paindlikult kasutada ja kombineerida instrumendi raames kättesaadavaid erinevaid liidu rahastamise vorme, ei ole ette nähtud, et segarahastamistoiminguid ja eelarvelist tagatist konkreetse fondi, näiteks EFSD või EFSD+ raames eraldi käsitletaks.
(77) Prognoositavuse ja paindlikkuse tagamiseks on vaja kehtestada eelarvelise tagatise maksimumsumma ja liidu finantskohustuste maksimaalne kogusumma, mis katab instrumendist antava, laenudena eraldatava eelarvelise tagatise ja finantsabi.
(78) Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 1 tuleks käesoleva määrusega ette näha eraldiste määrade läbivaatamine. Seetõttu peaks olema võimalik muuta eraldiste määrasid kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul pärast korrapärast läbivaatamist, mis peaks põhinema komisjoni riskijuhtimise raamistikul ja mille tegemisel tuleks võtta arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
(79) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 nõuete täitmiseks tuleks käesolevas määrusega näha kolmandatele isikutele ja partnerriikidele ette võimalus osaleda eelarvelise tagatise rahastamises.
(80) Käesoleva määrusega lubatud eelarvelist tagatist peaks saama kasutada ka horisontaalse abivahendina nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 ja määruse (Euratom) [XXX] [INSC-D] jaoks, et anda toetust muude liidu programmide raames kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Selleks tuleks teha nende muude programmide rahastamispaketist vastav finantskohustuste eraldis.
(81) Usaldusväärse finantsjuhtimise ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning tasumata maksete piiramiseks ei tohiks eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldisi siduda kulukohustustega pärast mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta lõppu ning need tuleks moodustada kolmanda aasta lõpuks pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Kõnealuste eraldistega seotud eelarveliste kulukohustuste puhul tuleks arvesse võtta eelarvelise tagatise ja finantsabi andmisel tehtud edusamme. Eraldiste moodustamisel tuleks arvesse võtta rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel ning finantsabi väljamaksmisel tehtud edusamme.
(82) Selleks et soodustada partnerriikide selliste rahastamiskõlblike rakendusüksuste ja vastaspoolte osalust, kes saavad eelarvelist tagatist või rahastamisvahendeid, ei tohiks erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikest 5 partnerriigilt nõuda, et ta panustaks eelarvelisse tagatisse või rahastamisvahenditesse. Paindlikkuse tagamiseks, atraktiivsuse suurendamiseks erasektori jaoks ja investeeringute mõju maksimeerimiseks tuleks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktist c ja artikli 211 lõikest 5 ette näha erand, mis võimaldab eraõiguslikel asutustel, kes esitavad piisava kinnituse oma finantssuutlikkuse kohta ja kellele ei ole antud avaliku teenuse osutamise ega avaliku ja erasektori partnerluse rakendamise ülesannet, olla rahastamiskõlblikud rakendusüksused ja partnerid.
(83) Segarahastamisel ja eelarvelistel tagatistel on partnerriike käsitlevas liidu investeerimisstrateegias keskne roll. Seepärast on asjakohane moodustada instrumendi „Globaalne Euroopa“ investeeringute nõukogu, mis annaks komisjonile nende rahastamisvormide rakendamiseks strateegilisi ja tegevussuuniseid.
(84) Finantsabi tuleks korraldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 224 sätestatud ja ühtse rahastamismeetodina kehtestatud mitmekesise rahastamise strateegia alusel; see peaks aitama suurendada liidu võlaväärtpaberite likviidsust ning liidu võlakirjade emiteerimise atraktiivsust ja kulutõhusust.
(85) Komisjon võiks anda partnerriikidele finantsabi poliitikapõhiste laenude vormis. Poliitikapõhiste laenude põhieesmärk peaks olema toetada partnerriikide reformikavasid ja hoogustada investeeringuid. Need peaksid aitama saavutada riiklikke poliitikaeesmärke ja lahendada üleilmseid probleeme. Poliitikapõhiste laenude suhtes kohaldatavad tingimused tuleks viia vajadust mööda kooskõlla eelarvetoetuse tingimustega vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 241 lõikele 1. Enne mis tahes laenu heakskiitmist tuleks teha võlaanalüüs. Selles tuleks hinnata riigi suutlikkust säilitada laenuperioodi jooksul oma võlatase.
(86) Komisjonil peaks olema käesoleva määruse mitteolemuslike osade muutmiseks õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas loetletud erieesmärke, ametliku arenguabi kriteeriumidele vastavate kulutuste protsendimäära, eelarvelise tagatise maksimumsummasid ja eraldiste määrasid. Eriti oluline on, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes56 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(87) Euroopa samba alla kuuluvate partnerriikidega tehakse koostööd nende ja liidu vahelise erisuhte raames, sealhulgas valmistades vajaduse korral kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ette tulevaseks ühinemiseks. Selline koostöö nõuab, et kehtestataks kõnealust väga ambitsioonikat suhet kajastavad eritingimused. Selleks tuleks Euroopa sambaga hõlmatud, laienemisprotsessis osalevate partnerite ja idanaabruse partnerite jaoks kehtestada partnerriikide ja liidu vaheliste vastastikuste suhete ambitsioonikatele eesmärkidele vastavad erieeskirjad, mis on seotud programmitöö aluseks olevate asjakohaste tulemuspõhiste kavadega. Selleks et tagada ühetaolised tingimused sellise osaluse rakendamiseks ning samuti rakenduskorra jaoks, mis on ette nähtud sisefondide, näiteks struktuuri-, põllumajandus- ja maaelu arengu ning piiriülese koostöö fondide haldamise ettevalmistamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul eelarve kaudseks täitmiseks partnerriikide poolt, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes57. Neid ühetaolisi tingimusi tuleks muuta, kui arengusuundumused seda nõuavad.
(88) Laienemisprotsessis osalevatele ja idanaabruse partneritele Euroopa samba raames antava abi kontekstis peaks koostöö tuginema kogemustele, mis on saadud varasema abi ja tulemuspõhiste vahendite haldamisel ja rakendamisel, sealhulgas seoses asjakohaste tulemuspõhiste kavadega, samuti õigusriigi põhimõtete ja inimõigustega seotud tingimuslikkusega ning ühinemiseks valmistumisel kindlaks määratavate tulemuste ja loodavate struktuuride ja kontrollisüsteemidega. Kui see on asjakohane, võib tulemuspõhiseid kavasid rakendavatele partnerriikidele anda finantsabi poliitikapõhise laenu vormis.
(89) Selleks et tagada instrumendi rakendamisel asjakohaste rakendusaktide abil ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kriiside või rahu, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardavate vahetute ohtudega, ja kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
(90) Instrument peaks aitama suurendada partnerriikides teadlikkust, mõistmist ja arusaama liidust kui Euroopa tiimist. Eesmärk peaks olema näidata, et liit on usaldusväärne partner, võttes arvesse tema poliitiliste kohustuste ulatust, mahtu ja ambitsioonikust ning jätkuvaid investeeringuid. Seda tuleks teha mõjusa strateegilise kommunikatsiooni abil ning kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]58.
(91) Instrumenti tuleb rakendada kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse kulutuste jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktides d ja f osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühetaoline kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide (näiteks teavet, teabevahetust ja nähtavust käsitlevate programmide) suhtes.
(92) Otsuse 2010/427/EL artiklis 9 sisalduvaid viiteid liidu välisabi rahastamisvahenditele, mis on käesoleva määrusega loodud instrumendi eelkäijad, tuleks käsitada viidetena käesolevale määrusele. Komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses Euroopa välisteenistuse jaoks ette nähtud rolliga.
(93) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,59 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95,60 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9661 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193962 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult välja makstud või valesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste määramist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid liidu finantshuve mõjutavaid ebaseaduslikke toiminguid ning esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137163. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamisse kaasatud kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused.
(94) Käesoleva instrumendiga asendatakse määrustega (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 loodud programmid, 
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I jaotis – Üldsätted
Artikkel 1 – Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“ (edaspidi „instrument“).
Määruses sätestatakse instrumendi eesmärgid, eelarve aastateks 2028–2034, liidu rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.
Artikkel 2 – Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „riigi sihtprogramm“ – ühte partnerriiki hõlmav sihtprogramm;
(2) „mitme riigi sihtprogramm“ – rohkem kui ühte partnerriiki hõlmav sihtprogramm;
(3) „piirkonna sihtprogramm“ – mitme riigi sihtprogramm, mis hõlmab rohkem kui ühte partnerriiki mõnes artikli 3 lõikes 1 osutatud geograafilises piirkonnas;
(4) „piirkonnaülene sihtprogramm“ – mitme riigi sihtprogramm, mis hõlmab rohkem kui ühte partnerriiki artikli 3 lõikes 1 osutatud eri geograafilistes piirkondades;
(5) „ühinev riik“ – riik, kellega on allkirjastatud leping tema ühinemise kohta Euroopa Liiduga; käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad viited kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ka ühinevaid riike;
(6) „kandidaatriik ja potentsiaalne kandidaatriik“ – mõni järgmistest: Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo,64 Montenegro, Põhja-Makedoonia Vabariik, Serbia Vabariik, Türgi Vabariik, Moldova Vabariik, Ukraina, Gruusia ja iga muu riik, millele antakse tulevikus Euroopa Ülemkogu otsusega kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi staatus;
(7) „piiriülene koostöö“ – koostöö järgmiste osalejate vahel: a) liikmesriigid ja üks või mitu liidu maismaa- või merevälispiiriga piirnevat partnerriiki; b) kaks või enam artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa samba alla kuuluvat kandidaati või potentsiaalset kandidaati;
(8) „kodanikuühiskonna organisatsioon“ – mitmesugused osalejad, kellel on mitu rolli ja eri volitused, mis võivad aja jooksul muutuda ning institutsioonide ja riikide lõikes erineda, ning kelle hulgas on igasugused sõltumatud valitsusvälised, mittetulunduslikud ja vägivallatud struktuurid, millesse koonduvad inimesed selleks, et taotleda ühiseid, muu hulgas poliitilisi, kultuurilisi, usulisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või majanduslikke eesmärke ja ideaale, ning mis tegutsevad kohalikul, riiklikul, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil ja hõlmavad linna- ja maapiirkondade ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone;
(9) „kohalik omavalitsus“ – juriidilise isiku staatusega avaliku sektori asutus, mis on osa riigi struktuurist allpool keskvalitsuse tasandit, näiteks küla, omavalitsus, maakond, provints või piirkond, millel on aruandekohustus kodanike ees ning mis tavaliselt koosneb otsuseid tegevast või poliitikat kujundavast organist, nagu nõukogu või kogu, ning täitevorganist, nagu linnapea või muu täitevametnik, kes on kohalikul tasandil otse või kaudselt valitud või välja valitud;
(10) „partnerriik“ – ELi-väline riik või territoorium;
(11) „tegelik asukoht riigis või territooriumil“ – juriidilise isiku põhikirjajärgne asukoht, selle juhatuse asukoht või selle peamine tegevuskoht asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil. Juriidiline isik, kellel on asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil ainult põhikirjajärgne asukoht, peab tegelema tegevusega, millel on tegelik ja pidev seos selle riigi või territooriumi majandusega;
(12) „ühiselt rahastatud“ – meetme kogumaksumus jagatakse mitme üksuse vahel ja vahendid ühendatakse nii, et meetme raames toimuva konkreetse tegevuse rahastamisallikat ei ole enam võimalik kindlaks teha;
(13) „arenguriigid ja -territooriumid“ – ametliku arenguabi saajad, kes on kantud Majandusliku koostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee avaldatud nimekirja.
Artikkel 3 – Kohaldamisala ja struktuur
1. Instrument koosneb järgmistest sammastest:
(a) Euroopa;
(b) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond;
(c) Sahara-tagune Aafrika;
(d) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond;
(e) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond;
(f) üleilmne.
Esimese lõigu punktid a–e võivad hõlmata kõiki I lisas loetletud partnerriike.
Esimese lõigu punkt f võib hõlmata kõiki partnerriike ning liikmesriigiga seotud ülemeremaid ja -territooriume, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas.
2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a–e osutatud sambad hõlmavad järgmist:
(a) programmimeetmed riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkonnaülesel tasandil;
(b) programmivälised meetmed riigi, mitme riigi, piirkonna ja piirkonnaülesel tasandil järgmiste komponentide kaudu:
i) humanitaarabi;
ii) makromajanduslik finantsabi;
iii) vastupanuvõime;
iv) konkurentsivõime;
v) kriis, rahu ja välispoliitika vajadused.
3. Lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud sammas hõlmab järgmist:
(a) programmimeetmed üleilmsel tasandil;
(b) programmivälised meetmed üleilmsel tasandil järgmiste komponentide kaudu:
i) humanitaarabi;
ii) vastupanuvõime;
iii) konkurentsivõime ning
iv) kriis, rahu ja välispoliitika vajadused.
4. Instrumendi raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühe või mitme lõike 1 esimese lõigu punktides a–e osutatud samba raames.
Lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud samba raames rakendatavate meetmetega toetatakse üleilmseid algatusi ja need täiendavad lõike 1 esimese lõigu punktide a–e alusel rahastatavaid meetmeid.
Programmivälised meetmed täiendavad programmimeetmeid ning neid kavandatakse ja rakendatakse nii, et programmimeetmete järjepidevus oleks vajaduse korral tagatud.
5. Instrumendist rahastatavaid humanitaarabimeetmeid rakendatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1257/96.
Artikkel 4 – Instrumendi eesmärgid
1. Instrumendi üldeesmärgid on järgmised:
(a) kaitsta ja edendada liidu väärtusi ja huve kogu maailmas, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21;
(b) aidata edendada mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning täita liidu võetud rahvusvahelisi kohustusi ja seatud eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärke, kestliku arengu tegevuskava 2030, Pariisi kokkulepet ja Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse raamistikku;
(c) soodustada tugevamaid vastastikku kasulikke suhteid partnerriikidega ning aidata samal ajal kaasa partnerriikide kestlikule arengule ja liidu strateegiliste huvide saavutamisele.
2. Instrumendi erieesmärgid on esitatud II lisas.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks.
Artikkel 5 – Kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus
1. Instrumendi rakendamisel tagatakse kooskõla, sidusus, koostoime ja vastastikune täiendavus kõigi liidu välistegevuse valdkondadega, sealhulgas muude välistegevuse rahastamisvahenditega, ning muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega.
Liit püüab tagada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe. Liit võtab arvesse kogu sise- ja välispoliitika mõju kestlikule arengule ning edendab suuremat koostoimet ja vastastikust täiendavust eeskätt kaubanduse ja investeeringute, majanduskoostöö ja muu valdkondliku koostööga.
2. Instrumendist võib toetada meetmeid, mis kehtestatakse ja mida rakendatakse määruse (EL) [XXX] [Euroopa konkurentsivõime fond], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX] [programm „Euroopa horisont“]65 ja määruse (EL) [XXX] [Euroopa ühendamise rahastu] alusel, kui need meetmed on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4.
3. Meede, mis on saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka käesolevast instrumendist. Sellise rahalise toetuse suhtes kohaldatakse asjaomase liidu programmi reegleid; alternatiivina võib kõigi toetuste suhtes kohaldada ühtseid reegleid ja sel juhul võib võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat, ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
Artikkel 6 – Eelarve
1. Instrumendi rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on kokku 200 309 000 000 eurot jooksevhindades. See koosneb järgmistest soovituslikest summadest:
(a) Euroopa: 43 174 000 000 eurot;
(b) Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond: 42 934 000 000 eurot;
(c) Sahara-tagune Aafrika: 60 531 000 000;
(d) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond: 17 050 000 000 eurot;
(e) Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkond: 9 144 000 000 eurot;
(f) üleilmne: 12 668 000 000 eurot.
2. Lisaks tehakse instrumendi kaudu kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikliga 6 kättesaadavaks Ukrainale mõeldud rahalised vahendid.
Ukrainale laenudena antav rahaline toetus on instrumendi kaudu kättesaadav ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 kuni 100 000 000 000 euro ulatuses. Ukrainale antavate laenude väljamaksete kogusummas võetakse arvesse esimese lõigu kohaselt kättesaadavaks tehtud summasid ja kolmandas lõigus osutatud summat.
Esimese ja teise lõigu kohaselt kättesaadavaks tehtud vahendite summa ei tohi ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 ületada 100 000 000 000 eurot.
Esimeses lõigus osutatud rahalisi vahendeid võib vajaduse korral kasutada määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D [tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument – dekomissioneerimine, edaspidi „INSC-D“]) kohase toetuse andmiseks üksnes selleks, et rahastada Ukrainaga seotud kulusid. Neid vahendeid kasutatakse määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) kohaselt.
3. Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud 14 808 000 000 euro suurune reserv suurendab kooskõlas artikliga 7 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 6 kohaselt kättesaadavaks tehtud ja lõikes 2 osutatud rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud Ukrainale, võib kasutada ka instrumendi rakendamiseks mõeldud tehniliseks ja haldusabiks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas selleks, et teavitada institutsioone liidu poliitilistest prioriteetidest välistegevuse valdkonnas, ning infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide jaoks, samuti muuks tehniliseks ja haldusabiks, sealhulgas komisjonile instrumendi haldamisel nii peakorteris kui ka liidu delegatsioonides tekkivate personalikulude ja personaliga seotud kulude rahastamiseks.
5. Vähemalt 90 % käesoleva instrumendi kulutustest peab vastama ametliku arenguabi kriteeriumidele (edaspidi „ametliku arenguabi eesmärk“) ehk aitama täita ühiseid ametliku arenguabi kohustusi, sealhulgas neid, mis on suunatud vähim arenenud riikidele. Kui partnerriik minetab instrumendi rakendusperioodil oma kõlblikkuse saada ametlikku arenguabi, jäetakse kulutused, mis on selle partnerriigi kasuks pärast rahastamiskõlblikkuse kaotamist tehtud, ametliku arenguabi eesmärgi hindamisest välja. Ametliku arenguabi eesmärgi hindamisest jäetakse välja ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kulutused.
6. Komisjonil on õigus võtta lõikes 5 sätestatud protsendimäära muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte.
7. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, partnerriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad teha instrumenti täiendavaid rahalisi või mitterahalisi sissemakseid. Täiendavat rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.
Artikkel 7 – Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv
1. Artikli 6 lõikes 3 osutatud summat kasutatakse juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja kõige vajalikum, eelkõige järgmistel eesmärkidel:
(a) liidu asjakohase reaktsiooni tagamiseks ettenägematutes olukordades;
(b) uute vajaduste või probleemide, näiteks liidu või selle naabrite piiridel tekkivate selliste probleemidega tegelemiseks, mis on seotud looduslike või inimtegevusest tingitud kriiside, vägivaldsete konfliktide ja kriisijärgsete olukordade või rändesurve ja sundrändega;
(c) uute liidu juhitavate või rahvusvaheliste algatuste või prioriteetide edendamiseks.
2. Enne uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist vahendite kasutusele võtmist teavitab komisjon sellest üksikasjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning võtab asjakohasel juhul arvesse nende tähelepanekuid kavandatud vahendite laadi, eesmärkide ja summade kohta.
3. Nende vahendite kasutamine otsustatakse artiklites 17 ja 19 või määruses (EÜ) nr 1257/96 kehtestatud korras.
Artikkel 8 – Poliitikaraamistik
1. Instrumendi rakendamise üldine poliitikaraamistik on selline liidu poliitika, mis on sätestatud assotsieerimislepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes, mitmepoolsetes lepingutes, milles liit on osaline, ja muudes lepingutes, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted liidu ja partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu järeldustes, nõukogu järeldustes, tippkohtumiste deklaratsioonides või riigipeade või valitsusjuhtide või ministrite tasandil partnerriikidega peetud kohtumiste järeldustes, Euroopa Parlamendi resolutsioonides, komisjoni teatistes ja kõrge esindajaga koostatud ühisteatistes.
2. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt instrumendi rakendamisega kursis ning vahetab nende institutsioonide algatusel nendega arvamusi. Euroopa Parlament võib vahetada komisjoniga korrapäraselt arvamusi omaenda abiprogrammide kohta.
Artikkel 9 – Üldpõhimõtted
1. Liit suunab oma vahendid sinna, kus neil on kõige suurem ümberkujundav mõju, et toetada kestlikku arengut ja järgida liidu strateegilisi huve.
2. Liit jätkab tegutsemist olukordades, kus valitseb äärmiselt suur ebakindlus, samuti konfliktipiirkondades ja muudes keerulistes oludes.
Kriisiolukorras, kriisijärgses olukorras või äärmiselt ebakindlas olukorras võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomaste partnerriikide või -piirkondade elanikkonna erivajadusi. Kui partnerriigid või -piirkonnad on kriisi-, kriisijärgse või äärmiselt ebakindla olukorraga otseselt seotud või sellest mõjutatud, pööratakse erilist tähelepanu toetuse ja koordineerimise suurendamisele kõigi asjaomaste osalejate vahel, et aidata partnerriikidel või -piirkondadel hädaolukorrast väljuda ning kestliku arengu ja stabiilse rahu poole liikuda ning tagada seejuures rahvusvahelise koostöö ja humanitaarabi kooskõla vastavalt humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisile.
3. Liit püüab edendada, arendada ja tugevdada demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtteid, millele liit on rajatud, eelkõige dialoogi ja koostöö kaudu partnerriikide ja -piirkondade ning kodanikuühiskonnaga, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel toimuva tegevuse kaudu.
4. Käesoleva instrumendi raames võetavate meetmetega kohaldatakse inimõigustepõhist käsitust, mis hõlmab kõiki inimõigusi. See käsitus juhindub põhimõttest, mille kohaselt ei jäeta kedagi kõrvale, samuti võrdõiguslikkusest ja keelust teisi, sealhulgas puuetega inimesi ükskõik millisel alusel diskrimineerida.
5. Instrumendiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning ennetatakse naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning võideldakse nende vastu. Samuti pööratakse erilist tähelepanu lapse õigustele ning noorte kaitsmisele ja võimestamisele.
6. Instrumenti rakendatakse täielikus kooskõlas liidu võetud kohustusega edendada, kaitsta ja järgida kõiki inimõigusi ning rakendada täielikult ja tõhusalt Pekingi deklaratsiooni ning rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi66 ja nende läbivaatamiskonverentside tulemusi; selles kontekstis kaitstakse jätkuvalt ka inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi. Instrumendiga ka liidu võetud kohustust edendada, kaitsta ja järgida iga inimese õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata. Samuti toetatakse instrumendiga vajadust tagada laialdane juurdepääs igakülgsele kvaliteetsele ja taskukohasele seksuaal- ja reproduktiivtervisealasele teabele ja haridusele, sealhulgas põhjalikule seksuaalkasvatusele, ning tervishoiuteenustele.
7. Liit toetab asjakohasel juhul kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, assotsieerimis- ja kaubanduslepingute ning partnerluslepingute rakendamist.
Liit edendab mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat lähenemisviisi üleilmsetele hüvedele ja probleemidele ning teeb koostööd liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude rahastajatega.
Suhetes partnerriikidega võetakse arvesse nende eelnevaid tulemusi kohustuste rakendamisel, samuti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende riikide lepingulisi suhteid liiduga.
8. Koostöö ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ning teiselt poolt partnerriikide vahel põhineb arengu tõhususe põhimõtetel ja edendab neid võimaluse korral kõigis valdkondades, nimelt soodustab see partnerriikide omavastutust arenguprioriteetide eest, keskendumist tulemustele, kaasavaid arengupartnerlusi, läbipaistvust ja vastastikust vastutust. Liit edendab ressursside tulemuslikku ja tõhusat kasutuselevõttu ja kasutamist.
9. Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõttega tagab komisjon vajaduse korral nõuetekohase konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega, ning kannab hoolt selle eest, et nad pääseksid aegsasti juurde asjakohasele teabele, mis võimaldab neil täita olulist rolli instrumendi programmide ja meetmete kavandamisel, rakendamisel ja nendega seotud järelevalveprotsessides.
10. Komisjon vahetab korrapäraselt teavet liidu kodanikuühiskonnaga.
11. Komisjon tagab ka tõhustatud dialoogi erasektoriga.
Artikkel 10 – Peavoolustamine
Instrumendi programmide ja meetmetega peavoolustatakse kliimamuutuste vastane võitlus, keskkonnakaitse ja sooline võrdõiguslikkus, nagu on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]. Neid prioriteete võetakse arvesse instrumendi raames võetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel, et tekitada kaasnevaid hüvesid ja saavutada sidusalt mitu eesmärki.
Artikkel 11 – Euroopa tiimi lähenemisviis
1. Komisjon ja liikmesriigid püüavad oma tegevust tihedalt koordineerida, et vältida dubleerimist ning parandada sidusust ja vastastikust täiendavust käesolevast instrumendist antava abi ning liikmesriikide, nende rakendusasutuste, arengut rahastavate asutuste ja ekspordikrediidiasutuste, samuti Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga antava muu abi vahel.
2. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on üksteisega rakendustsükli eri etappides õigeaegselt konsulteerida ja omavahel tihedalt teavet vahetada, et meetmed – muu hulgas teabe, kommunikatsiooni ja nähtavuse aspektist – ühiselt kindlaks määrata, nende üle aru pidada ja neid rakendada.
3. Komisjon ja liikmesriigid püüavad Euroopa tiimi lähenemisviisi järgides teha koostööd sarnaselt meelestatud partnerite ja sidusrühmadega, sealhulgas koondada ressursse, et aidata üheskoos kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 12 – Ränne ja sundränne
1. Liit teeb partnerriikidega terviklikule rändekäsitusele tuginedes koostööd, eelkõige selleks, et ennetada ebaseaduslikku rännet ja sundrännet ning nende algpõhjusi.
2. Kõnealune käsitus aitab maksimeerida koostoimet ja luua laiaulatuslikke partnerlusi ning selle raames keskendutakse kogu rändeteele ja pööratakse erilist tähelepanu päritolu-, transiidi- ja lähteriikidele. See ühendab paindlikult kõik asjakohased vahendid ja vajaliku finantsvõimenduse, vajaduse korral koos võimalike muudatustega rändega seotud rahaliste vahendite eraldamises kooskõlas artiklites 4 ja 14 sätestatud instrumendi eesmärkide ja programmitöö põhimõtetega. Selles võetakse arvesse tõhusat koostööd, liidu lepingute ja kokkulepete rakendamist ning rändealaseid dialooge. Meetmete rakendamisel peetakse täielikult kinni rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas inimõigustealasest ja pagulasõigusest ning võetakse arvesse liidu ja riikide pädevust.
3. Kui komisjoni talitused teevad Euroopa välisteenistusega konsulteerides partnerriigis kindlaks tõsised puudused, mis on eelkõige seotud kohustusega võtta oma kodanikud liikmesriikidest tagasi, võib komisjon maksed või programmi rakendamise peatada. Peatamine ei mõjuta mingil juhul humanitaarabi.
4. Lõikes 3 osutatud tõsiste puuduste olemasolu hindamisel ja pärast abisaajariigiga konsulteerimist tugineb komisjon määruse (EÜ) nr 810/200967 artikli 25a ja määruse (EL) 2018/180668 artikli 8 kohaselt tehtud hindamistele ning võtab samal ajal arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase abisaajariigiga, sealhulgas rände valdkonnas, ning proportsionaalsuse põhimõtet.
5. Kui komisjon leiab, et lõike 3 kohaselt võetud meedet õigustavad põhjused enam ei kehti, tühistab komisjon peatamise.

II jaotis – Instrumendi rakendamine
I peatükk – Programmitöö üldsätted
Artikkel 13 – Üldine programmitöö käsitus
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 punkti a kohased meetmed põhinevad programmitööl.
2. Artikli 8 alusel moodustavad programmdokumendid liidu, partnerriikide või -piirkondade ja muude partnerite vahelise koostöö ühtse raamistiku, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldeesmärgi ja kohaldamisala, eesmärkide ja põhimõtetega.
Komisjon konsulteerib vajaduse korral teiste rahastajate ja osalejatega, sealhulgas kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajatega.
Komisjon teatab teises lõigus ette nähtud konsultatsioonide tulemustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Instrumendist toetatakse määruse (EL) [XXX] [Erasmus+] alusel kehtestatud meetmeid. Käesoleva määruse alusel koostatakse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks ühtne programmdokument. Neidvahendeid kasutatakse määruse (EL) [XXX] [Erasmus+] kohaselt.
Artikkel 14 – Geograafilise programmitöö põhimõtted
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a kohane programmitöö rajaneb järgmistel põhimõtetel:
(a) meetmed peavad võimalikult suures ulatuses tuginema dialoogile liidu, liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, ning dialoogi tuleb kaasata ka kodanikuühiskond;
(b) programmitöös võib ette näha koostöömeetmeid, mida rahastatakse artikli 6 lõikes 1 sätestatud mitmesugustest eraldistest ja muudest liidu programmidest kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.
2. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktide a–e kohases programmitöös nähakse ette konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb vastavalt vajadusele järgmistel elementidel:
(a) partnerriikide ja -piirkondade prioriteedid, mis on kehtestatud lõikes 1 osutatud dialoogi alusel, võttes arvesse ka riiklikku või piirkondlikku strateegiat ja kava;
(b) partnerlus liiduga, sealhulgas vastastikuste huvide ja ühiste prioriteetide edendamine ning ühiselt kokku lepitud eesmärkide ambitsioonitase;
(c) kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja idanaabruse partnerriikide tulemused poliitiliste reformide elluviimisel, majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning õigusaktide ühtlustamisel ELi õigustikuga;
(d) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus ja nende võetud kohustus edendada ühiseid väärtusi ja põhimõtteid ning toetada mitmepoolseid liite ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;
(e) partnerriikide ja -piirkondade arengutase ning nende võetud kohustus tegeleda ebakindluse, ebaseadusliku rände ja sundrände ajendite ja algpõhjustega;
(f) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus kaasata ja kasutada tulemuslikult riigisiseseid vahendeid ning saada juurdepääs teiste osalejate, sealhulgas erasektori rahalistele vahenditele;
(g) partnerriikide ja -piirkondade suutlikkus abi ära kasutada ning liidu rahastamise võimalik mõju partnerriikidele ja -piirkondadele.
Artikkel 15 – Geograafilise programmitöö dokumendid
1. Artikli 3 lõike 2 punkti a kohaste meetmete puhul rakendatakse instrumenti mitmeaastaste riigi, mitme riigi, piirkonna või piirkonnaüleste sihtprogrammide kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad ja erieesmärgid ning vajaduse korral soovituslikud rahaeraldised ja eelarve täitmise viisid.
3. Kõnealused mitmeaastased sihtprogrammid põhinevad järgmisel:
(a) riiklik või piirkondlik strateegia, mille komisjon on asjaomase mitmeaastase sihtprogrammi vastuvõtmise ajal selle programmi alusena heaks kiitnud. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktiga a hõlmatud laienemis- ja idanaabruspartnerite puhul võib see dokument olla asjakohasel juhul tulemuspõhise kava vormis ja vastata käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud rakenduseeskirjadele;
(b) raamdokument, milles on kindlaks määratud liidu poliitika asjaomase partneri või asjaomaste partnerite suhtes, sealhulgas liidu ja liikmesriikide ühisdokument;
(c) liidu ja asjaomase partneri või asjaomaste partnerite ühisdokument, milles on kindlaks määratud ühised prioriteedid ja vastastikused kohustused.
Artikkel 16 – Üleilmse programmitöö dokumendid
1. Artikli 3 lõike 3 punkti a kohaste meetmete puhul rakendatakse instrumenti mitmeaastaste sihtprogrammide kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse liidu strateegia, liidu rahastamiseks valitud prioriteedid, erieesmärgid ja soovituslikud rahaeraldised.
Üleilmsetes algatustes osalemise puhuks määratakse asjakohastel juhtudel kindlaks vastavad vahendid ja sekkumisprioriteedid.
Artikkel 17 – Mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine ja muutmine
1. Komisjon võtab artiklites 15 ja 16 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Seda menetlust kohaldatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud selliste läbivaatamiste suhtes, mille tulemusel muudetakse oluliselt mitmeaastase sihtprogrammi sisu.
2. Mitmeaastased sihtprogrammid võib vajaduse korral läbi vaadata, kui see on vajalik nende tulemuslikuks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui artiklis 8 osutatud poliitikaraamistikus tehakse sisulisi muudatusi või kui on tekkinud kriisi- või kriisijärgne olukord.
3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, nagu kriisid või vahetu oht rahule, demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele või põhivabadustele, võib komisjon muuta artiklites 15 ja 16 osutatud mitmeaastaseid sihtprogramme viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega, mis võetakse vastu artikli 32 lõikes 5 osutatud korras.

II peatükk – Tegevuskavad, meetmed ja rakenduspõhimõtted
Artikkel 18 – Tegevuskavad ja meetmed
1. Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes võetakse arvesse konkreetset konteksti ning iga meetme puhul täpsustatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja asjaomased tegevused, rakendusmeetodid, eelarve ja võimalikud toetuskulud.
2. Programmitöö summadest rahastatavad meetmed põhinevad programmdokumentidel. Tegevuskavad koostatakse kaasavalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt.
3. Vajaduse korral võidakse meede vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast tegevuskavade vastuvõtmist. Programmitöö summadest rahastatavad üksikmeetmed põhinevad programmdokumentidel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
4. Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, võib komisjon võtta vastu programmdokumentides nimetamata erimeetmeid.
5. Komisjon võib võtta kriisi ohjamiseks, rahu tagamiseks ja välispoliitika vajaduste rahuldamiseks eriabimeetmeid.
Eriabimeetme kestus on kuni 18 kuud ning seda võib meetme rakendamisel tekkivate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra ja kokku kuni 30 kuu võrra.
Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.
6. Kui käesolevas artiklis osutatud tegevuskavad või meetmed ei sisalda artikli 6 lõikes 4 osutatud toetuskulusid, võtab komisjon vajaduse korral vastu toetusmeetmed.
Artikkel 19 – Tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine
1. Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Lõike 1 teises lauses osutatud menetlust ei kohaldata järgmise suhtes:
(a) tegevuskavad ja üksikmeetmed, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot;
(b) eri- ja toetusmeetmed, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 20 000 000 eurot;
(c) artikli 18 lõikes 5 osutatud eriabimeetmed ning kriisi, rahu ja välispoliitika vajadustega seotud meetmete rakendamiseks vastu võetud tegevuskavad, mille puhul liidu rahastamine ei ületa 40 000 000 eurot;
(d) tegevuskavade ja meetmete tehnilised muudatused, tingimusel et need muudatused ei mõjuta oluliselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, näiteks:
i) eelarve täitmise viisi muutmine;
ii) vahendite ümberjaotamine tegevuskavas sisalduvate meetmete vahel;
iii) tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine kuni 20 % võrra vastavast eelarvest;
(e) finantsabiga seotud intressi- ja laenukulude toetused abi saavale partnerriigile, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.
Kui tegevuskavad ja meetmed – välja arvatud kriisi ohjamiseks, rahu tagamiseks ja välispoliitika vajaduste rahuldamiseks mõeldud erakorralised abimeetmed – ning tehnilised muudatused on vastavalt käesolevale lõikele vastu võetud, teatab komisjon neist artikli 32 lõikes 1 osutatud asjakohase komitee kaudu Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.
3. Enne lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu nende meetmete laadist ja eesmärkidest ning kavandatavatest rahasummadest. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu enne, kui juba vastu võetud eriabimeetmetes tehakse sisulisi muudatusi. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste meetmete kavandamisel ja edasisel rakendamisel arvesse asjaomast poliitilist käsitust.
4. Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, näiteks kriisiolukorras ning loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, või kui demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardab vahetu oht, võib komisjon kooskõlas artikli 32 lõikes 5 osutatud menetlusega võtta tegevuskavu ja meetmeid või olemasolevate tegevuskavade ja meetmete muudatusi vastu viivitamata kohaldatavate rakendusaktidena.
Artikkel 20 – Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad
1. Kui käesoleva artikli lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktide b–e alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetluses osalejad järgmiste riikide kodanikud või nende tegelik asukoht on järgmises riigis:
(a) liikmesriik, liikmesriigiga seotud ülemeremaa või -territoorium, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või Euroopa Majanduspiirkonna liige;
(b) ühinev riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik;
(c) arenguriik või -territoorium, mis ei kuulu G20 riikide hulka;
(d) lõunanaabruse partnerriik, mis on loetletud I lisas;
(e) muu partnerriik, mis saab toetust käesolevast instrumendist rahastatavast meetmest;
(f) riik, millega komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisrahastamisele;
(g) Majandusliku koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, kui tegemist on lepinguga, mida rakendatakse ametliku arenguabi saajate nimekirja kantud vähim arenenud riigis.
2. Kui käesoleva artikli lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalejad käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, d, e ja f osutatud riigi või territooriumi või I lisas loetletud idanaabruse partnerriigi kodanikud või nende tegelik asukoht peab olema sellises riigis või sellisel territooriumil.
3. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, on artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti f ja artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti v alusel rahastatavate meetmete hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalemine piiranguteta avatud.
4. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, võivad hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osaleda ka rahvusvahelised organisatsioonid.
5. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, võivad kõik instrumendist rahastatavad tooted pärineda mis tahes riigist või territooriumilt.
6. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju rahastamiskõlbliku töövõtja või asjakohasel juhul rahastamiskõlbliku alltöövõtja palgatud või muul viisil seaduslikult tööle võetud füüsiliste isikute suhtes ning nende suhtes ei kehtestata kodakondsuse piiranguid.
7. Kui käesoleva artikli lõikest 10 ei tulene teisiti, on määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii–ix osutatud üksuste poolt eelarve otsese või kaudse täitmise raames rakendatavate meetmete puhul lisaks käesoleva artikli alusel rahastamiskõlblikele riikidele ja territooriumidele rahastamiskõlblikud ka need riigid ja territooriumid, mis on selliste üksuste eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikud hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes. Lisaks käesoleva artikli alusel hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalevatele riikidele ja territooriumidele võivad tooted pärineda nende üksuste eeskirjadele vastavatest riikidest ja territooriumidelt.
Kui eelmise lõiguga hõlmamata üksuste rakendatavate meetmete puhul ei tulene käesoleva artikli lõikest 10 teisiti ja kui sellised meetmed on ühiselt rahastatud kolmandate isikutega, kes ei ole kõnealuste meetmete saajad, võivad vahendite saajad selliste meetmete korral otsustada, et lisaks käesoleva artikli alusel rahastamiskõlblikele riikidele ja territooriumidele on rahastamiskõlblikud ka nende kolmandate isikute eeskirjade kohaselt hankemenetluses, toetuse andmise menetlustes ja auhinna andmise menetlustes osalemiseks rahastamiskõlblikud riigid ja territooriumid.
8. Kui kolmas isik pakub komisjoni asutatud usaldusfondile rahalist toetust või rahastab seda sihtotstarbelise välistulu kaudu, kohaldatakse usaldusfondi asutamisaktis või sihtotstarbelise välistulu korral kolmanda isikuga sõlmitud lepingus sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju.
9. Kui lõigetest 10 ja 11 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevast instrumendist ja mõnest muust liidu programmist või käesoleva instrumendi mitmest sambast rahastatavate meetmete suhtes rahastamiskõlblikkuse eeskirju koos võimalike piirangute ja laiendustega mis tahes kõnealuse programmi või samba raames.
10. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju või väljavalimismenetluses osalejate liiki – arvestades ka nende otsest ja kaudset kontrolli partnerriigi üksuste poolt – võib piirata, kui sellised piirangud on vajalikud tegevuse eripära või selle eesmärkide või liidu piiravate meetmete kohaldamise tõttu või kui need piirangud on vajalikud tegevuse tõhusaks rakendamiseks või kui need on liidu strateegilistes huvides. Rahastamiskõlblikkuse piiranguid kohaldatakse kõrge riskitasemega tarnijate suhtes julgeolekukaalutlustel.
Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib piirata ka liidu vastumeetmetega, mis on vastu võetud liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest käsitleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/103169 alusel.
11. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib laiendada kiireloomulistel juhtudel või juhul kui asjaomaste riikide või territooriumide turgudel ei leidu rahastamiskõlblikke osalejaid või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks või kui nende laiendamine on liidu strateegilistes huvides.
12. Kohaliku võimekuse, turgude ja ostude edendamiseks eelistatakse juhul, kui määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 on ette nähtud lepingu sõlmimine ühe pakkumuse alusel, kohalikke ja piirkondlikke ettevõtjaid. Kõigil muudel juhtudel soodustatakse kohalike ja piirkondlike ettevõtjate osalemist kooskõlas kõnealuse määruse asjakohaste sätetega. Edendatakse kestlikkuse ja hoolsuskohustuse kriteeriume.
Artikkel 21 – Välja jäetavad tegevused
Instrumendist antavate liidu rahaliste vahenditega ei toetata tegevusi ega meetmeid, mille tulemuseks võib olla inimõiguste rikkumine partnerriikides.
Artikkel 22 – Ülekandmised, iga-aastased osamaksed, tagasimaksed, tulu ja rahastamisvahenditest sissenõutud summad ning eelarvelise tagatise ülejääk
1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõikest 4 kantakse käesoleva instrumendi kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib käesoleva instrumendi raames artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomasel eelarvereal kulukohustustega siduda ja kasutada kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Üle kantud summat kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 12 lõike 6 kohaselt üle kantud kulukohustuste assigneeringutest teada.
2. Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 112 lõikega 2 jaotada mitme eelarveaasta peale.
Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mitmeaastaste meetmete suhtes. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mida ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelmaksete või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitatud tõendatud kuluarvestust ega maksetaotlust.
3. Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 3 esimesest, teisest ja neljandast lõigust ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõike 4 kohaldamist, võib käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada alates 1. jaanuarist 2028 enne 2021. aastat vastu võetud alusaktide alusel loodud välistegevuse rahastamisvahenditest saadud tulu, tagasimakseid ja sissenõutud summasid määruste (EL) 2021/1529, (EL) 2021/947 ja (EL) 2024/792 ning käesoleva määruse alusel.
Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 3 punktist f ja määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõikest 4 eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahendid instrumendi esialgsele eelarvereale ja need kujutavad endast sihtotstarbelist välistulu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.
4. Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: alates 1. jaanuarist 2028 võib kooskõlas otsuse (EL) 2022/1628 artikli 14 lõikega 3 ja erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikest 8 käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 loodud välistegevuse tagatisfondi eraldiste ülejääki.
Kui määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2028: erandina määruse (EL) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõike 5 ja otsuse (EL) 2022/1628 artikli 14 lõike 3 kohaldamist, võib käesoleva määruse alusel liidu toetuse andmiseks kasutada alates 1. jaanuarist 2028 määruste (EL) 2017/1601, (EL) 2021/947, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449, (EL) 2025/535 ja käesoleva määruse alusel kehtestatud eelarveliste tagatiste ja finantsabi eraldiste ülejääki.
Erandina määruse (EL) 2024/792 artikli 12 lõikest 5 eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahendid instrumendi esialgsele eelarvereale ja need kujutavad endast sihtotstarbelist välistulu määruse 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

III peatükk – Rakendusvahendid
Artikkel 23 – Liidu rahastamise rakendamine ja vormid
1. Instrumenti rakendatakse kas otse või kaudselt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste, sealhulgas punkti c alapunktis ix osutatud üksuste kaudu. Komisjon võib eelarve täitmisega seotud ülesanded delegeerida ka liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ning Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktiga viii.
2. Liidu rahastust võib anda, kasutades määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud rahastamisliike, sealhulgas rahalist osalust komisjoni loodud usaldusfondides kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 238 ja käesoleva instrumendiga lubatud usaldusfondides. Eelarvelist tagatist, rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna sihttoetuste või muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute puhul, ja instrumendist antavat finantsabi rakendatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega.
3. Koostöös partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmadega, näiteks kohalike ametiasutustega, võtab komisjon rahastamisviisi, osaluse liigi, osalemise, hindamise ja toetuse andmise korra ning sihttoetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende eripära, sealhulgas nende vajadusi ja asjaomast konteksti, et jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja nende vajadustele kõige paremini vastata. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 soodustatakse spetsiifilisi rahastamisvorme, näiteks finantsraampartnerluse lepinguid, rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, ilma taotlusvooruta antavaid sihttoetusi või määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõikes 1 osutatud lihtsustatud rahastamisvorme.
4. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 198 võib sihttoetusi ilma taotlusvooruta anda järgmistel juhtudel:
(a) väikese maksumusega sihttoetused inimõiguste kaitsjatele kiireloomuliste kaitsemeetmete ja vajaduste rahastamiseks, sealhulgas ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks mõeldud mehhanismide kaudu, samuti vahendajatele ja muudele kodanikuühiskonna osalejatele, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, konflikti lahendamises, lepitustegevuses ja rahuloomes, asjakohasel juhul ilma kaasrahastamiseta;
(b) sihttoetused, mida antakse asjakohasel juhul ilma kaasrahastamiseta, et rahastada meetmeid kõige raskemates tingimustes juhtudel, mil taotlusvooru kutse avaldamine oleks asjakohatu, sealhulgas olukorras, kus on tõsiseid puudujääke põhivabaduste osas, kus rikutakse inimõigusi, kus ähvardatakse demokraatlikke institutsioone, kus laieneb kriis või relvastatud konflikt, kus inimeste turvalisus on enim ohus või kus inimõigusorganisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad, vahendajad ja muud kodanikuühiskonna osalejad, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, lepitustegevuses ja rahuloomes, tegutsevad kõige raskemates tingimustes; niisugused sihttoetused ei ületa 1 000 000 eurot ja nende kestus ei tohi ületada 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende rakendamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;
(c) sihttoetused tippkeskusele Global Campus of Human Rights;
(d) väikese maksumusega sihttoetused kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kasutades võimaluste piires lihtsustatud rahastamisvorme kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 125;
(e) kui see on vajalik ning artiklis 18 osutatud tegevuskavades ja meetmetes nõuetekohaselt põhjendatud, siis sihttoetused eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegelik asukoht on mõnes liikmesriigis, et hõlbustada investeeringuid, mis on liidu strateegilistes huvides ja toetavad instrumendi eesmärke.
5. Inimõiguste ja demokraatia kaitse ning kodanikuühiskonna osalejate toetamisega seotud valdkondades võib liit anda abi sõltumatult asjaomaste partnerriikide valitsuste ja muude ametiasutuste nõusolekust; nende meetmetega toetatakse peamiselt kodanikuühiskonna osalejaid, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendamise vorme ja meetodeid.
6. Eelarvetoetus, sealhulgas valdkondlike reformide tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel aruandluskohustusel ja partnerriikide pühendumusel, võttes arvesse nende varasemaid tulemusi ja edusamme universaalsete põhiväärtuste, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi osas, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide partnerlust. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat juhtimist ning täiendab partnerite jõupingutusi koguda rohkem ja kulutada paremini, et toetada kestlikku, kaasavat majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomist, sealhulgas noorte jaoks, vaesuse kaotamist, ebavõrdsuse vähendamist ning demokraatia ja rahumeelse ühiskonna ülesehitamist ja tugevdamist. Eelarvetoetus aitab tagada ka soolist võrdõiguslikkust.
Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasu hoolikal hindamisel.
Eelarvetoetus peab olema diferentseeritud selliselt, et see vastaks paremini partnerriigi poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.
Eelarvetoetuse andmisel kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 241 määrab komisjon selgelt kindlaks eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nende täitmist, samuti jälgib ta reformide ja läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditisuutlikkust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu teabele.
Eelarvetoetuse väljamaksmisel lähtutakse näitajatest, millega tõendatakse edusamme asjaomase partnerriigiga kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.
6. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib artiklis 18 osutatud tegevuskavades ja meetmetes täpsustatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitada instrumendist toetatavaid tegevusi ja 2028. aastal kantud aluseks olevaid kulusid rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2028, isegi kui need tegevused viidi ellu ja need kulud kanti enne sihttoetuse avalduse esitamist.
7. Eelarve kaudse täitmise raames võetavate meetmete rakendamine, sealhulgas rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja instrumendi segarahastamistoimingute kaudu, usaldatakse võimaluse korral ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 1 esimese lõiguga Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale või mõnele liikmesriigi organisatsioonile, ning neid võib kombineerida nii liikmesriikidelt kui ka kolmandatelt isikutelt saadava täiendava muus vormis rahalise toetusega.
8. Partnerriikides käesoleva määruse alusel liidu vahendite kasutamisel kehtestatud maksud, lõivud ja tasud, välja arvatud konkreetselt välistegevuse rahastamisele suunatud maksud, tollimaksud ja tasud, võivad olla instrumendi raames rahastamiskõlblikud määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud tingimustel.
9. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult välisekspertidest.
10. Eelarve kaudsel täitmisel koostöös partnerriikide, nende määratud asutuste või partnerriikide organisatsioonide või asutustega piirkondlikul või üleilmsel tasandil, kui komisjonile jääb vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 157 lõike 7 teise lõigu punktile a finantsjuhtimise vastutus, nõuab komisjon vajaduse korral ja ilma et see piiraks avaliku sektori hankijate kohustusi, avaliku sektori hankijate vahendite saajatelt tasumisele kuuluvad summad sisse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklitele 101–106 (välja arvatud määruse artikli 101 lõiked 7, 8 ja 9), ka ELi toimimise lepingu artiklis 299 sätestatuga samadel tingimustel täitmisele pööratava otsusega. Vastavad sätted nähakse ette rahastamislepingus.
Kui partnerriik, partnerriigi määratud asutus või partnerriigi organisatsioon või asutus piirkondlikul või üleilmsel tasandil ei täida oma eelarve täitmisega seotud ülesandeid või kohustusi, põhimõtteid, eesmärke ja eeskirju, mis on eelarve kaudse täitmise tingimuseks, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas asuda ajutiselt või lõplikult asjaomase üksuse asemele ning tegutseda eelarve kaudse täitmise raames tema nimel ja eest. Sellisel juhul võib komisjon saada tekkinud täiendava halduskoormuse eest asjaomasele partnerriigile eraldatud vahenditest rahalist hüvitist.
11. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid ühishankeid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 tähenduses võib korraldada ükskõik millise partnerriigiga.
12. Liidu ja tema partnerite vaheline koostöö võib seisneda osaluses struktuurides, mis on loodud programmitöö kooskõlastamiseks teiste rahastajatega või meetmete rakendamise juhtimiseks, samuti ühisavaldustes või sellistes avaldustes, mille eesmärk on suurendada liidu panuse nähtavust ning tagada eelarve tõhus täitmine ja koordineerimine, ning partnerriikide piirkondliku või üleilmse tasandi organisatsioonide või asutustega sõlmitud rahastamislepingutes.
Artikkel 24 – Eelarvelised tagatised ja finantsabi: liidu maksimaalne toetus, rahastamine ja laenud
1. Liit võib anda eelarvelise tagatisena toetust mahus kuni 95 000 000 000 eurot jooksevhindades. Artikli 23 lõikes 2 osutatud laenude ja poliitikapõhiste laenudena antava makromajandusliku finantsabi summad ning määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) alusel antud laenude summad vähendavad eelarvelise tagatise maksimumsummat.
2. Lõikes 1 osutatud eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldiste määr on tegevuse liigist olenevalt 9–50 %. Laenutehingutega seotud riigiriske katva finantsabi ja eelarvelise tagatise eraldiste määr on 9 %.
3. Liidu toetust Ukrainale eelarvelise tagatise ja finantsabina ei võeta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksimumsumma arvutamisel arvesse.
Liit võib anda Ukrainale eelarvelise tagatisena toetust kuni 48 000 000 000 eurot jooksevhindades. Ukrainat toetavate toimingute tagamiseks antava eelarvelise tagatise eraldiste määr on esialgu 70 %.
Eraldisi ei moodustata ning erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikest 1 ei kehtestata Ukrainale antavate laenude eraldiste määra.
4. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohased eraldiste määrad läbi igal aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 41 lõike 5 punktis g osutatud hindamise tulemustele ja kooskõlas komisjoni riskijuhtimisraamistikuga.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 muutmiseks, et kohandada neis sisalduvaid eraldiste määrasid ning suurendada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud maksimumsummasid vastavalt kuni 20 % ja 30 % võrra nende summade suurusest.
6. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid, partnerriigid ja muud kolmandad isikud eelarvelises tagatises, rahastamisvahendites või finantsabis vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikele 2 ja artikli 221 lõikele 2 spetsiifiliselt osaleda. Nende osalus eelarvelises tagatises või finantsabis suurendab eelarvelise tagatise või finantsabi summat.
7. Kui lõikes 6 osutatud osalus on rahaline, käsitatakse seda sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d ja e ning artikli 21 lõike 5 tähenduses.
8. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaselt kehtestatud eelarvelist tagatist võib kasutada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud maksimumsummade piires toetuse andmiseks nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 ja määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) alusel kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Selleks rahastatakse eraldisi kõnealuste muude liidu programmide rahastamispaketist.
9. Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud summasid kasutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelarvelise tagatise ja finantsabi eraldisteks. Lõikes 3 osutatud eelarvelise tagatisena Ukrainale antava liidu toetuse eraldisi rahastatakse käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalistest vahenditest, mis tehakse kättesaadavaks vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artiklile 6, sealhulgas juhul, kui eelarveline tagatis antakse määruse (Euratom) [XXX] (INSC-D) kohaste meetmete jaoks.
10. Käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9 osutatud eraldisi ei tohi siduda kohustustega hiljem kui mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta lõpus.
11. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikele 2 moodustatakse käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9 osutatud eraldised kuni kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu ning nende moodustamisel võetakse arvesse rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel või finantsabi väljamaksmisel tehtud edusamme ja toimingute riskiprofiili.
12. Komisjonil on õigus laenata liidu nimel vahendeid, mis on vajalikud käesoleva määruse alusel antava finantsabi rakendamiseks. Komisjon laenab vahendid kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 224.
Artikkel 25 – Eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendite rakendamine
1. Eelarvelist tagatist kasutatakse vastaspoolte riigi tasandi, riigi tasandist madalama tasandi ja eratehingute tagamiseks.
2. Kui partnerriigid osalevad rahastamisvahendites või eelarvelises tagatises, võivad rahastamiskõlblikeks rakendusüksusteks või vastaspoolteks olla ka nende riikide rahastamiskõlblikud rakendusüksused või vastaspooled. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõike 5 kolmandast lõigust võivad ühtlasi rahastamiskõlblikud olla eelarvelisi tagatisi või rahastamisvahendeid kasutavad partnerriigi rahastamiskõlblikud rakendusüksused või vastaspooled.
3. Kui rahastamisvahendeid või eelarvelist tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise korras, on erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktist c ja artikli 211 lõikest 5 rahastamiskõlblikud need asutused, kes esitavad piisava kinnituse oma finantssuutlikkuse kohta ja keda reguleeritakse kas mõne liikmesriigi või rahastamisvahendeid või eelarvelist tagatist saava partnerriigi või rahastamisvahenditesse või eelarvelisse tagatisse panustanud partnerriigi eraõigusega.
4. Komisjon tagab olemasolevate vahendite tulemusliku, tõhusa ja õiglase kasutamise rahastamiskõlblike rakendusüksuste ja vastaspoolte, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega vastaspoolte seas, ning edendab samal ajal nendevahelist koostööd ja võtab nõuetekohaselt arvesse nende suutlikkust, lisaväärtust ja kogemusi.
5. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon nõuda vastaspooltelt asjakohast teavet nende toimingute kohta, mis ei ole artiklis 24 osutatud eelarvelise tagatisega kaetud.
6. Komisjonile annab artiklis 24 osutatud eelarvelise tagatise ja segarahastamise rakendamiseks strateegilisi ja tegevussuuniseid instrumendi „Globaalne Euroopa“ investeerimisnõukogu (edaspidi „investeerimisnõukogu“). Investeerimisnõukogu võtab vastu oma töökorra. Investeerimisnõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas ja võtab võimaluse korral konsensuse alusel vastu arvamusi.
Investeerimisnõukogusse kuuluvad komisjoni ja kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga esindajad. Euroopa Parlamendil on vaatleja staatus. Osalejatele, rahastamiskõlblikele rakendusüksustele ja vastaspooltele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele võib vajaduse korral anda vaatleja staatuse. Investeerimisnõukogu juhivad ühiselt komisjon ja kõrge esindaja.
Artikkel 26 – Poliitikapõhiste laenude rakendamine
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsused, millega tehakse partnerriigile kättesaadavaks poliitikapõhine laenusumma ja määratakse kindlaks laenu kättesaadavuse periood, mis ei tohi kesta kauem kui kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kui otsus on tegevuskava või meetme osa, kohaldatakse artikleid 18 ja 19.
2. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikes 4 sätestatud elementidele sätestatakse poliitikapõhiste laenude lepingutes maksimaalne laenusumma, laenu kättesaadavuse periood, iga väljamakse maksimaalne kestus ning toetuse üksikasjalikud tingimused. Need lepingud võivad sisaldada ka eelmaksete summat ja eelmaksete tasaarvestamise eeskirju.
Artikkel 27 – Kapitaliosalus arengut rahastavates asutustes
Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud summasid võib kasutada nii Euroopa kui ka muude arengut rahastavate asutuste kapitali toetamiseks.
Artikkel 28 – Piiriülene koostöö
1. Piiriülene koostöö tähendab koostööd maismaa- või merevälispiiril naaberriikidega, riikidevahelist koostööd suurematel riigiülestel territooriumidel või merealade ümbruses, samuti piirkondadevahelist koostööd.
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud sammastest võib anda rahalise panuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piiriülese koostöö programmidesse, mida kaasrahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] alusel. Nende programmide toetamiseks võib soovituslikult eraldada kuni 3 % artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud samba rahastamispaketist.
3. Panused piiriülese koostöö programmidesse määratakse kindlaks ja neid kasutatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] artiklile XX {Fondiülesed sätted – välised piiriülese koostöö programmid}.


III jaotis – Lõppsätted
Artikkel 29 – Geograafilise ulatuse laiendamine
1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui rakendatav meede on üleilmset, piirkonnaülest või piirkondlikku laadi, võib komisjon asjakohaste mitmeaastaste sihtprogrammide või asjakohaste tegevuskavade või meetmete raames otsustada laiendada meetmete ulatust liikmesriigiga seotud ülemeremaadele ja -territooriumidele, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas, et tagada liidu rahastamise sidusus ja tõhusus või soodustada piirkondlikku või piirkondadevahelist koostööd.
2. Komisjon võib ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada koostööd naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega ning liikmesriigiga seotud ülemeremaade ja -territooriumidega, mis on loetletud ELi toimimise lepingu II lisas. Selleks võib instrumendist asjakohasel juhul ning nõukogu otsusest (EL) 2021/1764 või määrusest (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] tuleneva rahastamise taseme vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel toetada meetmeid, mida rakendab partnerriik või -piirkond või muu üksus käesoleva määruse alusel või riik, territoorium või muu üksus nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 alusel või liidu äärepoolseim piirkond ühiste rakenduskavade või määruse (EL, Euratom) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse määrus] alusel kehtestatud ja rakendatavate piirkondadevahelise koostöö programmide või meetmete raames.
Artikkel 30 – Delegeeritud volituste kasutamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 6 lõike 5, artikli 24 lõigete 1, 2 ja 3 ning II lisa muutmiseks antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivusajaks.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib käesolevas artiklis osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 31 – Euroopa sambaga seotud täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmine
Artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud sambasse kuuluvate laienemisprotsessis osalevate partnerite ja idanaabruse partnerite puhul võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses ühinemise ettevalmistamiseks koostatavate tulemuspõhiste kavade, kindlaks määratavate tulemuste ning kasutusele võetavate struktuuride ja kontrollisüsteemide ülesehituse ja sisuga, sealhulgas struktuuri-, põllumajandus- ja piiriülese koostöö fondide haldamise kontekstis. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 32 – Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee võib kokku tulla eri koosseisudes.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Komitee kodukorraga nähakse ette proportsionaalsed tähtajad, mis võimaldavad komitee liikmetel varakult ja tõhusalt läbi vaadata rakendusaktide eelnõud ja väljendada oma seisukohti kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 3.
4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse see menetlus ilma tulemust saavutamata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul niimoodi otsustab või kui komitee liikmed seda lihthäälteenamusega taotlevad.
5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.
6. Vastu võetud otsus kehtib vastu võetud või muudetud dokumendi, tegevuskava või meetme kehtivusaja jooksul.
7. Kui see on vajalik, kutsutakse komitee koosolekutele Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimustes Euroopa Investeerimispanga vaatleja.
8. Liikmesriigid võivad taotleda kõigi muude instrumendi rakendamisega seotud küsimuste läbivaatamist.
Artikkel 33 – Euroopa välisteenistuse klausel
Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL, eelkõige selle artiklitega 3 ja 9.
Artikkel 34 – Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Määrused (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 tunnistatakse kehtetuks alates [1. jaanuarist 2028].
2. Käesolev määrus ei mõjuta määruste (EÜ) nr 1085/2006,70 (EL) nr 231/2014,71 (EL) 2021/1529, (EL) 2021/947, (EL) 2024/792, (EL) 2024/1449 ja (EL) 2025/535 alusel algatatud meetmete jätkamist või muutmist, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Määruse (EL) 2021/947 artiklite 26 ja 27 asemel kohaldatakse määruse (EL) 2021/1529 ja määruse (EL) 2021/947 kohaste meetmete suhtes siiski käesoleva määruse artiklit 23.
3. Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud ülemineku tagamiseks käesoleva määruse ning määruste (EL) 2021/947, (EL) 2021/1529 ja (EL) 2024/1449 alusel vastu võetud meetmete vahel.
4. Instrumendi rahastamispaketist võib katta tulevaste seotud määruste ettevalmistamise kulusid.
5. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2034. aastat artikli 6 lõikes 4 sätestatud kulude katmiseks, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2034 veel lõpule viidud.
6. Artikli 6 lõike 1 punktides a–e osutatud rahastamispakettidest ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalistest vahenditest, mis on tehtud kättesaadavaks nõukogu määruse (EL, Euratom) 20XX/XXX * [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 6 alusel, võib rahastada eraldiste täiendamist määruse (EL) 2017/1601 ja määruse (EL) 2024/792 alusel lubatud eelarveliste tagatiste jaoks, määruse (EL) 2021/947 ja selliste alusaktide alusel lubatud eelarveliste tagatiste ja finantsabi jaoks, mille eraldisi reguleeritakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009, ning määruse (EL) 2024/1449 ja määruse (EL) 2025/535 alusel lubatud finantsabi jaoks.
Artikkel 35 – Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 3
1.3. Eesmärgid 3
1.3.1. Üldeesmärgid 3
1.3.2. Erieesmärgid 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju 3
1.3.4. Tulemusnäitajad 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 6
2. HALDUSMEETMED 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 12
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele 29
4. Digimõõde 29
4.1. Diginõuded 30
4.2. Andmed 30
4.3. Digilahendused 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed 32
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Globaalne Euroopa
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Välistegevus
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ üldeesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
1.3.2. Erieesmärgid
Instrumendi erieesmärgid on esitatud II lisas.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab kaasa ELi välistegevuse eesmärkide saavutamisele, edendades vastastikku kasulikku partnerlust kolmandate riikidega, aidates samal ajal kaasa kolmandate riikide kestlikule arengule ja liidu strateegiliste huvide saavutamisele. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini lahendada ka üleilmseid probleeme. 
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja tulemusnäitajad vastavad määruses (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus] sätestatud ühistele näitajatele.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
¨ uut meedet
¨ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest72
¨ olemasoleva meetme pikendamist
x ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Kavandatava instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja huve, et järgida liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
Instrument „Globaalne Euroopa“ aitab saavutada ELi välistegevuse eesmärke. Sellega edendatakse vastastikku kasulikku partnerlust kolmandate riikidega ning aidatakse samal ajal kaasa kolmandate riikide kestlikule arengule ja järgitakse liidu strateegilisi huve. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab liidul paremini lahendada ka üleilmseid probleeme.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetmete põhjused (ex-ante)
Rahvusvaheline olukord on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning näib olevat palju vähem prognoositav ja stabiilne. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sealhulgas selle üleilmne mõju, ebastabiilsus ja konflikt Lähis-Idas, pandeemiad, kaubanduspinged, majanduslik survestamine, konkurents tehnoloogia ja kriitilise tähtsusega toorainete kättesaadavuse pärast ning USA administratsiooni loobumine arengukoostööst, humanitaarabi andmisest ja mitmepoolsete institutsioonide töös osalemisest kujutavad endast nii ELi kui ka partnerriikide jaoks märkimisväärseid geopoliitilisi ja geomajanduslikke probleeme. Lisaks suureneb jätkuvalt lõhe kestliku arengu eesmärkide saavutamisel 2030. aastaks, üleilmne ebakindlus on kasvuteel ning kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise mõju suureneb jätkuvalt. Nende probleemide tõttu peab EL jätkama oma välistegevuse rahastamise kohandamist. 
ELi välistegevuse rahastamise eesmärk on teha koostööd kolmandate riikidega ning edendada mitmepoolseid lahendusi üleilmsetele probleemidele. See võimaldab ELil kaitsta oma huve, edendada oma väärtusi ja standardeid, toetada oma sisepoliitika eesmärke, tagada julgeolek ja kaitsta oma kodanikke. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamine kinnitas lisaväärtust, mida välistegevuse rahastamisvahendid annavad ELi välissuhetele, kuna need võimaldavad partnerriikidele integreeritumat ja mahukamat rahastust, parandades partnerriikide suutlikkust tegeleda ELiga ühiste prioriteetidega ja aidates kaasa kestlikule arengule.
Enamiku mitmepoolsete protsesside osalisena saab EL teha mitmepoolsete ja piirkondlike partneritega koostööd peamistes poliitikavaldkondades. Võrreldes sellega, kui liikmesriigid tegutseksid eraldi, on ELil võimalik nendega koos saavutada suurem mõju, koordineerides ühiseid seisukohti ja tehes end paremini kuuldavaks. Mitmepoolse ja reeglitel põhineva üleilmse juhtimise süsteemi juhtiva toetaja ja kaitsjana maailmas on EL usaldusväärselt tegutsev peamiste inimõigustealaste instrumentide aus vahendaja ja kaitsja. See võimendus mitmepoolsetel ja piirkondlikel foorumitel võimaldab liidul ühtlasi edendada oma poliitikat ja väärtusi kogu maailmas ning mõjutada üleilmsete normide ja regulatiivsete standardite kujundamist. ELi rahalised kohustused on mitmes mitmepoolses lepingus (nt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas) sätestatud üldise kohustuse lahutamatu osa. 
Eelarveliste tagatiste ja segarahastamistoimingute suurema kasutamise kaudu stimuleerib ja koondab EL avaliku ja erasektori investeeringuid, sealhulgas selleks, et tuua kasu riikidele ja sektoritele, kelle juurdepääs finantsturgudele on piiratud. Lisaks käivitab EL arengukoostöö finantsasutuste vahelise koostöö. Makromajandusliku finantsabiga antakse soodsatel tingimustel väga vajalikku rahastust riikidele, kus on maksebilansi kriis.
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)
Instrumendi „Globaalne Euroopa“ oodatav tekkiv lisaväärtus peaks tulenema 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ette nähtud ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamise tulemustest. Instrument „Globaalne Euroopa“ peaks võimaldama tugevdada ja ühtlustada välistegevuse rahastamist, et liidul oleks võimalik kaitsta oma huve välismaal ning kohaneda muutuvate olude ja vajadustega. Liit püüab tagada poliitikavaldkondade sidususe, võttes arvesse kogu sise- ja välispoliitika mõju ning edendades suuremat koostoimet ja vastastikust täiendavust.
Instrument „Globaalne Euroopa“ tagab ELile kõik vahendid tõhusaks välistegevuseks. Meetmepaketi valmisolek kindlustab, et igas olukorras kasutatakse olenevalt eesmärkidest ja kohapealsest olukorrast kõige asjakohasemaid vahendeid, mis võimaldavad kohaneda muutuvate oludega.
Sellega kasutatakse ära vastastikku kasulike partnerluspakettide potentsiaali, mis on suunatud üksikutele partnerriikidele.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
ELi välistegevuse rahastamisvahendite vahehindamine kinnitab, et praegused vahendid täidavad suures osas oma eesmärki. Hindamine kinnitab, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ on graafikus, et saavutada eesmärgid, mis püstitati selle vastuvõtmise ajal. Lisaks on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ eesmärgid jätkuvalt asjakohased ja instrument aitab tõhusalt kaasa strateegia „Global Gateway“ elluviimisele. Samamoodi näitab vahehindamine, et IPA III on osutunud ühinemiseelse vahendina üldiselt tõhusaks ja on samuti oma eesmärkide saavutamisel graafikus. Vahend on kooskõlas laienemismetoodikaga ja kajastab ELi poliitilisi arenguid, näiteks keskendumist keskkonnahoidlikele, digitaalsetele ja majanduslikele prioriteetidele. 
Kuid pärast aastatepikkust ebastabiilsust ELi naabruses ja kaugemal on geopoliitilised panused ELi jaoks palju suuremad kui mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vastuvõtmisel. EL tegutseb väga muutlikus ja prognoosimatus keskkonnas, mida iseloomustavad geopoliitiline rivaalitsemine, geomajanduslik konkurents, strateegiline sõltuvus, konkurentsivõimega seotud probleemid, planeedi kolmikkriisi (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja reostus) süvenemine ning suurenev üleilmne ebakindlus. Muutuv geopoliitiline maastik ja mitmesugused kriisid on toonud esile mõned süsteemsed puudused välisrahastamisvahendite ülesehituses.
Samal ajal on ELi välis- ja sisepoliitika vaheline seos muutunud üha olulisemaks ning seda ei ole praegu piisavalt arvesse võetud ei välis- ega siserahastamisvahendites ning välis- ja siserahastamisvahendite koosmõju ei ole optimaalne. 
Ehkki praegused välisrahastamisvahendid on oma oodatavate tulemuste saavutamisel tõhusad, on muutuv geopoliitiline maastik ja mitmeliigiliste kriiside ajastu toonud esile mõned süsteemsed puudused nende ülesehituses. Partnerriikide, piirkondlikud ja üleilmsed olud muutuvad kiiresti, samas kui jaotus eraldiseisvate eelnevalt kavandatud ja eelnevalt eraldatud vahendite vahel ei soodusta kiiret kohanemist. Välistegevuse rahastamise eri harud on praegu killustunud erinevateks rahastamisvahenditeks. Eri vahendite vahelised finants- ja tegevustõkked takistavad koostoimet piirkondlikul tasandil (st humanitaarabi, arengupoliitika ja rahuloome seostatud lähenemisviisi), paindlikkust muutuvatele prioriteetidele reageerimisel ning laienemis- ja naabruspoliitika koostoimet. Üldise koostoime ja paindlikkuse seisukohast on seega võimalik saavutada edu enamiku liidu välistegevuse vahendite ühise rahastamisallika tagamisel, säilitades samal ajal liidu suutlikkuse viia ellu põhimõttelist humanitaarabipoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 214. Kuigi liidu humanitaarabioperatsioonide rahastamiseks mõeldud eelarve tuleks teha kättesaadavaks käesoleva instrumendi raames, tuleks selliste operatsioonide rakendamist jätkata kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96.
Teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ seatakse eesmärgiks välistegevuse rahastamine, mis on paremini kooskõlas ELi strateegiliste huvidega. Olemasolevad vahendid (sekkumisviisid) ei ole aga nende edendamiseks piisavad. 
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla muude välistegevuse valdkondadega ja teiste asjakohaste ELi poliitikavaldkondadega ning peetakse silmas poliitikavaldkondade arengusidusust. Kestliku arengu tegevuskava 2030 kohaselt tähendab see, et kõigil tasanditel – riiklikul, ELi, muude riikide ja üleilmsel tasandil – tuleb arvesse võtta kõigi poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule.
Määrus võimaldab olemuslikult täita erinevaid poliitikaeesmärke koostoimes liidu muude poliitikavaldkondadega. Lisaks tuleks püüda saavutada sünergia teiste ELi programmide alusel võetavate meetmetega, et maksimeerida kombineeritud sekkumiste mõju. Eelkõige on väga oluline suhelda Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, et viia eri töösuunad (nt kriitilise tähtsusega toorained ja nendega seotud väärtusahelad, majandusjulgeolek ja puhta tööstuse kokkulepe) järgmisele tasandile. Koostoimet liidu strateegiliste huvidega tugevdab ka ajakohastatud meetmepakett. Lisaks jälgitakse ja hinnatakse käesoleva määruse rakendamist 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistiku kaudu, tagades liidu eri programmide suurema sidususe seires ja hindamises.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
¨ Piiratud kestusega
• ¨ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
• ¨ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
x Piiramatu kestusega
• Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
• millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
x Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
• x tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
• x rakendusametite kaudu
¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
x Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
• x kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
• x rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
• x Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
• x finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
• x avalik-õiguslikele asutustele;
• x avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
• x liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
• x asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
• x liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
Välistegevuse kulutuste tegemine eeldab suutlikkust kasutada kõiki kavandatud eelarve täitmise viise, mis on asjakohased ja mille kohta tehakse otsus rakendamise ajal.
HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust avaldab komisjon rakendamisaruande, et hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme kooskõlas määrusega (EL, Euratom) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]. Komisjon korraldab hiljemalt kolm aastat pärast mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõppu tagasiulatuva hindamise, et hinnata programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Eelarve täitmise viisid
Eelarve täitmise viiside osas olulisi muudatusi ette ei nähta; komisjoni talituste ja rakendajate eelmiste programmide raames saadud kogemused aitavad tulevikus saavutada paremaid tulemusi.
Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid rakendab komisjon määruse eesmärkide paremaks saavutamiseks eelarve otsese täitmise raames peakorterist ja/või liidu delegatsioonide kaudu ning eelarve kaudse täitmise raames finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kaudu.
Eelarve kaudse täitmise puhul, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 157, peab komisjon tagama ELi finantshuvide kaitse tasemel, mis on samaväärne eelarve otsese täitmise raames toimuva eelarve täitmisega. Eelnevalt hinnatakse üksuste süsteeme ja menetlusi sambapõhiselt, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ning võttes nõuetekohaselt arvesse meetme olemust ja sellega seotud finantsriske. Kui eelarve täitmise viis seda nõuab või kui iga-aastastes tegevusaruannetes on esitatud reservatsioone, siis koostatakse ja viiakse ellu konkreetseid leevendusmeetmeid sisaldavad tegevuskavad. Lisaks võivad rakendamisega kaasneda komisjoni kehtestatud asjakohased järelevalvemeetmed.
Kasutatakse ka eelarvetoetust.
Segarahastamismeetmetega seoses kasutatakse uuenduslikke rahastamisvahendeid, sealhulgas koostöös Euroopa Investeerimispangaga, liikmesriikide finantsasutustega ja teiste rahvusvaheliste finantsasutustega. Finantsmäärusega on jätkuvalt ette nähtud võimalus kasutada usaldusfonde.
Sisekontrolli- ja juhtimisprotsessi eesmärk on anda piisav kindlus toimingute tulemuslikkuse ja tõhususega seotud eesmärkide saavutamise, finantsaruandluse usaldusväärsuse ning asjakohase õigus- ja menetlusraamistiku järgimise kohta.
Tulemuslikkus ja tõhusus
Selleks et tagada toimingute tulemuslikkus ja tõhusus (ja leevendada välisabi keskkonnas esinevaid suuri riske), on rakendustalitustel lisaks kõigile komisjoni kogu strateegilise poliitika- ja planeerimisprotsessi elementidele, siseauditikeskkonnale ja muudele komisjoni sisekontrolliraamistiku nõuetele jätkuvalt olemas kohandatud abi haldamise raamistik, mis toimib kõigi vahendite alusel, mis hõlmavad järgmist:
–   suurema osa välisabi haldamise üleandmine liidu kohapealsetele delegatsioonidele;
–   selge ja ametlik finantsaruandluse kord (volitatud eelarvevahendite käsutaja (peadirektor) annab peakorteris volituse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale (direktor), kes volitab omakorda delegatsiooni juhti);
–   liidu delegatsioonide korrapärane aruandlus peakorterile, sealhulgas delegatsiooni juhi iga-aastane kinnitav avaldus
–   põhjaliku koolitusprogrammi pakkumine nii peakorteri kui ka delegatsioonide töötajatele,
–   peakorteri/delegatsiooni märkimisväärne tugi ja juhised (sealhulgas interneti kaudu);
–   korrapärased kontrollkäigud delegatsioonidesse iga 3–6 aasta tagant;
–   projekti- ja programmitsükli juhtimise metoodika, mis hõlmab järgmist: kvaliteedi toetamise vahendid sekkumismeetme kujundamiseks, selle elluviimise meetod, rahastamismehhanism, haldussüsteem, rakenduspartnerite hindamine ja valik jne; programmi ja projekti juhtimise, järelevalve ja aruandluse vahendid tõhusa rakendamise tagamiseks, sealhulgas projekti üle kohapeal korrapäraselt tehtav väline järelevalve, ning olulised hindamis- ja auditivahendid. Lihtsustamist taotletakse lihtsustatud kuluarvestuse kasutamise laiendamise teel, kui see on asjakohane ja teostatav. Jätkatakse riskipõhise kontrolli meetodi kasutamist, mille puhul kontrolli ulatus sõltub tuvastatud riskidest.
Finantsaruandlus ja raamatupidamisarvestus
Rakendustalitused jätkavad rangeimate raamatupidamis- ja finantsaruandlusstandardite järgimist, kasutades komisjoni finantssüsteemi (SUMMA) ning välisabi erivahendeid, nagu OPSYS.
Punktis 2.3 (pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed) kirjeldatakse asjaomaseid seadusandliku ja menetlusraamistiku järgimist käsitlevaid kontrollimeetodeid.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Käesoleva instrumendi raames tehtava koostöö tegevuskeskkonda iseloomustavad järgmised riskid, mis on seotud instrumendi eesmärkide täitmata jätmise, mitteoptimaalse finantsjuhtimise ja/või kohaldatavate eeskirjade eiramisega (vead seaduslikkuses ja korrektsuses):
• majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus ning loodusõnnetused ja äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada raskusi ja viivitusi sekkumiste kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige ebakindlates riikides;
• partnerriikide piiratud institutsiooniline ja haldussuutlikkus, mis võib põhjustada raskusi ja viivitusi sekkumiste kavandamisel ja rakendamisel;
• geograafiliselt hajutatud sekkumised (mis võivad hõlmata paljusid riike, territooriume ja piirkondi) võivad põhjustada järelevalvele logistilisi või ressursiprobleeme, eelkõige seoses meetmete võimaliku kohapealse järelevalvega;
• võimalike partnerite või toetusesaajate mitmekesisus ja nende sisekontrollistruktuuride ja -suutlikkuse erinevus võib killustada ning seega vähendada meetmete rakendamise toetamiseks ja järelevalveks ette nähtud komisjoni ressursside tõhusust ja tulemuslikkust;
• partnerriikides rakendatud välisabi tulemusi ja mõju käsitlevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete piiratud kättesaadavus võib vähendada komisjoni suutlikkust anda tulemustest aru ja nende eest vastutada.
Finantsvigade ohuga tegelemiseks teeb komisjon asjakohaseid eel- ja järelkontrolle. Kui see on võimalik ja kohaldatav, saab süsteemiauditeid kasutada vahendina vigade algpõhjuste tuvastamiseks üksuste kontrollisüsteemides ja vajalike leevendusmeetmete käivitamiseks.
Tõhususe suurendamiseks vigade, juhtimisalaste puudujääkide ja eeskirjade eiramiste ennetamisel loob komisjon lisaks süsteemi pidevaks sihipäraseks riskihindamiseks nii lepingu kui ka üksuse tasandil. Peamised tegurid, mis suurendavad kõrge veamäära tõenäosust ja negatiivset mõju usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige seoses ka varasemate kontrollide ja seire andmetega, on välja selgitatud ja koondatud riskiprofiilide tulemustabelisse. Tulemustabel on oluline vahend tulevaste kontrollide, järelevalvealaste jõupingutuste ja muude leevendusmeetmete tõhusamaks suunamiseks, et vigade, juhtimisvigade ja eeskirjade eiramise ohtu mõistlikult vähendada.
Kõrge riskiga keskkonda arvestades peavad süsteemid välistama tehingute võimalike vastavusvigade sagedase esinemise ning seadma sisse kõrgetasemelised kontrollid vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks makseprotsessi võimalikult varases etapis, enne makseprotsessi või selle ajal. Praktikas tähendab see, et vastavuse kontrollimisel tuginetakse eelkõige mahukatele mitmeks aastaks kavandatud eelkontrollidele, mida teevad nii välisaudiitorid kui ka komisjoni töötajad kohapeal enne projektidega seotud lõplike maksete tegemist ning mis on finantsmääruse alusel nõutavatest rahalistest kaitsemeetmetest märgatavalt ulatuslikumad (endiselt tehakse ka mõningaid järelauditeid). See raamistik hõlmab järgmist:
• komisjoni töötajate tehtavad tehingute eelkontrollid;
• auditid ja -kontrollid (nii kohustuslikud kui ka riskipõhised), sealhulgas Euroopa Kontrollikoja auditid ja kontrollid;
• järelkontrollid (riskipõhised) ja sissenõuded.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Ajavahemikul 2028–2034 ELi üldeelarvest kulukohustuste assigneeringute (tegevus ja haldus) jaoks kavandatud sisekontrolli-/halduskulud viitavad üksnes komisjoni ning mitte liikmesriikide või volitatud üksuste kuludele. Volitatud üksused võivad rahaliste vahendite haldamiseks kinni pidada kuni 7 % ja seda summat võidakse osaliselt kasutada kontrollimise eesmärgil. Kõnealustesse juhtimiskuludesse on arvestatud kõik peakorteri ja delegatsioonide töötajad, taristu, reisikulud, koolitus, järelevalve, hindamine ja auditilepingud (sealhulgas abisaajate algatusel sõlmitud lepingud).
Kuigi kuludega seotud juhtimistegevuse ja vastavuskontrolli laadi parandamist ja sihipärastamist jätkatakse, on kõnealused kulud üldiselt vajalikud instrumentide eesmärkide tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks, nii et eeskirjadest kõrvalekaldumise oht püsiks minimaalne (jääkviga alla 2 %). Need kulud on oluliselt väiksemad ohtudest, mis kaasnevad sisekontrolli kaotamise või vähendamisega kõnealuses kõrge riskiga valdkonnas.
Instrumendi vastavuseesmärk on ühelt poolt hoida varasemat nõuete täitmata jätmise riski taset (veamäär) ja teiselt poolt jääkveamäära alla 2 % (mitme aasta jooksul pärast kõigi lõpetatud lepingute puhul kavandatud kontrollide ja korrektsioonide tegemist). Puuduste tuvastamisel rakendatakse minimaalsete veamäärade tagamiseks sihipäraseid parandusmeetmeid.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamise meetmetes põhjalikke muudatusi ette ei nähta ning komisjoni talituste ja rakendajate varasemate programmide raames saadud kogemused aitavad tulevikus paremaid tulemusi saavutada. Vastavusraamistik koosneb muu hulgas järgmistest olulistest komponentidest:
Ennetusmeetmed
• Pettusega seotud küsimusi hõlmav kohustuslik põhikoolitus abi haldamisega seotud töötajatele ja audiitoritele;
• suuniste andmine (sh interneti kaudu), sealhulgas olemasolev menetluste käsiraamat, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi käsiraamat, Euroopa Liidu välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlev praktiline juhend ja finantsjuhtimise abimaterjalid (rakendamises osalevatele partneritele);
• eelhindamine, et tagada liidu vahendite haldamisel pettuse ärahoidmiseks ja avastamiseks vajalike asjakohaste pettusevastaste meetmete kasutamine ühise ja detsentraliseeritud juhtimise alusel asjaomaseid vahendeid haldavates asutustes;
• partnerriigi pettusevastaste mehhanismide eelnev sõelhindamine osana eelarvetoetuse saamiseks vajaliku riiklike vahendite haldamise kõlblikkuse kriteeriumi hinnangust (st aktiivne pühendumine pettuste ja korruptsiooni vastasele võitlusele, piisavad kontrolliasutused, kohtusüsteemi piisav suutlikkus ning tõhusad reageerimis- ja sanktsioonimehhanismid);
• tõhusad pettusevastased mehhanismid pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas küberrünnete ennetamiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses selliste uute rahastamisvahenditega nagu segarahastamine, kuludega sidumata rahastamine ja/või eelarvelised tagatised, kasutades digivahendeid ja -tehnoloogiaid.
Avastamis- ja parandusmeetmed
• ELi rahastamise peatamine raske pettusjuhtumi, sealhulgas laiaulatusliku korruptsiooni korral, kuni ametiasutused on võtnud asjakohaseid meetmeid sellise pettuse tagajärgede korrigeerimiseks ning selle vältimiseks tulevikus;
• varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem;
• lepingu peatamine/lõpetamine;
• kõrvalejätmise menetlus.
Asjaomaste talituste pettusevastased strateegiad, mis on kooskõlas komisjoni pettusevastase võitluse strateegia ja sellele vastava tegevuskava eesmärkide ja prioriteetidega, tagavad, et kolmandates riikides ELi vahendite kasutamiseks ette nähtud süsteemid võimaldavad hankida asjakohaseid andmeid, et lisada need pettuseriski hindamisse ja juhtimisse (nt topeltrahastamine, kulude paisutamine, võltsitud hankemenetlused, huvide konflikt, konkurentsivastane koostöö); vajaduse korral võiks luua võrgustikke ja asjakohaseid IT-/digitaalseid vahendeid välisabisektoriga seotud pettuseriskide ja pettusejuhtumite varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3 – naabrus ja maailm
Eelarverida
Kulu liik

Number


Liigendatud/liigendamata

07 01 Instrumendi „Globaalne Euroopa“ teemavaldkonna toetuskulud

Liigendamata

07 01 01 Instrumendi „Globaalne Euroopa“ (v.a Ukraina) toetuskulud
Liigendamata

07 01 02 Ukraina toetamisega seotud kulud
Liigendamata

07 02 Euroopa sammas
Liigendatud

07 02 01 Laienemine – ühinemiseks valmistumine
Liigendatud

07 02 02 Idanaabrus – programmid
Liigendatud

07 02 03 Lääne-Euroopa – programmid
Liigendatud

07 02 04 Toetus Ukrainale
Liigendatud

07 02 10 Euroopa – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 02 11 Euroopa – humanitaarabi
Liigendatud

07 02 12 Euroopa – vastupidavus
Liigendatud

07 02 13 Euroopa – konkurentsivõime
Liigendatud

07 02 14 Euroopa – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 02 20 Euroopa – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 02 30 Euroopa – territoriaalne ja piiriülene koostöö
Liigendatud

07 03 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe sammas
Liigendatud

07 03 01 Lähis-Ida – programmid
Liigendatud

07 03 02 Põhja-Aafrika – programmid
Liigendatud

07 03 03 Pärsia lahe piirkond – programmid
Liigendatud

07 03 10 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 03 11 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 02 12 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 02 13 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 03 14 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 03 20 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 03 30 Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond – territoriaalne ja piiriülene koostöö
Liigendatud

07 04 Sahara-taguse Aafrika sammas
Liigendatud

07 04 01 Lääne-Aafrika – programmid
Liigendatud

07 04 02 Ida- ja Kesk-Aafrika programmid
Liigendatud

07 04 03 Lõuna-Aafrika ja India ookean – programmid
Liigendatud

07 04 10 Sahara-tagune Aafrika – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 04 11 Sahara-tagune Aafrika – humanitaarabi
Liigendatud

07 04 12 Sahara-tagune Aafrika – vastupanuvõime
Liigendatud

07 04 13 Sahara-tagune Aafrika – konkurentsivõime
Liigendatud

07 04 14 Sahara-tagune Aafrika – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 04 20 Sahara-tagune Aafrika – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 05 Aasia ja Vaikse ookeani sammas
Liigendatud

07 05 01 Kesk-Aasia – programmid
Liigendatud

07 05 02 Lõuna- ja Ida-Aasia – programmid
Liigendatud

07 05 03 Vaikse ookeani piirkonna programmid
Liigendatud

07 05 10 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 05 11 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 05 12 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 05 13 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 05 14 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 05 20 Aasia ja Vaikse ookeani piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 06 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkonna sammas
Liigendatud

07 06 01 Põhja- ja Lõuna-Ameerika – programmid
Liigendatud

07 06 02 Kariibi mere piirkond – programmid
Liigendatud

07 06 10 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 06 11 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – humanitaarabi
Liigendatud

07 06 12 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – vastupanuvõime
Liigendatud

07 06 13 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – konkurentsivõime
Liigendatud

07 06 14 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – makromajandusliku finantsabi toetused
Liigendatud

07 06 20 Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond – ühise eraldisfondi eraldised
Liigendatud

07 07 Üleilmne sammas
Liigendatud

07 07 01 Üleilmsed programmid
Liigendatud

07 07 10 Üleilmne – kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused
Liigendatud

07 07 11 Üleilmne – humanitaarabi
Liigendatud

07 07 12 Üleilmne – vastupanuvõime
Liigendatud

07 07 13 Üleilmne – konkurentsivõime
Liigendatud

07 08 Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv
Liigendatud

07 09 Varasemate välistegevuse programmide lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 Varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 01 Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 02 Humanitaarabi valdkonna varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 03 Ühinemiseelse abi instrumendi varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 04 Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud

07 09 99 05 Ukraina rahastu varasemate meetmete lõpuleviimine
Liigendatud



[1] Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
• x Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
3
„Naabrus ja maailm“


MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU
Tegevusassigneeringud
07 02 (Euroopa sammas)
Kulukohustused
(1a)
43 174

Maksed
(2a)
p.m.
07 03 (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1b)
42 934

Maksed
(2b)
p.m.
07 04 (Sahara-taguse Aafrika sammas)
Kulukohustused
(1c)
60 531

Maksed
(2c)
p.m.
07 05 (Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1d)
17 050

Maksed
(2d)
p.m.
07 06 (Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi piirkonna sammas)
Kulukohustused
(1e)
9 144

Maksed
(2e)
p.m.
07 07 (Üleilmne sammas)
Kulukohustused
(1f)
12 668

Maksed
(2f)
p.m.
07 08 (Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv)
Kulukohustused
(1g)
14 808

Maksed
(2g)
p.m.
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
07 01 (Instrumendi „Globaalne Euroopa“ teemavaldkonna toetuskulud)

(3)
p.m.
Assigneeringud KOKKU
Kulukohustused
=1a+1b+1c+1d+1e+1f+1g+3
200 309

Maksed
=2a+2b+2c+2d+2e+2f+2g+3
p.m.

Eespool nimetatud assigneeringute kogusummast eraldatakse esialgne summa 25 000 000 000 eurot humanitaarabimeetmete rahastamiseks. Võttes arvesse, et humanitaarabi on ettenägematu ja vajaduspõhine vahend, määratakse eraldised sammaste kaupa kindlaks hilisemas etapis, sealhulgas iga-aastase eelarvemenetluse kaudu.


MITMEAASTANE FINANTS-RAAMISTIK 2028–2034 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU
Kulukohustused
(4)
p.m.

Maksed
(5)
p.m.
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
(6)
p.m.
Mitmeaastase finantsraamistiku
Kulukohustused
= 4 + 6
200 309
RUBRIIGI 3 assigneeringud kokku
Maksed
= 5 + 6
p.m.


Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
4
Rubriik „Halduskulud“
DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2973,502
Ÿ Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
DG <…….> KOKKU

505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3541,744












DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3541,744
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4
Kulukohustused
0
0
0
0
0
0
0
0
assigneeringud KOKKU
Maksed
0
0
0
0
0
0
0
0

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
Nr


DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU


2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034


Tegevusassigneeringud
Eelarverida
Kulukohustused
(1a)







0


Maksed
(2a)







0

Eelarverida
Kulukohustused
(1b)







0


Maksed
(2b)







0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida

(3)







0
DG <…….> assigneeringud KOKKU
Kulukohustused
= 1a + 1b + 3
0
0
0
0
0
0
0
0

Maksed
= 2a + 2b + 3
0
0
0
0
0
0
0
0


Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Tegevusassigneeringud KOKKU
Kulukohustused
(4)
0
0
0
0
0
0
0
0

Maksed
(5)
0
0
0
0
0
0
0
0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
(6)
0
0
0
0
0
0
0
0
Mitmeaastase finantsraamistiku
Kulukohustused
= 4 + 6
0
0
0
0
0
0
0
0
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU
Maksed
= 5 + 6
0
0
0
0
0
0
0
0



Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
4
Rubriik „Halduskulud“
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












DG: <…….>
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2024 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Ÿ Personalikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
Ÿ Muud halduskulud
0
0
0
0
0
0
0
0
DG <…….> KOKKU
Assigneeringud
0
0
0
0
0
0
0
0












Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
0
0
0
0
0
0
0
0
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7
Kulukohustused
0
0
0
0
0
0
0
0
assigneeringud KOKKU
Maksed
0
0
0
0
0
0
0
0

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
• ¨ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

RUBRIIK 4
Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2 973,502
Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 4 kokku
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3 541,744
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402
Muud halduskulud
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
p.m.
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402

KOKKU
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
6 716,146
3.2.3.3. Assigneeringud kokku
HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU
KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034




RUBRIIK 4
Personalikulud
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
424,786
2 973,502
Muud halduskulud
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
81,177
568,242
RUBRIIK 4 kokku
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
505,963
3 541,744
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402
Muud halduskulud
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
453,486
3 174,402

KOKKU
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449
959,449

6 716,146












Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
• ¨ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
• ¨ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD ASSIGNEERINGUD
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
469
469
469
469
469
469
469
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige)
0
0
0
0
0
0
0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
208
208
208
208
208
208
208
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
42
42
42
42
42
42
42
Eelarverida
– peakorteris
786
786
786
786
786
786
786
[XX.01.YY.YY]
– ELi delegatsioonides
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (täpsustada) – rubriik 4
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (täpsustada) – väljaspool rubriiki 4
0
0
0
0
0
0
0
KOKKU
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
3.2.4.3. Personalivajadus kokku
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
1 347
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)
469
469
469
469
469
469
469
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige)
0
0
0
0
0
0
0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)
208
208
208
208
208
208
208
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
42
42
42
42
42
42
42
Eelarverida
– peakorteris
786
786
786
786
786
786
786
[XX.01.YY.YY]
– ELi delegatsioonides
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
2 580
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7
0
0
0
0
0
0
0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud
0
0
0
0
0
0
0
KOKKU
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432
5 432

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist
Erakorraline lisapersonal


Rahastatakse rubriigist 4 või teadusuuringute eelarveridadelt
Rahastatakse BA ridadelt
Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad
1 675
141
ei kohaldata

Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
3 302
–
314

Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–3 assigneeringud tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud*
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
311,797
RUBRIIK 4 kokku
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
44,542
311,797
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0
0
0
0
0
0
0
0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku
0
0
0
0
0
0
0
0

KOKKU
0
0
0
0
0
0
0
0
Rubriigi 4 IT-kulude arvutamiseks korrutatakse täistööajale taandatud töötajate arv 8 200 euroga iga täistööajale taandatud töötaja kohta.

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
• ¨ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
• ¨ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
• ¨ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
• ¨ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
• ¨ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Aasta
Kokku

2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034

Nimetage kaasrahastav asutus








Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU










[1] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
[2] Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.


3.3. Hinnanguline mõju tuludele

4. Digimõõde
4.1. Diginõuded

4.2. Andmed

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed