Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/21/262 |
Registreeritud | 22.06.2021 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marge Kelgo (Transpordiamet, Users, Liikuvuse planeerimise teenistus, Projekteerimise talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
MÄRJAMAA VALLAVALITSUS
K O R R A L D U S
Märjamaa 15. juuni 2021 nr 2-1.1/278
Projekteerimistingimuste andmine
põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
(E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere
lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus
kohalike teede ehitamiseks
Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikedest 2 ja 4,
ehitusseadustiku § 27 ja § 99 lõikedest 1 ja 2 ning teedespetsialisti Annika Urbeli selgitustest,
annab Märjamaa Vallavalitsus
korralduse:
1. Väljastada projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-
78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede
ehitamiseks avatud menetluse tulemusena vastavalt korralduse lisadele.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest, esitades
vaide Märjamaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Välis Maigi Linna
vallavanem vallasekretär
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4
Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee
ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi
maantee ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 77000447
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku
ametinimetus:
Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel
3.2. Alus: Riigiteede teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 50402:001:0001, 50403:001:0010,
50403:003:0018, 50403:002:0018, 50402:007:0024,
50402:007:0091, 50402:001:0161, 88402:001:0720,
50301:001:0644, 50301:001:0789, 50402:001:0150,
50402:001:0151, 50402:001:0161, 50402:006:0090,
50402:006:0106, 50402:007:0093, 50402:007:0096,
50402:007:0100, 50402:007:0103, 50402:007:0104,
50402:007:0110, 88402:001:0317;
28 Rapla-Märjamaa tee 50402:001:0013;
29 Märjamaa-Koluvere tee 50402:001:0019, 50402:001:0020,
50501:001:0012;
20171 Märjamaa-Valgu tee 50403:001:0023,
50403:001:0024;
20172 Märjamaa-Haimre tee 50403:003:0025,
50501:006:0042, 50501:006:0005, 50501:008:0003;
20173 Haimre-Moka tee 50403:003:0017;
20200 Naistevalla-Märjamaa tee 50403:002:0004;
20170 Märjamaa-Konuvere tee 50402:007:0010;
20204 Konuvere-Kilgi tee 50402:007:0006, 50301:001:0424;
Konuvere sillatee 50401:001:0915
4.2.Koha-aadress: Rapla maakond Märjamaa vald (Märjamaa alev ja Päädeva,
Ringuta, Orgita, Rangu, Nõmmeotsa, Haimre, Naistevalla,
Kunsu, Aruküla, Sõmeru, Jõeääre ja Konuvere külad)
Projektala asukohaskeem on esitatud lisas 1.
2
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) kuulub
rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T)
teedevõrgustikku. Tallinn–Pärnu–Ikla maantee on tähtis Eestit
läbiv Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi- ja
transpordimarsruut. Liiklussagedused projekteeritaval
põhimaantee lõigul jäävad 2019. aasta andmetel vahemikku
7473-8124 a/ööp, millest 20%-24 % moodustab raskeliiklus.
Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut
täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn –
Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0
– 92,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega
(kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016. a korraldusega nr
1-1/16/348). Teemaplaneering on integreeritud Rapla
maakonnaplaneeringusse 2030+ (kehtestatud riigihalduse
ministri 13.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/80).
Teemaplaneering on kättesaadav:
https://maakonnaplaneering.ee/122.
Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor
ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi
koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel
planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on
määratud teede, sh kohalike teede, eritasandiliste ristmike
(liiklussõlmede) ja ristete asukohad maakonnaplaneeringu
täpsusastmes.
Transpordiameti tellimusel koostab Selektor Projekt OÜ
riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–
Konuvere teelõigu eelprojekti (töö nr P20014), mille
koosseisus on 2021. a valminud I klassi maantee ehituse
eskiislahendus, mis on toodud lisas 2 „Eskiis“.
Eskiis on koostatud teemaplaneeringu, Maa-ameti LIDARi
kõrgusandmete, eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja
kitsendused) ja ulukiuuringu vaheetapi andmete alusel.
5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva–Konuvere teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga
maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I
klassi maantee toimimiseks vajalikke teede ning
rajatistega.
Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse
määramine.
Projektalal liikuvuse tagamine erinevatele
3
transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,
ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus,
põllumajandustehnika jms).
5.1.3. Lubatud suurim
sõidukiirus
Põhimaanteel 120 km/h
5.1.4. Projekteerimise
lähtetase
rahuldav
5.1.5. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2
5.1.6. Ristlõige
- sõiduraja laius 3,5 m
- kindlustatud peenra laius 2,5 m
- tugipeenra laius 0,5 m
- eraldusriba laius 6,0 m (põhjendatud juhul kitsam)
5.2. Riigiteed, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid” lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi
„Maanteede projekteerimisnormid“). Põhjendatud juhul võib kasutada Eestile
lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning
muid juhendmaterjale.
5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiis“ toodud teede ja rajatiste
eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
5.2.3. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja
liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,
liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.
5.2.4. Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine või
ümberehitus lähtuvalt eskiislahendusest.
5.2.5. Orgita ettevõtluskompleksi juurdepääsu lahendus täpsustada projekti koostamise
käigus.
5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või
selle ulatuse muutmine ning katte remont.
5.2.7. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,
mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.
Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuse ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
täpsustada eskiislahenduses toodud bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste
asukohad.
5.3.2. Bussipeatused kavandada Orgita, Haimre ja Konuvere liiklussõlmes.
5.3.3. Põhimaantee äärse Orgita bussipeatuse asukoht täpsustada projekteerimise käigus
arvestades Orgita ettevõtluskompleksile juurdepääsu lahendusest.
5.3.4. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus
projekteeritakse.
5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.3.6. Hinnata eeldatavat parkimiskohtade vajadust bussipeatuste juures ja vajadusel
projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele.
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad
projekteerimise käigus täpsustuda.
4
5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede
projekteerimisnormid“.
5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud
uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,
eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Rajatiste eeldatavad asukohad
on esitatud eskiisjoonisel.
5.5.2. Uued rajatised projekteerida kasutusajaga üldjuhul 100 aastat.
5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Projekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus,
et tagada valgustuse terviklahendus.
5.6.2. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate
tunnelite valgustamine.
5.6.3. Teevalgustus kavandada lähtuvalt Transpordiameti kodulehel leitavast juhisest
„Riigimaanteede valgustamise juhis“.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.7.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise või kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega korralduse „Projekteerimistingimuste andmine
põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I
klassi maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
5
☒ Hüdroloogilised uuringud
ja arvutused
Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmike läbilaskvust ja määrata
teenindustaset, katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust,
liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja
võimalikke ümberjagunemisi, sh
riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel.
☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti
juhendile „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“.
☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja
müraleevendusmeetmete vajadus ja
asukohad.
☒ Ulukiuuring Selgitada välja ulukite ja kahepaiksete
võimalikud liikumisalad üle
projekteeritava teelõigu ning määrata
leevendavate meetmete rakendamise
vajadus ja asukohad.
☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate
hajuvusuuring (modelleerimine)
☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus
mahus
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☐ Keskkonnamõjude
eelhindamine
Enne ehitusloa andmist
☒ Keskkonnamõju
hindamine
Koostada põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere projektiga
kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju
hinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
☐ Ei kohaldu
Koostas: Marge Kelgo, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisad: 1. Projektala asukohaskeem
2. Eskiis (leitav lingilt https://pilv.mkm.ee/s/LBUSn7PgEo9X2pg)
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4
Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1
6
Lisa 1. Projektala asukohaskeem
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Keskkonnaamet
Alus: projektalal paiknevad
kaitsealad ja kaitstava looduse
üksikobjekti püsielupaigad või
kaitsevööndid
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr 8-1/21-137/11355-1
Kirja 19.05.2021 nr 6-2/21/9999-3 väljavõte:
„Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0 78,5
Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks antavate projekteerimistingimuste
eelnõu ja põhimaantee 4 Tallinn Pärnu Ikla (E67) km 62,0 78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee
ehitamise koosseisus kohalike teede ehitamiseks ehitusprojekti koostamiseks antavate projekteerimistingimuste
eelnõu.
Projekteerimistingimused Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks annab
Transpordiamet ja projekteerimistingimused Päädeva Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus
kohalike teede ehitamise projekteerimiseks Märjamaa Vallavalitsus. Transpordiameti ja Märjamaa
Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viib Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise
menetluses puudutatud isikute ja asutuste kaasamise tervikprojekti osas, sh avalikult kasutavate kohalike teede
ja avalikkusele ligipääsetavate erateede osas.
Projekteerimistingimusi ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda kaitsealal, hoiualal,
püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis1. Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava
looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet2
Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee kavandatav asukoht paikneb osaliselt Märjamaa järtade
maastikukaitsealal (KLO1000243 KLO10002433) ja Märjamaa looduskaitsealal (KLO 1000722).
Ümberehitatav kohalik tee nr 5040060 Orgita Päädeva tee L1 külgneb kaitsealaga Orgita mõisa park
(KLO1200305).
Märjamaa järtade maastikukaitseala kuulub Märjamaa loodusalana (RAH0000335) Natura 2000 võrgustikku.
Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise tõenäolises mõjualas on Märjamaa järtade
maastikukaitsealal inventeeritud elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede
kasvualad –6210), sinihelmikakooslused (6410) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning II kaitsekategooria liigi
püst-linalehik (Thesium ebracteatum) leiukohad (KLO9300495 ja KLO9336096). Nimetatud elupaigatüüpide
ja liigi kaitse on Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk4 ja Märjamaa loodusala kaitse-eesmärk5.
Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi6.
Märjamaa looduskaitsealale on kavandatud Haimre liiklussõlm. Kavandatavad ehitised mõjutavad Märjamaa
looduskaitsealal kaitstavate metsade seisundit.
Kohaliku tee nr 5040060 Orgita-Päädeva tee L1 ümberehitamine on võimalik ilma Orgita mõisa pargi kaitse-
eesmärgi7 saavutamist ja ala seisundit kahjustamata.
Märjamaa järtade maastikukaitsealal ja Märjamaa looduskaitsealal kehtiv kaitsekord ei välista nendel aladel
uute ehitiste püstitamist.
Teelõigule on koostatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn –Pärnu –Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 –92,0“ koos keskkonnamõju
Otsus:
Lugeda, et Keskkonnaamet on andnud LKS § 14 lg 1 p 7 alusel
nõusoleku projekteerimistingimuste andmiseks põhimaantee 4
Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere
lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
2
strateegilise hindamisega (kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348).
Teemaplaneering on integreeritud Rapla maakonnaplaneeringusse 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri
13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80).
Projekteerimistingimused näevad ette koostada põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-
Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti ja kohalike teede ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste osas
keskkonnamõju hinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet nõusoleku LKS§ 14 lg 1 p 7 alusel põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-
Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks ja põhimaantee
4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus
kohalike teede ehitamiseks ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmiseks.“ Kadri Hänni,
juhtivspetsialist looduskasutuse osakond
1 Looduskaitseseadus ( LKS ) § 14 lg 1 p 7
2 LKS § 21 lg 1
3 Kolme tähega lühend ja järgnev number viitavad siin ja edaspidi Keskkonnaregistri koodile
4 Vabariigi Valitsuse 23.03.2006 määrus nr 82“Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri” § 1 lg 1
5 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri"lisa 1 punkt 2alapunkt 244
6 Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane-ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade
moodustamine ja kaitse-eeskiri“ § 1 lg 2 p 1
7 Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”
§ 1 lg 2
2 Põllumajandus- ja Toiduamet
Alus: projektalal paiknevad
maaparandusehitised ja nende
eesvoolud
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr
8-1/21-137/11285-1
Kirja 17.05.2021 nr 6.2-2/23170 väljavõte:
„Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) projekteerimistingimuste taotluse Rapla
maakonnas Märjamaa vallas riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu
ümberehituseks I klassi maanteeks.
Päädeva-Konuvere lõigul toimub põhimaantee rekonstrueerimine I klassi maanteeks olemasoleva maantee
laiendamise kaudu. Projekteeritav maanteelõik jääb osaliselt maaparandusehitistele Päädeva-Ringuta1
(süsteemi kood 5110800020030, ehitise kood 001), Päädeva-Ringuta2 (süsteemi kood 5110800020040, ehitise
kood 001), Aruküla1 (süsteemi kood 5111190020040, ehitise kood 001), Koka2 (süsteemi kood
5111190020090, ehitise kood 001) ja Linnametsa1 (süsteemi kood 5111040011530, ehitise kood 001), mis on
rajatud liigniiske põllumaa kuivendamiseks. Eeltoodud maaparandusehitise reguleeriva võrgu maa-alale on
rajatud drenaažkuivendus. Lisaks jääb projekteeritavale maa-alale ka kraavkuivenduslik maaparandusehitis
Konuvere8 (TP-456) (süsteemi kood 5111230010010, ehitise kood 002).
Maanteega ristub kaks maaparandussüsteemi eesvoolu: Aruküla1 ja Linnametsa1 ning piketil PK73+10 piirneb
riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluga Aruküla oja.
Projektlahenduses tagada maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine (maaparandusseadus § 47 ja § 48).
Projekteerimisel kaasata MATER spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2). Maaparandussüsteemide
projektdokumentatsiooni ja teostusandmetega saab tutvuda PTA Rapla esinduses, aadressil Kuusiku tee 6,
Kui planeeritud töödega võivad saada kahjustatud maaparandussüsteemi elemendid (drenaažikaevud,
drenaažisuudmed, dreenid, kollektorid, truubid, kraavid), näha ette nende taastamine. Tööd teha
maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44
lg 5, ehitusseadustik § 11).
Otsus:
1. Lugeda, et Põllumajandus- ja Toiduamet on kooskõlastanud
projekteerimistingimuste eelnõu.
2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevate tingimustega:
2.1. Tutvuda maaparandussüsteemide
projektdokumentatsiooni ja teostusandmetega, mis on
kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi
PTA) Rapla esinduses aadressil Kuusiku tee 6,
2.2. Projekti seletavas osas ja joonistel käsitleda
projekteeritavate teede ja rajatiste puutumus
maaparandusehitiste ja eesvooludega:
2.2.1. Päädeva-Ringuta1 (süsteemi kood
5110800020030, ehitise kood 001), Päädeva-
Ringuta2 (süsteemi kood 5110800020040, ehitise
kood 001), Aruküla1 (süsteemi kood
5111190020040, ehitise kood 001), Koka2
(süsteemi kood 5111190020090, ehitise kood 001)
ja Linnametsa1 (süsteemi kood 5111040011530,
ehitise kood 001), mis on rajatud liigniiske
põllumaa kuivendamiseks ning eelnimetatud
maaparandusehitise reguleeriva võrgu maa-alale
rajatud drenaažkuivendus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
3
Kui projektlahendus ei võimalda maaparandussüsteemi toimimist, siis tuleb maaparandussüsteem
rekonstrueerida. Selleks võtta PTA-lt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja §
12).
Kooskõlastada PTA-ga ehitusprojekt (MaaParS § 50 lg 1).“ Imbi Silde, regiooni juhataja asetäitja
2.2.2. Kraavkuivenduslik maaparandusehitis
Konuvere8 (TP-456) (süsteemi kood
5111230010010, ehitise kood 002).
2.2.3. Maanteega ristuvad maaparandussüsteemi
eesvoolud: Aruküla1 ja Linnametsa1 ning piketil
PK73+10 piirnev riigi poolt korrashoitava
ühiseesvooluga Aruküla oja.
2.3. Projektlahendus ei tohi halvendada
maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist.
2.4. Projektlahenduse koostamisel kaasata MATER
spetsialist (MaaParS § 50 lg 5, § 36 lg 2).
2.5. Juhul, kui planeeritud töödega võivad saada kahjustatud
maaparandussüsteemi elemendid (drenaažikaevud,
drenaažisuudmed, dreenid, kollektorid, truubid,
kraavid), näha projektis ette nende taastamine
maaparandusseaduse ja sellega kehtestatud määrustest
tulenevate nõuete kohaselt (MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg
5, ehitusseadustik § 11).
2.6. Juhul, kui projektlahendus ei võimalda
maaparandussüsteemi toimimist, projekteerida
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine.
Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti
koostamiseks taotleda PTA-lt maaparandussüsteemi
projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5 ja § 12
alusel).
2.7. Ehitusprojekt kooskõlastada PTA-ga.
3 Maa-amet
Alus: projektalal paiknevad
maardlad ja riigi omandis
olevad kinnisasjad
Transpordiameti kiri
05.05.2021 nr 8-1/21-
137/11031-1
Kirja 19.05.2021 nr 6-3/21/2119-4 väljavõte:
„Projekteeritavate teedega piirnevad järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet:
si on hõlmatud rendilepinguga;
45, katastritunnus 50301:001:0462.
Lisaks piirnevad projekteeritavate teedega järgmised maaüksused, mille osas on maareform lõpule viimata:
-Pärnu-Ikla tee, katastritunnus 50301:001:0644;
-Pärnu-Ikla tee, katastritunnus 50301:001:0789;
-Pärnu-Ikla tee, katastritunnus 50301:001:0561.
Maa-ametil puudub teave, kas loetletud reformimata maaüksuste osas on tegemist maareformi seaduse § 31
lõikes 2 nimetatud maaga, mille osas Maa-amet maaomanikuna ehitusseadustiku tähenduses seisukohta saab
anda.
Juhul kui loetletud kinnisasjadest on tee ehitamiseks vajalik äralõigete tegemine, palume edastada vastavad
krundijaotusplaanid Maa-ametile kooskõlastamiseks.
Põhjendus:
Märjamaa Vallavalitsusest 01.06.2021. a ja 02.06.2021. a e-
kirjaga saadud info alusel ei esine projektalasse jäävate
reformimata maaüksuste osas lahendamata erastamise või
tagastamise taotlusi, mille tõttu tuleks projekteerimistingimuste
andmisesse kaasata täiendavalt õigustatud isikuid.
Otsus:
1. Lugeda, et Maa-amet on kooskõlastanud
projekteerimistingimuste eelnõu.
2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevaga:
2.1. Maa-ameti volitatud valitsemisel olevate kinnisasjade
krundijaotusplaanid esitada Maa-ametile
kooskõlastamiseks.
2.2. Projektis käsitleda, et projekteeritav ala asub osaliselt
Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaart nr 153)
ehitusdolokivi passiivse reservvaru 6. plokil ning
külgneb vahetult Orgita-III paekarjäär (loa nr KMIN-
027; loa omaja Gildemann OÜ) mäeeraldise
teenindusmaaga. Projekt kooskõlastada OÜ-ga
Gildemann.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
4
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse
luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt.
Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §
15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.
MaaPS§ 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat
tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda,
kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu,
rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Projekteeritav ala asub osaliselt Orgita-Haimre dolokivimaardla (registrikaart nr 153) ehitusdolokivi passiivse
reservvaru 6. plokil ning külgneb vahetult Orgita-III paekarjäär (loa nr KMIN-027; loa omaja Gildemann OÜ)
mäeeraldise teenindusmaaga. Palume koostatav projekt kooskõlastada ning ehitustöödel teha koostööd OÜ-ga
Gildemann.
Projekteeritavad teed asuvad suures osas olemasolevatel teedel, seega ei ole alust arvata, et maardlaga kattuvale
alale teede rajamine või ümberehitamine halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.
Maa-amet lubab maardlaga kattuvale alale Rapla maakonda Märjamaa valda teede rajamist ja ümberehitamist.
Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks ning selle koosseisus kohalike teede
projekteerimiseks vastavalt edastatud eelnõudele. Juhul kui projektalasse jäävate reformimata maaüksuste osas
esineb lahendamata erastamise või tagastamise taotlusi, tuleb projekteerimistingimuste andmisesse kaasata ka
vastavad õigustatud isikud. Vastav teave palume küsida Märjamaa Vallavalitsuselt.
Palume edastada Maa-ameti volitatud valitsemisel olevate kinnisasjade krundijaotusplaanid Maa-ametile
kooskõlastamiseks ning hoida Maa-ametit kursis projekti edasise menetlusega.“ Tambet Tiits, peadirektor
4 Keskkonnaministeerium
Alus: projektalal paiknevad
vääriselupaigad
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr 8-1/21-137/11282-1
Kirja 19.05.2021 nr 15-1/21/2302-2 väljavõte: „Olete esitanud kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
riigitee projekteerimistingimuste eelnõu ja kohalike projekteerimistingimuste eelnõu seoses koostatava
projektiga „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekt“ ja
pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole.
Vääriselupaiku, nende määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseadusega ja keskkonnaministri 4.
jaanuari 2007. a määrusega nr 2. Metsaseaduse § 23 lõikega 2 sätestatakse üldised piirangud avalik-õigusliku
isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas metsa raiele. Määruse § 261 lõige 2 sätestab,
et avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud
vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti
nõusolekul.
Seega on Keskkonnaministeerium seisukohal, et peab vältima vääriselupaikade kahjustamist ja tagama nende
kaitse riigimaal ning erandolukordades nagu teede projekteerimisel peab leidma alternatiive vääriselupaikade
säilitamiseks. Samas saab Keskkonnaministeerium aru, et tegemist on riigile olulise teelõiguga ning kui selle
projekteerimisel pole siiski võimalik vältida vääriselupaikade kahjustamist ja kadu siis peab leidma kahjustada
Otsus:
1. Lugeda, et Keskkonnaministeerium on andnud nõusoleku
projekteerimistingimuste andmiseks „Riigitee 4 Tallinn–
Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere teelõigu
eelprojekti“ koostamiseks.
2. Projekti koostamisel ja kavandatava tegevuse
keskkonnamõjude hindamisel arvestada alljärgnevate
tingimustega:
2.1. Projektlahendusega vältida vääriselupaikade
kahjustamist ja tagada nende kaitse riigimaal.
2.2. Juhul, kui projektlahendusega ei ole võimalik vältida
väärielupaikade kahjustamist ja kadu, näha ette
kahjustada saanud väärielupaikade kahjude
kompenseerimiseks uued samaväärsed vääriselupaigad.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
5
saanud väärielupaikade kahjude kompenseerimiseks uued samaväärsed vääriselupaigad.“ Marku Lamp,
asekantsler
5 Päästeamet
Alus:
projektiga muutub juurdepääs
põhimaanteega piirnevatele
aladele
Transpordiameti kiri
07.05.2021 nr 8-1/21-
137/11285-1
Kirja 19.05.2021 nr 7.2-3.4/3776-2 väljavõte:
„ Päästeameti ettepanekud projekteerimistingimustele on:
1. Seose planeeritava lahendusega ei tohi halveneda päästeteenuse kättesaadavus projekteeritavaga piirnevatel
aladel.
2. Tunnelite ja viaduktide planeerimisel tuleb arvestada päästetehnika gabariitidega:
Põhiauto- pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,3 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 18 000 kg,
teljekoormus 11 500 kg;
Paakauto- pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,2 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 26 000 kg,
teljekoormus 10 500 kg. “ Margo Kubjas, ohutusjärelevalve büroo nõunik, Lääne päästekeskus
Otsus:
1. Lugeda, et Päästeamet on kooskõlastanud
projekteerimistingimuste eelnõu.
2. Projekti koostamisel arvestada alljärgnevate tingimustega:
2.1. Projektlahendus ei tohi halvendada päästeteenuse
kättesaadavust projektalaga piirnevatel aladel.
2.2. Maantee tunnelite ja viaduktide planeerimisel arvestada
päästetehnika gabariitidega.
2.3. Kergliiklustee- ja sõiduautotunnelite projekteerimisel
arvestada päästetehnika gabariitidega, juhul kui
alternatiivsed juurdepääsuteed puuduvad või
ümbersõiduteede pikkus halvendab teenuse
kättesaadavust.
2.4. Võimalusel kavandada alternatiivse juurdepääsuna
põhimaanteele tehnoloogilised läbipääsud või
mahasõidud ning võimaldada juurdepääs hooldetehnika
jaoks mõeldud aladele.
6 Terviseamet
Alus: projektlahendus muudab
külgnevate alade müraolukorda
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr 8-1/21 137/11285-1
Kirja 14.05.2021 nr 9.3-4/21/1117-4 väljavõte: „Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 31
lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee projekteerimistingimuste eelnõu (lisa 1) ja
kohalike teede projekteerimistingimuste eelnõu (lisa 2).
…
Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 1 on koostatud põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2
on koostatud põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee
ehitamise koosseisus kohalike teede ehitamiseks.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab selle ja märgib järgmist:
us (lisa 1) on välja toodud, et projekti koosseisus teostatakse
mürauuring ning selgitatakse välja müraleevendusmeetmete vajadus ja asukohad. Mürauuringu koostamisel
arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud
normtasemeid.
75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
-07.00 ületada KeM määrus
nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Kristiina Seiton,
inspektor
Põhja regionaalosakond
Otsus:
1. Lugeda, et Terviseamet on kooskõlastanud
projekteerimistingimuste eelnõu.
2. Projekti koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel
arvestada alljärgnevate tingimustega:
2.1. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri
03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra
piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded“.
2.2. Arvestada, et nii riigiteelt kui ka kohalikelt teedelt
lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri
16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas
1 toodud normtasemeid.
2.3. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike
hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75
dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
2.4. Teede kasutusaegsed kui ka ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri
17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud
piirväärtuseid.
2.5. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel
elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM
määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
6
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd
võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00.
2.6. Näha ette mürarikaste tööde teostamisest lähiümbruse
elanike teavitamise.
7 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Alus: projekt käsitleb riigiteede
ja kohalike teede ehitamist ja
ümberehitamist
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr 8-1/21-137/11285-1
Kirja 24.05.2021 nr 16-12/21-06117-002 väljavõte: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on
tutvunud Transpordiameti 07.05.2021 kirjaga nr 8-1/21-137/11285-1 „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km
62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigul projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine“.
TTJA-l puuduvad vastuväited projekteerimistingimustele riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere teelõigu rekonstrueerimise ja ehitamise ehitusprojekti koostamiseks.“ Kati Tamtik, ehitus-
ja raudteeosakonna juhataja
Otsus:
Lugeda, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on
kooskõlastanud projekteerimistingimuste eelnõu.
8 Muinsuskaitseamet
Alus: projektalale ulatub
Konuvere ehitismälestise nr
15278 Konuvere kivisild
piiranguvöönd
Transpordiameti kiri 07.05.2021
nr 8-1/21-137/11281-1
- Otsus:
Lugeda ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Märjamaa Vallavalitsus Kirja 02.06.2021 nr 9-3.3/2919-11 väljavõte:
„Märjamaa Vallavalitsus on tutvunud esitatud materjalidega.
Esitame järgmised ettepanekud ja arvamused:
1. Näha ette kõrvalmaantee nr 20172 ümberehitus kogu tee ulatuses, sealhulgas Märjamaa alevisse jääval lõigul
arvestada kergliiklustee vajadusega. Viimase rahastusvõimaluse puudumise korral jääb kohalikul omavalitsusel
võimalus kergtee muude projektide raames välja ehitada. Seoses Haimre liiklussõlme rajamisega suureneb
liiklussagedus Haimre puiesteel. Nimetatud tee vahetus läheduses paikneb 37 hoonestatud kinnistut ning ristub
kuue kõrvaltänavaga. Seoses liiklussageduse suurenemisega on vaja tagada nii kergliiklejate kui ka sõidukite
ohutus.
2. Projekteerida kõrvalmaanteega nr 20171 külgnevalt kergliiklustee ning võimalusel projekti osana välja ehitada.
Seoses kõrvalmaantee nr 20171 ja põhimaantee nr 4 riste rajamisega suureneb kergliiklejate arv Märjamaa alevi
ja Järta Tervisespordikeskuse vahelisel lõigul, mis suurendab liiklusohtlikute olukordade tekkimist.
3. Rajatava tugimaantee ja Märjamaa-Koluvere tee nr 29 ristumisel on kavandatud kergliiklus lahendada
ristmikul. Märjamaa valla soov on ühendada rajatav kergtee olemasoleva kergteega tee nr 29 ja tee nr 20170
ringristmikul. Liiklussagedus suureneb seoses põhimaantee nr 4 ümberehitamisega, mistõttu ei ole tagatud ohutu
liiklemine teeservas. Märjamaa valla elanikele on tegemist olulise lõiguga, kuna kõnealust teelõiku kasutatakse
mööda Välja tänavat Märjamaa Gümnaasiumini liiklemiseks, samuti toimub aktiivne laste ja noorte huvitegevus
Lepiku kinnistul tegutsevas ponitallis. Samuti on tee nr 29 äärde on ehitatud viimastel aastatel mitmeid uusi
pereelamuid, mis annab tagasisidet, et tegemis on areneva piirkonnaga. Nii huvitegevuse harrastuskoht kui
Põhjendus:
Olemasoleva riigitee 20172 Märjamaa–Haimre
ümberehitamine on kavandatud seoses põhimaantee 4 Haimre
liiklussõlme väljaehitamise järgse Märjamaa alevi Pärnu
suunalise liikluse ümberjagunemise ja liiklussageduse
eeldatava kasvuga. Riigitee 20172 ümberehitamine on toodud
projekteerimistingimuste lisas 2 Eskiis ja riigitee
katastritunnused lisas 1.
Selektor Projekt OÜ töö nr P20014 koosseisus koostatud
liiklusuuringu alusel suureneb riigitee 20172 liiklussagedus
asulasisesel lõigul 40% (aastal 2020 AKÖL 751 ja aastal 2047
AKÖL 1071 autot/ööpäevas). Transpordiameti kergliiklejate
mudeli Kergliiklejate arv riigiteede ääres | Transpordiamet
alusel on riigitee 20171 lõigul ca km 0,005-0,48 (riigitee 20170
Märjamaa–Konuvere ja Uuemõisa tee vaheline lõik) tõenäoline
kergliiklejate arv 271 kergliiklejat/päevas. Riigitee 20170
lõigul km 0,048-0,90 on eelnimetatud rakenduse alusel
eeldatavalt 40 kergliiklejat päevas.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
7
Märjamaa Gümnaasium paiknevad lõunapool Märjmaa-Koluvere teed, millest tulenevalt teeme ettepaneku
kergtee rajada samuti lõunapoole.
4. Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt nr 4 mahasõit Märjamaa-Koluvere teele nr 29 on plaanis sulgeda ning mahasõit
alevisse on üle tanklatele kuuluvate erakinnistute. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku tagada Orgita külas
põhimaanteelt nr 4 mahasõit Tallinna poolt tulles läbi avaliku tee. Ettepanek on kaaluda mahasõidu rajamist
reformimata maaüksusele katastritunnusega 50301:001:0789.“
5. Projektiga ettenähtud müratõkkeseinte kujunduslahenduse väljatöötamisel tuleb kaasata Märjamaa valla
esindajad, kuna tegemist on olulise aspektiga visuaalse pildi kujundamisel Märjamaale sisenemisel. Näitena
soovime kasutada erinevaid viimistlusmaterjale ja piirkonnale omasid mustreid.“ Meelis Välis, vallavanem
Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid” lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ tabeli 7.3 kohaselt on eraldiseisva
kergliiklustee rajamine põhjendatud riigitee 20171 lõigul ca
km 0,005-0,48, kus eeldatav kergliiklejate arv on ligilähedaselt
300 kergliiklejat päevas. Järgneval lõigul on kergliikejate arv
oluliselt väiksem, mistõttu kergliiklustee ehitamine ei ole
riigitee ohutuse seisukohast põhjendatud. Seetõttu nähakse
riigitee 20172 lõigul km 0,048-0,90 ette eraldi realiseeritava
kergliiklustee ehitusprojekti koostamine, mis võimaldab tee
väljaehitamist kohaliku omavalitsuse vahenditest.
Lähtudes liiklusuuringust, riigitee 20171 Märjamaa–Valgu
eeldatav liiklussagedus liikluse ümberjagunemise tulemusel
oluliselt ei muutu (2020. a 1065-1398 autot/ööp ja aastal 2047
prognoositud 1100-1629 autot/ööp), kuna alevi Pärnu-
suunaline liiklus suundub riigiteele 20172. Riigiteel 20171
liigub kergliikluse mudeli alusel lõiguti 10-302 kergliiklejat
päevas. Kuna riigitee 20171 äärde, alevi ja Järtade
Tervisespordikeskuse vahelisele lõigule, kergliiklustee
rajamise vajadus ei tulene I klassi maantee ehitusjärgsest
liiklussageduse kasvust, ei lisata selle lõigu projekteerimist
käesolevate projekteerimistingimuste ja eelprojekti koosseisu.
Koostamisel oleva projektiga projekteeritakse kergliiklustee
rajamine ulatuses, mis on vajalik Nõmmeotsa tunneli rajamisel
teede kokkuviimiseks ja kergliiklejate põhimaantee
ületamiseks.
Seoses tugimaantee 29 Märjamaa–Koluvere möödasõidu
väljaehitamise järgse Märjamaa alevi Tallinna ja Rapla
suunalise liikluse ümberjagunemisega, suureneb riigitee 29 ca
km 2,22-3,02 liiklussagedus oluliselt võrreldes olemasolevaga
(2020. a 1294 a/ööp ja aastal 2047 prognoositud 3420 a/ööp).
Kergliiklejate mudeli alusel liigub teelõigul 16-60 kergliiklejat
päevas seoses töö- ja elukohtade vahelise liiklumisega, kuid
see arv ei sisalda puhkeaja liiklust. Lähtudes kohaliku
omavalitsuse esitatud täiendavast infost kergliiklejate
tõmbepunktide kohta Rangu külas ja Raplamaa kergliiklustee
teemaplaneeringust, nähakse ette kergliiklejate ohutuse taseme
säilitamiseks kergliiklustee projekteerimine olemasoleva
tugimaantee 29 äärde lõigul km 2,26-3,15.
Otsus:
Arvestada Märjamaa Vallavalitsuse arvamuste ja
ettepanekutega alljärgnevalt:
1. Näha ette riigitee 20172 Märjamaa–Haimre ümberehituse
projekti koosseisus kergliiklustee projekteerimine lõigule
ca km 0,005-0,48 (riigitee 20170 Märjamaa–Konuvere ja
Uuemõisa tee vaheline lõik).
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
8
2. Näha ette riigitee 20172 lõigule km 0,48-0,90 (Uuemõisa
tee ja Tammi tee ristmike vaheline lõik) kergliiklustee
ehitusprojekti koostamine sõidutee ehitusest eraldi
realiseeritavana.
3. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida ja ehitada
käesoleva projekti koosseisus riigitee 20171 Märjamaa–
Valgu äärde kergliiklustee Märjamaa alevi ja Järtade
Tervisespordikeskuse vahelise teelõigu ulatuses.
4. Näha ette kergliiklustee projekteerimine olemasoleva
tugimaantee 29 äärde lõigul ca km 2,26-3,15.
Kergliiklustee projekteerida sõiduteest vasakule poole
alates Välja tänava ristmikul olemasolevast kergliiklusteest
kuni projektala lõpuni peale projekteeritavat ringristmiku.
5. Täiendada projekteerimistingimuste lisa 2 „Eskiis“
punktides 1, 2 ja 4 toodud projekteeritavate
kergliiklusteede asukohaga.
6. Projekti koostamisel kaaluda põhimaanteelt 4 avalikult
kasutatava ühendustee rajamist reformimata maaüksusele
katastritunnusega 50301:001:0789.
7. Kaasata Märjamaa Vallavalitsuse esindajad müraseina
kujunduslahenduse välja töötamisse.
2 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
e-kirja 04.06.2021 väljavõte: „Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)
07.05.2021 kirja nr 8-1/21-137/11285-1 Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere
teelõigul projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamise kohta. MKMile ei ole märkuseid.“ Keiu
Käära, riigivara nõunik ühisosakonna haldustalitus
Otsus:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud
märkuseid projekteerimistingimuste eelnõule.
3 Rahandusministeerium
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
4 MTÜ Põhja Eesti
Ühistranspordikeskus
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
5 Elektrilevi OÜ e-kirja 10.05.2021
„Anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on Teil vaja:
tava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või territooriumi
planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel www.elektrilevi.ee/tehnilised-
tingimused.
eda saate teha veebilehel
www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.
Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei
ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning planeering
või projekt meiega kooskõlastada.“ Karel Tuulik, vanem suurkliendihaldur
Otsus:
Projekti koostamisel arvestada alljärgnevaga:
1. Taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused, milles on
planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või
territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded, veebilehelt
www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.
2. Projekti kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga veebilehel
www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-
kooskolastamine.
6 Matsalu Veevärk AS 14.05.2021 nr 2021/54-1 väljavõte:
„Käesolevaga edastan AS Matsalu Veevärk poolsed märkused:
- AS Matsalu Veevärk on OÜ Projektlahendused koostatud Projektile nr 525VK „Orgita ettevõtluskompleksi
detailplaneeringu ala veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrgud, Orgita küla, Märjamaa vald, Raplamaa.
November 2016“ väljastanud 14.03.2017 kooskõlastus nr 168.
- AS Matsalu Veevärk ÜVK torustikud asuvad Orgita külas maantee nr 29 Orgita-Koluvere ääres alates Elbergi
(50402:001:0880) kinnistust Märjamaa suunas.“ Hans Liibek, juhatuse liige
Otsus:
Projekti koostamisel arvestada alljärgnevaga:
1. OÜ Projektlahendused koostatud projektiga nr 525VK
„Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneeringu ala
veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrgud, Orgita küla,
Märjamaa vald, Raplamaa. November 2016“.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
9
2. AS Matsalu Veevärk ÜVK torustike paiknemisega Orgita
külas maantee nr 29 Orgita-Koluvere ääres alates Elbergi
(50402:001:0880) kinnistust Märjamaa suunas.
3. Taotleda projekti koostamiseks tehnilised tingimused ja
projekt kooskõlastada AS-ga Matsalu Veevärk.
7 AS Connecto Eesti 07.05.2021 e-kirja väljavõte: „Projekteeritaval Päädeva-Konuvere lõigul paiknevad Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu liinirajatised ELA009 ja ELA102.
Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto Eesti) projekteerimise tehnilised tingimused ning
projekti valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega.
ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõud.” Annika Matson, ELA SA järelevalve spetsialist
Otsus:
Projekti koostamisel taotleda ELA SA halduselt (AS Connecto
Eesti) tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada ELA
SA haldusega.
8 Telia Eesti AS 13.05.2021 e-kiri: „Palume riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigul
projekteerimiseks taotleda Telialt tehnilised tingimused lingilt https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/tehnilised-tingimused/.“ Eva-Maria Viidik, dokumendihaldur
Otsus:
Projekti koostamisel taotleda Telia Eesti AS-lt tehnilised
tingimused lingilt https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/tehnilised-tingimused/.
9 Elering AS - Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
10 M.P.
Rangu küla elanik
19.05.2021 e-kiri
“Eskiisist ei selgu, kas olemasolev mahasõit maanteele nr. 29 säilib või likvideeritakse. Likvideerimise tingmärk
puudub, kuid samas pole selgelt välja joonistatud ühenduskohta olemasoleva teega.
1.
Ettepanek säilitada mahasõit, et Märjamaale pääseks lihtsamalt ja harjumuspärasemalt sisse vähemalt Tallinna
poolt tulles. Mugavam sissesõidu võimalus kahjustaks vähem Märjamaa atraktiivsust peatuskohana Tallinn-
Pärnu maanteel liiklejatele ja seeläbi ettevõtluskeskkonda. Juba praegu ei ole liinibussid liigse ajakulu tõttu
huvitatud Märjamaal peatumisest ja ligipääsu halvenemise puhul läheks läbisõidu taotlemine veel keerulisemaks
(eriti Orgita peatuse osas, samuti Haapsalu-Tartu liin jne).
2.
Põhjendus:
Selgitame, et projektiga nähakse ette põhimaantee 4 ja
tugimaanteega 29 olemasoleva samatasandilise ristmiku
likvideerimine kooskõlas Rapla maakonnaplaneeringut
täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine
km 44,0 – 92,0“ (teemaplaneering).
Projektiga säilivad mahasõidud tanklatesse ja tanklate kaudu
ühendus Märjamaa aleviga. Kaugliini peatused
projekteeritakse põhimaantee äärde, mistõttu peatustele
juurdepääs ei halvene.
Olemasoleva tugimaantee 29 ühendamine projekteeritava
Orgita liiklussõlme ringristmikuga ei ole võimalik olemasoleva
hoonestuse ja kehtivate planeeringute tõttu. Põhimaanteega
külgnev kogujatee on ehitatud põhimaantee äärsete
majapidamiste teenindamise eesmärgil. Kogujatee
ümberehitamisel tugimaanteeks, mille perspektiivne
ööpäevane liiklussagedus on ligikaudu 4000 autot, jääks tee
Kaasiku ja Kustase kinnistul majadest 10 m kaugusele ja tooks
kaasa täiendavad negatiivsed mõjud.
Märjamaa alevile on kavandatud teemaplaneeringu kohane
juurdepääs tugimaantee kaudu, projektiga kavandatakse
täiendavalt kohaliku tee 5040060 Orgita–Päädeva
rekonstrueerimine ning lisaks säilib ühendus tanklate kaudu.
Via Baltica trassi teenindavatele ettevõtlusaladele tagatakse
juurdepääs põhimaanteega külgnevatelt kogujateedelt.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
10
Mahasõidu asemel võiks väga tõsiselt kaaluda maantee nr. 29 ühendamist (tähistatud joonisel punase joonega)
Orgita ristmiku juures oleva ringiga. Sel juhul ei tekiks maanteest nr. 29 tupikteed ning ühendamine ringiga
tundub igati teostatav ja loogiline. Kogujateed on selle koha peal juba praegu olemas. Selline lahendus ei teeks
mitte ainult Tallinn-Pärnu maanteelt ligipääsu alevile mugavamaks, vaid takistaks vähem Märjamaa inimeste
igapäevaseid tegemisi (näiteks tanklast kütuse võtmine ja sealt edasi Raplasse või Tallinnasse tööle sõit,
bussiühenduse korraldamine Orgita peatustega jne.
Lisaks looks otseühenduse olemasolu perspektiivis võimaluse tanklatega samal pool Pärnu maanteed olevate
kinnistute kasutamiseks Via Baltica trassi teenindavaks ettevõtluseks, mis looks alevisse töökohti. Need kinnistud
asuvad vahetult Via Baltica ääres, kuid mahasõit sinna puudub.
Otsus:
Arvamusega mitte arvestada.
8 Märjamaa vallavolikogu
liikmed:
Teet Tomson
Merlin Suurna
Ats Nõlvak
19.05.2021 kirja väljavõte:
„Märjamaa vallavolikogu 18.05.2021 istungil tutvustati Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere teelõigu projekteerimistingimusi ja edaspidiseks planeeritud lahendusi Märjamaa alevisse
sisse- ja sealt väljasõidul.
Valitud lahendused võivad olla mugavad ja mõistlikud lahendused ehituprojekti elluviijatele, kuid Märjamaa
alevi ja valla elanikele, ettevõtjatele ja külastajatele mõjuvad negatiivselt. Alevisse sisse ja väljasõiduteede
„äratõstmine“ halvab oluliselt kohalikku elu nagu see on juhtunud Eestis varasemalt, näiteks Mäos, Kernus,
Viitnal jne.
Märjamaa on suure maavalla keskus ja Märjamaa alevis elab ca 3 000 (kolm tuhat inimest), lisaks tõmbekeskuse
ümbruses teist sama palju inimesi.
1) Väga suur osa Märjamaa valla elanikest käib tööl kas Raplas või Tallinnas. Hetkel saavad liiklejad
kasutada Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele sõiduks kahte suurt liiklussõlme ehk nn Valgu-Märjamaa kui ka
Olerexi/Circle K ristmikku, võimaldades seeläbi paindlikkuse ja liikluse hajutamise. Ümbersõit
Märjamaast uuel kujul muudab Märjamaa elaniku jaoks ebamugavaks ning kannatab ka turvalisus, kuna
kuhjab alevist tulles liikluse ühe kogujatee peale ning koondab tihedamalt väljasõitjate liikluse kokku
alevis sõitjatega. Selline lahendus tekitab alevis liikluse suundumise/ummistumise Märjamaa-Koluvere
teele.
2) Pärnusse suundumiseks või Pärnust naastes alevisse sisse sõiduks kasutatakse täna turvalisemaks
ümberprojekteeritud nn Valgu-Märjamaa ristmikku, seevastu liikluse ümbersuunamisel Märjamaa alevi,
Haimre pst kaudu Pärnu-Ikla maanteele võimendab halvas seisukorras alevisiseste ja väliste maanteede
taset, mille laiendamist ja terves ulatuses rekonstrueerimist projekti järgi pole ette nähtud, seega kannatab
liiklusturvalisus sellisel kujul ka Pärnu suunal.
Põhjendus:
Selgitame, et käesolevad projekteerimistingimused
täpsustavad Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavat
teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“
(teemaplaneering). Teemaplaneering on kehtestatud 2016. a ja
koostamise ajal on kooskõlastatud Märjamaa Vallavalitsusega.
Teemaplaneering on integreeritud Rapla
maakonnaplaneeringusse 2030+, mis on kehtestatud 2018. a.
Teemaplaneeringuga on määratud põhi- ja tugimaantee trassi
koridor, teede ja eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja
ristete asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Lisaks
on määratud üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee
trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja
teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel.
Pöörame tähelepanu asjaolule, et ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel
käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise
trassi asukohavaliku planeeringut (teemaplaneeringut) riigi
eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
11
3) Märjamaa vald on planeerinud ja juba ka investeerinud Märjamaa Tervisespordikeskuse rajamisse, mis
asub Märjamaa Valgu tee ääres. Kuna valitud uus liikluslahendus ei luba enam Valgu teele Tallinna või
Pärnu poolt tulijatel keerata, siis ei võimalda see kasutada Tervisespordikeskust täies ulatuses vastavalt
Märjamaa valla poolt planeeritule. Seeläbi kahaneb tuntavalt Märjamaa asukoha senine eelis ja võimalus
Via Baltica ääres ehk atraktiivsete lahenduste loomise kaudu külastajate hulga suurendamine ja
majanduse elavdamine.
4) Tallinn-Pärnu maantee trassilt ei ole enam võimalik mõistlikul viisil Märjamaale sisse sõita, et tarbida
kohalike kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete teenuseid. Külastajate vähenemine mõjub
halvavalt kohalikule majandusele ja väikese maavalla sissetulekutele ning elanikkonna tööhõivele ning
elanikkonna sisserändele. Märjamaa atraktiivsus väheneb, tekib sisuliselt ääremaastumine ja nii surebki
elu maal välja.
5) Märjamaa elanikelt võetakse projekti elluviimisel võimalus pääseda liiklustrassilt maha ja sõita otse
Märjamaale, peale Tallinn-Pärnu maantee tanklate külastamist.
6) Arusaamatuks jääb raskeveokite parkla rajamine Konuveresse – selleks palju sobivam ja ka kohalikku
majandust soodustav koht on praeguste Märjamaa sissesõidu juurde jäävate Olerexi/Circle K tanklate
vastas, Raplasse suunduva tee ääres, kuhu on planeeritud mitmekülgne tehnoküla.
7) Projektist ei nähtu uue trassi mõjuanalüüsi ümbritsevale inimkeskkonnale, sealhulgas liiklusturvalisusele
alevis sees, samuti ei ole selge, millist ajalist võitu valitud lahendus loob laiemalt kasutajatele.
8) Vaatamata Via Baltica lähedusele on ühistranspordiühendus Pärnu ja Tallinna suunal olnud aastaid
Märjamaa valla elanikele murekohaks. Ebaühtlased ja harvad ühendused linnadega tekitavad suurt
rahulolematust juba praegu. Märjamaale sissesõidu kitsendamisega kannatavad elanike vajadused veel
enam, kuivõrd transpordiettevõtted eelistavad lahendusi, mis nende logistikat kiirendavad ja tulusid
tõstavad, mitte ei aeglusta ning vähenda taset.
9) Volikogule kooskõlastamiseks esitatud Transpordiameti koostöölepingust ei selgu vallale võetavate
kohustuste maht st üleantavate teede nimistu.
Ettepanekud:
1) Võimaldada Märjamaale sissesõit praeguse Olerexi ja/või Circle K tanklate juurest vähemalt
sõiduautodele ehk praegusel viisil.
2) Võimaldada Märjamaalt väljasõit Tallinna ja Pärnu suunal nn Märjamaa Valgu tee ristmikul vähemalt
sõiduautodele. Natura ala ja kaitsealuseid liike praeguse veoautode ajutiseks parkimiseks kasutatava
lageda ala asendamine ristmikuga ei sega.
3) Võimaldada Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt mahasõit vähemalt sõiduautodele nn Märjamaa Valgu tee ristis,
et tagada juurdepääs valla keskusele ja valla tervisespordikeskusele.
4) Soodustada raskeveokite peatuspaiga rajamist Märjamaa tanklate vastu, kus on maa omaniku ja arendaja
soov olnud just nimelt sellel eesmärgil piirkonda elavdada.
Palume toodud probleemidele ja ettepanekutele vastuseid kirjalikult aadressil [email protected] ning
muuhulgas käsitleda neid teemasid ka 26.05.2021 toimuval projekti tutvustaval avalikul koosolekul.“
seaduse § 13 lõike 4 alusel võib planeeringut täpsustada
ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega.
Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele
võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud
joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa
piires. Teemaplaneeringu ehk riigi eriplaneeringu
põhilahenduse muutmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduse
ja ehitusseadustikuga.
Projekteerimistingimuste andmisel lähtub Transpordiamet
kehtivast teemaplaneeringust ja täpsustab teemasid, mida ei
olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes
(projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja
liiklussõlmede täpsustatud asukohad, juurdepääsud
kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,
bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised,
keskkonnamõjude leevendamise meetmed, kergliiklusteed,
kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus,
vms).
Kirjas esitatud märkused ja teemad on käsitletud 26.05.2021. a
projekti tutvustaval avalikul koosolekul, mille ettekanded on
kättesaadavad Transpordiameti kodulehel
/https://www.mnt.ee/et/riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km-
620-785-paadeva-konuvere-teeloigu-
projekteerimistingimuste.
Selgitame, et ettepanek projekteerida põhimaantee 4 ja
kõrvalmaantee 20171 Märjamaa–Valgu ristumisele riste
asemel liiklussõlm, on vastuolus kehtiva teemaplaneeringuga,
kus antud asukohas on kavandatud riste. Ettepanek on
vastuolus ka majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisas
„Maanteede projekteerimisnormid“ ptk 5.1 lõikes 2 toodud I
klassi maantee ristmike vahekaugusega, mis ei tohi üldjuhul
olla väiksem kui 5 km, linnalähivööndis 3 km. Antud asukohas
oleks vahekaugus 2 km. Kuna liiklussõlme ruumivajadus on
ristest oluliselt suurem, ei ole kõiki pöördeid võimaldava
liikluslahenduse kavandamine Valgu teega ristumisele
realiseeritav ka keskkonnapiirangute tõttu (Natura-alad ja
kaitsealuste liikide elupaigad).
Otsus:
Ettepanekutega arvestada alljärgnevalt:
1. Projekti koostamisel tagada Märjamaale sissesõidu
võimalus projekteeritavalt kogujateelt läbi tanklate.
2. Mitte arvestada kõrvalmaanteelt 20171 Märjamaa–Valgu
põhimaantee 4 Tallinna ja Pärnu suunale väljasõidu
projekteerimise ettepanekuga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
12
3. Mitte arvestada põhimaanteelt 4 Tallinn–Pärnu–Ikla
kõrvalmaanteele 20171 mahasõidu projekteerimise
ettepanekuga.
4. Projekti koostamisel näha ette Orgita ettevõtlusala
detailplaneeringuga kavandatud raskeveokite puhkekohale
ja tanklale põhimaantee Tallinna suunale projekteeritavalt
kogujateelt mahasõidu väljaehitamise võimalus.
9 Riigimetsa Majandamise
Keskus (edaspidi RMK)
Kirja 24.05.2021 nr 3-1.1/3135 väljavõte: „Esitame järgmised tingimused Päädeva-Konuvere lõigul riigiteega
ristuvate, ümbersuunatavate või RMK hallatavate ja metsamajandamiseks kasutatavate metsateede
projekteerimiseks.
Üldise põhimõttena tuleb kõigile RMK maaüksustele tagada juurdepääs ja maha sõidud tuleb projekteerida 15
meetrise pöörderaadiusega. Tagatud peab olema pinnavee liikumine pikki teed ja risti teed.
Konkreetsed tingimused on järgmised.
1. Orgita metsatee 5044007 - Tee ja lahendus ligipääsuks puudub täielikult eskiisilt. Projekteerida mahasõidukoht
kogujateele K1.1, mahasõidu pikkus minimaalselt 20 meetrit, pöörderaadius 15 m.
2. Konnaveski tee 5040062 - Kavandatakse lahendus uue teena Rapla – Märjamaa teele (tugimaantee K1.0)
projekteerida minimaalselt III järgu metsatee katend, katendi pealt laius 4,5 m, mahasõit pöörderaadiusega 15 m.
3. Põlde tee 5041934 - Suubumine kogujateele. RMK projekteerimiseks tingimusi ei sea.
4. Orgita paekarjääri tee 5040556 - Antud avalikku kasutusse. Pikendatakse põhja poolt Rapla – Märjamaa tee
(tugimaantee K1.0) uude asukohta. Projekteerida mahasõit pöörderaadiusega 15 m.
5. Orgita paekarjääri tee 5040556 - Pikendatakse Orgita - Rassiotsa teeni 5040076 – projekteerida vähemalt III
järgu metsatee, pealt laius 4,5 m, pöörderaadius 15 m.
6. Augu tee 5041944 - RMK projekteerimiseks tingimusi ei sea.
7. Järta tee 5041914 - RMK projekteerimiseks tingimusi ei sea.
8. Järta majatee 5041985 - RMK projekteerimiseks tingimusi ei sea.
9. Tehnoloogiline mahasõit katastriüksusele 50403:001:0500 – See on ainuke ligipääs metsa majandamiseks –
rajada tänases asukohas, mahasõidu pikkus vähemalt 20 m, pöörderaadius 15 m.
10. Männiku tee 5040555 - Säilitada mahasõit kogujateele K5.2.
Märkus: teede omandid on eskiisjoonisel metsateede osas ebatäpsed.
Metsamaa raadamisest saadud puit kuulub RMK-le.
Kasvavate puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Edela regiooni poole, raieks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks, vähemalt kaks kuud enne ehitustöödega alustamist. Raadamise
vajadusel käesoleva projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala dwg. formaadis failiga
(koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile [email protected] raieks vajaliku
dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses
tähistatud taotleja poolt.“ Margus Emberg, RMK Raplamaa metsaülem
Otsus:
1. Projekti koostamisel arvestada ettepanekutega
alljärgnevalt:
1.1. Projekteerida kogujateelt K1.1 mahasõit Orgita
metsateele 5044007 pikkus minimaalselt 20 meetrit,
pöörderaadius 15 m.
1.2. Kohaliku tee Konnaveski tee 5040062 osas on
otsustaja Märjamaa VV.
1.3. Kohaliku tee Orgita paekarjääri tee 5040556 oas on
otsustaja Märjamaa VV.
1.4. Säilitada kogujateelt K5.2 mahasõit Männiku teele
5040555.
1.5. Täpsustada teede omand metsateede osas.
1.6. Projekti seletavas osas käsitleda, et metsamaa
raadamisest saadud puit kuulub RMK-le. Kasvavate
puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Edela
regiooni poole, raieks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks, vähemalt
kaks kuud enne ehitustöödega alustamist. Raadamise
vajadusel käesoleva projekti raames tuleb saata
avaldus koos raadamist vajava ala dwg. formaadis
failiga (koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela
regioonile [email protected] raieks vajaliku
dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise
lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema
looduses tähistatud taotleja poolt.
1.7. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida mahasõit
katastriüksusele 50403:001:0500 riigimetsa
majandamise eesmärgil, kuna I klassi maanteele
lubatud sõidukiirusega 120 km/h ei ole normide
kohaselt mahasõitude rajamine lubatav. Juurdepääs
katastriüksusele 50403:001:0500 on võimalik
kohalikult teelt 5040076 Orgita – Rassiotsa.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
13
2.2.Kaasatud kinnisasjade omanikud
Kinnisasja
nimi
Katastriüksuse
tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
osas
Anni-Jüri
50403:002:0390 18.05.2021 e-kiri
Palume projekti koosseisus arvestada müratõkke rajamisega, kuna elumaja asub Tallinn-Pärnu maantee ääres.
Hetkel müratõkke puudub.
Põhjendus:
Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva–Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) raames
viiakse läbi müra modelleerimine, milles kaardistatakse
liiklusest tulenevate müratasemete levik perspektiivses
olukorras ja vajadusel hinnatakse ka müraleevendavate
meetmete efektiivsust. Müra modelleerimise tulemustest
selgub, millises asukohas ja ulatuses on vajalik
müratasemete vähendamine ning selle põhjal leitakse
sobivaimad müraleevendavad meetmed (sh vajadus
müratõkkeseinte rajamiseks).
Otsus:
Arvamus võtta teadmiseks. Müra modelleerimise
tulemused ja vajadusel leevendavad meetmed
kajastatakse KMH aruandes ja teeprojektis.
Taali 50301:001:0355 18.05.2021 kirja väljavõte:
„Osaühingule Märjamaa Lihatööstus kuulub Taali kinnistu, katastritunnus 50301:001:0355, ja edastatud eskiislahenduse
järgi on Taali kinnistule projekteeritud tugimaantee K1.0 Orgita liiklussõlm –Märjamaa alev. Praeguse eskiislahenduse
järgi on Märjamaa Lihatööstus sunnitud loovutama ligi pool Taali kinnistu pindalast tugimaantee ehitamiseks. Märjamaa
Lihatööstus ei nõustu kirjeldatud eskiislahendusega, sest see ei võimalda meil oma tegevust tulevikus jätkata. Märjamaa
Lihatööstuse tegevus toimub põhiliselt Taali kinnistul, mis on ümbritsetud ühes suunas vana sigala kompleksiga, teises
suunas Orgita-Päädeva teega. Kõik majanduslikult otstarbekad lihatööstuse arenguks vajalikud ehitustegevused on
võimalikud ainult Taali kinnistul suunaga Hõbepärna kinnistu, katastritunnus 50301:001:0090, poole (vt lisa 1).
Tugimaantee ehitus Taali kinnistule jätab Märjamaa Lihatööstusele liiga väikse ala uue lihatsehhi, tapamaja ja muude
abihoonete ehituseks. Samuti ei jää piisavalt ruumi, et rajada teed ja platsid, mis on vajalikud veokite manööverdamiseks.
Euroopa Liidu määruste järgi nõuded toidutootmisele ja loomade heaolule aina karmistuvad, lihatööstuse tegevuse
jätkamiseks on uute hoonete ehitamine vältimatu.
Märjamaa Lihatööstus on asutatud 2004. aastal ja pakub tööd 13 kohalikule inimesele. Lisaks, lihatööstuse tapamaja
võimaldab igal aastal ligikaudu 100 loomapidajal realiseerida enda põllumajanduslikud loomad. Ettevõtte müügitulu
praeguse tootmisvõimsuse juures on ligikaudu 1 500 000 eurot aastas, sealjuures ligi 1 000 000 eurot ekspordist.
Osaühingul on eeskujulik maksu- ja krediidiajalugu. Märjamaa Lihatööstus on tunnustatud mahetootja ja
arenguvõimeline ettevõte, millel on võimalik saada toetusi Euroopa Regionaalarengu Fondist, sealjuures ehitustegevuste
elluviimiseks Taali kinnistul.
Praeguse seisuga on Märjamaa Lihatööstusel investeeritud olemasolevasse kinnisvarasse ligikaudu 500 000 eurot.
Tulevikus on planeeritud investeerida veel vähemalt 1 000 000 eurot uutesse hoonetesse, mille projekteerimist on juba
alustatud. Ühe hoone projekt on valmis, olemas on ehitusluba ja vahendid projekti teostamiseks. Praegusel asukohal
Taali kinnistul on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid lihatööstuse toimimiseks, sh vesi, kanalisatsioon, internet
ja piisav tugevvool.
Peale selle on Märjamaa Lihatööstusel rajatud sõnnikuhoidla Printsu kinnistule, katastritunnus 50301:001:0356.
Alternatiivse asukoha leidmine lihatööstuse ümberpaigutamiseks, samasuguste tingimuste loomine ja tööjõu leidmine
on keeruline ning kulukas. Kuidas hüvitatakse praeguse maantee eskiislahenduse korral lihatööstusele, töötajatele ja
loomapidajatele tekitatav kahju?
Põhjendus:
Selgitame, et tugimaantee asukoha täpsustamisel
arvestatakse lisaks tee tehnilistele parameetritele
teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi
koridori, piirnevatele kinnisasjadele avalduva mõju,
tehnovõrkude paigutuse jm kitsendustega.
Tugimaantee K1.0 uus trassikoridor on määratud
teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn –
Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km
44,0 – 92,0“. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb teed koos
kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike rajatistega
(tee mulle, katend, kraavid, müratõkked, valgustus,
jalgratta- ja jalgteed jne) üldjuhul projekteerida
teemaplaneeringu põhijoonisel esitatud tee ja
teekaitsevööndi alale.
Kuna tugimaantee nihutamisel Hõbepärna kinnistule
katastritunnusega 50301:001:0090 või Jäätmekeskuse
kinnistule katastritunnusega 50301:001:0170 väljub
tugimaantee teemaplaneeringuga kavandatud tee ja
teekaitsevööndi koridorist, ei ole võimalik ettepanekutega
arvestada.
Pöörame tähelepanu, et teemaplaneeringuga kavandatud
tee ja teekaitsevööndis on ehitus- ja planeerimistegevus
lubatud ainult tee omaniku nõusolekul. Transpordiameti
hinnangul ei ole aktsepteeritav loomaveokite pesula
kavandamine planeeritud tugimaantee asukohas.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
14
Palume tungivalt kaaluda tugimaantee K1.0 Orgita liiklussõlm – Märjamaa alev rajamiseks teisi koridore, näiteks
Hõbepärna kinnistut (vt lisa 2), katastritunnus 50301:001:0090, või Jäätmekeskuse kinnistut (vt lisa 3), katastritunnus
50301:001:0170.“
Aleksandr Kozik, juhatuse liige
Lisad:
1. Eskiis Märjamaa Lihatööstuse uute hoonetega
1. Eskiis variant 1 Tugimaantee K1.0 Orgita-Märjamaa
2. Eskiis variant 2 Tugimaantee K1.0 Orgita-Märjamaa
Lihatsehhi ja külmhoone kavandamisel tuleb arvestada, et
uute hoonete ehitamine ei tohi takistada
teemaplaneeringuga kavandatud tugimaantee ehitamist ja
ohutut kasutamist.
Projekti koostamisel on võimalik kaaluda tugimaantee
trassi nihutamist planeeritud tee ja teekaitsevööndis
ulatuses, millega muuhulgas ei kaasne täiendavaid töid
tugimaantee ehitamiseks (näiteks tehnorajatiste suures
mahus ümberehitamine, hoonete lammutamine vms).
Otsus:
1. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida
tugimaantee Hõbepärna kinnistule katastritunnusega
50301:001:0090 või Jäätmekeskuse kinnistule
katastritunnusega 50301:001:0170.
2. Projekti koostamisel kaaluda tugimaantee trassi
nihutamist mahus, mis võimaldab Taali kinnistul
katastritunnusega 50301:001:0355 uute
tootmishoonete (uue lihatsehhi ja külmhoone)
kavandamist.
3. Projekteerimise käigus tutvustada täpsustatud
projektlahedust kinnisasja omanikule.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
15
Saviaugu 50301:001:0155 20.05.2021 e-kirja väljavõte: „ Arvestades, et Saviaugu kinnistule planeeritud teekaitsevöönd hõlmab kogu krundist 83%
ja piiranguteta jääb kitsas 400m2 ala, kahaneb krundi väärtus ja ahenevad kasutamise võimalused tulevikus, soovin
maatüki tee ehituse tarbeks ära müüa.“
Põhjendus:
Saviaugu kinnisasja sihtotstarve on 100% tootmismaa,
millel paiknevad päikesepaneelid. Kinnisasja
sihtotstarbelist kasutamist projekteeritava tugimaantee
teekaitsevöönd ei muuda. Kinnisasja omandamine ei ole
tee ehitamiseks vajalik.
Otsus:
Arvamusega mitte arvestada.
Uuesauna põld 50403:002:0670 05.05.2021 e-kiri
Kinnisasjast on vajalikud mõlemalt poolt äralõiked.
Millal kinnisasja omaniku poole pöördutakse?
Põhjendus:
Selgitame, et eelprojekti koosseisus koostatakse
krundijaotuskava, milles esitatakse kinnisasjadest
äralõigete vajadus. Maade omandamist alustab
Transpordiamet eelprojekti krundijaotuskava alusel
eeldatavalt 2022 II poolaastal.
Kinnisasja hindamise käigus hinnatakse muuhulgas,
millise kasutuspotentsiaaliga on allesjääv kinnisasja osa.
Juhul, kui hindamisaruandest selgub, et kinnisasja osa ei
ole enam võimalik eraldiseisvalt kasutada, võib
Transpordiamet kasutud tükid omandada ja erandjuhul
korraldada ka maade vahetust.
Otsus:
Võimalusel arvestada krundijaotuskava koostamisel
kinnisasja piiridega.
Kingo 50402:001:0188 20.05.2021 e-kiri
Soovib müratõket kirde, kagu ja edela poolt.
Soovib kompensatsiooni maa eest mis jääb tee alla.
Põhjendus:
Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva–Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) raames
viiakse läbi müra modelleerimine, milles kaardistatakse
liiklusest tulenevate müratasemete levik perspektiivses
olukorras ja vajadusel hinnatakse ka müraleevendavate
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
16
meetmete efektiivsust. Müra modelleerimise tulemustest
selgub, millises asukohas ja ulatuses on vajalik
müratasemete vähendamine ning selle põhjal leitakse
sobivaimad müraleevendavad meetmed (sh vajadus
müratõkkeseinte rajamiseks).
Selgitame, et juhul kui kinnisasjast on vajalik äralõige
teede või rajatiste ehitamiseks, siis täiendava teemaa
omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse alusel. Transpordiamet tasub
kinnisasja väärtuse ja hüvitise hindamisaruande alusel,
kinnisasja jagamisega seotud notariaalsete lepingute
sõlmimise, kinnistu jagamise maakorraldustööd ja muud
omandamise menetlusega kaasnevad kulud.
Otsus:
Arvamus võtta teadmiseks. Müra modelleerimise
tulemused ja vajadusel leevendavad meetmed
kajastatakse KMH aruandes ja teeprojektis.
Liiva tn
27/Kruusiaugu
Kruusiaugu
50501:003:0910
50403:001:0870
15.05.2021 kirja väljavõte: „Märjamaa Vallavalitsuse korraldusega 16.juuni 2010 nr.519 on kehtestatud Liiva
27/Kruusiaugu kinnistu detailplaneering, mille järgi on kinnistule planeeritud elamukrundid. Käesoleval hetkel asub
kinnistul üks üksikelamu. Juba praegusel hetkel on elamu juures põhimaanteelt nr.4 tulenev müra inimkõrvale kahjulik.
Peale planeeritava I klassi maantee väljaehitust ja prognoositava liiklussageduse tõusuga suureneb müra veelgi, mistõttu
kahju kinnistu omanikule suureneb. Seetõttu teeme ettepaneku lisada projekteeristingimuste eelnõusse müratõkkeseina
projekteerimine põhimaantee nr.4 äärde kogu Kruusiaugu kinnistu ulatuses.
Vastavalt Selektor Projekt OÜ projekti nr. P20014 koostatud trassiskeemile Joonis SK-1 on kavandatud kohalik
juurdepääsutee K3.1 kruuskattega laiusega 4 meetrit ja Susla tunnel avaga 3 x4m. Käesoleval hetkel kasutavad nimetatud
ristmiku ületust aktiivselt jalakäijad ja tervisesportlased. Lisaks ületavad teed peale väikeulukite ka suurulukitest
metskitsed.
Juhime tähelepanu, et nimetatud parameetritega tunnel ja kruuskattega juurdepääsutee on ebapiisava laiusega
dimensioneeritud. Nimetatud tee jääb teenindama kohalikke elanikke ja muuhulgas kinnitatud Liiva 27 detailplaneeringu
järgseid elamukrunte.
Palun arvestada projekteerimistingimuste eelnõusse vähemalt kohaliku tee K3.1 katte laiuse suurendamise kuuele
meetrile.”
Põhjendus:
Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva–Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) raames
viiakse läbi müra modelleerimine, milles kaardistatakse
liiklusest tulenevate müratasemete levik perspektiivses
olukorras ja vajadusel hinnatakse ka müraleevendavate
meetmete efektiivsust. Müra modelleerimise tulemustest
selgub, millises asukohas ja ulatuses on vajalik
müratasemete vähendamine ning selle põhjal leitakse
sobivaimad müraleevendavad meetmed (sh vajadus
müratõkkeseinte rajamiseks).
Selgitame, et Susla tee tunneli ja ulukirajatiste gabariidid
täpsustuvad eelprojekti koostamisel. Sõiduautotunneli
gabariidid 3x4 m on kooskõlas sõiduautotunneli
piirmõõtmetega ja võimaldavad madala liiklussagedusega
teel ühises liiklusruumis sõiduautode ja kergliiklejate
liikluse korraldamist.
Projekteeritavate kohalike teede ristlõigete osas on
otsustaja Märjamaa Vallavalitsus.
Otsus:
Arvamus võtta teadmiseks. Müra modelleerimise
tulemused ja vajadusel leevendavad meetmed
kajastatakse KMH aruandes ja teeprojektis.
Tänavaotsa
Kaasiku
50402:001:0701
50402:001:0670
19.05.2021 e-kirja väljavõte: „Kuna tegeleme veisekasvatusega ja tee lõikab minu maa pooleks oleks vaja ehitada
tunnel, muidu peavad loomad üle tee käima hakkama.“
21.05.2021 e-kirjaga saadetud täpsustus: „Kinnistu mida tee pooleks lõikab on Tänavaotsa 50402:001:0701 ja Kaasiku
50402:001:0670.Tunnel võikski olla katastrite ühenduskohas.“
Otsus:
Projekti koostamisel lahendada kariloomade tugimaantee
ületamine, kuna tugimaantee trass poolitab Tänavaotsa
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
17
50402:001:0701 ja Kaasiku 50402:001:0670 kinnisasjal
olevad karjamaad.
Madise 50402:001:0225 10.05.2021 e-kiri
Plaanitav tee läbib kinnistut Madise, Orgita külas 50402:001:0225. Plaani järgi jääb üks pisike tükk teisele poole
ehitatavat maanteed. Suurest põllust lõigatakse ära 1200m2 tükk, mida reaalselt enam kasutada ei ole võimalik, sest asub
teisel pool maanteed. Juurdepääsutee puudub ja nii väikest tükki ei soovi ka keegi rendile võtta.
Kas ostetakse ka sellised väiksed tükid, mida kasutada pole reaalselt võimalik?
Põhjendus:
Selgitame, et eelprojekti koosseisus koostatakse
krundijaotuskava, milles on täpsustatud kinnisasjadest
äralõigete vajadus.
Kinnisasja hindamise käigus hinnatakse muuhulgas,
millise kasutuspotentsiaaliga on allesjääv kinnisasja osa.
Juhul, kui hindamisaruandest selgub, et kinnisasja osa ei
ole enam võimalik eraldiseisvalt kasutada, võib
Transpordiamet kasutud tükid omandada ja erandjuhul
korraldada ka maade vahetust.
Otsus:
Võimalusel arvestada krundijaotuskava koostamisel
kinnisasja piiridega.
Kõrtsu 50402:001:0203 12.05.2021 e-kirja väljavõte: „AS-le Aqua Marina kuulub Päädeva-Konuvere planeeritaval lõigul kinnistu
katastrinumbriga 50402:001:0203. Kinnistul asub AS Olerex tankla. Teelõigu ümberehitamisse on kaasatud ka meie
naaberkinnistu, riigile kuuluv ja Transpordiameti haldusalas olev kinnistu katastrinumbriga 50301:001:0789.
Teeme ettepaneku kaasata meid nimetatud riigile kuuluva kinnistu ümberplaneerimisprotsessi. Pärast maantee
väljaehitamist jääb kinnistu iseseisva juurdepääsu võimaluseta maatükiks, mille poolitab kavandatav kergliiklustee.
Palume võimalust omandada otsustuskorras Transpordiametile kasutuks muutuv kinnistu osa, mis annab meile
võimaluse laiendada tankla manööverdamisruumi ja eelkõige taastada raskeveokite ümberpööramisvõimalus, mis on
pärast tanklasse ühe sissepääsu sulgemist väga ohtlik.“ Antti Moppel, AS Aqua Marina juhatuse liige
Põhjendus:
Selgitame, et riigi omandis olev maaüksus
katastritunnusega 50301:001:0789, mille omandi ulatus
on selgitamisel, on eeldatavalt vajalik avalikult
kasutatavate teede ja rajatiste ehitamiseks ning teehoiu
korraldamiseks. Teede ja rajatiste ehitamiseks vajalik
teemaa ulatus täpsustub eelprojekti koostamise käigus.
Otsus:
Arvamus võetakse teadmiseks.
Paju 50402:001:0189 17.05.2021 e-kiri
Ettepanek tugimaantee trassi asukoha muutmiseks ja Paju kinnistule uue mahasõidu projekteerimiseks kuna olemasolev
mahasõit likvideeritakse. Lisatud skeem
Põhjendus:
Tugimaantee trassi nihutamise ettepanekut kaalutakse
eelprojekti koostamisel. Seejuures arvestatakse lisaks tee
tehnilistele parameetritele teemaplaneeringuga
kavandatud tee ja teekaitsevööndi koridoriga, mõjuga
piirnevatele kinnisasjadele, tehnovõrkude paigutuse jm
kitsendustega.
Projekteeritava tugimaantee eeldatav liiklussagedus on
liiklusuuringute alusel projekti realiseerimise järgselt
eeldatavat 3032 autot/ööpäevas ja 2047. a 3800
autot/ööpäevas. Tugimaanteel kavandatav lubatud
sõidukiirus on 90 km/h. Kuna iga täiendav ristumiskoht
toob kaasa konfliktkohti, lähtub Transpordiamet
põhimõttest, mille kohaselt juurdepääsud kinnisasjadele
tuleb lahendada madalama liiklussageduse ja lubatud
sõidukiiruse ning funktsiooniga teedelt. Antud juhul on
Paju kinnisasjale juurdepääs tugimaanteelt 29 km 3,03.
Arvestades, et projekti realiseerimisel on vajalik
eelnimetatud ristumiskoha likvideerimine, kavandatakse
uus mahasõit kinnisasjale olemasolevalt tugimaanteelt 29
ca km 2,95, kuna peale möödasõidu väljaehitamist jääb
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67)
km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2
18
teelõik madalam liiklussageduse ja lubatud
sõidukiirusega 70 km/h kõrvalmaanteeks.
Otsus:
1. Projekti koostamisel kaaluda uue tugimaantee trassi
nihutamise ettepanekut.
2. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida uuelt
tugimaantee trassilt mahasõit Paju kinnisasjale.
Mahasõit Paju kinnisasjale 50402:001:0189
projekteerida olemasolevalt tugimaanteelt 29.
a. Kaasatud kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis on toodud projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud puudutatud kinnisasjade katastriüksuse tunnused, mille osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse
andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
50402:007:0028
50402:001:0002
50402:001:0170
88402:001:0299
50402:001:0056
50402:001:0600
50403:002:0364
50403:002:0176
50403:002:0024
50403:002:0023
50403:002:0363
50403:002:0362
50403:002:0361
88402:001:0314
50403:002:0084
50403:002:0051
50402:001:1020
50402:001:0210
50402:001:1220
50301:001:0481
50402:007:0014
50402:001:0880
50403:002:0750
50402:001:0133
50403:002:0610
50403:002:0172
50403:002:0171
50402:001:0101
50403:002:0020
50403:002:0151
50402:001:0102
50403:001:0290
50403:001:0810
50403:001:0092
50402:001:0145
50301:001:0866
50301:001:0867
50403:003:0226
50401:001:0687
50402:001:0100
50301:001:0865
50301:001:0423
50402:007:0152
50301:001:0425
50402:001:0313
50402:001:0295
50402:001:0309
50201:001:0017
50402:007:0013
50403:001:0582
50403:001:0581
50201:001:0017
50402:001:0240
50402:001:0208
50402:001:0087
50402:001:0156
50401:001:0518
50401:001:0513
50401:001:0517
50401:001:0514
50401:001:0516
50401:001:0515
50403:002:0072
50402:007:0069
50402:007:0068
50403:002:0072
50402:004:0120
50501:004:0250
50501:001:0170
50402:001:0052
50402:007:0561
50402:001:0264
50402:001:0173
50402:001:1120
50402:001:0103
50402:001:0620
50402:001:0289
50402:001:0108
50201:001:0013
50402:007:0015
50402:001:0256
50402:001:0028
50402:001:0027
50402:001:0015
50403:002:0651
50403:002:0652
50402:001:0198
50402:001:0257
50402:001:0610
50501:003:0850
50501:003:0922
50402:001:0080
50402:001:0079
50402:007:0034
50403:002:0532
50403:002:0531
50401:001:1275
50403:002:0050
50402:007:0027
50402:007:0026
50402:001:0031
50301:001:0167
50301:001:0480
50402:001:0025
50403:002:0260
50301:001:0106
50402:001:0131
50301:001:0390
50402:007:0119
50301:001:0479
50402:007:0097
50402:007:0095
50402:007:0090
50402:007:0003
50402:007:0943
50402:007:0942
50402:007:0310
50403:002:0637
50403:002:0636
50403:002:0631
50403:002:0632
50301:001:0864
50403:002:0113
50403:002:0321
50402:007:0088
50402:001:0870
50501:003:0006
50501:003:0003
50501:003:0004
50403:002:0078
50403:002:0009
50403:001:0013
50402:007:0012
50402:001:0850
50402:001:0113
50402:001:0294
50402:001:1030
50301:001:0168
50402:001:0192
50402:001:0110
50402:001:0680
50301:001:0171
50402:001:0220
50402:001:0297
50301:001:0089
50403:002:0832
50403:002:0831
50301:001:0205
50402:001:0310
50402:001:0118
50402:001:0314
50402:001:0078
50301:001:0107
50402:001:0820
50402:001:0720
50401:001:0922
50402:001:0057
50402:001:0109
50402:001:0238
50402:007:0320
50402:001:0293
50301:001:0088
50501:001:0180
50402:001:0157
50403:002:0040
50301:001:0832
50403:001:0028
50403:002:0413
50403:002:0412
50403:002:0411
50403:002:0653
50403:001:0095
50403:002:0640
50402:001:0253
50402:001:0035
50403:001:0083
50301:001:0156
50402:001:0153
50201:001:0090
50201:001:0091
50402:001:1080
50402:001:0285
50402:001:0287
50402:001:0304
50402:001:0288
50402:001:0306
50402:001:0305
50402:001:0300
50402:001:0286
50402:001:0298
50402:001:0299
50402:001:0308
50402:001:0316
50402:001:0307
50402:001:0303
50402:001:0315
50402:001:0317
50402:001:0117
50402:001:1200
50402:007:0900
50402:001:0231
50402:001:0138
50402:001:0168
50402:001:0167
50402:001:0265
50403:002:0049
50403:002:0093
50402:001:0207
50403:001:0800
88402:001:0316
50402:001:0039
50301:001:0022
50402:007:0031
50403:001:0400
50403:002:0011
50403:002:0012
50402:007:0021
88402:001:0304
50403:002:0660
50403:002:0563
50403:002:0127
50403:002:0802
50402:001:0860
50402:001:0067
50301:001:0133
50402:001:0063
50402:001:0014
50402:007:0562
50401:001:1298
50403:001:0089
50402:001:0064
50402:001:0296
50403:002:0210
50402:007:0340
50402:001:0761
50402:001:0290
50402:007:0020
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
KORRALDUS
22.06.2021 nr 1.1-3/21/262
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4
Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–
Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti
koostamiseks
Transpordiamet algatas 07.05.2021. a projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti
koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
Transpordiameti ja Märjamaa Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis Transpordiamet läbi
projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise tervikprojekti osas, sh
avalikult kasutavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede osas.
Märjamaa Vallavalitsus andis 15. juuni 2021 nr 2-1.1/278 korralduse väljastada
projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0- 78,5 Päädeva-
Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede ehitamiseks.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (4 Tallinn- Pärnu-Ikla tee 50402:001:0001, 50403:001:0010, 50403:003:0018, 50403:002:0018, 50402:007:0024, 50402:007:0091, 50402:001:0161, 88402:001:0720, 50301:001:0644, 50301:001:0789, 50402:001:0150, 50402:001:0151, 50402:001:0161, 50402:006:0090, 50402:006:0106, 50402:007:0093, 50402:007:0096, 50402:007:0100, 50402:007:0103, 50402:007:0104, 50402:007:0110, 88402:001:0317; 28 Rapla-Märjamaa tee 50402:001:0013; 29 Märjamaa-Koluvere tee 50402:001:0019, 50402:001:0020, 50501:001:0012; 20171 Märjamaa- Valgu tee 50403:001:0023, 50403:001:0024; 20172 Märjamaa-Haimre tee 50403:003:0025, 50501:006:0042, 50501:006:0005, 50501:008:0003; 20173 Haimre-Moka tee 50403:003:0017; 20200 Naistevalla-Märjamaa tee 50403:002:0004; 20170 Märjamaa-Konuvere tee 50402:007:0010; 20204 Konuvere-Kilgi tee 50402:007:0006, 50301:001:0424; Konuvere sillatee 50401:001:0915) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ja Päädeva, Ringuta, Orgita, Rangu, Nõmmeotsa, Haimre, Naistevalla, Kunsu, Aruküla, Sõmeru, Jõeääre ja Konuvere külas. Projekteerimistingimused antakse Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348
kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ täpsustamiseks
2
riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigul I klassi maantee
ehitusprojekti koostamise eesmärgil.
Projekti eesmärgid on:
1. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva–Konuvere teelõigu ümberehitus
2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste liiklussõlmede ja teiste I klassi maantee
toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega.
2. Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine.
3. Projektalal liikuvuse tagamine erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,
ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus, põllumajandustehnika jms).
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse
teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4
alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud
projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib
täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette
nähtud koridori osa piires.
Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata
maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste
täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,
bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise
meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).
2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Kuna projekteerimistingimuste andmine puudutab Märjamaa vallas kohaliku elu puudutavaid
küsimusi, avaldas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse algatamise teate
„Raplamaa Sõnumites“ 05.05.2021.a. ja Märjamaa Nädalalehes 12.05.2021.a., Transpordiameti ja
Märjamaa valla kodulehel. Projekteerimistingimuste eelnõude kohta oli võimalik esitada arvamus
või ettepanekud hiljemalt 20.05.2021.a.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja
kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust
ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike
6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
3
Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja eskiisi
tutvustuse 26.05.2021 kell 17.00-18.30, kus soovi korral oli võimalik esitada arvamusi ja
täpsustavaid küsimusi. Riigis kehtivatest piirangutest tulenevalt toimus arutelu MS Teams
keskkonnas.
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, EhS § 27 , § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020.
a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja
taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja
projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva–Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse
lisale 1.
2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste
menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele.
3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Leping | 16.05.2024 | 5 | 3.2-2/24/960-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 09.05.2024 | 4 | 1.1-3/24/357 🔒 | Korraldus | transpordiamet | |
Leping | 17.04.2024 | 2 | 3.2-2/24/784-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Leping | 17.04.2024 | 2 | 3.2-2/24/784-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Leping | 16.04.2024 | 2 | 3.2-2/24/771-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Leping | 04.04.2024 | 4 | 3.2-2/24/695-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Leping | 04.04.2024 | 4 | 3.2-2/24/694-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Leping | 14.03.2024 | 16 | 3.2-2/24/534-1 🔒 | Maaleping | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/129 🔒 | Korraldus | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/134 | Korraldus | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/132 | Korraldus | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/130 🔒 | Korraldus | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/133 🔒 | Korraldus | transpordiamet | |
Riigitee avalikuks kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamine | 06.03.2024 | 24 | 1.1-3/24/131 | Korraldus | transpordiamet | |
Kiri | 15.07.2021 | 989 | 8-1/21-137/17463-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | E. L. |
Kiri | 22.06.2021 | 1012 | 8-1/21-137/15611-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Märjamaa Vallavalitsus |