Eesti asustuse arengu suunamine üleriigilise planeeringuga

Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Sigrid Soomlais

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/4699

Joosep Kaasik

Siseministeerium

[email protected]

Ivo Jaanisoo

Kliimaministeerium

[email protected]

Eesti asustuse arengu suunamine üleriigilise

planeeringuga

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel korraldatakse üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ koostamist. Tänaseks on avaldatud „Eesti 2050“ visioonilahendus, mis

on tekitanud diskussioone ühiskonnaliikmete vahel. Eelkõige on teemaks olnud asustuse

arengustsenaariumite koonduuringule tugineva Eesti arengu kavandamine kümne majanduslikult

tugevama toimepiirkonna mudeli suunas. Esile tõstetud toimepiirkondade hulgast on välja jäetud

Valga maakonna ja Valga valla ja Eesti lõunavärava keskuslinn – Valga linn. Kohalikele elanikele,

ettevõtjatele ja poliitikutele on see olnud ehmatav ning tekitanud küsimusi ja arutelusid: „Miks

jälle Valga?“, „Miks jälle ainult kümme linna?“, „Mis on kavandatava mudeli tagamaa?“, „Millist

arengut näeb riik Valga puhul?“, „Millised on Valga linna arengu võimalused, kui Valgal ei ole

Eesti asustusmudelis keskuse staatust? Kas see on areng või kiirendatud tühjenemine?“ jms.

Oleme neil teemadel olnud kontaktis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kuid

peame oluliseks ka Teid oma seisukohtadest teavitada, et oskaksite koostöö käigus arvamust

avaldades hinnata ka Valga linna staatust, arengu võimalusi ja potentsiaali ning loodava mudeli

toimimise võimet jätkuva linnastumise trendi murdmisele. Samas pidades silmas kogu Eesti

kompaktse asustuse ja asustusüksuste arengut elanikkonnale vastavas suuruses, baasvundamendi

ladumist mitmekesise ettevõtluse arenguks, julgeoleku küsimusi ning kliimamuutuste

ja -mõjudega kohanemise vajadusi.

Meie ettepanek, mille oleme edastanud ka üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale, on

„Eesti 2050“ visioonilahenduses loobuda kümne toimepiirkonna mudeli suunast. Kümne

majanduslikult tugevama toimepiirkonna eelisarendamine ei loo eeldusi tasakaalustatud,

2

vastupidavaks ja kvaliteetseks Eesti ruumiliseks arenguks. See loob eeldused tugevamate keskuste

tugevdamisele ja vähem edukamate keskuste veelgi suuremale mahajäämusele. Meie ettepanek on

võtta suunaks „Eesti 2050“ ruumipoliitikas nelja regionaalse linna tugevdamine, mis on sünergias

piirkondlike linnadega. Piirkondlike linnade, mis peamiselt on tänaste maakondade keskused,

võrdsele tasemele asetamine annab kõigile sama lähtepositsiooni ning võimaluse esile tõsta omad

tugevused regionaalsete linnade tagamaal. Sama visiooni toetab ka Lõuna-Eesti arengulepe

(05.08.2024).

Lisaks teeme ettepaneku asustuse tüüpides loobuda piirkondliku linna ja piirkondliku väikelinna

eristamisest. Tabelis, mis kirjeldab asustuse liigituse omadusi, on piirkondliku linna ja

piirkondliku väikelinna kirjeldamises palju sarnasust ja ei tõstatu esile, millised omadused toovad

välja eristamise põhjused. Kui võrrelda Valga linna tabelis toodud piirkondliku linna omadustega,

siis kõik need kirjeldused on omased tänasele Valga linnale ega anna alust liigitada Valga linna

piirkondlike väikelinnade sekka. Näeme suure ohuna, kui jätkatakse koostatud mudeliga ja Valga

linn taandatakse piirkondliku väikelinna kontseptsiooni, sest esmalt riivab uus lähenemine maine

küsimust ning kohalike elanike väärtushinnanguid oma kodulinnale, mis aga toob kaasa ka huvi

vähenemise investeerimiseks, ega anna garantiid, et riik säilitab oma kohalolu piirilinnas. Valga

linna arengut juhtides on hoitud sihti, et Valga linn peab olema tugev valla keskus, keskus

maakonnas ja Eesti lõunavärav Euroopasse (ja Euroopa suunalt Eestisse). Valga linna areng

on seotud põhimõttega 1 linn 2 riigis, kus kokku elab ligikaudu 18 000 elanikku.

Järgnevalt toome välja asjaolud, mis selgitavad meie vaadet, et Valga linna puhul on oluline hoida

Valgat samal tasandil teiste maakonna keskustega ja uues mudelis piirkondliku linnana:

- Ühendused. Valga linna läbib raudtee, mis on täna heaks reisiühenduseks Tartu ja

Tallinnaga. Samuti ühendus rahvusvaheliste linnadega Riia, Vilnius, Varssav. Käesoleval

ajal on see Eestis ainus toimiv raudteeühendus Euroopaga ja Valga on üks peatuslinn sellel

kaardil. Mitte vähem tähtis pole sellel trassil Valga ajalooline jaamahoone, mis on

muinsuskaitse all ning vajaks täiendavalt riigi tuge hoone rekonstrueerimisel. Vallavalitsus

on saanud küll positiivse rahastusotsuse hoone energiatõhususe tõstmiseks

toetusmeetmest, aga tööde maksumused on kujunenud planeeritust kallimaks. Otsime

lahendusi! Raudtee kõrval on olulise tähtsusega ka maanteeühendused, mis sõlmkohana

ühendab Eesti-sisesed maanteed rahvusvahelise trassiga Riia suunas (3 Jõhvi-Tartu-Valga

tee). Kõigele eelnevale lisaks panustatakse Valga linna ja selle toimepiirkonna jalg- ja

jalgrattateede arendamisse. Kohe on valmimas uue lõiguna 1,6 km jalg- ja jalgrattateed

Tartu tänavale. Valga linna jalg- ja jalgrattateede võrgustik on seotud ka Valka linna jalg-

ja jalgrattateedega. Sel suvel laienes linna ühistranspordivõrk ka Läti riigi Valka linna

poolele. Linnasiseste bussiliinide toimimine näitab, et linnal on suurust ja mõõdet.

- Majandus, tööturg, äriteenused. Valga linna eeliseks tööturul võrreldes teiste

samaväärsete Eesti linnadega on Läti Vabariigi Valka linna tööjõu liikumine. Sellekohase

uudisloo tegi ka err.ee 20.11.2025. Valka linna andmetel ligi 1000 Läti elanikku käivad

tööl Eesti poolel. Töötleva tööstuse ettevõtted Valga linnas nagu TÜ Eha Metalli- ja

Puidutooted (töötajaid 2025 III kv kokku 34), AS Otolux (46), AS Sami Tootmine (132),

Rapala Eesti AS Valga tootmisüksus (90), Aclima OÜ (80), Atria Eesti AS (299) jt

kasutavad läti tööjõudu. Valga linna toimepiirkonnas asub Valka linn, millega ei ole

arvestatud „Eesti 2050“ koostamiseks valminud alusuuringus „Üleriigilise planeeringu

asustuse arengustsenaariumide koonduuring“. Nimetatud eripära muudab Valga linna

staatust ning elavdab siinset ettevõtluskeskkonda.

- Haridus, teadus-arendustegevus. Valga linnas on toimunud haridusreform. Selle

tulemusena on töösse läinud riigigümnaasium ja munitsipaalkoolidena põhikoolid. Lisaks

pakutakse Valga linna ja piirkonna noortele kutsehariduse omandamise võimalust

Valgamaa Kutseõppekeskuses. Valgamaa Kutseõppekeskus on valmis vastu võtma

õppureid kutseoskuste arendamiseks ka Euroopa teistest riikidest – sellest räägib ka nende

kooli slogan “POPP kool - Põhjalikud Oskused Piirideta Piirikoolist”. Nimetatud

haridusasutuste hoidmine piirkonnas ja nende kvaliteedi tõstmine kindlustab elanikkonna

3

vähenemise pidurdumist ning rahvastiku vananemist, omades ruumilist mõõdet

pealinnastumise vastu.

- Tervishoid. Valga Haigla on lähipiirkonna ja maakonna tervishoiuteenuste süda, olemas

on valmisolek pakkuda teenuseid ka Valka omavalitsusele. Kuigi teatud lahendusi on selles

osas leitud, ei ole siiski kasutatud kogu potentsiaali naaberomavalitsuse inimestele Lätist

tervishoiuteenuseid osutada. Vastavate väljakutsete lahenemisel on Valga haigla kindlasti

Valga linna kui piirkondlikult olulise keskuse üks tugisammas. 2025 aastal sai Eesti-Läti

programmist rahastuse piiriülene projekt “Cross-Border Health Innovation: Data

Integration and Cooperation for Valga-Valka Region” (https://valgahaigla.ee/osalemine-

projektides/ ).

- Kultuur. Valga linnas on juba täna mitmekesine kohaliku tasandi kultuuritegevus.

Kohalikku kultuuritegevust rikastab rahvusvaheline koostöö Valka omavalitsusega.

Kultuuritegevuste ampluaa on ühistest laatadest (Piirilaat), kontsertidest ja

suursündmustest (Valga-Valka igaaastane linnafestival) kuni spordivõistlusteni (Eesti

linnajooksude sarja kuuluv Valga-Valka City Run, Diotech 4. Valga/Valka Rattamaraton).

2025. aastal viidi ellu kohaliku tasandi kultuurikoostöö edendamiseks projekt „Aasta koos

tantsus/ A year together in dance“. Kultuurielu toimimiseks on tehtud märkimisväärseid

investeeringuid taristusse: Valga spordihoone, Valga staadion koos spordisaaliga, ujula,

Valga kultuurikeskus, Valga huvikeskus, Jaanikese moto- ja vabaajakeskus jne. Võrdluses

teiste tänaste maakonnakeskustega ollakse võrdsel tasemel ega ole kavatsust teha

järeleandmisi kvaliteedis.

- Valitsemine. Valga linnas on riigi poolt renoveeritud riigimaja, kuhu on koondatud kõik

olulisemate riigiasutuste regionaalsed kontorid. Riigiasutuste kohalolu hoidmine

piirkonnas märgib riigi kohalolekut ning tagab märkimisväärse osa piirkonna kõrgema

kvalifikatsiooniga töökohtadest.

- Toimepiirkonna ulatus. Valga linna toimepiirkond ei piirdu Valga maakonna

hõlmamisega. Valga linna toimimisele annab olulise panuse ka Läti Vabariigi poole

küündiv tagamaa ja Valka linna olemasolu. Peame oluliseks, et üleriigilise planeeringu

„Eesti 2050“ koostamisel selle ainulaadse faktiga ka arvestatakse.

Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2025“ lahendus on

veel koostamisel, siis on veel võimalus koosloomes jõuda tulemuseni, mis on kogu Eesti arengut

suunav ning arvestab ka piirkondlike keskuste ja ääremaadega. Ka riigiarhitekt Tõnis Arjus on

esile tõstnud, et koosloome – ruumikvaliteet ja kogukonna kaasamine – on see, mis mõjutab

inimeste usku kohta. See ei tähenda ainult ilusat välisruumi, vaid ruumi, mis loob sidusust,

turvatunnet ja kuuluvust.1 Kas koos luues ja üksteisega arvestades on võimalik peatada

pealinnastumist? Oleme valmis osalema aruteludel ja planeeringu lahenduse koostamise protsessis

ja panustama selle kujundamisse. Meie soov on, et Valga linnas säraksid tuled ka 2050. aastal

edasi ja planeeritavad muudatused toetaksid unikaalse piirilinna arengut, mitte ei kärbiks

võimalusi!

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mart Kase

vallavanem

1 Tõnis Arjus: ruumiareng rajasõltuvuses, err.ee 15.12.2025 (viide https://www.err.ee/1609885483/tonis-arjus-

ruumiareng-rajasoltuvuses)

Lenna Hingla, planeeringute juhtivspetsialist

5860 1234

[email protected]

4

Mare Raid, ettevõtluse- ja arenguspetsialist

5349 8683

[email protected]