Siseministeeriumi täiendusettepanekud "Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050"" lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaia Sarnet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Teie: 11.10.2023 nr 14-1/1044

Meie: 15.11.2023 nr 13-4/18-2

Siseministeeriumi täiendusettepanekud

"Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050""

lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmi

Austatud asekantsler

Täname üleriigilise planeeringu „Eesti 20250“ lähteseisukohtade ja mõjude hindamise aktiivse kaasamise eest ning võimaluse eest esitada eelnõusse täiendavaid ettepanekuid. Analüüsis ime

Siseministeeriumi valitsemisalaga eelnõu tervikteksti ja sellest lähtuvalt on meil veel mõned täiendavad ettepanekud: 1. Palume lisada üleriigilise planeeringu põhimõtete jälgimise peatükki 2.5 „Julgeo leku

kindlustamine ja turvalisuse tagamine“ viimaseks lõiguks järgmine tekst: „Sarnaselt teistele riigi strateegilistele arengu- ja tegevuskavadele tuleb üleriigilise planeeringu koostamisel

läbivalt arvesse võtta julgeoleku raamdokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alustes“ kirjeldatud riigi julgeoleku tagamiseks vajalikke eesmärke ja tegevuspõhimõtteid“.

2. Teemaringis 3.2.2.1. „Julgeolek“ palume täiendada esimest ja teist lõiku järgneva lt

(täiendatud tekst on kaldkirjas): 2.1.Julgeolek üleriigilise planeeringu kontekstis keskendub Eesti suveräänsuse ja

territooriumi terviklikkuse tagamisele (sõjaline kaitse), majandus- ja energiajulgeoleku tagamisele ning Eestile oluliste väärtuste kaitsele ja selle tagamiseks vajalikule ruumivajadusele. Julgeolekut tuleb käsitleda sarnaselt keskkonnakaitses levinud

ettevaatusprintsiibiga, julgeoleku vaatest tuleb enne temaatiliste suuniste andmist läbi mõelda kõik planeeringus käsitletavad teemavaldkonnad. Sarnaselt teistele riigi strateegilistele arengu- ja tegevuskavadele tuleb üleriigilise planeeringu koostamisel

läbivalt arvesse võtta julgeoleku raamdokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alustes“ kirjeldatud riigi julgeoleku tagamiseks vajalikke eesmärke ja tegevuspõhimõtteid.

2.2.Eesti sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral neid tõkestada või tõrjuda. Selleks on Eesti võtnud kaitse- ja heidutushoiaku, mis peab olema usutav ja tuginema iseseisvalt väljaarendatavatele sõjalistele võimetele ja NATO

kollektiivkaitsele, mida toetavad töövõimelised eelhoiatussüsteemid. Majandus- ja energiajulgeolekus on Eesti eesmärk ennetada ja välistada sõltuvust autoritaarsetest

riikidest ning nende kontrolli all olevatest ebausaldusväärsetest ettevõtetest, sealjuures tõhustades järelevalvet.

3. Samas peatükis (3.2.2.1. „Julgeolek“) on toodud üleriigilises planeeringus käsitlemist vaja-

vad ülesanded. Lisaks sõjalise väljaõppe tagamiseks toodud harjutusväljade kavandamise le

palume Päästeameti demineerimistöö teenuste tagamiseks lisada ka regionaalsete kinnis te

lõhkamiskohtade väljaehitamise. Kinnise lõhkamiskoha väljaehitamine muudab piirkonna

2 (2)

elanikele olukorra turvalisemaks ja uute ehitiste juures arvestatakse müra ja vibratsiooni-

mõjude kaasaegsete maandamisvõimalustega.

4. Teemaringis 3.2.2.2. „Turvalisus“ palume täiendada üleriigilise planeeringus käsitletavat

ülesannet nr 3 järgmiselt (täiendatud tekst on kaldkirjas): „Kriisivalmiduse ruumilis te

vajaduste määramine (sh avalikud varjumiskohad, sireenide võrgustik, avalikud ekraanid

mida saab kasutada ohuteavituseks, taristu ilmastikukindlus)“.

5. Teemaringis 3.2.3.1 „Asustusstruktuur“ ei ole väljakutsena käsitletud tasakaalustatud

arengut, mis on Euroopa riikide planeeringutes üks kandvatest teemadest (lk 20) ning

planeeritud ülesannete hulgas ei ole tasakaalustatuse püüdlus sõnastatud ühegi ülesande

raames. Vastupidi, kavas on eristada asustuste ja elukeskkonna kvaliteedi, funktsionaalsuse

ja arendamise mõisted ja põhimõtted sõltuvalt asustuse hierarhiast, tüüpidest. Leiame, et

tasakaalustatuse püüdlus peaks olema ka Eesti ruumiplaneeringu oluliseks ülesandeks, kus

eesmärgiks on saavutada kõikjal kõrgekvaliteetne elukeskkond, mitte hierarhiliselt vm

eristuse alusel määratleda kvaliteetsuse olemus sobivaks olukorrale.

6. Teemaringis 3.2.3.2. „Linnaline ruum“ palume planeeringus käsitlemist vajava teemana

käsitleda ka turvalist ruumiloomet. Need põhimõtted on leitavad nii Turvalise ruumi

loomise kontseptsioonist1 kui ka CPTED käsiraamatust2. Selgitame, et keskkond on üks

teguritest, mis võib soodustada ohtude ja süütegude realiseerumist. Pöörates juba varases

faasis tähelepanu keskkonnale ning hinnates sealseid turvalisuse aspekte, on võimalik

vähendada ka keskkonnas ilmnevaid süütegusid.

7. Teemaringis 3.2.4. „Tehniline taristu“ ja selle alapunktides ei ole käsitletud suurõnnetuse

ohuga ja ohtlike ettevõtetega, sh tööstusaladega (ja ka ohtlike jäätmete ümbertöötlemisega)

seotud temaatikat. Selliste objektide ja nende lähedusse planeerimise/projekteerimise puhul

on oluline, et kõik riskid ja ohud oleksid hinnatud (ehk teostatud on riskide analüüs) ning

tagatud peavad olema ohutud kaugused. Sama oluline on arvestada tööstusettevõtete jms

koosmõjuga (doominoefekt) ning kas ja kui palju objekte võib ühte piirkonda rajada, et see

ei tekitaks täiendavat ohtu teineteisele, sh ümbruskonnale ja ka elanikkonnale. Ka ÜRO

Euroopa Majanduskomisjon on Saksamaal 27.07.2021 toimunud õnnetusest tingituna

edastanud riikidele pöördumise3, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööõnnetuste

piiriüleste mõjude konventsiooni ja ELi Seveso-III direktiivi (direktiiv 2012/18/EL)

rakendamine on otsustava tähtsusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Allan Pilviste 6125188 [email protected]

1 https://www.politsei.ee/files/Ennetus/turvaline%20ruumiloome/policyguidance-digital-cci-pjp-mm-20210325.pdf?4ec7857175 2 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/cpted_ee_1_0.pdf 3 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni pöördumine: https://unece.org/media/press/358881.