Kiri

Tallinn 2025

Töö nr 185

Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik

SEPA-RAE JA TUDRIKU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING (kovID DP1266)

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106 Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: Estate Partner OÜ, registrikood 11729106 Veerenni 52, 11313 Tallinn 699 6760 [email protected] PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT JA SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri [email protected] 5660 5462

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

2

KÖITE KOOSSEIS I SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................. 4 3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE

NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ............. 5 3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ...................................................................... 5 3.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs .............................................................. 5 3.3. Planeeringu mõju piirkonna arengule .......................................................................... 6

4. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE ............................. 6 5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .............................................................. 7

5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................... 7 5.2. Maaomand planeeritaval alal ...................................................................................... 8 5.3. Hooned ja rajatised ..................................................................................................... 8 5.4. Tehnovarustus ............................................................................................................ 8 5.5. Haljastus ..................................................................................................................... 8 5.6. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 8 5.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................... 8

6. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................... 8 6.1. Krundijaotus ja hoonestusala ...................................................................................... 8 6.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 9 6.3. Arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 9 6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .................................... 10 6.5. Piirded ...................................................................................................................... 10 6.6. Tänavavõrk ja liikluskorraldus ................................................................................... 10

6.6.1. Tallinna väike ringtee ......................................................................................... 12 6.6.2. Liikluse hinnang ................................................................................................. 13

6.7. Haljastus, heakord .................................................................................................... 13 6.7.1. Haljastuslik hinnang ........................................................................................... 14

6.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine .............................................................................. 14 6.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ....................................................................... 15 6.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .......................................................................... 15 6.11. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................... 15

7. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................ 16 8. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ...................................................................................... 16

8.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................. 16 8.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee vee ärajuhtimine ............................................. 17 8.3. Elektrivarustus .......................................................................................................... 18 8.4. Sidevarustus ............................................................................................................. 18 8.5. Soojavarustus ........................................................................................................... 18

8.5.1. Gaasivarustus .................................................................................................... 19 9. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............. 19

9.1. Eessõna ................................................................................................................... 19 9.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 20 9.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 20 9.4. Põhjavesi ja pinnavesi .............................................................................................. 21 9.5. Radoon ..................................................................................................................... 21

9.5.1. Radooni mõõtmisaruanne .................................................................................. 21 9.6. Soojussaared ........................................................................................................... 22 9.7. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ....................................................................... 22

10. VASTAVUS ALGATAMISE KORRALDUSES ESITATUD LÄHTESEISUKOHTADELE . 22 11. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS ......................................................... 23 12. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................ 23 13. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .............................................. 24

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

3

II JOONISED 1. Asukohaskeem AS-01 M 1:~ 2. Kontaktvööndi analüüs AS-02 M 1:~ 3. Tugiplaan AS-03 M 1:1000 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000 5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000 6. Teede skeem AS-06 M 1:~ III LISAD Tehnilised tingimused:

 Energate OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 05.08.2024. a nr T-650;

 Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 05.08.2024. a väljastatud tehnilised tingimused nr 477536;

 Aktsiaselts ELVESO 21.08.2024. a tehnilised tingimused nr VK-TT 056;

 Telia Eesti AS poolt 25.10.2024 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39240660.

Teostatud uuringud:

 geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud Geoalus OÜ poolt 13.09.2014, töö nr 24- G389;

 PML Balti OÜ poolt teostatud Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne 10.09.2024;

 Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute haljastuse hinnangu on koostanud OÜ Visioon Haljastus 23.09.2024, töö nr 439/2024

 ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt 23.09.2024 koostatud Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute ning lähiala detailplaneeringu liikluse hinnang, töö nr 6924.

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

4

I SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Käesoleva detailplaneeringu lahendus hõlmab Rae vallas Peetri alevikus asuvaid kinnistuid Sepa-Rae (65301:002:0070) ja Tudriku (65301:001:0283). Lähiala kaasamine on vajalik juurdepääsutee ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 4,2 ha. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud planeeringutega ning Tallinna Väikese Ringtee projektiga. Detailplaneeringu lahendusega antakse lahendid ja luuakse eeldused ebaefektiivse maakasutusega ja kõrghaljastuseta maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistu ümberkujundamiseks ümbritseva keskkonnaga sobivaks tervikuks, et moodustuks ühtne tehnopark. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Rae vallavalitsuse 18.06.2024 korraldus nr 999 Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;

 Transpordiameti 07.06.2024 kiri nr 7.2-2/24/20030-6 „Seisukohtade väljastamine Sepa- Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks“;

 Keskkonnaameti 30.05.2024 kiri nr 6-5/24/9860-2 „Seisukoht Peetri aleviku Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“;

 Planeerimisseadus;

 Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering;

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

 Rae valla jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 73;

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035 (Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrus nr 46);

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”;

 Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);

 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

 siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

 siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

 Tallinna väikese ringtee eskiisprojekt ning koostamisel oleva Riigitee nr 96 Tallinn - Peetri alevik - Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekt, Reaalprojekt OÜ töö;

 katastriüksuse plaan;

 muud õigusaktid ja projekteerimisnormid.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

5

3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute jagamine ärimaa kruntideks ning määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,2 ha. 3.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs Planeeritav ala paikneb 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärsel alal vaid mõne kilomeetri kaugusel Tallinna linna piirist. Planeeritavat ala läbib projekteeritav perspektiivne Tallinna väikese ringtee koridor. Tallinna linna lähedus ja hea ligipääs on muutnud ala atraktiivseks äri- ja tootmiskvartaliks. Piirkond on välja kujunenud äri- ja tootmismaade alaks. Suures ulatuses on selleks rajatud vajalik infrastruktuur teedevõrgu ja tehnovõrkude näol. Suurte magistraalteede (riigimaantee ja perspektiivne ringtee) ristumise ala on sobilik planeeringuga ette nähtud ärimaa sihtotstarbeliste kinnistute moodustamiseks. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud üldjuhul maatulundusmaade jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbelisteks kruntideks äri-, tootmis- ja laohoonete rajamiseks. Käsitletavas piirkonnas on välja kujunenud kehtestatud planeeringutega ühtlase krundistruktuuri ja sarnaste hoonestustingimustega Mõigu tehnopark. Käesolev planeeringulahendus sobitub hästi juba välja kujunenud alade kõrvale. Lähiala hoonestust iseloomustavad kompaktsed äri- ja tootmishooned, mis on mahtudelt ja gabariitidelt suured, kuid samas polüfunktsionaalseid lahendusi pakkuvad ehitised. Olemasolev ja planeeritav hoonestus käsitletavas piirkonnas on ühe- kuni neljakorruseline ulatudes kõrgustelt enamasti kuni 16 meetrini. Maksimaalse ehitusõiguse kasutamiseks on lähinaabruses antud ehitusõigus keldrikorruse rajamiseks. Piirkonnas moodustatud kruntide täisehitusprotsent jääb enamasti 40 – 50% juurde. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealne hoonestusala valitud nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Enamasti on viidud hoonestusala moodustatavate krundi piirideni, mis võimaldab naaberkinnistutele rajatavate hoonete kokku ehitamist. Selgeid ehitusjooni piirkonnas välja kujunenud ei ole. Hooned on enamasti orienteeritud paralleelselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, juurdepääsuteede või krundi piiride järgi. Hoonete vaated on küllaltki monotoonsed. Sarnaselt levinud samalaadsetele hoonetele on ka selles piirkonnas valdavalt esindatud mitmest erineva kõrgusega mahust koosnevad hooned, kus bürooplokk moodustab hoone kõrgeima kuni 4 maapealse korrusega osa. Katusetüübina on piirkonnas esindatud enamasti madalakaldelised ning osaliselt parapetiga piiratud katused. Katusekalded on piirkonnas planeeritud 0 kuni 30 kraadi. Välisviimistluses on levinud pleki, betooni, puidu, klaasi ja kivi kasutamine. Piirdeaiad valdavalt puuduvad. Piirdeaedadena on kasutatud metallpostidel võrkpiiret. Magistraalteede ääres paiknevad suured hoonemahud on puhvriks eemal paiknevatele elamutele, mis takistab maanteest põhjustatud negatiivsete tegurite edasikandumist elukeskkonda. Olemasolevate hoonete esinduslikud peafassaadid on orienteeritud enamasti kas 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suunas või maanteest kaugemal paiknevate hoonete puhul piirkonna siseteede suunas. Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud äri- ja tootmis- ja laohoonete piirkond, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väike. Planeeritavast alast põhjapoole ligikaudu 300 m kaugusele jääb Vaskjala-Ülemiste kanali ääres paiknev kõrghaljastusega ala. Äri- ja tootmismaade alal on enamasti kruntide ja kinnistute haljastusprotsendiks arvestatud minimaalselt 10%. Planeeringutega on enamasti ka seatud kohustus kõrghaljastuse istutamiseks, kuid kuna piirkond on alles osaliselt välja kujunenud, siis puudub ka suuremas osas kõrghaljastus või istutatud puud ei ole veel saavutanud oma täiskasvanud kõrgust. Olemasolev jalgratta- ja jalgtee asub Helgi teel ja Läike teel, mille kaudu on võimalik liikuda Tallinna linna ja Peetri alevikku. Läike teel lõppeb jalgratta- ja jalgtee Helgi tee ristumisel ning Tudriku kinnistuni jalgratta- ja jalgteed ei lähe. Lähimad ühistranspordi peatused paiknevad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Peetri peatus jääb planeeritavast alast linnulennult mõõdetuna 230 m ning Annuse peatus jääb planeeritavast alast linnulennult mõõdetuna 650 m kaugusele. Jalgtee ühendused planeeringualalt peatustesse puuduvad. Peatus.ee andmetel toimub Peetri bussipeatusest (mõlemad suunad kokku) ööpäevas 132 väljumist, mis teeks ühe suuna peale jagutanud keskmiselt iga u 8 minuti järel väljumise. Tallinna väikese ringtee realiseerimisega paraneb planeeringualale ligipääsetavus ühistranspordiga. Suunaga Tallinn bussi peatus on projekteeritud planeeringualasse ning

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

6

bussi peatus suunaga Tartu hakkab asuma planeeringuala kõrval. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, tankla jne) asuvad Tallinna linna piiril Peetri Selveris, mis jääb planeeritavast alast ~1 km kaugusele. Rae valla keskus, Jüri alevik, jääb planeeritavast alast ~6 km kaugusele. Planeeritava ala kontaktvööndi analüüsi visuaalne materjal on esitatud joonisel AS-02 kontaktvööndi analüüs. Piirkonna eelisteks on:

 Tallinna linna lähedus;

 strateegiliselt hea asukoht 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee sõlmpunktis, mis tagab ettevõtetele väljapaistva asukoha ning lihtsa juurdepääsu olulisematele transpordikanalitele – maanteed, sadamad, raudtee;

 juba väljakujunenud polüfunktsionaalne äri-, tootmis- ja laohoonete piirkond soosib siia samalaadse hoonestuse planeerimist, mis ühtlasi tekitab linnaehituslikust seisukohast alale ühtse arhitektuurse terviku ning hästi toimiva ja sidusa piirkonna;

 piirkonnas on osaliselt välja kujunenud infrastruktuur – rajatud on uued teede võrgud ning planeeritavate hoonete varustamiseks ette nähtud tehnorajatised;

 suure ja järjest intensiivistuva liiklusega põhimaantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) äärde pole elamute rajamine otstarbekas. Piirkonnas on kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase ning õhusaaste kõrgem kontsentratsioon, mis perspektiivis Tallinna väikese ringtee rajamisel suurenevad veelgi.

Juurdepääs autoga on planeeritavale alale tagatud Helgi ja Läike teelt. Planeeritav ala piirneb äri- ja tootmismaa sihtotstarbeliste kinnistutega, mis on enamjaolt hoonestatud. 3.3. Planeeringu mõju piirkonna arengule Planeeritav maa-ala on endine põllumaa. Loodusliku rohumaana seisev ala on magistraaltee äärsel alal vajaks efektiivsemat kasutust. Planeeritav ala asub Tallinna piirile väljakujunenud Mõigu tehnopargi piiril, kuhu on rajatud viimastel aastatel arvukalt äri-, tootmis- ja laohooneid. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga tehakse ettepanek piirkonnas väljakujunenud krundi struktuuri ja kasutusotstarbe jätkamiseks ka Sepa-Rae ja Tudriku kinnistutel. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas välja kujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol ning hoonete rajamisega kaasneb töökohtade arvu tõus järjest tihedamini asustatavas Peetri alevikus. Planeeringu realiseerimisega kaasneb piirkonna infrastruktuuri arendamine. Korrastatakse teedevõrku ning parendatakse tehnovarustust. Ühtlasi on võimalik detailplaneeringu realiseerimise käigus leevendada kõrge sademevee taseme probleemi piirkonnas. Tervikliku tehnopargi rajamine ning tihedama hoonestuse planeerimine vähendab kuritegevuse riski piirkonna ning planeeritavad hooned moodustavad müra ja saaste tõkke magistraalteede (riigimaantee ja perspektiivne ringtee) ja olemasoleva elamurajooni vahele. Ühtlasi on seatud planeeringuga kohustus moodustatavate kruntide hoonestamisel istutada kõrghaljastust, mis käesoleval hetkel piirkonnas puudub. See omakorda annab piirkonnale rohelust ning parandab elamurajooni müra ja saasteprobleeme veelgi. 4. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE Planeeringulahendus on kooskõlas Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae Valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarve on ärimaa.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

7

Joonis 1. Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kaardist.

Ärimaa (B): Äri ja logistikakeskuste ning neid teenindavate rajataiste maa-ala. Maa-alale võib eelkõige ehitada äri- ja laohooneid, stock-office tüüpi hooneid ja väiksemaid logistikahooneid jmt. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ehitustingimused ärimaale:

 krundi max suurus 2,0 ha;

 igale katastriüksusele on lubatud rajada maksimaalselt 3 põhihoonet. Täpne vajadus tuleneb ärihoone funktsionaalsusest;

 maksimaalne lubatud täisehitus on 40%;

 suurim lubatud kõrgus 16 meetrit ning kuni 3 korrust;

 haljasala krundil 15%. 5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Rae vallas Peetri alevikus Tallinna piirile väljakujunenud Mõigu tehnopargi piiril, kuhu on rajatud viimastel aastatel arvukalt äri-, tootmis- ja laohooneid. Planeeritava ala lõunapoolset osa läbib perspektiivne Tallinna väike ringtee. Ringtee teekoridoriks on planeeritud ~50 m. Põhja poolne planeeringuala piirneb Helgi teega. Sepa- Rae kinnistut läbib Läike tee. Planeeringuala on käesoleval hetkel endine põllumaa, millel puudub väärtuslik kõrghaljastus ning hoonestus. Kinnistuid on kasutatud varasemalt põllumaana ja loodusliku rohumaana. Käesoleva detailplaneeringu lahendusega haaratav ala paikneb tehnovõrkudega hästi varustatud piirkonnas. Planeeritavatel kinnistutel või lähialal paiknevad:

 veetorustik,

 kanalisatsioonitorustik,

 sademevee kanalisatsioonitorustik,

 madalpinge maakaablid,

 keskpinge maakaablid,

 tänavavalgustus,

 sidekanalisatsioon,

 gaasitorustik. Kitsendused ja piirangud planeeritaval alal:

 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee kaitsevöönd 50 m äärmise sõidurea välimisest servast;

 perspektiivse Tallinna väikese ringtee koridor, tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõidurea välimisest servast;

 Helgi tee ja Läike tee kaitsevöönd 20 m äärmise sõidurea välimisest servast;

 Tallinna lennuvälja lähiümbruses paiknemisega kaasneb 84,5-meetrine kõrguspiirang. Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

8

5.2. Maaomand planeeritaval alal Tabel 1. Maaomand planeeritaval alal.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Sepa-Rae 23174 m² 65301:002:0070 Maatulundusmaa 100%

Tudriku 18681 m² 65301:001:0283 Maatulundusmaa 100%

5.3. Hooned ja rajatised Planeeritaval alal puuduvad olemasolevad hooned. 5.4. Tehnovarustus Kinnistute vahetus läheduses on olemas uushoonestuseks vajalikud tehnovõrgud. Helgi teel on olemas vee, kanalisatsiooni, sademevee kanalisatsiooni, gaasi, side ja elektrivarustus ning tänavavalgustus. 5.5. Haljastus Planeeringuala on looduslik rohumaa ning kõrghaljastus kasvab peamiselt Tudriku kinnistu läänepoolsemas osas ja Sepa-Rae kinnistu idapoolses osas. Ala maapind on tasane. 5.6. Liikluskorraldus Juurdepääs on tagatud väljaehitatud Helgi teelt. 5.7. Kehtivad piirangud

 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd 50 m;

 veetorustiku kaitsevöönd, 2 m toru teljest mõlemale poole;

 maakaabli kaitsevöönd, 1 m kaabli teljest mõlemale poole;

 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum. 6. PLANEERINGU ETTEPANEK Detailplaneeringu eesmärgiks on alal paiknevate kinnistute jagamine kolmeks ärimaa krundiks ja hoonestusõiguse määramine kuni 3-korruseliste hoonete ehitamiseks. Lisaks ärimaa kruntidele moodustatakse viis transpordimaasihtotstarbega krunti, mis on moodustatud lähtuvalt Tallinna väikese ringtee projektist. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele tagatakse mahasõiduna kinnistutelt Läike tee T3 ja Helgi tee T1. Kruntidele juurdepääs säilib ka pärast Tallinna väikese ringtee realiseerimist. Vaata täpsemalt käesoleva seletuskirja punkt 6.6. Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei planeerita Tallinna väikese ringtee paiknemist ega ruumivajadust väljas pool planeeringuala. 6.1. Krundijaotus ja hoonestusala Planeeringuala jagatakse 8 krundiks. Tabel 2 Krundijaotus

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

1 8692

kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

ärimaa 100%

2 3738

kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

ärimaa 100%

3 7438

kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise

hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

ärimaa 100%

4 5208 tee ja tänava maa transpordimaa

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

9

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

5 14 852 tee ja tänava maa transpordimaa

6 1318 tee ja tänava maa transpordimaa

7 267 tee ja tänava maa transpordimaa

8 343 tee ja tänava maa transpordimaa

Detailplaneeringuga määratakse moodustatud krunditele hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste püstitamine / rajamine. Planeeritud kruntidele pos nr 1 ja 2 kavandatud omavahelised hoonestusalad on viidud krundi piirideni, et anda võimalus mitme krundi kasutusele võtmine ühtse tervikalana. Hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Juhul kui soovitakse rajada mitmele krundile üks hoone, siis tuleb need krundid eelnevalt kokku liita ning sel juhul on võimalik ehitada ilma tulemüürita. Liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu, hoonete arv ühe krundi kohta ei muutu. Tagada tuleb krundi minimaalne haljastuse osakaal (krundi pinnast 15%). Liidetud kruntidel on lubatud ehitada tingimusel, et kokku liidetud ehitusõigus ei ületa üldplaneeringus lubatud ehitiste suurimat lubatud ehitisealust pinda 40%. Kruntidele ei määrata ehitusjoont, sest Helgi tee ääres asuvatel hoonetel ei ole välja kujunenud ühtset ehitusjoont, hoones asuvad Helgi teest 10 – 47 meetri kaugusel. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Transpordimaa kruntidele hoonestusala ei määrata. Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 6.2. Krundi ehitusõigus Tabel 3. Kruntide ehitusõigus.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse

sihtotstarve

Põhihoone / abihoone suurim

lubatud arv maa-alal

Hoonete ehitisealune

pind maapealne / maa-alune

Põhihoone / abihoone

lubatud max kõrgus

Põhihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

Abihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

1 ÄB / ÄV / ÄK 100% 3 / 1 3475 m² / 3475 m²

16 m / 5 m 3 / -1 1 / -

2 ÄB / ÄV / ÄK 100% 3 / 1 1450 m² / 1450 m²

16 m / 5 m 3 / -1 1 / -

3 ÄB / ÄV / ÄK 100% 3 / 1 2975 m² / 2975 m²

16 m / 5 m 3 / -1 1 / -

4 LT 100% // L 100% - - - - -

5 LT 100% // L 100% - - - - -

6 LT 100% // L 100% - - - - -

7 LT 100% // L 100% - - - - -

8 LT 100% // L 100% - - - - -

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. 6.3. Arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 15°. Välisviimistlus: betoon, puit, klaas, kivi, krohv, ilmastikukindel ehitusplaat. Fassaadid tuleb liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoone

esinduslik fassaad tuleb kujundada kõikide olemasolevate ja perspektiivsete tänavate ning teede suunas. Nendel fassaadidel tuleb kasutada kvaliteetseid ja esinduslikke viimistlusmaterjale; profiilplekist kergpaneelide kasutamine ei ole lubatud. Avalikkusele

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

10

suunatud (k.a toidupoed) hoonete puhul plekist kergpaneel välisviimistlus-materjalina peafassaadi(de)l pole lubatud. Arhitektuurikeel peab olema esinduslik, moodne ning sobituma elukeskkonna hoonestusega.

Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi. Hoone ±0.00 (esimese korruse põrand) on planeeritavast maapinnast 0,2 – 0,5 m kõrgemal. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis. 6.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Planeeritavate hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada, et kõik tehnilised seadmed (sh soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed jm) peavad olema valitud ja paigutatud viisil, mis ei mõjuta negatiivselt hoonete arhitektuurset ilmet ega ümbruskonna visuaalset kvaliteeti. Oluline on arvestada seadmete paigutamisel Tallinna väikese ringtee ristmiku suunast avanevate vaadetega. Arhitektuurilise lahenduse koostamisel tuleb vältida tehnosüsteemide eksponeerimist katustel, eriti juhul kui katused jäävad nähtavaks erinevatest kõrgustest ja suundadest. Vajadusel tuleb seadmed varjata sobivate arhitektuursete elementidega. Soovitatav on ehitusprojekti koostamisel kaaluda võimalust lahendada parkimine hoone katusele, kui see on tehniliselt ja linnaehituslikult otstarbekas ning ei kahjusta piirkonna üldilmet. Ehitusprojektiga tuleb ette näha hooviala terviklik lahendamine, mille käigus kavandada sissepääsude hajumisalad, tagades hoonete sissepääsude juures inimvoogude sujuva liikumise ja kogunemisvõimaluse. Jalakäijate juurdepääsud hoonesse tuleb siduda olemasolevate ja perspektiivsete jalgratta- ja jalgteedega. Kaupade laadimisalad tuleb lahendada viisil, mis ei häiri jalakäijate liikumisteid, ning töötajate puhkealad kavandada liiklusest eraldatud ja kasutajatele mugavasse keskkonda. Lume lükkamise alad tuleb paigutada nii, et need ei takistaks juurdepääse ega ala funktsionaalset kasutust. Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 6.5. Piirded Moodustatavate ärimaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2 m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Büroohoonetele piirdeid mitte kavandada. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone on piirded lubatud vaid laadimisaladele. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Piirete paigutamisel tuleb tagata sõiduteede külgnähtavused. 6.6. Tänavavõrk ja liikluskorraldus Tänavavõrgu planeerimisel on lähtutud olemasolevatest Helgi teest ja Läike teest ning projekteeritud Tallinn väikese ringteest. Perspektiivne Tallinna väike ringtee asub planeeringuala kesk- ja kaguosas, lisaks laiendatakse Tartu maanteed. Seni, kuni Tallinna väikest ringteed ei ole veel välja ehitatud, tuleb Helgi tee ja Läike tee ristmik rajada ringristmikuna, lähtudes Reaalprojekt OÜ koostatud eelprojekti töö nr P19077 „Ringtee nr 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine” lahendusest. Vahekasutuse etapina tuleb tagada nii sõidukite, jalakäijate kui ka jalgratturite sujuv ja ohutu liikumine planeeringualal, sealhulgas ühendused olemasolevate kõnni- ja jalgrattateedega. Olemasolevad jalgratta- ja jalgteed Helgi ja Läike teel tuleb omavahel siduda, kavandades jalgratta- ja jalgtee Helgi teel kuni maanteeni 2 Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa tee T1. Liikluslahendus on esitatud joonistel AS-04 Põhijoonis ja AS-06 Teede skeem.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

11

Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei planeerita Tallinna väikese ringtee paiknemist ega ruumivajadust väljas pool planeeringuala. Kokku on planeeritud viis transpordimaa sihtotstarbega krunti. Kruntide moodustamise aluseks on Tallinn väikese ringtee projekt. Kruntide pos nr 4, 6, 7 omandivorm hakkab olema munitsipaalomand ja krunt pos nr 5 riigiomand. Krundi pos nr 8 omandivorm hakkab olema eraomand. Planeeritav ala paikneb osaliselt riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning perspektiivse Tallinna väikese ringtee kaitsevööndis. Arvestatud on tee kaitsevööndi piirangutega. Planeeritavat ala läbib Läike tee, mis on piirkonna liikluslahenduse planeerimise ja liikluskoormuse jaotamise seisukohalt olulise tähtsusega. Läike tee on perspektiivis ette nähtud ühendada Tammi teega ning seega saavutatakse ühendus kuni Raeküla teeni (11334 Raeküla tee T2). Kruntide juurdepääsuteed, manööverdusalad ja parkimisplatsid lahendatakse ja täpsustatakse hoone ehitusprojekti käigus. Ehitusprojektiga lahendada turvaline jalgsi liikumise ala kruntide siseselt. Parkimislahendus kruntidel on põhimõtteline ja täpne parkimiskohtade paiknemine ning kogus määratakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivale standardile või toetudes selle olemasolul Rae vallas kehtivale parkimise alusdokumendile. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Ehitise otstarve Asukoht Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv korruselamute ala

Pos 1, ärihoone 1 / 60 1 / 150

5210 / 60 = 87 5215 / 150 = 35

122

Pos 2, ärihoone 1 / 60 1 / 150

2175 / 60 = 36 2175 / 150 = 17

53

Pos 3, ärihoone 1 / 60 1 / 150

4462 / 60 = 75 4463 / 150 = 30

105

Planeeritaval maa-alal kokku 280 280

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatest standarditest või toetudes selle olemasolul Rae vallas kehtivale parkimise alusdokumendile. Rattaparklad peavad olema rattakasutaja loomuliku liikumistee lähedal, nähtavad, hea juurdepääsuga ning nende kaugus lõppsihtkohast peab olema vastavuses parkimise eesmärgi ja kestusega. Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Jalgrattaparkla asukoht selgub ehitusprojekti koostamisel. Tabel 5. Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus.

Ehitise otstarve Keskuse klass Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv mujal

Pos 1, ärihoone 1 / 100 1 / 200

5210 / 100 = 52 5215 / 200 = 26

78

Pos 2, ärihoone 1 / 100 1 / 200

2175 / 100 = 22 2175 / 200 = 11

33

Pos 3, ärihoone 1 / 100 1 / 200

4462 / 100 = 45 4463 / 200 = 23

68

Planeeritaval maa-alal kokku 179 179

07.06.2024 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/24/20030-6 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades on välja toodud, et planeeringuala tuleb siduda Tallinna väikese ringtee projektlahendusega (Reaalprojekt OÜ töö nr P19077) ning tuleb koostada lähiala liikluslahendus. Transpordiameti poolt koostatud seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

12

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: Planeeringuala ei piirdu vahetult riigiteedega ja planeeringulahenduses ei ole kavandatud muudatusi riigiteedel maa-aladel ega nende kaitsevööndis. Juhul kui planeeringu elluviimisel osutub teha muudatusi riigiteede mõjualas tuleb arvestada järgmist tingimustega:

 kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;

 arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis Tee kaitsevöönd Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 6.6.1. Tallinna väike ringtee Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 Rae valla üldplaneeringu ja Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 Rae Valla põhjapiirkonna üldplaneeringu ning riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt läbib planeeringuala perspektiivne maantee. Tallinna väikese ringtee koridor, mis hõlmab enda alla Sepa-Rae ja Tudriku katastriüksustest lõunapoolse, edelapoolse ja keskosa. Tänavavõrgu planeerimisel on lähtutud planeeritavast Tallinna väikesest ringtee liikluslahendusest. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud Tallinna väikese ringtee tarbeks neli transpordimaa sihtotstarbega krunti. Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei planeerita Tallinna väikese ringtee paiknemist ega ruumivajadust väljas pool planeeringuala. Tehnovõrgud on planeeritud olemasolevale Läike tee T3 ja Helgi tee T1 kinnistule ning planeeritud transpordimaa kruntidele pos nr 4 ja 7. Planeeringuala sademevett ei suunata Tallinna väikese ringtee koridori. Planeeringuala sademeveed suunatakse planeeritud kraavidesse ärimaa kruntidel. Kraavide eelvooluks on Vana-Ülemiste-Vaskjala kanal. Planeeringuala sademevee lahendus säilib ka peale Tallinna väikese ringtee väljaehitamist. Kruntide vertikaalplaneerimisel arvestada Tallinna väikese ringtee projektiga projekteeritud vertikaallahendusest, sh välistada sademevee valgumine ringtee maa-alale. Arvestada tuleb Tallinna väikese ringteest tulenevate piirangutega. 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee kaitsevöönd on äärmise sõidurea välimisest servast 50 meetrit. Projekteeritud Tallinna väikese ringtee tee kaitsevöönd on 30 meetrit äärmise sõidurea servast. Helgi tee ja Läike tee kaitsevöönd on 20 meetrit välimise sõidurea servast. Planeeringualal tagada normide kohane külgnähtavus. Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi Tallinna väikese ringtee liiklussõlmes tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse alusel. Tallinn väike ringtee lahendus on toodud joonistel AS-04 Põhijoonis ja AS-06 Teede skeem.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

13

6.6.2. Liikluse hinnang Planeeringulahendusele on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostanud 23.09.2024 Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute ning lähiala detailplaneeringu liikluse hinnangu, töö nr 6924. Väljavõte liiklusuuringust: Tartu mnt liiklussagedus on viimase 10 aastaga kasvanud 62 %, mis põhjustab tipptunnil Tartu mnt-l Tallinna sisenemisel liiklusprobleeme (seisakuid ja pikki järjekordi). Planeeringu realiseerimisel ja juurdepääsude rajamisel Helgi teele tuleb arvestada liikluse teenindustasemega E, mis küll standardi EVS 843-2016 põhjal on antud puhul erandina käsitletav ning aktsepteeritav. Kuna eeldatavalt hakkavad inimesed planeeringualale tulema hommikusel tipptunnil ja oletatavalt Tallinna suunast, siis nad liiguvad vastu tavapärast liikumissuunda ning see asjaolu võib hoida lähiala teedevõrku kiirest ummistumisest. Tartu maantee liiklussageduse prognoos aastaks 2044 on ligikaudu 47 650 a/ööp. Planeeritud brutopinna põhjal tuleks arendusalale rajada 265 parkimiskohta (tabel 4). Millest 106 kohta oleks Sepa-Rae kinnistul, mille juurdepääs on Helgi teelt (Läike teest kirdes). Läike tee on Tähnase tee kaudu ühendatud Sära teega. Ülejäänud kohad on Tudriku kinnistul, mis jääb Läike teest loodesse, kus praegu ei ole Helgi teed välja ehitatud. Seega oleks praeguses olukorras Tudriku kinnistu ja Helgi tee ristumisala teenindustase A. Samuti on hommikusel tipptunnil Sepa-Rae ja Helgi tee ristumisala teenindustase A, kuna puudub segav voog. Õhtune tipptund on tehtud tagurpidi arvutusena ehk leitud on liiklusekasv tänasega võrreldes, kuni ristmiku ummistumiseni (F). Seega võib mõlema kinnistul puhul esimeses etapis (kui ei ole ehitatud Tallinna väikest ringteed ega Tartu maantee rampe) valida ristmiku tüübiks lihtristmiku ehk T-kujulise ristmiku ilma kiirusmuuteradadeta. Õhtuse tipptunni liiklussagedus Vana Tartu mnt ristmiku piirkonnas on 2491 sõidukit linnast väljuval suunal ja 2040 sõidukit linna siseneval suunal. Juhul kui rajatakse Tallinna väike ringtee, oleks õhtuse tipptunni liiklussagedus Vana Tartu mnt ristmiku piirkonnas 2088 sõidukit linnast väljuval suunal ja 1932 sõidukit linna siseneval suunal. Liikluse hinnangus selgub, et enne Tallinn väike ringtee rajamist on võimalik planeeringualale pääseda Helgi teelt arvestades hetkelist liikluslahendust. Tallinna väikese ringtee realiseerimisega paraneb juurdepääsetavus planeeringualale sõiduautot kasutades ning samuti ka ühistransporti kasutades, sest bussi peatused rajatakse planeeringualale kõrvale. 6.7. Haljastus, heakord Haljastuse osakaal krundil on 15%. Krundile planeerida minimaalselt iga 300 m² kohta 1 puu täiskasvanukõrgusega min 6 m. Istikute minimaalne kõrgus on 3,0 m. Tabel 6. Planeeritud (minimaalne) puude arv krundil.

Krundi pos nr Minimaalne puude arv krundil

Minimaalne haljastuse osakaal

1 29 15%

2 13 15%

3 25 15%

Krundile pos nr 4 tuleb rajada puuderivi krundi pos nr 3 piiri äärde. Kuni Tallinn väike ringtee valmimiseni istutada transpordimaa kruntidel vabale alale madalhaljastust. Uushaljastuse rajamisel oleks sobivaks näiteks harilikud männid, keerdokkalised männid, rumeelia männid, harilikud tammed, arukased, serbia kuused, harilikud vahtrad, erinevad pihlakaliigid, viirpuud, toomingad, lodjapuud, kuslapuud, magesõstar, pajud. Krundile pos nr 4 rajada ühe jalgratta- ja jalgtee äärde puude allee. Tänavamaale sobib istutada näiteks harilik pihlakas, harilik jalakas või arukask. Istiku liigi valikul arvestada võra laiusega. Transpordimaal muru rajamiseks vajaliku haljasriba laius peab olema vähemalt 1,2 m. Kasutada tuleb konkreetsele asukohale sobivaid, soovitatavalt kodumaiseid muru- seemne segusid. Haljastusprojekti koostamisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” ja puude likvideerimisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrusest nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

14

ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):

 kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist;

 puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;

 kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid;

 puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne);

 pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.

6.7.1. Haljastuslik hinnang Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 23.09.2024, töö nr 439/2024. Väljavõte ekspertarvamusest: Vaadeldaval alal kasvab puittaimi peamiselt Tudriku kinnistu läänepoolsemas osas ja Sepa Rae kinnistu idapoolses osas. Tudriku kinnistu lääneosas kasvab noor haavapuistu, mujal puude noor järelkasv ja põõsastikud. Alal kasvavad puittaimed on spontaanselt kasvama hakanud ning suuremas osas kiirekasvulist ja lühiealist liiki. III väärtusklassi (haljastuslikult oluliseks) on hinnatud 7 puud, millest enamik on istutatud puud vahetus lähialas, naaberkinnistutel. IV väärtusklassi (haljastuslikult väheväärtuslikuks) on hinnatud kogu ülejäänud haljastus. Looduslikke tasakaalu ohustavatest võõrliikidest leiti Sepa-Rae kinnistu kirdeosas kasvamas kümmekond kanada kuldvitsa taime (Solidago canadensis). Haljastusliku hinnangus kajastatud soovitused planeeringualale:

 IV väärtusklassi puud võib vajadusel likvideerida ja asendada uushaljastusega või säilitada biomassi säilimise eesmärgil;

 kuna Tudriku ja Sepa-Rae maaüksustel väärtuslikum haljastust sisuliselt puudub, võiks kaaluda vähemalt osa IV väärtusklassi haavapuistu säilitamisest (haljastuslik objekt nr 9 ja jätkuna puude ja põõsaste rühm nr 13), seda peamiselt biomassi säilimise eesmärgil, kuna ülejäänud ala puittaimed ja nende rühmad on valdavalt põõsad ja põõsastikud koos puude paari-kolme meetrise noore järelkasvuga. Puistus on puud veel piisavalt noored, et suurema rühmana säilitades võiksid olla mõõdukale kasvutingimuste muudatusele vastupidavad. Puistus kasvanud puid üksikute puudena kasvama jätta ei ole mõistlik, kuna tihti on kasvutingimuste muutus puude jaoks sellisel juhul liialt suur ning tihti ei pea puud sellele vastu;

 IV väärtusklassi haljastusest võiks võimalusel säilitada seal kasvavad kased ja pisikesed männid, samuti ühe noore kuuse, mis puude ja põõsaste rühmas nr 7 kasvab. Võimalusel võiks kasvama jätta ka mõned noored hõberemmelgad (kasvavad Tudriku kinnistu lõunaosas, puude ja põõsaste rühmade nr 15 ja 16 lähedal);

 piirata võiks alal hariliku astelpaju levikut – enamik astelpaju põõsaid oleks mõistlik likvideerida, kuna need moodustavad juba praegu läbimatuid tihnikuid;

 kaevetööde teostamisel säilitamisele kuuluvate puude lähistel, tuleks arvestada säilitatavate puude juurte ulatusega, ulatuslike juurekahjustusega puid ei ole mõistlik säilitada. Säilitada ei ole mõistlik ka puid, mille juurestiku alal pinnast oluliselt tõstetakse;

 tööde planeerimisel tuleb arvestada pesitsusrahuga. Lisaks põõsastikele ja puudele tundub olevat lindude pesitsusala ka ala lääneosas asuvas madalamas, vesises piirkonnas.

6.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusele nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

15

kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. 6.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

 nähtavus,

 juurdepääsuvõimalus,

 territoriaalsus,

 atraktiivsus,

 vastupidavus,

 valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

 kinnistu valgustada ja heakorrastada,

 tagada hea nähtavus,

 parkida sõidukid oma krundile,

 kasutada vastupidavaid materjale,

 paigaldada selged viidad,

 selgelt eristatavad juurdepääsud. 6.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Planeeritud kruntide pos nr 1 ja 2 hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekaugus ette nähtud 8 m. Tuletõrje väline kustutusvesi on tagatud Helgi ja Läike tee maa-alal paiknevatest hüdrantidest, mis paiknevad vahetult detailplaneeringu ala läheduses. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone eripärast tulenev suurem tuletõrje veevajadus tagada kinnistule paigaldatavate soojustatud tuletõrje veevõtumahutitega. Planeeritud on kruntidel maa-alad veevõtumahutite tarbeks, millede vajadus ja parameetrid määratleda ehitusprojekti staadiumis. 6.11. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

16

Pos 1

 vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 juurdepääsu servituudi vajadus pos nr 2 kasuks.

Pos 2

 vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 juurdepääsu servituudi vajadus pos nr 1 kasuks sõidukite juurdepääsuteele ning jalgratta- ja jalgteele.

Pos 3

 vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 projekteeritud gaasitrassile trassi teljest mõlemale poole 1 m võrguvaldaja kasuks. Pos 4, Läike tee T3 (65301:002:1711)

 vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 gaasi- ja sidetrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 side- ja madalpinge maakaabli trassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Helgi tee T1 (65301:002:0939)

 side- ja madalpinge maakaabli trassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 sidetrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. 7. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeringuala suurus 4,2 ha Kavandatud kruntide arv 8 Krunditava ala maa bilanss:

ärimaa 19 868 m² 47% transpordimaa 21 988 m² 53%

8. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. 8.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsiooni osas on määratud kinnistute perspektiivne veevarustuse ja reovee eelvoolu vajadus ning põhimõtteline lahendus. Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts ELVESO 21.08.2024. a tehnilistele tingimustele nr VK-TT 056.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

17

Planeeritava ala varustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on planeeritud Läike tee T3 ja Helgi tee T1 paiknevatest torudest, mis paiknevad vahetult planeeringuala kõrval. Aktsiaselts ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett koguses kuni 197,0 m³/kuus (6,6 m3/d). Aktsiaselts ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett koguses kuni 197,0 m³/kuus (6,6 m3/d. Planeeringuala keskosa läbiv veetrass on ette nähtud likvideeritavana Reaalprojekt OÜ tööga nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine”. Uus veetrass on projekteeritud käesoleva detailplaneeringu maa-alal transpordimaa sihtotstarbega krundile. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. AS-05 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsiooni- trassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks täiendavalt eeltoodud soovitustele:

 tagada kõikide olemasolevate kraavide toimimine ja vajadusel ümbertõstmine;

 vee ja kanalisatsiooni torustike ristumisel planeeritud truupidega näha ette nende paigutamine hülsstorudesse;

 sademevee vee löökkoormuse kompenseerimiseks näha ette meetmed selle vähendamiseks, nt mahutid ning kasutada seda tuletõrje kustutusveena. Mahututite suurused täpsustada ehitusprojektiga lähtuvalt kõvakatetite pindade ala suurusest ja krundi tuletõrjevee vajadusest;

 kui kinnistute väline tuletõrje kustutusvee vajadus on suurem kui 15 l/s, siis tuleb kinnistutele planeerida tuletõrje veemahutid;

 detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga.

8.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee vee ärajuhtimine Detailplaneeringuga haaratud alal maapinna absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 36.40 ja 40.00 m. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna hoonestusala piires kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Parklast suunatakse sademeveed I klassi muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse De110 mm toruga Helgi tee ääres olemasolevasse kraavi, mis on heas seisukorras. Hinnanguline sademevee kogused planeeritava ala kõvakatendite aladelt kokku (katused, platsid, teed, vms) on kruntidel järgmiselt: pos 1 – 60 l/s; pos 2 – 20 l/s; pos 3 – 40 l/s. Katustele langeva sademevee osakaal on hinnanguliselt antud mahust 60 – 70%. Arvestades eeltoodud on oluline sademevee kogused hajutada ja katustele langev sademevesi juhtida kruntidele planeeritud piirdekraavidesse ja sealt edasi Helgi tee äärsesse eesvoolu kraavi. Rae valla ÜVK arengukavast tulenevalt on ette nähtud, et sademeveesüsteemidega ärajuhitav sademevee vooluhulk (ka tippvooluhulk) peab olema minimaalne, s.t et kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk tuleb piirata De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s). Samuti soovitame võtta kasutusele lisaks täiendavaid abinõusid ehitusprojekti koostamisel nagu sademevee ärakasutamine olmes või täiendavad imbplokid parkimisalade alla. Krundi sissesõidu teede kohale on kraavile ette nähtud truubid, mille läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojektiga. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. Kõikidel kruntidel tuleb tagada kraavide toimimine, mis hõlmab kraavikaldal kasvava taimestiku regulaarset niitmist, prahi ja umbrohu eemaldamist ning veevoolu takistavate materjalide või esemete kõrvaldamist. Hooldustööd peavad tagama kraavi veerežiimi ja vee läbilaskvuse säilimise, vältima erosiooni ning hoidma ala visuaalselt korrastatuna.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

18

Planeeringualal olemasolevat drenaažitorustiku ei planeerita kasutada sademevee ärajuhtimiseks tulenevalt asjaolust, et ei ole garanteeritud nende töökindlus. Soovitatav on torustiku läbilõikamisel kui tehniliselt võimalik siis need taasühendada. Sademevee ärajuhtimine on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. 8.3. Elektrivarustus Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 05.08.2024. a väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 477536. Võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×450 A. Krunt pos nr 1 ja 2 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud jaotuskilbist JK28000 (Läike tee 26a piirilt) ning krunt pos nr 3 jaotuskilbist JK27999 (Helgi tee 1 piirilt). Tarbijateni on planeeritud jaotuskilbist kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele. Täiendavad tingimused:

 tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

 tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsiooni osana (katusel, fassaadil). Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. 8.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 25.10.2024 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39240660. Planeeritavate äri- ja tootmishoonete sidevarustus on lahendatud Helgi teel paikneva sidekanalisatsioonitrassi kaevudest nr 16078 ja 16080. 1-avaline 100 mm labimõõduga PVC torudest sidekanalisatsioonitoru sisendiga planeeritavatele kinnistutele. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m ja teekatte all 1 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm ja samuti tuleb tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused ning kaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. Igale kinnistule on planeeritud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus põhitrassist. Sidekanalisatsiooni kaevudena kasutatakse KKS tüüpi sidekaevusid. Tööde teostamine Telia Eesti AS-i sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS kaabli järelevalve allüksusega. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia Eesti AS täiendavad tehnilised tingimused. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. 8.5. Soojavarustus Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt või gaasivarustusega (vaata seletuskirja punkti 8.5.1. Gaasivarustus). Lokaalse küttesüsteemi puhul kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

19

Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 meetri kaugusel kinnistu piirist ning puu vertikaalprojektsioonist 2 meetri kaugusel ning arvestada planeeritava ala geoloogilisi tingimusi. Lubatud on rajada vertikaalset maasoojuskütet. Soojuspuurauke võib rajada parkimisplatside alale. Sel juhul peavad trassid olema isoleeritud ja vähemalt 1,2 meetri sügavusel maapinnast. Puuraukude omavaheline kaugus peab olema 10 meetrit. Puuraukude rajamisel tuleb ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust. Maasoojussüsteemi puuraukude rajamist hoonete alla tuleks võimaluse korral vältida. Soojuspuurauke kavandamine hoonete alla on võimalik ainult hoone projekteerija nõusolekul. Tagatud peab olema, et kinnise soojussüsteemiga puuraugu amortiseerumise või oma kasutusotstarbe kaotamise korral saaks soojuskandevedeliku soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuur täita vettpidava keskkonnale ohutu materjaliga. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 8.5.1. Gaasivarustus Gaasivarustus lahendatakse vastavalt Energate OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 05.08.2024. a nr T-650. Gaasitrassi lahendus on detailplaneeringu alale peale kantud vastavalt Reaalprojekt OÜ tööle nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine”. Olemasolev gaasivõrk asub Läike tee T4 katastriüksusel, kus asub projekteeritava gaasitrassiga ühinemine. Projekteeritava gaasitrassiga on ette nähtud planeeringualale kolm liitumispunkti kruntide piirile. Gaasipaigaldis on projekteeritud maa-alusena tee-alasse, ning liitumispunkt (sulgseade) on ette nähtud maaüksuse piiridele. Gaasipaigaldise projekteerimisel ei või ette näha hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele. Gaasipaigaldised rajatakse vastavalt „Küttegaasi ohutuse seaduse” ja teiste Eesti Vabariigi kehtivate normdokumentide nõuetele. Gaasivõrguga liitumiseks sõlmida Energate OÜ-ga liitumisleping. 9. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 9.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

 planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata;

 väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

20

 teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

 vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 14.02.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

 vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (14.02.2025) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

 vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (14.02.2025) asub planeeringuala kaitsmata põhjaveega ala.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

 kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

 müra ja vibratsioon;

 põhjavesi ja pinnavesi;

 radoon;

 soojussaared;

 võimalik keskkonnamõju hindamine. 9.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

 territooriumi korrashoid;

 territooriumile tagada juurdepääs;

 ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 9.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

 hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad

heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;

 ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (so ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

21

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

 akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

9.4. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala on kaitsmata põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt Aktsiaselts ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda Veeseadus (VeeS) § 129 lg 1 ja 3 toodust. 9.5. Radoon Planeeritava ala pinnase radoonisisaldus on kõrge või väga kõrge (Eesti pinnase radooniriski kaart, andmed 2020. aasta seisuga). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2023 põhimõtteid. Hoonete ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele. Tööruumide radooni tase peab vastama keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud normidele. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. 9.5.1. Radooni mõõtmisaruanne Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande, koostatud PML Balti OÜ poolt 10.09.2024. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmistulemused jäid vahemikku 49,0 –

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

22

55,0 kBq/m3. Planeeringualal mõõdeti kõrge radooni aktiivsuskontsentratsiooni tase ühest uuringupunktist. 9.6. Soojussaared Kuna ärimaa ning äri- ja tootmismaa kruntidel tekib suured asfaltkattega ja katustega alad, siis on vajalik kasutusele võtta soojussaare efekti leevendavad meetmed. Soojussaare efekti leevendavad meetmed:

 rohekatuse ja vertikaalhaljastus rajamine, taimkate ja rohealade säilitamine ning täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niiskuse aurustamisega. Lisaks puudel on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest;

 pindade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete fassaad, kõnniteed jne);

 kasutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid, mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku.

9.7. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeeringu algatamise korralduses ja selle lisas 2 „Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja Lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” toodu osas on vastavad ametkonnad andnud oma seisukohad, milles vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus.

10. VASTAVUS ALGATAMISE KORRALDUSES ESITATUD LÄHTESEISUKOHTADELE Detailplaneering on koostatud vastavalt Rae Vallavalitsuse 18.06.2024 korraldusega nr 999 kinnitatud lähteseisukohtadele. Planeering vastab seatud nõuetele järgmiselt:

 krundijaotus ja hoonestus on määratud vastavalt lähteseisukohtades toodud parameetritele,

kus ärimaa maksimaalne krundisuurus ei ületa 1,5 ha ning hoonete maksimaalne ehitise-

alune pind moodustab kuni 40% krundi pinnast;

 hoonete kõrgus on piiratud 16 meetriga ja maksimaalseks korruselisuseks on määratud kuni 3 maapealset korrust. Määratud on maa-aluse korruse ehitamise võimalus;

 arhitektuurinõuded on vastavuses lähteseisukohtades toodud juhistega – fassaadid on kavandatud liigendatuna ning esinduslikumad fassaadid on suunatud Tallinna väikese ringtee, Tallinn-Tartu ja muude oluliste tänavate suunas. Profiilplekist kergpaneelide kasutamine peafassaadidel ei ole lubatud;

 Läike tee äärde on kavandatud üks puuderivi;

 määratud on ±0.00 kõrgusmärgi vahemik;

 liikluslahendus on lahendatud vastavalt ringtee eelprojekti alusele ning tagatud on juurdepääs Helgi ja Läike teelt. Parkimine on lahendatud krundi piires;

 sademevee juhtimine ja vertikaalplaneerimine on kavandatud standardi EVS 848:2021

alusel, arvestades maksimaalset maapinna tõstmist 0,5 m ulatuses hoonestusalal;

 nõutavad uuringud (radoon, haljastus, liiklus) on teostatud ja planeeringulahenduses arvesse võetud.

Planeering ei vasta seatud nõuetele järgmiselt:

 vähemalt 20% krundi pinnast on haljasala, on kavandatud kõrghaljastuse istutamine vastavalt normile 1 puu iga 600 m² kohta ning parkimisalad on haljastusega liigendatud.

Planeeringulahenduse haljastus on lahendatud vastavalt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule, kus haljastuse osakaal krundil peab olema vähemalt 15% ning iga 300 m2 kohta tuleb istutada üks puu täiskasvanukõrgusega min 6 m.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

23

11. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, veeluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 98 (9. jagu) taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda veeluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 12. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Planeeringuala asub Peetri alevikus väljakujunenud ärilisel ja tootmisfunktsiooniga alal, kus puudub elamufunktsioon ning piirkond on juba tugevalt suunatud majandustegevusele. Seetõttu ei ole oodata vahetut negatiivset mõju kohalike elanike elukeskkonnale, näiteks visuaalse häiringu, müra või liikluskoormuse märkimisväärset suurenemist elamupiirkondades. Samas võib planeeringul olla kaudne positiivne mõju kohaliku sotsiaalse struktuuri arengule. Täiendavate ärikinnistute väljaarendamine loob võimalusi töökohtade tekkeks lähiümbruse elanikele, aidates vähendada pendelrännet Tallinna ja Rae valla vahel. Töökohtade lähedus elukohale toetab elanike igapäevaelu kvaliteeti, võimaldades lühemaid töölesõite, ajakulu vähenemist ja suuremat peresõbralikkust. Lisaks võib piirkonna areng kaasa tuua vajaduse täiendavate teenuste järele, mis omakorda võib stimuleerida ka sotsiaalsete taristute arengut, näiteks söögikohtade, spordisaalide või teiste teenindusasutuste lisandumist, mis teenindavad nii töötajaid kui piirkonda läbivaid külastajaid. Majanduslikud mõjud Planeeringu realiseerimine avaldab tugevat positiivset mõju kohaliku ja piirkondliku majanduskeskkonna arengule. Kavandatud ärimaa krundid loovad eeldused uute ettevõtete rajamiseks ja olemasolevate laiendamiseks, suurendades Rae valla ettevõtlusaktiivsust ning tuues kaasa otseseid ja kaudseid töökohti. Uute ettevõtete tegevus toob kaasa maksutulu laekumise vallaeelarvesse, mis võimaldab rahastada avalikke teenuseid ja taristuprojekte. Ärilise tegevuse elavnemine võib tõsta ka kinnisvarade väärtust piirkonnas ja soodustada täiendavate investeeringute saabumist.

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

24

Detailplaneeringu elluviimine toetab ka laiemat regionaalset arengut, kuna planeeritav ala paikneb Tallinna väikese ringtee vahetus läheduses ja on ühendatud riikliku põhimagistraaliga (Tallinna–Tartu maantee). Selline asukoht on eriti sobilik logistikasektorile ning võimaldab arendada ärivõrgustikke, mis ulatuvad nii Tallinna linnaruumi kui ka kaugemale. Lisaks toetab planeering uute tehnoloogiate ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite kasutuselevõttu, mis loob võimalusi rohetehnoloogia ja innovaatilise ettevõtluse arenguks. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale ette ärihooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 13. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Elluviimise tegevuskava etapid: 1. planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine; 2. juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,

projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine 3. projektide koostamine; 4. vajalike servituutide seadmine; 5. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja ehitamiseks; 6. planeeritud tehnovõrkude, teede, rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade

väljastamine; 7. ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks; 8. hoonete ehitamine ja kasutuslubade väljastamine.

Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimisega:

 sõlmima piirkonna võrguettevõtetega liitumislepingud ning rahastama Detailplaneeringuga kavandatud krunte teenindava Taristu, kaasa arvatud selle liitumispunktide, rajamist vastavalt sõlmitud liitumislepingutele ja Detailplaneeringule;

 omal kulul ja koostöös piirkonna vee-ettevõtjaga tagama pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb Detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis teenindab Detailplaneeringuala;

 omal kulul moodustama Detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud;

 andma avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud vallale tasuta üle;

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1266)

25

 omal kulul tagama Detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi kavandatud Tallinna väikese ringtee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| ||

|| ||||||||||||

|| ||

|| |

| ||

|

|| |

|

||

| ||

| |

|| |

|| |

|

||

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

|

||

|

|

|

||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| |||

|| |

||

|

|

|

| |

|

| |

||

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

|| |

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

|| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

||

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

|

|

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

|

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

|

|

| |

|

| |

| |

||||

||||||||||||||||||

| |||

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

|

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| | |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| ||

| ||

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

|

| |

| |

| |

|

|

|

|

|

|

|

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|| |

|| |

||

|

|| |

|| |

||

|

|| |

|| |

|| |

|| |

||

|| |

|| |

|| |

|| |

|| |

|

|| |

|| |

| ||

| ||

| |

|| |

|

||

|

||

|

|

|| |

|| |

| ||

| |

|| |

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

| |

|| |

| ||

| |

| ||

|

|

||

|

|

| ||

| |

| ||

| |

||

|

|

|

|| |

|

|| |

| |

| ||

| |

| |

|| |

|

| |

| ||

|

|

| |

|| |

|

|

| ||

|

|

|

|

| ||

|

|

|

|

|| |

|

|

|

|| |

| |

|

| |

|

|

|| |

|

| |

| |

|

| |

|| |

| |

|

| |

|

| ||

|

|

| |

|

|

|

| ||

| |

| |

|

| |

|

| |

|

||

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

||

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

|

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

|

|

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

|

|

|

|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| |||||||

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |||

||

||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| |

| | |

| |

| |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

|

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

|

| |||||||||||

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

BUS

BUS

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

|

|

|

|

| |

| |

BUS

BUS

70 70

38.6

38.6 38.55

38.65 38.65

38 .6

38 .7

38 .8

38 .6

5

38 .7

5

38.5

38.6

38.45

38.55

38.65

38 .5

38.45

38.55

38 .7

38.7

38.8

38.75

38 .7

5

50 50

97 8

97 8

1:2

1:2

1:2 1: 2

1: 2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2

1:2

1:2

10%

7%

44%

7%

46%

16%

25% 15%

35%

24%

39% 37%

43%

24%

12%

27%

39.2

39.3

39.4

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2 41.3

41.3 41.4

41.4

41.5 41.5

41.6

41.6

41.7

41.7

41.8

41.8

41.9

41.9

42.0

42.0

42.1

42.1

42.2

42.2

42.3

42.3

42.4

42.4

42.5

42.5

42.6

42.6

42.7

42.7

42.8

42.8

42.9

42.9

43.0

43.0

43.1

43.1

43.2

43.2

43.3

43.3

39 .4

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41.3

41.4

41 .4

41.5

41 .5

41 .6

41.6

41.7

41 .7

41.8

41 .8

41 .9

41.9

42 .0

42.0

42 .1

42.1

42.2

42 .2

42.3

42 .3

42 .4

42.4

42.5

42 .5

42.6

42 .6

42.7

42 .7

42.8

42 .8

42.9

42 .9

43 .0

43.0

43 .1

43.1

43 .2

43.2

43.3

43 .3

48.1

48.1

48.2

48.2

48.3

48.3

48.4

48.4

48.5

48.5

48.6

48.6

48.7

48.7

48.8

48.8

48.9

48.9

49.0

49.0

49.1

49 .1

36.5

36.5

36.6

36.6

36.7

36.7

36.8

36.8

36.9

36.9

37.0

37.0

37.1

37.1

37.2

37.2

37.3

37.3

37.4

37.4

37.5

37.5

37.6

37.6

37.7

37.7

37.8

37.8

37.9

37.9

38.0

38.0

38.1

38.1

38.2

38.2

38.3

38.3

38.4

38.4

38.5

38.5

38.6

38.6

38.6

38.7

38.7

38.7

38.8

38.8

38.8

38.9

38.9

38.9

39.0

39.0 39.0

39.1

39.2

39.3

39.3

39.4

39.4

39 .5

39.5

38 .4

38 .5

38.6

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39.0

39.0

39.1

39 .1

39.2

38.5

38.6

38.7

38.8 38.9

39.0

39.1

38.6

38.7 38.8

40 .5

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41.0

41.1

40.0 40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

46.3

46.4

46.5

46.6

46.7

46.8

46.9

47.0

47.1

47.2

47.3

47.4

47.5

47.6

47.7

47.8

47.9

48.0

45.7

45.8

45.9

46.0

46.1

46.2

46.3

46.4

46.5

46.6

46.7

46.8

46.9

47.0

47.1

47.2

47.3

47.4

47.5

47.6

47.7

47.8

47.9

48.0

40 .0

40.0

40 .1

40.1

40.2

40 .2

40.3

40 .3

40 .4

40.4

40.5

40.6

40.6

40.7

40.7

38.6

38 .6

38.7

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39 .3

39 .4

39.5

39.6

39.7

39 .8

39 .9

40.6

40.7

40.8

40 .9

38.6

38.7

38.8

38.9

38 .7

38 .8

40.3

40.3

40.340 .4

40.4

40.4 40.5

40.8

40.9

39.8

39 .9

40 .040

.1

37.4

37.5 37.6

37.7 37.8

37.9 38.0

38.1 38.2

38.3 38.4

38.5 38.6

38.7 38.8

38.9 39.0

39.1 39.2

39.3 39.4

39.5 39.6

39.7 39.8

39.9 40.0

40.1 40.2

40.3 40.4

40.5 40.6

40.7 40.8

40.9 41.0

41.1 41.2

41.3 41.4

41.5 41.6

41.7 41.8

41.9 42.0

42.1 42.2

42.3 42.4

42.5 42.6

42.7

42.8

37.0

37.1

37.2

37.3

37.4

37.5

37.6

37.7

37.8

37.9

38.0

38.1

38.2

38.3

38.4

38.5

38.6

38.7

38.8

38.9

39.0

39.1

39.2

39.3

39.4

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41.7

41.8

41.9

42.0

42.1

42.2

42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

36.4

36.5

36.6

36.7

36.8

36.9

37.1

37.2

37.3

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41 .4

41 .5

41 .6

41 .7

41 .8

41 .9

42 .0

42 .1

42 .2

42 .3

42 .4

42 .5

42.6

42 .6

42 .7

42.7

42 .8

42.8

42.9

42 .9

43.0

43 .0

43.1

43 .1

43.2

43 .2

43 .3

43 .4

43 .5

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39 .3

39 .4

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41 .4

41 .5

41 .6

41 .7

41 .8

41 .9

42 .0

42 .1

42 .2

42 .3

42 .4

42 .5

42 .6

42 .7

42.8

42 .8

42 .9

42.9

43.0

43 .0

43.1

43 .1

43.2

43 .2

43.3

43 .3

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41.7

41.8

41.9

42.0

42.1

42.2

42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

42.8

42.9

42.9

43.0

43.0

43.1

43.1

43.2

43.2

43.3

43.3

36 .7

36.7

36 .8

36.8

36 .9

36.9

37 .0

37.0

37 .1

37.1

37.2

37 .2

37 .3

37.3

37 .4

37.4

37 .5

37.5

37.6

37 .6

37 .7

37.7

37.8

37 .8

37 .9

37.9

38 .0

38.0

38.1

38 .1

38.2

38 .2

38.3

38 .3

38.4

38 .438

.5

38.5

38.6

38 .638

.7

38.7

38 .8

38.8

38.8

38.8

38.8

38.9

38.9

38 .9

38.9

39.0

36.6

36.6

36.7

36.7

36.8

36.8

36.9

36.9

37.0

37.0

37.1

37.1

37.2

37.2

37.3

37.3

37.4

37.4

37.5

37.5

37.6

37.6

37.7

37.7

37.8

37.8

37.9

37.9

38.0

38.0

38.1

38.1

38.2

38.2

38.3

38.3

38.4

38.4

38.5

38.5

38.6

38.6

38.7

38.7

38.8

38.8

38.8

38.8

38.9 38.9

39.4

39.5

39.5

36 .9

37 .0

37 .1

37 .2

37 .3

37 .4

37 .5

37 .6

37 .7

37 .8

37 .9

38 .0

38 .1

38 .2

38 .3

38 .4

38 .5

38 .6

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39.2

39 .2

39 .3

39.3

39 .3

39 .4

39.4

39 .4

39 .5

39 .5

39.5

39 .6

39 .6

39.6

39.7

39 .7

39 .7

39 .8

39.8

39 .8

39 .9

39.9

39 .9

40 .0

40.0

40 .0

40 .1

40.1

40 .1

40.2

40 .2

40.2

40.2

40.3

40.3

40 .3

40.340.4

40.4

40.5

40.5

40.6

40.6

40.7

40.7

36.9 37.0

37.1 37.2

37.3 37.4

37.5 37.6

37.7 37.8

37.9 38.0

38.1 38.2

38.3 38.4

38.5 38.6

38.7 38.8

38.9 39.0

39.1 39.2

39.3 39.4

39.5 39.6

39.7 39.8

39.9 40.0

40.1 40.2

40.3 40.4

40.5 40.6

40.7 40.8

40.9 41.0

41.1 41.2

41.3 41.4

38 .8

40.0

40.0

40.1

40.1

40.2

40.3

40.4

40.4

40.5

40.5

40.1

40.2

39.1

39.2

39.2

39.3

39.3

39.4

39.4

36.6

36.7

36.8

36.9

37.0

36.5

36.6

36.6 36.7

36.7

36.8

36.8

36.9

37.0 37.1

40.4

40.5

40 .5

40.5

40 .8

40 .9

41.0

40.3

40.5

40.5 40.5

40.5

40.6

40.6

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

39.2

39.3

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

25,0

30,0

7,0

17,0

TE E

KAITS EV

ÖÖND 2 0

m

TEE KAITSEVÖ Ö

ND 50 m TE E K

AITS EVÖÖND 30

m

10,0

17,9

16,7

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

P Pm²

m²2 16m 3k / -1k 1450

3738

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

31 22

P Pm²

m²1 16 m 3k / -1k 3475

8692

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

68 54

20,5

30,5

50,0

36,5

17,1

24,4

26,3

9,1 20,0

9,1

16,8

NÄHTA VUSK

OLM NURK 10

X60 m

12,5 30,0 17,0

17,8

P Pm²

m²7 - - -

267

-

LT 100%

NÄHTAVUSKOLMNURK 10×60 m

P Pm²

m²5 - - -

14852

-

LT 100%

P Pm²

m²6 - - -

1318

-

LT 100%

P Pm²

m²4 - - -

5208

-

LT 100%

P Pm²

m²3 16m 3k / -1k 2975

7438

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

62 43

P Pm²

m²8 - - -

343

-

LT 100%

6,8

TEE KAITSEVÖÖND 20 m

20,0 13,0

20,0

10,7

7,5

13,7

12,8

13,

1 8692 ÄB / ÄK / ÄV

Po s

nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

lii ki

de k

au pa

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

lii ki

de k

au pa

)

su le

tu d

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

ho on

et e

eh iti

se al

un e

EHITUSÕIGUSE TABEL

3475 / 3 / 1 3 / -1

pi nd

m ²

16 m / 5 m su

ur im

k or

ru se

lis us

põ

hi ho

on e

põ hi

ho on

e / a

bi ho

on e

k õr

gu s

(m )

ho on

et e

ar v

kr un

di l

Kitsendused

10 425 / m

aa pe

al ne

/ m

aa -

al un

e

2 3738 1450 / 3 / 1 3 / -1 4350 /

3 7438 2975 / 3 / 1 3 / -1 8925 /

122 / 122

53 / 53

105 / 105

16 m / 5 m

16 m / 5 m

Ä 100%

4 5208 - - - LT 100%

5 14 852 - - -

-

-

L 100%

LT 100% L 100%

-

-

-

-

· tee kaitsevöönd 50 m; m

aa pe

al ne

/ m

aa -

al un

e

6 1318 - - - - LT 100% L 100% - -

3475

1450

2975

m aa

pe al

ne /

m aa

- al

un e

3475

1450

2975

· tee kaitsevöönd 30 m; · tee kaitsevöönd 20 m;

· tee kaitsevöönd 30 m; · tee kaitsevöönd 20 m;

· tee kaitsevöönd 30 m; · tee kaitsevöönd 20 m;

7 267 - - - - LT 100% L 100% - -

100%

ÄB / ÄK / ÄV Ä 100% 100%

ÄB / ÄK / ÄV Ä 100%100%

ja lg

ra ta

st e

pa rk

im is

- ko

ht ad

e ar

v:

no rm

at iiv

ne /

78 / 78

33 / 33

68 / 68

-

-

-

-

ka va

nd at

ud

sõ id

ua ut

o pa

rk im

is -

ko ht

ad e

ar v:

no

rm at

iiv ne

/ ka

va nd

at ud

8 343 - - - - LT 100% L 100% - - -

1 / -

su ur

im k

or ru

se lis

us

ab ih

oo ne

m aa

pe al

ne /

m aa

- al

un e

1 / -

1 / -

-

-

-

-

-

m aa

pi nn

as t

põ hi

ho on

e / a

bi ho

on e

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

· Harjumaa maavarade teema- planeeringu uuringuruum;

TINGMÄRGID

+

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD PARKLA

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE ENNE TALLINN VÄIKE RINGTEE VALMIMIST, ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

KOHUSTULIK ESINDUSLIK FASSAAD

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD HALJASTUSE JA MADALHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT ENNE TALLINN VÄIKE RINGTEE VÄLJAEHITAMIST, ARENDAJA POOLT VÄLJAEHITATAV

TEE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD KRAAV JA VEE LIIKUMISE SUUND

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED KESKPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORU

GAASITORUSTIK

SIDEKAABEL

DRENAAŽITORUSTIK

TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

1 HOONETE ARV

KRUNDIL

nPnP

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

PIND

EHITISE- ALUNE

KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS

MEETRITES

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

PROJEKTEERITUD TALLINNA VÄIKESE RINGTEE

PÕHIHOONE / ABIHOONE

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

Servituudi vajadusega ala

Pos 1 · Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · juurdepääsu servituudi vajadus pos nr 2 kasuks.

Pos 2 · Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · juurdepääsu servituudi vajadus pos nr 1 kasuks sõidukite juurdepääsuteele ning jalgratta- ja jalgteele.

Pos 3 · Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · projekteeritud gaasitrassile trassi teljest mõlemale poole 1 m võrguvaldaja kasuks.

Pos 4, Läike tee T3 (65301:002:1711) · Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · gaasi- ja sidetrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · side- ja madalpinge maakaabli trassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Helgi tee T1 (65301:002:0939) · Side- ja madalpinge maakaabli trassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sidetrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

PROJEKTEERITUD TALLINNA VÄIKESE RINGTEE

AUTOLIIKLUSE ALA

KERGLIIKLUSTEE

JALGRATTATEE

HALJASTUS

Reaalprojekt OÜ töö nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine”

39.3

39.4 VERTIKAAL

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

1

2

3

S1

S1

K2

S1

S1

W1

25,0

7,0

TE E

KAITS EV

ÖÖND 2 0

m

TEE KAITSEVÖ Ö

ND 50 m TE E K

AITS EVÖÖND 30

m

10,0

17,9

16,7

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

P Pm²

m²2 16m 3k / -1k 1450

3738

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

31 22

P Pm²

m²1 16 m 3k / -1k 3475

8692

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

68 54

20,5

30,5

50,0

36,5

17,1

24,4

26,3

9,1 20,0

9,1

NÄHTA VUSK

OLM NURK 10

X60 m

10,6

NÄHTAVUSKOLMNURK 10×60 m

P Pm²

m²5 - - -

14852

-

LT 100%

P Pm²

m²6 - - -

1318

-

LT 100%

P Pm²

m²4 - - -

5208

-

LT 100%

P Pm²

m²3 16m 3k / -1k 2975

7438

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

62 43

P Pm²

m²8 - - -

343

-

LT 100%

6,8

TEE KAITSEVÖÖND 20 m

20,0 13,0

20,0

10,7

7,5

13,7

12,8

P Pm²

m²7 - - -

267

-

LT 100%

Arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 15°. Välisviimistlus: betoon, puit, klaas, kivi, krohv, ilmastikukindel ehitusplaat.

Fassaadid tuleb liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoone esinduslik fassaad tuleb kujundada kõikide olemasolevate ja perspektiivsete tänavate ning teede suunas. Nendel fassaadidel tuleb kasutada kvaliteetseid ja esinduslikke viimistlusmaterjale; profiilplekist kergpaneelide kasutamine ei ole lubatud. Avalikkusele suunatud (k.a toidupoed) hoonete puhul plekist kergpaneel välisviimistlusmaterjalina peafassaadi(de)l pole lubatud. Arhitektuurikeel peab olema esinduslik, moodne ning sobituma elukeskkonna hoonestusega.

Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis.

38.87

OLEMASOLEV TRUUP

PLANEERITUD TRUUP

PRÜGIKONTEINER

PERSPEKTIIVNE SADEMETE / TULETÕRJE VEE MAHUTI

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

NÄHTAVUSKOLMNURK

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

RAE VALD, PEETRI ALEVIK

SEPA-RAE JA TUDRIKU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

01.10.2025

M 1:1000

DP

AS-04

Töö nr 185Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Rae Vallavalitsus

Arhitekt

Projektijuht

Tehnik

I. Punger

M. Kähri

K. Kuus

MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 13.09.2024, töö nr 24-G389 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 23.09.2024, töö nr 439/2024; 3. detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud Tallinna väikese ringtee projekteeritud lahendusega, sh tehnovõrkudega; 4. Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei planeerita Tallinna väikese ringtee paiknemist ega ruumivajadust väljas pool planeeringuala; 5. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis.

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 4,2 ha Kavandatud kruntide arv 8 Krunditava ala maa bilanss:

ärimaa 19 868 m² 47% transpordimaa 21 988 m² 53%

min haljastuse % krundil 15%

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

ÄB Kontori- ja büroohoone maa ÄV Väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa LT Tee ja tänava maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

Ä Ärimaa L Transpordimaa

TALLINN VÄIKE RINGTEE JÄTK ON TOODUD JOONISEL AS-06 TEEDE SKEEM

TALLINN VÄIKE RINGTEE JÄTK ON TOODUD JOONISEL AS-06 TEEDE SKEEM

PLANEERINGUALA LAHENDUS ENNE TALLINN VÄIKE RINGTEE VÄLJAEHITAMIST

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

PLANEERINGUALA LAHENDUS PÄRAST TALLINN VÄIKE RINGTEE VÄLJAEHITAMIST

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

võimalik lume lükkamise ala

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| ||

||| ||

|||||||||| ||||

|| ||

| |

||

|

|

||

|

|| |

| ||

| ||

| |

|| |

||

|

|

|| |

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

||

|

|

|

|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| ||||

| ||

|

||

|

|

| |

| |

|

| |

|| |

|

| |

| |

|

| |

|

| ||

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

||

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

||

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

|

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

|

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

||||

||||||||||||||||||

|| ||

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

|

|

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

|

|

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

|

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

|

|| ||

| |

|

| |

|

|

|

|

|

|

|

|

|

|

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

| |

| |

|

| |

||

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| | |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| | |

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| | |

| |

|

| |

| | |

|

|

| |

| |

|

|

|

| | |

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

| | |

|

|

| |

| | |

|

|

|

| | |

| |

|

| |

| |

| | |

|

|

|

|

| | |

|

|

|

| | |

| |

|

| |

| |

| |

| | |

|

|

| | |

|

|

|

|

| | |

|

|

|

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

|

|

| |

| | |

| | |

| |

| |

|

| | |

| | |

| | |

| | |

|

|

| |

|

| | |

| | |

| | |

|

| |

|

| | |

| | |

| | |

|

| |

|

|

| | |

| | |

| | |

|

| |

|

| | |

| | |

| | |

| | |

|

|

| |

| | |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

|

|

| |

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| ||

|

|| ||

| ||

|

||

| ||

|

||

|

|| |

|| |

|| |

|| |

||

| ||

| ||

|

|| |

|| |

||

|

|| |

| ||

| ||

| |

|| |

|

||

|

||

|

|

|| |

|| |

| ||

| ||

| |

|| |

|

||

|

||

|

| ||

|

|

|

|| |

|

|| |

| |

|| |

| ||

|

|

|

||

|

|

|

|| |

| ||

| |

| ||

| |

||

|

|

|

||

|

| |

| ||

|

|

| |

|| |

|

|

| |

||

|

|

|

| ||

|

|

|

|

|| |

|

|

|

|

|| |

|

|

|

|| |

| |

|

||

| |

|

|

|

| |

|

| ||

|

|

| |

|

| |

| ||

| |

|

| |

| |

|

||

|

|

|

| |

|

| |

||

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| ||

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| ||

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

|

|

| |

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

|

|

| |

| |

|

| |

|

|

|

| |

| |

|

|

|

|

| |

| |

|

| |

|

|

| |

|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

|| |||

|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

| |

| |

| |

|

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

|

|

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| | |

|

|

|

| |

|

| |

|

| | |

|

|

| |

|

| |

| |

| | |

| |

| |

|

|

| |

| | |

|

|

|

| |

|

| |

|

| | |

|

|

| |

|

| |

| | |

| |

|

| |

| |

|

| |

| | |

|

|

|

| |

|

| |

| | |

| |

|

| |

|

| |

| | |

| |

|

| |

| |

|

| | |

|

| | |

|

|

| |

| |

| | |

| |

|

| |

|

|

| |

|

| |

| | |

| |

| | |

|

|

| |

|

|

| | |

| |

| | |

| |

| | |

|

| |

|

|

| | |

| |

| | |

| |

|

| | |

|

| |

| |

| | |

| |

| | |

|

|

| | |

| |

| | |

| |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

|

| | |

| | |

| |

|

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

| | |

| | |

|

| | |

| | |

| |

|

| | |

| | |

| | | |

| | |

|

| | |

| | |

| |

|

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| | |

| |

|

| | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

|

|

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

|

|

| |

| |

| |||||||||||

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

BUS

BUS

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

|

| |

|

|

| |

| |

| |

| |

| |

|

| |

| |

| |

|

BUS

BUS

70 70

38.6

38.6 38.55

38.65 38.65

38 .6

38 .7

38 .8

38 .6

5

38 .7

5

38.5

38.6

38.45

38.55

38.65

38 .5

38.45

38.55

38 .7

38.7

38.8

38.75

38 .7

5

50 50

97 8

97 8

38 .6

1:2

1:2 1: 2

1: 2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2 1:2

1:2

1:2

1:2

10%

7%

44%

7%

46%

16%

25% 15%

35%

24%

39% 37%

43%

24%

12%

27%

1:4

39.0

39.1

39.2

39.3

39.4

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41.3

41.3

41.4

41.4

41.5

41.5

41.6

41.6

41.7

41.7

41.8

41.8

41.9

41.9

42.0

42.0

42.1

42.1

42.2

42.2

42.3

42.3

42.4

42.4

42.5

42.5

42.6

42.6

42.7

42.7

42.8

42.8

42.9

42.9

43.0

43.0

43.1

43.1

43.2

43.2

43.3

43.3

39 .2

39 .3

39 .4

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41.3

41.4

41 .4

41.5

41 .5

41 .6

41.6

41.7

41 .7

41.8

41 .8

41 .9

41.9

42 .0

42.0

42 .1

42.1

42.2

42 .2

42.3

42 .3

42 .4

42.4

42.5

42 .5

42.6

42 .6

42.7

42 .7

42.8

42 .8

42.9

42 .9

43 .0

43.0

43 .1

43.1

43 .2

43.2

43.3

43 .3

48.1

48.1

48.2

48.2

48.3

48.3

48.4

48.4

48.5

48.5

48.6

48.6

48.7

48.7

48.8

48.8

48.9

48.9

49 .0

49.0

49.1

49 .1

49.2

49 .2

49 .2

36.5

36.5

36.6

36.6

36.7

36.7

36.8

36.8

36.9

36.9

37.0

37.0

37.1

37.1

37.2

37.2

37.3

37.3

37.4

37.4

37.5

37.5

37.6

37.6

37.7

37.7

37.8

37.8

37.9

37.9

38.0

38.0

38.1

38.1

38.2

38.2

38.3

38.3

38.4

38.4

38.5

38.5

38.6

38.6

38.6

38.7

38.7

38.7

38.8

38.8

38.8

38.9

38.9

38.9

39.0

39.0 39.0

39.1

39.2

39.3

39.3

39.4

39.4

39 .5

39.5

38 .4

38 .5

38.6

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39.0

39.0

39.1

39 .1

39.2

38.5

38.6

38.7

38.8 38.9

39.0

39.1

38.6

38.7 38.8

40 .5

40 .5

40 .6

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41.0

41.1

39.9

40.0 40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

46.7

46.8

46.9

47.0

47.1

47.2

47.3

47.4

47.5

47.6

47.7

47.8

47.9

48.0

46.2

46.3

46.4

46.5

46.6

46.7

46.8

46.9

47.0

47.1

47.2

47.3

47.4

47.5

47.6

47.7

47.8

47.9

48.0

40 .0

40.0

40 .1

40.1

40.2

40 .2

40.3

40 .3

40.4

40.5

40.6

40.6

40.7

40.7

38.6

38 .6

38.7

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39 .3

39 .4

39.5

39.6

39.7

39 .8

39 .9

40.6

40.7

40.8

40 .9

38.6

38.7

38.8

38.9

40 .5

38 .7

38 .8

40.3 40.3

40.3

40.340 .4

40.4

40.4 40.5

40.8

40.9

39.8

39 .9

40 .040

.1

37.4

37.5 37.6

37.7 37.8

37.9 38.0

38.1 38.2

38.3 38.4

38.5 38.6

38.7 38.8

38.9 39.0

39.1 39.2

39.3 39.4

39.5 39.6

39.7 39.8

39.9 40.0

40.1 40.2

40.3 40.4

40.5 40.6

40.7 40.8

40.9 41.0

41.1 41.2

41.3 41.4

41.5 41.6

41.7 41.8

41.9 42.0

42.1 42.2

42.3 42.4

42.5 42.6

42.7

42.8

37.0

37.1

37.2

37.3

37.4

37.5

37.6

37.7

37.8

37.9

38.0

38.1

38.2

38.3

38.4

38.5

38.6

38.7

38.8

38.9

39.0

39.1

39.2

39.3

39.4

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41.7

41.8

41.9

42.0

42.1

42.2

42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

36.3

36.4

36.5

36.6

36.7

36.8

36.9

37.0

37.1

37.2

37.3 39

.3

39 .4

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41 .4

41 .5

41 .6

41 .7

41 .8

41 .9

42 .0

42 .1

42 .2

42 .3

42 .4

42 .5

42.6

42 .6

42 .7

42.7

42 .8

42.8

42.9

42 .9

43.0

43 .0

43.1

43 .1

43.2

43 .2

43 .3

43 .4

43 .5

38 .6

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39 .3

39 .4

39 .5

39 .6

39 .7

39 .8

39 .9

40 .0

40 .1

40 .2

40 .3

40 .4

40 .5

40 .6

40 .7

40 .8

40 .9

41 .0

41 .1

41 .2

41 .3

41 .4

41 .5

41 .6

41 .7

41 .8

41 .9

42 .0

42 .1

42 .2

42 .3

42 .4

42 .5

42 .6

42 .7

42.8

42 .8

42 .9

42.9

43.0

43 .0

43.1

43 .1

43.2

43 .2

43.3

43 .3

39.1

39.2

39.3

39.4

39.5

39.6

39.7

39.8

39.9

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41.7

41.8

41.9

42.0

42.1

42.2

42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

42.8

42.9

42.9

43.0

43.0

43.1

43.1

43.2

43.2

43.3

43.3

36 .7

36.7

36 .8

36.8

36 .9

36.9

37 .0

37.0

37 .1

37.1

37.2

37 .2

37 .3

37.3

37 .4

37.4

37 .5

37.5

37.6

37 .6

37 .7

37.7

37.8

37 .8

37 .9

37.9

38 .0

38.0

38.1

38 .1

38.2

38 .2

38.3

38 .3

38.4

38 .438

.5

38.5

38.6

38 .638

.7

38.7

38 .8

38.8

38.8

38.8

38.8

38.9

38.9

38 .9

38.9

39.0

36.6

36.6

36.7

36.7

36.8

36.8

36.9

36.9

37.0

37.0

37.1

37.1

37.2

37.2

37.3

37.3

37.4

37.4

37.5

37.5

37.6

37.6

37.7

37.7

37.8

37.8

37.9

37.9

38.0

38.0

38.1

38.1

38.2

38.2

38.3

38.3

38.4

38.4

38.5

38.5

38.6

38.6

38.7

38.7

38.8

38.8

38.8

38.8

38.9 38.9

39.4

39.5

39.5

36 .9

37 .0

37 .1

37 .2

37 .3

37 .4

37 .5

37 .6

37 .7

37 .8

37 .9

38 .0

38 .1

38 .2

38 .3

38 .4

38 .5

38 .6

38 .7

38 .8

38 .9

39 .0

39 .1

39 .2

39.2

39 .2

39 .3

39.3

39 .3

39 .4

39.4

39 .4

39 .5

39 .5

39.5

39 .6

39 .6

39.6

39.7

39 .7

39 .7

39 .8

39.8

39 .8

39 .9

39.9

39 .9

40 .0

40.0

40 .0

40 .1

40.1

40 .1

40.2

40 .2

40.2

40.2

40.3

40.3

40 .3

40.340.4

40.4

40.5

40.5

40.6

40.6

40.7

40.7

36.9 37.0

37.1 37.2

37.3 37.4

37.5 37.6

37.7 37.8

37.9 38.0

38.1 38.2

38.3 38.4

38.5 38.6

38.7 38.8

38.9 39.0

39.1 39.2

39.3 39.4

39.5 39.6

39.7 39.8

39.9 40.0

40.1 40.2

40.3 40.4

40.5 40.6

40.7 40.8

40.9 41.0

41.1 41.2

41.3 41.4

38 .8

40.0

40.0

40.1

40.2

40.3

40.4

40.4

40.5

40.5

40.1

40.2

39.1

39.2

39.2

39.3

39.3

39.4

39.4

36.6

36.7

36.8

36.9

37.0

36.5

36.6

36.6 36.7

36.7

36.8

36.8 36.9

36.9

37.0

37.1

40.4

40.5

40 .5

40.5

40 .8

40 .9

41.0

40.3

40.5

40.5 40.5

40.5

40.6

40.6

40.6 40.6

40.7

40.7 40.8

40.8

40.9

40.9

41.0

41.0

41.1

41.1

41.1

41.1

39.2

39.3

49 .1

49.2

49 .2

49 .3

49.3

41.0

41.1

41.2

41.3

41.4

41.5

Olemasoleva toru kõrgus ja läbimõõt kontrollida

(Kaev looduses leidmata)

Kaevust olemasoleva toru ühendus lahti ühendada

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2

K 2

K2

K 2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K 2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

KS2

V1

V1

V1

K2

K2

K2

V1

V1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D150 x 170; L=3.8m

K2

D150 x 170; L=4.0m

K2

K2

K2

K2

D15 0 x

17 0;

L= 4.7

m

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D15 0 x

17 0;

L= 4.4

m

K2

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

V1

W 1

W 1

S1

S1

S1

S1

W1

W1

S1

K2

Kanalisatsiooniga ÜHENDUSPUNKT

Sidevõrguga ÜHENDUSPUNKT

KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID Vee- ja kanalisatsioonitrassiga Gaasivõrguga

Elektrivõrguga ÜHENDUSPUNKT

ÜHENDUSPUNKT Veetorustikuga

S1

S1

W1

ÜHENDUSPUNKT Veetorustikuga

Kanalisatsiooniga ÜHENDUSPUNKT

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

25,0

G

G

G

30,0

7,0

17,0

TE E

KAITS EV

ÖÖND 2 0

m

TEE KAITSEVÖ Ö

ND 50 m TE E K

AITS EVÖÖND 30

m

10,0

17,9

16,7

KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID Vee- ja kanalisatsioonitrassiga Side- ja elektrivõrguga Gaasivõrguga

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

Vee- ja kanalisatsioonitrassiga Side- ja elektrivõrguga

KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKTID

Gaasivõrguga

Sidevõrguga ÜHENDUSPUNKT

KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID Side- ja elektrivõrguga

Elektrivõrguga ÜHENDUSPUNKT

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

SADEMEVEED JUHITAKSE PLANEERITUD KRAAVI

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

Gaasivõrguga ÜHENDUSPUNKT

P Pm²

m²2 16m 3k / -1k 1450

3738

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

31 22

P Pm²

m²1 16 m 3k / -1k 3475

8692

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

68 54

OL.OL. TULETORJE VEEVÕTUHÜDRANT

20,5

30,5

50,0

36,5

17,1

24,4

26,3

9,1 20,0

9,1

16,8

12,5 30,0 17,0

17,8

P Pm²

m²7 - - -

267

-

LT 100%

P Pm²

m²5 - - -

14852

-

LT 100%

P Pm²

m²6 - - -

1318

-

LT 100%

P Pm²

m²4 - - -

5208

-

LT 100%

P Pm²

m²3 16m 3k / -1k 2975

7438

3 / 1

ÄB / ÄV / ÄK 100%

62 43

P Pm²

m²8 - - -

343

-

LT 100%

38.77 37,23

38.87 36,27

OL.OL. TULETORJE VEEVOTUHUDRANT

6,8

38.60 37,26

38.60 37,30

TEE KAITSEVÖÖND 20 m

20,0 13,0

20,0

10,7

38.80 36,43

7,5

13,7

12,8

13,

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD PARKLA

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

G1

W1

S1

K2

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED KESKPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORU

GAASITORUSTIK

SIDEKAABEL

DRENAAŽITORUSTIK

TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

MADALPINGE MAAKAABEL

VEETRASS

ISEVOOLNE REOVEE KANALISATSIOONITRASS

SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

SIDEKAABEL

GAASITRASS

ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

PROJEKTEERITUD TALLINNA VÄIKESE RINGTEE

AUTOLIIKLUSE ALA

KERGLIIKLUSTEE

JALGRATTATEE

HALJASTUS

KS2

V1

SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

VEETRASS

SADEMEVEE KANALISATSIOONI SURVETRASS

K2

D1 DRENAAŽITRASS

SADEMEVEEPUMPLA

GAASITRASS

V1 LIKVIDEERITAV VEETRASS

Reaalprojekt OÜ töö nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine”

39.3

39.4 VERTIKAAL

1 HOONETE ARV

KRUNDIL

nPnP

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

PIND

EHITISE- ALUNE

KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS

MEETRITES

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

PÕHIHOONE / ABIHOONE

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

38.87 36,27

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

MAAPINNA abs

TRUUBI / KAEVU PÕHJA abs

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

KOHUSTULIK ESINDUSLIK FASSAAD

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD HALJASTUS

+ TEE KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD KRAAV JA VEE LIIKUMISE SUUND

OLEMASOLEV TRUUP

PLANEERITUD TRUUP

PRÜGIKONTEINER

PERSPEKTIIVNE SADEMETE / TULETÕRJE VEE MAHUTI

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

RAE VALD, PEETRI ALEVIK

SEPA-RAE JA TUDRIKU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

01.10.2025

M 1:1000

DP

AS-05

Töö nr 185Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Rae Vallavalitsus

Arhitekt

Projektijuht

Tehnik

I. Punger

M. Kähri

K. Kuus

MÄRKUSED: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 13.09.2024, töö nr 24-G389 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis); 2. Tudriku ja Sepa-Rae kinnistute haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 23.09.2024, töö nr 439/2024; 3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis; 4. planeeringulahenduses kruntidel näidatud tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis; 5. detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud Tallinna väikese ringtee projekteeritud lahendusega, sh tehnovõrkudega; 6. Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei planeerita Tallinna väikese ringtee paiknemist ega ruumivajadust väljaspool planeeringuala.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

nr 6-1/7535

Meie 19.12.2025 nr 7.2-2/25/20030-9

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu (kovID DP1266)

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus

Peetri alevik Sepa-Rae ja Tudriku kinnistu ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnused

vastavalt 65301:002:0070; 65301:001:0283, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistute jagamiseks äri- ja transpordimaa kruntideks

ning ehitus- ja hoonestustingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja haljastuse määramiseks.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 07.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/20030-6.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

- Lisa 1. DP1266_seletuskiri

- Lisa 2.DP1266_pohijoonis

- Lisa 3. DP1266_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]