Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-519576 andmise korralduse ja loa eelnõu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU 18.12.2023

AS Tariston [email protected]

Kirikla maardla Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn; edaspidi ka ettevõte) esitas 05.06.2023 Keskkonnaametile taotluse Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud KOTKAS-s 04.05.2023 menetluse nr M-124698 juurde, korrigeeritud taotlus 05.06.2023. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa taotlus on 15.06.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 15.06.2023 kirjaga nr DM-124698-8 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus laekus menetlusosalistelt mitmeid küsimusi ja ettepanekuid (kirjad registreeritud KOTKAS-s 15.06.2023 numbriga DM-124698-10, 27.06.2023 numbriga DM-124698-11, 14.07.2023 numbriga DM-124698-12, 27.07.2023 numbriga DM-124698-13) taotluse kohta, samuti avaldati soovi viia läbi avalik istung asja arutamiseks. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse 15.06.2023 kirjaga nr DM-124698-9 Saue Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 16.08.2023. Saue Vallavolikogu nõustus 15.08.2023 otsusega nr 38 (registreeritud KOTKAS-s 17.08.2023 numbriga DM-124698-14) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega. Keskkonnaloa taotleja on Saue Vallavolikogu esitatud kõigi tingimustega nõus (ettevõtte 28.09.2023 kiri on registreeritud KOTKAS-s 28.09.2023 numbriga DM-124698-18). KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

2

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused; 3. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); 4. Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40); 5. Metsaregister 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425, registriosa nr 12166150), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 2,95 ha ja teenindusmaa pindala on 5,88 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kirikla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0983) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgmised: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 79 tuh m³ ja kaevandatav varu 77,4 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks

3

taotletakse 13 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat ja kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks. Mäenduslikud kaevandamistingimused on head. Kogu mäeeraldisega seotud varu asub ülalpool põhjaveetaset, maavarakihi keskmine paksus on 2,7 m. Alal paikneb mahajäetud vana kruusa- liiva kaevandamise koht (suurusega 60 × 25 m).Varu saab kogu karjääri alal kaevandada ühes astmes. Kasuliku kihi paksus võimaldab maavara väljata ühe astanguga ning see on võimalik väljata nii ekskavaatori kui ka frontaallaaduriga. Kaevis laetakse purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile ning transporditakse karjäärist välja. Katendi paksus on mäeeraldisel suhteliselt väike (keskmiselt 0,4 m). Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda kohalikku 2970220 Kirikla-Kohatu kruuskattega teed, mis liitub 11220 Kernu- Kohila riigiteega. Transpordiamet on 15.06.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/13434-2 (registreeritud KOTKAS-s 15.06.2023 numbriga DM-124698-10) esitanud tingimused, et väljaveoks kasutada soovitav ristumiskoht riigitee 11220 Kernu-Kohila km 2,525 tuleb rekonstrueerida ning samuti ette näha kohaliku Kirikla-Kohatu tee viimine tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi (30 m ulatuses). Saue Vallavolikogu on 15.08.2023 otsuses nr 38 esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimused, mille kohaselt tuleb kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla-Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele ning et kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena. Saue Vallavolikogu tingimused kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, kuna ettevõte on nende täitmisega nõustunud. Transpordiameti esitatud tingimuste loale kandmise põhjendatust tuleb kaaluda, kuivõrd taotletaval karjääril ja selle teenindusmaal puudub kattuvus viidatud riigitee Kernu-Kohatu kaitsevööndiga. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb mäeeraldisel raadata mets ja võsa, juurida kännud ning teisaldada kattekiht (sh muld), mille kogus on hinnanguliselt 11,6 tuh m³. Kattekiht (hinnanguliselt kasvukiht mahuga 3,5 tuh m³ ning moreen mahuga 8,1 tuh m³) kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Mullast koosnevaid valle kasutatakse hiljem mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks. Muld ladustatakse ca 3 m kõrgustesse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel tuleb jälgida, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäetööde läbiviimisel tuleb kogu karjääri ulatuses selle külgedele jätta lauged nõlvad ehk nõlvatervikud, arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvaterviku võrra. Mäeeraldise nõlvade kujundamine teostatakse paralleelselt kaevandamisega. Taotletava ala piires levib ülalpool põhjaveetaset asuv kruus, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Saue Vallavolikogu on 15.08.2023 otsuses nr 38 esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimuse, mille kohaselt tuleb kaevandamisala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses. Saue Vallavolikogu tingimus kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, kuna ettevõte on selle täitmisega nõustunud.

4

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 13 tuh m³, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt kuue aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Tegemist on pigem väikese projektikarjääriga, mille mahud ei ole suured (võrdluseks, 2,95 ha suuruse Kirikla kruusakarjääri kogu kaevandatav maht on 77,40 tuh m³, kuid Pärnus asuvast 86 ha suurusest Potsepa liivakarjäärist kaevandatakse ühes kvartalis keskmiselt 30-50 tuh m³). Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Võttes arvesse ala (hüdro)geoloogilisi tingimusi, on Kirikla kruusakarjääris soodsad tingimused kaevandatud ala korrastamiseks metsamaaks. Ala tehniline korrastamine on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega. Mäeeraldise perimeetrile jäävad nõlva hoidetervikud tuleb kaevandamise käigus tasandada nõlvusele vähemalt 1 : 1,4. Kaevandatud maa tehnilisel ja bioloogilisel korrastamisel on kogu mahus (11,6 tuh m³) võimalik kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit. Saue Vallavolikogu on 15.08.2023 otsuses nr 38 esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimused, mille kohaselt peab kaevandamine toimuma järk-järgult, alustades ala lõunaosast ning kaevandamisala taastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses“. Saue Vallavolikogu tingimused kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, kuna ettevõte on nende täitmisega nõustunud. 1.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Saue valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav mäeeraldis osaliselt nii rohevõrgustiku kui miljööväärtusliku maastikualaga, juhtotstarvet ei ole määratud. Määratlemata juhtotstarbega aladel kehtivad hajaasustusega alade maakasutus- ning ehitustingimused. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et …/uute karjääride rajamisel tuleb arvestada kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-le. Käsitletavateks teemadeks on muuhulgas võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms. Alade kaevandamisjärgne kasutamine kavandada puhkealadena, maatulundusmaana vm antud asukohta sobiva kasutusviisiga…/. Käesolev eelhinnang koostatakse vastavalt KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 2, § 6¹ lõigetes 3 ja 5 ning § 11 lõigetes 2 ja 4 sätestatule. Rohelise võrgustiku kohta on üldplaneeringus toodud, et …/maavara kaevandamislubade taotlemine ja väljaandmine rohelise võrgustiku alal toimub õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, arvestades muuhulgas ka rohelise võrgustiku funktsioneerimise tagamise vajadusega (sh tuumaladel vähemalt 90 % looduslike alade osatähtsuse säilitamisega)…/. Taotletav Kirikla kruusakarjäär kattub osaliselt rohevõrgustikuga. Saue Vallavolikogu on oma 15.08.2023 otsuses nr 38 toonud välja, et karjääri avamisel säilib rohekoridorist 700 m laiune

5

metsamaa ala, millega on tagatud loomade liikumine ja rohekoridori toimimise säilimine. Ettevõte on vallale saadetud kirjas andnud mõista, et kaevandamisel saab rakendada leevendusmeetmeid negatiivse mõju vähendamiseks rohevõrgustiku alal ning on välja pakkunud järgmised meetmed: • karjääri osaline korrastamine, mille käigus tuleb arvestada rohekoridori liikide vajadusi; • karjääri nõlvad tuleb hoida laugetena, mis tagab eelkõige suuremate metsloomade ohutu liikumise karjääri alal; • erinevate looma või lindude paaritumis- ja pesitsusajale seatud piirangud, näiteks lindude pesitsusajal mürarikaste tööde (purustamine, sõelumine) tegemise vältimine. Ettevõte on kirjutanud, et loomadele ja taimedele tuleb tagada vajalikud leviku- ja liikumisteed korrastamise käigus. Karjääri ala taastamisel tuleb arvestada rohekoridori looma- ja taimeliikide leviku ja liikumisteede ning -aladega. Täiendavalt tuleb arvestada, millised on rohekoridori liikidele vajalikud tingimused. Korrastamisel saab kaaluda ala muutmist ka osaliselt puhke- ja virgestusalaks, sarnaselt RMK poolt loodud aladega, minemata vastuollu üldplaneeringuga seatud rohevõrgustiku ala ja miljööväärtusliku maastiku kaitsetingimustega. Ettevõtte pakutud meetmete rakendamise vajalikkust kaalutletakse käesoleva eelhinnangu punktides, mis on asjakohases seoses kirjeldatava meetmega. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on maavarade kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimustes ära toodud alljärgnev: - Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. - Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. - Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. - Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. Taotletav Kirikla kruusakarjäär ei asu väärtuslikel põllumajandusmaadel ega linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Kirikla kruusakarjääri mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad katab mets (mänd, kuusk ja kask).Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsuses nr 38 on kirjeldatud, et kehtiva üldplaneeringu kaardi kohaselt katab taotletavat Kirikla kruusakarjääri ala osaliselt mets, millest miljööväärtuslikule alale jääv osa (metsaregistri andmetel kvartal WR049, eraldis 17 ja 21) on inventeeritud 03.12.2021. Osaliselt on raiutud metsa veel Kirikla-Kohatu tee ääres ca 1 ha suurusel alal (kvartal WR049, eraldis 12, inventeeritud 29.11.2018) ning keskosas ca 1,3 ha ulatuses (kvartal WR049, eraldis 7, inventeeritud 01.01.2016). Eraldistel 17, 21 ja 12 on teostatud metsa istutus ning samuti on toimunud metsa looduslik taastumine (kasvab lehtpuuvõsa, roopad on vaevu märgatavad). Looduslike aladena käsitletakse Saue valla üldplaneeringus vähese inimmõjuga alasid.

6

Lähimad hooned asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel läänes Keldima (katastritunnus 29701:006:0395) ja Kaskemäe (katastritunnus 29701:006:0394) kinnistutel ning 300 m lõunas Kuusemetsa kinnistul (katastritunnus 72601:001:1210). Kuusemetsa kinnistu jääb 11220 Kernu-Kohatu teest lõuna suunas ning puhverala planeeritava kaevandamisalaga moodustab mõlemal pool teed asuv metsaala. Kaskemäe ja Keldima kinnistute ja kaevandamisala vahele jääb osaliselt põllu- ning metsamaa. Kaskemäe ja Keldima kinnistutele on ligipääs tagatud Keldima kinnistu lõunapoolsest küljest, mida planeeritavat karjääri teenindav transport ei kasutaks. Karjäärist põhja poole jäävatele kinnistutele on ohutu ligipääs tagatud Koplisauna-Rohuaia teed mööda (tee nr 2970222), mis suundub 4 Tallinn- Pärnu- Ikla tee L60 peale. Kaevandamisel veetaseme alandamist ei toimu ning varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa kõrvaltingimustes. Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana. Tegemist on hajaasustusega st piirkonnas esineb üksikuid majapidamisi. Suurtööstusi lähipiirkonnas ei ole. Lähimateks küladeks on Kohatu, Kernu, Kirikla, Lümandu ja Haiba, mis jäävad 5 km raadiusesse. Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Rapla maakonna vahetus läheduses ning lähimad killustikku tootvad karjäärid jäävad 5 – 15 km kaugusele. Keskkonnaloa taotluses on kirjeldatud, et arvestades Harju- ja Raplamaa planeeritud ehitusmahtusid, suureneb maakondade ehitusmaavarade vajadus lähiaastail hüppeliselt ning vajaliku ehitus- ja täitematerjali mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta uusi ehitusmaavarade leiukohti. Väljatavate maavarade kasutamine karjääride vahetus läheduses asuvatel ehitusobjektidel aitab minimeerida materjali transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju ning vähendada objektide ehitusmaksumusi. Saue Vallavolikogu otsuses on kirjeldatud, et ettevõttele on saadetud 20.06.2023 täiendav päring, et saada selgitusi kruusakarjääri avamise vajalikkusest ning täpsustada riigi huvi. Ettevõtte vastas 26.06.2023 kirjaga, milles põhjendas eeldatavat riigi huvi ja kruusakarjääri avamise vajalikkust järgmiselt: „Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub soodsas asukohas, arvestades suuri taristuprojekte. Eesti on võtnud kohustuseks ehitada põhimaanteede nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla maanteede neljarealisteks (2+2) aastaks 2030. Taotletav Kirikla kruusakarjäär jääb ca 7 km kaugusele mööda veoteid järgmisest Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee võimalikust 2+2 või 2+1 ehitamise teelõigust. Samuti asub Kirikla kruusakarjäär ca 15 km kaugusel Rail Baltic raudteetrassist, mille põhitrass ja enamus maanteeviadukte on alles välja ehitamata. Näiteks on hetkel hankes „Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööd“ (sh Kohila liiklussõlm), mille põhiline ehitusaeg jääb aastasse 2024 kuni 2025. Hanke eeldatav vajaminev täitematerjalide maht on üle 1,1 milj m³. Võrdluseks tulevase Kirikla kruusakarjääri taotletav kaevandatav varu on 77,4 tuh m³. Kirikla kruusakarjäär oleks üks lähemaid karjääre Kohila liiklussõlmele.“ Kirikla kruusakarjääri avamine ei piira ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide ja kehtivate õigusaktidega.

7

1.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Kirikla kruusakarjääris katab kasulikku kihti katend kogumahuga 11,6 tuh m³ (hinnanguliselt kasvukiht mahuga 3,5 tuh m³ ning moreen mahuga 8,1 tuh m³). Kaevandamise ettevalmistamiseks tuleb katend esmalt mäeeraldiselt koorida. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale, täpsed tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise projektis, mis koostatakse pärast keskkonnaloa saamist. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse – säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Teadaolevalt on eemaldatav katend saastumata pinnas, seega on eeldatavalt välistatud õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Kirikla kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks ning eemaldatud katend kasutatakse kogumahus ala korrastamisel. Vajadusel tuleb täiendavalt materjali juurde tuua või ülejääv osa võõrandada. Kasulikuks kihiks on ehitusliivale ja ehituskruusale vastav materjal. Ehitusliivale vastava materjali paksus on puuraukude andmeil kuni 3,2 m ja ehituskruusale vastava materjali paksus on kuni 2,3 m, kasuliku kihi keskmine paksus on 2,7 m. Kuna alal levib kruus-liiv, siis oli uuringutega soov tuvastada materjali olemasolu, mille kvaliteetsema materjali lõimistegur Cu >3 ja pisut halvema kvaliteediga materjalil Cu > 2 (Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus). Lõimisteguri kvaliteedinäitaja mängib olulist rolli materjali tihenemisel teedeehituses. Lõimistegur näitab pinnase koostise lõimise ebaühtlust – mida suurem on Cu, seda ebaühtlasem pinnas. Ehituskruusa ploki 3 aT keskmiste näitajate järgi on tegu on väga ebaühtlase terakoostisega materjaliga ja ainult liivaosa lõimistegur on 5 (ebaühtlane terakoostis), seega vastab moodustatud ploki materjali lõimistegur tellija esitatud nõuetele. Kruusast saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Kirikla kruusakarjääri kruusast saadav killustik teealustesse alakihtidesse, kus liikumissagedus on kuni 8000 autot ööpäevas. Kaevandatava maavara kogus on 77,4 tuh m³, mis asub kogumahus ülapool põhjaveetaset. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hilisema korrastamise käigus rajatakse alale metsamaa, mille tulemusena tekivad uued taimekooslused. Saue Vallavolikogu on esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimused, mille kohaselt tuleb kaevandamisala korrastada paralleelselt kaevandamistegevusega järk-järguliselt, et vähendada rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine) ning taotleda korrastamistingimused Saue Vallavalitsuselt koheselt peale keskkonnaloa väljastamist. Saue Vallavolikogu tingimus kaevandamisala korrastamiseks paralleelset kaevandamistegevusega kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimuseks, kuna ettevõte on selle täitmisega nõustunud. Kehtivatest õigusaktidest tulenevalt annab korrastamistingimused Keskkonnaamet, küsides selleks ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Seega ei saa lisada korrastamistingimuste küsimise nõuet keskkonnaloale, kuivõrd korrastamistingimuste andmise kord on reguleeritud seadusega. Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei ole. Karjääri avamisel raadatakse mets, mis võib olla elupaigaks mitmetele linnuliikidele. Raadamisel ja katendi koorimisel tuleb muu hulgas arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55

8

lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud aastaringselt. Viidatud säte kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse puudumine. Kirikla kruusakarjääri korrastamistöödega saab alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning suurema osa nõlvadest kujundada juba kaevandamise käigus. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Taotletava ala piires levib ülalpool põhjavee taset asuv kruus, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks pindalaga 5,88 ha. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Karjääri nõlvadele ja põhjale laotatakse alalt varem kooritud kattepinnas mahus ca 11,6 tuh m³. 1.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja vajadusel veoks mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme, samuti sõlme käitamiseks. Kogu mäeeraldisega hõlmatav varu on veepealne ning puudub vajadus karjäärist vee väljapumpamiseks ja põhjaveetaseme alandamiseks, seega selleks energiat ei kulutata. Taotletavale Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisele on hea ligipääs mööda kohalikku 2970220 Kirikla-Kohatu kruuskattega teed, mis liitub 11220 Kernu-Kohila riigiteega. Transpordiamet on esitanud tingimused, et väljaveoks kasutada soovitav ristumiskoht riigitee 11220 Kernu- Kohila km 2,525 tuleb rekonstrueerida ning samuti ette näha kohaliku Kirikla-Kohatu tee viimine tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi (30 m ulatuses). Saue Vallavolikogu on esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimused, mille kohaselt tuleb kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla- Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele ning et kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveoteena. Seega kulub energiat teede rekonstrueerimiseks ja tolmuvaba katte alla viimiseks. 1.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kirikla kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Pinnakatte moodustavad glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv) ning selle lamamiks olevad glatsiaalsed setted (saviliivmoreen). Kvaternaarisetted piirkonnas praktilist tähtsust veevarustuses ei oma, kuna on õhukesed ning paiknevad veetasemest kõrgemal. Vahetult pinnakatte all levivad Nabala ja Rakvere lademete erineva savikusega lubjakivid moodustavad siin maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi − Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Nabala-Rakvere veekiht on peamiseks veevarustusallikaks piirkonnas.

9

Uuringute käigus mõõdetud põhjavee tase jääb puuraukude andmetel absoluutkõrgustele 48,32 m kuni 51,25 m, keskmiselt 50,05 m. Põhjavee tase langeb idast läände ja edelasse. Üldine põhjavee voolusuund piirkonnas, arvestades ka keskkonnaregistrisse kantud tarbepuurkaevude andmeid, on idast läände. Veetasemete sesoonne kõikumine aastaringselt võib olla ~2 m. Taotletavas Kirikla kruusakarjääris levivad liivad ja kruusad moodustavad aktiivse tarbevaru ploki 3, mis jääb kogu mahus põhjavee tasemest kõrgemale. Aktiivse tarbevaru ploki 1 moodustavad lubjakivid, mis jäävad põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 1 lamamiks on võetud keskmine põhjavee taseme abs kõrgus 50,05 m. Ploki 2 varu moodustavad veetasemest sügavamale jäävad lubjakivid, mis on hinnatud passiivseks. Taotletava mäeeraldisega ei hõlmata lubjakivi aktiivse tarbevaru plokke ning seda ei kaevandata. Taotletava karjääri alal kraave ei ole. Lähim vooluveekogu, Vasalemma jõgi jääb minimaalselt 2 km kaugusele loodesse. Põhjavee tasemest kõrgemal asuva liiva ja kruusa (plokk 3) kaevandamiseks põhjavee taset alandada pole tarvis. Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Kuna taotletava Kirikla kruusakarjääriga hõlmatav maavara paikneb täies ulatuses ülalpool põhjavee taset, puudub vajadus vee ärajuhtimiseks või väljapumpamiseks ja seega puudub mõju ka eesvooludele. Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta piirkonna väljakujunenud põhjaveerežiimi. Mõningane risk tekib vee kvaliteedile, mis võib ilmneda karjääris töötavate mehhanismide rikete puhul. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Taotletavale Kirikla kruusakarjäärile lähimad hooned asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel läänes Keldima (katastritunnus 29701:006:0395) ja Kaskemäe (katastritunnus 29701:006:0394) kinnistutel ning 300 m lõunas Kuusemetsa kinnistul (katastritunnus 72601:001:1210). Järgmised hooned asuvad juba enam kui 700 m kaugusel. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardi andmetel paiknevad lähimad puurkaevud ca 700 m kaugusel (PRK0067992) Käbi (katastritunnus 72501:001:0326) ja (PRK0004785) Kirikla (katastritunnus 29701:006:0541) kinnistutel. Tegemist on puurkaevudega olmevee saamiseks.

10

Teistele eelpool nimetatud kinnistutele ei ole puurkaeve märgitud, mistõttu võib eeldada veevõttu salvkaevust või registrisse kandmata puurkaevust. Käesoleval juhul asub kogu kaevandatav varu ülalpool põhjaveetaset, mistõttu puudub vajadus kaevandamise käigus vee ärajuhtimiseks või välja pumpamiseks. Seega puudub oluline mõju väljakujunenud veerežiimile. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse andmetel asub taotletav karjäär nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal, mille reostusohtlikkuse tase on hinnatud kõrgeks või väga kõrgeks. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42). Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, buldooser, laadur ning kallurauto) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84–90 dB. Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel. Vajadusel kasutatakse loodusliku materjali töötlemiseks mobiilset purustus-sorteerimissõlme. Vastavalt määrusega nr 42 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

11

Lähimad majapidamised asuvad taotletava mäeeraldise piirist ca 450 m kaugusel läänes Keldima ja Kaskemäe kinnistutel ning 300 m kaugusel lõunas Kuusemetsa kinnistul. Kuusemetsa kinnistu jääb 11220 Kernu-Kohatu teest lõuna suunas ning puhverala planeeritava karjääriga moodustab mõlemal pool teed asuv metsaala. Kaskemäe ja Keldima kinnistute ja karjääriala vahele jääb osaliselt põllu- ning metsamaa. Täiendava müratõkkena toimivad teenindusmaale moodustatavad katendivallid ja mingil määral ka hoonete ning karjääri vahele jäävad metsaalad. Müra levikut vähendavad mõnevõrra ka karjäärimasinate liikumine süvendis (karjääri põhjas) ning laopuistangud. Taotluse seletuskirjas on arvutuslikult hinnatud müra levikut. Arvutuste kohaselt on mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamisel sellest 450 m kaugusel müratasemeks 52 dB, mis ei ületa lubatud piirtaset. Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks. Taotluse seletuskirjas ei ole antud hinnangut müra levikule öisel ajal, mistõttu võib eeldada, et mäetööde tegemine on kavandatud ainult päevasele ajale. Ettevõte on Saue Vallavalitsusele edastatud kirjas selgitanud, et taotletava Kirikla kruusakarjääri puhul on tegemist projektipõhise karjääriga, mis tähendab, et töö karjääris toimub perioodiliselt ning üldjuhul tööpäeviti päevasel ajal. Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsuses nr 38 esitati keskkonnaloa andmisega nõustumisel muu hulgas järgmine tingimus: purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07. Lähtuvalt eelnevast ning ettevaatusprintsiibist on põhjendatud antavale keskkonnaloale lisada järgmised kõrvaltingimused:

1. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.

2. Purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07.

3. Katendivallid rajada lähimate elamute suunale. Osakesed (tolm) Kruusa kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. Looduslikult on kaevandatav kruus niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta

12

jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna aastase keskmise kaevandatava mahu 15 tuh m³ kaevandamise korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0135 t, mis ei ületa määruses nr 67 sätestatud künniskogust. Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsuses nr 38 esitati keskkonnaloa andmisega nõustumisel muu hulgas järgmised tingimused: 1. kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla-Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele; 2. kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena; 3. sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel regulaarne teede puhastamine, vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandamisala. Kuivõrd loa taotleja on Saue Vallavolikogu tingimustega nõustunud, kantakse need antava loa kõrvaltingimuseks eeltoodud sõnastuses, mida vajadusel täpsustatakse loa andmise korralduses. Transpordiamet on 15.06.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/13434-2 esitanud tingimused, et väljaveoks kasutada soovitav ristumiskoht riigitee 11220 Kernu-Kohila km 2,525 tuleb rekonstrueerida ning samuti ette näha kohaliku Kirikla-Kohatu tee viimine tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi (30 m ulatuses). Transpordiameti esitatud tingimuste loale kandmise põhjendatust kaalutakse keskkonnaloa andmise korralduse eelnõus, kuivõrd taotletaval karjääril ja selle teenindusmaal puudub kattuvus viidatud riigitee Kernu-Kohatu kaitsevööndiga ning keskkonnaloaga ei saa üldjuhul reguleerida tegevusi, mis toimuvad väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha ülenormatiivsete tahkete peenosakeste kontsentratsiooni teket ja levikut väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

13

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele. Kirikla kruusakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. 1.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 11,6 tuh m³). Taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks ning eemaldatud katend kavandatakse kogumahus kasutada ala korrastamisel. Juhul kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms). 1.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425). Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 2,95 ha ja teenindusmaa pindala on 5,88 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kirikla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0983) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgmised: ehituskruusa

14

aktiivne tarbevaru on 79 tuh m³ ja kaevandatav varu 77,4 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 13 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat ja kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks. Ettevõte on märkinud, et taotletava kruusakarjääri ammendamine toimuks tõenäoliselt kiiremini kui 7 aastaga. Mäenduslikud kaevandamistingimused on head. Kogu mäeeraldisega seotud varu asub ülalpool põhjaveetaset, maavarakihi keskmine paksus on 2,7 m. Alal paikneb mahajäetud vana kruusa- liiva kaevandamise koht. Varu saab kogu karjääri alal kaevandada ühes astmes. Kasuliku kihi paksus võimaldab maavara väljata ühe astanguga ning see on võimalik väljata nii ekskavaatori kui ka frontaallaaduriga. Kaevis laetakse purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile ning transporditakse karjäärist välja. Katendi paksus on mäeeraldisel suhteliselt väike (keskmiselt 0,4 m). Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda kohalikku 2970220 Kirikla-Kohatu kruuskattega teed, mis liitub 11220 Kernu- Kohila riigiteega. Avalikus kasutuses oleva kohaliku Kirikla - Kohatu tee nr 2970220 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa edelaservast ~22 m kaugusele. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu kaitsealuseid üksikobjekte ja ehitisi. Kirikla kruusakarjääri mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaad katab mets. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane – abs kõrgused jäävad valdavalt 55 – 58 m vahemikku. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kaguosas, kus on varasemalt juba maavara väljatud, ulatuvad maapinna abs kõrgused kuni 52 meetrini. Taotletav Kirikla kruusakarjäär ei asu väärtuslikel põllumajandusmaadel ega linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsuses nr 38 on kirjeldatud, et kehtiva üldplaneeringu kaardi kohaselt katab taotletavat Kirikla kruusakarjääri ala osaliselt mets, millest miljööväärtuslikule alale jääv osa (metsaregistri andmetel kvartal WR049, eraldis 17 ja 21) on inventeeritud 03.12.2021. Osaliselt on raiutud metsa veel Kirikla- Kohatu tee ääres ca 1 ha suurusel alal (kvartal WR049, eraldis 12, inventeeritud 29.11.2018) ning keskosas ca 1,3 ha ulatuses (kvartal WR049, eraldis 7, inventeeritud 01.01.2016). Kõikidel aladel on teostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt ka metsaistutus ning toimunud on metsa looduslik uuenemine, kuid varasema kuuse ja männi asemel on lehtpuude ülekaal (haavik, kaasik). Taotletav Kirikla kruusakarjäär kattub osaliselt rohevõrgustikuga. Saue Vallavolikogu on oma 15.08.2023 otsuses nr 38 toonud välja, et karjääri avamisel säilib rohekoridorist 700 m laiune metsamaa ala, millega on tagatud loomade liikumine ja rohekoridori toimimise säilimine. Ettevõte on vallale saadetud kirjas andnud mõista, et kaevandamisel saab rakendada leevendusmeetmeid negatiivse mõju vähendamiseks rohevõrgustiku alal. Ettevõtte pakutud meetmete rakendamise vajalikkust kaalutletakse käesoleva eelhinnangu punktides, mis on asjakohases seoses kirjeldatava meetmega. Lähimad hooned asuvad taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel läänes Keldima (katastritunnus 29701:006:0395) ja Kaskemäe (katastritunnus 29701:006:0394) kinnistutel ning 300 m lõunas Kuusemetsa kinnistul (katastritunnus 72601:001:1210). Kuusemetsa kinnistu jääb 11220 Kernu-Kohatu teest lõuna suunas ning Kaskemäe ja Keldima kinnistute ja kaevandamisala vahele jääb osaliselt põllu- ning metsamaa. Tegemist on hajaasustusega.

15

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole. 2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Vaadeldav ala asub moreentasandikul, kus levivad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Põhja-kirdeosas on Kohatu kõvik, kus on aluspõhja avamusala (Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi). Kvaternaarisetteid katab mullast ja juurtest koosnev kasvukiht. Kasvukihi paksus ulatub 0,1 m- st kuni 0,7 m-ni (keskmine 0,3 m). Selle all lasub liiv, kruus, saviliivmoreen või lokaalmoreen. Liivas esineb kruusa ja paekivi lahmakaid. Samuti esineb kruusa ja paekivi lahmakaid saviliivas. Kvaternaarisetete lamamiks on murenenud lubjakivi. Kvaternaarisetted jäävad põhjavee tasemest kõrgemale. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe ja Saunja kihistu lubjakivid. Aluspõhja lubjakivi on ülemises osas suuresti murenenud. Saunja kihistu esineb kõikides puuraukudes paksusega 6,5 - 8,8 m (keskmine 7,6 m). Saunja kihistu kivim on karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi, millele on iseloomulik beežikate ja hallikate kivimkomplekside vaheldumine. Enamasti on erivärviliste komplekside kontaktid selgepiirilised. Eri värvi kihid ei ole pidevad ning ei esine läbilõigetes kindlatel tasemetel. Hallile kivimile on tihti iseloomulikud harvad horisontaal- kuni lainjaskihilised pruunikad kerogeensed lubimergli kelmed ja õhukesed vahekihid, mille paksus ulatub kuni 2 cm-ni. Kivimile on iseloomulik lubimergli vahekihtide esinemine ning püriidikiri (vetikate elutegevuse jäljed). Kohati esineb ka amorfse räni valgeid suletisi, mudasööjate käike ning kaltsiidiga täidetud lõhesid. Pinnakatte moodustavad glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv) ning selle lamamiks olevad glatsiaalsed setted (saviliivmoreen). Kvaternaarisetted piirkonnas praktilist tähtsust veevarustuses ei oma, kuna on õhukesed ning paiknevad veetasemest kõrgemal. Vahetult pinnakatte all levivad Nabala ja Rakvere lademete erineva savikusega lubjakivid moodustavad siin maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi − Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Nabala-Rakvere veekiht on peamiseks veevarustusallikaks piirkonnas. Põhjavee tase langeb uuringuruumis idast läände ja edelasse. Üldine põhjavee voolusuund piirkonnas, arvestades ka keskkonnaregistrisse kantud tarbepuurkaevude andmeid, on idast läände. Põhjavesi on uuringualal ja selle ümbruses õhukese pinnakatte tõttu nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest. Ehituskruusa ploki 3 aT kasuliku kihi paksus on keskmiselt 2,7 m. Kasuliku kihi lamami absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 52 - 55 m. Ehituskruusa ploki 3 aT keskmiste näitajate järgi on tegu on väga ebaühtlase terakoostisega materjaliga ja ainult liivaosa lõimistegur on 5 (ebaühtlane terakoostis), seega vastab moodustatud ploki materjali lõimistegur tellija esitatud nõuetele. Kruusast saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Kirikla kruusakarjääri kruusast saadav killustik teealustesse alakihtidesse, kus liikumissagedus on kuni 8000 autot ööpäevas. Mäenduslikud kaevandamistingimused on suhteliselt lihtsad. Katendi paksus on mäeeraldisel väike, kogu mäeeraldisega seotud ploki varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ning juurdepääs karjäärile on hea.

16

Taotletav Kirikla kruusakarjäär kattub osaliselt rohevõrgustikuga. Saue Vallavolikogu on oma 15.08.2023 otsuses nr 38 toonud välja, et karjääri avamisel säilib rohekoridorist 700 m laiune metsamaa ala, millega on tagatud loomade liikumine ja rohekoridori toimimise säilimine. Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse alal kasvavad puud ning kooritakse katend. Metsaregistri andmetel on 7 metsaeraldist, mis jäävad kas kogu ulatuses või osaliselt taotletava mäeeraldise piiresse. Eraldisel 6 on tegemist keskealise metsaga, peapuuliigiks kuusk ja kasvukohatüübiks kastikuloo. Eraldisel 7 on peapuuliigiks kuusk ja kasvukohatüübiks sinilille, kuid arenguklass selguseta. Eraldis 12 on märgitud lagedaks alaks, mille peapuuliigiks mänd ja kasvukohatüübiks sinilille. Eraldistel 13, 14, 18 ja 20 on keskealine mets, peapuuliigiks kuusk ja kasvukohatüübiks sinilille. Eraldisel 20 on keskealine mets, peapuuliigiga mänd. Kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja looduslik mitmekesisus täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Taotletav karjääriala korrastatakse metsamaaks. Vastavalt Saue Vallavolikogu esitatud tingimusele tuleb kaevandamisala taastamisprojektis ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses”. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks. Kaitsealuseid loodusobjekte ega elupaigatüüpe mäeeraldisel ei ole. Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond. Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks.

17

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri avamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Taotletavat karjääriala katab mets. Seega tuleb enne kavandatavat tegevust see raadata. Keskkonnaluba on küll metsa raadamise alusdokument, kuid raadamise vastavust õigusaktide nõuetele kontrollitakse metsateatise, mitte keskkonnaloa menetluses. Metsateatise esitamise järgselt kontrollitakse kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele (sh looduskaitselised piirangud). Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks ega asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Saue Vallavolikogu on esitanud loa andmisega nõustumisel muu hulgas tingimuse, mille kohaselt metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07. Saue Vallavolikogu tingimus kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimuseks, kuna ettevõte on selle täitmisega nõustunud. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Lähimad arheoloogiamälestised jäävad enam kui 1 km kaugusele põhjasuunda (asulakoht, kultuurimälestiste registri kood 18607; kultusekivi, kood 18612). Planeeritav tegevus ei mõjuta mälestiste seisukorda ega nende püsimajäämist. Karjäärist ca 350 m kaugusele, Järve kinnistule on inventeeritud lähima pärandkultuuri objektina Järve talukoht (põlised talukohad). Objekti seisundiks on hinnatud, et maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Taotletavast karjäärist ca 2,5 km kaugusel edelas asub lähim kaitstav looduse üksikobjekt Kernu kadakas (üksikpuu, KLO4000788). Planeeritav tegevus ei mõjuta üksikobjekti seisukorda ega selle püsimajäämist. Kernu mõisa park (KLO1200587) asub enam kui 2,5 km kaugusel läänes. Taotletavale karjäärile lähimate, III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide rohukonn (Rana temporaria, KLO9118218), rabakonn (Rana arvalis, KLO9118219) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris, KLO9118217) leiukohad on enam kui 800 m kaugusel läänes. Planeeritav tegevus ei mõjuta kaitsealuseid liike piisava vahekauguse tõttu. Lähimad kaitsealad on taotletavast Kirikla kruusakarjäärist kirde pool ca 2,5 km kaugusel asuv Lümandu maastikukaitseala (KLO1000245) ja lõuna pool ca 3 km kaugusel asuv Linnuraba looduskaitseala (KLO1000247). Lümandu maastikukaitseala piirides asub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Lümandu loodusala (RAH0000343) ning Linnuraba looduskaitseala piirides asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Linnuraba loodusala (RAH0000342).

18

Lümandu maastikukaitseala kaitse eesmärk on: Vasalemma jõe lätte ja ülemjooksuala vaheldusrikka maastikukompleksi ilme ja liigirikkuse kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja- allikate (7220), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, ning II ja III kategooria kaitsealuste liikide - hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) ja suure käopõlle (Listera ovata) elupaikade kaitse. Linnuraba looduskaitseala kaitse eesmärk on: soomaastiku, jõeluhtade ning sealsete kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja saarma (Lutra lutra), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kavandatav tegevus ei vähenda nimetatud Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade pindala, ei mõjuta struktuuri ega funktsioonide toimimist, kuna need alad jäävad taotletavast kaevandamisalast piisavale kaugusele. Natura eelhindamise läbiviimine ei ole antud juhul vajalik, kuna objektiivsele ning ajakohasele infole tuginedes on selgunud, et kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura alasid. Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas tähelepanuväärsed pinnavormid. Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kogu mäeeraldisega hõlmatav varu asub ülevalpool põhjaveetaset ja seega puudub vajadus vett välja juhtida või pumbata. Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Kuigi keskkonnaluba maavara kaevandamiseks on raadamiseks loa saamise eelduseks, ei tähenda see automaatselt, et iga loa väljastamisele järgneks raadamine.

19

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Kirikla kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Taotletavat Kirikla kruusakarjääri ümbritsevad metsa- ja põllumaad, kuid esineb ka majapidamisi. Lähimad majapidamised asuvad taotletava mäeeraldise piirist ca 450 m kaugusel läänes Keldima ja Kaskemäe kinnistutel ning 300 m kaugusel lõunas Kuusemetsa kinnistul. Kuusemetsa kinnistu jääb 11220 Kernu-Kohatu teest lõuna suunas ning puhverala planeeritava karjääriga moodustab mõlemal pool teed asuv metsaala. Kaskemäe ja Keldima kinnistute ja karjääriala vahele jääb ortofotolt nähtuvalt osaliselt põllu- ning metsamaa. Saue valla kehtiva üldplaneeringu kaardi kohaselt katab taotletavat Kirikla kruusakarjääri ala osaliselt mets, kus eraldistel 17, 21 ja 12 on teostatud metsa istutus ning samuti on toimunud metsa looduslik taastumine (kasvab lehtpuu võsa ning roopad on vaevu märgavad). Looduslike aladena käsitletakse Saue valla üldplaneeringus vähese inimmõjuga alasid. Karjääri avamine tähendaks maastikupildi täielikku muutust. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloale kavandatakse lisada mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine eeldatavalt tagab, et tekkida võivad keskkonnahäiringud on minimaalsed ja leevendatavad (loetletud punktis 1.1.5). Maavara kaevandamisel tekkiv peenosakeste (PM) kogus on minimaalne tulenevalt kruusa looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Õhusaaste tekkimise ja leviku vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased kõrvaltingimused (loetletud punktides 1.1.1., 1.1.5.). Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

20

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Tegemist on pigem väikese projektikarjääriga, mille mahud ei ole suured ja seega on olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemise tõenäosus madal. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. 3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kirikla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja (7 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Ettevõte on pakkunud välja järgmised leevendavad meetmed: • karjääri osaline korrastamine, mille käigus tuleb arvestada rohekoridori liikide vajadusi; • karjääri nõlvad tuleb hoida laugetena, mis tagab eelkõige suuremate metsloomade ohutu liikumise karjääri alal; • erinevate looma või lindude paaritumis- ja pesitsusajale seatud piirangud, näiteks lindude pesitsusajal mürarikaste tööde (purustamine, sõelumine) tegemise vältimine. Ettevõte on kirjutanud, et loomadele ja taimedele tuleb tagada vajalikud leviku- ja liikumisteed korrastamise käigus. Karjääri ala taastamisel tuleb arvestada rohekoridori looma- ja taimeliikide leviku ja liikumisteede ning -aladega. Täiendavalt tuleb arvestada, millised on rohekoridori liikidele vajalikud tingimused. Korrastamisel saab kaaluda ala muutmist ka osaliselt puhke- ja virgestusalaks, sarnaselt RMK poolt loodud aladega, minemata vastuollu üldplaneeringuga seatud rohevõrgustiku ala ja miljööväärtusliku maastiku kaitsetingimustega. Saue Vallavolikogu on esitanud loa andmisega nõustumisel ettevõtte pakutud leevendusmeetmetega samasisulised tingimused (punktid 1.1.1., 1.1.3., 1.1.5. ja 2.3.), mis kantakse keskkonnaloale. Korrastamisega seonduvad üksikasjad määratakse korrastamistingimuste andmise menetluses ning korrastamisprojekti koostamisel. Tuleb

21

arvestada, et keskkonnaloa taotluse kohaselt soovitakse ala korrastada metsamaaks ning ka Saue Vallavolikogu on esitanud tingimuse, et korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber. 3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 68 km kaugusele põhjasuunda. 3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Taotletava karjääri maa-ala katab mets. Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana. Tegemist on hajaasustusega st piirkonnas esineb üksikuid majapidamisi. Lähimateks küladeks on Kohatu, Kernu, Kirikla, Lümandu ja Haiba, mis jäävad 5 km raadiusesse. Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Rapla maakonna vahetus läheduses. Taotletava mäeeraldise piirist ca 25 m kaugusel edelas kulgeb 2970220 Kirikla-Kohatu kruuskattega tee, mis liitub mäeeraldisest ca 275 m kaugusel kagus 11220 Kernu-Kohila teega. Kirikla-Kohatu teele on määratud teekaitsevöönd 20 m sõiduraja äärmisest servast. Taotletaval mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kattuvust tee kaitsevööndiga ei ole. Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole. Lähimad kehtiva keskkonnaloaga karjäärid paiknevad ca 4 km kaugusel kirdes Sutlema lubjakivimaardlas (reg.kaardi nr 832), mis asub Rapla maakonna Kohila valla territooriumil. Maardlas on kolm mäeeraldist: Sutlema I lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-059), Sutlema II lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-062), Sutlema III lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-104). Taotletavast Kirikla kruusakarjäärist ca 3,8 km kaugusele jääb ka Lümandu maardla Lümandu kruusakarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-100). Nimetatud mäeeraldiste kaugus taotletavast karjäärist on piisav selleks, et nende koostöötamisel olulist keskkonnamõju ei teki. Taotletavast Kirikla kruusakarjäärist ca 2,8 km kaugusel idas paikneb Pihali lubjakivimaardla (reg.kaardi nr 1001), kus kehtivaid keskkonnalube kaevandamiseks hetkel ei ole. Hageri alevik jääb ca 6 kilomeetri kaugusele ida poole. Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega ei esine. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

22

nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kirikla kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 1.1.1., 1.1.3., 1.1.5., 2.3., 2.4. ja 3.1.-3.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla-Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele;

2. kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena;

3. kaevandamisala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses;

4. kaevandamine peab toimuma järk-järgult, alustades ala lõunaosast; 5. kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS

standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses“; 6. kaevandamisala korrastada paralleelselt kaevandamistegevusega järk-järguliselt, et

vähendada rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine);

7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

8. purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07;

9. katendivallid rajada lähimate elamute suunale; 10. sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu

tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel regulaarne teede puhastamine, vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandamisala;

11. metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa andmise korralduses. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

23

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei

ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. mäeeraldise laiendusel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teabe kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saue Vallavalitsusele ja tutvumiseks AS-le Tariston, seisukoha esitamise tähtajaga xx. Saue Vallavalitsus xxx. AS Tariston xxx. III. OTSUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 3.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

24

3.2. Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 3.2.1. Kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla-Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele. 3.2.2. Kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla- Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena. 3.2.3. Kaevandamisala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses. 3.2.4. Kaevandamine peab toimuma järk-järgult, alustades ala lõunaosast. 3.2.5. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses“. 3.2.6. Kaevandamisala korrastada paralleelselt kaevandamistegevusega järk-järguliselt, et vähendada rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine). 3.2.7. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. 3.2.8. Purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07. 3.2.9. Katendivallid rajada lähimate elamute suunale. 3.2.10. Sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel regulaarne teede puhastamine, vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandamisala. 3.2.11. Metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07. 3.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Marin Varblane vanemspetsialist maapõuebüroo

EELNÕU (19.12.2023)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsusele nr 38 ja AS-i Tariston taotlusele nr T-KL/1018501-2, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. anda AS-le Tariston (registrikood 10887843) Kirikla maardlas Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-519576 kehtivusajaga 7 aastat; 1.2. seada antavale keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.3 „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust; 1.3. avalikustada AS-le Tariston keskkonnaloa nr KL-519576 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-519576 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL- 519576 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn; edaspidi ka ettevõte) esitas 05.06.2023 Keskkonnaametile taotluse Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud KOTKAS-s 04.05.2023 menetluse nr M-124698 juurde, korrigeeritud taotlus 05.06.2023. Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15 (katastritunnus 29701:006:0425, registriosa nr 12166150), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 2,95 ha ja teenindusmaa pindala on 5,88 ha.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Kirikla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0983) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgmised: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 79 tuh m³ ja kaevandatav varu 77,4 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 13 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 7 aastat ja kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1000 eurot on tasutud 04.05.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa-ameti 09.05.2023 kiri nr 9-3/23/17850-2 ja 08.06.2023 kiri nr 9-3/23/7850-4). Avalikus kasutuses oleva kohaliku Kirikla - Kohatu tee nr 2970220 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa edelaservast ~22 m kaugusele. Kirikla- Kohatu teele on määratud tee kaitsevöönd 20 m sõiduraja äärmisest servast. Taotletaval mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kattuvust tee kaitsevööndiga ei ole.

Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~13,3 km kaugusele idasuunda. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu kaitsealuseid üksikobjekte, kommunikatsioone ja ehitisi. 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 15.06.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet teavitas 15.06.2023 kirjaga nr DM-124698-8 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus teatasid piirinaabrid soovist saada edasisi teavitusi menetluse käigu kohta (kirjad registreeritud KOTKAS-s vastavalt 27.06.2023 numbriga DM-124698-11, 14.07.2023 numbriga DM-124698-12 ja 27.07.2023 numbriga DM- 124698-13). Ühes kirjas edastati ka pöördumine menetlusosalise ning Kohatu küla elanike nimel, milles paluti vastuseid tekkinud küsimustele. Samuti avaldati soovi viia läbi avalik istung asja arutamiseks. Keskkonnaamet vastas pöördumisele 24.08.2023 kirjaga nr DM-124698-16. Pöördumises esitatud küsimusi ja Keskkonnaameti vastuseid käsitletakse pikemalt käesoleva korralduse punktis 3.4. Lisaks märkis Keskkonnaamet, et võtab soovi avaliku arutelu toimumiseks arvesse ning KeÜS § 48¹ alusel kavandab avaliku arutelu korraldamise keskkonnaloa eelnõu avalikustamise etapis. Avalikustamise käigus teatas Transpordiamet 15.06.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/13434-2 (registreeritud KOTKAS-s 15.06.2023 numbriga DM-124698-10), et nõustub loa taotlusega järgmistel tingimustel:

1. oleva ristmiku, riigitee 11220 Kernu-Kohila km 2,525, gabariidid ei vasta maavara väljaveoks vajalikele nõuetele, seega tuleb väljaveoks kasutatav ristumiskoht rekonstrueerida ning selleks kõigepealt taotleda Transpordiametilt EhS § 99 lõike 3 alusel nõuded projekti koostamiseks;

2. samuti tuleb ette näha kasutatava kohaliku Kirikla-Kohatu tee viimine tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi (30 m) ulatuses, sest vastavalt liiklusseaduse § 7² lõikele 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada.

Transpordiameti soovitud nõuete keskkonnaloale lisamist on kaalutletud käesoleva korralduse punktis 3.4. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet xx.12.2023 õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid xx kirjaga nr xx. Tuginedes KeÜS §-le 48¹ ja HMS §-le 50 korraldas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 02.01.2024 Haiba rahvamajas avaliku istungi. Avalikul istungil arutletud teemad ja tehtud kokkulepped on toodud korralduse punktis 3.4. Eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid esitati/ei esitatud. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS-lt Tariston xx kirjaga nr xx arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest, hiljemalt kuupäevaks xx. AS Tariston määratud tähtaja jooksul xxx. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis xx kirjaga nr xx „Kirikla maardla Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.).

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-519576 annab AS-le Tariston õiguse Kirikla kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse 15.06.2023 kirjaga nr DM-124698-9 Saue Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 16.08.2023. Saue Vallavolikogu nõustus 15.08.2023 otsusega nr 38 (registreeritud KOTKAS-s 17.08.2023 numbriga DM-124698-14) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega. AS Tariston on Saue Vallavolikogu esitatud kõigi tingimustega nõus (ettevõtte 28.09.2023 kiri on registreeritud KOTKAS-s 28.09.2023 numbriga DM-124698-18). MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 11,6 tuh m³), kuid taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks ning eemaldatud katend kasutatakse täies mahus ala korrastamisel või võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub Rapla maakonna vahetus läheduses ning lähimad killustikku tootvad karjäärid jäävad 5 – 15 km kaugusele. Keskkonnaloa taotluses on kirjeldatud, et arvestades Harju- ja Raplamaa planeeritud ehitusmahtusid, suureneb

maakondade ehitusmaavarade vajadus lähiaastail hüppeliselt ning vajaliku ehitus- ja täitematerjali mahu tagamiseks on oluline kasutusele võtta uusi ehitusmaavarade leiukohti. Väljatavate maavarade kasutamine karjääride vahetus läheduses asuvatel ehitusobjektidel aitab minimeerida materjali transpordist tulenevat negatiivset keskkonnamõju ning vähendada objektide ehitusmaksumusi. Saue Vallavolikogu 15.08.2023 otsuses nr 38 on kirjeldatud, et ettevõttele on saadetud 20.06.2023 täiendav päring, et saada selgitusi kruusakarjääri avamise vajalikkusest. Ettevõtte vastas 26.06.2023 kirjaga, milles põhjendas kruusakarjääri avamise vajalikkust järgmiselt: „Taotletav Kirikla kruusakarjäär asub soodsas asukohas, arvestades suuri taristuprojekte. Eesti on võtnud kohustuseks ehitada põhimaanteede nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla maanteede neljarealisteks (2+2) aastaks 2030. Taotletav Kirikla kruusakarjäär jääb ca 7 km kaugusele mööda veoteid järgmisest Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee võimalikust 2+2 või 2+1 ehitamise teelõigust. Samuti asub Kirikla kruusakarjäär ca 15 km kaugusel Rail Baltic raudteetrassist, mille põhitrass ja enamus maanteeviadukte on alles välja ehitamata. Näiteks on hetkel hankes „Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööd“ (sh Kohila liiklussõlm), mille põhiline ehitusaeg jääb aastasse 2024 kuni 2025. Hanke eeldatav vajaminev täitematerjalide maht on üle 1,1 milj m³. Võrdluseks tulevase Kirikla kruusakarjääri taotletav kaevandatav varu on 77,4 tuh m³. Kirikla kruusakarjäär oleks üks lähemaid karjääre Kohila liiklussõlmele.“ Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Kirikla kruusakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga.Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Saue Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa andmisega tingimuslikult ning taotleja ei ole otsust vaidlustanud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx kirjaga nr xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. AS Tariston ei ole seisuga xxx karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx kirjaga nr xx Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Kirikla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:

1. kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele;

2. kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena;

3. kaevandamisala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses;

4. kaevandamine peab toimuma järk-järgult, alustades ala lõunaosast;

5. kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses“;

6. kaevandamisala korrastada paralleelselt kaevandamistegevusega järk-järguliselt, et vähendada rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine);

7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

8. purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07;

9. sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel regulaarne teede puhastamine, vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandamisala;

10. metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07;

11. katendivallid rajada lähimate elamute suunale. Leevendusmeetmete esitamisel on arvestatud nii kohaliku omavalitsuse üksuse seatud tingimusi (meetmed nr 1-10) kui ka keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi (meede nr 11). 3.3.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Saue Vallavolikogu nõustus 15.08.2023 otsusega nr 38 Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa andmisega järgmistel tingimustel:

1. enne kaevandusloa väljastamist koostatakse perspektiivsel kaevandusalal keskkonnamõju eelhinnang, milles on kajastatud Saue valla üldplaneering ning sellest tulenevad piirangud;

2. kaevandusala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla- Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele;

3. kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue valle kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena;

4. sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel regulaarne teede puhastamine vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandusala;

5. purustus-sorteerimissõlm asub kaevandusala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandusala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07;

6. kaevandusala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses;

7. kaevandamine toimub järk-järgult alustades ala lõuna osast; 8. kaevandusala korrastada paralleelselt kaevandustegevusega järk-järguliselt, et vähendada

rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine); 9. metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade

üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07; 10. taotleda korrastustingimused Saue Vallavalitsuselt koheselt peale keskkonnaloa

väljastamist; 11. kaevandusala taastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile

(EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses”; 12. Saue Vallavolikogu ei nõustu peale taotletava kaevandusloa väljastamist nimetatud

asukohas keskkonnaluba pikendama. Keskkonnaamet edastas 18.08.2023 kirjaga nr DM-124698-15 AS-le Tariston tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse otsuse ning palus teatada, kas ettevõte nõustub selles esitatud tingimustega või soovib otsuse vaidlustada. AS Tariston teatas 28.09.2023 kirjaga, et nõustub kõigi esitatud tingimustega. 3.3.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimusi tuleb arvestada kui loa andmise nõusoleku aluseid. Kuivõrd ettevõte on nõus täitma kõiki Saue Vallavolikogu tingimusi ning eelhinnangu järeldusena esitatud keskkonnameetmed arvestavad neid samuti, lisatakse keskkonnaloale kõik keskkonnameetmed, mis on toodud käesoleva korralduse punktis 3.3.1. Keskkonnameetmetes on korrigeeritud Saue Vallavolikogu termineid „kaevandusala“, „kaevandusluba“ ja „taastamisprojekt“ ning nende asemel kasutatakse „kaevandamisala“, „kaevandamisluba“ ja „korrastamisprojekt“. Kohaliku omavalitsuse üksuse tingimusi nr 1, 10 ja 12 keskkonnaloa kõrvaltingimusteks ei lisata. Keskkonnamõju eelhinnangu andmise kohustus on Keskkonnaametil, mitte loa taotlejal ning eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kehtivatest õigusaktidest tulenevalt annab korrastamistingimused Keskkonnaamet, küsides selleks ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Seega ei saa lisada korrastamistingimuste küsimise nõuet keskkonnaloale, kuivõrd korrastamistingimuste andmise kord on reguleeritud seadusega. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise võimalused ja nõuded on sätestatud MaaPS- s ja KeÜS-s, mis tähendab, et loa omajal on õigus taotlus selleks siiski esitada. Tingimus nr 12 on loa taotlejale eelkõige informatiivne ega oma õiguslikku kaalu. KMH algatamata jätmise ja leevendusmeetmete seadmise osas kohaliku omavalitsuse üksus ettepanekuid esitas/ei esitanud (KeHJS § 11 lõike 2² alusel saadeti xx kirjaga nr xx Kirikla kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saue Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga xxx). 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus laekus menetlusosalistelt mitmeid küsimusi ja ettepanekuid taotluse kohta, samuti avaldati soovi viia läbi avalik istung asja arutamiseks. Ühes 26.07.2023 e-kirjaga esitatud pöördumises kirja saatja ja Kohatu küla elanike nimel sooviti saada vastuseid allpool toodud küsimustele, millele Keskkonnaamet vastas 24.08.2023 kirjaga nr DM-124698-16. Esmalt toodi välja, et Keskkonnaamet on 15.06.2023 taotlejale saadetud kirjas nr DM-124698-7 märkinud, et kaasnev keskkonnarisk või keskkonnahäiring on vähene või piisava avaliku huvi puudumisega. Pöördujatele jäi selline eeldus arusaamatuks ja neile esitatud materjalist ei selgunud, millel väide põhineb. Samuti leiti, et ei ole tõene, et puudub piisav avalik huvi, vastupidi - nii Kohatu kui ka Kirikla kogukonnal on kõrgendatud huvi, mistõttu paluti neid kaasata ja hoida kursis antud menetlusega ning edaspidiste menetlustega, mille raames soovitakse karjääri avamist Saue vallas Kohatu külas riigile kuuluval kinnistul Kernu metskond 15 (29701:006:0425). Keskkonnaamet selgitas, et viidatud väide käis keskkonnaloa taotluse teate maakondlikus või kohalikus ajalehes avalikustamise vajalikkuse kohta, kuna varasema praktika põhjal ei ole taotletava Kirikla kruusakarjääriga sarnase suurusega kruusakarjääride tööga kaasnevad keskkonnahäiringud sedavõrd mastaapsed, et tegevust liigitada olulise häiringuga tegevuste hulka. Keskkonnaameti hinnangul on taotletava karjääri asukoha kinnistuga piirnevate kinnistute ja lähiümbruses paiknevate majapidamiste omanike personaalse kirjaga teavitamine efektiivsem, kuna kõik puudutatud elanikud ei pruugi olla tellinud maakondlikku lehte ja kohaliku lehe ilmumise sagedus on tihti harv. Lisaks Keskkonnaameti saadetud teavituskirjadele avalikustati taotluse esitamisest teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ka Saue valla veebileheküljel. Teiseks kirjeldati, et Keskkonnaamet on 15.06.2023 kirjas nr DM-124698-7 öelnud, et olemas on eelhinnang ja paluti see edastada tutvumiseks. Lisaks märgiti, et tundub menetluslikult kummaline, et võetakse arvesse loa taotleja seisukohta, kuna loa taotleja huvi ei ole tavapäraselt läbi viia täiemahulist keskkonnamõjude hindamist (KMH). Keskkonnaamet selgitas, et käesolevaks hetkeks ei olnud veel koostatud kavandatava tegevuse kohta eelhinnangut ega KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõud, kuivõrd eelhinnangu koostamisel võetakse arvesse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ja võimalikke esitatud tingimusi. Ei ole harvad juhud, kus taotleja peab nendest lähtuvalt ka taotlust korrigeerima (nt vähendama mäeeraldise pindala ja muutma piire). Sellest lähtuvalt võib muutuda ka eelhinnangus kirjeldatav keskkond, tegevuse mahud/iseloom ja leevendusmeetmete määramise vajadus. Lisaks, kuna eelhinnangus esitatavad keskkonnameetmed kantakse ka keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (sõnastust võidakse loa andmise korralduses vajadusel täpsustada) ja need võivad olla loa omajale piiravad, lähtub Keskkonnaamet HMS § 40 lõikest 2, mille kohaselt tuleb enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, anda talle võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kolmandaks toodi välja, et AS-i Tariston esitatud taotlusmaterjalides on esitatud väide, et

„Kirikla kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiresse ega lähiümbrusesse ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku- või looduskaitseala. Samuti ei jää taotletava mäeeraldise ümbrusesse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.“ Viidati Saue valla uuele üldplaneeringule, mille järgi on kõnealuses piirkonnas tegemist rohealaga, mistõttu toonitati Saue valla poolt Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-114643 raames antud seisukohta. Samuti leiti, et väide, et taotletava mäeeraldise lähiümbrusesse ei jää ühtegi looduskaitseala, ei ole õige. Kohatu küla piirneb ning ka osaliselt ulatub Lümandu maastikukaitsealale. Keskkonnaamet selgitas, et keskkonnaloa taotlused ja nende menetlused on erinevad ning ühes menetluses antud arvamusi või seisukohti ei kanta edasi teise menetlusse. Kirikla lubjakivikarjääri taotluse menetlus nr M- 114643 on lõpetatud ning uue taotluse (Kirikla kruusakarjääri) esitamisega algas uus haldusmenetlus. AS Tariston taotleb võrreldes eelnevaga keskkonnaluba vaid palju väiksema mahuga kruusavarude kaevandamiseks ning loa kehtivusajaks soovitakse 7 aastat. Saue Vallavolikogu on 15.08.2023 otsusega nr 38 nõustunud tingimuslikult keskkonnaloa andmisega ja üheks tingimuseks muu hulgas on, et antava keskkonnaloa kehtivusaega ei olda tulevikus nõus pikendama. Kohalik omavalitsus ei ole keskkonnaloa andmisel näinud vastuolu kehtivate planeeringutega. On õige, et mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku- või looduskaitseala ega kaitse all olevate liikide leiukohti või elupaiku. Analoogsete suurustega karjääride puhul on nende mõjuraadiuseks hinnatud ca 250-300 m mäeeraldise teenindusmaast. Lümandu maastikukaitseala jääb kavandatavast karjäärist enam kui 2 km kaugusele. Lähiümbruses ja mõjupiirkonnas paiknevad liigid selgitatakse välja kavandatava tegevuse eelhinnangu koostamise käigus. Neljandaks viidati, et Keskkonnaamet on Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumise korralduses leidnud, et varustuskindlus on tagatud ning taotlus on riigi huviga vastuolus. Juhul kui on midagi muutunud, paluti esitada varustuskindluse arvutus. Keskkonnaamet selgitas, et Kirikla lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses hinnati riigi huvi lähtuvalt varustuskindluse tagatusest ehituslubjakivi osas. Ehituskruusa kui kaasneva maavara varustuskindlust toona eraldi ei käsitletud. Tulenevalt õigusaktide regulatsioonide muudatusest hindab nüüd vajadusel varustuskindlust Kliimaministeerium. Ehitusmaavarade kaevandamisloa andmise taotluste menetlustes teostatakse varustuskindluse hindamine juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole loa andmisega nõustunud. Praegusel juhul sellist olukorda ei ole.

Viimasena rõhutati, et ollakse endiselt valmis oma elukeskkonna ja õiguste kaitseks kaaluma õiguslikke vahendeid juhul, kui ei viida läbi täiemahulist keskkonnamõjude hindamist, eiratakse Saue valla üldplaneeringus toodud roheala terviklikkust ja mille tulemusena toimub Kirikla karjäärile kaevandamiseks loa väljastamine. Keskkonnaamet märkis, et pöördumise esitajatel on õigus oma huvide eest seismiseks kasutada õiguslikke vahendeid oma äranägemise järgi. Keskkonnaamet lähtub oma otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest ning et KeHJS mõistes ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga

tegevusega, mille korral on KMH läbiviimine kohustuslik. KMH vajalikkuse üle otsustatakse lähtuvalt eelhinnangust. Taotluse avalikustamise käigus teatas Transpordiamet, et nõustub loa taotlusega järgmistel tingimustel:

1. oleva ristmiku, riigitee 11220 Kernu-Kohila km 2,525, gabariidid ei vasta maavara väljaveoks vajalikele nõuetele, seega tuleb väljaveoks kasutatav ristumiskoht rekonstrueerida ning selleks kõigepealt taotleda Transpordiametilt EhS § 99 lõike 3 alusel nõuded projekti koostamiseks;

2. samuti tuleb ette näha kasutatava kohaliku Kirikla-Kohatu tee viimine tolmuvaba katte alla vähemalt riigitee kaitsevööndi (30 m) ulatuses, sest vastavalt liiklusseaduse § 7² lõikele 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada.

Keskkonnaamet kaalus Transpordiameti soovitud tingimusi. Transpordiamet on menetlusse kaasatud kui piirinaaber ehk kolmas osapool, kelle ettepanekuid tuleb kaaluda ja nendega arvestamist või mittearvestamist põhjendada. Taotletava karjääri mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu ühegi tee kaitsevööndiga, mistõttu Transpordiameti nõue käsitleb maakasutust väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Keskkonnaloa kõrvaltingimused peavad käsitlema otseselt kaevandamistegevusega seotud leevendus- ja/või ennetusmeetmeid ning need ei saa reguleerida tegevusi, mis ei toimu mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires. Tee kasutamise tingimused saab määrata tee omanik. Keskkonnaamet ei ole vastu, kui keskkonnaloa omanik ja tee omanik lepivad omavahel kokku tee kasutamise tingimused. Eeltoodu alusel ei kanta Transpordiameti nõudeid keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Keskkonnaloa nr KL-519576 andmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Martin Nurme 56933839 [email protected]

EELNÕU 19.12.2023

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-519576

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi AS Tariston

Registrikood / Isikukood 10887843

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kirikla kruusakarjäär

Aadress Kernu metskond 15, Kohatu küla, Saue vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 29701:006:0425

Territoriaalkood EHAK 3266

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kernu metskond 15 (29701:006:0425).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 983

Maardla nimetus Kirikla

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Kirikla kruusakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 2.95

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 5.88

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 11.60

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 3.50

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 13

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 79 tuh m³ 31.03.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2024 2031 tuh m³ 77.40 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harju maakonna Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2020)

Geoloogiafondi number 9399

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/20/2583

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2020

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Kruus, ehituskruus 2024 2031 0725 Saue vald

Kõrvaltingimused

1. Kaevandamisala teenindav väljaveotee planeerida Kirikla kruusakarjääri lõuna osast Kirikla Kohatu teele (nr 2970220) suunaga 11220 Kernu-Kohila teele. 2. Kaevandaja on kohustatud säilitama heakorra Saue vallale kuuluva Kirikla-Kohatu tee (nr 2970220) osal, mida kasutatakse karjäärist väljaveo teena. 3. Kaevandamisala nõlvad kujundada lauged, et mitte takistada loomade loomulikku liikumist looduses. 4. Kaevandamine peab toimuma järk-järgult, alustades ala lõunaosast. 5. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus vastavalt EVS standardile (EVS 939-1:2020) „Puittaimed haljastuses“. 6. Kaevandamisala korrastada paralleelselt kaevandamistegevusega järk-järguliselt, et vähendada rohekoridorile levivaid häiringuid (tolm, müra ja loomade liikumisteede hävimine). 7. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse

esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. 8. Purustus-sorteerimissõlm asub kaevandamisala kõige madalamas punktis, maksimaalselt kaevandamisala lõuna osas ega tohi töötada lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-

15.07. 9. Sademetevaesel ajal kasutada niisutamist tolmu leviku tõkestamiseks tolmu tekkekohtades ja selle tootmismaalt väljalevikukohtades (sh piirdealadel ning purustussõlmes) ning väljaveoteede piirdealadel

regulaarne teede puhastamine, vältimaks tolmu levikut väljaspool kaevandamisala. 10. Metsaraie mäeeraldisel ning selle teenindusmaal ei ole lubatud lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal vahemikus 15.04-15.07. 11. Katendivallid rajada lähimate elamute suunale.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/3