Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 21.12.2023 nr 7-6/253-1

Meie 04.01.2024 nr 7.2-2/24/9711-8

Kuru küla Järveäärse kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneeringule

(katastritunnus 13001:001:0999, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused

viie suvila rajamiseks. Planeering on kooskõlas meie seisukohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Planeeringuga on ette nähtud riigitee olemasoleva

ristumiskoha remont. Kui ristumiskoha parameetreid või katendit on siiski tarvis tulevikus

muuta, tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti

koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. SK100_kuru_jarveaarse_seletuskiri

2. JN100_kuru_jarveaarse_dp_pohijoonis

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Kuru küla Järveäärse kinnistu

detailplaneering

Töö nr 003-23

Versioon 12.12.2023

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Alutaguse Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja ja tellija

OSAÜHING FAIRTOP, KANSENT Osaühing

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5

1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5

2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 5

2.1 Planeeringuala kirjeldus .................................................................................................................................. 5

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .............................................................................. 10

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja

valiku kaalutlused ning põhjendused ................................................................................................................ 12

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 15

3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek.......................................................................................................... 15

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 16

3.3 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 16

3.4 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 17

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 18

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 19

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 19

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 20

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 20

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 22

3.8.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 22

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 23

3.8.5 Maaparandus ............................................................................................................................................. 23

3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 24

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................. 25

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 25

3.11.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................................ 25

3.11.2 Jäätmed .................................................................................................................................................... 26

3.11.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 26

3.11.4 Radoon ...................................................................................................................................................... 26

3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 27

3.11.6 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 27

3.12 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 28

3.13 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 29

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 29

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 30

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 31

JOONISED ............................................................................................................................................................. 33

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on aluseks Alutaguse Vallavolikogu 29.06.2023 otsus nr 122

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmine ning Alutaguse Vallavalitsuse poolt

20.07.2023 (täiendatud 31.08.2023) koostatud lähteseisukohad.

Planeeringualaks on Järveäärse kinnistu (kt 13001:001:0999) ja sellega piirnev Aleksi

kinnistu (kt 13001:001:0127) osa. Planeeringuala pindala on kokku ca 1,14 ha.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on suvilate ehitamine.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel

juhul ning asjakohases sisus kasutatud:

⚫ Alutaguse valla üldplaneeringut (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020

otusega nr 285);

⚫ Alutaguse vallas Kuru külas Järveäärse maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (Lemma OÜ, versioon

25.06.2023);

⚫ Eskiisprojekti Peipsi põhjaranniku vee ja kanali projekteerimine

(Keskkonnaprojekt OÜ, töö nr 3198);

⚫ Ida-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278);

⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale

detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud TELG MK OÜ poolt juulis-augustis 2023

koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 33T1187). Geodeetilise alusplaani

koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava on 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise

taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses

sõlmitavad lepingud.

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala kirjeldus

Planeeringualaks oleva Järveäärse maaüksuse (kt 13001:001:0999) pindala on

10 011 m², olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Planeeringualasse juurdepääsu lahendamiseks haaratud Aleksi maaüksus

(kt 13001:001:0127, kogupindala 20,49 ha, planeeringualas 1 424 m²) on samuti

maatulundusmaa.

6 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Planeeringuala on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on kogu Järveäärse

maaüksus katastrisse kantud haritava maana.

Maa-ameti mullastiku kaardi järgi on alal mullatüübiks peamiselt LkIII (tugevalt

leetunud muld), mille perspektiivseks boniteediks on arvestatud 30. Ida-Virumaa

keskmine mulla boniteet on 40 hindepunkti. Maakonnaplaneeringuga loetakse

väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem

Ida-Virumaa keskmisest – 38 punktist. Seetõttu ei ole planeeringualal tegemist

väärtusliku põllumaaga.

Varem kuulus Järveäärse maaüksus koos Puhkepõllu maaüksusega

(kt 13001:001:1000) ühe põllumassiivi (nr 6885440814) koosseisu, kuid on nüüd sealt

välja arvatud (vt skeem 1).

Skeem 1. Järveäärse maaüksuse paiknemine põllumasiivide suhtes. Alus: Maa-ameti PRIA kaart.

Küll jääb Järveäärse maaüksus 1979. aastal rajatud Kuru maaparandussüsteemi

(kood 1106110010010, drenaažkuivendus) koosseisu (vt skeem 2).

Skeem 2. Järveäärse maaüksuse paiknemine maaparandussüsteemide suhtes. Alus: Maa-amet.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 7

Planeeringuala on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus on ligikaudu 35,00 m.

Juurdepääs planeeringualale toimub kõrvalmaanteelt nr 13111 Kauksi -Vasknarva läbi eraomandis oleva Aleksi maaüksuse (13001:001:0127). Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale, sh ka naabermaaüksustele, on Aleksi maaüksusel seatud teeservituut (vt joonis nr 1). Aleksi maaüksuse osa laius (riba Järveäärse ja naabermaaüksuste vahelisel alal), mis jääb planeeringualasse, on 6 m ning piisav juurdepääsutee kavandamiseks.

Põhjavesi piirkonnas on keskmiselt kaitstud 1 . Põhjavee voolusuund on põhjast lõunasse (Peipsi järve suunas).

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku.

Tehnovõrkude ühendustest on olemas elektriga liitumine (peakaitse 3x20A).

Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt nähtav joonisel nr 2.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Kuru küla lõunaosas (vt skeem 3). Peipsi järv jääb planeeringualast ca 470 m kaugusele lõunasse. Seega Järveäärse maaüksusele ei ulatu avalikust veekogust tulenevad kitsendused, kaasa arvatud looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohane ranna piiranguvöönd 200 m. Peipsi järv (VEE2075600) ei ole looduskaitse all, kuid on elupaigaks II kaitsekategooria kaitsealuse liigi tõugja (KLO9102512) ja III kaitsekategooria kalaliikidele: hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ning vingerjas (Misgurnus fossiilis).

Skeem 3. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Sinisega on markeeritud Kuru küla, asukohamärk

suunab Järveäärse maaüksusele.

1 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus

8 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Kuru küla kompaktse asustusega alad (tuginetud valla üldplaneeringule, vt ka ptk 2.3) jäävad planeeringualast nii kirde- kui lõunasuunda. Kompaktse asustusega aladest väljapoole jääb täiendavalt mitmeid elamukohti, sh planeeringualast vahetult lõuna- ja läänesuunda (vt skeem 4 ja joonis nr 1).

Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase joonega.

Planeeringuala piirneb läänest Stani (kt 22401:004:0609, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2 044 m²), Viktoria (kt 22401:004:0786, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1 193 m² m²), Tähe (kt 22401:004:0785, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1 368 m²), Alberti (kt 22401:004:0780, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1 503 m²) , Kiige (kt 22401:004:0275, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4 196 m²), Põlluääre (kt 22401:004:0063, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 19 011 m²) ja Kati (kt 22401:004:0290, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1 209 m²) maaüksustega.

Eelnimetatud maaüksustest on planeeringu koostamise alal hoonestamata ainult Alberti ja Tähe. Ajalooline hoonestus jääb praegustele Kati ja Põlluääre maaüksustele, mis eeldatavalt on varasemalt olnud üks maaüksus (talukoht).

Idast piirneb ala maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusega Jenni ja põhjast maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusega Puhkepõllu. Lõunasse jääb hoonestatud maaüksus Metsaveere (kt 22401:001:0655, katastriüksuse sihtotstrave maatulundusmaa 100%, pindala 4 270 m²). Teisele poole Metsaveere maaüksust jääb riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva, mille avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m ei ulatu Järveäärse maaüksusele.

Lähialal on nõuetekohase projekti alusel rajatud või rekonstrueeritud puurkaevud (hooldusala raadiusega 10 m) Metsaveere (kood PRK0060648) ja Kiige (kood PRK0067582) maaüksustel. Naabermaaüksustel reovee immutamist ei toimu, kasutusel on reovee kogumismahutid.

Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ei ole naabruses kinnismälestisi ja alale ei ulatu kinnismälestiste kaitsevööndid. Piirkonnas on üks pärandkultuuri objekt (Kuru kool, reg nr 224:KOO:005).

Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) lahustükk (Alutaguse RP, Valgesoo sihtkaitsevöönd) jääb Järveäärse maaüksusest ca 4 km kaugusele kirdesse. Tegemist on ühtlasi lähimate Natura 2000 aladega, milleks on Agusalu linnuala

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 9

(RAH0000076) ja Agusalu loodusala (RAH0000624). Ca 1,7 km kirde suuns asub ka 01.02-30.06 liikumispiiranguga ala (püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd), mis jääb tulevikus sinna laieneva Alutaguse rahvuspargi alla.

Lähim bussipeatus (Kuru) jääb planeeringualast ligikaudu 650 m kaugusele idasuunda (ca 10-15 min jalutustee kaugusele) Kauksi-Vasknarva kõrvalmaantee äärde, mis võimaldab planeeringualale pääsemiseks kasutada ka ühistransporti.

Planeeringuala jääb r iigipiiri seaduse § 61 alusel kehtestatud piirivööndisse, mis on mõeldud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. Piirivöönd on välispiiri maismaapiiril kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda - või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole.

Arhitektuurselt on Kuru küla näol tegemist üsna eriilmelise piirkonnaga. Tõenäolselt on selle põhjuseks erinevatel ajaperioodidel ehitatud hooned, sh vanade hoonete ümberehitused võrdlemise vabade reeglite ja tegevuse alusel. Kuru külasse jääb palju vanu talukohti ja ulatuslikke suvilapiirkondi (nt Kuru vkt lõunasuunal ning Oja vkt, Nõmme vkt, Peipsi vkt, Kanarbiku vkt kirdesuunal).

Hoonestuse puhul on iseloomulikuks kaldkatused (peamiselt viilkatused, kalde nurk erinev) ja välisviimistluses laudise ning silikaattellise kasutamine. Hoonete (elamute) ehitisealune pind ei ole üldjuhul suurem kui 200 m², piirkonnale on omane abihoonete rohkus. Elamud on valdavalt ühekorruselised, millele võib lisanduda teine korrus katusealuse korrusena. Suvilapiirkondade hooned on oma mahult pigem väikesed, ehitisealune pind varieerub, kuid jääb üldjuhul alla 100 m² (keskmine on u 80 m²), korruselisus on kuni kaks; suvilapiirkondade maaüksustel on suvilahoonetele lisaks ehitatud ka väikehooneid ja rajatisi.

Kuru külas on koostatud ja koostamisel mitmeid detailplaneeringuid elamute ehitamiseks, mis näitab, et tegemist on hinnatud elamu-/suvilapiirkonnaga. Elamuarenduse peamiseks probleemkohaks on ühisvee ja -kanalisatsiooni- süsteemide puudlik areng.

Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2020 määrusega nr 122 vastu võetud „Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032“. Alutaguse vallas Peipsi järve ääres Kuru külas (nagu ka naaberkülades) ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) puudub. Kuna ülemise põhjaveekihi tase on kõrge, siis vanema asustuse juures kasutatakse palju salvkaevusid. Hulganisti on asutuste ja eraisikute omandisse kuuluvaid puurkaevusid. Puurkaevude sügavus on enamasti 20–60 m ja nende vett tuleb puhastada, üle piirnormi on enamasti raua ja mangaani sisaldus. Mõne puurkaevu vees on suhteliselt kõrge ka väävelvesiniku sisaldus. Kuna ühiskanalisatsiooni ei ole, esineb ülemises põhjaveekihis mikrobioloogiliste näitajate mittevastavust piirnormidele. Seepärast on alustatud Alutaguse vallas Kauksi, Kuru ja Uusküla ning osaliselt Katase külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisega. Riigihanke korras on tellitud eel - ja põhiprojekti koostamine OÜ-lt Keskkonnaprojekt. Esialgsetel andmetel saab planeeringualale lähim ÜVK ühendus olema riigimaantee 13111 Kauksi -Vasknarva ja Kauksi-Kuru tee ristmikul (ligikaudu 350 m kaugusel). Võimalikud ehitusetapid on teadmata, sh kas ja millal võiks ÜVK ühendus jõuda planeeringualale (üldplaneeringu kohaselt ei ole hooajalise kasutusega elamu maa-aladel plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks). Kuna ÜVK ühendus jääb planeeringualast kaugele ja lisaks on vajalik torustiku projekteerimine ja ehitus planeeringuala piiresse jääval teel Aleksi maaüksusel (ligikaudu 250 m pikkuselt), on viie suvila ehitamiseks taristu projekteerimine ja ehitamine erakapitalil majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu tuleb detailplaneeringu lahenduses arvestada esialgu lokaalse veevõtukoha ja reovee kogumismahutitega. ÜVK laiendamise korral planeeringuala piirkonda on tulevastel krundiomanikel võimalik sellega liituda.

Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 1.

10 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline

planeerimisdokument on Alutaguse valla üldplaneering (2020).

Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud

08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) on kehtestatud Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks

üldplaneeringute koostamisel ja Alutaguse vallas on uus üldplaneering

kehtestatud, lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse

hindamisel ainult valla üldplaneeringust.

Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 5) asub planeeringuala

väljaspool kompaktse asustusega ala maatulunduse maa-alal.

Skeem 5. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on

markeeritud punase joonega.

Hajaasustusega alal on üldplaneeringu järgi minimaalne elamumaa krundi suurus

1 ha. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk moodustada alla 1 ha

suuruseid suvilakrunte ei ole seega üldplaneeringuga kooskõlas, kuna vastavalt

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktidele 1 ja 2 loetakse üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist ja üldplaneeringuga

määratud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu muutmiseks.

Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1.

Planeeringuala ei jää väärtuslikule maastikule, kuid jääb rohelise võrgustiku

tugialale.

Kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringuala ulatuses muuta

üldplaneeringut maakasutuse ja moodustatava krundi suuruse osas (rajada

hooajalise kasutusega elamu maa-ala) ja planeeringuala asub rohevõrgustiku

tugialal, on allpool välja toodud asjakohased tingimused hooajalise kasutusega

elamu maa-ala ja rohevõrgustikku ehitamise kohta.

Üldplaneeringu kohaselt on hooajalise kasutusega elamu maa-ala suvila ja

aiamaja juhtotstarbega hoonete ning nendevahelise välisruumi ja muu hooajalise

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 11

kasutusega elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Hooajalise

kasutuse all mõeldakse suvist hooaega.

Hooajalise kasutusega elamu maa-alal ei garanteeri omavalitsus aastaringseid

sotsiaalseid teenuseid (sh teede talihooldust, koolibussi teenust) ning ei ole

plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks.

Hooajalise kasutusega elamu maa-aladel kehtivad kompaktse asustusega alal

üksiku eluasemekoha rajamise maakasutus- ja ehitustingimused:

⚫ Katastriüksuse moodustamisel on lubatud väikseim suurus alevikes 1 500 m² ja

külades 2 000 m²;

⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind on 20% katastriüksuse pindalast;

⚫ Suurim lubatud harjakõrgus on kuni 7,5 m. Lubatud on maapinna täitmine kuni

1 m, mille korral on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,5 m;

⚫ Uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat

väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju,

viimistlusmaterjale;

⚫ Piirdeaia lubatud kõrgus on 1,2 m ja üldjuhul peab see olema poolläbipaistev.

Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga.

Erandina on lubatud piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m, kui piirkonnas on varasemalt

selliseid rajatud. Üldjuhul on lubatud ka kuni 2 m kõrguste hekkide rajamine.

Igasuguse piirdeaia püstitamisel on vaja esitada ehitusteatis;

⚫ Esitada tuleb ehitusteatis 5-20 m² hoone ehitamisel.

Lisaks tuleb arvestada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustega.

Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning

taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise

mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja

stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse

edendamine. Alutaguse valla rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest

(planeeringuala jääb tugialale).

Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk

jääks toimima. Sellest tulenevalt:

⚫ võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga

arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid

tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

⚫ tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja

majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu;

⚫ tuleb võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus kui

üldplaneering ei ole teisiti ette näinud. Need on loodusliku või poolloodusliku

maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga ning kus maakasutuse muutus

mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist;

⚫ tuleb tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad

joonehitisi, tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele;

⚫ Arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid.

Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist;

⚫ Detailplaneeringu koostamisel peab kaasnema maakasutust tasakaalustav

maastikukaitselisi abinõusid kavandav ruumiline planeerimine.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud üldplaneeringus elamu maa-aladele

seatud tingimuste ja nõuetaga. Analüüsitud on rohevõrgustiku tugialale ehitamist

(vt ptk 2.4).

12 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Üldplaneeringu järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama

kõrghaljastus. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi

pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10%

ulatuses. Planeeringulahendus näeb ette seni puuduva kõrghaljastuse istutamise.

Uushaljastuses tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke liike (mänd, haab, kask,

kuusk).

Alutaguse valla üldplaneering sätestab nõuded ka veemajandusele ja

reoveekäitlusele. Üldplaneeringu kohaselt ei ole hajaasustusaladel

ühiskanalisatsiooni rajamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud ning

hooajalise kasutusega elamu maa-aladel ei ole plaanitud teha investeeringuid

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks.

Eelkirjeldatud aladel tuleb reovesi juhtida kinnistesse kogumismahutitesse või

rakendada omapuhastit ja heitvesi pinnasesse immutada aladel, kus looduslikud

tingimused ja asustus seda võimaldavad. Joogivee osas toimub väljaspool

alevikke veevarustus valdavalt salvkaevude baasil või eraomandis olevatest

puurkaevudest. Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee

käitleja. Põhjavee reostusohu vältimiseks on soovitatav kasutada veevarustuse

tagamisel mitme kinnistu peale ühist puurkaevu, sest iga üksikmajapidamise jaoks

eraldi rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu kui

suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Puurkaevu rajamisel ja kasutamisel

tuleb tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb uute puurkaevude puh ul

kavandada nõuetekohane sanitaarkaitseala või hooldusala ning olemasolevate

kaevude puhul tagada sanitaarkaitsealade nõuetekohasus

Sademevee ärajuhtimisel ei tohi planeerimis- ja ehitustegevusega halvendada

naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkiva liigvee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud). Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse

piires või juhtida veekogusse halvendamata sealjuures naaberkinnistu

olemasolevat olukorda.

Soojavarustus planeeritavate üksikelamute piirkonnas tuleb üldjuhul lahendada

individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne).

Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette üks ühine puurkaev, reovesi tuleb

kokku koguda kinnises mahutis (igal krundil eraldi) , reovee immutamine on

keelatud. Perspektiivse ÜVK lahenduse korral on planeeritud kruntidel võimalik

sellega liituda. Kuna kavandatakse suvilaid, siis soojavarustus ei ole primaarne,

kuid selle soovil tuleb ette näha võimalikult keskkonnasäästlikud lokaalsed

lahendused.

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja valiku

kaalutlused ning põhjendused

Ruumilise arengu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine sisus, et kavandatav

maakasutus ja ehitustingimused oleksid loodusega tasakaalus (inimtegevuse mõju

keskkonnale ei oleks ülemäärane ega tooks kaasa negatiivseid mõjusid) ja

üldplaneeringu lahendus (mõjualas) oleks jätkuvalt ellu viidav.

Lahenduse koostamisel on tuginetud peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olemasoleva

olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja arvestatud üldplaneeringus esitatud

nõudeid hooajalise kasutusega elamute kavandamisele (esitatud peatükis 2.3).

Käesolevas peatükis allpool on analüüsitud mõjusid rohevõrgustikule.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 13

Planeeringu koostamise eesmärgiks on suvilate ehitamine. Taotletud tegevus ei ole

üldplaneeringuga kooskõlas kasutusotstarbe ja moodustatavate kruntide suuruse

osas, kuid järgib põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate

elamualade lähedusse (kompaktse asustuse teke koosmõjus olemasoleva

asustusstruktuuriga). Lahenduse koostamisel järgitakse üldplaneeringus hooajalise

kasutusega elamu maa-aladele seatud maakasutus- ja ehitustingimusi.

Juurdepääs on võimalik lahendada varasema teedevõrgu plaani alusel, st seatud

on juba teeservituut planeeringualale ja naabermaaüksustele juurdepääsuks,

misläbi kasutatakse ära varasemalt välja kujunenud liikumisteid.

Maakastus- ja ehitustingimuste määramisel on samaaegselt lähtutud

majanduslikest aspektidest ja maa-ala võimalkult vähe koormavast lahendusest:

täisehitus on kavandatud kõigest u 7-10% (üks põhi- ja kuni kaks abihoonet, sh ühe

hoone (peahoone) suurim lubatud ehitisealune pind on ette nähtud kuni 60 m²).

Eeltoodud parameetrid on piisavad hooajaliseks elamiseks võimaldades sealjuures

veevõtukohana käsitleda lähimat veevõtukohta (ei pea planeeringualale rajama

uut tehnorajatist). Madal täisehitus võimaldab jätta suurema pinna haljastusele,

mis aitab leevendada kliimamuutuseid, sh sellega kohaneda, ja tagada stabiilse

keskkonnaseisundi, sh tagada ökoloogiline tasakaal. Taristu kavandamisel on

samuti ette nähtud optimaalne lahendus, st üks puurkaev kõikidele suvi lakruntidele

ühiselt, mis minimeerib ohtu põhjavee kvaliteedile. Reovesi on ette nähtud kokku

koguda kinnistesse kogumismahutitesse et mitte seada ohtu olemasolevate ja

planeeritud veevõtukohtadest saadava vee kvaliteeti. Juurdepääsutee on ette

nähtud tugevdada operatiivsõidukitele läbivaks, kuid pinnakate peab olema

looduslik (nt kruusakate).

Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud

hoonestus- ja ehituslaadi arvestavalt ning üldplaneeringus elamule määratud

tingimusi täites (krundi suurus vähemalt 2 000 m², abihoonete võimaldamine;

hoonete kõrgus kuni 6,5 m, katusetüübina viilkatus; välisviimistluses lubatud

naturaalsed ja looduslikud (loodusega hästi harmoneeruvad) toonid).

Haljastus- ja kujundusnõuete määramisel on lähtutud, et hoonestamise tulemusel

püsiks (eeldavalt tõuseks) ökoloogiline tasakaal: haljaspind (roheala) peab olema

vähemalt 70%, kõrghaljastuse osakaal sellest vähemalt 50%; uusistutused tuleb

teha piirkonnas leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikidega. Haljastuse

lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvana, sh

kavandada alasid, mida ei tule niita.

Üldplaneeringus määratu kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku tugialale.

Üldplaneeringus on sätestatud, et rohevõrgustiku funktsioneeriva terviku toimimine

toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema

loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad

koridorid. Vaatamata eeltoodule, on Alutaguse valla üldplaneeringus võrreldes

maakonnaplaneeringuga (2016) suurendatud Kuru külas rohevõrgustiku ala ka

intensiivsetel põllumajanduse aladel ja ka planeeringuala lähipiirkonnas

elamumaadel ning teistel hoonestatud maa-aladel.

Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul toob üldplaneering kõige

olulisema põhimõttena esile, et tegevuse tulemusel peab rohevõrk jääma

toimima. Majandustegevus ei ole üldplaneeringu kohaselt keelatud, kui

arvestatakse rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades

tagatakse väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse

säästlikkuse printsiipi looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus,

leevendatakse kliimamuutusi ning edendatakse rohemajandust, sh

14 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud vältida tugialade

kompaktsuse vähenemist ja killustamist.

Planeeringuala puhul on olemasolevalt tegemist endise põllumaaga, mis ei kuulu

enam tervikliku põllumassiivi koosseisu ja mille mulla boniteet on Ida-Virumaa

keskmisest madalam, st tegemist ei ole hoonestamisega väärtuslikul

põllumajandusmaal. Alal puudub täielikult kõrghaljastus, sh ka põõsad vm

puittaimed.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi2 kohaselt on põllumajanduslikud ökosüsteemid

vahetult toidu ja sööda tootmisele suunatud maakasutusega alad, mis mängivad

rohevõrgustiku kontekstis võrreldes looduslikumate ökosüsteemidega (nt

märgalad, metsad jm) vähem olulist rolli. Põllumajanduslikud ökosüsteemid

pakuvad enamasti mitmeid varustusteenuseid, mille pakkumine on seotud

vähemal või rohkemal määral intensiivse maakasutusega, mis aga ei toeta ei

elurikkust, puhkefunktsiooni ega mõnd muud olulist rohevõrgustiku eesmärki.

Põllumajanduslikus kasutuses alad võivad tihtipeale olla pigem rohevõrgustiku

eesmärkidega vastuolus. Samas ei ole põllumajanduslike maade rohevõrgustikku

kuulumine ka välistatud – on olukordi, kus need võivad toetada külgnevate avatud

looduslike koosluste sidusust või koos teiste ökosüsteemidega moodustada

mosaiikse maastiku, mis funktsioneerib rohevõrgustiku koridorina.

Planeeringuala piirneb põhjast ja idast põllumajandusmaadega, lõunast ja läänest

juba hoonestatud või lähitulevikus hoonestatavate maadega (katastrisse kantud

elamumaad), mistõttu on võimalik koos lõuna- ja läänepoole jäävate

naaberalaga moodustada terviklik asustus (kooskõlas üldplaneeringus toodud

põhimõttega).

Naaberhoonestusega koos, mis mh jääb üldplaneeringu kohaselt samuti

rohevõrgustiku alale, tekkiva asustuse pindala on ca 3,2 ha, sh suureneb asustus

olemasoleva olukorraga võrreldes ca 1 ha võrra. Arvestades üldplaneeringus

määratud rohevõrgustiku kogupindala (valla territooriumist enamik, sh valdav

enamus Kuru küla pindalast), ei vähene ca 1 ha maa hoonestamise ja ca 3,2 ha

tervikliku asumi tekke tulemusel rohevõrgustiku kompaktsus. Samuti ei toimu

sedavõrd väikesemahulise hoonestuspiirkonna tõttu rohevõrgustiku killustumist.

Eelnevale lisaks ei ole planeeritud lahenduse tulemusel eeldada ohtu

rohevõrgustiku toimimisele, kuna olemasolevalt on tegemist endise

põllumajandusmaaga, mille ökoloogiline väärtus on võrreldes looduslikumate

ökosüsteemidega pigem väike (ei toeta elurikkust ja puudub puhkeväärtus).

Samas loob planeeringulahendus eeldused puhkemajanduse edendamiseks

(kavandatakse suvilaid, mille kasutuseesmärk on puhkamine) ja bioloogilise

mitmekesisuse tõstmiseks (lahendus näeb ette kõrg- ja mitmekesise haljastuse

rajamise, kasutada tuleb piirkonnale omaseid puu- ja põõsaliike). Planeeritud

lahendus on madala kasutusintensiivsusega (täisehitus on väike), samas

kohustusega tagada valdav enamus krundist (vähemalt 70%) rohealana. Selle

tulemusel on võimalik tagada stabiilne keskkonnaseisund, tõsta elurikkust ja tulla

toime kliimamuutustega (kõrghaljastus pakub varju, puittaimestikuga haljastamine

võimaldab uusi elupaiku lindudele, putukatele jt, tagatud on hea õhukvaliteet ja

piisav ala sademevee hajutamiseks).

2 https://www.planeerijad.ee/wp-content/uploads/2021/03/Rohev6rgustiku-planeerimisjuhend.pdf,

lk 8

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 15

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väljaspool

kompaktse asustusega ala maatulunduse maa-alal, st planeeringuala jääb

hajaasustusega alale, kus üldplaneeringu kohaselt on minimaalne elamumaa

krundi suurus 1 ha. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktidele 1 ja 2

loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku

muutmist ja üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuruse vähendamist

üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut3.

Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas üldplaneeringus toodud üldise

põhimõttega, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued

kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja

olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Sellest tulenevalt peaksid uued

elamualad jääma olemasolevate elamualade lähedusse, arvestades juba

väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel laiendatakse asustusega ala

olemasoleva struktuuri jätkuna. Uushoonestus kavandatakse hooajalise

kasutusena ja väikeses mahus (täisehitus krundi kohta ca 7-10%). Kuna hooajalise

kasutusega elamu maa-aladel tuleb üldplaneeringu kohaselt järgida kompaktse

asustusega alal üksiku eluasemekoha rajamise maakasutus- ja ehitustingimusi, on

ehitusõiguse ja krundistruktuuri loomisel järgitud üldplaneeringus ette nähtut , sh on

planeeritud kruntide suurus vähemalt 2000 m² (v.a krunt nr 3, kus krundi suurus on

nõutust väiksem, kuid koos puurkaevu krundiga täidab üldplaneeringu põhimõtet,

st hoonestustihedus väiksema krundi suuruse tõttu ei tõuse. Samuti on

planeeringuga jäetud võimalus, et puurkaevule ei pea eraldi katastriüksust

moodustama ja soovi korral võib see jääda krundi nr 3 koosseisu).

Arvestades eeltoodut, sh ptk-s 2.4 analüüsitud mõju rohevõrgustikule, ei mõjuta

detailplaneeringuga kavandatu teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist

planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Puuduvad

teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatava tegevuse

terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Valla

üldplaneeringu põhimõtted on ka kavandatava detailplaneeringu realiseerumisel

elluviidavad. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on

perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad, kuna piirkond on

populaarne suvituskoht.

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut

skeemil 6 näidatud ulatuses ja sisus ning näha planeeringualal ette hooajalise

kasustusega elamu maa-ala.

3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1

16 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Skeem 6. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist koos muudatus-

ettepanekuga. Planeeringuala on markeeritud punase joonega.

Kuna käesoleva detailplaneeringuga ei saa teha üldplaneeringu

muutmisettepanekut väljaspool planeeringuala, antakse siinkohal ettepanek

haarata planeeringuala koos vähemalt naabermaaüksustega (Metsaveere, Stani,

Viktoria, Tähe, Alberti, Kiige, Kati ja hoonestatud ala Põlluääre maaüksusest)

kompaktse asustusega ala hulka soovitusena. Üldplaneeringu ülevaatamisel tasub

kaaluda ka kompaktse asustusega ala suurendamist kogu käesoleva

planeeringuala ja üldplaneeringus juba määratud kompaktse asustusega ala

vahelisel alal 13111 Kauksi-Vasknarva teest põhjapool. Nimetatud piirkond on hea

potentsiaaliga elamuehituse arendamiseks, kuna aitab tihendada Kuru küla

kompaktsust olemasoleva taristu baasil ja vältida elamuehituse (sh suvilate)

arenduste soovi kaugemates hajaasustusega piirkondades killustatult.

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Järveäärse maaüksusest kuus

krunti: krundid nr 1-5 hooajalise kasutusega elamute ehitamiseks ja krunt nr 6

puurkaevu rajamiseks.

Kruntide planeeritud sihtotstarbed ja kasutamise otstarbed on toodud ptk -s 3.4.

Kruntide moodustamine on näidatud põhijoonisel. Planeeritud kruntide alusel

moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel

loodusesse katastrimõõdistamise käigus.

Krundi nr 6 alusel katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Soovi korral võib

planeeritud kruntide nr 3 ja 6 alusel moodustada kokku ühe katastriüksuse.

3.3 Kruntide hoonestusala

Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega

lubatud hoonestuse ja võimalikud rajatised.

Kruntide nr 1-4 hoonestusala piiritlemisel on lähtutud tuleohutusnõuetest; krundil

nr 5 täiendavalt ka ümberpööramise koha võimaldamisega.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 17

Planeeritud hoonestusalad on antud oluliselt ulatuslikumad kui hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida

hoonestuse paiknemist ja kuju.

Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.

3.4 Kruntide ehitusõigus

Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-5 ette hooajalise kasutusega elamute

ehitamine, sh on lubatud ka abihooned.

Krundile nr 6 on planeeritud kavandatavate suvilate teenindamiseks ühine

puurkaev.

Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku põhi- ja

abihoonetele, sh ei tohi ühe hoone ehitisealune pind ületada 60 m².

Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks (ei loeta ehitusõiguse hulka) on lubatud ühe kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoone ja rajatiste ehitamine (nt laste mänguatraktsioonid, grillmaja, kasvuhoone vmt). Väikehoone ja rajatiste puhul tuleb jälgida arhitektuurse terviklahenduse sobivust.

Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 6,5 m) on lubatud olemasolevast maapinnast. Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta (lubatud on kuni 0,5 m), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,0 m.

Ehitusõiguse hoonestus ja võimalikud rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides.

Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed4 on järgmised:

⚫ Krundid nr 1-5: hooajalise kasutusega elamu maa (ES);

⚫ Krunt nr 6: 100% vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (OV).

Neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed5 on:

⚫ Krundid nr 1-5: 100% elamumaa;

⚫ Krunt nr 6: 100% tootmismaa.

Ehitise lubatud kasutamise otstarbed6 on:

⚫ Krundid nr 1-5: suvila, aiamaja (11103); abihoone (12744);

⚫ Krunt nr 6: puurkaev (22228).

4 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise

leppemärkidele 2013 5 Maakatastriseaduse § 181 lg 1, lg 3 ja lg 5 6 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa

18 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud suvilatele on ette nähtud riigitee nr 13111

Kauksi-Vasknarva km 2,687 olemasolevalt ristumiskohalt mööda Aleksi maaüksust

(notariaalselt sõlmitud teeservituudi alal, vt joonis nr 1).

Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu. Vajalik on

olemasoleva ristumiskoha remont riigitee aluse maa piires olemasolevas mahus,

mille käigus tuleb eemaldada kasvupinnas ja ristumiskoha kulunud või kahjustunud

osad ning asendada need kruusa või killustikuga.

Liituva tee (olemasolev Aleksi maaüksusele jääv sõidutee) liiklussagedus

(olemasolev pluss käesoleva planeeringuga kavandatav) on alla 100 sõiduki

ööpäevas. Olemasolev ristmik on teeandmise kohustusega. Juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“ vastav ristmiku liitumisnähtavus on

kajastatud skeemil nr 7. Kuna planeeritud sõidutee liiklussagedus on väike, ei ole

peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik. Ristmiku remondi lahendus tuleb anda

projekteerimisel. Nagu skeemilt nr 7 nähtub, ei asu nähtavusalas nähtavust

piiravaid takistusi.

Skeem 7. Riigitee nr 13111 Kauksi-Vasknarva km 2,687 olemasolevalt ristumiskoha liitumisnähtavus.

Skeemi alusena on kasutatud Maa-ameti ortofotot, lennuaeg 21.05.2022-22.05.2022.

Aleksi maaüksuse osale jäävale olemasolevale teealale, sh väljaspool

planeeringuala alates riigitee ristmikust, tuleb ehitada tugevdatud pinnas- või

kruusatee laiusega vähemalt 3,5 m. Tee peab kandma ehitus- ja

operatiivsõidukeid. Tee lõppu (osaliselt krundile nr 5) tuleb rajada ümberpööramise

koht.

Parkimine planeeritud kruntidel tuleb lahendada krundisiseselt arvestades kohti

vähemalt kolmele sõiduautole.

Kruntidele juurdepääsude ja sõidutee põhimõtteline lahendus Aleksi maaüksusel

on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise

käigus, sh vastaval hoonestataval krundil koos hoonestuse asendiplaanilise

lahendusega.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 19

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,

kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv.

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Korruselisus: põhihoonel kuni kaks maapealset korrust, abihoonel üks maapealne

korrus;

⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonel põhimahus viilkatus; põhimahtu võib ilmestada

muu katusetüübiga;

⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoone põhimahul 15-40 kraadi;

⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonel plekk, kivi, puit, asbestivaba eterniit;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid: looduslikud, nt puit, kivi; keelatud on imiteerivad

viimistlusmaterjalid; lubatud on ka palkmajad (ümarpuit, liimpuit vmt);

⚫ Välisviimistluse toonid: lubatud naturaalsed ja looduslikud (loodusega hästi

harmoneeruvad);

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hooned tuleb paigutada

juurdepääsutee suhtes kas risti või paralleelselt;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus lubatud kuni

60 cm;

⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima

(moodustama arhitektuurse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või fassaadide

tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse

(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest

elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,

fassaad)).

Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste

paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid

ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone ehitusluba. Selle

eesmärk on vältida konteinerite paigaldamist ja nende suvilateks ümberehitamist.

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal puittaimestik puudb, tegemist on endise põllumajandusmaaga,

mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik kruntidel ette näha

uushaljastus.

Haljaspind (roheala) igal krundil peab olema vähemalt 70% krundi pindalast,

kõrghaljastuse osakaal sellest vähemalt 50%. Uusistutused tuleb teha piirkonnas

leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikidega (kuusk, kask, mänd, haab, pajuliigid

jm). Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust

nõudvama, sh kavandada alasid, mida ei tule niita (tagada looduslikud valikud).

Piirdeaedade rajamine on lubatud. Piirdeaedade rajamise soovil on piirete

maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,2 m. Piirded peavad olema vähemalt 50%

ulatuses läbi paistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas

väljakujunenud stiiliga. Soovitatav on kasutada ka haljaspiirdeid (kõrgus kuni 2 m).

20 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Kuna tänavamaa Aleksi maaüksusel on kitsas, tuleb juurdepääsutee poolsel küljel

piirdeaiad rajada krundi piirist vähemalt 2,5 m kaugusele, et tee hooldustöödel

tagada piirdeaedade/hekkide kahjustuste vältimine. Krundil nr 5 tuleb piirdeaia

rajamise soovil arvestada ümberpööramise kohaga (vt ka ptk 3.12).

Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima

peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta

hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega

on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt

hoonete asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei

valguks naabermaaüksustele ja -kruntidele ning tee (Aleksi maaüksuse) alale.

Sademevee lahenduseks ja võimaliku kõrge põhjavee taseme tõttu (senine

maaparandussüsteemi ala) on lubatud rajada väikeseid (kuni 20 m² veepeegli

pindalaga) tiike (igal krundil lubatud üks tiik).

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on

kavandatud hooajalise kasutusega elamud (suvilad), mis vajavad elektri - ja

veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee

immutamine/kogumine.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem ning on

ebatõenäoline selle teke lähiaastatel, kuna hooajalise kasutusega elamute maa-

alal ei ole valla poolt plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks ning erakapitalil poolt on viie hooajalise

kasutusega elamu tarbeks ühisvee ja -kanalisatisooni projekteerimine ning

ehitamine ebaproportsioonaalne (kulud ületavad oluliselt võimalikke tulusid) .

Seetõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused. ÜVK laiendamise korral

planeeringuala piirkonda on võimalik tulevastel krundiomanikel sellega liituda.

Veevajaduseks inimese kohta on arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4

inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt

ligikaudu 2,4 m³ (0,12 m³ x 4 in x 5 krunti). Veeühendus on planeeritud uuest,

krundile nr 6 rajatavast puurkaevust. Arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas,

mistõttu on puurkaevul hooldusala 10 m.

Hooldusalal on veeseaduse kohaselt7 põhjavee saastumise vältimiseks keelatud

tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:

1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine;

3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide

rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;

6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna

paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee

7 Veeseaduse § 154 lg 5

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 21

või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete

käitlemine; 10) maavara kaevandamine.

Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine8. Puurkaevu krunt on

moodustatud selliselt, et hooldusala jääb krundi piiresse. Kitsendustega tuleb

arvestada juhul, kui puurkaevule eraldi katastriüksust ei moodustata.

Juhul, kui olemasolev drenaažitorustik jääb hooldusalale, tuleb see likvideerida

(joonisel nr 3 näidatud drenaažitorustik on põhimõtteline , täpne asukoht tuleb

puurkaevu projekteerimisel välja selgitada).

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe

esitamise nõuded sätestatud nõuetele.

Juhul, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui

10 m³ ööpäevas (suveperioodil näiteks kastmiseks), peab vee erikasutusõiguse

tarvis taotlema puurkaevule veeloa (keskkonnaloa).

Kuigi põhjavesi piirkonnas on keskmiselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on

keskmine), on reovett antud asukohas ja planeeringu eesmärki silmas pidades

otstarbekas koguda vaid kogumismahutitesse ja anda üle lähimasse purgimissõlme

(immutamine ei ole olemasolevate ja planeeritud puurkaevu läheduse tõttu

võimalik, kavandatakse hooajalise kasutusega elamuid). Seetõttu on

reoveekäitluse lahenduseks planeeritud igale krundile kinnine reoveemahuti.

Planeeringu joonisel nr 3 on näidatud veevõtukoht ja reoveemahutite võimalikud

asukohad. Projekteerimisel on lubatud mahutite asukohti täpsustada.

Reovee kogumismahuti:

⚫ peab olema keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest

(paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE

märgisega) kogumismahutit);

⚫ ankurdatus peab paigaldamisel olema piisav, et tagada liikumatus pinnases;

⚫ luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt, kogumismahuti peab olema

ventileeritav;

⚫ täituvust tuleb regulaarselt kontrollida;

⚫ kasutamisel tuleb vältida sademe- ja lumesulavee sattumist reovee

kogumismahutisse.

Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitatav võtta

paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee

ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.

Kuna planeeritud kruntide täisehitus on väike ja vähemalt 70% peab olema

haljasala, on sademevesi võimalik immutada pinnasesse, st vabaneda

sademeveest kohapeal maastikukujundamise kaudu. Igal krundil on seetõttu

lubatud ka ühe väikese tiigi (veepeegli pindala kuni 20 m²) rajamine.

8 Veeseaduse § 129 lg 7

22 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Soovitatav on sademevesi ka maksimaalselt kokku koguda ja taaskasutada (nt

haljastuse kastmiseks). Sademevee juhtimine naaberkruntidele ja -maaüksustele

ning teemaa-alale Aleksi maaüksusel, sh puurkaevu hooldusalale on keelatud.

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised

tingimused nr 459659 (välja antud 27.09.2023, kehtivad kuni 27.09.2025).

Järveäärse maaüksusel asetseb olemasolev liitumispunkt peakaitsme nimivooluga

3x20A, EIC: 38ZEE_-00769619-D.

Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud Kuru:(Jõhvi) alajaama fiidri F1 baasil. Nimetatud olemasolevast alajaama fiidrist on ette nähtud uutele objektidele välja ehitada 0,4 kV maakaabelliinid.

Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumis - ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena kruntide piirile teeala poolsele küljele. Joonisel nr 3 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole üldjuhul lubatud. Samuti ei ole lubatud kavandada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Olemasolev elektrikaabel jääb osaliselt olemasoleva tee alla (Aleksi maaüksuse osal planeeringuala piires). Kui juurdepääsuteed hakatakse ümber ehitama, tuleb teeprojekti koostamise käigus taotleda eraldi tehnilised tingimused. Tingimuste alusel väljastatakse info olemasoleva kaabli kohta (kas kaabel vaja sügavamale paigutada, ümber tõsta, vms).

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Elamukompleksi välisvalgustus (hoone ümbruse valgustus) lahendatakse omaniku enda soovide kohaselt. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja naabermaaüksuste elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

3.8.3. Soojavarustus

Kuna planeeringuga kavandatakse hooajalise kasutusega elamuid (suvilaid), ei ole soojavarustuse vajadus eeldatavalt vajalik. Soojavarustuse kavandamise soovil tuleb see lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja õhksoojuspumbad või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 23

Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu (tagatud peab olema nõutud haljasala ja kõrghaljastatud ala suurus ning puid kollektori alale istutada ei ole võimalik) ning pinnase omadusi. Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas.

Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest , kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu tuleb üldjuhul (kus võimalik) soosida.

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus on kavandatud mobiilside näol.

3.8.5 Maaparandus

Järveäärse maaüksus paikneb olemasolevalt maaparandussüsteemi ehitise Kuru (maaparandussüsteemi/ehitisekood 1106110010010) maa-alal. Maaparandus- süsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonna- kaitseks vajalike ehitiste kogum. Alal asub drenaažkuivendus.

Maaparandusseaduse § 51 lg 2 p 4 kohaselt, kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus.

Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamiseks seisukohti ja tingimusi väljastanud. Teadmata on maaparandussüsteemi seisukord, kuid eeldatavalt ei toimi see täielikult, kuna on vana ja puudub info rekonstrueerimise kohta.

Planeeringulahendus lubab olemasoleva drenaaži likvideerida , sh on selle likvideerimine puurkaevu hooldusalal kohustuslik . Kuna planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi äärealal, sh on läänepoolsetel maaüksustel maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõpetatud, on võimalik selle likvideerimne selliselt, et ülejäänud alal (põhja- ja idapool) jääb maaparandussüsteem toimima.

Juhul, kui projekteerimisel otsustatakse olemasolev drenaaž (osaliselt) säilitada, tuleb vältida ehitiste paigutamist kuivendusdreenile (maaparandusseaduse § 47 lg 6). Kui projekteerimisel nähakse ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, tuleb selleks võtta maaparandussüsteemi projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt (maaparandusseaduse § 12) ja rekonstrueerimistööd teha enne planeeringu ala ehitistele ehitusloa väljastamist (maaparandusseaduse § 50 lg 5).

Maaparandussüsteemi maa-alal siht- ja kasutusotstarbe muutmine, maakorraldustoimingud, veetaseme reguleerimine ja igasugune ehitustegevuse planeerimine tuleb eelnevalt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseaduse § 50 lg 1; maaparandusseaduse § 51 lg 1 ja 2). Maaparandus-süsteemi kasutusotstarbe lõpetamise soovi korral tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada vastavasisuline taotlus.

24 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

3.9 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Ehitusõiguse ja

arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks

TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist.

Määruse nr 10 kohaselt võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele

vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest

tingimustest: 1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Planeeringulahendusega on lubatud kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonestus.

Seetõttu on võimalik kasutada lähimat veevõtukohta, mis olemasolevalt asub ca

4 km kaugusel Kauksi rannahoone juures (Rannapromenaadi maaüksusel, kt

22401:001:0616, vt skeem 8). Perspektiivselt saab lähim veevõtukoht olema

Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 3198 alusel projekteeritud tuletõrjevee mahutid Pinna

maaüksusel (kt 22401:004:0386), mis jäävad planeeringualast ca 400 - 600 m

kaugusele (vt joonis nr 1).

Skeem 8. Lähima tuletõrje veevõtukoha paiknemine planeeringuala suhtes. Väljavõte Maa-ameti

maainfo kaardirakendusest. Planeeringuala on tähistatud punase ovaaliga, Rannapromenaadi

maaüksus sinise ovaaliga.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 25

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 150 m² ja hoonestusalad jäävad omavahel normikohasele kaugusele, samuti ei paikne planeeritud hoonestusaladele lähemale kui 8 m naabermaaüksuse hooneid.

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt riigiteelt ja juurdepääsuteelt (Aleksi maaüksusel). Juurdepääsutee lõppu on planeeritud ümberpööramise koht (jääb osaliselt krundile nr 5).

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu. Võimalusel liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

Kuna tegemist on hooajalise kasutusega, on soovitatav kasutada videovalvet .

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja kruntide igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.11.1 Heitvee ärajuhtimine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt keskmiselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.

26 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

3.11.2 Jäätmed

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Elamute kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti kokku koguda ja tagada nende üleandmine vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule.

Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

3.11.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Ehitusseadustiku alusel

ei kohaldata hoone energiatõhususe nõudeid elamutele, mis on mõeldud

kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud

kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti

aastaringse kasutamise energiatarbimisest; samuti ei kohaldata nõudeid

hoonetele, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.

Suvemaja projekteerimisel on siiski soovitatav pöörata tähelepanu energia

säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette

võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate

kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse (soovi/vajaduse korral) ja elektri tootmise

lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja

päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.

3.11.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 9 kohaselt on Ida-Virumaal radoonirisk kõrge või väga kõrge. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisa 1 kohaselt asub Alutaguse vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus.

Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS-s 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

9https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 27

3.11.5 Insolatsioon

Planeeringuga kavandatakse suvilaid, kus viibitakse hooajaliselt ja valdavalt väliruumis, st otsese päikesevalguse käes.

Insolatsiooni kestvuse juhendi10 kohaselt ei ole selle rakendamine kohustuslik ajutise elupaigana kasutatavates eluruumide, milleks saab lugeda ka suvilad.

Sellele vaatamata on soovitatav järgida insolatsiooni nõudeid, kuna pikemas perspektiivis on võimalik, et suvekodust saab alaline elupaik. Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna kogusuurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on võimalik tagada normatiivne insolatsioon päevas. Insolatsiooni kestus sõltub hoonete paigutusest, mis selgub projekteerimisel. Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et oleks tagatud pi isav insolatsioon. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes.

3.11.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest .

Kõrvalmaantee nr 13111 Kauksi – Vasknarva (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (2022) planeeringuala piirkonnas on 442 sõidukit (100% sõiduautod ja pakiautod)) jääb planeeringualast ligikaudu 60 m kaugusele. Olemasolevale Aleksi maaüksusele jääval sõiduteel on liikluskoormus äärmiselt madal (arvestatud suvist hooaega, talvel peaaegu olematu). Lisanduv liikluskoormus viie hooajalise kasutusega krundi korral on samuti madal. Muudatus naabermaaüksusel on tuntav (eelkõige Metsaveere maaüksusel, millest möödub juurdepääsutee), kuna muutub

10https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

28 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

senine maakasutus, kuid ei ole põhjust eeldada, et tavapärase kasutuse korral võiks toimuda oluline häiring.

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest ei ole eeldada, et kavandatud hoonestusalal (60 m riigiteest) ületataks kehtivaid müranorme. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus vajalikud. Samuti ei kujune vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse (vähemalt 60 m ala tee ja uushoonete vahel) korral planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naabermaaüksustel asuvad elamukompleksid (suvilad), tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele ;

⚫ Ehitustransport peab olemasoleval Aleksi maaüksusele jääval juurdepääsuteel

liikuma jalakäija sõidukiirusega, et vähendada ohte võimalikele kergliiklejatele,

kuna juurdepääsutee on kitsas ja piirkonnas puuduvad kõnniteed.

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Teeservituudi seadmise vajadus planeeringualal on krundil nr 5 tagamaks ümberpööramise koha takistuseta kasutus.

Väljaspool planeeringuala on ettepanek (soovitus) seada teeservituut Metsaveere maaüksuse loodenurgas ligikaudu 5 m² suurusel alal võimaldamaks suurema gabariidiga sõidukite pöörded. Servituudi seadmise ettepanekuga ala on olemasolevalt juba jäetud tarastamata (olemasolevalt võimaldatud teeservituudi sisu).

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 29

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb vajadusel tagada servituudialana vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.

3.13 Planeeringu elluviimine

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Hoonete ja rajatiste rajamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Nõuetekohase reovee kogumismahuti paigaldamisel ja ette nähtud puurkaevu hooldusala ning kujasid järgides on risked veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks. Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja naabruses mälestised puuduvad. Seega otsene mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised või Alutaguse valla üldplaneeringuga lähialal lubatud hilisemad sarnased arendused hetkel puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

Riigipiiriülese mõju esinemist detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

30 Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku ja tulevaste maaomanike finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele eeldatavalt planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne. Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute suvilakohtade loomisele ja seeläbi piirkonna elu, sh majanduse elavdamisele.

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute/-kruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse vastava krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku(te)l on kohustus kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud toimingud) ja omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahenduses ette nähtud elektriühendus, puurkaevu ehitus, juurdepääsutee koos ümberpööramise kohaga krundil nr 5 ja riigitee alale jääva ristmiku remont. Veeühenduse puurkaevust ja reovee kogumismahutid rajavad tulevased krundiomanikud. Kohalik omavalitsus ja Transpordiamet ei võta kohustust rajatiste (juurdepääsutee, ristmiku remont, tehnovõrgud) väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.

2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee Aleksi maaüksuse osal ja ümberpööramise koht krundil nr 5, elektrivõrk, puurkaev krundil nr 6).

3. Servituutide seadmine (elektriühendus, vajadusel , krundil nr 5 ja naabermaaüksusel Metsaveere). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.

4. Ehituslubade ja -teatiste väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on juurdepääsutee, elektriühenduse ja puurkaevu olemasolu, teostatud peab olema riigitee alale jääva ristmiku remont). Kasutusluba/-teatist vajavatele ehitistele peab olema väljastatud kasutusluba/-teatis.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet.

Juhul, kui kruntidele soovitakse ehitada piirdeaeda ja 5-20 m² ehitisealuse pinnaga hoone, tuleb selleks eelnevalt esitada ehitusteatis.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 31

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/arvamuse

kuupäev ja number

Kooskõlastuse/

arvamuse asukoht

Märkused

Elektrilevi OÜ,

volitatud esindaja

Marge Kasenurm

10.02.2023,

kooskõlastus nr 4663940575

Planeeringu

digitaalne konteiner

Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.

Maa-amet,

maatoimingute

osakonna

planeeringute ja

ehitusprojektide

büroo juhataja Kristi

Kivimaa

23.02.2023

nr 6-3/23/302-3

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maa-ametil ei ole

vastuväiteid Kavastu

külas Haava

(43201:001:1793)

maaüksuse

detailplaneeringule.

Päästeamet,

Lõuna

Päästekeskuse

ohutusjärelevalve

büroo nõunik Margo

Lempu

06.03.2023 Planeeringu

digitaalne konteiner

Digitaalselt

kooskõlastatud

planeeringu failid.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

Lõuna regiooni

peaspetsialist-

koordinaator Meelis

Rauert

22.02.2023,

nr 6.2-2/9699

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise soovi

korral tuleb PTA-lt

taotleda

maaparanduse

projekteerimistingimused

(maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) §

12).

Maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe

lõpetamise soovi korral

esitada PTA-le

vastavasisuline taotlus

(MaaParS § 54 lg 2). Kõik

planeeringualale

kavandatavate ehitiste

ehituslubade eelnõud

tuleb kooskõlastada

PTA-ga (MaaParS § 50 lg

1). Täiendatud ptk 3.10.8

ja 3.12.2 (versioonis

14.03.2023).

Keskkonnaamet,

looduskasutuse

osakonna

juhtivspetsialist Märt

Holtsmann

14.03.2023,

nr 6-2/23/3032-2

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kui maakütte kontuuri

soovitakse kavandada

ehituskeeluvööndisse

looduskaitseseaduse §

38 lg 5 p 8 erandi alusel,

peab see olema

kajastatud ka

põhijoonisel ning

seletuskirja peatükis

3.10.7 Tegevus Emajõe

kaldal. Maakütet

ehituskeeluvööndisse ei

kavandata, täiendatud

ptk 3.7.3 (versioonis

14.03.2023).

de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Kuru küla Järveäärse kinnistu detailplaneering 33

JOONISED

1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed

ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500