Pärnumaa Tori vald Elbu küla Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1190

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

22. märtsi 2023 otsusega nr 150 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa kinnistul.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa

(14901:001:0198, kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust.

Kinnistu kogu pindala on 9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu

hoonestamata ja koosneb 8,31 ha metsamaast ja 1,57 ha muust maast.

Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga,

lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu

kõrvalmaanteega ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla)

projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja

Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja

majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam. Juurdepääs

planeeritavale alale toimub 19219 Are-Elbu teelt. Kavandatava päikesepargi ala jääb

suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata

ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt

uue põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks.

Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga varustada päikeseenergiaga kõrval krundil

kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringus ette nähtud elektriautode

laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse moodustada kolm krunti -

planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning maatulundusmaa ja

transpordimaa.

Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009

otsusega nr 73. Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada

alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv

üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb

üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa. Detailplaneering muudab

Are valla üldplaneeringut.

Planeeritav ala ei jää Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku,

väärtusliku maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu

maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole. Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse,

et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku

energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna planeeringus on kirjeldatud, et

maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud

Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529. Planeeritav lahendus ei ole

vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud

trassikoridorist ja liiklussõlmest.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA

OÜ (reg nr 11453673).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole

oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat

olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimist.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel

https://www.torivald.ee/elbu-kula-ado-metsa-dp

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

Tallinn 2022

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

2

Nimetus: Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: K-Projekt Reg nr 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn Tel +372 626 4100 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen

Töö versioon: 20.12.2022

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .......................................................................... 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ................................................................................... 6

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................ 6

2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ................................................... 6

2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ..................................... 6

2.4 Pärnu maakonna planeering ......................................................................................... 7

2.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0 ............................................................................................................................... 7

2.6 Are valla üldplaneering ................................................................................................. 8

2.7 Tori valla üldplaneering ................................................................................................ 9

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .............................................................. 10

4 Hinnang keskkonnamõjudele ............................................................................................. 12

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ........................... 12

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele........ 12

4.3 Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 14

4.4 Mõju veekeskkonnale ................................................................................................. 14

4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................. 15

4.6 Müra ja vibratsioon .................................................................................................... 15

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus ............................................................................ 15

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 16

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 16

4.10 Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................................ 17

4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 17

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine.. 17

4.13 Muud aspektid............................................................................................................ 17

5 Järeldused.......................................................................................................................... 19

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) K-Projekt AS tellimusel 2022 aasta detsembris. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Laura Elina Tuovinen.

Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral.

Käesolev eelhinnangu on koostatud detailplaneeringust huvitatud isiku soovil eesmärgiga saada ülevaade võimalikest mõjudest keskkonnale.

Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest ja samuti praeguse Tori Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava päikeseelektrijaam Pärnu maakonnas Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa (kü 14901:001:0198, kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on 9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31 ha metsamaast ja 1,57 ha muust maast.

Joonis 1. Planeeritava ala asukoht. Joonis: K-Projekt Aktsiaselts 2022

Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt 100% maatulundusmaaga, lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu kõrvalmaanteega ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam.

Detailplaneeringu eesmärgiks on alale päikeseelektrijaama rajamine piirkonda planeeritud elektriautode laadimisjaama toiteks. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse luua eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks.

Detailplaneeringu alal jaguneb kolmeks krundiks. Planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi pindala on u 49427 m², maatulundusmaa u 15355 m² ja transpordimaa pindala on 34024 m².

Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb kõrvalmaantee 19219 Are - Elbu kaudu.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

6

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Päikeseenergiajaama rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.

2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

7

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Päikesepaneelide poolt toodetav keskkonnasäästlik energia aitab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti üldises energiabilansis.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

2.4 Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna planeeringus on kirjeldatud, et maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringus seatakse päikeseenergia arendamiseks tingimused alljärgnevalt:

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid;

- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena;

- väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga;

Planeeritav ala ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole.

2.5 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529.

Eelhinnanguga hõlmatud detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

8

Joonis 3. Väljavõte Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringust.

2.6 Are valla üldplaneering

Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009 otsusega nr 73.

Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

9

Joonis 2. Väljavõte kehtivast Are üldplaneeringust. Punase joonega näidatud planeeringuala paiknemine.

2.7 Tori valla üldplaneering

Tori valla üldplaneering algatati Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 ning on käesoleval hetkel koostamisel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd üldplaneeringu koostajatega.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

10

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Planeeringuala asub Tori vallas, Elbu külas, Ado-Metsa kinnistul. Maakatastri andmetel on Ado- Metsa kinnistu hoonestamata. Planeeritav ala piirneb põhja- ja lääne poolt 100% maatulundusmaaga ja lõuna- ja ida suunast piirneb planeeringuala uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Lõunapooles ala piirneb olemasoleva Are - Elbu avalikult kasutatava maanteega. Lähim elamumaa kinnistu piir asub planeeringualast linnulennult u 230 m kaugusel.

Planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaaks ei liigitu ainult ala läbiva kõrgepingeliini trassikoridori alune ala. Alal on hiljuti teostatud uuendusraiet. Metsaregistri kohaselt oli alal valdav angervaksa kasvukohatüübi haava ja kase enamusega küps mets. Kogu planeeringuala mets on inventeeritud I ja II boniteediklassi, seega tegu on hea kvaliteediga metsamaaga.

Joonis 3. Olemasolev olukord.

Planeeringuala asub suhteliselt tasase ja lauge reljeefiga alal. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 13-14 m.

Planeeritava ala puhul on peamiselt leostunud gleimullad. Planeeringuala pinnakate koosneb viirsavist. Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Maainfo kitsenduste kaardi alusel jääb planeeringualale Angoja oja (VEE1150500). Angoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Looduskaitseseaduse kohaselt laieneb metsamaal ehituskeeluvöönd piiranguvööndini. See et

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

11

alal on teostatud lageraiet ei muuda asjaolu, et alal on valdavaks metsamaa. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgala suurus on 37.9 km². Veekogu suubub Elbu ojja (VEE1150300).

Planeeringualale ega selle vahetus lähedusse ei jää looduskaitse all olevaid alasid,

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel jäävad planeeringualast vähemalt 10 km kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kuiaru loodusala (EE0040320), Lavassaare linnuala (EE0040325) ja Lavassaare loodusala (EE0040324).

Lähimad kaitsealad on Kuiaru looduskaitseala (KLO1000575) ja Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645), mis jäävad üle 10 km kaugusele.

Alal ega lähialal maardlaid registreeritud ei ole.

Tegu ei ole maaparandussüsteemide esinemisalaga. Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga.

Planeeritaval alal või selle läheduses puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid.

Planeeringuala läbib elektriõhuliin L-Pärnu-Jaagupi:(L35114), mille kaitsevööndi ulatus on 25 m mõlemale poole telge. Planeeringuala lõunaosasse jääb avalikult kasutatava tee Are – Elbu (nr 19219) kaitsevöönd.

Joonis 3. Planeeringualal esinevad kitsendused. Alus: Maa-ameti kaardirakendus

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

12

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel jäävad planeeringualast vähemalt 10 km kaugusele Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kuiaru loodusala (EE0040320), Lavassaare linnuala (EE0040325) ja Lavassaare loodusala (EE0040324).

Joonis 3. Detailplaneeringu ala asukoht Natura alade suhtes. Alus: Eesti Põhikaart, EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

Kavandatava päikeseelektrijaama ehitusala ja võimalik mõjutatav ala jääb tugevalt eemale Natura 2000 loodus- ja linnualasid. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses.

Are mõisa park (KLO1200049) on planeeringualast lähim kaitsealune park, mis asub u 2,4 km kaugusel ida suunas. Kaitstaval mõisa pargi alal leiduvad järgmised liikide leiukohad: põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9108824 ja KLO9116306); veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9115730) ja rohukonn (Rana temporaria) (KLO9117397). Arvestades kaitsealuse pargi kaugust, siis ei ole oodata sellele ega seal elutsevatele liikidele kavandatava tegevusega kaasnevana olulise mõju avaldamist.

Planeeringualast u 2,5 km kaugusel lääne suunas asuv Elbu raba on mitme I, II ja III kaitsekategooria linnuliigi elupaik. Elbu rabas registreeritud III kaitsekategooria linnuliigid on

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

13

hiireviu (Buteo buteo) (KLO9114561 ja KLO9124646); suurkoovitaja (Numenius arquata) (KLO9113261); hoburästas (Turdus viscivorus) (KLO9129631); rüüt (Pluvialis apricaria) (KLO9113284); mudatilder (Tringa glareola) (KLO9113305); punajalg-tilder (Tringa tõtanus) (KLO9113312); väikekoovitaja (Numenius phaeopus) (KLO9113264); teder (Tetrao tetrix) (KLO9129637); hoburästas (Turdus viscivorus) (KLO9129631) ja sookurg (Grus grus) (KLO9113241). Planeeringualast u 2,2 km kaugusel lääne suunas on tuvastatud I kaitsekategooria liigi merikotka elupaik (Haliaeetus albicilla) (KLO9124386). Aastal 2021 pesa oli asustatud ja pesitsemine edukas. Arvestades suurt vahemaad ja tegevuse iseloomu, siis ei ole tegevusega kaasnevana oodata pesitsusalade häirimist. Samuti arvestades suurt vahemaad, siis ei ole oodata tegevusega kaasnevat toitumisalade olulist vähenemist.

Planeeringualast u 1,2 km kaugusele loodesse jääb Parisselja väike-konnakotka (Aquila pomarina) (KLO9128705) püsielupaik KLO3000356. Väike-konnakotkas on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik. Väike-konnakotka pesa on olnud tühi aastast 2015, millal viimati pesas tuvastati hiireviu. Teine väike-konnakotka püsielupaik (KLO9127180) jääb u 1 km kaugusele lõunasse. Viimane registeeritud vaatluskord oli 2021. a, millal pesa oli asustamata sihtliigi poolt. Hiireviud nähti pesas. Elupaik paikneb piisavalt kaugel, et kavandatava tegevusega kaasnev võimalikud ehitusaegse häiringud on välditud. Väike-konnakotka kaitse tegevuskavas on märgitud, et liigi kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. Planeeringuala puhul on tegu metsamaaga. Väike-konnakotkas toitub avamaastikel, seega ei ole ala liigi oluline toitumisala. Tegevusega kaasnevana ei ole seega oodata olulist mõju liigi elu- ja toitumisalale.

Erinevalt tuuleparkidest ei peeta päikeseparke linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa1. Päikeseparkide puhul avaldub mõju linnustikule eeskätt siiski olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või toitumispaiku. Antud ala puhul linnustiku jaoks esmatähtsad elu ja toitumispaigad puuduvad. Seega tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju linnustikule. Vältimaks võimalike alal pesitsevate lindude pesitsemisaegseid häiringuid on asjakohane ehitustegevuse ajastamine (vt ptk 5).

Päikesepargi rajamine antud alale avaldab eeskätt mõju taimestikule. Päikesepargi rajamisel üldjuhul eemaldatakse ehitusaladelt looduslik taimekooslus, sh puittaimestik, kui seda esineb. Üldjuhul jäetakse päikesepaneele ümbritsev ala taimestiku osas kas looduslikule uuenemisele või külvatakse päikesepargi rajamise järgselt kergesti hooldatav rohttaimede segu. Kuna tegu on metsamaaga, siis alale päikesepargi rajamisel ala kasutus metsamaana lakkab vähemalt päikesepargi eluea jooksul. Päikesepargi rajamisel ei saa metsa uuenemine alal toimuda.

Päikesepaneelide olemasolu muudab ala mikroklimaatilisi tingimusi, st tähendab näiteks, et paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem2. Paneelid mõjutavad ka sademete

1 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

2 Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

14

jõudmist maapinnale. Paneelide all, kus valgust vähem ning kuhu sademed sageli ei jõua, väheneb rohttaimestiku biomass ja liigirikkus3.

Ehitustegevuse ja sellele järgneva päikesepargi käitamisega kaasnev ebasoodne mõju on liigirikkuse vähenemine. Samuti väheneb ala potentsiaalne biomassi hulk. Tegu on I ja II boniteediklassi kuuluva metsamaaga, seega oleks alal oodatav metsa uuenemine võrdlemisi kiire.

Kuigi antud ala puhul on ei ole tegu kõrge väärtusega kooslustega võib planeeringu eskiisi kohase päikesepargi lahendusega kaasnevat mõju taimestikule pidada ebasoodsaks mõjuks. Mõju on võimalik vähendada rakendades mõjusid minimeerivaid, kompenseerivaid ja elustiku rikastamise meetmeid (vt ptk 5).

Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.3 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Planeeritav ala jää ei maakonnaplaneeringu ega üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale (vt ptk 2.4). Seega olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele ei ole oodata.

4.4 Mõju veekeskkonnale

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust. Alal ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Päikeseelektrijaam ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda.

Planeeringuala külgneb vooluveekoguga ning planeeritavale alale ulatuvad veekoguga seotud kitsendused. Arvestada tuleb, et looduskaitseseaduse kohaselt laieneb metsamaal veekogu ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kavandatava päikesepargi ala jääb seega suures ulatuses ehituskeeluvööndisse. Kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

3 Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon cycling.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

15

Päikesepargi rajamine ehituskeeluvööndisse kahjustab eeldatavalt kalda kaitse eesmärke. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldav detailplaneering ei vaja otseselt KSH läbiviimist. Arvestama peab, et ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul vastuvõetud planeeringu alusel ning ehituskeeluvööndi vähendamine on üldjuhul võimalik erandolukorras, kus selleks on kaalukad põhjused.

Päikesepargi rajamisega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik Keskkonnaameti kaalutlusotsusega.

4.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

Kavandatava tegevuse ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Päikesepargi eluea lõpul lasub selle jäätmekäitluse korraldamise kohustus pargi omanikul.

4.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut.

Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni.

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Turvavalgustust ei saa pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.

Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.

Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

16

Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus, kuid peegelduse suunas on elamuasustus kaugel ning ümbritsevatel objektidel (näiteks teedel) häiringute tõenäosus väike.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele.

Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Puudub nii oluline majanduslik kui ka rekreatiivne kasutus. Seega ei ole oodata, et ala kasutus päikesepargina võtaks ära teistelt sotsiaalmajanduslikult olulistelt kasutusviisidelt. Ebasoodne mõju kaasneb ala senisele metsamajanduslikule kasutusele, sest päikesepargi rajamine välistab päikesepargi eluea jooksul alal metsa majandamise.

Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Antud juhul soovitakse kasutada päikeseparki elektriautode laadimisjaama elektrivarustuseks, mis edendab taastuvenergia kasutamist transpordis.

Päikeseparkidel on visuaalne mõju. Mõju on suurem lähivaadetes, st juhul kui päikesepaneelid jäävad vaatajast ligikaudu 80...100 kaugusele, kuid vaated on oluliselt mõjustatud kuni u 900 m kaugusel4. Seda juhul kui sellises ulatuses avanevad kaugvaated. Antud juhul jääb päikesepark vaadeldav teelt, sh uue liiklussõlme alalt. Monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav säilitada ja rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja salude rajamist.

4 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

17

4.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi piirkonnas kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid puuduvad. Seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega.

Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3.8 aastat6. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat.

Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh7. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

Samas tuleb arvestada, et antud päikeseelektrijaama puhul kaasneb jaama rajamisega metsamaa kasutusest välja minek. Kõrge boniteediga metsamaale päikesepargi rajamine on küll eeldatavalt summaarselt kliimamuutusi leevendava mõjuga, kuid seoses alal metsa CO2 sidumise lakkamisega on metsamaa arvelt rajatud päikeseelektrijaamade positiivne mõju väiksem kui põllu- ja rohumaadele rajatud jaamade puhul.

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

Kavandatav tegevus on planeeritud riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 99.0 – 120.6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatud trassi äärde. Projektiga nähakse ette põhimaante nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 põhimaantee projekteerimine. Planeeringuala külgneb uue 2+2 põhimaantee trassiga (Are ümbersõit) ja Are viaduktiga. Tuginedes olemasolevale informatsioonile, siis kavandatav tegevus on planeeritud kooskõlas Via Baltica projektiga. Olulist mõjude kumuleerumist pole oodata.

4.13 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu kavandatava päikeseelektrijaamaga, mis oma olemuselt on taastuvenergia kavandamine. Tegevus on kooskõlas kliimaeesmärkidega.

5 https://register.muinas.ee

6 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility- scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619

7 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

18

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

19

5 Järeldused

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide leiukohtadesse või kaitsealuste linnuliikide olulistele toitumisaladele päikesepaneele ei kavandata;

3) kavandatav tegevus muudab maakasutust ja välistab alal päikesepargi elueal metsa uuenemise, mis mõjutab ebasoodsalt elurikkuse säilitamise eesmärke. Antud mõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;

4) Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ning tegevus rohevõrgustiku toimimist ebasoodsalt ei mõjuta;

5) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Päikesepargi rajamine veekogu ehituskeeluvööndisse on võimalik ainult Keskkonnaameti vastaval kooskõlastusel;

6) projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

10) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

11) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

12) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

20

13) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele taimekooslustele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:

− Päikesepargi rajamisel soovitud alale muudetakse senist maakasutust ning päikesepargi eluea jooksul ei ole alal võimalik alal metsa uuenemine. See vähendab päikesepargi positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Taastuvenergia kiirendamise auditi8 raames on välja töötatud raadamise kompenseerimise esmane kontseptsioon. Raadamise tulemusena metsamaa mitte vähenemise tagamiseks, on vajalikuks meetmeks eelkõige asendusmetsastamine ehk metsa istutamine tuulerikastele rannikualadele, endistele ammendunud karjääride maa-aladele, endistele või mahajäetud tööstus- või kaevandusaladele, linnalähipiirkondadesse ning viimasena ka toidutootmise seisukohast vähemväärtuslikele põllumaadele ning loomakasvatuse ja elurikkuse hoiu seisukohast vähemväärtuslikele rohumaadele. Kuna asendusmetsastamine hakkab tulemusi andma väga suure ajanihkega ja reeglina on asenduseks leitud ala väiksema viljakusega ja väiksema süsiniku sidumise potentsiaaliga, siis reaalseks mõjude kompenseerimiseks peaks metsastama lisaks raadatud alale veel juurde 25%,. Samas tuleb asendusmetsastamiseks sobivate alade valikul arvestada, et välistatud oleks looduskaitseliselt oluliste alade metsastamine (näiteks pärandniidud, luitealad, lagesood, väärtuslikud püsirohumaad) ning minimeeritud toidutootmise seisukohast oluliste väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine.

− Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse metsakooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks ja vastamaks elurikkuse kao pidurdamise eesmärkidele on tugevalt soovitatav rajada paneelide vahele niidukooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid9, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu.

8 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia- arendamine?view_instance=0&current_page=1

9 Nt https://www.nordicbotanical.eu/

Pärnu maakonnas Elbu külas Ado-Metsa maaüksusele kavandatava päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 20.12.2022

21

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik.

− Maanteelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav säilitada ja rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja salude rajamist. Kui kõrghaljastuse rajamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada ka vertikaalhaljastust päikeseelektrijaam piiraval piirdeaial. Eelistada tuleks looduslikke liike – humalat ja tappusid, kuid kasutada saab ka metsviinapuud jt ronitaimede liike.

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 22. märts 2023 nr 150

Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Uus Mets OÜ (registrikood 14607898) juhatuse liige Jüri Mõis esitas Tori

Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa kinnistutele detailplaneeringu

koostamise algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata

ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt uue

põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks.

Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga varustada päikeseenergiaga kõrval krundil

kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringus ette nähtud elektriautode

laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse moodustada kolm krunti - planeeritava

tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning maatulundusmaa ja transpordimaa.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa (14901:001:0198,

kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on

9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31 ha

metsamaast ja 1,57 ha muust maast.

Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga, lääne- ja

lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu kõrvalmaanteega

ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava

liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja Ado-Metsa

(14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja majutushoone.

Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam. Juurdepääs planeeritavale alale

toimub 19219 Are-Elbu teelt.

Kavandatava päikesepargi ala jääb suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.

Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009

otsusega nr 73. Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada

alternatiivenergia allikate (vee-, tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv

üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb

üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa.

Planeeritav ala ei jää Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku,

väärtusliku maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu

maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole.

Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu

suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna

planeeringus on kirjeldatud, et maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali

päikeseenergia kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringus seatakse päikeseenergia arendamiseks tingimused alljärgnevalt:

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele,

nt endised tööstuspargid, laudakompleksid;

- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida

päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule

põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale.

Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja

täiendava kaalutlemise tulemusena;

- väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata

üldplaneeringuga.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu

maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529.

Planeeritav lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi

planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ

(reg nr 11453673).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimist. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

- kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist;

- planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,

maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, planeeringualal

puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste

liikide leiukohtadesse või kaitsealuste linnuliikide olulistele toitumisaladele

päikesepaneele ei kavandata;

- kavandatav tegevus muudab maakasutust ja välistab alal päikesepargi elueal metsa

uuenemise, mis mõjutab ebasoodsalt elurikkuse säilitamise eesmärke. Antud

mõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida. Leevendusmeetmete

rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;

- Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ning tegevus rohevõrgustiku

toimimist ebasoodsalt ei mõjuta;

- projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Päikesepargi rajamine veekogu

ehituskeeluvööndisse on võimalik ainult Keskkonnaameti vastaval kooskõlastusel;

- projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud

tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele

ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

- kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning

ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

- alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole

eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

majandustegevusele;

- kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

- päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva

elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest

õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning

kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

- lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi

rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

- Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH

algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele

taimekooslustele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:

− Päikesepargi rajamisel soovitud alale muudetakse senist maakasutust ning

päikesepargi eluea jooksul ei ole alal võimalik metsa uuenemine. See vähendab

päikesepargi positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Taastuvenergia

kiirendamise auditi raames on välja töötatud raadamise kompenseerimise esmane

kontseptsioon. Raadamise tulemusena metsamaa mitte vähenemise tagamiseks, on

vajalikuks meetmeks eelkõige asendusmetsastamine ehk metsa istutamine

tuulerikastele rannikualadele, endistele ammendunud karjääride maa-aladele,

endistele või mahajäetud tööstus- või kaevandusaladele, linnalähipiirkondadesse

ning viimasena ka toidutootmise seisukohast vähemväärtuslikele põllumaadele

ning loomakasvatuse ja elurikkuse hoiu seisukohast vähemväärtuslikele

rohumaadele. Kuna asendusmetsastamine hakkab tulemusi andma väga suure

ajanihkega ja reeglina on asenduseks leitud ala väiksema viljakusega ja väiksema

süsiniku sidumise potentsiaaliga, siis reaalseks mõjude kompenseerimiseks peaks

metsastama lisaks raadatud alale veel juurde 25%. Samas tuleb

asendusmetsastamiseks sobivate alade valikul arvestada, et välistatud oleks

looduskaitseliselt oluliste alade metsastamine (näiteks pärandniidud, luitealad,

lagesood, väärtuslikud püsirohumaad) ning minimeeritud toidutootmise

seisukohast oluliste väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine.

− Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid

lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal

pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele

sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks

likvideeritakse metsakooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks ja

vastamaks elurikkuse kao pidurdamise eesmärkidele on tugevalt soovitatav rajada

paneelide vahele niidukooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika

putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab

toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid

seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga.

Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades

olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada

tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise

põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui

10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt

poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks,

kui see on praegu.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada

päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud

pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi

alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik.

− Maanteelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav

säilitada ja rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest

kiirekasvulistest lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja

salude rajamist. Kui kõrghaljastuse rajamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis

võib kasutada ka vertikaalhaljastust päikeseelektrijaam piiraval piirdeaial.

Eelistada tuleks looduslikke liike – humalat ja tappusid, kuid kasutada saab ka

metsviinapuud jt ronitaimede liike.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja

Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 14.02.2023 kirjas nr 6-5/23/1568-2 on seisukohal , et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Keskkonnaamet juhib siiski järgnevalt tähelepanu asjaoludele, millega planeeringu

elluviimisel

arvestada

1. Ado Metsa kinnistu piirneb põhjast Angojaga (VEE1150500), millele kehtivad

looduskaitseseadusest (LKS) tulenevalt kalda ehituskeelu edaspidi EKV) ja

piiranguvööndid (vastavalt 50 m ja 100 m). Projekti joonise kohaselt asub

planeeritud PEJ nii kalda piiranguvööndis kui kalda ehituskeeluvööndis.

1.1 KMH eelhinnangu punktis 3 (lk 10) ja 4.4 (lk 14 on viidatud LKS § 38 lg le 2 ,

mille kohaselt laieneb metsamaal veekogu EKV piiranguvööndi piirini, millest

tulenevalt jääb kavandatava päikesepargi ala suures ulatuses EKV-sse. Juhime

tähelepanu, et viidatud säte ei hõlma oja tüüpi vooluveekogusid ja EKV on antud

juhul50 meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist(LKS §38 lg 1 p 4).

1.2 Vastavalt DP lähteseisukohtadele tehakse planeeringuga ettepanek EKV

vähendamiseks. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi tõlgendusele on päikesepargid

tehnorajatised olenemata selle võimsusest või sellest, kas tegemist on

üksikmajapidamise tarbeks rajatava või äri- ja tööstusliku päikesepargiga.

Vastavalt LKS §38 lg 5 p-s sätestatud erandile ei laiene ehituskeeld kehtestatud

DP-ga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatudtehnovõrgule ja –rajatisele.

Seega ei ole Ado-Metsa kinnistu päikesepargi rajamise eelduseks EKV

vähendamine.

2. Eelhinnangu punktis 2.4 (lk 7) ja punktis 4.3 (lk 14) on väidetud, et planeeringuala

ei jää maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku, väärtusliku maastikuvõi

väärtusliku põllumajandusmaa alale ning seetõttu otsest vastuolu

maakonnaplaneeringu tingimustega ei ole ja samuti ei ole oodata olulist mõju

rohelise võrgustiku toimimisele. Juhime tähelepanu, et Pärnu maakonna

planeeringu kohaselt on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas kasutada

EKV-d mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori

laiuseks on EKV ulatus. Tori valla uus üldplaneering on koostamisel ning hetkel ei

ole teada, millised saavad olema sealsed rohevõrgustiku tingimused selle

säilitamiseks ja toimimiseks. Vaatamata sellele on kindel, et vooluveekogude

kaldaid pidi rändab enamus suuremaid imetajaid ja erineva ökosüsteemi piirile,

kus on funktsioonide ja ressursside rohkus, koondub tavaliselt enam elusolendeid.

Seetõttu soovitame jätta päikesepargi ja veekogu vahele suurem puhver kui seda

on vaid veekaitsevööndi ulatus (10 meetrit).

3. LKS § 34 sätestab, et kalda kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu

tagamine. Eskiisi kohane PEJ lahendus on aga kalda kaitse-eesmärkidega

vastuolus ja ebasoodsate mõjudega. Selle järelduseni on jõutud ka eelhinnangus,

mistõttu tuleb ette näha leevendavad meetmed ka kalda kaitse-eesmärkide

tagamiseks (nt eelpool mainitud laiem puhver).

4. Eelhinnangu punktis 4.2 (lk 13) on välja toodud, et PEJ mõju linnustikule,

loomadele, taimestikule on väga vähene, kuid tõdetakse, et ka uuringuid on

võrdlemisi vähe teostatud. Juhime tähelepanu, et valminud on uuring

„Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja

peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“. Märgime, et

metsaökosüsteemid on ühed kõige ebasobivamad kohad päikesepargi rajamiseks ja

seda tuleks vältida. KSH eelhinnangu punktis 4.11 (lk 17) on eelhinnangu koostaja

ka ise tõdenud, et seoses metsamaa kasutusest välja minekuga ja sellest tuleneva

CO2 sidumise lakkamisega on PEJ rajamise positiivne mõju palju väiksem. Seda

enam on antud juhul leevendusmeetmed elustiku mitmekesisuse tagamiseks

äärmiselt vajalikud, sest päiksepargi rajamise tulemusena ei ole võimalik

olemasoleva metsamaa uuendamine. Väljapakutud meetmed on kooskõlas

mainitud uuringu tulemuste ja soovitustega.

5. Elustiku mitmekesisuse ja loodushüvede tagamise eesmärgil soovitame

eelhinnangu koostajal tutvuda eelpool viidatud uuringuga ning vajadusel soovitada

täiendavaid leevendusmeetmeid, mis konkreetse päikesepargi asukoha ja tehniliste

tingimustega arvestades oleksid realiseeritavad.

Üheks meetmeks võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks on puude ja põõsaste

raie ja taimestiku eemaldamist sisaldavate pinnasetööde vältiminelindude

pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Peamine pesitsusaeg kestab kuni

31. juulini, mistõttu tuleb ajavahemikku ühe kuu võrra pikendada.

6. KSH eelhinnangu järeldustes (lk 19) on alapunktis 3 öeldud, et PEJ rajamine

välistab metsa uuenemise ja mõjutab olemasolevat elurikkuse taset. Samuti on

öeldud, et neid mõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida, mis on

eelhinnangu lõpuosas välja toodud. Keskkonnaamet nõustub, et pakutud meetmeid

tuleks antud asukohta PEJ rajamise korral rakendada. Soovitame siiski võimaluse

korral kaaluda selle ja teiste päikeseparkide planeerimist väheväärtuslikele või

kasutusest väljalangenud aladele.

Keskkonnaameti soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu

koostamisel.

Põllumajandus- ja Toiduamet oma 31.01.2023 kirjas nr 6.2-6/814-1 tõi välja, et on

tutvunud taotlusele lisatud dokumendiga. Kavandatavate tegevuste eskiisjoonisel on

kajastatud planeeringu alaga piirnev riigihoolduses ANGOJA (6115050020000/001)

eesvool kaitsevööndiga. Kaitsevöönd on jäetud planeeritavate tegevuse osas välja, tagades

nii eesvoolule vajaliku kaitse. Põllumajandus- ja Toiduamet ei esita täiendavaid

ettepanekuid.

Rahandusministeerium oma 21.02.2023 kirjas nr 15-3/533-2 märkis järgmist:

1. Vallavolikogu otsuse eelnõus märgitakse, et detailplaneeringu koostamise

algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta

Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja Rahandusministeeriumilt.

Kuna planeeringualale kavandatakse ka krunt Via Baltica liiklussõlme tarbeks, siis

on vajalik detailplaneeringu algatamise materjalidele küsida seisukohta ka

Transpordiametilt.

2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et planeeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada

ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Ära on toodud,

et kaasatakse piirinaabreid ja puudutatud isikuid. Märgime, et vastavalt PlanS § 6

punktile 12 on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või

pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja

kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava

ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Palume

lähteseisukohtades loetleda kinnisasjad, mille omanikke kaastakse planeeringu

koostamisse.

3. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole

otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et

tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu

koostamisel ja elluviimisel arvestatakse KSH eelhinnangus ja vallavolikogu otsuse

eelnõus välja toodud leevendavate meetmetega taimekooslustele. Vastavalt PlanS

§ 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Palume eeltoodut planeeringu koostamisel

arvestada.

Transpordiamet oma 20.02.2023 kirjas nr 7.2-2/23/1819-2 esitas omapoolsed seisukohad

planeeringu koostamiseks, mis on välja toodud lähteseistukohtades.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Uus Mets OÜ poolt esitatud detailplaneeringu

algatamise taotluse Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa

kinnistul.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine

vastavalt kehtivale seadusandlusele.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 150 juurde