Pärnumaa Tori vald Elbu küla Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 23.01.2023 nr 6-2.1/270

Elbu külas Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamine

Tori Vallavalitsus menetleb detailplaneeringu algatamist Elbu külas Ado-Metsa

kinnistule.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata

ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt

uue põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks.

Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga varustada päikeseenergiaga kõrvalkrundil

kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringus ette nähtud elektriautode

laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse moodustada kolm krunti -

planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning maatulundusmaa ja

transpordimaa.

Detailplaneeringuala hõlmab Elbu külas asuvat Ado-Metsa (14901:001:0198,

kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on

9,88 ha. Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31

ha metsamaast ja 1,57 ha muust maast.

Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga,

lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu

kõrvalmaanteega ning uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla)

projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida suunas Aru (14901:001:0083) ja

Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud tankla, parklad ja

majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam. Juurdepääs

planeeritavale alale toimub 19219 Are-Elbu teelt.

Kavandatava päikesepargi ala jääb suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2

kohaselt planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Ado-Metsa kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks.

Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks

esitada meile hiljemalt 22.02.2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Esitatud: Transpordiamet, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid, puudutatud isikud

Lisa: Ado-Metsa kinnistu DP lähteseisukohad, eskiisjoonis

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

m² P -

1 T

_ _

20000 _

_

49427 -

m² P -

2 M

_ _

_ _

_

15355 -

m² P -

3 L

_ _

_ _

_

34024 - Ado-Metsa

14901:001:0198

Kõrvitsa 14901:001:0160

Vaariku 14901:001:0159

Illu-Gustavi 14901:001:0171

Kalme 14901:001:0130

Platsi 14901:001:0426

19219 Are-Elbu tee

14901:001:0079

Rukkipõllu 14901:001:0361

Aru 14901:001:0083

TA LL

IN N

P Ä

R N

U

Pr oj

ek te

er ita

v põ

hi m

aa nt

ee n

r 4 (E

67 )

Ta llin

n- Pä

rn u-

Ik la

A re

-N ur

m e

lõ ik

Sk ep

as t &

P uh

ki m

O Ü

tö ö

nr 2

01 7-

00 74

-1

ARE

25,0

25,0

4,0

Olemasolev kõrvalmaantee 19219 Are - Elbu

Projekteeritav kõrvalmaantee 19219 Are - Elbu

4,0

4,0

15,6

Märkused: 1. Päikesepaneelide paigutus ning asukoht täpsustub ehitusprojektis. 2. ALUSKAART: Maa-ameti kiirortofoto seisuga kevad 2022.

S

N

W E

Koostatud: 06.12.2022 K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti

tel +372 626 4100, [email protected]

Tori vald, Elbu küla, Ado-Metsa kinnistu detailplaneering Lahendusskeem

M 1:1000

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Projekteeritav autoliikluse ala Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1)

Projekteeritav kergliikluse ala Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1)

Planeeritud juurdepääsutee teenindussõidukitele

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud päikesepaneelide võimalik asukoht

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

T Tootmismaa (päikesepaneelide park)

M Maatulundusmaa

L Transpordimaa

Autode võimalik juurdepääs krundile

Angoja kalda piiranguvööndi piir 100 m

Angoja kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m

Angoja veekaitsevööndi piir 10 m

Angoja eesvoolu kaitsevöönd 15 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m ja 50 m

35-110 kV elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 25 m

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

LÄHTESEISUKOHAD

Tori vallas Elbu külas Ado-Metsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ado-Metsa maaüksustele määrata ehitusõigus

päikesepaneelide paigaldamiseks ning moodustada kinnistust eraldi krunt uue põhimaantee nr 4

(E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) kavandatava liiklussõlme tarbeks. Päikesepaneelid rajatakse eesmärgiga

varustada päikeseenergiaga kõrvalkrundil kehtestatud Aru ja Ado-Metsa kinnistute

detailplaneeringus ette nähtud elektriautode laadimisjaama. Detailplaneeringuga planeeritakse

moodustada kolm krunti - planeeritava tootmismaa ehk päikesepaneelide pargi tarbeks ning

maatulundusmaa ja transpordimaa.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Elbu külas asuvat Ado-Metsa (14901:001:0198,

kinnistusregistris registriosa numbriga 2399406) maaüksust. Kinnistu kogu pindala on 9,88 ha.

Maakatastri andmetel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb 8,31 ha metsamaast ja 1,57

ha muust maast.

OLEMASOLEV OLUKORD

Detailplaneeringu ala piirneb põhja poolt Angojaga ja 100% maatulundusmaaga, lääne- ja lõuna

suunast piirneb planeeringuala olemasoleva 19219 Are – Elbu kõrvalmaanteega ning uue rajatava

põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Liiklussõlmest ida

suunas Aru (14901:001:0083) ja Ado-Metsa (14901:001:0197) maaüksustele on kavandatud

tankla, parklad ja majutushoone. Kompleksi on kavandatud ka elektriautode laadimisjaam.

Juurdepääs planeeritavale alale toimub 19219 Are-Elbu teelt.

Kavandatava päikesepargi ala jääb suures ulatuses Angoja ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Alal kehtib Are valla üldplaneering, mis on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009 otsusega

nr 73. Üldplaneeringu järgi valla territooriumil tuleb soodustada alternatiivenergia allikate (vee-,

tuule- ja bioenergia) kasutusse võtmist. Kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist

otseselt ei käsitle. Planeeritav ala jääb üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalale ja on metsamaa.

Planeeritav ala ei jää Pärnu maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku, väärtusliku

maastiku või väärtusliku põllumajandusmaa alale. Seega otsest vastuolu maakonnaplaneeringu

tingimustega ei ole.

Pärnu maakonna planeeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on

Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonna planeeringus on kirjeldatud, et

maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringus seatakse päikeseenergia arendamiseks tingimused alljärgnevalt:

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid;

- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida

päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule

põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia

tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise

tulemusena;

- väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata

üldplaneeringuga.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012

korraldusega nr 529.

Planeeritav lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi

planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ (reg nr 11453673).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist

detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

- kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade

taastumisvõime ületamist;

- planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,

maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, planeeringualal puuduvad

kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide leiukohtadesse

või kaitsealuste linnuliikide olulistele toitumisaladele päikesepaneele ei kavandata;

- kavandatav tegevus muudab maakasutust ja välistab alal päikesepargi elueal metsa

uuenemise, mis mõjutab ebasoodsalt elurikkuse säilitamise eesmärke. Antud mõjusid on

võimalik leevendada ja kompenseerida. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole oodata

olulist ebasoodsat mõju;

- Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal ning tegevus rohevõrgustiku toimimist

ebasoodsalt ei mõjuta;

- projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja

veerežiimile. Päikesepargi rajamine veekogu ehituskeeluvööndisse on võimalik ainult

Keskkonnaameti vastaval kooskõlastusel;

- projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud

tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning

Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

- kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning

ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

- alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

- kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

- päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva

elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku

vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav

tegevusega kaasnev mõju positiivne.

- lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha

detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud

asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

- Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise

vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele

taimekooslustele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:

− Päikesepargi rajamisel soovitud alale muudetakse senist maakasutust ning päikesepargi

eluea jooksul ei ole alal võimalik metsa uuenemine. See vähendab päikesepargi positiivset

mõju kliimamuutuste leevendamisele. Taastuvenergia kiirendamise auditi raames on välja

töötatud raadamise kompenseerimise esmane kontseptsioon. Raadamise tulemusena

metsamaa mitte vähenemise tagamiseks, on vajalikuks meetmeks eelkõige

asendusmetsastamine ehk metsa istutamine tuulerikastele rannikualadele, endistele

ammendunud karjääride maa-aladele, endistele või mahajäetud tööstus- või

kaevandusaladele, linnalähipiirkondadesse ning viimasena ka toidutootmise seisukohast

vähemväärtuslikele põllumaadele ning loomakasvatuse ja elurikkuse hoiu seisukohast

vähemväärtuslikele rohumaadele. Kuna asendusmetsastamine hakkab tulemusi andma

väga suure ajanihkega ja reeglina on asenduseks leitud ala väiksema viljakusega ja

väiksema süsiniku sidumise potentsiaaliga, siis reaalseks mõjude kompenseerimiseks

peaks metsastama lisaks raadatud alale veel juurde 25%. Samas tuleb

asendusmetsastamiseks sobivate alade valikul arvestada, et välistatud oleks

looduskaitseliselt oluliste alade metsastamine (näiteks pärandniidud, luitealad, lagesood,

väärtuslikud püsirohumaad) ning minimeeritud toidutootmise seisukohast oluliste

väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine.

− Vältida puude ja põõsaste raiet ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude

pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude

pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik

niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse

metsakooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks ja vastamaks elurikkuse kao

pidurdamise eesmärkidele on tugevalt soovitatav rajada paneelide vahele niidukooslus.

Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja

tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks

kasutada kodumaiseid seemnesegusid9, mille täpsemal valikul on asjakohane

konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil

kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem

hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade

hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem

kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt

poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see

on praegu.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi alal

haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku

roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla

sobilik elupaik.

− Maanteelt avaneva monotoonse tehisliku vaate vähendamiseks on soovitav säilitada ja

rajada teede äärde haljastust. Eelistada tuleks kodumaistest kiirekasvulistest

lehtpuuliikidest ja okaspuuliikidest koosnevate puudegruppide ja salude rajamist. Kui

kõrghaljastuse rajamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada ka

vertikaalhaljastust päikeseelektrijaam piiraval piirdeaial. Eelistada tuleks looduslikke liike

– humalat ja tappusid, kuid kasutada saab ka metsviinapuud jt ronitaimede liike.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata ehitusõigus Ado-Metsa kinnistule päikesepaneelide paigaldamiseks ning

moodustada kinnistust eraldi krunt uue põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla)

kavandatava liiklussõlme tarbeks..

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Riigimaanteega külgneval alal tuleb lähtuda Transpordiameti poolt väljastatavatest

tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest.

• Arvestada KSH eelhinnangus väljatoodud meetmetega võimaliku ebasooda mõju

vähendamiseks.

• Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus määrata vajadusel ehitusjärjekorrad.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar

digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Rahandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist