Pärnumaa Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]>

Saadetud: 13.01.2022 17:09

Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]>

Teema: FW: 8-4/5219/2022-5 Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise

algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine /

Kaasatavad

Manused: image001.jpg; Kannuse_algatamine_kaasatavad.asice

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 13, 2022 11:25 AM To: [email protected] Subject: 8-4/5219/2022-5 Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine / Kaasatavad

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine / Kaasatavad 8-4/5219/2022-5.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/

Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage

kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond informeerib planeerimisseaduse (PlanS) § 128

kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid ja koostöötegijaid kõnesoleva

detailplaneeringu algatamisest.

Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusega nr 20 algatati Pärnu linnas Seljametsa külas

Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Planeeritav ala hõlmab Kannuse kinnistut pindalaga 2849 m2, tegemist on Ragn-Sells AS

omandis oleva territooriumiga. Juurdepääs planeeritavale alale on Taali-Põlendmaa-Seljametsa

kõrvalmaantee ~20-l kilomeetril.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringualale hoonestusala määramine ja

hoonestustingimuste seadmine.

Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on Kannuse kinnistu maakasutuse

juhtotstarve (juhtfunktsioon) määratud tootmismaa (T1). Tootmise koondamise puhul on tähtis,

et see ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet. Vähemalt 25% planeeritud tootmisala

territooriumist on kohustuslik haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil).

Kannuse maaüksusel kehtib 2006. aasta Kannuse katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärk

on kinnistu sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, hoonestustingimuste, sh ehitusõiguste

määramine, liikluskeemi lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ja

kinnistu tehnovarustuse põhimõtteliste lahenduste koostamine.

Algatatava detailplaneeringu lahendus näeb ette, et võetakse arvesse olemasolevat

detailplaneeringu lahendust, täiendavalt lahendatakse kinnistul hoonestusalad ja määratakse

hoonestustingimused.

Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate

huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama

ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada

ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel.

Kaasatavad isikud

13.01.2022 nr 8-4/5219-5

Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

2

Detailplaneeringu protsessi järgmised etapid on tehniline planeerimine selle koostaja poolt ja

planeeringu vormistamisele ning ülesehitusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistamine.

Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja

naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Planeeringu koostamise ajal tuleb kaasatud

isikutel arvestada avalikkusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Kannuse DP algatamise korraldus

2. Kannuse DP eelhinnang

Alice Närep

444 8352, [email protected]

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood 10222546) on esitanud 11.06.2021 Pärnu

Linnavalitsusele Seljametsa külas Kannuse kinnistu (56801:001:0169) detailplaneeringu

algatamise ettepaneku.

Planeeringuala asub Seljametsa külas Kannuse kinnistul. Juurdepääs planeeritavale alale on

Taali-Põlendmaa-Seljametsa kõrvalmaantee ~20-l kilomeetril. Ala asub maanteest põhjas,

Seljametsa küla keskusest idas. Ümbritsetud Looga kinnistu (100% maatulundusmaa); Alttoa

kinnistu (100% maatulundusmaa), kus paikneb elamumaa; Timberi kinnistu (100% tootmismaa);

Seljametsa biotiigi kinnistuga (100% jäätmehoidla maa).

Kannuse kinnistu paikneb Ragn-Sells AS omandis oleval territooriumil. Kinnistu suurus on

12849 m2, kasutusotstarve on 100% tootmismaa. Ala on hoonestatud, kasutuses on 63,4 m2

suurune laomajandusrajatis. Kinnistul tegeletakse jäätmete sortemise ja ümberlaadimisega.

Kinnistu keskosa on kaetud asfaltkattega, piiratud aiaga, servades on 3-4 m laiad haljasribad.

Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on Kannuse kinnistu maakasutuse

juhtotstarve (juhtfunktsioon) määratud tootmismaa (T1). Tootmise koondamise puhul on tähtis,

et see ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet. Vähemalt 25% planeeritud tootmisala

territooriumist on kohustuslik haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil).

Kannuse maaüksusel kehtib 2006. aasta Kannuse katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärk

on kinnistu sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, hoonestustingimuste, sh ehitusõiguste

määramine, liikluskeemi lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ja

kinnistu tehnovarustuse põhimõtteliste lahenduste koostamine.

Kinnistu kuulub prügila või jäätmejaama rajamiseks koos selle teenindamiseks vajaliku maaga

tegevusvaldkonda, kus on nõutav kehtiva Paikuse üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu

koostamine. Algatatava detailplaneeringu lahendus näeb ette, et võetakse arvesse olemasolevat

detailplaneeringu lahendust ning lisaks lahendatakse kinnistul hoonestusalad ja määratakse

hoonestustingimused. Planeeritav lahendus vastab üldplaneeringu tingimustele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2

punkt 4 kohaselt tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

KORRALDUS

10.01.2022 nr 20

Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

2

strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 punkti 1 kohaselt tuleb

anda eelhinnang, kui rajatakse, laiendatakse või rekonstrueeritakse jäätmekäitluskohta, välja

arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul.

Hendrikson & KO poolt koostatud KSH eelhinnangus on selgitatud dokumendi koostamise

vajadust, kirjeldatud on mõjutatavat keskkonda, detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja

selle seotust teiste planeerimisdokumentidega, analüüsitud on tegevusega eeldatavalt kaasnevat

mõju, esitatud on meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ning tingimused planeeringule.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist

keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas Seljametsa külas

Kannuse kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

Eelhinnangu punktis 6 nimetatud meetmete rakendamisel on võimalik kujundada sobiv,

asjakohane ja proportsionaalne detailplaneeringu lahendus.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga

Keskkonnaamet (08.12.2021 kiri nr 6-5/21/23544-2).

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4

„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel ning arvestades

huvitatud isiku 11.06.2021 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringualale hoonestusala määramine ja

hoonestustingimuste seadmine. Kinnistu suurus on 12849 m². Juurdepääs planeeritavale alale on

Taali-Põlendmaa-Seljametsa kõrvalmaantee ~20-l kilomeetrilt. Kinnistu kuulub prügila või

jäätmejaama rajamiseks koos selle teenindamiseks vajaliku maaga tegevusvaldkonda, kus on

nõutav detailplaneeringu koostamine. Detailplaneering koostatakse Paikuse valla üldplaneeringu

kohasena, ala juhtfunktsiooniks on määratud reserveeritud tootmismaa (T1).

2. Detailplaneeringu lähteseisukohad:

2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma Paikuse valla üldplaneeringust, olema kooskõlas hea

ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja

naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste

häiringute vältimiseks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna

protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta

detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

2.2. Algatatava detailplaneeringu lahendus näeb ette, et võetakse arvesse olemasolevat

detailplaneeringu lahendust, täiendavalt lahendatakse kinnistul hoonestusalad ja määratakse

hoonestustingimused.

2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja sobituma keskkonda.

3

2.4. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada kehtivatele normatiividele ja

standarditele vastavalt. Kogu ala teede struktuur kavandada terviklikult. Parkimisvajadus

lahendada omal kinnistul.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu

koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega.

5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.

9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne Päästekeskusega, Keskkonnaametiga

ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Roht

linnasekretär

Lisa 1. Asendiplaan. Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise

algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Epp Zirk

Keskkonnaspetsialist

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse

kinnistu DP KSH eelhinnang

Töö nr 21004125 Tartu 2021

V e

rs io

o n

0 4

.1 1

.2 0

2 1

/// T Ö

Ö N

R 2

1 0

0 4

1 2

5

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................. 1

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 5

3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 8

3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING ..................................................................... 8

3.2. PAIKUSE VALLA ÜLDPLANEERING ................................................................... 9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 11

4.1. ASUKOHT .......................................................................................................... 11

4.2. KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................ 12

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................... 13

5.1. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE ................................................... 13

5.2. MÕJU ELUSLOODUSELE................................................................................... 14

5.3. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ............................................................ 14

5.4. KUMULATIIVSED MÕJUD .................................................................................. 15

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 16

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 3

1. SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud

Pärnumaal Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu (katastritunnus:

56801:001:0169) detailplaneeringu eskiislahendusele (joonis 2.1, ptk 2).

11.06.2021 on esitatud Kannuse kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus

eesmärgiga suurendada kinnistu hoonestusala ja määrata hoonestustingimused.

Kavandatav tegevus ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Vastavalt algatamisotsusele on planeeringule kohustuslik koostada ke skkonnamõjude

eelhinnang, mis tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist ning mille tulemusel

koostatakse korraldus kas keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks või mitte.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustam isel on

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).

Keskkonnamõju on KeHJS § 21 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või

varale. Vastavalt § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille

korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade hulka. Käesoleval juhul kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõige 2 punkti

10 nimetatud tegevuse alla, so tegemist on infrastruktuuri ehitamisega ja hilisema

kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ 1 § 13 punkti 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang KeHJS § 6 lõikes 1 ning

käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisel.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel lähtuda:

1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja

mõjutatavast alast;

3) asjaomaste asutuste seisukohast.

Paragrahv 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda

järgmistest kriteeriumitest:

1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?dbNotReadOnly=true

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 4

5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide

nõuete ülevõtmisel.

Paragrahv 33 lg 3 p 2 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt KeHJS § 33 lg 5

lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise

võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava

tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse

detailplaneeringuga kaasnevaid võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse

ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või

vältimiseks. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4

ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada

kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte

algatamise osas.

Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga

oktoober 2021. Eksperthinnangu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko

keskkonnaspetsialist Epp Zirk koostöös teiste ettevõtte ekspertidega.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tellija poolt edastatud detailplaneeringu eskiisile ja seletuskirjale 2 on DP

koostamise eesmärgiks kehtiva DP-ga määratud hoonestusala laiendamine ja kinnistu

omaniku vajadustele vastavate hoonestustingimuste määramine. Olemasolevat

tootmismaa sihtotstarvet ei muudeta.

Tagasihoidliku vormikeelega projekteeritav uushoonestus maaüksusel arvestab

olemasoleva lähiala tehiskeskkonnaga ning piirkonna miljööga, et vältida lähialadelt

vaadelduna visuaalset reostust. Hoonestusala jääb maanteepoolsest krundi piirist 15,5 m

kaugusele, idakirdepoolsest piirist 12,5 m kaugusele, muudel külgedel 4,0 m kaugusele.

Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 2.1.

Kinnistu lubatud hoonete alune pind on 6425 m2, maksimaalne lubatud suletud brutopind

kõikidel ehitatavatel hoonetel kokku kuni 19 275 m 2.

Heitveed kanaliseeritakse asula ühiskanalisatsiooni ja olmevesi tuleb kinnistule asula

ühisveevärgist. Kinnistu kõva kattega aladelt kogutav sadevesi läbib õlipüüduri ning

suunatakse Remmelga kraavi.

Hoonestusala piires on lubatud ehitada kuni kolm kuni kolmekorruselist tootmishoonet ja

kuni viis ühekorruselist abihoonet eraldiseisvana või põhihoonega kokku ehitatult. Alla

20 m2 ehitisealuse pinnaga ja madalamaid kui 5 m kõrgete hoonete (väikeehitised) puhul

ei loeta neid abihooneteks, küll aga ei tohi kõikide hoonete, abihoonete ja väikeehitiste

ehitisealuste pindade summa olla suurem kui 6425 m 2. Katusekalded on vahemikus

0°…50°, hoonete kõrgus kuni 14,0 m, abihoonete kõrgus kuni 5,0 m, mõõdetuna

maapinnast. Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna

absoluutkõrgus määratakse arhitektuurse projektiga.

Juurdepääsud ja liikluslahendus planeeringualal ei muutu, DP elluviimisega

liikluskoormus ei suurene. Parkimine korraldatakse krundisiseselt ning sõidukite ja

jalgrataste parkimiskohad tagatakse vastavalt kinnistul hetkel olevate brutopindade järgi,

sest koheselt ei ole tarvis tagada maksimaalselt lubatud ehitusmahtude järgseid

parkimiskohti.

Olmeprügi kogutakse kinnistu olmehoonete läheduses olevatesse sorteeritud jäätmete konteineritesse. Kui tavapäraselt on kinnistul olmeprügi käitlemine ja äravedu vajalik lahendada kohaliku omavalitsuse (käesoleval juhul Pärnu linna) jäätmekäitlus eeskirjale

vastavalt, siis Jäätmeseadus § 69 lg 41 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

2017. aastal on planeeringualal asuvale käitluskohale Keskkonnaameti poolt väljastatud

jäätmeluba L.JÄ/329046, mille käigus on Keskkonnaamet kaalunud keskkonnamõju

hindamise vajalikkust. Keskkonnaamet on teinud jäätmeloa taotlemise hetkel otsustuse,

et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Täna toimuvad käitluskohas samad

tegevused, mis on kirjeldatud 2017. aastal väljastatud jäätmeloas. Seoses loa

kehtivuse lõppemisega 2022. aasta kevadel on esitatud uus keskkonnakompleksloa

taotlus T-KKL/1003694, mille andmetel ei kavandata sisuliselt ja mahuliselt tegevuse

muutmist planeeringualal. Vastavalt 2021. aasta mais koostatud lähteolukorra

aruandele3 hõlmab käesoleval ajal tegevus Kannuse kinnistul järgmisi tegevusi:

2 “Seljametsa küla Kannuse kinnistu detailplaneering” töö nr FHB0121. Arfitektuuribüroo NAFTA OÜ, 11.06.2021

3 Lähteolukorra aruanne on avalikult kätte saadav keskkonnalubade süsteemis KOTKAS uue keskkonnaloea taotluse ( T- KKL/1003694-3) lisana.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 6

tavajäätmete sorteerimine, ümberpakkimine (sh jäätmepallide pressimine),

ümberlaadimine, purustamine, nõrutamine, vee era ldamine, sõelumine,

jäätmesegude koostamine ja ladustamine; Täitmine toimub vajadusel hetkel

kehtiva registreeringu alusel;

ohtlike jäätmete sorteerimine, ümberpakkimine, ümberlaadimine,

purustamine, nõrutamine, vee eraldamine, sõelumine ja ladustamine;

jäätmekütuse tootmine

ning täiendavatest tegevustest toimuvad tootmisseadmete hooldus ja remont; masinate

hooldamine, remontimine ja parkimine; konteinerite puhastamine ja ladustamine,

kaalumine.

Järgnevalt on loetletud peamised ohtlikud jäätmed, mida käideldakse või

vaheladustatakse selleks ettenähtud hoone osas või välisterritooriumil tulenevalt nende

olemusest ja mahtudest:

elavhõbedat sisaldavad jäätmed;

kemikaalid, lahustid, happed, jahutusvedelikud;

pesuvedelikud, emalahused, vesisuspensioonid;

värvi-, laki- ja liimijäätmed;

õlijäätmed ja õlipüünisejäätmed;

pilsivesi;

ohtlike ainetega saastunud pakendid ja materjalid;

õlifiltrid;

akud ja patareid;

ohtlik puit, klaas, plast;

ohtlike ainetega saastunud pinnas;

asbestijäätmed;

ravimid;

nakkusohtlikud jäätmed;

elektri-ja elektroonikaseadmed.

Ohtlikest ainetest kasutatakse käitluskohas veerevtehnika kütusena ka diiselkütust ning

propaani, samuti toodetakse vedelat ohtliku jäätmekütust.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 7

Joonis 2.1 Kannuse kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus seisuga 30.03.2021.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 8

3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest

planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks

strateegilisteks arengudokumentideks on:

Pärnu maakonnaplaneering 2030+4,

Paikuse valla üldplaneering5.

3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING

Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa

arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. Arvestatud on teiste riigi tasandi

strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutega. Pärnumaa ambitsioon on olla tuntud ja hinnatud regioon

Läänemereruumis, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti

väärtustavatel elanikel. Pärnumaa on tasakaalustatult arenev maakond, mis loob

võimalused väärikaks euroopalikuks eluks maakonna igas paigas. Tasakaalus

asustussüsteem tagab elanikele looduslähedase ja kvaliteetse elukeskkonna ning

põhiteenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. Olulisel kohal on

maakondliku keskustevõrgu tugevdamine. Planeeringuga on seatud asustuse suunamise

tingimused ja edasise planeerimise üldised põhimõtted. Planeering on aluseks

üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamisele.

Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et vastavalt Riigi jäätmekavale 2014 -2020 on

jäätmekäitluse üldiseks suunaks jäätmete kasutamine ressursina. Vastavalt sellele tuleb

eelistada jäätmete ringlusse võtmist, sh jäätmetest energia tootmist (jäätmete

ümbertöötlemist) ja taaskasutust, ladestamist käsitletakse viimase variandina.

Seesugune lähenemisviis nõuab jäätmete sortimise ja kompostimise taristu arendamist

ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Vastavalt planeeringulahendusele (joonis 3.1) jääb Kannuse kinnistu piirkonda, mis on

tähistatud kui ettevõtlusala/tootmisala.

Üldise soovitusena on maakonnaplaneeringus toodud, et ettevõtlus - ja tootmisalad

kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu.

Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid.

Planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringu kohaselt ei rohevõrgustiku ega väärtuslike

maastike alale.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastab maakonnaplaneeringu

lahendusele.

4 Pärnu maakonnaplaneering. Pärnu maavalitsus, 2018. Maakonnaplaneering kehtestati riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

5.Paikuse valla üldplaneering. ERKAS Pärnu Instituut OÜ, 2007/2009. Üldplaneering kehtestati Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8. https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine -ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad -uldplaneeringud

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 9

Joonis 3.1 Pärnu maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaardi väljavõte. Planeeringuala

piirkond tähistatud kollase ringiga.

3.2. PAIKUSE VALLA ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus - ja

ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele

ja strateegiale.

Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on maa-ala maakasutuse

juhtfunktsiooniks määratud T1 ehk reserveeritud tootmisala (ettevõtted, mille

tootmistehnoloogia vajab insenerlikke meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks).

Vastavalt üldplaneeringule on eelistatud tootmise arendamisel kõigepealt kasutusele

võtta juba olemasolevad tootmishooned, alles seejärel ehitada üldplaneeringuga

reserveeritud tootmisaladele. Tootmisaladele uute ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta

üldplaneeringus toodud piiranguid. Tootmishoonete laiendamisel ning taas kasutusele

võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos

temaga kaasneva mõjuvööndi(te)ga.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Paikuse valla üldplaneeringuga ning

koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 10

Joonis 3.2 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase

ringiga.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1. ASUKOHT

Detailplaneeringuala asub Pärnumaal Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistul

(kat tunnus 56801:001:0169, pindala 12849 m², sihtotstarve 100% tootmismaa).

Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 4.1. Kinnistu on suuremas osas kaetud

asfaltkattega, äärealad on mõne meetri ulatuses haljasribad.

Joonis 4.1. Detailplaneeringuala asukoht ja lähiümbrus. Planeeringuala on tähistatud oranži joonega. Ortofoto ja aluskaart Maa-ameti kaardirakendus, 2021

Detailplaneeringuala piirneb põhja poolt Seljametsa biotiik kinnistuga (100% jäätmehoidla

maa; kat tunnus 56801:001:1111), idast Looga kinnistuga (100% maatulundusmaa; kat

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 12

tunnus 56801:001:0170), lõunast Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee (nr 19276) ja

läänesuunast Timberi kinnistuga (100% tootmismaa; kat tunnus 56801:001:0079).

Ligipääs kinnistule on tagatud Taali-Põlendmaa-Seljametsa teelt.

Detailplaneeringu lähiümbruses on valdavalt haritavad maatulundusmaad, Seljametsa

küla tiheasustusala jääb lääne suunas. Lähim elamuala on lõuna suunas üle tee asuv

Alltoa kinnistu. Planeeringualast vahetult läänes on Timberi kinnistu, mille sihtotstarve on

100% tootmismaa.

Hetkel toimub kinnistul erinevate jäätmete käitlemine, mis antakse vajadusel edasisele

käitlemisele vastavaid keskkonnakaitselubasid omavale ettevõttele .

4.2. KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on

avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS 6 , Maa-ameti

kaardirakendus7, VEKA8).

Planeeringuala asub Lääne-Eesti madalikult ning on tasase pinnamoega.

Maapinnakõrgused on valdavalt vahemikus 10-11,5 m. Vaadeldav ala jääb geoloogiliselt

Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivide avamusalale. Aluspõhja liivakive katavad kuni 20

m paksused erinevad glatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted (savikad moreenid), mis

omakorda maapinnale lähemates kihtides on kaetud savide ja mereliste li ivadega. 9

Kannuse kinnistu jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Planeeringualal ja selle

lähedal veehaardeid ei ole. Lähim puurkaev on ca 355 m kaugusel läänes Varepi kinnistul

(registri kood PRK0006517). Planeeringuala idaküljel voolab Remmelga kraav, mis

ühtlasi on Juhaselja maaparandussüsteemi avatud eesvool (tegemist on eesvooluga,

mille valgala on väiksem kui 10 km2). Sellisele eesvoolule rakendub vastavalt määrusele

kaitsevöönd 12 m 10 . Kannuse kinnistu asub piirkonnas, kus valdav osa

põllumajandusmaid on kaetud maaparandussüsteemidega. Vahetult ida suunas jääb

Juhaselja maaparandusehitise reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood

6114760020170) ja lõuna poole Seljametsa II maaparandusehitise reguleeriv võrk

(maaparandussüsteemi kood 6114760020170) Kannuse kinnistu põhjapiiril oleval

kinnistul paiknevad 2 biotiiki.

Planeeringualal ega selle lähialal ei paikne looduskaitsealasid ega –objekte. Lähim

kaitseala (Vaskjõe looduskaitseala) jääb ~2 km kaugusele lõunasse.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile11 jääb

detailplaneeringu ala mõõduka radooniriskiga piirkonda (10-30 kBq/m3).

Piirkonda ei jää rohevõrgustiku elemente, kultuurimälestisi ega Natura alasid.

6 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), http://loodus.keskkonnainfo.ee (vaadatud 21.08.2018)

7 Maa-ameti kaardirakendus. Geoloogiline baaskaart (vaadatud13.08.2018)

8 https://veka.keskkonnainfo.ee (vaadatud 13.08.2018)

9 „Pärnu rajooni Sindi sovhoosi Seljametsa farm. Ehitusgeoloogiline uuring“, Vabariiklik koondis "Eesti Kolhoosiehitus" Projekteerimise Instituut "EKE Projekt" Tallinna IV osakond, 1972 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=6112

10 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis teg utsemise kord

11 „Eesti pinnase radooniriski kaart“. Eesti Geoloogiateenistus, 2020 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 13

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

Alljärgnevalt on käsitletud teemad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku ebasoodsa mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on korratud peatükis 6. Oluline on täpsustada, et käesoleva eelhinnangu raames on hinnatavaks kavandatavaks tegevuseks hoonesala suurendamine ning hoonestustingimuste täpsustamine, mitte täna juba alal toimuva tegevuse (jäätmekäitlus) hindamine. Sellest hoolimata on ka käesolevas töös kajastatud ning arvestatud jäätmekäitlusega seonduvat teavet mahus, mis on oluline hinnangu andmiseks.

5.1. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE

Arvestades asjaolu, et planeeringualal töötava käitise tegevuseks on jäätmete, sh ohtlike

jäätmete kogumine ja käitlemine, on potentsiaalselt oht ohtlike ainete sattumiseks

keskkonda ning mõjutada seeläbi pinnase ja põhjavee kvaliteeti.

Vastavalt lähteolukorra aruandele toimuvad ohtlike jäätmete jäätmekäitlustegevused (sh

jäätmekütuse valmistamine) ja vaheladustamine välisterritooriumil , PVC telgis või platsil

asuva PVC halli ühes osas – ohtlike jäätmete vahelaos. Välisterritoorium ja ohtlike

jäätmete ruum on asfalteeritud, lisaks on paigaldatud äärekivi, mis takistab vedelike

voolamist väljaspoole katendiga ala. Käitise territoorium on kaldega õlipüüduri suunas,

kuhu läbi restkaevude suunatakse kõik territooriumil kogutud sademeveed. Õlipüüduri

läbinud vesi suunatakse ühe väljalasu kaudu lahtisesse Remmelga kraavi (registrikood

VEE1147602). Remmelga kraavi suunamiseks on käitisel olemas vee-erikasutusluba (nr

L.VV/330201).

Kõigi jäätmete (mh ohtlike jäätmete) vaheladustamisel on tagatud vastavus

ladustamisnõuetele - jäätmed on paigutatud liigiti ning vajadusel lekkekindlasse

kogumisvahendisse. Ohtlikke aineid sisaldavat vedelat jäätmekütust hoitakse paakauto

lekkekindlates suletud mahutites. Kõik jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks vastavaid

keskkonnakaitselubasid omavatele ettevõtetele.

Lekke likvideerimiseks on territooriumil olemas nii absorbent kui ka vajalikud

koristusvahendid. Töötajad, kellel on tööülesandeks tegeleda ka ohtlike jäätmetega, on

läbinud ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse, tutvunud vajalike ohutusjuhenditega

ning lekete korral tegutsemise juhistega.

Käitise territooriumil hoiustatakse üheaegselt umbes 6 gaasiballooni ja umbes 40 liitrit

diiselkütust käitluskohas kasutatava tehnika töötamiseks. Kütust hoiustatakse kanistrit es,

mis omakorda asuvad siseruumis, samuti balloonid. Ohtlike aineid sisaldavaid

abimaterjale kasutatakse käitise tegevuse kontekstis nii vähesel määral, et pinnase ja

põhjavee saastamise risk puudub.

Jäätmeid, abimaterjale ja jäätmekütust transporditakse vastavalt ettenähtud nõuetele,

pakendatult. Kogumismahutite olukorda kontrollitakse enne jäätmete veokile laadimist, et

välistada võimalikud lekked jäätmete transportimisel ja jäätmete mahalaadimisel.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 14

Käesoleva planeeringuga kavandatav hoonestus (nii hoonestuse paigutamine kui

ka täpsemad ehituslikud lahendused) peab arvestama eespool kirjeldatud

tegevustega ning tingimustega selliselt, et kinnistul jätkuv jäätmekäitlustegevus ei

põhjusta reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda.

Hoonestusala määramisel on planeeringu eskiisi kohaselt arvestatud

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga ning sinna tegevusi ei kavandata.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja hiljem hoonestuse projekteerimisel tuleb

arvestada kinnistule ulatuvaid piiranguid ja kitsendusi.

Kui planeeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb ehitusjäätmeid, on mõistlik

neid võimalusel kinnistul taaskasutada.

Eelnevatest punktidest tulenevalt on käitluskohas vaheladustatavate, kasutatavate

ja toodetavate ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamine ebatõenäoline.

5.2. MÕJU ELUSLOODUSELE

Planeeritav ala on tänasel päeval kasutusel jäätmejaamana ning kavandatava tegevuse

elluviimisega seda sisuliselt ei muudeta. Tegemist on osaliselt asfalteeritud ja juba

hoonestatud alaga, kus haljastust on minimaalselt. Ka planeeringuala lähiümbrus on

inimtegevusest oluliselt mõjutatud (tootmismaad, põllumajandus, Seljametsa küla

tiheasustusala).

Hoonestuse rajamisega planeeringualal ei kaasne olulist mõju taimestikule, kuivõrd juba

täna on planeeringualal haljastust väga vähe.

Mõju loomastikule ei ole eeldatavasti oluline, kuna teadaolevalt ei asu kinnistul loomadele

väärtuslike elupaiku ega toitumisalasid.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on soovitatav säilitada olemasolevaid

väheseid haljasribasid planeeringuala servades ning kaaluda võimalusi kinnistule

täiendavalt puude ja põõsaste istutamiseks (arvestades seejuures maantee

kaitsevööndi, kinnistu ligipääsuteelt tagatava vaateväljaga).

5.3. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või

ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib

arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui

piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid . Mingil määral võib iga

arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele

võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute.

Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest.

Kavandatav tegevus ei muuda piirkonnas juba välja kujunenud olukorda, kuna tegevuse

maht ning iseloom ei muutu võrreldes praegusega.

Ei saa välistada, et uue hoone rajamine võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav

olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse

mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 15

tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud ning seega

võib uute tehisobjektide lisandumine mõjuda neile esialgu visuaalse häiringuna, kuna

kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad

koduaknast või koduteelt. Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mastaapse

ega sotsiaalset keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Kavandatava ala lähipiirkonnas

paiknevad vaid üksikud elamualad, mis on hoonestatud üksikelamutega. Samuti ei muuda

planeeringualal kavandatav oluliselt tänaseks väljakujunenud olukorda piirkonnas –

tegemist on olemasoleva tootmisalaga. Sellest tulenevalt ei ole eeldada ka olulist mõju

piirkonna kinnisvarahindadele.

Mõningane autoliikluse kasv ning sellega seostuvad mürahäiringud võivad esineda

seoses lammutus- ja ehitustegevusega. Tegemist on ajutise häiringuga, mis eeldatavasti

ei ole olulise mõjuga. Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida

tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus). Vee- ja

õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, kui rakendatakse vajalike meetmeid reovee

ja jäätmete käitlemisel. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele.

5.4. KUMULATIIVSED MÕJUD

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist

(liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi

eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või

mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,

kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse

kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda

mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus,

era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi

potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul

asjakohane eraldi hinnata.

Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 16

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu

detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste planeerimisdokumentidega,

hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning

vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et detailplaneeringu realiseerimisel

(kavandatava tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning

pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja hiljem hoonestuse projekteerimisel

arvestada kinnistule ulatuvaid piiranguid ja kitsendusi.

Käesoleva planeeringuga kavandatav hoonestus (nii hoonestuse paigutamine

kui ka täpsemad ehituslikud lahendused) peab arvestama eespool kirjeldatud

tegevustega ning tingimustega selliselt, et kinnistul jätkuv

jäätmekäitlustegevus ei põhjusta reostuse sattumist pinnasesse ja

veekeskkonda.

Kui planeeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb ehitusjäätmeid, on

mõistlik neid võimalusel kinnistul taaskasutada.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on soovitatav säilitada

olemasolevaid väheseid haljasribasid planeeringuala servades ning kaaluda

võimalusi kinnistule täiendavalt puude ja põõsaste istutamiseks (arvestades

seejuures maantee kaitsevööndi, kinnistu ligipääsuteelt tagatava

vaateväljaga).

Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid

puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus).