Kiri

Lp Kert Süsmalainen

Transpordiamet

[email protected]

[email protected] /kuupäev digiallkirjas/

Vastuskiri Saare Wind Energy meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele Täname Teid ettepanekute eest! Järgnevalt on toodud vastused Teie ettepanekutele. Meresõiduohutuse leevendavad meetmed (teie kirja punktid 1. ja 4.) Mõju laevaliiklusele ja meresõiduohutusele on käsitletud KMH aruande ptk 6.1. Hindamise aluseks oli

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia 2023. aasta töö „SWE avamere tuulepargi

meresõiduohutuse riskianalüüs“, mis kogumahus on esitatud KMH aruande lisas 3.17. Uuring on väga

mahukas dokument, mis käsitleb kõiki võimalikke teoreetilisi riske. KMH aruandes on tehtud

kokkuvõte uuringu olulisematest tulemustest. KMH aruande ptk 6.1.4. on leevendavate meetmetena

välja toodud ainult need, mida on praktikas võimalik arendaja poolt rakendada ehk siduda arendajale

väljastatavate lubadega:

1. Meresõiduohutuse tagamiseks ja riskide maandamiseks on nii tuulepargi ehituse kui opereerimise

ajal vajalik tagada avamere rajatiste märgistamine nõuetele vastavalt ja Transpordiametiga

kooskõlastatud meremärgistustega. Vastav informatsioon kantakse merekaartidele.

2. Transpordiameti praeguste seisukohtade kohaselt värvitakse tuulikud alates keskmisest

meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistatakse unikaalse tähtedest ja numbritest

koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav (KMH aruande joonis joonis 6.1-3).

3. Tuulepargi massiiv märgistatakse äärerajatistega vastavalt IALA (International Association of Marine

Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) soovitustele. Oluliseks äärerajatiseks loetud rajatisel

(joonis 6.1-4) peab olema viiesekundilise intervalliga plinkiv kollane tuli, mille nimiulatus on vähemalt

5 meremiili. Kõik tuled peavad olema laevadele nähtavad vähemalt 360 kraadi ulatuses ning tuleb

paigaldada kõrgusele, mis on vähemalt 6 m merepinna keskmisest tasemest ja jääb tuuliku labade

madalaima punkti alla. Kõik tuled peavad põlema vähemalt öösel ja kui nähtavus on vähem kui 2

meremiili.

Näiteks uuringus välja toodud kahe meremiili laiuse ohutustsooni kehtestamine väljaspoole SWE hoonestusala piire, ületab arendaja õigusi. Märgime, et SWE hoonestusala asub Eesti merealade planeeringus tuuleenergeetika arendusalal nr 2. Tänaseks on kogu arendusala hoonestusloa taotlustega kaetud, kuid ühtki teist hoonestusloa menetlust samal alal veel algatatud ei ole, mistõttu ei ole meresõiduohutuse riskianalüüsis arvestatud teiste tulevikus võib-olla arendatavate tuuleparkidega. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika tingimustele peab tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale kavandatavate tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus olema võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Seega SWE tuulepargi ja tulevikus tuuleenergeetika arendusalal nr 2 kavandatavate tuuleparkide vahele peavad jääma vähemalt 2 km laiused tuulikutest vabad koridorid, mida vajadusel on võimalik kasutada ka laevaliikluseks. Meresõiduohutuse riskianalüüs (teie kirja punktid 2. ja 3.) KMH aruande lisa 3.17 lisas D on kokkuvõte uuringu ptk 12 kirjeldatud kõikidest võimalikest

teoreetilistest riskidest. Praktikas on selliste riskide realiseerumise tõenäosus väga väike, kuna

laevaliikluse olemasolev ja prognoositav tihedus piirkonnas on madal. Näiteks mootori jõul liikuva

laeva tuulikule otsasõidu korduvuseks hinnati kord 145 aasta jooksul ning triiviva laeva tuulikule

otsasõidu korduvuseks kord 318 aasta jooksul. Samuti ei ole tuulepargis lahtisi kaableid, mida

ankurdamisel oleks võimalik vigastada.

Seega uuringus toodud riskid on meie hinnangul ülevõimendatud ja me ei pea otstarbekaks kõikide

lisas D toodud meetmete rakendamist.

Lisas D nimetatud otsasõidu all mõistetakse stsenaariumi, kus laev, kas mootori jõul või triivides, sõidab

meretuulepargi tuulegeneraatorile otsa.

VHF süsteemid Ettepaneku alusel KMH aruannet täiendati ning lisati järelseire osana raadiosidesüsteemide ja AIS

süsteemi mõõdistused peale tuulepargi töö käivitamist, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata

kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS-baasjaamade rajamise vajadus.

Mereseireradarid

Maismaal ega merel asuvatele mereseire süsteemidele ei ole julgeoleku ja turvalisuse tagamise

põhjustele ka operatiivside süsteemi kohta võimalik ega vajalik esitada detailset informatsiooni KMH

aruandes. Sobiv meretuulepargi tehniline lahedus, sh tuulikute asukohad ja paiknemine, muude

tehniliste lahenduste kasutamine jmt, osas tehakse koostööd vastutavate asutustega ning kavandatav

projektlahendus kooskõlastatakse.

Ühtlasi anname teada, et avalikustamise järgselt on KMH aruannet täiendatud ning esitatakse KeHJS §

22 lõike 1 kohaselt Kliimaministeeriumile kui KMH protsessi järelevalvajale heakskiitmiseks ja

keskkonnanõuete määramiseks1.

Lugupidamisega, Kuido Kartau (allkirjastatud digitaalselt) Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671

1 KMH aruanne koostatakse vastavalt tegevusloa taotluse esitamise ajal (09.04.2015) kehtinud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32).

Lp Kert Süsmalainen

Transpordiamet

[email protected]

[email protected] /kuupäev digiallkirjas/

Vastuskiri Saare Wind Energy meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele Täname Teid ettepanekute eest! Järgnevalt on toodud vastused Teie ettepanekutele. Meresõiduohutuse leevendavad meetmed (teie kirja punktid 1. ja 4.) Mõju laevaliiklusele ja meresõiduohutusele on käsitletud KMH aruande ptk 6.1. Hindamise aluseks oli

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia 2023. aasta töö „SWE avamere tuulepargi

meresõiduohutuse riskianalüüs“, mis kogumahus on esitatud KMH aruande lisas 3.17. Uuring on väga

mahukas dokument, mis käsitleb kõiki võimalikke teoreetilisi riske. KMH aruandes on tehtud

kokkuvõte uuringu olulisematest tulemustest. KMH aruande ptk 6.1.4. on leevendavate meetmetena

välja toodud ainult need, mida on praktikas võimalik arendaja poolt rakendada ehk siduda arendajale

väljastatavate lubadega:

1. Meresõiduohutuse tagamiseks ja riskide maandamiseks on nii tuulepargi ehituse kui opereerimise

ajal vajalik tagada avamere rajatiste märgistamine nõuetele vastavalt ja Transpordiametiga

kooskõlastatud meremärgistustega. Vastav informatsioon kantakse merekaartidele.

2. Transpordiameti praeguste seisukohtade kohaselt värvitakse tuulikud alates keskmisest

meretasemest kuni 15 m kõrguseni kollaseks ja märgistatakse unikaalse tähtedest ja numbritest

koosneva tunnusega nii, et see oleks laevalt nähtav (KMH aruande joonis joonis 6.1-3).

3. Tuulepargi massiiv märgistatakse äärerajatistega vastavalt IALA (International Association of Marine

Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) soovitustele. Oluliseks äärerajatiseks loetud rajatisel

(joonis 6.1-4) peab olema viiesekundilise intervalliga plinkiv kollane tuli, mille nimiulatus on vähemalt

5 meremiili. Kõik tuled peavad olema laevadele nähtavad vähemalt 360 kraadi ulatuses ning tuleb

paigaldada kõrgusele, mis on vähemalt 6 m merepinna keskmisest tasemest ja jääb tuuliku labade

madalaima punkti alla. Kõik tuled peavad põlema vähemalt öösel ja kui nähtavus on vähem kui 2

meremiili.

Näiteks uuringus välja toodud kahe meremiili laiuse ohutustsooni kehtestamine väljaspoole SWE hoonestusala piire, ületab arendaja õigusi. Märgime, et SWE hoonestusala asub Eesti merealade planeeringus tuuleenergeetika arendusalal nr 2. Tänaseks on kogu arendusala hoonestusloa taotlustega kaetud, kuid ühtki teist hoonestusloa menetlust samal alal veel algatatud ei ole, mistõttu ei ole meresõiduohutuse riskianalüüsis arvestatud teiste tulevikus võib-olla arendatavate tuuleparkidega. Vastavalt Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika tingimustele peab tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale kavandatavate tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus olema võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Seega SWE tuulepargi ja tulevikus tuuleenergeetika arendusalal nr 2 kavandatavate tuuleparkide vahele peavad jääma vähemalt 2 km laiused tuulikutest vabad koridorid, mida vajadusel on võimalik kasutada ka laevaliikluseks. Meresõiduohutuse riskianalüüs (teie kirja punktid 2. ja 3.) KMH aruande lisa 3.17 lisas D on kokkuvõte uuringu ptk 12 kirjeldatud kõikidest võimalikest

teoreetilistest riskidest. Praktikas on selliste riskide realiseerumise tõenäosus väga väike, kuna

laevaliikluse olemasolev ja prognoositav tihedus piirkonnas on madal. Näiteks mootori jõul liikuva

laeva tuulikule otsasõidu korduvuseks hinnati kord 145 aasta jooksul ning triiviva laeva tuulikule

otsasõidu korduvuseks kord 318 aasta jooksul. Samuti ei ole tuulepargis lahtisi kaableid, mida

ankurdamisel oleks võimalik vigastada.

Seega uuringus toodud riskid on meie hinnangul ülevõimendatud ja me ei pea otstarbekaks kõikide

lisas D toodud meetmete rakendamist.

Lisas D nimetatud otsasõidu all mõistetakse stsenaariumi, kus laev, kas mootori jõul või triivides, sõidab

meretuulepargi tuulegeneraatorile otsa.

VHF süsteemid Ettepaneku alusel KMH aruannet täiendati ning lisati järelseire osana raadiosidesüsteemide ja AIS

süsteemi mõõdistused peale tuulepargi töö käivitamist, et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata

kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS-baasjaamade rajamise vajadus.

Mereseireradarid

Maismaal ega merel asuvatele mereseire süsteemidele ei ole julgeoleku ja turvalisuse tagamise

põhjustele ka operatiivside süsteemi kohta võimalik ega vajalik esitada detailset informatsiooni KMH

aruandes. Sobiv meretuulepargi tehniline lahedus, sh tuulikute asukohad ja paiknemine, muude

tehniliste lahenduste kasutamine jmt, osas tehakse koostööd vastutavate asutustega ning kavandatav

projektlahendus kooskõlastatakse.

Ühtlasi anname teada, et avalikustamise järgselt on KMH aruannet täiendatud ning esitatakse KeHJS §

22 lõike 1 kohaselt Kliimaministeeriumile kui KMH protsessi järelevalvajale heakskiitmiseks ja

keskkonnanõuete määramiseks1.

Lugupidamisega, Kuido Kartau (allkirjastatud digitaalselt) Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671

1 KMH aruanne koostatakse vastavalt tegevusloa taotluse esitamise ajal (09.04.2015) kehtinud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32).