Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

E-kiri.eml

Tere!

Edastame Teile dokumendi 16-7/21-07967-011

Lugupidamisega

Hanna-Liis Heinla
Ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
+372 620 1752 | [email protected]
www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn

kiri_digiallkirjaga_16-7_21-07967-011.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ENE-LIIS BACHMANN PNOEE-48402135217 2023-08-23 13:21:38

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumaandusministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Saare Wind Energy 25.06.2021.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KUIDO KARTAU PNOEE-37109060270 2021-06-25 18:29:19

Elering AS tehnilised tingimused Saare Wind Energy meretuulepargi liitumiseks_23.03.2021.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIRJAM PIHLAK PNOEE-47904035245 2021-03-23 17:05:55

Elering AS tehnilised tingimused Saare Wind Energy meretuulepargi liitumiseks_23.03.2021.pdf

Kuido Kartau Teie 19.11.2020 egle.ee taotlus

Saare Wind Energy OÜ

Tartu mnt 24 - 20

10115 TALLINN Meie 23.03.2021 nr 2-7/2020/1083-2

Tehnilised tingimused Saare Wind Energy OÜ 1400 MW meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks

Lugupeetud Kuido Kartau

Saare Wind Energy OÜ (edaspidi ka klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või

põhivõrguettevõtja) poole planeeritava Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi, mille summaarne

maksimumvõimsus on 1400 MW, elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks.

Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamise tehnilised tingimused.

Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal

kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude

muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud

olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis,

muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle

konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne.

Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused)

on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamine,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamine,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmine segapaigaldiseks, põhivõrguga

ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud

tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja

või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste

muutmine, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse

elektripaigaldise ümberehitamisena.

1. Võrguühenduse tehniline lahendus ja maksumus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse

põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja

§ 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised

parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma

suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga

330 kV pingeastmel.

Olete oma taotluses soovinud Eleringi poolt liitumisühenduse analüüsi seitsmes alternatiivses asukohas.

Esimese soovitud ühendusvõimalusena tõite ära Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi ühendamise

Läänemere energiavõrgu alajaama. Siinkohal selgitame, et Läänemere energiavõrgu planeerimine ei ole

veel jõudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni, mistõttu ei käimasolevas ettevalmistavas faasis

liitumisvõimaluste pakkumine võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus Läänemere

energiavõrguga liitumiseks on aastal 2030. Hoiame avalikkust Läänemere energiavõrgu arendamise

edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda Saare Wind Energy OÜ

meretuulepargi ühendamisel ka seda võimalust.

Vastavalt eeluuringutaotlusele uurisime Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamise tehnilist lahendust ning maksumust teistes taotluses näidatud alternatiivsetes asukohtades.

1.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Lääne-Saaremaal

Liitumisühenduse võimaldamine Lääne-Saaremaal tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade

rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu

saame Teile pakkuda Lääne-Saaremaal liitumiseks tähtaegse võrguühenduse võimalust, mille korral

sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud

põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.

1.1.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus kasutades 330 kV õhuliine

Esimese alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Sikassaare

330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d.

Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit

olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks liinilahtrit Lihula ja Virtsu

alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;

 Virtsu ja Lihula alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks

eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km

maksumusega 16 818 000 eurot;

 Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 5 393 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit Virtsu

ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ja 4 simpleks lahtrit, kuhu

ühendatakse rajatavad Virtsu ja Pöide alajaamade vahelised merekaablid ning reaktorid;

 Virtsu ja Pöide alajaamade vahele tuleb ettenähtud töökindluse nõude tagamiseks ehitada neli 330

kV merekaablit igaüks pikkusega 30 km maksumusega 360 000 000 eurot ning mille mõlemasse

otsa ühendatakse 330 kV reaktorid (kokku 8 tk) maksumusega kokku ca 8 000 000 eurot;

 Pöide 330 kV alajaam maksumusega 5 443 525 eurot, kuhu ehitatakse 4 simpleks lahtrit Virtsu ja

Pöide alajaamade vahele rajatavate merekaablite ning reaktorite ühendamiseks ning 2 dupleks

liinilahtrit Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;

 Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele tuleb ehitada kaks 330 kV liini eraldi mastidel, mõlemad

pikkusega 50 km maksumusega 32 100 000 eurot;

 Sikassaare 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit

Sikassaare ja Pöide alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ning 2 dupleks ja

2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;

 330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000

eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000

eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000

eurot;

 330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000

eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000

eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000

eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 465 249 015 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula, Virtsu, Pöide ja Sikassaare alajaamade

ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride

kasutusõiguse saamise maksumus.

Liitumiseks Eleringi poolt rajatavad ülekandeliinid ning alajaamad on toodud käesolevate tehniliste

tingimuste lisades:

Lisa 1: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330 kV elektrivõrgu skeem;

Lisa 2: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330 kV elektrivõrgu kaart-skeem.

1.1.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus kasutades merekaableid

Teise alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Kõiguste või

Läätsa 220 kV alajaamas läbi nelja 220 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d.

Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks lahtrit sisenevate

õhuliinide ühendamiseks ja 2 dupleks lahtrit väljuvate õhuliinide ühendamiseks;

 Virtsu ja Lihula alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks

eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km

maksumusega 16 818 000 eurot;

 Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 6 426 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks lahtrit sisenevate

330 kV õhuliinide ühendamiseks ja 5 simpleks lahtrit, kuhu ühendatakse viis 330/220 kV trafot

maksumusega ca 10 000 000 eurot ning väljuvad merekaablid koos reaktoritega;

 Virtsu ja Kõiguste alajaamade vahelised 220 kV merekaablid (5 tk), igaüks pikkusega 55 km,

maksumusega 412 500 000 eurot, alternatiivina Virtsu ja Läätsa alajaamade vahelised 220 kV

merekaablid (5 tk) pikkusega 90 km maksumusega 675 000 000 eurot, juhul kui paigaldatavate

kaablite pikkus jääb lühemaks kui 90 km. Merekaablite mille mõlemasse otsa ühendatakse 220 kV

reaktorid (kokku 10 tk) maksumusega kokku 15 000 000 eurot;

 Kõiguste (Läätsa) 330 kV alajaam maksumusega 7 334 525 eurot, kuhu ehitatakse viis 220 kV

simpekslahtrit reaktorite ja sisenevate merekaablite ühendamiseks ning kaks 220 kV dupleks ja

kaks 220 kV simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;

 330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000

eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000

eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000

eurot;

 330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000

eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000

eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000

eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on Kõiguste alajaama liitudes ca 501 297 904 eurot ning

alternatiivse lahenduse (Läätsa alajaama liitudes) korral 776 935 714 eurot, millele lisandub käibemaks

seaduses sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula, Virtsu ja Kõiguste (Läätsa) alajaamade

ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride

kasutusõiguse saamise maksumus.

Liitumiseks Eleringi poolt rajatavad ülekandeliinid ning alajaamad on toodud käesolevate tehniliste

tingimuste lisas 3:

Lisa 3: Sikassaare ja Lihula alajaamade vaheline 330/220 kV elektrivõrgu skeem.

1.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Virtsu alajaamas

Liitumisühenduse võimaldamine Lihula 330 kV alajaamas tingib olulises mahus ülekandeliinide ja

alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks.

Seetõttu saame Teile pakkuda Virtsu 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse võrguühenduse võimalust,

mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi

käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.Tegemist ajutise võrguühendusega,

tähtaeg 25 aastat.

Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime teise stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi

liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Virtsu 330 kV alajaamas läbi

nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb

Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Lihula 330 kV alajaam maksumusega 3 995 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit

olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks liinilahtrit Lihula ja Virtsu

alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;

 Lihula ja Virtsu alajaamade vahele tuleb ehitada olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks

eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini, mõlemad pikkusega 25 km

maksumusega 16 818 000 eurot;

 Virtsu 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit Lihula

ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks

lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;

 330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000

eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000

eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000

eurot;

 330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000

eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000

eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000

eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 33 765 113 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula ja Virtsu alajaamade ehitamiseks

vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse

saamise maksumus.

1.3 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Lihula alajaamas

Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime kolmanda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi

liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Lihula 330 kV alajaamas läbi

nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb

Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Lihula 330 kV alajaam maksumusega 5 317 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit

olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi

tootmismoodulite ühendamiseks;

 330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 1 732 000

eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 93 000

eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 60 000

eurot;

 330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 775 000

eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000

eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000

eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 330 kV õhuliin L025 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 11 215 812 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Lihula 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku

kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise

maksumus.

1.4 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade

vahelisel 330 kV õhuliinil

Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime neljanda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi

liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel alajaamas, mis rajatakse Sindi

ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliinile läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest

igaühe võimsus on 350 MVA-d. Liitumisühenduse võimaldamine Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade

vahelisel 330 kV õhuliinil tingib olulises mahus ülekandeliinide ja alajaamade rajamist, mis ei ole

Eleringile vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame

Teile liitumist Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil pakkuda tähtaegse

võrguühendusena, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates

liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.

1.4.1 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Häädemeeste vallas Tallinn-Riia

maantee ääres

Esimese alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Papsilla

külla rajatavas 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-

d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Olemasoleva Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 kV õhuliini sisselõike tegemine

mastilt Y19, mille käigus tuleb paigaldada täiendav ankrumast maksumusega ca 100 000 eurot;

 Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 kV õhuliini ning Papisilla alajaama vahele tuleb

ehitada kaks 330 kV liini eraldi mastidel, mõlemad pikkusega ca 30 km, maksumusega 19 260 000

eurot;

 Papisilla 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse kuhu ehitatakse 2 dupleks

liinilahtrit tekkivate Papsilla-Sindi ja Kilingi-Nõmme-Papsilla alajaamade vaheliste õhuliinide

ühendamiseks ning 2 dupleks ja 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;

 uue 330 kV õhuliini L346 (Paide – Sopi) ehitamine, mille maksumus on ca 18 297 000 eurot;

 uue 330 kV õhuliini L347 (Sopi – Sindi) ehitamine, mille maksumus on ca 6 099 000 eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõimse suurendamine, mille maksumus on ca 93 000

eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 136 000

eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

176 000 eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 32 000

eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 82 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 75 000

eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 39 000

eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 959 000

eurot;

 330 kV õhuliin L506 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 55 408 212 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Papsilla 330 kV alajaama ehitamiseks vajaliku

kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse saamise

maksumus.

1.4.2 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Saarde vallas, nn nurgapunkti

piirkonnas

Teise alternatiivi korral liidetakse Saare Wind Energy OÜ meretuulepark elektrivõrguga Jaamaküla

külla rajatavas 330 kV alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-

d. Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Olemasoleva Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 õhuliini sisselõike tegemine mastilt

Y59, mille käigus tuleb paigaldada täiendav ankrumast maksumusega ca 100 000 eurot;

 Jaamaküla 330 kV alajaam maksumusega 5 979 525 eurot, kuhu ehitatakse 2 dupleks liinilahtrit

tekkivate Jaamaküla-Sindi ning Kilingi-Nõmme-Jaamaküla alajaamade vaheliste õhuliinide

ühendamiseks, 2 dupleks ning 2 simpeks lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks ja 330 kV

õhuliini visangud Kilingi-Nõmme ja Sindi alajaamade vahelise 330 õhuliinilt Jaamaküla

alajaamani;

 uue 330 kV õhuliini L346 (Paide – Sopi) ehitamine, mille maksumus on ca 18 297 000 eurot;

 uue 330 kV õhuliini L347 (Sopi – Sindi) ehitamine, mille maksumus on ca 6 099 000 eurot;

 110 kV õhuliin L185 (Kiisa – Kohila) läbilaskevõimse suurendamine, mille maksumus on ca

93 000 eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

136 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

176 000 eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

32 000 eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133B (Vändra – Papiniidu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

184 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

82 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130A (Kantküla – Mustvee) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on

ca 59 000 eurot;

 330 kV õhuliin L360 (Püssi – Rakvere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L130B (Kantküla – Jõgeva) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

47 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132A (Paide – Koigi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

39 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132B (Koigi – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

20 000 eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

959 000 eurot;

 330 kV õhuliin L506 (Rakvere – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

507 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131B (Põdra – Põltsamaa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

66 000 eurot;

 110 kV õhuliin L132C (Põltsamaa – Imavere) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on

ca 142 000 eurot;

 110 kV õhuliin L131A (Jõgeva – Põdra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

104 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 35 185 212 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada Jaamaküla 330 kV alajaama ehitamiseks

vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride kasutusõiguse

saamise maksumus.

1.5 Liitumise tehniline lahendus ja maksumus liitumisel Kilingi-Nõmme alajaamas

Vastavalt eeluuringutaotluse uurisime viienda stsenaariumina Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi

liitumise tehnilist lahendust ning maksumust elektrivõrguga ühendamisel Kilingi-Nõmme 330 kV

alajaamas läbi nelja 330 kV liitumispunkti, millest igaühe võimsus on 350 MVA-d. Liitumisühenduse

võimaldamine Kilingi-Nõmme alajaamas tingib täiendava 330 kV alajaama rajamise olemaseoleva

Kilingi-Nõmme alajaama toitele, mis ei ole Eleringile Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu

ülesannete täitmiseks vajalikud. Seetõttu saame Teile liitumist Kilingi-Nõmme alajaamas pakkuda

tähtaegse võrguühendusena, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25

aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.

Võrguühenduse tagamiseks tuleb Eleringi elektrivõrgus ehitada või rekonstrueerida:

 Kilingi-Nõmme alajaama laiendamine ei ole Saare Wind Energy OÜ tootmismoodulite

ühdamiseks vajalike lahtrite arvu võrra võimalik, mistõttu tuleb liitumiseks rajada olemasoleva

Kilingi-Nõmme alajaama lähiümbrusesse täiendav Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam. Uue Kilingi-

Nõmme alajaama maksumus on 5 979 525 eurot, mis sisaldab 2 dupleks liinilahtrit olemasolevast

Kilingi-Nõmme alajaamast lähtuvate 330 kV õhuliinide ühendamise ning 2 dupleks ja 2 simpleks

lahtrit kliendi tootmismoodulite ühendamiseks;

 Olemasolevasse Kilingi-Nõmme alajaama tuleb ehitada kaks 330 kV õhuliini duplekslahtrit

rajatavasse Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama väljuvate 330 kV õhuliinide ühendmiseks

maksumusega 2 064 000 eurot;

 olemasoleva ja rajatava Kilingi-Nõmme alajaamade vahele tuleb ehitada kaks 330 kV õhuliini,

mõlemad pikkusega kuni 1 kilomeeter ning mille maksumus on ca 642 000 eurot;

 uue 110 kV õhuliini L185 (Kiisa – Kohila) ehitamine, mille maksumus on ca 1 285 000 eurot;

 110 kV õhuliin L186 (Kohila – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

136 000 eurot;

 110 kV õhuliin L188 (Vigala – Valgu) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

168 000 eurot;

 110 kV õhuliin L027 (Valgu – Järvakandi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

64 000 eurot;

 330 kV õhuliin L346 (Paide – Sopi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 845 000

eurot;

 110 kV õhuliin L025 (Kehtna – Rapla) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

32 000 eurot;

 110 kV õhuliin L026 (Järvakandi – Kehtna) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

69 000 eurot;

 110 kV õhuliin L133A (Paide – Vändra) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

75 000 eurot;

 110 kV õhuliin L189 (Lihula – Vigala) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

82 000 eurot;

 330 kV õhuliin L347 (Sopi – Sindi) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca 515 000

eurot;

 330 kV õhuliin L357 (Paide – Kiisa) läbilaskevõime suurendamine, mille maksumus on ca

959 000 eurot.

Lisaks arvestatakse liitumistasu prognoosi koostamisel liitumistasu hulka ettenägematud kulud, mis

moodustavad ca 5 % liitumislepingu täitmiseks teadaolevatest kuludest ning tootmismooduli

põhivõrguga ühendamise menetlus- ja toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Täna teadaolev liitumiskulude suurus on ca 13 574 112 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses

sätestatud suuruses. Olemasolevasse Kilingi-Nõmme alajaama liitumispunktide rajamiseks on Eleringil

vajalik alajaama laiendamiseks omandada olemasoleva alajaama kinnistuga külgnevad kinnistud ning

teostada täiendavad ümberkorraldused olemasolevas alajaamas. Liitumiskulude suurus sellisel juhul on

7 844 162 eurot, kuhu tuleb juurde arvestada alajaama kinnistuga külgnevate kinnistute omandamise,

laiendamise ja ümberkorraldustega seotud kulud.

Täiendavalt tuleb arvestada liitumistasu hulka arvestada uue Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama

ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumusega ning uute õhuliinide trassikoridoride

kasutusõiguse saamise maksumus.

2. Liitumise ehitamise tähtaeg

Ehitustööde alustamise eelduseks liitumise käigus kas ehitatavate uuete alajaamade või olemasolevate

alajaamade, kuhu tuleb täiendavaid lahtreid, ehituseks vajalike kinnistute Eleringi poolne omandamine

ning ehitatavate õhuliinide trassikoridoridele Eleringile kasutusõiguse saamine.

Kinnistute omandamisele ning õhu- ja kaabelliinide kasutusõiguste saamisele on eelnevalt vajalik:

• planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine, mille orienteeruv ajakulu on 18-36 kuud;

• trassivaliku projekti koostamine ja maalepingute sõlmimine, mille orienteeruv ajakulu 18-30 kuud.

Planeeringuid ja vajaliku maa omandamist kõigi eelnimetatud objektide kohta saab läbi viia

samaaegselt.

Elering võimaldab kliendil kõik eelnimetatud liitumislepingu täitmiseks vajalikud maa-toimingud

korraldada omalt poolt Eleringiga sõlmitava koostöölepingu alusel.

Vajalike ehitustööde tähtaeg on pärast vajalike kinnistute omandamist ja kasutusõiguste saamist

hinnanguliselt 3 - 5 aastat.

3. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad

Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise

tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus) ja liitumistingimustes.

Tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahenduste korral tagab põhivõrguettevõtja rikkest põhjustatud

katkestuse kõrvaldamise 2 tunni jooksul võimsuse kuni 700 MW ulatuses ning 120 tunni jooksul

võimsuse alates 700 MW kuni 1400 MW ulatuses.

Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes.

4. Nõuded kliendi elektripaigaldisele

Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised tootmismoodulitest kuni

perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod.

Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA-

d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Aa väikereaktorid ühendatakse põhivõrguga Euroopa

Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for

Generators) mõistes vähemalt kahe või nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi

tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada

põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h ühenduskaabli rike, juhtimissüsteemi

häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.

5. Liitumistasu maksumus

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi

poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel https://elering.ee/metoodika.

Käesolevate tehniliste tingimuste punktis 1 toodud kalkulatsioonides on kasutatud põhivõrguettevõtja

poolt läbi viidud hangete käigus kujunenud hindu. Kalkulatsioon toodud eeldatava liitumistasu (va

toimingutasu) prognoos ei ole põhivõrguettevõtjale siduv ning täpsustub sõlmitava liitumislepingu

raames korraldatavate hangete tulemuste põhjal.

Tootmismooduli liitumiseks siduva liitumispakkumise koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida

selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus ning koostada liitumistasu eelkalkulatsiooni.

Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva

liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused.

6. Liitumise protseduurilised tingimused

Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi

Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa

Komisjoni määrused:

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators, edaspidi RfG);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand

Connection Code, edaspidi DCC);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja

alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid

connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park

modules, edaspidi HVDC).

Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest,

selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest

juhenditest:

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;

• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;

• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;

• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;

• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0.

Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse

esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.

Täiendava ja ajakohastatud liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja

liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu liitumisele

eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu

taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot

ning millele lisandub käibemaks.

Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik

liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.

Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab

Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi

vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.

Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse

kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest

ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %

liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke

võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest

kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel: https://elering.ee/metoodika.

Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping.

Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka

Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt:

https://elering.ee/vorguteenus#tab1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mirjam Pihlak

võrguteenuste talituse juhataja

tel 715 1309

Lisa 1_Sikassaare ja Lihula AJ-de vaheline 330 kV elektrivõrgu skeem_23.03.2021.pdf

3PP3L

3 V

T 4

1

3 V

T 4

2

3M41

3L41

3V41

3L4L1

3M4V1

3M4L2

3L4L2

3M4V2

3M42

3L42

3V42

3 V

T 2

1

3 V

T 2

2

3M21

3L21

3V21

3L2L1

3M21V

3M2L2

3L2L2

3M2V2

3M22

3L22

3V22

3 V

T 4

L

L503

SINDI

3PP4L

3PT4L

3 V

T 2

L

L503

HARKU

3PP2L

3PT2L

3L32

3M32

3V32

3 V

T 3

2

3M32V

3L32L

3M32L

3L31

3M31

3V31

3 V

T 3

1

3M31V

3L31L

3PP1S

3PP2S

3PT1S

3PT2S

3OPT2

OT2

3PP5L

3PT3L 3PT5L

3L52

3M52

3V52

3 V

T 5

2

3M52V

3L52L

3M52L

3L51

3M51

3V51

3 V

T 5

1

3M51V

3L51L

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3M2S

3S2

3S1

3M1S

3L7

3M7

3V7

3 V

T 7

3M7R

3R1

3PP7R

3PP6T

A2T

LP1

(SWE)

350MW

3 V

T 4

1

3 V

T 4

2

3M41

3L41

3V41

3L4L1

3M4V1

3M4L2

3L4L2

3M4V2

3M42

3L42

3V42

3 V

T 2

1

3 V

T 2

2

3M21

3L21

3V21

3L2L1

3M21V

3M2L2

3L2L2

3M2V2

3M22

3L22

3V22

3 V

T 4

LXX

LIIN 2

3PP4L

3PT4L

3 V

T 2

LXX

LIIN 1

3PP2L

3PT2L

3L5

3M5

3V5

3 P

V T

5 M

3M5V

3L5L

3M5L

3PP2S

3PT2S

3OPT2

OT2

LP2

(SWE)

350MW

3PP5L

3PT5L

LP3

(SWE)

350MW

3PP7L

3L7

3M7

3V7

3 P

V T

7 M

3M7V

3L7L

3M7L

LP4

(SWE)

350MW

3PT7L

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3M2S

3S2

3S1

3L11

3M11

3V11

3 V

T 1

1

3M11R

3R1

3PP11R

3PP6T

A2T

3 V

T 5

3 V

T 3

3S2

3S1

3 V

T 4

1

3 V

T 4

2

3M41

3L41

3V41

3L4L1

3M4V1

3M4L2

3L4L2

3M4V2

3M42

3L42

3V42

3 V

T 2

1

3 V

T 2

2

3M21

3L21

3V21

3L2L1

3M21V

3M2L2

3L2L2

3M2V2

3M22

3L22

3V22

3 V

T 4

LXX

LIIN 2

3PP4L

3PT4L

3 V

T 2

LXX

LIIN 1

3PP2L

3PT2L

3L5

3M5

3V5

3L3

3M3

3V3

3PP1S

3PP2S

3PT1S

3PT2S

3OPT2

OT2

3PP7L

3L9

3M9

3V9

3M9V

3L9L

3M9L

3L7

3M7

3V7

3 V

T 7

V

3M7V

3L7L

3M7L

3PP9L

3PT7L 3PT9L

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3M2S

3S2

3S1

3M1S

3L11

3M11

3V11

3 V

T 1

1

3M11R

3R11

3PP11R

3PP6T

3R6

3OPT1

OT1

KAABEL 3 KAABEL 4

3R93R7

3 V

T 7

L

3 V

T 9

V 3

V T

9 L

3PP5L

3 V

T 5

V

3M5V

3L5L

3M5L

3PT5L

KAABEL 2

3R5

3 V

T 5

L

3PP3L

3 V

T 3

V

3M3V

3L3L

3M3L

3PT3L

KAABEL 1

3R3

3 V

T 3

L

3 V

T 4

1

3 V

T 4

2

3M41

3L41

3V41

3L4L1

3M4V1

3M4L2

3L4L2

3M4V2

3M42

3L42

3V42

3 V

T 2

1

3 V

T 2

2

3M21

3L21

3V21

3L2L1

3M21V

3M2L2

3L2L2

3M2V2

3M22

3L22

3V22

3 V

T 4

LXX

LIIN 4

3PP4L

3PT4L

3 V

T 2

LXX

LIIN 3

3PP2L

3PT2L

3L5

3M5

3V5

3L3

3M3

3V3

3PP1S

3PP2S

3PT1S

3PT2S

3OPT2

OT2

3PP7L

3L9

3M9

3V9

3M9V

3L9L

3M9L

3L7

3M7

3V7

3 V

T 7

V

3M7V

3L7L

3M7L

3PP9L

3PT7L 3PT9L

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3M2S

3S2

3S1

3M1S

3L11

3M11

3V11

3 V

T 1

1

3M11R

3R11

3PP11R

3PP6T

3R6

3OPT1

OT1

KAABEL 3 KAABEL 4

3R93R7

3 V

T 7

L

3 V

T 9

V 3

V T

9 L

3PP5L

3 V

T 5

V

3M5V

3L5L

3M5L

3PT5L

KAABEL 2

3R5

3 V

T 5

L

3PP3L

3 V

T 3

V

3M3V

3L3L

3M3L

3PT3L

KAABEL 1

3R3

3 V

T 3

L

SIKASSAARE

(PÖIDE)

VIRTSU LIHULA

3x400, L=50 km

3x400, L=25 km

3x1000Cu, L=30 (5+25) km

3PP3L

3PT3L

3L32

3M32

3V32

3 V

T 3

2

3M32V

3L32L

3M32L

3L31

3M31

3V31

3 V

T 3

1

3M31V

3L31L

3 V

T 3

3PP9L

3PT9L

3L92

3M92

3V92

3 V

T 9

2

3M92V

3L92L

3M92L

3L91

3M91

3V91

3 V

T 9

1

3M91V

3L91L

3 V

T 9

3PP1S

3PT1S

3OPT1

OT1

3M1S

LXX

LIIN 4

LXX

LIIN 3

Projektijuht

Nimi

Dokumendi nimetus

Alajaama nimi / liini nr:

Kuupäev Allkiri

Prim. koostaja

Kooskõlastas

1/1

Sek. koostaja

Leht/Lehti

03.03.2021

SAARE WIND ENERGY

330 kV elektriline põhimõtteskeem

CAD fail:

330 kV VÕRK (SIKASSAARE - LIHULA)

A.Pärna

MAANDUSLÜLITI

LAHKLÜLITI

VÕIMSUSLÜLITI

VOOLUTRAFO

TINGMÄRGID

MAHTUVUSLIK

PINGETRAFO

VOOLU-PINGE

TRAFO

INDUKTIIVNE

PINGETRAFO

ŠHUNT-

REAKTOR

TRAFO

JÕUPINGE-/

OMATARBE

TRAFO

LIIGPINGEPIIRIK

olemasolev osa

projekteeritav primaarosa

Primaarseadmete tingmärgid

perspektiivne osa

PIKIREAKTOR

AUTOTRAFO

Lisa 2_Sikassaare ja Lihula AJ-de vaheline 330 kV elektrivõrgu kaart-skeem_23.03.21.png

Lisa 3_Sikassaare ja Lihula AJ-de vaheline 330_220 kV elektrivõrgu skeem_23.03.2021.pdf

Lxx

LIIN 1

3PP3L

3 V

T 4

1

3 V

T 4

2

3M41

3L41

3V41

3L4L1

3M4V1

3M4L2

3L4L2

3M4V2

3M42

3L42

3V42

3 V

T 2

1

3 V

T 2

2

3M21

3L21

3V21

3L2L1

3M21V

3M2L2

3L2L2

3M2V2

3M22

3L22

3V22

3 V

T 4

L

L503

SINDI

3PP4L

3PT4L

3 V

T 2

L

L503

HARKU

3PP2L

3PT2L

3L32

3M32

3V32

3 V

T 3

2

3M32V

3L32L

3M32L

3L31

3M31

3V31

3 V

T 3

1

3M31V

3L31L

3PP1S

3PP2S

3PT1S

3PT2S

3OPT2

OT2

LXX

LIIN 2

3PP5L

3PT3L 3PT5L

3L52

3M52

3V52

3 V

T 5

2

3M52V

3L52L

3M52L

3L51

3M51

3V51

3 V

T 5

1

3M51V

3L51L

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3M2S

3S2

3S1

3M1S

3L9

3M9

3V9

3 V

T 9

3M9R

3R9

3PP9R

3PP6T

3 V

T 5

3 V

T 3

3S2

3S1

2 P

V T

6 M

2 P

V T

8 M

2M6

2L6

2V6

2M8L

2L8L

2M8V

2M8

2L8

2V8

2 P

V T

2 M

2 P

V T

4 M

2M2

2L2

2V2

2M4L

2L4L

2M4V

2M4

2L4

2V4

LP1

(SWE)

350MW

2PP2L

2PT2L

2L5

2M5

2V5

2L3

2M3

2V3

2PP1S

2PP2S

2PT1S

2PT2S

2OPT2

OT2

2PP7L

2L9

2M9

2V9

2M9V

2L9L

2M9L

2L7

2M7

2V7

2 V

T 7

V

2M7V

2L7L

2M7L

2PP9L

2PT7L 2PT9L

2 P

V T

1 0

M

2M10T

2M10

2L10

2V10

2M2S

2S2

2S1

2M1S

2L11

2M11

2V11

2 V

T 1

1

2M11T

D1T

220/110/20kV

2PP11T

2PP10T

2OPT1

OT1

KAABEL 3 KAABEL 4

2R92R7

2 V

T 7

L

2 V

T 9

V 2

V T

9 L

2PP5L

2 V

T 5

V

2M5V

2L5L

2M5L

2PT5L

KAABEL 2

2R5

2 V

T 5

L

2PP3L

2 V

T 3

V

2M3V

2L3L

2M3L

2PT3L

KAABEL 1

2R3

2 V

T 3

L

2PP2T

2M2T

2L2

2M2

2V2

2M1T

2L1

2M1

2V1

2PP3L

2M4T

2L4

2M4

2V4

2M4V

2L4L

2M4L

2L3T

2L3

2M3

2V3

2 V

T 3

V

2M3V

2L3L

2M3L

2PP4L

2PT3L 2PT4L

KAABEL 3 KAABEL 4

2R42R3

2 V

T 3

L

2 V

T 4

V 2

V T

4 L

2PP2L

2 V

T 2

V

2M2V

2L2L

2M2L

2PT2L

KAABEL 2

2R2

2 V

T 2

L

2PP1L

2 V

T 1

V

2M1V

2L1L

2M1L

2PT1L

KAABEL 1

2R1

2 V

T 1

L

(KÕIGUSTE)

VIRTSU LIHULA

ÕL 2 (2450A) 3x400, L=25 km

KL1 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km

2M2L

2L2L

2M2V

2M6L

2L6L

2M6V

LP2

(SWE)

350MW

2PP4L

2PT4L

LP3

(SWE)

350MW

2PP6L

2PT6L

LP4

(SWE)

350MW

2PP8L

2PT8L

2 P

V T

1 2

M

2M12T

2M12

2L12

2V12

2PP12T

2L13

2M13

2V13

2 V

T 1

3

2M13T

2PP13T

D2T

220/110/20kV

3L15

3M15

3V15

3 V

T 1

5

3M15R

3R15

3PP15R

LP5

(LIITUJA)

-MW

2PP10L

2PT10L

LP6

(LIITUJA)

-MW

2PP12L

2PT12L

3 V

T 2

3M2T

3M2

3L2

3V2

3PP2T

3 V

T 4

3M4T

3M4

3L4

3V4

3PP4T

3 V

T 6

3M6T

3M6

3L6

3V6

3PP6T

3 V

T 8

3M8T

3M8

3L8

3V8

3PP8T

2PP4T 2PP6T 2PP8T

3S2

3S1

3PP1S

3PP2S

3PT1S

3PT2S

3OPT2

OT2

3M2S

3S2

3S1

3M1S

Lxx

LIIN 1

3PP3L

3L32

3M32

3V32

3 V

T 3

2

3M32V

3L32L

3M32L

3L31

3M31

3V31

3 V

T 3

1

3M31V

3L31L

LXX

LIIN 2

3PP5L

3PT3L 3PT5L

3L52

3M52

3V52

3 V

T 5

2

3M52V

3L52L

3M52L

3L51

3M51

3V51

3 V

T 5

1

3M51V

3L51L

3 V

T 5

3 V

T 3

3L7

3M7

3V7

3PP7T

3M7V

3L7T

3M7T

ÕL 1 (2450A) 3x400, L=25 km

A2T

330/220 kV

A4T

330/220 kV

A3T

330/220 kV

A8T

330/220 kV

KL2 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km

KL3 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km

KL4 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km

2M5T

2L5

2M5

2V5

2M5V

2L5L

2M5L

2PP5L

2PT5L

KAABEL 4

2R5

2 V

T 5

V 2

V T

5 L

2L9

2M9

2V9

2M9V

2L9L

2M9L

2PP9L

2PT9L

KAABEL 5

2R9

2 V

T 9

V 2

V T

9 L

KL5 (1000A) - 3x2500 Cu, L=55 (5+50) km

2 V

T 1

4

2M14T

2M14

2L14

2V14

2PP14T

2R14

3L7

3M7

3V7

3PP7T

3M7V

3L7T

3M7T

3 V

T 8

3M8T

3M8

3L8

3V8

3PP8T

3R8

3 V

T 1

0

3M10T

3M10

3L10

3V10

3PP10T

A10T

330/220 kV

A7T

330/110 kV

A1T

330/110 kV

A2T

330/110 kV

3OPT1

OT1

2PP8T

Projektijuht

Nimi

Dokumendi nimetus

Alajaama nimi / liini nr:

Kuupäev Allkiri

Prim. koostaja

Kooskõlastas

1/1

Sek. koostaja

Leht/Lehti

10.02.2021

SAARE WIND ENERGY LIITUMINE

220/330 kV elektriline põhimõtteskeem

CAD fail:

220/330 kV VÕRK (KÕIGUSTE - LIHULA)

A.Pärna

MAANDUSLÜLITI

LAHKLÜLITI

VÕIMSUSLÜLITI

VOOLUTRAFO

TINGMÄRGID

MAHTUVUSLIK

PINGETRAFO

VOOLU-PINGE

TRAFO

INDUKTIIVNE

PINGETRAFO

ŠHUNT-

REAKTOR

TRAFO

JÕUPINGE-/

OMATARBE

TRAFO

LIIGPINGEPIIRIK

330 kV primaarosa

Primaarseadmete tingmärgid

perspektiivne osa

PIKIREAKTOR

AUTOTRAFO

220 kV primaarosa

Kaabelliin

Õhuliin

SaareWindEnergy 25.06.2021.pdf

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Meie 25.06.2021

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaa lääneranniku piirkonnas meres tuuleelektrijaama rajamiseks. Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 218 lg 1) ning Elektrituruseaduses (§921 lg2) sätestatud nõuetele. Palume korraldada hoonestusloa menetluse algatamine käesolevas taotluses esitatud meretuulepargi rajamiseks.

1. Üldinformatsioon Saare Wind Energy OÜ (edaspidi lühendina ka SWE) juba arendab meretuulepargi projekti Saaremaa lääneranniku piirkonnas, Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) 28.05.2020. Käesoleva taotlusega soovitakse täiendava hoonestusloaga sisuliselt laiendada senist hoonestusloa ala tagamaks meretuulepargi realistlik ja tehnoloogiliselt arukas väljaehitamine. SWE’l on Veeseadusest tulenev õigus nihutada või suurendada võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatavat ala kuni 33% ning SWE taotles vastavat muutust 16.10.2020. TTJA oma vastuses 10.06.2021 nõustus kõnealuse õigusega, kuid leidis et käesolevas faasis (st veel on liiga vähe teostatud KMH uuringudi) ei saa seda veel teha, kuid samasisulise taotluse saab SWE esitada uuesti enne hoonestusloa andmist. Oleme teadlikud koostamisel olevast Eesti mereala teemaplaneeringust (mille kehtestamise eelselt kehtivad piirangud väljastatavate hoonestuslubade kehtivusajale) ning oleme katsunud jälgida ja aru saada riigipoolsetest seisukohtadest seoses nn Eesti ja Läti meretuulepargi ühisarenduse projektiga (sh teave et uusi hoonestusloa menetlusi ei algatata enne nimetatud projekti teatud arengufaase). Seega on tekkinud olukord, kus SWE hoonestusloa ala ümber on vahetult piirnevana (mis tehnoloogiliselt ei ole mõistlik, sest meretuuleparkide vahel on vajalik nn puhverdistants) esitatud ja

tõenäoliselt esitatakse veelgi hoonestusloa taotlusi meretuuleparkide rajamiseks. SWE ei saa jääda ootama ja lootma ainuüksi käimasoleva hoonestusloa menetlusala laiendamise perspektiivile ning koostamisel olevas mereplaneeringus arutluse all olevate puhverdistantside tingimuse seadmisele ja nendest tingimustest kinnipidamisele. Seetõttu esitab SWE käesoleva taotluse tagamaks juba ettevalmistatava meretuulepargi tehnoloogiliselt mõistlik väljaehitamine. Juba käimasolev hoonestusloa menetlus ja käesoleva taotlusega koormatav mereala moodustavad funktsionaalselt ühtse meretuulepargi kuni 100 elektrituulikuga ja orienteeruva võimsusega 1400 MW. Saare Wind Energy üheks osanikuks on Hollandi tunnustatud mereehitusettevõtte Van Oord (www.vanoord.com). Van Oord on mereehitusega tegelev ettevõte, kes reaalselt ehitab meretuuleparke: paigaldab vundamente, kaableid, elektrituulikuid, merel paiknevaid alajaamasid jms. Ettevõttel on spetsiaalsed laevad ja muu tehnika vastavate tööde tegemiseks, oskusteave, kogemused jms. Tegemist on valdkonna ühe juhtiva ettevõttega maailmas. Van Oord kaasamine toob Eestisse meretuuleparkide arendamise maailma absoluutsel tipptasemel teadmised ja võimekuse.

2. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt Veeseaduse § 218 lõikele 1 2.1 Ehitise kasutamise otstarve Meretuulepargi rajamine on oluline samm elektritootmises taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Arvesse võttes EL ja seega ka Eesti poolt seatud eesmärke ja üldisemalt nn Rohepööret annab kavandatav tuulepark nende eesmärkide saavutamiseks kaaluka panuse. Meretuulepargi kasutamise otstarbeks on elektrienergia tootmine ning suunamine põhivõrku. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil (2 x 20-25 aastat) pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuuleoludest, samuti meretuulepargi tuulikute tehnilisest lahendusest ja hooldusest, mis mõjutab kasutustegurit. 2.2 Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Meretuulepark koosneb elektrituulikutest, neist merel paiknevasse alajaama ühendatud elektrikaablitest, merel paiknevast alajaamast ning elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Elektrituulikud. Kavas on kasutada meretuulepargi ehitamise ajal toodetavaid kaasaegseid tuulikuid. Tulenevalt tehnoloogia arengust võib kasutatava elektrituuliku parameetreid korrigeerida. Detailsem lahendus töötatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus kogutavast informatsioonist, keskkonnatingimustest ja tehnilisest otstarbekusest lähtuvalt. Eeldatavasti on kasutatavad elektrituulikud orienteeruvalt alljärgnevate karakteristikutega.

o rootori diameeter 250 – 280 m; o torni kõrgus 145 - 170 m; o elektrituuliku tipukõrgus (orienteeruvalt kuni) 310 m; o võimsus (orienteeruvalt) 14 MW +;

Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks orienteeruvalt kuni 310 meetrit merepinnast.

Merel kasutatavate elektrituulikute ehitamisel on kasutuses erinevat tüüpi vundamendid (ingl k foundation). Kõige levinumateks on vaivundament (monopile) ning gravitatsiooniline vundament (gravity), mõnevõrra vähem kasutatakse tripood ehk kolmjalg vundamente (tripod) ja sõrestikvundamente (jacket). SWE meretuulepargis kasutatavat konkreetset elektrituuliku vundamenditüüpi ei ole veel valitud. Vundamendi tüübi valik viiakse läbi KMH protsessi raames, eeldatavalt on peamiseks valikuks vaivundament ning gravitatsiooniline vundament (kuid hetkel ei ole välistatud ka muud variandid). Vundamendi tüübi valik sõltub merepõhja iseloomust (ehitusgeoloogia jms), sügavusest, jääoludest, elektrituuliku suurusest ning mitmetest muudest asjaoludest, mistõttu valitakse vundamendi tüüp konkreetses meretuulepargis ja konkreetses asukohas täpsustavate uuringutega kogutava informatsiooni alusel. Pinnasesse süvistatava vaia süvistussügavus sõltub geoloogilisest situatsioonist ja võib olla kuni ca 30 meetrit merepõhja setetes. Gravitatsiooniline vundament paigutatakse merepõhjale ilma olulise süvistamiseta. Vajalikuks võib osutuda kuni mõne meetri sügavuseni toimuv pehmete setete (muda jms) eemaldamine ja merepõhja tasandamine (nt kivirahnude eemaldamine ja/või killustikaluse rajamine). Seega on gravitatsioonilise vundamendi sügavus kuni 3 meetrit merepõhja setetes. Veesügavus tuulikute paigutamise asukohtades on valdavalt 15-35 meetrit, taotletava hoonestusloa ala suurimad sügavused ulatuvad 45 meetrini. Seega, juhul kui kasutatakse vaivundamenti või vaiadega tripood-vundamenti, on ehitise sügavus merepinnalt 15-35 meetrit merepõhjani ning lisaks kuni 30 meetrit merepõhja setetes. Kokku merepinnalt mõõtes on ehitise maksimaalne sügavus kuni 65 meetrit. Gravitatsioonilise vundamendi korral on vastav maksimaalne sügavus 38 meetrit merepinnalt (kuni 35 meetrit veekihti + 3 meetrit põhjasetteid). Iga vundamendi põhjapindala on suurusjärgus kuni 2000 m2. Meretuulepargi sisene merekaablite süsteem. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Igast elektrituulikust lähtub elektrikaabel toodetud elektri ülekandmiseks. Need kaablid koondatakse/ühendatakse ning nad suunduvad tuulepargis merel paiknevasse alajaama. Need kaablid paigutatakse merepõhjale ja üldjuhul maetakse suhteliselt madalale merepõhja pinnasesse (kuni 1 meetri sügavuseni). Merel paiknev alajaam. Meretuuleparki rajatav alajaam on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, millel paikneb alajaam, kus elektrituulikutes toodetud ja tuulepargi siseste kaablitega „kokkukogutud“ elekter tõstetakse kõrgmale pingele. Elektri eksportkaabel. Merel paiknevast alajaamast algab elektriülekandesüsteem kuni liitumispunktini (nt Eleringi 330 kV alajaam vms). Elektriülekandesüsteem lahendatakse juba käimasoleva hoonestusloa menetluse ja KMH raames ja täiendavat vajadust selleks käesoleva taotlusega taotletavas hoonestusloas ei ole. 2.3 Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala

Käesoleva hoonestusloa taotlusega taotletavale merealale kavandatakse kuni 40 elektrituulikut ning enamus neist asub ala põhjapoolses osas käimasoleva hoonestusloa menetluses korrigeerimissooviga alas ning mõningad elektrituulikud asuvad käimasoleva hoonestusloa menetluses oleva ala piiride vahetus läheduses (nt lõunapoolne serv). Umbes 2 meremiili laiune väline tsoon on sisuliselt puhveralaks käimasoleva hoonestusloa menetluses arendatavale meretuulepargile. Puhvertsoon on vajalik nii meretuulepargi tehnilistel ja tootlikkuse põhjustel (vältimaks erinevate meretuuleparkide omavahelist ebamõistlikult suurt varjutust), kuid see on kooskõlas ka koostatava meretuulepargi lahendusega. Nimelt käsitleb planeering vajadust visuaalse mõju leevendamiseks nn vaatekoridoride jätmist, samuti on lääne pool vajalik ca 6 km laiune laevaliiklusala (ehk sisuliselt meretuulepargi puhverala on samas ka mereliiklusala – seega nende omavaheline konflikt puudub täielikult). Taotletava hoonestusloa ala pindala on 285,17 km2 (285 170 000 m2). Iga tuuliku vundament on pindalaga suurusjärgus 120 m2 (monpile vundament, ilma vajadusel merepõhja paigaldatava stabiliseeriva pinnaseta, nn scoure protection) kuni 2000 m2 ruutmeetrit gravitatsioonilise vundamendi ja scoure protection puhul. Seega on kuni 40 elektrituuliku poolt hõlmatav vahetu mereala pindala 4800 m2 – 80 000 m2. Meretuuleparki rajatakse alajaam/alajaamad, mis on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm. Lisaks paigaldatakse merepõhja elektrikaablid kogupikkusega kümneid kilomeetreid (täpne kaablite paiknemine ja pikkus täpsustatakse edaspidi). Arvestades orienteeruvalt taotletavas hoonestusloa alas kuni 100 kilemeetrit kaableid ja kaablitrassi arvestuslikuks laiuseks 1 meeter, on kaablitrasside eeldatav maksimaalse kogupindala 100 000 m2. Seega on vundamentide, alajaama ja kaablite poolt otseselt hõlmatava merepõhja pindala orienteeruvalt kuni 180 000 m2. See moodustab kogu taotletava ala pindalast alla 0,1 %. 2.4 Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepark kavandatakse Saaremaa läänerannikust 11 – 30 km kaugusele. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on 285,17 miljonit m2 (285,17 km2) ning taotletav mereala polügoon moodustub alljärgnevates nn nurgapunktidest: Tabel 1. Taotletava hoonestusloa ala korrigeeritud koordinaadid. Polügoon moodustub nurgapunkte numeratsiooni järgselt ühendades (ühendades omavahel ka punktid 8 ja 1).

Nurgapunkti number X (põhjalaius) L-Est97

Y (idapikkus) L-Est97

1 6460416 344824

2 6460348 353985

3 6451486 368758

4 6449099 351529

5 6441999 352769

6 6442520 374485

7 6438800 373647

8 6438218 349668

Joonis 1. Taotletav hoonestusloa ala, käimasolev hoonestusloa menetluse ala (28.05.2020 algatamisotsuse kohane ulatus) ja eeldatav elektrituulikute paigutamise ala. 2.5 Eeldatavad uuringud Hoonestusloa menetlemise protsessis on vajalik teostada keskkonnamõju hindamine (KMH), mille osaks on ka keskkonna-alased uuringud. KMH viiakse läbi vastava seaduse (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi faasis, kuid seniseid analoogiaid arvestades on tõenäoliselt kõige mahukamateks uuringuteks:

o visuaalsete mõjude uuring o kalastiku uuring o linnustiku uuring o merepõhja elupaikade uuring o mereimetajate uuring o nahkhiirte uuring o allveearheoloogiline uuring o navigatsiooniriskide analüüs o merepõhja geoloogiat täpsustav uuring.

2.6 Hoonestusloa taotletav kestus Saare Wind Energy OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

3. Hoonestusloa taotluse andmed vastavalt Elektrituruseaduse § 92 1 lõikele 2 ja taotleja vastavus vastavalt § 92 2

3.1 Tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta Meretuulepargi võimsus on kokku planeeritud kuni 1400 MW ja see jaotub juba käimasoleva hoonestusloa menetluse raames rajatava meretuulepargi ja käesoleva taotluse alusel arendatava meretuulepargi vahel. Sisuliselt on tegemist ühe funktsionaalse meretuulepargiga. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub Elering AS poolt SWE OÜ-le väljastatud (23.03.2021) tehniliste tingimuste kohaselt erinevates võimalikes asukohtades Virtsu-Lihula suunal, Kilingi-Nõmme suunal või Saaremaal. Elering AS on 23.03.3021 väljastanud tehnilised tingimused kuni 1400 MW võimsusega meretuulepargile (esitatud lisas 1). Arvestades ettevalmistuse (sh hoonestusloa taotlemine) aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama võrguga liitumise ajaks kõige varasemalt 2028 aasta. 3.2 Taotleja vastavus ja võimekus Vastavalt elektrituruseadusele (§922) võib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Saare Wind Energy OÜ on tänasel hetkel elektriettevõtja (tooja ja müüja) tootes elektrienergiat päikesepaneelidega Roosna-Allikul Järvamaal ja müües seda teisele ettevõttele. Saare Wind Energy OÜ osakapital on üle seaduses nõutud 31 950 €. SWE üheks osanikuks on Hollandi tunnustatud mereehitusettevõtte Van Oord (www.vanoord.com). Meretuulepargi rajamine on oluline samm elektritootmises taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Saare Wind Energy’l on olemas vajalik oskusteave ja võimekus meretuulepargi arendamiseks. Lugupidamisega, Kuido Kartau

Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige

e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671

Lisa 1 Elering AS liitumistingimused Lisatud eraldiseisva failina.

kiri_digiallkirjaga_16-7_21-07967-011.pdf

Nimekirja alusel 23.08.2023 nr 16-7/21-07967-011

Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, edaspidi ka ettevõte) esitas 25.06.2021 TTJA- le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga. Taotletav ala asub Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast läänes. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/21-07967-001 all.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 251 lõike 1 kohaselt menetletakse hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Sellest tulenevalt menetleb TTJA Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotlust 25.06.2021 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel.

Saare Wind Energy OÜ planeeritav meretuulepargi ala kattub osaliselt mitmete teiste hoonestusloa taotlustes märgitud aladega, sealhulgas Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus 20.03.2023 esitatud (viimati täiendatud 26.05.2023) ELWIND hoonestusloa taotluses näidatud ala (taotlus TTJA dokumendiregistris nr 16-7/22-17023).

Vastavalt eespool nimetatud veeseaduse redaktsiooni § 219 lõikele 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest tulenevalt edastame Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas.

Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, loeme, et Teil puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited ja TTJA lahendab taotluse Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Ene-Liis Bachmann ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Saare Wind Energy hoonestusloa taotlus 25.06.2021 2. Adressaatide nimekiri

Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected]

noname1