Detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 25.10.2023 nr 5-2/5516-1

Meie 11.11.2023 nr 7.2-2/23/1623-5

Sikassaare külas Mati detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Mati detailplaneeringule (katastritunnus

27003:001:0556, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine

päikesepargi rajamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajaduse määramine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Mati dp_12.10.2023.asice

58581095, [email protected]

Mati detailplaneering

kat.tunnus 27003:001:0556

11-22-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 31.08.2023 Asendiskeem

Töö nr.

Joonis

DP1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud isik: Sunly AS

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (mai 2023)

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Sikassaare küla. Mati kinnistu

Planeeritav juurdepääsutee

Planeeritav keskpingekaabel

Planeeritav päikesepark

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 4 Töö nr Joonis Jooniseid

11-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Sikassaare küla, Saaremaa vald

1:1000 Staadium

eskiis

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 31.08.2023

Janika Jürgenson

Mati detailplaneering

2

3

0

2 0

2

2

2

2

j a

o

t u

s

p

u

n

k

t i P

i k

k

t n

8

1

k

i n

n

i s

t u

l

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Mati 27003:001:0556 Sunly AS

Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik Sunly AS Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

3

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 4 Töö nr Joonis Jooniseid

11-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Sikassaare küla, Saaremaa vald

1:1000 Staadium

eskiis

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 31.08.2023

Janika Jürgenson

Mati detailplaneering

38,75 ha

3,0

MP 50%, OE 50%

-

19,17 ha -

1

MAX EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND EHITISE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDILEHITISE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE 1

POSITSIOONI NR

KRUNDI EHITUSÕIGUS

T TOOTMISMAA

38,75 ha

M MAATULUNDUSMAA

3

0

2 0

j a

o

t u

s

p

u

n

k

t i P

i k

k

t n

8

1

k

i n

n

i s

t u

l

3,0

-

19,17 ha -

4

OE ELEKTRIENERGIA TOOTMISE MAA

4

MP

4

PÕLLUMAJANDUSMAA

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

4

MP 50%, OE 50%

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Mati 27003:001:0556 Sunly AS

4

2

2

2

2

2

Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik Sunly AS Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

3

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(h a)

eh iti

se al

un e

pi nd

m ²

m ax

.k or

ru se

lis us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

eh iti

st e

kõ rg

us m

aa pi

nn as

t ( m

)

Eh iti

st e

ar v

kr un

di l

(p äi

ke se

pa ne

el id

+a la

ja am

)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u% (d

et ai

lp la

ne er

in gu

li ik

id e

ka up

a)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

ja se

rv itu

ud id

1 Mati 38,75 19,17 - 3,0 1

elektrienergia tootmise maa 50%

OE, põllumajandus- maa 50% MP

T 50%, M 50% TP3

1. Keskpingekaabli kaitsevöönd 2 m 2. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 20m 3. Alajaama kaitsevöönd 2 m 4. Riigitee kaitsevöönd 30 m 5. Kudjape peakraavi kaitsevöönd 2 m 6. Maaparandussüsteemi maa-ala "Sikassaare polder" 7. Riikliku geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 m 8. Teeservituudi seadmise vajadus Marguse kinnistule

Mati detailplaneering

kat.tunnus 27003:001:0556

11-22-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 31.08.2023

Töö nr.

Joonis

Lisa 1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud isik: Sunly AS

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (mai 2023)

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Sikassaare küla. Mati kinnistu

Planeeritav juurdepääsutee (servituudi seadmise vajadus)

Planeeritav keskpingekaabel

Planeeritav päikesepark

asukohaskeem

Juurdepääsutee servituudi seadmise

Marguse

Haagi

Kommeli

Mati

Katastriüksuse piir

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10, Kuressaare, Saare maakond 93819, [email protected], +372 452 5000

Töövõtja: DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare Saare maakond 93819

[email protected], +372 4545491

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, MATI KINNISTU

MATI DETAILPLANEERING KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 11-22-DP

Algatatud 30.03.2023 otsusega nr 1-3/27

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

TT iplom M 007012

arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 31.08.2023

KURESSAARE 2023

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu tn. 5, Kuressaare 93819 tel. +3724545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 2

SISUKORD

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3

1. LÄHTESITUATSIOON ...................................................................................................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid .............................................................................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid ..................................................................................................... 4 1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................................ 4

1.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................................. 5

1.5. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................................... 6

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ................................................................................ 7

2.1. Üldlahendus .................................................................................................................................................. 7

2.2 Maakonna- ja üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus …………..………………………………..7

2.2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+………………………………………………………………………...7

2.2.2 Saare maakonna planeering 2030+ lisaks olev teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunava

keskkonnatingimuse “ ………………………………………………………………………………………….8

2.2.3 Planeeringu vastavus üldplaneeringule …………………………………………………………………...8

2.2.4 Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus ..……………………………….. 9

2.3. Krundijaotus ................................................................................................................................................. 9

2.4. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus ...................................................................................................... 9 2.5. Teedevõrk ja liikluskorraldus ..................................................................................................................... 10

2.6. Tehnovõrgud ja -rajatised ………………………………………………………………………..……….11 2.7. Piirded, haljastus ja heakord ....................................................................................................................... 13 2.8. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................................... 13

2.9. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................................ 14

2.10. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................................... 14

2.11. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused…………………………...………………………………14

2.12. Kuritegevuse riskide ennetamine ………….……………………………………………….………...…15

3. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................................................ 15

4. KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................................................ 16

LISAD Lisa 1, juurdepääsutee servituudi seadmise asukohaskeem

Detailplaneeringu kooskõlastuste kokkuvõte

JOONISED DP1 Asendiskeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:1000

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

DP4 Illustratsioon

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 3

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

Planeeringu nimetus: Mati detailplaneering

Huvitatud isik: Sunly AS

Planeeritava kinnistu omanik: Sunly AS

Planeeringuala suurus: ca 39 ha

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid:

 Detailplaneeringu algatamise taotlus 23.11.2022;

 Saaremaa Vallavolikogu 30.03.2023 otsus nr 1-3/27 „Sikassaare küla Mati

etailplaneeringu algatamine“ koos lisa ega (Lisa 1 planeeringuala ja Lisa 2

lähteseisukohad);

 Saare maakonnaplaneering 2030+;

 Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1 kehtestatu „Kuressaare linna ja

Kaarma valla kontaktvöön i ühisplaneering“;

 Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning etailplaneeringu koostamise nõu e “;

 DP Projektbüroo OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 66-22-G;

 Transpordiameti 10.02.2023 kiri nr 7.2-2/23/1623-2 „Seisukohtade väljastamine

Sikassaare küla Mati detailplaneeringu koostamiseks“;

 Põllumajandus- ja Toiduameti kiri 19.12.2022 reg nr 6.2- 6/13123-1” Sikassaare küla

Mati detailplaneeringu algatamine”;

 Tambet Kikas poolt 2022. a koostatud „Ehitustegevuse mõju Sikassaare poldriala

veerežiimile“;

 Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

 Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

 Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

 Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

 Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

 Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatava tuleohutusnõu e “;

 Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normi “;

 Riigihal use ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatava nõu e “;

 Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla jäätmehool us-

eeskiri”;

 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded (RT I, 28.06.2015, 4);

 Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“; EVS 843:2016 „Linnatänava “ jne).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 4

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks ja

katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajaduse määramine, liikluskorralduse põhimõtete, tehno-

võrkude, trasside ja rajatiste asukoha määramine, haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringuala asub Sikassaare küla lõunapoolses osas Kuressaare linna piiri lähedal.

Planeeringualale pääseb 21140 Kuressaare-Sikassaare teelt läbi eravalduses olevate Sikassaare-

Upa tee nr 2700353 ja Marguse tee nr 2700352. EHR andmetel Mati kinnistul registreeritud

ehitised ja rajatised puuduvad. Registreerimata rajatistest asuva kinnistul renaažitorustik ja

keskpinge õhuliinid. Mati katastriüksus pindalaga 38,75 ha piirneb põhja poolt Marguse,

Pumpla, Haagi ja Kommeli katastriüksustega, lõuna poolt Ringtee 4a ja Ringtee 12

katastriüksutega, ida poolt Põlluvälja tee 5, Põlluvälja tee 7, Põlluvälja tee 11, Põlluvälja tee 13,

Põlluvälja tee 15, Sikassaare raadiomajaka ja Männituka tee 6 katastriüksustega ja lääne poolt

Pikk tn 81 ja Väravavahi katastriüksustega ning 21140 Kuressaare-Sikassaare riigiteega.

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Mati katastriüksus 32,97 ha haritavast maast, 1,22 ha

looduslikust rohumaast, 1,07 ha metsamaast ja 3,49 ha muust maast. Olemasoleva

katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku,

Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringualast ca 300 m ida poole on

registreeritud III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised, Buteo buteo (hiireviu).

Planeeringualal asub maaparandussüsteemi maa-ala “Sikassaare pol er” ja Ku jape peakraav

koos veekaitsevööndiga. Poldriala puhul on tegemist kunagise merelahega, hilisema

seisuveekoguga, mille keskmine kõrgus on ümbritsevast alast madalam. Vastavalt Maa-ameti

X-Gis kaardirakendusele on poldriala üleujutusala. Absoluutkõrgused planeeringuala poldri

piirkonnas jäävad vahemikku 1,8-3,0 m. Arvestades kõrguste jaotust on poldriala sees vahetu

üleujutuse suhtes kriitilised kõrgused kuni 2,5 meetrit merepinnast. Poldriala ümbritsevad

piirdekraavid ja tammid. Tammide kõrgused jäävad valdavalt üle 3 meetri merepinnast.

Planeeringualale ulatub osaliselt ohtlike ettevõtete nimekirja lisatud Saaremaa Lihatööstus OÜ

ohuala (C-kategooria, käitise tegevusala- külmhoone, kemikaalid- põlevkiviõli, ammoniaak,

propaan-butaan ehk LPG).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 5

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, mai 2023)

1.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab renaaži ja kraavitustega põllumajandusmaa Mati

kinnistust põhja pool ning tiheasustusega tootmismaade ja ärimaadega piirkond lõuna pool.

Piirkonna katastriüksuste sihtotstarbed on valdavalt maatulundusmaad, lõunapoolses osas ka

tootmismaad ja ärimaad. Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja

selle mõjualal võib tinglikult jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud.

Ehitamisaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva

planeeringu ehitamisaegsed tegevused, mis mõjutavad lühiajaliselt ümbritsevat keskkonda, on

päikesepargi ja sellega seotud taristu rajamine. Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra,

ehitustegevusega seotud veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv. Ehitusjärgse mõju on

ligilähe ase planeeringueelsele olukorrale - päikesepargi töös hoi mise ja selle

ekspluatatsiooniga ei kaasne müra õhusaastet liiklustihe use kasvu ega mui

keskkonnahäiringui . Päikesepargi elementidena kasutatakse päikesepaneele, mis avaldavad

visaalset mõju avalikule ruumile ja elamualadele. Lähim elamumaa hoonestus (Männituka tn 6

elamu, 27003:001:0241) jääb planeeritavast päikesepargist ca 70 m kaugusele ida poole.

Päikesepargi ja elamu vahele jääb ca 50 m laiune kõrghaljastustatud maa-ala ja võimalik

visuaalne häiring puudub. Päikesepargist põhja pool, kus eeldatav visuaalne häiring võib olla

kõige suurem, elamumaad puuduvad. Kuressaare-Sikassaare teelt (avalik ruum) ei ole

planeeritav päikesepark kõrghaljastuse leviku tõttu vaadeldav.

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala lisaks tootmismaale põllumajandusliku

tegevusega maa-alaks, võimaldades päikesepaneelidest vabal territooriumil loomakasvatust või

rohttaimede kogumist. Üldplaneeringu järgselt on planeeringuala ja selle lähiümbrus põhja

suunas haljasmaa juhtotstarbega ala, kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa

ja elamumaa. Kuna detailplaneeringuga kavandatav päikesepaneelide ala hõlmab katastriüksuse

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 6

pindalast vähem kui 50%, säilib piirkonnas üldplaneeringuga määratud juhtotstarve.

Planeeringualal ja selle lähipiirkonda rajatud Sikassaare polder on ehitatud põllumajandusmaa

kuivendamiseks ja rohttaimede varumiseks. Suures osas poldri maa-alast kasutavad käesoleval

ajal põllumajandusettevõtted loomasööda varumiseks. Detailplaneeringuga kavandatu piirab

põllumajanduslikku tegevust, kuid ei mõjuta seda olulisel määral kogu poldriala mastaape

arvestades. Päikesepaneelide amortiseerumisel või nende eluea lõppemisel need

demonteeritakse või vahetatakse välja uuemate vastu. Päikesepaneelide demonteerimise järgselt

tuleb maa võtta kasutusse uuesti põllumajandusmaana ning tootmismaa sihtotstarve muuta

maatulundusmaaks.

Planeeringuala lähiümbruses ei asu sellise funktsiooniga hoonestust, mida kavandatav

taastuvenergia tootmine ja muu tootmistegevus võiks häirida. Sikassaare külas ja selle lähialal

asub palju tööstusettevõtteid, kellest mitmed kasutavad kohalike tootjate toorainet, et seda

väärindada. Tegemist on oluliste tööandjatega Saaremaal, näiteks Saaremaa Deli-Food OÜ ja

Saaremaa Lihatööstus AS. Toiduainete tootmine on seotud kõigepealt kuumutamise ja seejärel

jahutamisega, mis mõlemad on energiamahukad. Tänaste ülikõrgete elektrihindade valguses on

väga oluline pakkuda neile ettevõtetele alternatiivseid energiatarbimise võimalusi, et säilitada

kohalike ettevõtete konkurentsivõime ning teatud juhtudel ka eksisteerimine ja kohalike

töökohtade säilimine.

Sunly AS omandas Mati kinnistu eesmärgiga pakkuda päikesepargi abil kohalikele ettevõtetele

lahendust elektrihindade kallinemise ja ebastabiilsuse vastu. Otseliini kaudu on tulevase

päikesepargiga võimalik liituda ettevõtetel kuue kilomeetri raadiuses. Sunly AS on pidanud

elektri otsemüügi läbirääkimisi ettevõtetega Saaremaa Deli-Food OÜ, Saaremaa Lihatööstus AS

ja Saaremaa Piimatööstus AS ning sõlmitud on nendega ühiste kavatsuste protokoll.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Euroopa Liit on otsustanud võtta ette mastaapse reformi Euroopa rohelise kokkuleppe

(roheleppe) nime all, mille eesmärgiks on muuta Euroopa aastaks 2050 esimeseks

kliimaneutraalseks maailmajaoks. Kõige suuremad muutused ootavad energiatootmise sektorit,

kus seisab ees täielik üleminek taastuvenergiaallikatele, kaasa arvatud päikeseenergeetika.

Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine annab piirkonnale lisaväärtusi elektrienergia

tootmiseks ja tarbimiseks, teenides olulisel määral avalikke ja erahuve.

1.5. Olemasoleva maaüksuse struktuur, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tabel 1.

Kü aadress Kinnistu

omanik

Kü

pindala

Kü sihtotstarve Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu

registriosa

Mati Sunly AS 38,75

ha

Maatulundusmaa

100% 27003:001:0556 489834

Maa-alal kehtivad kitsendused

1. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini teljest

2. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast

3. Kudjape peakraavi veekaitsevöönd 1 m mõlemale poole kraavi teljest

4. Maaparandussüsteemi maa-ala "Sikassaare polder"

5. Väärtuslikud maastikuelemendid, väärtuslikud põllumaad

6. Riikliku geodeetilise punkti kaitsevöönd 3 m märgi keskmest

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 7

Väärtuslikud põllud, boniteet > 35.

Joonis 1. Väljavõte Saare maakonnaplaneering 2030+ lisaks olevast teemaplaneeringust

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM

2.1. Üldlahendus

Detailplaneeringu üldlahendus näeb ette Mati katastriüksuse tootmismaamaa sihtotstarbega

osale ehitusõiguse määramise päikesepargi rajamiseks ja maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuse osale ühenduskaabli rajamiseks. Kuna planeeritakse suure mastaabiga

päikeseparki, mis on kavandatud ühisplaneeringu kohasele haljasmaale, kuhu ei ole

ühisplaneeringuga tootmismaa sihtotstarvet määratud, siis Saaremaa Vallavolikogu on

seisukohal, et tegemist on olulise avaliku huviga tegevusega. Olulise avaliku huviga rajatis on

ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik

huvi. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed, need võivad tuleneda mitte ainult rajatisest

endast, vaid kaasneda nt visuaalse, liiklus- või loodusmõjuna.

2.2. Maakonna- ja üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus

2.2.1. Saare maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatud teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunava keskkonnatingimuse " jäetud

kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+

ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul põlumajandusmaal.

Planeeritav ehitustegevus hõlmab Mati katastriüksusest alla 50% maa-ala ja seetõttu on

võimalik suuremas osas planeeringualast kasutada põllumajandusmaana ning planeeritav

tegevus on maakonnaplaneeringu põhimõtteid järgiv. Teemaplaneeringu elluviimine toimub

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 8

peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on Saare maakonnas keskmisest väiksemast pilvisusest ja

suuremast albeedost tingituna Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks. Määravaks

teguriks üle 50 kW võimsusega päikeseparkide rajamisel on piisava tugevuse ja võimsusega

elektriliinide ning alajaamade olemasolu ja kaugus neist. Päikeseparkide rajamiseks sobilikena

tuleb käsitleda elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid

alasid. Esitatud planeerimislahendus vastab maakonnaplaneeringus toodud seisukohtadele.

2.2.2. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks olev teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimuse ” asuvad planeeringualal väärtuslikud põllud ja väärtuslik maastik. Saare

maakonnas loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks haritava maa, püsirohumaa ja

püsikultuuride all olev maa-ala, mis moodustab ühtse põllumajandusmaa massiivi, mille

boniteet on võrdne või suurem Saare maakonna kaalutud keskmisest boniteedist, milleks on 35

hindepunkti.

Väärtuslike põllumaade kaitse- ja kasutamistingimused:

- Väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata.

- Kõrge viljelusväärtusega põllumaad hoitakse kasutuses haritava maana.

- Hoida maad avatuna (vältida võsa teket, niita), eriti maanteedega külgnevaid ja

külade vahetus läheduses asuvaid põlde.

- Vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud,

kiviaiad ja –vared.

2.2.3. Planeeringu vastavus üldplaneeringule

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstabeks haljasmaa, mis on

üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 kirjeldatud kui aktiivsest kasutusest väljas olevale

haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla territooriumil. Vastavalt

ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala haljasmaa juhtotstarbega alal, kus

lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa. Eeldatud on, et alade

kasutamine põhineb väljakujunenud väärtustel- põllumaad haritakse põllumaana, metsamaadel

majandatakse metsa, rannakarjamaad ja niidud on elementaarse hoolduse all ka

edaspidi,võimaldades igameheõiguse kohaselt avalikku kasutust. Üldplaneeringust tulenevalt on

Sikassaare polder väärtuslik maastikuelement.

Ruumilise arengu põhimõtted väärtuslikel maastikuelementidel ja nende kontaktvööndis:

• väärtusliku maastikuelemen i säilitava oma senise maakasutusfunktsiooni;

• maakasutustingimuse väärtuslike maastikuelementi e kontaktvööndis määratakse

detailplaneeringutega;

• piirkon a e i entitee i tugeva amiseks tuleb väärtuslikke maastikuelemente eksponeeri a

korrastada, vajadusel tähistada ja korraldada teavitustööd.

Detailplaneering on kooskõlas Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi

ühisplaneeringuga, kuna detailplaneeringuga kavandatav päikesepaneelide ala hõlmab

katastriüksuse pindalast vähem kui 50%.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 9

Joonis 3. Väljavõte Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu

maakasutuse kaardist.

Planeeringuala asukoht.

Planeeringualale rajatav päikesepark ei avalda olulist survet looduskeskkonnale ning ei põhjusta

elustiku mitmekesisuse vähenemist. Planeeringualal väljaspool päikesepaneelide maa-ala

võimaldatakse ka pärast detailplaneeringu realiseerumist põllumajanduslikku tegevust.

Päikesepargi võimalikul amortiseerumisel ja tegevuse lõpetamisel on võimalik rajatistealust

maad kasutusele võtta uuesti täies mahus maatulundusmaana.

2.2.4. Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus

Planeeritaval alal varem koostatud detailplaneeringud puuduvad.

2.3. Krundijaotus

Käesoleva detailplaneeringuga Mati katastriüksust ei jagata ja piire ei muudeta.

2.4. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus

EHR andmetel Mati kinnistul registreeritud ehitised ja rajatised puuduvad. Registreerimata

rajatistest asuva kinnistul renaažitorustik ja keskpinge õhuliini .

Päikesepargi rajamise eesmärk on piirkonna ettevõtetele alternatiivsete energiatarbimise

võimaluste ja energia varustuskindluse pakkumine. Selleks planeeritakse otseliin lähimate

ettevõtete territooriumile ja sealt edasi läbi jaotuspunkti taastuvenergiat soovivatele tarbijatele 6

km ulatuses.

Päikesepargi rajamiseks vajaliku taristu koosseisu kuuluvad päikesepaneelid koos inverterite,

jaotuskilpide ja kaablitega ning keskpinge maakaabel kaitsevööndiga 2 m jaotuspunktiga

ühendamiseks. Päikesepaneelid paigaldatakse maapinnale teraskonstruktsioonidele ja asetatakse

ridadena üksteisest piisavale kaugusele arvestusega, et read teineteist ei varjutaks. Arvestatud

on nii paneelide kaldenurga kui ka ümbritsevate looduslike takistustega. Juhul, kui mõnele

päikesepaneelile ühes reas tekib varjutus elektriliini, puu või muu objekti tõttu, siis alaneb kogu

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 10

päikesepaneeli rea energiatoodang. Just selle tõttu on vajalik vältida varjutust nii palju kui

võimalik. Päikesepaneelid suunatakse asimuudiga 180 kraadi lõunasse, et maksimeerida

päikesepaneelide energiatoodangut. Vastavalt paneelide konstruktsioonile ja sõltuvalt pinnasest

kasutatakse paneelide stabiliseerimiseks kruvivaiasid, mis ei kahjusta maaparandussüsteeme.

Päikesepaneelide rajamine ei eelda vundamenti ja konstuktsioonid on peale kasutusaja lõppu

kergelt teisaldatavad ning utiliseeritavad.

Päikesepaneelide maa-ala suurim ehitisealune pind on 19,17 ha ja paneelide suurim kõrgus

maapinnast 3,0 m. Päikesepargis rajatakse alalisvoolu kaabeldus paneelidest inverteriteni ja

sealt edasi vahelduvvoolu kaabeldus päikesepargi jaotuskilpideni ning jaotuspunkti.

Päikesepaneel neelab 90-95% langevalt valguskiirgusest ehk peegeldusoht päikesepaneelidest

sisuliselt puudub. Paneelid kaetakse poolmati klaasiga. Päikesepargi piiramiseks ja võimalikeke

koduloomade karjatamiseks võib rajada ajutisi elektrikarjuseid. Päikesepargi rajamiseks

koostatakse peale detailplaneeringu kehtestamist eraldi tehniline projekt ja taotletakse

ehitusluba. Enne päikesepargi rajamist hinnata pol ri renaaži ning kuiven uskraavi e

seisukorda ja vajadusel teostada rekontrueerimistööd.

2.5. Teedevõrk ja liikluskorraldus

Olemasolevalt pääseb katastriüksusele Kuressaare-Sikassaare riigiteelt läbi eravalduses oleva

Marguse tee nr 2700352. Lähiaastatel on kavandatud nimetatud riigitee rekonstrueerimine ja

vastavalt Transpordiameti seisukohtadele tuleb arvestada rekonstrueerimise põhiprojektiga

(Riigitee nr 21140 Kuressaare-Sikassaare km 0,0-1,815 rekonstrueerimise põhiprojekt,

Reaalprojekt OÜ töö nr P22061). Riigitee lähedusse Mati kinnistule on projekteeritud

kergliiklustee. Riigitee äärmise sõiduraja servast kehtib teekaitsevöönd 30 m. Teekaitsevööndis

on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Päikeseelektrijaam kavandatakse riigitee kaitsevööndist

väljapoole. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatu teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega,

tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (vibratsioon,

õhusaaste). Kuna planeeritava tegevusega ei kavandata alasid, mis põhjustaks inimestele

häiringuid, siis häiringute leevendamiseks meetmete vajadus puudub. Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik

planeeringualaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

Planeeringualale on kavandatud juurdepääs läbi eraomandis oleva Marguse kinnisasja mööda

mitteavalikku Sikassaare-Upa teed (tee nr 2700353) ja Marguse teed (tee nr 2700352).

Juurdepääsutee kasutamiseks on esitatud nimetatud kinnisasja omanikule juurdepääsuservituudi

seadmise ettepanek Mati kinnistu kasuks. Juurdepääsutee peab omama päikesepargi detailide

kohaletoimetamiseks ning edaspidiseks ekspluatatsiooniks vastavat kandevõimet ja võimaldama

korraldada hooldus-, avarii- ja päästetegevust. Päikesepargi rajamiseks vajalikud detailid ja

muud seadmed toimetatakse kohale sobilikke ilmastikuolusid arvestades (suvel kuival perioodil

või talvel külmunud pinnasega). Kuna päikesepaneelid ja nende lisaseadmed on

kergkonstruktsioonid, siis nende kohaletoimetamine ei eelda rasketehnika kasutamist ja uute

juurdepääsuteede rajamist. Parkimisala väljaehitamise vajadus puudub. Ehitusperioodil ja

hilisemal ekspluatatsioonil tomub parkimine kinnistusiseselt olemasoleva juurdepääsutee

lähedal.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 11

2.6. Tehnovõrgud ja -rajatised

Elekter

Päikeseelektrijaam ühendatakse otseliini kaudu lähimate ettevõtete territooriumile ja sealt edasi

läbi jaotuspunkti taastuvenergiat soovivatele tarbijatele 6 km ulatuses. Planeeritava Mati

katastriüksuse tootmismaa sihtotstarbega osale rajatakse päikesepaneelid, inverterid,

jaotuskilbid ja muu taristu taastuvenergia tootmiseks. Maakaabelliinidele kehtib

trassikaitsevöönd 1 m ulatuses mõlemale poole kaabli teljest. Kaabeldus rajatakse UV kaitsega.

Alalisvoolu kaabeldus veetakse laiali päikesepaneelide konstruktsioonidel ning osaliselt

maakaablitega. Kõik kaablid peavad olema rajatud kaablikaitsekõris. Vahelduvvoolu kaabeldus

rajatakse vastavalt tootja paigaldusjuhistele, minimaalselt 70 cm sügavusele. Kaablikõri

tugevusega 450N kaetakse pehme pinnasega ning 20 cm kõrgusele asetatakse ohutuslint.

Päikeseelektrijaama ühendust võrguvaldajatega (Elektrilevi OÜ, Elering AS) käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata, kuid perspektiivselt on võimalik ühendus rajada Sikassaare

110/35/10 alajaamaga.

Elektritööde teostamiseks päikesepargis koostatakse eraldi tehniline projekt.

Side

Teleteenusteks kasutatakse Wifi või mobiilse interneti teenust.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub. Ehitustegevuse käigus kasutatakse ajutisi lahendusi - joogiveepaagid ja

kuivkäimlad.

Sademevesi ja drenaaž

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja mul keha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused ning kooskõlastada

tegevus Transpordiametiga.

Päikesepargi maa-alal esinevad sademeveed suunatakse paneelidelt pinnasesse ja sealt edasi

renaažisüsteemi ning kraavitusse. Päikesepaneelide maa-alal jääb sa emevete veerežiim

sarnaseks planeeringueelsega kuna toimivale renaažisüsteemi ele tagatakse korrashoi .

Planeeritav ala paikneb liigniiskel alal, mille kuivendamise ainuvõimalikkus on poldrina. Polder

on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub

naaberveekogust madalamal. Kaitsmaks kuivendatud ala üleujutuste eest rajatakse erinevaid

kaitserajatisi, milleks võib olla kaitsetamm, regulaator vms. Vesi kogutakse läbi

kuiven ussüsteemi ( renaaž kogumiskraavi ) kogumisbasseini ning basseinist pumbatakse üle

eesvoolu. Kui pumpamist ei toimu, siis võib tekkida poldrist veekogu. Võimalike üleujutuste

vältimiseks tuleb reguleerida poldri pumpade tööd vastavalt kogumisbasseini veetasemele ja

selle kriitilise piiri saavutamisel suurendada pumpade koormust. Sikassaare polder on ehitatud

analoogsete põhimõtete kohaselt põllumajandusmaa kuivendusena ning poldrilt on kasutatud

rohumaana ning siit on saadud normaalse pumpamise korral keskmiselt kolm niidet aastas

olenemata põuastest või vihmastest suvedest. Poldrialal tagab normaalse veeseisu pumpamine,

kuivendusehitiste korrashoid ja hooldamine. Seda on vaja teha aastaringselt, et tagada

põllumajan usmaale milleks on ehitise rajatu vajalik niiskusrežiim. Drenaažisüsteemi

toimimisvalmidus peab olema tagatud, kas dreenide säilitamise ja hoiutöödega (kogujakraavide

puhastamine võsast ja settest, renaažisuu mete puhastamine ja korrastamine truupi e

puhastamine ja korrastamine) või vajadusel ümberehitusega. Ehitustööde teostamisel

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 12

maaparandussüsteemi maa-alal arvestada joonistele orienteeruvalt kantud

maaparandusrajatistega. Enne ehitustöid tuleb lahtikaevamise teel teha kindlaks torude täpne

asukoht ja sügavus. Drenaaži vahetus lähe uses teosta a kaevetöö käsitsi. Kuna maaparan use

teostusjoonise on informatiivse ja renaaži asukoht on orienteeruv siis saab loo uses

orienteeruda suudmete ja kaevude asukohtade järgi. Juurdepääsutee ja parkimisala tuleb

võimalusel raja a ülalpool renaažisüsteemi kasutades geokomposiiti. Juhul, kui

rahjamissügavus on suurem, tuleb tee ja parkimisala alla jäävad savitorud asendada sama

siseläbimõõduga plastoruga (rõngasjäikus SN 4) et välti a hilisemai renaažiprobleeme (nt

läbivajumine, purunemine). Savitorude ühendamised plasttorudega teostada vastavaid muhve

kasuta es. Juur epääsutee rajamise korral renaažitoru ele lähemale kui 2 m ja nendest

üleminekul tuleb savitorud asendada plasttorudega (rõngasjäikus SN 4) ning teostada

nõuetekohased ühendused. Kollektori lõhkumine on keelatud, sest selle tagajärjel halvendatakse

kõrval asuvate katastriüksuste kuivendussüsteemi toimimist, st tekib liigniiskus. Projekteeritava

tee ja parkimisala aluspinnase tugevdamiseks ja pinnase eraldamiseks tuleb näha ette

geokomposiidi paigaldamine. Ehitustöö e käigus vigastatu renaaž tuleb nõuetekohaselt

taastada ja maaparandussüsteem peab peale ehitustöid jääma nõuetekohaselt toimima.

Tambet Kikas on koostanud 2022 aastal ülevaate ehitustegevuse mõjust Sikassaare poldriala

veerežiimile. Käsitletud on poldriala asukohta, olemasolevaid rajatisi, geoloogiat ja meetmeid

ehitustegevuseks. Kokkuvõtvalt on jõutud järeldusele, et tuleks võimalusel eelistada tegevusi

mis toetaksid põllumajandusliku maakasutust või ei kahjustaks selle ala taas

põllumajanduslikku maakasutust olulisel määral. Sellised tegevused on näiteks päikeseparkide

rajamine mis ei kahjustaks drenaaži ja võimaldaks maad kasutada tulevikuks uuesti

põllumajandusmaana. Kõige olulisem kogu poldriala tulevikku arvestades on luua

katusorganisatsioon, mis esindaks kõikide maaomanike huve ja tagaks poldriala

kuivendussüsteemi regulaarse hoolduse ja pideva liigvee ülepumpamise valmiduse.

Liigveega toimetuleku kava

Üleujutus ehk liigvee esinemine on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega,

kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused

tekivad nii meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite mõjul kui ka inimtegevuse tagajärjel.

Eestis kujunevad olulised üleujutused eelkõige sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu üle kallaste

tõusvatest vooluveekogudest või mereveetaseme tõusust.

Liigveega toimetulekuks Sikassaare poldrialal kasutada järgnevaid üleujutusega seotud riskide

maandamise meetmed:

- poldriala pumpla töökorras hoidmine, normaalse veeseisu pumpamine, kuivendusehitiste

ja maaparandussüsteemide korrashoid ning hooldus, et tagada liigvee äravool;

- taristu ja käitiste nõuetele vastavuse kontroll;

- loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud meetmete kasutamine sademevee hajutamise

ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks;

- jää- ja sodiummistuste tekkimisel kraavidesse ning eesvoolu nende õigeaegne

likvideerimine;

- renaaži e suublate avatuna hoi mine ja kraavi es vee vaba voolamise tagamine;

- seirevõimekuse arendamine üleujutuste varajaseks ja täpsemaks prognoosimiseks.

Sikassaare poldri maaparandussüsteemil on planeeringu koostamise ajal 24 maaomanikku. Eesti

riigile (KKM) kuulub 28 %, Vederobalt OÜ-le 23,9 %, Stacey OÜ-le 9,3% Sikassaare poldrist.

Ülejäänud 38,2% on 21 maaomaniku (füüsilised isikud ja ettevõtted) omandis. Poldri

jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb moodustada koostöös maaomanikega maaparandusühistu, et

tagada poldri regulaarne tööshoidmine ja ära hoida üleujutuste oht. Maaparandusühistu hindab

drenaažisüsteemi kraavituse ja pumpla seisun it ning vaja usel korral ab

rekonstrueerimistööd. Detailplaneeringu huvitatudus isik ja piirkonna maaomanikud on

väljandanud huvi maaparandusühistu loomiseks.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 13

2.7. Piirded, haljastus ja heakord

Planeeritav maa-ala on tasase reljeefiga ja ühtlase tõusuga põhja-lõuna suunaliselt.

Planeeringualal säilitatakse maksimaalselt päikesepaneelide asukohtadest kõrvale jääv

olemasolev looduslik keskkond. Väljapoole ehitusõigusega ala jäävad maa-alad säilitavad oma

planeeringueelse otstarbe. Päikesepaneelide read on soovitav paigaldada vahemaaga ca 10 m,

võimaldades ridade vahel heina niitmist, rohttaimede varumist ja loomade karjatamist.

Paneeliridade ja külgnevate kraavide vahele on planeeritud min 4 m laiune koridor, tagamaks

ulukite liikumine, kraavide püsivus ning hooldamise võimalus. Paneelide kohaletoomine ja

paigaldamine planeerida kuivemale perioodile või külmunud maapinnaga, et võimalikult vähe

sealset pinnast kahjustada.

Päikesepargi ja seda teenindava taristu rajamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda

sorteeritult. Demonteerimisel peab koostama nõuetele vastava ja kooskõlastatud

lammutusprojekti, mille alusel väljastatakse ehitusluba rajatise lammutamiseks.

Päikesepargile piirdeid ei kavandata, kuna need võivad takistada ulukite vaba liikumist. Rajada

on lubatud ajutisi elektrikarjuseid.

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Pärast ehitustegevuse lõpetamist teostada ehitusmõjuga piirkonna korrastamine ja haljastamine,

et oleks tagatud planeeringualal võimalikult ligilähedane planeeringueelne olukord.

2.8. Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringuala paikneb keskmiselt ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta

andmed puuduvad. Planeeritaval alal ei paikne rohevõrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringuala on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses heinamaana, valdavalt madala

taimestikuga, domineerivaks on kõrrelised. Kraavid on osaliselt pajude ja leppadega kinni

kasvanud. Päikesepargi planeerimisel lähtutakse seisukohast, et maaparandussüsteemina

kasutatavat renaaži paigutust ei muu eta. Pinnastöö e teostamisel jääva ehitiste

rajamissügavuse rajatu renaažist (0 9-1,3 m maapinnast) kõrgemale. Planeeringualal ei

paikne riigile kuuluvat maavara ning planeeringuga kavandava tegevusega ei kaasne otseselt

maavara või maa-ainese kaevandamist. Maa-alal asub savilasund, mille kasutuselevõttu

planeeritav päikesepark tulevikus piiraks. Samas ei ole savilasund Keskkonnaregistrisse

maardlana kantud ning seega ei saa päikesepargi rajamise mõju maavaradele pidada oluliseks.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille

puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle

kohta eelhinnang.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti.

Päikesepargi ja sellega kaasnevate seadmete töös hoidmine ei põhjusta läbiviidud avalike

uuringute tulemusel kahjulikku mõju inimese tervisele. Päikesepargi rajamisel on kogu

tehnoloogia kooskõlas tervisekaitse nõuetega ja vastab Euroopa Liidu standarditele.

Rajatiste ekspluatatsiooni perioodil ei kasutata taastumatuid loodusressursse ega saastata

keskkonda. Materjali ja energiakasutus toimub peamiselt ehitustegevuse käigus. Jäätmeid tekib

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 14

eeskätt rajatiste demonteerimisel nende eluea lõppemisel. Päikesepargi ekspluatatsioon sisaldab

paneelide ja alajaama pisemaid hooldustöid.

2.9. Vertikaalplaneerimine

Olemasolevaid maapinna kõrguseid planeeringualal ei muudeta. Sademeveed immutatakse läbi

pinnase drenaažisüsteemi ja kraavitusse. Keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele.

2.10. Tuleohutusnõuded

Minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP3. Rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada

projekteerimisnormidega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Siseministri määrusega nr. 17

„Ehitisele esitatava tuleohutusnõu e “

Päästetehnikaga juurdepääs planeeringualale tagatakse Kuressaare-Sikassaare teelt läbi

planeeritava juurdepääsutee.

Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht, hüdrant nr 239, asub Kuressaare-Sikassaare tee servas Pikk

tn 86 kinnistul. Planeeringualast asub veevõtukoht ca 0,5 km kaugusel.

Planeeringualale ulatub osaliselt ohtlike ettevõtete nimekirja lisatud Saaremaa Lihatööstus OÜ

ohuala (C-kategooria, käitise tegevusala- külmhoone, kemikaalid- põlevkiviõli, ammoniaak,

propaan-butaan ehk LPG). Ohtlikud käitised on Päästeameti avaandmetes. Ohtlik käitis on

ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli all olev ala, kus

käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises, sealhulgas selle juurde kuuluvad või

sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid.

2.11. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused

Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale esitatakse ettepanek Marguse, Haagi ja Kommeli

kinnistute omanikele juurdepääsutee servituudi seadmiseks kinnistu igakordse omaniku kasuks.

Tabel 2 Servituutide määramise vajadus

teeniv kinnisasi/

krunt, millele

tehakse ettepanek

seada servituut

valitsev krunt või

asutus, mille

kasuks on tehtud

ettepanek seada

servituut

servituut märkus

Mati

27003:001:0556

Elektrilevi OÜ Isiklik

kasutusõigus

(10 kV

õhuliin)

Tehnovõrkude hoolduseks (10kV

õhuliin) 10 m liini teljest

Marguse

27003:001:0545

Mati

27003:001:0556

Teeservituut Juurdepääsutee kasutamiseks

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 15

2.12. Kuritegevuse riskide ennetamine

Planeeringualal on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate meetmetega:

 planeeritavate rajatiste ning piirkonna hea nähtavus ning jälgitavus

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine päikesepargis

 selgesti eristatava ning konkreetselt määratud juurdepääsutee rajamine rajatisteni

 päikesepargi ja komplektalajaama ümbruse korrashoid

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist

EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine

3. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Pärast käesoleva planeeringu kehtestamist teostatakse tööd vastavalt järgmisele kavale:

 katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 50% tootmismaaks ja 50% maatulundusmaaks

 juurdepääsutee servituudi seadmine

 Sikassaare poldri toimimiseks maaparandusühistu moodustamine ja poldri töökorras

hoidmine. Enne päikesepargi rajamist hinnata pol ri renaaži ning kuiven uskraavi e

seisukorda ja vajadusel teostada rekontrueerimistööd.

 ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule

 päikesepargi ja sellega seotud vajaliku taristu rajamine

 kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule planeeritavatele ehitistele.

 päikesepargi amortiseerumisel ja võimalikul paneelide likvideerimisel taastuvenergia

tootmine lõpetatakse ning maakasutus taastatakse planeeringueelsele olukorrale

sihtotstarbega maatulundusmaa

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 11-22-DP

Saaremaa vald, Sikassaare küla, Mati detailplaneering 16

4. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Mati:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 19,17 ha;

- Ehitiste arv krundil: 1 (päikesepaneelid)

- Ehitise maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 3,0 m;

- Sihtotstarve ja osakaal - OE 50% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

MP 50% põllumajandusmaa (detailplaneeringu liikide kaupa),

T50% tootmismaa, M 50% maatulundusmaa (katastriüksuse liikide kaupa)