Harjumaa Kose vald Tade külas Kurgemäe katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

DEMIS VOSS PNOEE-38111252725 2023-04-19 12:03:42

Tade külas asuva Kurgemäe katastriüksuse detailplaneering__.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARLEN PAABOR PNOEE-49111216536 2022-11-16 09:31:33

GERLY TOOMEOJA PNOEE-49104240281 2022-11-17 07:57:11

Joonis 1 - Situatsiooniskeem.pdf

Joonis 2 - Kontaktvööndi ehituslikud seosed.pdf

Joonis 3 - Tugiplaan.pdf

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

11706 Kolu - Kurena tee

Tee kaitsevöönd 50m (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) Tee kaitsevöönd 30m (11706 Kolu - Kurena tee)

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev teekaitsevöönd

Olemasolev tee (asfaltkattega)

Olemasolev heinamaa

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-8-2022

Aadress Kurgemäe, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

OÜ REVAL KINNISVARA

Tade külas asuva Kurgemäe katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald paaborprojekt@gmail.com www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

7. juuli 2022 3 1:1000

TUGIPLAANOlemasolev keskpinge õhuliin

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ september 2021.a. TÖÖ NR. 5487-21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Kurgemäe Kurena 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

tee

Katastriüksuse tunnus 33701:004:0705 33701:004:0713 33701:004:0714 33701:004:0706

Katastriüksuse pindala 3.24 ha 2.25 ha, millest

planeeringualal 246 m2 3324 m², millest

planeeringualal 191 m2 3512 m², millest

planeeringualal 3380 m2

Olemasolev maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% Transpordimaa 100% Transpordimaa 100%

Joonis 4 - Põhijoonis koos tehnovõrkudega.pdf

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 50m

P-45

1

2

3

4

P-45

VLP

Kaera:(Kose) mastalajaam

ELP

Tuletõrje veemahuti

R60

K1

POS 2 ÄK60%TT40%

15 4000 3

3 10 863

POS 1 ÄK60%TT40%

15 4000 3

3 11 556

POS 5 LT100%

- - -

- 191**

POS 6 LT100%

- - -

- 3380**

POS 4 MP100%

- - -

- 246**

5030

10

1010

10 4 4

60

4

6

4

5

16

11,5

V1

20

V1

R10

28

12 ,5

R7

6, 18 6, 3

5, 18

8

12 ,6

Ristumine kinnisel meetodil

POS 3 ÄK60%TT40%

15 4000 3

3 10 010

6,5 Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Planeeritud krundi piir

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev tee

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeritud äri- ja/või tootmishoone soovituslik asukoht

Planeeritud soovituslik juurdepääsutee ja parkimisala*

Planeeritud jalgratta- ja jalakäijate tee*

Soovituslik kõrghaljastuse asukoht

Planeeritud soovituslik haljasala

Planeeritud teeservituudi seadmise ala*

Planeeritud parkimiskoht*

P-45 Planeeritud parkimiskohtade arv*

Planeeritud hoonestusala

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-8-2022

Aadress Kurgemäe, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik OÜ REVAL KINNISVARA

Tade külas asuva Kurgemäe katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald paaborprojekt@gmail.com www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

15. november 2022 4 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. ** Planeeringualasse ulatuva osa pindala. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ september 2021.a. TÖÖ NR. 5487-21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Olemasolev katastriüksuse piir

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv krundil

Korruste arv Krundi planeeritud

suurus (m2)

Määratud ehitusõiguse aken TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3 Pos 4, 5, 6

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal metall, kivi, krohv, puit -

Lubatud katusekalded 0 - 30° -

Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen, kivi -

Lubatud katuse tüüp viilkatus, kelpkatus, lamekatus -

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 2 m -

Soovituslik piirete materjal metall, puit, taimestik -

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3 Pos 4 Pos 5, 6

Katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 60% Tootmismaa 40% Maatulundusmaa 100% Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK) 60% Tootmishoone maa (TT) 40%

Põllumajandusmaa (MP) 100%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 3 - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 4000 m2 - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus põhimahul 15 m - -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - - -

S

N

Planeeritud konteinerhaljastuse või muruala soovituslik asukoht

Planeeritud elektri madalpingekaabel* Planeeritud veetorustik*V1

Planeeritud puurkaevu hooldusala piir r=10m

Planeeritud tehnovõrgule seatava servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise ala*

Planeeritud puurkaev* VLP ELP

Planeeritud vee liitumispunkt (maakraan)*

Planeeritud elektri liitumiskilp*

Planeeritud elektriliitumiskilp*

Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku ja kujaga r=10 m*

Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant* Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti soovituslik asukoht*

Heitvee immutamise keeluala r=50m hooldusala piirist Tuletõrje veevõtukoha mõjuala r=200m

Planeeritud kanalisatsioonitorustik*K1

Peatumisnähtavus (PN1 = 30 m, PN2 = 25 m)

Liitumisnähtavus (LN1 = 60 m, LN2 = 15 m)

Planeeritud soovituslik tee laiendamise ala* (vt täpsemalt joonis Lisa-A)

Planeeritud elektri madalpingekaabel (tänavavalgustus)

Planeeritud tänavavalgustus*

Kurgemäe - Seletuskiri.pdf

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: paaborprojekt@gmail.com

Detailplaneeringu nr: DP-8-2022

Detailplaneeringu ID: 103712

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: OÜ REVAL KINNISVARA

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2022

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 7

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 8 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 8 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 8 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 10 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 11 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 12 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 14 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 15 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 15 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 16 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 17

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….……………..…...19

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000

● Lisa-A – Riigitee laiendamine ja ristumiskoha ümberehitus M 1:500

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, OÜ REVAL KINNISVARA, poolt 06.12.2021

esitatud taotlus Kose Vallavalitsusele Tade külas asuva Kurgemäe katastriüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud dokumendiregistris

06.12.2021 nr 7-1.2/2130 all).

● Kose Vallavalitsuse 21.12.2021 korraldus nr 922 koos lisaga (lähteseisukohad) Tade

külas asuva Kurgemäe katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Tade külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 3,7 ha ning see hõlmab Kurgemäe (katastritunnus 33701:004:0705), osaliselt

Kurena (katastritunnus 33701:004:0713) ja osaliselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(katastritunnus 33701:004:0714 ja 33701:004:0706) katastriüksust. Täpsem asukoht on

esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine kruntideks, maakasutuse sihtotstarbe

muutmine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks, hoonete

teenindamiseks mõeldud juurdepääsude ning tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimine.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 21. detsembri 2021 korraldus nr 922 „Tade külas asuva Kurgemäe

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Transpordiameti seisukohad detailplaneeringu koostamiseks (kiri 18.01.2022 nr 7.1-

2/21/30415-2)

● Kose valla arengukava 2015-2025;

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 20.12.2007 määrus nr 91);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; Veeseadus; Looduskaitseseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

Keskkonnaministri määrus „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ Geodeesia24 september 2021.a. Töö

nr. 5487-21. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus hajaasustuses, kus on määratud

maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone

maa-ala ning ehitusloakohutusliku hoone püstitamisel on detailplaneeringu koostamise

kohustus. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala on

kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone

ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest

arengusoovidest ja -vajadustest. Maa-alal võib toimuda äritegevus või tootmistegevus või

nimetatud funktsioonid kombineerituna. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on

oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude

leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee

immutamist).

Üldplaneeringu järgselt tuleb hoonestuse kavandamisel lähtuda järgmistest tingimustest:

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast;

• haljastatav/looduslikuna säiliv osa 20% krundi pindalast;

• hoonete kõrgus põhimahul kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt;

• hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused – vastavalt piirkonna

hoonestusele konkreetsest kohapõhisest olukorrast lähtuvalt;

• põhimahult kõrgemate hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või

detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest tingitud

väliruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid; hooned ei tohi mõjutada negatiivselt

piirkonna elu-, loodus- ja ettevõtluskeskkonda;

• rajada ka kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua

võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond; hea üldmulje

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)

tänavapoolsele küljele;

• parkimine lahendada omal krundil vastavalt parkimisnormidele. Arvestada ka

jalgrataste parkimise vajadusega;

• ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel tuleb selle asukoha määramisel

arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja

ettevõtte riske ümbritsevale alale ning piirkonnas tundlike alade (elamute ja

üldkasutatavate hoonete või vastava juhtotstarbega maa-ala) paiknemist. Soovitav on

vältida ettevõtte ohutsoonide tundlike aladega kattumist ning paiknemise kavandamisel

riigimaanteede äärde (eriti põhimaantee) tuleb arvestada elutähtsate teenuste

toimepidevuse säilitamisega;

• eelistatult tuleks kompaktsete tootmisalade puhul rajada lahkvoolne ühiskanalisatsioon.

Nende alade olmereoveed juhtida võimalusel olemasolevatesse ühisveevärgi

reoveepuhastitesse või alternatiivina rajada kompaktpuhastid ja heitvesi suunata

eesvoolu;

• arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega (nt endine Kose-Risti asfaltbetoonitehas)

tuleb esimeses järjekorras likvideerida reostunud pinnas ja asendada see ohutu

pinnasega;

• suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete

maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve;

• uue keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel arvestada naaberalade

tundlikkusega. Lähtuda tuleb eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses

keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades vajalikku kaugust elamupiirkonnast jt

tundlikest aladest kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt.

Detailplaneering on Kose valla üldplaneeringuga kooskõlas.

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale on tagatud 11706 Kolu-Kurena teelt (asfaltkattega, laiusega 5,1 m,

heas seisukorras). Planeeringualasse on kaasatud mahasõidu tõttu eraomandis olev Kurena

(katastritunnus 33701:004:0713) katastriüksus osaliselt. Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ-le

kuuluv keskpinge õhuliin, millel on kaitsevöönd 10 m õhuliinist kummalegi poole.

Kurgemäe katastriüksusel puudub hoonestus. Käesoleval ajal on maa kaetud peamiselt

heinamaaga.

Foto 1. Vaade planeeringualale (punane joon) ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, juuni 2021.a)

Foto 2. Vaade planeeringualale (Foto: Maa-amet, juuni 2021.a)

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigitee kaitsevöönd 30 m (11706 Kolu-Kurena tee)

• Riigitee kaitsevöönd 50 m (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m (elektriõhuliin)

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Valla keskus asub planeeringualast ligikaudu viie kilomeetri kaugusel. Planeeringuala

kontaktvööndis asuvad peamiselt maatulundusmaad, transpordimaad (millel asuvad 2 Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee ja riigitee 11706 Kolu-Kurena tee) ja planeeringualast ca 75

m kaugusel põhja pool, teisel pool 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed asub üks

elamumaa ning mõned elamud ka maatulundusmaadel. Planeeringuala asub funktsionaalselt

hea ligipääsetavusega kohas kuna asub 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahetus

läheduses. Planeeringualale on võimalik juurde pääseda läbi Kolu liiklussõlme või läbi

Kuivajõe liiklussõlme (oleneb kummalt poolt tulla), mis paiknevad planeeringualast veidi

eemal. Juurdepääs planeeringualale on tagatud läbi eeltoodud liiklussõlmede ning kohalike ja

kogujateede kaudu. Kose valla üldplaneeringu järgselt on samuti maa-ala logistiliselt hea

ligipääsetavusega kohas. Kuna kontaktvööndis ei asu detailplaneeringu koostamise hetkel äri-

ja tootmishooneid siis arhitektuursete tingimuste määramisel on lähtutud Kose valla poolt

väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla üldplaneeringust.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kose valla üldplaneeringuga ja

detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Seega

peamiselt on tegemist üldplaneeringu elluviimisega. Detailplaneeringuga ei kavandata

hoonestust väärtuslikule põllumaale. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi

ligipääsetavas kohas. Planeeringuga määratud arhitektuursete tingimuste puhul on lähtutud, et

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

uushoonestus sobiks ümbritsevasse keskkonda ja ehituslike tingimuste määramisel on lähtutud

Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Kurgemäe katastriüksus kolmeks krundiks. Katastriüksuse

sihtotstarveteks määratakse kruntidel Pos 1-3 ärimaa ja tootmismaa. Kuna maa-alal võib Kose

valla üldplaneeringu alusel toimuda äritegevus või tootmistegevus või nimetatud funktsioonid

kombineerituna siis on tulevikus võimalik sihtotstarvete osakaale muuta vastavalt reaalsele

vajadusele Maakatastriseaduse § 18 ja § 19 alusel ehitusloa alusel (§ 18 lg 1 p 3). Esialgu

määratakse kruntide sihtotstarbed osakaaludega ärimaa 60% ja tootmismaa 40%. Kruntide Pos

4-6 sihtotstarbeid ega katastriüksuse piire ei muudeta. Lisaks määratakse ehitusõigus hoonete

püstitamiseks ning tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneeringusse on juurdepääsu

planeerimise tõttu kaasatud ka osaliselt Kurena (katastritunnus 33701:004:0713) ja osaliselt 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (katastritunnus 33701:004:0714 ja 33701:004:0706)

katastriüksused, mille sihtotstarvet ja katastriüksuse piire ei muudeta. Planeeritud kruntidele on

lubatud rajada vaid sellist tootmist ja äritegevust, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud

ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud

joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteed ja

haljastust.

Hoonestusala piir on riigitee poolt 30 m kaugusel äärmisest sõidurajast, ida, lõuna ja lääne

suunas 10 m krundi piirist ning 4 -12 m sisemistest krundi piiridest. Hoonestusalad on määratud

võimalikult suured, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti.

Lisaks tuleb rajatiste kavandamisel jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille

alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku

kirjalik nõusolek. Sh peab üldplaneeringujärgselt maaküttekontuuri kaugus krundi piirist olema

minimaalselt 4 m. Soovitused tehnovõrkude vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekti käigus. Pos 4-6 kruntidele hoonestusalasid ei määrata. Pos 5 ja 6 puhul on

tegemist transpordimaa kruntidega, millele on õigus rajada teid ja vajalikke tehnovõrke.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ tabelis 1 „Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes.

Ehitusõiguse määramisel on lähtutud eelkõige Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest.

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

*Hoonete kõrgus on määratud põhimahul 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest

vajadustest tulenevalt. Näiteks on lubatud erimõõdus rajatiste (nt silotünn) puhul kõrgemat

kõrgust kui 15 m.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada planeeritud kruntidele hooneid ja rajatisi, mille maksimaalne ehitisealune pind

on krundi kohta 4000 m2. Täpne lahendus rajatava hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse

ehitusprojektide käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete

suurimaks lubatud arvuks 3 krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

Hoonete või

olulise avaliku

huviga rajatiste

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

põhimahul*

1

Kaubandus-,

toitlustus- ja

teenindushoone

maa (ÄK) 60%

Tootmishoone

maa (TT) 40%

3 4000 m2 15 m

2

Kaubandus-,

toitlustus- ja

teenindushoone

maa (ÄK) 60%

Tootmishoone

maa (TT) 40%

3 4000 m2 15 m

3

Kaubandus-,

toitlustus- ja

teenindushoone

maa (ÄK) 60%

Tootmishoone

maa (TT) 40%

3 4000 m2 15 m

4 Põllumajandusmaa

(MP) 100% - - -

5 Tee ja tänava maa

(LT) 100% - - -

6 Tee ja tänava maa

(LT) 100% - - -

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüüp

4. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete lubatud välisviimistluse

materjal metall, kivi, krohv, puit

Lubatud katusekalded 0 – 30°

Lubatud katusekatte materjal plekk, bituumen, kivi

Lubatud katuse tüüp Viilkatus, kelpkatus, lamekatus

Maksimaalne hoonete korruselisus 3

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonete“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse

võetud hoonestuse sobivust keskkonda ja Kose vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti

detailplaneeringule.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning

tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve.

Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja

välisilmega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 2 m, sh läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus antakse hoone

ehitusprojektiga.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11706 Kolu–Kurena km 2,611–2,766. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 90 autot. Soovituslik sõidukiirus on 30 km/h.

Planeeringualale juurdepääs on olemasolevalt ristumiskohalt riigiteelt km 2,611. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteelt ei ole planeeritud. Selleks, et oleks võimalik tagada kahesuunaline liiklus

ka kaubikutele on planeeritud olemasolevat mahasõitu ja 11706 Kolu-Kurena teed laiendada.

Olemasolev 11706 Kolu-Kurena teekatte laius on kohati planeeringualal 5,1 m, seega on see

EVS standardi järgi piisav vaid ühe kaubaauto/bussi + ühe sõiduauto samaaegseks

läbilaskmiseks. Selleks aga, et oleks tagatud kahele kaubaautole või bussile samaaegne mugav

sõidulaius, on tarvis minimaalset teekatte laiust 6,1 m (soovituslik isegi 6,5 m). Ehk

olemasolevat riigiteed tuleb laiendada. Tee laiendamise ulatus on näidatud joonisel 4 ja Lisa-

A.

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeritud krunditele ja hoonetele juurdepääsuks on vajalik rajada mahasõidust alates

juurdepääsutee. Tee on planeeritud rajada asfaltkattega ning teekatte laiuseks on planeeritud ca

6,5 m. Tee jääb krundi Pos 1 koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 ja Pos 3 kasuks.

Kuna mahasõit ja planeeritud sõidutee jäävad osaliselt ka Kurena (33701:004:0713)

katastriüksusele (ca 53 m2), siis tuleb ka sellele osale (Pos 4) seada teeservituut kruntide Pos 1,

Pos 2 ja Pos 3 kasuks.

Jalakäijate ja jalgratturite ligipääs on hetkel tagatud 11706 Kolu-Kurena riigitee äärest.

Lähimad bussipeatused (Kurena) asuvad 100 -150 m kaugusel Kurena viadukti läheduses.

Planeeritud on ka jalgratta- ja jalakäijate tee (min laius 2 m, kõvakattega, valgustatud) mille

asukoht on näidatud joonisel 4 ja Lisa-A. Arvestades riigitee liiklussagedusi ja kehtestatud (sh

soovituslikke) piirkiirusi tuleb arvestada ohutusriba laiuseks vähemalt 3 m sõidutee servast st

jalgratta- ja jalakäijate tee peab jääma sõidutee servast min 3 m kaugusele. Planeeritud

valgustatud jalgratta- ja jalakäijate tee tuleb välja ehitada enne esimesele hoonele ehitusloa

taotlemist. Jalgratta- ja jalakäijate tee välja ehitamise kohustus on detailplaneeringust huvitatud

isikul (kohustus on ka üleantav). Jalgratta- ja jalakäijate tee äärde tuleb rajada ka

tänavavalgustus. Projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti juhendiga

„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“. Vt täpsemaid tingimusi jalgratta-

ja jalakäijate tee rajamise kohta ptk 7.11.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Näiteks 4000 m2

brutopinnaga ärihoone (standardi järgne parkimisnormatiiv tööstusettevõttele ja laole on 1/90)

puhul on minimaalne parkimiskohtade arv 45. Täpne parkimiskohtade arv iga krundi kohta

leitakse hoone brutopinna alusel projekteerimise staadiumis EVS 843:2016 standardi järgi.

Parkimiskohad võivad asuda ka hoonesiseselt või maa-aluses parklas. Lisaks sõidukite

parkimisele tuleb projekteerimise staadiumis leida koht ka jalgrataste parkimisalale ning suured

parklad liigendada haljastusega. Vähim arv EVS 843:2016 standardi järgi muu kaupluse kohta

on 6 jalgratta kohta ja supermarketi ja kaupluste puhul 10 jalgratta kohta. Liigendamiseks võib

kasutada näiteks konteinerhaljastust või rajada parklasse kohati murupinda koos murul

kasvavate puudega, mis pakuks lahendust ka vihmavee paremale imendumisele ning pakuks

varju kuumal ajal.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja

riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata

ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala vahetus läheduses puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Kose valla

üldplaneeringu järgselt on maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindushoone ning

tootmise- ja logistikahoone maa-ala ka planeeringualast ida ja lääne poole jäävatel

katastriüksustel. Kui tulevikus peaks äri- ja tootmishooneid rajatama ka ida ja lääne pool, siis

eelistatult tuleks ala käsitleda kui kompaktsete tootmisala ning sel puhul oleks mõistlik rajada

lahkvoolne ühiskanalisatsioon. Nende alade olmereoveed tuleb siis juhtida võimalusel

olemasolevatesse ühisveevärgi reoveepuhastitesse või alternatiivina rajada kompaktpuhastid ja

heitvesi suunata eesvoolu.

Seniks aga on planeeritud rajada üks ühine puurkaev ja igale krundile iseseisev biopuhasti koos

imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust

– standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta pluss tootmiseks vaja minevast vee

kogus, mida pole ette teada. Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on

keskmiselt 30 l/d. Seega 100 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 3 m3/d

Puurkaevu soovituslik tootlikkus on 9 m3 ööpäevas, arvestades ühe katastriüksuse töötajate

arvuks kuni 100 inimest (kokku seega 300 in) ja ühe inimese keskmiseks veevajaduseks 30

liitrit ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla

10 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata sanitaarkaitseala Veeseaduse § 154 lg 1 p

3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala

ulatusega 10 m.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub

ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle

rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Keskkonnaministri määrus „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel on kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt

kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt – kas kogumismahuti

või biopuhasti baasil. Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama

naaberkruntidega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust

oluliselt, st biopuhasti imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntide hoonestusaladele.

Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda

puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja

omapuhastitele ning imbväljakutele.

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt

vertikaalplaneerimise abil. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest

hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida

naaberkruntidele ega teele.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje

veevõtumahutist. Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtumahuti.

Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 loodeosas. Planeeritud veemaht on minimaalselt 108 m3.

Veevõtukoht (kuivhüdrant) peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida

projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri

määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis

EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.

Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk

veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.

Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201

MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga

sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel

teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega

vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles

eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale äri- ja/või

tootmishoonele vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud 108 m3 tuletõrje

veevõtumahutitest ei piisa, tuleb projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti.

Täpne lahendus leitakse hoonete projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos

1 planeeritud 108 m3 veemahuga tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada detailplaneeringust huitatud

isiku poolt enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus

lisanduvate tuletõrje veemahutite järele (juhul kui ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi),

siis need tuleb rajada iga krundi omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist.

Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad

tulevikus kõik katastriüksuse omanikud ühiselt.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid. Kui peaks tekkima

vajadus olemasoleva õhuliini demonteerimiseks, siis olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus

toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Liitumine elektrivõrguga on võimalik olemasolevast Kaera:(Kose) mastalajaamast (vt joonis

4). Nimetatud olemasolevast alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrilt 0,4

kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on võimalusel planeeritud tarbijate kruntide

piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Liitumispunktide soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse tööprojektiga. Projektlahenduse

koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti juhendiga „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

teemaale kavandamisel“. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Muuhulgas on lubatud

paigaldada päiksepaneele nii hoonetele kui maapinnale. Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida

Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu

piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused tehnovõrkude

vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Üldplaneeringu

järgselt ja tuleohutuse tagamiseks peab maaküttekontuuri kaugus krundi piirist olema

minimaalselt 4 m.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid

ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Peamiselt on ala kaetud heinamaaga. Kehtiva Kose valla üldplaneeringu alusel peab

haljastatav/looduslikuna säiliv osa olema minimaalselt 20% krundi pindalast. Krundi äärtesse

on kavandatud puhverhaljastus, mille eesmärgiks on vähendada krundile kostuvat maanteemüra

ning krundil tekkiva võimaliku müra levimist naaberkinnistutele.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

● rajada ka kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua

võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond; hea üldmulje

saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)

tänava/tee poolsele küljele;

● kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt niidutaimestik);

● eraldada võimalusel jalgteed tänavast/teest haljaspuhvriga;

● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks

säilitada ja mitmekesiselt haljastada tänavate/teede äärsed rohealad;

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskoridoridega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine

planeeringualal on keelatud.

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses;

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

3) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine;

4) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) Kvaliteetse tehnika kasutamine (kaamerad, turvafirma vms).

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Kose valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Kose valla

haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Kose vallas viibivatele ja tegutsevatele

juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Kose vallas

puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete

sorteerimist ja taaskasutamist. Krundile peab paigaldama kinnised konteinerid. Soovitavalt

tuleks konteinerid paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Täpne konteinerite

asukoht tuleb aga määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada

vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Katastriüksuse valdajal on kohustus

tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte.

Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute äri- ja/või

tootmishoonete lisandumise näol, mistõttu Kose vallas pakutavate töökohtade arv suureneb.

Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Äri- ja/või tootmishoonete rajamine planeeritud asukohas on

kooskõlas üldplaneeringujärgse juhtfunktsiooniga, mis omakorda suunab asustusstruktuuri.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute töökohtade näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse

rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeringuga tagatakse Looduskaitseseaduses sätestatud kalda ehituskeeluvööndis ja kalda

piiranguvööndis keelatud tegevuste nimekirjast kinni pidamine. Planeeritava tegevusega

kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei

ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis. Tehnovõrkude notariaalsete lepingute eest tasub detailplaneeringust

huvitatud isik või krundi igakordne omanik.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1 *Teeservituut (Pos 2, Pos 3 ja Kurena (33701:004:0713)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – veetorustik (Pos

2, Pos 3)

*Isiklik kasutusõigus - tuletõrje veevõtukoht (Pos 2, Pos 3)

Pos 2 *Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – puurkaev (Pos 1,

Pos 3)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – veetorustik (Pos

1, Pos 3)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – keskpinge

õhuliin (Elektrilevi OÜ)

Pos 3 *Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – keskpinge

õhuliin (Elektrilevi OÜ)

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Pos 4 //

Kurena

(33701:004:0713)

*Teeservituut mahasõidule ja jalgratta- ja jalakäijate teele (Pos 1,

Pos 2, Pos 3) (Servituudiala pindala ca 188 m2 (täpsustatakse

projekteerimise staadiumis)).

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

madalpingekaabel 2 tk (Elektrilevi OÜ (Servituudiala pindala ca

121,6 m2 (täpsustatakse projekteerimise staadiumis))

Pos 5 //

2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee

(33701:004:0714)

*Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut –

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

jalgratta- ja jalakäijate tee rajamise, mahasõidu ümberehituse, riigitee laiendamise,

juurdepääsutee ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate

kulude kandmiseks. Vastavasisuline leping sõlmitakse Kose valla ja huvitatud isiku vahel enne

detailplaneeringu vastuvõtmist.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi

omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise

käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus,

tuletõrje veevõtukoha asukoht (asukohad), puurkaevu asukoht ning tehnovõrkude täpne

paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal

koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on enne esimesele mistahes hoonele ehitusloa

väljastamist ümberehitada olemasolev mahasõit (asub Pos 1, 4, 5 ja 6) ning laiendada ka 11706

Kolu-Kurna teed ning rajada valgustatud jalgratta- ja jalakäijate tee. Vajalik taristu (sh

kergliiklusteed, ristumiskoha rekonstrueerimine, tee laiendamine jms) tuleb ellu viia enne

mistahes hoonete ehitusloa väljastamist vastavalt Transpordiameti poolt väljastatud

lähteseisukohtade (18.01.2022 kirja nr 7.1-2/21/30415-2) punktidele 6 ja 11. Lisaks tuleb

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Vaata riigitee

ristmiku ümberehituse, tee laiendamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee kavandit ja mahtu

jooniselt Lisa-A)

Detailplaneeringus näidatud planeeritud valgustatud jalgratta- ja jalakäijate tee projekti

tellimise ja tee rajamise kohustus on samuti detailplaneeringust huvitatud isikul (kohustus on

üleantav ning sel juhul tuleb teavitada Kose Vallavalitsust). Jalgratta- ja jalakäijate tee

minimaalseks laiuseks peab olema 2 m ning selle projekteerimisel tuleb teha koostööd

Transpordiameti ja Kurena katastriüksuse omanikuga keda planeeritud valgustatud jalgratta- ja

TADE KÜLAS ASUVA KURGEMÄE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

jalakäijate tee rajamine peamiselt puudutab võimaliku teeservituudi seadmise tõttu.

Valgustatud jalgratta- ja jalakäijate tee projekteerimise ja ehitamise kohustus on enne esimesele

hoonele ehitusloa väljastamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja

riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet.

Kõigi planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuse tarbeks tuleb rajada tuletõrje

veevõtukoht min veehulgaga 108 m3 ja puurkaev huvitatud isiku poolt enne mistahes esimesele

hoonele kasutusloa väljastamist.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Olemasolevale keskpinge

õhuliinile tuleb seada servituut hoonete projekteerimise ajal, kui neid käesoleval hetkel juba

pole.

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse detailplaneeringujärgsed

krundid. Teises etapis laiendatakse olemasolevat mahasõitu ja 11706 Kolu-Kurena teed ning

rajatakse valgustatud jalgratta- ja jalakäijate tee. Vajalik taristu (sh kergliiklusteed,

ristumiskoha rekonstrueerimine, tee laiendus jms) tuleb ellu viia enne mistahes hoonete

ehitusloa väljastamist. Kolmandas etapis rajatakse planeeritud tuletõrje veevõtukoht, puurkaev,

hooned koos neid teenindavate tehnovõrkudega.

Lisa-A - Riigitee laiendamine ja ristumiskoha ümberehitus kavand.pdf

E-kiri.pdf

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/23/9015-1
Registreeritud	21.04.2023
Sünkroonitud	31.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kose Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kose Vallavalitsus
Vastutaja	Hans Keskrand (Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Kose vald Tade küla Kurgemäe katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamisest teatamine	01.02.2024	60	7.2-2/24/9015-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kose Vallavalitsus
Harjumaa Kose vald Tade külas Kurgemäe katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek	02.11.2023	151	7.2-2/23/9015-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kose Vallavalitsus
Kurgemäe detailplaneeringu kooskõlastamine	11.05.2023	326	7.2-2/23/9015-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kose Vallavalitsus

Harjumaa Kose vald Tade külas Kurgemäe katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed