Sisejulgeolekufondi projekti ISFP-11 "Kriminaalluure võimekuse tõstmine" toetuse osaline tagasinõudmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Elmar Vaher

Politsei- ja Piirivalveamet

11.12.2018 nr 14-8.7/570-3

Sisejulgeolekufondi projekti ISFP-11

"Kriminaalluure võimekuse tõstmine" toetuse

osaline tagasinõudmine

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA või toetuse saaja) taotles toetust

Sisejulgeolekufondist (edaspidi ka fond) ning Siseministeeriumi kantsleri 17. juuni 2015. a

käskkirjaga nr 1-5/134 „Sisejulgeolekufondi programmist toetuse saamiseks esitatud taotluste

rahastamine“ kiideti PPA taotlus heaks. Sellest tulenevalt sõlmiti 2. juulil 2015. a PPA ja

Siseministeeriumi vahel toetusleping nr 14-8.7/32-1 projekti ISFP-11 „Kriminaalluure

võimekuse tõstmine“ (edaspidi projekt) rakendamiseks (edaspidi toetusleping).

1. Asjaolud ja põhjendus

08.08.2018-31.10.2018 viis Siseministeeriumi siseauditi osakond läbi projekti kuluaruande

auditi, et anda hinnang toetuse kasutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohalduvad üldsätted. Auditi tulemused on vormistatud auditi

lõpparuandes nr 4.1-1-2018/15, mis edastati PPA-le 8. novembri 2018. a kirjaga nr 4-1/537-1.

Auditiaruandes nr 4.1-1-2018/15 tehti olulised tähelepanekud, mille kohaselt ei ole koolitajaga

seotud kulud kontrollitavad ega tõendatud raamatupidamise algdokumentidega, koolitajaga

seotud täiendavad transpordi ja majutuskulud ei ole põhjendatud, koolitusteenuse läbiviimisel

ei ole järgitud riigihanke läbiviimise nõudeid ning koolituse läbiviijatega ei ole sõlmitud

kirjalikke lepinguid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu on audiitori hinnangul 115 825,69 eurot.

Audiitor lähtus auditi tegemisel toetuslepingust, mille kohaselt toetuse saamisel kohustus PPA

järgima toetuslepingu tingimusi, sh punktis 7.2.3 sätestatud kohustust lähtuda toetuse ja

kaasfinantseeringu kasutamisel toetuslepingu lisas 5 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest

(edaspidi abikõlblikkuse reeglid) ning täita riigisisestes õigusaktides sätestatud kohustusi,

samuti punktis 7.1.7 sätestatud kohustust järgida oma tegevuses õigusaktides sätestatud

riigihangete läbiviimise, raamatupidamise korraldamise /…/ põhimõtteid ning kõik erandeid

põhjendama ja põhjendused dokumenteerima.

Auditiaruandes põhjendab audiitor mitteabikõlblikke kulusid põhjustavaid rikkumisi ning

nendest tulenevat tagasinõuet järgnevalt:

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

1) Vastavalt abikõlblikkuse reeglitele peavad abikõlblikud kulud olema kontrollitavad ja

tõendatavad ning kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide ja toetuslepinguga.

Täiendavalt on abikõlblikkuse reeglites toodud välja toetuse saaja kohustus jälgida, et

kuludokumendid vastaksid raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise

algdokumendile esitatud nõuetele. Raamatupidamise seaduse § 6 lõike 4 kohaselt peab iga

raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuse või omakapitali koosseisu muutev kirje

raamatupidamises olema tõendatud majandustehingu toimumist tõendava algdokumendiga

või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendiga.

Koolitaja on enne koolituste läbiviimist esitanud viis arvet füüsilise isikuna ning viis arvet

juriidilise isikuna. Toetuse saaja on kümne koolituse eest tasunud koolitajatele kokku

96 000 eurot ettemaksetena enne iga koolituse toimumist. Tehtud kulu on kantud otse

koolitusteenuse kuluks.

Ainsateks kulusid tõendavateks dokumentideks on audiitorile esitatud ettemaksete aluseks

olevad arved. Toetuse saaja ei ole esitanud allkirjastatud tehingute tegelikku toimumist (ehk

koolitusteenuse toimumist) tõendavaid üleandmise-vastuvõtmise akte või muid

raamatupidamise seaduse nõuetele vastavat majandustehingu toimumist tõendavaid

algdokumente.

Koolitajaga seotud otsene kulu (kokku 96 000 eurot) ei ole abikõlblik, kuna kulu ei ole

kontrollitav ega tõendatud nõuetekohaste algdokumentidega. Majandustehingu nõuetele

mittevastava dokumenteerimise ja raamatupidamisarvestusega seotud õigusaktide eiramine

toob kaasa projekti abikõlblikkuse reeglite rikkumise, mis on tagasinõudmise aluseks.

2) Vastavalt Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse reeglitele peavad abikõlblikud kulud olema

põhjendatud, kontrollitavad, tõendatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks.

Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlbulikud üksnes juhul, kui need on kantud

isikute eest, kes osalevad projekti tegevuses ning kelle lähetamine on projekti elluviimiseks

vajalik.

Projekti raames tasuti koolitaja sõidu- ja majutuskulusid kokku summas 19 825,69 eurot.

Kuna koolitajaga seotud otsene kulu ei ole nõuetekohaselt tõendatud ja koolitaja osalemine

koolituse läbiviimisel ei ole kontrollitav ega dokumentaalselt tõendatud (auditi tähelepanek

1.1) ei ole audiitoritel võimalik tuvastada, et koolitaja sõidu ja majutuskulud on kantud

isiku eest, kes osales projekti tegevuses ning selle tasumine projekti eelarvest ei ole

põhjendatud.

Toetuse saaja on rikkunud abikõlblikkuse reegleid, mistõttu on lisaks koolitajaga seotud

otsestele abikõlbmatutele kuludele abikõlbmatud ka koolitajaga seotud täiendavad kulud

(sõidu- ja majutuskulud) summas 19 825,69 eurot.

3) Vastavalt Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse reeglitele peavad abikõlblikud kulud vastama

usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele (ehk säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse

põhimõtetele) ning toetuse saaja peab kulu tegemisel järgima riigihangete seaduse (edaspidi

RHS) nõudeid, mis tagab rahaliste vahendite läbipaistvuse, otstarbeka ja säästliku

kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse

ärakasutamise riigihangetel. Küsitud hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama

pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama harilikele

turuhindadele. Juhul, kui seadusest tuleneval juhtudel ei ole avatud või piiratud

hankemenetluse kasutamine võimalik, siis peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

riigihanke erandi kasutamine olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.

Toetuse saaja on projekti eesmärkide saavutamiseks läbi viinud 10 koolitust, mille

läbiviimise eest on koolitajatele tasutud kokku summas 96 000 eurot. Läbi viidud koolituste

maht vastab toetuse taotluses kavandatud mahule.

Auditi käigus ilmnes, et toetuse saaja ei ole koolitusteenuse (auditi tähelepanek 1.1

nimetatud kulu) tellimisel korraldanud hankemenetlust RHS-i kohaselt. Väidetav

kokkulepe koolituse läbiviimiseks sõlmiti ühe isikuga teistelt pakkumisi küsimata.

Puuduvad dokumentaalsed tõendid hankemenetluse liigi ja koolitusteenuse osutaja valiku

ning hankemenetluse protsessi läbiviimise kohta. Samuti ei ole toetuse saaja kirjalikult

põhjendanud riigihanke erandi kasutamist ega kinnitanud seda asutuse juhi või tema poolt

volitatud isiku haldusaktiga.

Toetuse saaja on rikkunud abikõlblikkuse reegleid. Ei ole tagatud usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtete järgimine.

4) Vastavalt PPA lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korrale1, mille eesmärgiks on

tagada lepinguhalduse seaduslikkus, otstarbekus ning varaliste kohustuste alused ning

tingimused, sõlmitakse varalisi kohustusi sisaldav leping kirjalikult, kui lepingu eeldatav

maksumus on vähemalt 10 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Toetuse saaja on projekti raames tellinud viis koolitust mitteresidendist füüsiliselt isikult

ning viis koolitust sama eraisikuga seotud juriidiliselt isikult. Toetuse saaja ei ole

koolitusteenuse pakkujatega sõlminud kirjalikke lepinguid, samuti pole toetuse saaja auditi

käigus põhjendanud lepingu sõlmimata jätmise asjaolusid. Sellest tulenevalt ei ole

kontrollitav koolitusteenuse ostmise tehingute seaduslikkus, otstarbekus ning varaliste

kohustuste alused ning tingimused.

Toetuse saaja on rikkunud PPA lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda, mille

tulemusel ei ole täidetud abikõlbulikkuse reeglites nõutud asjakohaste õigusaktide ja

juhendmaterjalide järgimise ning kulude kontrollitavuse ja tõendatavuse nõuete täitmine.

Puudused koolitajaga lepingu sõlmimisel ei võimalda audiitoril veenduda, et toetuse saaja

on järginud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Auditi käigus sai toetuse saaja esitada auditiaruandes toodud väidete osas oma seisukohad,

mis on kajastatud auditi lõpparuandes nr 4.1-1-2018/15.

Audiitori hinnangul esinevad tähelepanekutes kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning

toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“

(edaspidi tagasinõuete määrus) § 10 lõike 2 punkti 6 asjaolud, mille järgi nõuab otsustaja

toetuse tagasi osaliselt või täielikult, kui ilmneb, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse taotluse

rahuldamise otsuses, toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates

õigusaktides talle pandud kohustusi. Toetuse saaja on rikkunud toetuslepingu punkti 7.1.7 ning

7.2.3 kohustusi eelpoolt toodud tähelepanekute ulatuses. Vastutaval asutusel algatada toetuse

1 Projekti rakendamisel kehtis PPA peadirektori 20.02.2014 käskkiri nr 1.1-1/63 „Lepingute sõlmimise, muutmise ja

lõpetamise korra kinnitamine“.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

osalise tagasinõudmise protsess ning nõuda toetuse saajalt tagasi abikõlbmatu kulu 115 825,69

eurot.

Eeltoodust tulenevalt edastas Siseministeerium PPA-le 16. novembril 2018. a kirja nr

14-8.7/570-1 „Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, millega andis toetuse saajale

kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 40 lõikega 1 võimaluse esitada tuvastatud rikkumiste

kohta oma asjakohased seisukohad ja vastuväited.

PPA esitas 28. novembri 2018. a vastuskirjas nr 1.1-20/21-7 selgitused ja vastuväited, mille

kohaselt on koolitused dokumentaalselt tõendatud, koolituse sisu ja eesmärk vastasid toetuse

andmise kriteeriumile. PPA hinnangul on koolitaja poolne allkiri koolitatutele väljastatud

tunnistustel käsitletav koolitusteenuse toimumist tõendava ning teenuse üleandmise ja

vastuvõtmise aktina. PPA selgitas, et juhinduti põhimõttest, et teenuse kättesaamise kohta on

kinnitus antud arve kinnitamisega. Koolitaja nõudmisel tasuti arved enne koolituse toimumist

ja neid tuleks käsitleda seetõttu lähtuvalt tehingu sisust ettemaksuarvetena. Seetõttu on PPA

hinnangul kulude tegemine tõendatud maksekorralduste ja ettemaksuarvetega.

Kahtluse alla ei ole seatud projekti raames läbiviidud koolituse sisuline toimumine. Toetuse

kasutamisel peab aga toetuse saaja hoolitsema, et tehtud kulutused on tõendatud nõuetekohasel

viisil ja vormis. PPA kirjas viidatud tunnistuste näol on tegemist dokumendiga, mis antakse

koolitatavale koolituse läbimise tõendamiseks, need ei ole raamatupidamise seaduse nõuetele

vastavad majandustehinguid tõendavad raamatupidamise algdokumendid ega käsitatavad

teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktina. Toetuse saaja on koolitaja esitatud arved kinnitanud

ja nende eest tasunud enne koolituse läbiviimist tööde üleandmise-vastuvõtmise akte

koostamata.

Abikõlblikkuse reeglite kohaselt võib projekti kaudseteks kuludeks olla kindlaksmääratud

protsent projekti otsestest abikõlblikest kogukuludest. Kuna projekti abikõlbmatute kulude

tõttu väheneb projekti otseste abikõlblike kulude summa, tunnistab Siseministeerium osaliselt

abikõlbmatuks ka projekti kaudsed kulud. Projekti ISFP-11 puhul moodustavad kaudsed kulud

1% otsestest kuludest (461 265,69 eurot – 115 825,69 eurot = 345 440 eurot, millest 1% on

3 454,40 eurot). Seetõttu tunnistatakse kaudsetest kuludest abikõlbmatuks 1 158,26 eurot

(4 612,66 eurot – 3 454,40 eurot = 1 158,26 eurot).

2. Otsus

Eeltoodust lähtudes ja tuginedes tagasinõuete määruse § 10 lõike 2 punktile 6 tunnistatakse

abikõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveameti projekti ISFP-11 „Kriminaalluure võimekuse

tõstmine“ koolitajaga seotud otsene kulu (kokku 96 000 eurot), koolitajaga seotud sõidu- ja

majutuskulu (summas 19 825,69 eurot) ning osa kaudsetest kuludest (summas 1 158,26 eurot)

kokku summas 116 983,95 eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab 87 737,96 eurot

(75%) ja kaasfinantseering 29 245,99 eurot (25%).

Politsei-ja Piirivalveametil tagastada 90 kalendripäeva jooksul abikõlbmatuks tunnistatud

summa järgmiselt:

Panga nimi: AS SEB PANK

Saaja nimi: Rahandusministeerium

Konto number: EE891010220034796011

Viitenumber: 2800045849

Selgitus: ISFP-11 toetusleping nr 14-8.7/32-1

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Käesoleva tagasinõudmise otsuse võib vaidlustada kohtus 30 päeva jooksul Politsei-ja

Piirivalveametile otsuse teatavaks tegemisest arvates halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler

Kairit Mägi 6125145

[email protected]