Kiri

Leola 15a, 71020 Viljandi Telefon: 600 9291 Registrinumber: 70001024 [email protected] www.rahvakultuur.ee

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 09.01.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni:09.01.2101 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Eesti Rahvakultuuri Keskus

Anni Tetsmann Kultuuriministeerium [email protected] Suur-Karja 23 15076, Tallinn ESF projekti seirearuanne 2025 Edastame ESF projekti „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ 2025 aasta seirearuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Liivak kommunikatsiooni- ja personalijuht direktori ülesannetes

Meie 10.01.2026 nr 9-1/2-1

Lisa 1

Partneri seirearuande vorm

Toetatava tegevuse „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ partneri

seirearuanne perioodi 01.10.2025 kuni 31.12.2025. 1 kohta

Partner: Eesti Rahvakultuuri Keskus

Partnerlusleping nr 13-1/39-1

1. Partneri ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga järgneva aruande esitamisel

kumuleerub. Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e kalendriaasta(te)

lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases aruandes esitatakse ülevaade ellu viidud tegevustest ja hinnangud nende kohta

kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt.

Tegevuse nimetus

Tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh

parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud

1. Ettevalmistavad tegevused 2025: Projektimeeskonnas muutus projektijuht, värvati eraldi

täiskohaga töötaja väljast. Meeskond tegeles vajalike protsesside

läbimõtlemise, töövahendite/dokumendivormide ja juhendite

koostamisega. Toimusid infokoosolekud veebis ja füüsilised

kohtumised tegevuste planeerimiseks, arutamiseks, info ja

kogemuste jagamiseks, üksteise toetamiseks. Osaleti kohtumistel

ja koolitustel Elluviija ja teiste projektipartneritega.

Koostati kommunikatsiooniplaan ning sündmustest teavitamise

juhised ja teavitusmaterjalide põhjad.

Alustati mentorpiirkondades kogukondade kaardistust, et saada

terviklik pilt sellest, kes seal on, kellega saab koos töötada, mis on

neile oluline, mis neid ühendab ja eristab, millised on vajadused,

mis juba toimib, kuidas suhtuvad koostöösse ja lõimimisse,

millised on ressursid, millised on väljakutsed, et meie plaanitavad

tegevused oleksid mõtestatud ja kogukonnale vastuvõetavad.

Kohtuti kogukondade esindajatega, tutvustati projekti ja

lõimumisvaldkonda, koguti ja analüüsiti lõimimistegevuste ideid

ja vajadusi kogukondadest, arutati ja planeeriti koos

lõimumistegevusi.

Samas on ka probleeme. Projektimeeskonna töökoormus on

1 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev.

kasvanud oluliselt suuremaks, kui algselt oli planeeritud ja

proportsioon põhitööga on paigast ära. Samuti on mure seadusest

tulenevat töö- ja puhkeaja tagamisega. Aasta alguses projektiga

seotud asjaajamine oli keeruline ja paljustki oli see tingutud

ebapiisavast ettevalmistusest ja ohtutega arvestamata jätmisega.

Projektikommunikatsioon ministeeriumi ja keskuse vahel oli

ebatäpne,

Projektimeeskonnas on 10 inimest, aga otseste ja kaudsete

ülesannetega tegelevat meeskonna ühtsustunde tekitamine on

olnud kohati keeruline, kuna projekti iseloom, sh ministeeriumi

poolsed koosolekud, ei hõlma kogu meeskonda. Maksetaotluste

aeglane kinnitamine RTK ja KUM poolt ei ole andnud

kindlustunnet. Esimesel poolaastal väheste sündmuste tõttu jäi 7%

osakaal madalaks, samal ajal lisandus kulusid, mida

abikõlbulikeks ei saa lugeda (meeskonna koosolekute toitlustused,

projektijuhi töökohaga seotud lisakulud – näiteks arvuti, telefon).

See viis olukorrani, kus tuli leida rahastus asutuse enda eelarvest,

tekitas omakorda raskusi.

1.10.2025 Lääne-Eesti piirkonna mentor loobus tööst. Asutuse

siseselt pole kedagi, kes seda tööd sooviks võtta enda kanda.

Esitatud on veel lahkumispalveid, mis ühel juhul hetkel tagasi

võetud seoses selgitustega ja võimaluste otsimisega olukorra

lahendamiseks. See on seadnud asutuse raskesse olukorda, sest

väljastpoolt asutust uue töötaja toomine vajab projekti sisulist

läbimõtlemist.

Kohtumised kogukondadega, seis, vajadused, ideed:

Tallinnas toimusid kohtumised Aafrika kogukonnaga, Araabia

kogukonnaga Azerbaidžaani kogukonnaga, Ukraina

kogukonnaga, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga, Tallinna

raamatukogudega, Kalamaja kogukonnaga, INSA keelekursustel

osalevate uus-sisserändajate gruppidega. Linnavalitsus oli

valimiste eel passiivses seisakus, sündmuste korraldamisel juba

arvestavad multikultuursusega, sündmuste korraldamisel rahalist

tuge ei vaja, Tallinnas toimub juba väga palju sündmusi.

Aktiivsemad partnerid projektis kaasa lööma on kultuuriasutused

sh kultuuriseltsid ja raamatukogud ning uus-sisserändajatega

tegelevad organisatsioonid sh INSA, Pagulasabi. Ideed/vajadused:

sihtgrupil oma kultuuri näitamine, eesti kultuuri tutvustamine

atraktiivselt, keelepraktikat võimaldavad tegevused, toiduga

seotud tegevused, kohtumised eestlastega.

Harjumaal toimusid kohtumised kogukondadega Anija vallas,

Keila linnas, Jõelähtme vallas ning Harjumaa omavalitsuste

kultuurikorraldajatega. Suursündmuste puhul on kogukonnad

harjunud pigem Tallinnasse käima ja seal juba nii palju sündmusi

toimub. Piirkondades suursündmuste korraldamiseks vastav

taristu ka puudub. Huvi lõimumise vastu seni pigem madal.

Ideed/vajadused: kogukonnale oluliste sündmuste korraldamine

koostöös.

Kesk-Eestis toimusid kohtumised kogukondadega Kehtna vallas,

Kohila vallas, Märjamaa vallas, Rapla vallas, Järva vallas, Paide

linnas, Rakvere linnas, Väike-Maarja vallas, Haljala vallas.

Ideed/vajadused: matkad, toiduga seotud tegevused ja sündmused,

laulu- ja tantsupeotraditsioone tutvustavad tegevused, käsitööga

seotud tegevused, peredele sobivad kogukonnasündmused,

rahvakalendripäevade ja pühade tähistamised. Sündmuse väärtus

ja populaarsus kasvas sihtgrupi seas kui esinejate seas oli ka

nende kultuuriruumi esindajaid sh näiteks tantsurühmades-

laulukoorides nende lapsed. Eriti hea koostöö oli Paide linnaga,

kes on tõsiselt huvitatud oma piirkonna ukrainlaste kaasamisest

oma tegevustesse.

Lääne-Eestis toimusid kohtumised kogukondadega Pärnus,

Saarde vallas, Lääneranna vallas, Saaremaa vallas, Hiiumaa

vallas, Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas. Pärnus kõige

aktiivsem koostöö tänu lõimumiskoordinaatorile, elanike ja

sihtgrupi suuremale arvule ning aktiivsetele Ukraina

kultuuriseltsidele, kes soovivad ise kaasa lüüa tegevuste

korraldamisel. Ideed/vajadused: multikultuursete sündmuste

korraldamine sh sarnasuste ja erinevuste võrdlus kommetes,

tavades, uskumustes, toitudes; erinevate rahvakalendripäevade ja

pühade tähistamine; peredele ja ühistegevustele suunatud

aktiivsed ja sportlikud tegevused; teiste kogukondadega

kohtumised; mitmes keeles või tõlkega kultuurielamuste saamine

sh Eesti kultuurisündmustele kaasamine; kodukandi

korrastamiseks talgute korraldamine; erinevate suhtlemist

soodustavate väikestes gruppides töötubade ja tutvumisõhtute

korraldamine.

Lõuna-Eestis kohtumised kogukondadega Tartu linnas, Tartu

vallas, Peipsiääre vallas, Elva vallas, Kambja vallas, Luunja

vallas, Kastre vallas, Nõo vallas, Jõgeva vallas, Põltsamaa vallas,

Mustvee vallas. Mh selgus oluline lähtekoht, et lõimumise teema

teadvustamine oli regioonis uus ja vajas selgitamist pea igal

kohtumisel ja mitu korda sh tähelepanu juhtimine sihtgrupile

suunatud kommunikatsioonile, et nad tuleks selle peale, et on ka

piirkonna sündmustele oodatud. Ideed/vajadused:

rahvakalendritähtpäevade tutvustamine, käsitööga seotud

sündmused ja tegevused, muusika ja toiduga seotud tegevused ja

sündmused. Väga hea koostöö Tartu Välismaalaste

Teenuskeskusega sihtgrupini jõudmisel, kes teab erinevate

piirkonnas olevate muu keele- ja kultuuritaustaga inimeste liste ja

kogukondi.

Kagu-Eestis kohtumised Põlva, Räpina, Võru, Varstu, Viljandi,

Otepää, Lüllemäe, Mulgimaa kogukondadega. Kõige efektiivsem

koostöö toimis Pagulasabi endise koordinaatori abil, kes omas

kontakte ja suhteid Ukraina kogukondadega. Ideed/vajadused:

lihtsalt kokku tulla ja tähtpäevi tähistada, et sõjamõtetest eemale

saada; käsitööga seotud tegevused ja sündmused,

rahvakalendritähtpäevade tutvustamine ja tähistamine. Suhtlemine

sujus seda paremini mida rohkem sihtgrupi esindaja st osaleja

osales mõnes tegevuses mitmendat korda – võõristus kadus. Tuli

lüline taipamine, et meie kultuur on üsna isemoodi ja peame

laskma uutel sellega harjuda – tugevama ühendusjõuga olid

tegevused, mis olid kultuuriti sarnased.

Tegevuse planeeritud algus- ja Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

2. Suurte alates 200

osalejaga kogukondlike

sündmuste korraldamine

Kokku toimus 2025. aastal 9 suuremat sündmust (Tallinnas 1

(Eesti-Ukraina loovuse päev), Kesk-Eestis 4 (Kehtna simman,

Palmse simman, Paide linnapidu, Paide Liikumis- ja

korilusfestival), Lääne-Eestis 2 (Eri rahvuste kultuuriseltside

ühine kevadkontsert Pärnus, „Keeled ja meeled“ kultuurisündmus

Saaremaal), Lõuna-Eestis 1 (Tartu jaanituli), Kagu-Eestis 1

(Käsitööpidu J. Hurda Rahvustoitude festivali raames).

Keskmine osalejate arv kultuurisündmustel 250-350, suuremates

linnades 2500-7000. Osalemist mõjutas ilm, sündmuse

mitmekesine ja rikas sisuprogramm ning atraktiivne „pärl“ – eriti

atraktiivne esineja (Anne Veski, Stefan) või tegevus (köielkõndija

Paide kirikutornist raekoja torni).

Sündmuste teavitamine toimus nii otsesuhtluse teel, kogukondade

kaudu, Pagulasabi ja omavalitsuste kaudu, kultuuriseltside ja

kogukonnaühenduste kaudu, kogukonna peamistes

teavituskanalites (väliplakatid tänavatel ja ankurkohtade juures,

Facebookis, kohalikes lehtedes ja raadios).

Tegevuse planeeritud algus- ja

lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

3. Väikeste alla 200 osalejaga

kogukondlike tegevuste

korraldamine

Kokku toimus 2025. aastal 26 väiksemat tegevust (Tallinnas 4,

Harjumaal 1, Kesk-Eestis 3, Lääne-Eestis 5, Lõuna-Eestis 2,

Kagu-Eestis 11) – erinevad retked looduses, külastused teistesse

kogukondadesse, kogukonnapeod, rahvakultuuriõhtud, pühade ja

rahvakalendripäevade tähistamised, käsitöötoad.

Keskmine osalejate arv töötubades 10-20; külastustel ja

rahvakalendripäevade tähistamistel 20-25, loodusretkedel 25-40,

rahvakultuuriõhtutel 40-50, kogukonna pidudel 150.

Osalemist mõjutas sündmuse sisuprogramm sh mitme kultuuri

tutvustamine, turvaline keskkond, väiksemas grupis tekkis

suhtlemist rohkem.

Sündmuste teavitamine toimus nii otsesuhtluse teel, kogukondade

kaudu, Pagulasabi ja omavalitsuste kaudu, kultuuriseltside ja

kogukonnaühenduste kaudu, kogukonna peamistes

teavituskanalites (plakatid ankurkohtade juures, Facebookis,

kohalikes lehtedes).

Tegevuse planeeritud algus- ja

lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

Tegevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev: 01.01–31.12.2025

2. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt). Partnerite tegevustega seotud näitajad

Näitaja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

tegevus-

kava aastal

(2024)

Näitaja

täitmine

2025

Sihttase

(2029)

Selgitus

Meetmete Mentorite arv 5 6 6 Kuni 1.10.2025

tööl 6 mentorit,

nimekirja näitaja alates 1.10 tööl 5

mentorit.

TAT

väljundnäitaja*

Rohkem kui 200

inimese osalusega

kogukondlike

koostöötegevuste

arv Eestis, v.a

Ida-Virumaal

Mõõtühik: arv

0 9 20 2025. aastal

toimus 9 rohkem

kui 200

osalejaga

kogukondlikku

koostöötegevust,

milles osales

kokku ligi

18 300 inimest.

Näitaja mõõdab Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatud kogukondlike koostöötegevuste arvu Eesti

eri piirkondades, v.a Ida-Virumaal, kus osaleb üle 200 inimese.

3. Partneri hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele 2

Eesti Rahvakultuuri Keskuse seisukohast oli 2025. aasta periood projekti elluviimisel keeruline aga

tulemuslik – projekti elluviimisega kaasnesid mitmed muudatusvajadused organisatsioonis,

meeskonna väljaõpetamine ja juhendamine ESF ja EL nõuetega kohanemiseks ning hangete

tegemiseks, lõimumisvaldkonnast ja oma rollist arusaama loomine, tööprotsessidest ja vajalikest

tegevustest arusaama loomine, kompetentsi arendamine, projektimeeskonna sünergia ja koostöö

arendamine. Hirm ja ebakindlus asendusid tasapisi julgusega proovida, teha, analüüsida, järeldada,

uusi asju proovida ja paremini teha ning järgmisi perioode paremini planeerida. 2025 aasta lõpuks

on kujunenud selgem arusaam sobivatest lõimumistegevustest, tööprotsessidest. Regulaarsed

kohtumised ja koolitused ning Elluviija poolne juhendamine on olnud väga vajalikud selle

tekkimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Kokku on korraldatud 26 väiksemat ja 9 suurt sündmust,

millel osales kokku ligi 18 300 inimest.

4. Partneri hinnang partnerluse toimimisele

Koostöö Kultuuriministeeriumi kui elluviijaga on olnud ladus peale uue projektijuhi ja

finantsspetsialist tulekuga. 2025. aasta lõpuks on välja kujunenud koostöine, sõbralik ja avatud

tööõhkkond, toimub aktiivne kaasamine, kaasamõtlemine ja juhendamine. Ka koostöö teiste

projektis osalevate partneritega (Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Integratsiooni Sihtasutus) on

olnud meeldiv ja üksteist toetav. Elluviija poolt info jagamine, juhendamine ja regulaarsed

kohtumised-koolitused sh füüsiliselt on palju abiks olnud sellise õhkkonna tekkimisel.

2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.