Täitmisregistri põhimäärus

EELNÕU 30.11.2023 MINISTRI MÄÄRUS

Täitmisregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning § 115 lõigete 1

ja 7 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Täitmisregistri mõiste, nimetus ja eesmärk

(1) Täitmisregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos selle

pidamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonnaga.

(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Enforcement.

(3) Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille eesmärk on:

1) täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine;

2) täitestatistika kogumine;

3) infovahetuskanalina tagada võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ning arestide

haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine seadusest tuleneva

ülesande täitmiseks;

4) infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta

päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.

§ 2. Turvaklass ja turbeaste

Registri turvaklass on K2T1S2 ja turbeaste on keskmine (M).

2. peatükk

REGISTRI VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA

§ 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

(2) Registri volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK).

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded

Vastutav töötleja:

. . 2023 nr

2

1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;

2) arendab koostöös volitatud töötlejaga registrit ning osaleb registri muudatuste testimisel;

3) annab loa täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks

registriga;

4) teavitab registri kasutajaid ja andmeandjaid viivitamata registri toimimist takistavatest

asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle

kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud

vajalikku teavet;

5) teostab järelevalvet volitatud töötleja tegevuse üle oma ülesannete täitmisel;

6) teostab Justiitsministeeriumi kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;

7) vastab Justiitsministeeriumi kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud kodanike

päringutele;

8) teavitab RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või

tagandamisest;

9) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 5. Volitatud töötleja ülesanded

Volitatud töötleja:

1) tagab registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise;

2) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;

3) korraldab registri turvaauditite tellimise, läbiviimise ja vastuvõtmise;

4) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe

toimimise;

5) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral huvitatud osapooli

rikke olemusest ja selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast;

6) nõustab ja juhendab registri kasutajaid ja andmeandjaid seoses registri kasutamisega;

7) tagab tehnilise toe registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamiseks ja ebaõigete

andmete parandamiseks;

8) haldab registri kasutajarakenduses kasutajaõigusi ja registri seadeid;

9) peab arvestust registri kasutajate õiguste üle ja hoiab koostöös vastutava töötlejaga

kasutajate õiguste andmed ajakohasena;

10) vastutab RIK-i kasutajate poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse ja andmetöötluse

seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;

11) vastab RIK-i kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele;

12) tagab §-s 16 sätestatud säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise;

13) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning

vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.

3. peatükk

REGISTRI ANDMEANDJAD

§ 6. Andmeandjad

Registrisse esitavad §-s 11 loetletud andmeid:

1) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda);

2) kohtutäiturid;

3) Maksu- ja Tolliamet;

4) Rahapesu Andmebüroo;

3

5) registriga liidestatud krediidi- ja makseasutused;

6) rahvastikuregister;

7) äriregister.

§ 7. Andmeandjate ülesanded

(1) Koda:

1) vastutab kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete täitemenetluse

seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu registrisse kandmise tehnilise

võimaldamise eest, sealhulgas tagab andmete jooksva uuendamise võimaluse;

2) vastutab koja kasutajate poolt koja infosüsteemi kaudu registrisse sisestatud andmete

õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab koja

kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;

3) suhtleb vajaduse korral registri andmeandjatega ja osaleb registri probleemide tuvastamises

ja lahendamises, sealhulgas annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest

viivitamata teada RIK-ile, välja arvatud juhul, kui kojal on võimalik puudus ise kõrvaldada

või kui avastatud puudus on ebaoluline, ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse

sisestamata andmete sisestamist ja ebaõigete andmete parandamist;

4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed

ning rakendab neid järjepidevalt.

(2) Kohtutäitur:

1) vastutab tema poolt täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu

registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja täielikkuse eest;

2) annab selgitusi tema poolt täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi

kaudu registrisse esitatud andmete kohta;

3) vastab tema poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele;

4) koostöös vastutava töötleja, volitatud töötleja ja kojaga sisestab registrisse sisestamata

jäetud andmed ja parandab ebaõiged andmed;

5) täidab muid volitatud töötleja ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi.

(3) Maksu- ja Tolliamet:

1) vastutab asutuse kasutajate poolt Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu registrisse

sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab

asutuse kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;

2) annab selgitusi registrisse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu esitatud andmete kohta;

3) koostöös vastutava töötleja või volitatud töötlejaga sisestab registrisse sisestamata jäetud

andmed ja parandab ebaõiged andmed.

(4) Rahapesu Andmebüroo:

1) vastutab asutuse kasutajate poolt Rahapesu Andmebüroo andmekogu kaudu registrisse

sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab

asutuse kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet;

2) annab selgitusi registrisse Rahapesu Andmebüroo andmekogu kaudu esitatud andmete

kohta;

3) koostöös vastutava töötleja või volitatud töötlejaga sisestab registrisse sisestamata jäetud

andmed ja parandab ebaõiged andmed.

4. peatükk

REGISTRIANDMETELE JUURDEPÄÄS JA ANDMETE VÄLJASTAMINE

4

§ 8. Registriandmetele juurdepääs ja juurdepääsuõiguste andmine

(1) Isikule kuvatakse registris andmed temaga seotud täiteasjade ja arestide kohta. Isikule ei

kuvata andmeid, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist.

(2) Muule autenditud kasutajale on registris avalikult kättesaadavad täitemenetluse seadustiku

§ 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatud andmed.

(3) Registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale õigusaktidega

pandud ülesannetest. Avalikku ülesannet täitvale asutuse kasutajale annab

juurdepääsuõigused vastava asutuse haldur, kellele annab registris vastavad õigused RIK.

(4) Registrile juurdepääsuõiguste andmisel kasutatakse riigi autentimisteenust.

§ 9. Andmete väljastamine

(1) Krediidi- ja makseasutusele väljastatakse salvestatavaid andmed arestide olemasolu,

seadmise, muutmise ja tühistamise kohta.

(2) Registri kaudu tehakse kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta nimetatud seaduse § 81

lõigetes 11–15 nimetatud andmed.

5. peatükk

REGISTRI ANDMED

§ 10. Andmete koosseis

(1) Registrisse kantakse täiteasja kohta järgmised andmed:

1) sissenõudja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku

korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik;

2) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral

registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik;

3) täitedokumendi kuupäev, jõustumise kuupäev, liik, number ja väljaandnud asutus;

4) täitemenetluse number ja unikaalne kood;

5) solidaarvõlgniku nimi;

6) nõude liik;

7) nõude sisu;

8) toimingu liik;

9) täitemenetluse alustamise kuupäev;

10) täitemenetluse peatamise, uuendamise ja lõpetamise kuupäev;

11) täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus;

12) täitmisteate kättetoimetamise kuupäev;

13) vabatahtliku tasumise kuupäev;

14) põhi- ja kõrvalnõude algsumma;

15) alustamise tasu, kohtutäituri tasu ja täitekulu algsumma;

16) toimiku kogujääk;

17) muud täiteasjaga seotud andmed.

5

(2) Registrisse kantakse aresti kohta järgmised andmed:

1) akti koostaja (arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus);

2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood);

3) saatja (asutuse nimetus ja registrikood);

4) arestija arvelduskonto number;

5) arestitava arvelduskonto number;

6) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral

registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik;

7) arestitav summa;

8) arestivaba summa (miinimumpalkade arvuna);

9) täiendav arestivaba summa;

10) arestimisakti liik (maksejuhisega arest, maksejuhiseta arest);

11) arestimisakti number;

12) täitemenetluse number;

13) põhinõude liik;

14) aresti muutmise aeg;

15) aresti tühistamise aeg ja põhjus;

16) aresti seadmise, muutmise ja tühistamise kinnitamise andmed;

17) muud arestiga seotud andmed.

(3) Registrisse kantakse maksejuhiseta aresti kohta järgmised andmed:

1) koostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus;

2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood);

3) arestitava arvelduskonto number;

4) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral

registrikood, isikukoodi või registrikoodi väljastanud riik;

5) aresti kestuse või tühistamise andmed;

6) aresti ja aresti tühistamise vastuse andmed;

7) muud maksejuhiseta arestiga seotud andmed.

(4) Registrisse kantakse volituse kohta järgmised andmed:

1) volituse kuupäev;

2) volitatava nimi ja isikukood;

3) volituse algus ja lõpp;

4) volituse ulatus.

6. peatükk

ANDMETE KANDMINE REGISTRISSE

§ 11. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register kasutab andmeallikana järgmiste andmekogude salvestatavaid andmeid:

1) Koja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist edastatakse registrisse § 10

lõigetes 1–3 sätestatud andmed;

2) Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõikes 2 sätestatud

andmed;

3) Rahapesu Andmebüroo andmekogust edastatakse registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud

andmed;

4) registriga liidestatud krediidi-ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9

lõikes 2, § 10 lõike 3 punktides 5–7 ja § 10 lõike 2 punktides 14–16 sätestatud andmed.

6

(2) Register kasutab andmeallikana järgmiste andmekogude andmeid:

1) rahvastikuregistrist on õigus saada isiku üldandmeid, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja

seoste andmeid;

2) äriregistrist on õigus saada äriühingu juhatuse liikmeks ja asutuse esindusõiguslikuks

isikuks olemise andmeid.

(3) Andmed kantakse registrisse infosüsteemi vahendusel X-tee kaudu või muul turvalist

elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

§ 12. Kohustuslikud andmed andmevahetuses vea ilmnemisel

(1) Kui andmeandjate info- või töösüsteemidest andmete registrisse kandmisel ilmnevad vead,

mis ei võimalda toimingut teha, kantakse täitemenetluse toimingu tegemise või aresti

seadmiseks registrisse käesolevas paragrahvis loetletud andmed.

(2) Kohtutäituri poolt täiteasjaga seotud aresti andmete registrisse kandmiseks peavad olema

täiteasja kohta täitmisregistrisse kantud vähemalt § 10 lõike 1 punktides 1–4, 6, 9, 11, 14 ja 16

sätestatud andmed.

(3) Aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6, 7, 10

ja 12 sätestatud andmed.

(4) Maksejuhiseta aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 3

punktides 1–4 sätestatud andmed.

§ 13. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest

vastutab andmete esitaja.

(2) Registriga liidestatud süsteemist registrisse kantud ebaõiged andmed parandatakse

süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel registrisse. Andmed parandatakse otse

registris ainult juhul, kui liidestatud süsteemis ei ole võimalik neid parandada.

(3) RIK säilitab logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise,

vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja

väljastamise viisi kohta digitaalses andmebaasis.

§ 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded

(1) Elektroonilise aresti korral registri kaudu:

1) tagatakse võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta

elektrooniliselt taotluse edastamine krediidi- ja makseasutusele;

2) võimaldatakse päringute tegemine krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete

kohta;

3) korraldatakse osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine.

(2) Kohtutäitur on kohustatud registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusele edastama

konto aresti registri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestis tuleb märkida mittearestitavad

7

summad viisil, mida register ei võimalda, esitatakse arest registriväliselt, kuni on loodud

asjakohane tehniline võimalus. Selle loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata.

§ 15. Konto avamisel elektrooniliste arestide kontrollimise kord ja tehnilised nõuded

(1) Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusel on võimalik registri kaudu kontrollida

kliendile konto avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu.

(2) Register koostab § 11 lõike 1 punktides 1-3 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2

nimetatud infosüsteemist saadud andmete alusel vastuse krediidi- ja makseasutuse päringule

isiku konto arestide olemasolu kohta. Konto avamise korral teavitab krediidi- ja makseasutus

registri kaudu kohtutäiturit, Maksu- ja Tolliametit, Rahapesu Andmebürood ning

täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutust isiku konto

arestimisest.

(3) Registri kaudu vahetatakse andmeid täitemenetlusosaliste, täitedokumendi, nõude sisu ja

suuruse kohta vastavalt käesolevast määrusest tulenevatele andmetele konto arestide kohta

ning maksukorralduse seaduse ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga

liidestatud asutuse tegevust korraldavatele õigusaktidele.

7. peatükk

ANDMETE JA LOGIDE SÄILITUSTÄHTAJAD

§ 16. Andmete ja logide säilitamine

(1) Registris säilitatakse täiteasja andmeid viis aastat pärast täitemenetluse lõpetamist.

(2) Täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid säilitatakse kolm aastat pärast aresti

tühistamist.

(3) Paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud registritoimingute logisid säilitatakse kolm aastat pärast

toimingute tegemist.

8. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Registriga liidestamine

(1) Paragrahvi 11 lõikes 1 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud süsteemid

liidestatakse registriga pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist.

(2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2

nimetatud infosüsteemi kaudu edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja makseasutustele

arestide andmeid pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist.

§ 18. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“

muutmine

8

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruses nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 63 lõike 21, § 631 lõigete 2 ja 4“;

2) paragrahvi 17 lõikes 5 ja § 18 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga

„täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“;

3) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täitemenetlusregistrisse“ tekstiosaga

„täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“;

4) määrustiku 42. ja 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga

„täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“;

6) paragrahvi 602 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koja peetavasse täitemenetluse

infosüsteemi“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“.

§ 19. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Laanet

justiitsminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Saar

kantsler

1

Justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga asutatakse andmekogu nimetusega täitmisregister (edaspidi register).

01.01.2024 jõustuvad täitemenetluse seadustiku1 (TMS) muudatused, mille kohaselt võetakse

1. jaanuaril 2024 kasutusele täitmisregister. See on Justiitsministeeriumi peetav keskne register,

mis hakkab selle loomisest alates täitma täitemenetlusregistri (senine TMS § 63) ja

elektroonilise arestimissüsteemi (senine TMS § 631) ülesandeid.

Täitmisregistri oluline eesmärk on koguda täitemenetluse andmeid ja võimaldada

menetlusosalistel saada iseteenindusportaali kaudu informatsiooni nende suhtes algatatud

täitemenetluste kohta. Praegu ei ole head lahendust, mille abil saab menetlusosaline tervikliku

ülevaate tema suhtes käimas oleva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta. Kui

praegu on menetlusosalisel vaja ülevaadet tema suhtes algatatud täitemenetlustest, tuleb tal see

välja selgitada kodanikuportaalist (eesti.ee), või kui tal see võimalus puudub, tuleb tal esitada

taotlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi ka koda). Seejärel peab

menetlusosaline pöörduma tema täiteasjaga tegeleva kohtutäituri poole, et saada detailsemat

infot täiteasjade ja arestide kohta. Täitmisregister seevastu annab täitemenetluse osalistele

iseteenindusportaali kaudu kiire ja lihtsa võimaluse nimetatud informatsiooni edaspidi saada.

Lisaks täitemenetlustele, kus menetlejaks on kohtutäitur, on plaanis kuvada täitmisregistris

andmed ka nende menetluste kohta, kus täitetoiminguid teeb Maksu- ja Tolliamet.

Täitmisregistri iseteenindusportaali kaudu on menetlusosalisel võimalik:

a) igal ajal saada ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse

raames seatud arestidest ja nende järjekorrast;

b) tutvuda täitemenetluse põhilise informatsiooni, arestide ja menetleja kontaktandmetega.

Täitmisregistris olevate andmete ajakohasus on tagatud sellega, et täitmisregistris

täitemenetluse registreerimine on menetlejale kohustuslik. Täitemenetlust registreerimata ei ole

menetlejal võimalik täitetoiminguid teha, ennekõike areste seada. Täitmisregistrisse kantud

andmete õigsust eeldatakse. Täitmisregistri andmeid saab pidada usaldusväärseks ja nendest

võib lähtuda. Kui ilmneb vastuolu täitmisregistris ja kohtutäituri kasutatavas menetlussüsteemis

olevate andmete vahel, eeldatakse täitmisregistrisse kantud andmete õigsust.

Täitmisregistrist on informatsiooni täitemenetluste kohta võimalik saada ka kolmandatel

isikutel. Seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalus

pärida andmeid oma ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus

pärida andmeid nagu ka praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Tegemist on

avaandmetega ning nendega saavad tutvuda nt sellised kolmandad isikud, kellel on lepingulisse

suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat informatsiooni isiku maksedistsipliini

kohta. Ka edaspidi saab andmeid pärida selle kohta, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle

olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sisse nõudva kohtutäituri nimi,

1 RT I, 11.03.2023, 13

2

telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Menetlejatel ja kojal on

võimalus teha registrist päringuid ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus. Nendeks

on konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja nendele

vastamine nende asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Lisaks

võimaldab täitmisregister ka koguda täitestatistikat, see aitab kaasa valdkonna poliitika

kujundamisele.

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus, milles sätestakse

andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja,

andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmeandjad. Samuti kehtestatakse

täitmisregistri pidamisega seotud korralduslikud küsimused, sh elektroonilise arestimise ja

infopäringute andmevahetuse kord.

Määrus kehtestatakse 01.01.2024 jõustuva täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10

ning § 115 lõike 7 alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiitsministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu (5887 7524,

[email protected]) ja sama talituse nõunikud Glen Roosaar (5329 3222,

[email protected]) ja Aleksandr Logussov (526 7501, [email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus. Täitmisregister on riiklik

andmekogu, mille peamine eesmärk on täitemenetluse andmete süstematiseeritud kogumine ja

hoidmine nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil, samuti võlgniku konto ja

rahalise nõude arestimise võimaldamine ning krediidi- ja makseasutustesse infopäringute

tegemise tagamine.

Eelnõu 1. peatükk sisaldab täitmisregistri põhimääruse üldsätteid.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse andmekogu asutamine ja määratakse andmekogu ingliskeelne

nimetus (lõiked 1 ja 2). Lõikes 3 esitatakse andmekogu pidamise eesmärk. Andmekogu eesmärk

on sätestatud ka TMS-i § 63 lõikes 1. Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille

eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine, hoidmine ja nendele andmetele juurdepääsu

võimaldamine. Andmekogu eesmärk on ka täitestatistika kogumine, samuti

infovahetuskanalina võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ja arestide haldamisega seotud

toimingute tegemise võimaldamine ning seadusest tuleneva ülesande täitmiseks krediidi- ja

makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemise tagamine.

Andmekogu loomine tagab esiteks täitemenetluse andmete süstematiseeritud ja tervikliku

kogumise ühte registrisse, mis võimaldab pidada arvestust ja saada ülevaate käimasolevatest

aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud konto arestidest. Täitemenetlusega seotud

3

andmete kogumine ühte registrisse suurendab täitemenetluse usaldatavust ja läbipaistvust.

Teiseks tagab see menetlusosalisele tervikliku ülevaate tema vastu sundtäitmisel olevatest

nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekohtadest. Kolmandaks

paraneb juurdepääs täitemenetluse ja arestidega seotud andmetele. Registri juurde luuakse

iseteenindusportaal, mis võimaldab menetlusosalistele lihtsa ja mugava juurdepääsu endaga

seotud täitemenetluse andmetele ja kolmandatele isikutele ja avalikkusele juurdepääs registri

andmetele seaduses sätestatud ulatuses.

1. jaanuaril 2024 jõustub täitemenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt tuleb alates

01.01.2024 kõik täiteasjad registreerida täitmisregistris. Kohtutäituri seaduse2 (KTS) § 13 lõike

1 kohaselt on kohtutäituril alates 01.01.2024 kohustus kõik ametitoimingud registreerida

täitmisregistris. Registrisse esitavad kohtutäiturid andmeid koja poolt kohtutäiturite tööks

peetava infosüsteemi (edaspidi koja süsteem) kaudu.

Eelnõu §-s 2 tuuakse esile küberturvalisuse seaduse (KüTS)3 § 7 lõike 5 alusel Vabariigi

Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuete alusel määratud

täitmisregistri turvaklass ja turbeaste. Nõuete eesmärk on tagada infosüsteemides ja

andmekogudes töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Infosüsteemi turbeaste

on keskmine. Andmekogu vastutav töötleja tagab Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise

auditi läbiviimise iga kolme aasta järel.

Täitmisregistri turvaklass on K2T1S2. Hinnates nii täitmisregistri kättesaadavust kasutajatele

kui ka selles sisalduvate andmete kättesaadavust teistele infosüsteemidele, mis sellest

infosüsteemist andmeid võtavad, on registri lubatud summaarne seisak nädalas kuni 2 tundi ja

käideldavuse turvaosaklass seega K2. Kuna täitmisregistrisse jõudvate andmete õigsuse eest

vastutab andmete esitaja, saab andmeid hiljem kontrollida. Kuna kasutajad, kes saavad teha

süsteemis muudatusi, on vähe, pole vajalik pidev kontroll. Ajakohasuse kontrolle tehakse

erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T1. Kuna

täitmisregistri osade andmete kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja

juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral, on

konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks põhjendatud määrata S2. Kuna andmete turvaklassi kaks

osaklassi vastab tasemele 2, on turbeaste keskmine.

Eelnõu 2. peatükk sätestab registri töötlejad ja nende ülesanded ning registri kasutajad.

Eelnõu §-s 3 määratakse registri vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning volitatud

töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). See, et vastutav töötleja on

Justiitsministeerium, tuleneb TMS-i § 63 lõikest 3, kuid selguse huvides nimetatakse see

asjaolu ka määruses.

TMS-i § 63 lõike 4 kohaselt on täitmisregistri volitatud töötleja valdkonna eest vastutava

ministri määratud isik või asutus. RIK on täitmisregistri volitatud töötlejaks märgitud seetõttu,

et RIK-i tegevusvaldkond on Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (edaspidi IKT-teenuste) arendamine, haldamine ja

pakkumine. RIK täidab infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel

mitut põhiülesannet, sh korraldab ja teostab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas

olevate asutuste ja teenindatavate asutuste IKT-teenuste hankimist, tarnimist, arendamist,

2 RT I, 01.03.2023, 8 3 RT I, 06.08.2022, 18

4

ekspluatatsiooni ja hooldust ning korraldab ja teostab hallatavate andmekogude andmetöötlust.

Sellele vastab ka RIK-i roll täitmisregistri puhul.

Eelnõu §-s 4 loetletakse vastutava töötleja peamised ülesanded ja kohustused täitmisregistri

pidamisel. Vastutav töötleja juhib registri pidamist, lahendab andmekogu puudutavaid

õiguslikke küsimusi, teavitab volitatud töötlejat registri toimimist takistavatest asjaoludest,

registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist

mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku

teavet. Nii sätestatakse Justiitsministeeriumi üldine juhtiv roll registri pidamisel, sh

arendamisel, ja õigus anda volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi (punktid

1–2). Kuna vastutava töötlejana vastutab Justiitsministeerium avaliku teabe seaduse4 § 434

lõike 1 kohaselt täitmisregistri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest

tervikuna, sh enda poolt infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse ja isikuandmete töötlemise

nõuete, sh turvanõuete täitmise eest, siis seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi eelnõus üle ei korrata.

Punkt 3 sätestab, et vastutav töötleja annab loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2

nimetatud süsteemi liidestamiseks täitmisregistriga. 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuva TMS-i

§ 63 lõige 2 sätestab, et avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline

võimekus. Sellest lähtudes on vaja hinnata, kas täitmisregistriga liitumise eeldused on täidetud.

Seda saab Justiitsministeerium eelkõige hinnata koostöös RIK-iga, kelle ülesannete hulka

kuulub muu hulgas registri arendamine ja selle turvalisuse tagamine. Punktis 4 sätestatakse

Justiitsministeeriumi kohustus teavitada registri kasutajaid ja andmeandjaid registri toimimist

takistavatest asjaoludest ning punktides 5–7 on esile toodud Justiitsministeeriumi peamised

järelevalve- ja andmekaitsealased ülesanded ja kohustused. Punkti 8 kohaselt teavitab

Justiitsministeerium RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või

tagandamisest. See on vajalik eelkõige seetõttu, et RIK annab kohtutäiturile registri

kasutajaõigused kohtutäituri ametisse nimetamise korral ja võtab ära, kui ta ametist

vabastatakse või tagandatakse.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse RIK-i ülesanded ja kohustused täitmisregistri volitatud töötlejana.

RIK tagab registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise (p 1). RIK kohustub muu hulgas

tagama täitmisregistri käideldavuse, andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele (p 2), korraldama vajalike turvaauditite tellimise (p 3),

teenuseintsidentide lahendamise ja tehnilise toe toimimise (p 4), nõustama registri kasutajaid

(p 6), tagama tehnilise toe registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamiseks ja ebaõigete

andmete parandamiseks (p 7). Samuti vastutab RIK kasutajate õiguste haldamise ja andmete

ajakohasuse eest. Lõikes sätestatakse ka volitatud töötleja peamised andmekaitsealased

kohustused ning kohustus täita vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi (p-d 10–13).

RIK-i tegevust Justiitsministeeriumi valitsemisala infosüsteemide haldamisel ja arendamisel

reguleerib ka justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud

„Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“.

Eelnõu 3. peatükk sätestab registri andmeandjad ja nende ülesanded.

4 RT I, 07.03.2023, 11

5

Eelnõu §-s 6 loetletakse andmeandjad, kelle andmekogudest registrisse andmeid saadakse.

Eelnõu §-s 7 loetletakse spetsiifilised andmeandjate ülesanded. Lõikes 1 on loetletud koja

ülesanded. Kojal on täitmisregistri andmetega sisustamisel kandev roll. TMS-i § 632 kohaselt

peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset

andmevahetust teiste andmekogudega, ning kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega

andmevahetuseks ainult nimetatud infosüsteemi. See tähendab, et kõikide kohtutäiturite

menetletavate täiteasjade andmed jõuavad täitmisregistrisse koja peetava süsteemi kaudu.

Seetõttu on kojale pandud ka suhteliselt ulatuslikud andmetega seonduvad ülesanded. Punkti 1

kohaselt vastutab koda kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete koja

infosüsteemi kaudu registrisse kandmise tehnilise võimaldamise eest, sh tagab andmete jooksva

uuendamise võimaluse. Täitmisregistri eesmärgi täitmiseks on oluline, et selles oleksid täiteasja

kohta õiged ja ajakohased andmed. Kuna TMS-i § 632 lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid

alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega (sh täitmisregistriga) andmevahetuseks

ainult koja infosüsteemi, on oluline, et koda loob eeldused selleks, et täitmisregistrisse jõuaksid

täiteasja kohta õiged andmed, sh et andmeid jooksvalt uuendataks. Punkt 2 sätestab lisaks, et

koda vastutab enda poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja

andmetöötluse seaduslikkuse eest, ning punkti 4 kohaselt suhtleb vajaduse korral registri

andmeandjatega ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse sisestamata jäetud andmete

sisestamist ja ebaõigete andmete parandamist. Koja vastavad ülesanded on täitmisregistri

olulise eesmärgi – täitemenetluse andmetele juurdepääsu võimaldamise – saavutamiseks

mainimisväärse tähtsusega. Samuti võib eeldada, et täitmisregistri kasutusele võtmisel on

registri andmekvaliteedis puudusi ka seetõttu, et eri infosüsteemides on andmeid töödeldud

erineval kujul, mistõttu ei pruugi mõned andmed kohtutäiturite süsteemidest täitmisregistrisse

jõuda kvaliteedikaota. Kuna täitemenetluste andmed ja informatsiooni andmete parandamiseks

saab koda kohtutäituritelt, on nimetatud ülesannete täitmisel oluline koja ja kohtutäiturite

koostöö. Punktis 4 on sätestatud turvameetmete rakendamise kohustus.

Lõikes 2 sätestatakse kohtutäituri ülesanded registri andmeandjana. Neist peamine on kanda

koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed täitmisregistrisse ning hoida neid

ajakohasena. Kohtutäiturid kannavad täiteasjade ja arestide andmeid enda või koja peetavasse

infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. Sealhulgas hakkavad andmed koja süsteemi ja

täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Seega ei kaasne ülesande täitmisega

kohtutäituritele põhimõtteliselt uusi kohustusi, kuigi andmete uuendamise praktika

kohandamine võib mõnel juhul vajalikuks osutuda.

Lõiges 3 ja 4 sätestatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo ülesanded registri

andmeandjatena. Ülesanded on kitsalt seotud andmevahetusega, mis hakkab edaspidi toimuma

EMTA ja RAB andmebüroo andmekogude ja registri vahel.

Eelnõu 4. peatükk sätestab registrile juurdepääsuga ja andmete väljastamisega seonduva.

Eelnõu §-s 8 määratakse andmetele juurdepääsu andmise ulatus ning korraldatakse

juurdepääsuõiguste andmine.

Lõige 1 sätestab, et igale isikule kuvatakse registris andmeid temaga seotud täiteasjade ja

arestide kohta. Juriidilise isiku puhul näeb neid andmeid juriidilise isiku seaduslik esindaja.

Täitmisregister on X-tee kaudu liidestatud äriregistriga ja see võimaldab juriidilise isiku

6

esindaja tuvastada. Füüsiline isik saab täitmisregistris ise teistele isikutele anda volitusi endaga

seotud täiteasjade ja arestide andmete nägemiseks. Lõike 1 teine lause sätestab, et isikule ei

kuvata andmeid, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist.

Näiteks tehakse mõned kohtulahendid võlgnikule teatavaks alles teatud tähtaja möödudes, et

võimaldada kohtutäituril teha täitetoiminguid ja ära hoida täitemenetluse takistamine.

Lõige 2 kordab selguse huvides TMS-i § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatut, et muudele isikutele on

täitmisregistrist kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral

sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti

aadress ning täitemenetluse number. Samuti on kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud

võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk.

Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise

tähtaeg. Andmetega tutvumiseks tuleb end autentida riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu.

Lõige 3 reguleerib juurdepääsuõiguste andmist. Asutuste kasutajale antakse

juurdepääsuõigused olenevalt ülesannetest, mis on õigusaktidega asutusele ja konkreetsele

ametnikule või töötajale pandud. Enamasti haldab iga asutus oma ametnike või töötajate

kasutajaõigusi ise. Selleks määrab asutus halduri, kes saab registri volitatud töötlejalt vastavad

õigused. Kohtutäiturite puhul sellist õiguste eristamist ei toimu, kuna kõigile kohtutäituritele

õigusaktidega pandud ülesanded on samad. Seetõttu antakse kohtutäituritele

juurdepääsuõigused ametisse nimetamisel ja võetakse õigused ära kohtutäituri ametist

vabastamisel või tagandamisel.

Lõike 4 kohaselt autenditakse täitmisregistri kasutaja riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu,

mis on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatav teenus, millega asutus saab oma e-

teenuses autentida ID-kaardi, mobiil-ID, smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutaja.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete väljastamist isikutele, kelle pöördumine registri poole

on seotud väga kitsa seadusest tuleneva ülesande täitmisega ega ilmtingimata eelda juurdepääsu

andmist. Lisaks on reguleeritud andmete väljastamine isiku endaga seotud menetluste

andmetele ja juurdepääs avaandmetele.

Lõike 1 kohaselt väljastatakse krediidi- ja makseasutusele andmeid arestide kohta. See hõlmab

nii aresti seadmise, muutmise kui ka tühistamise andmeid. Lisaks olemasolevate kontode

arestimise võimaldamisele on arestide andmete väljastamine vajalik ka selleks, et krediidi- ja

makseasutustel oleks võimalik registri kaudu kontrollida kliendile konto avamise korral tema

suhtes kehtivate konto arestide olemasolu (§ 15 kohaselt).

Lõike 2 kohaselt tehakse registri kaudu kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse5 (RahaPTS) § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta

nimetatud seaduse § 81 lõigetes 11–15 loetletud andmed. Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes

on kliendile avanud maksekonto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka,

peab tagama, et RahaPTS-i viidatud lõigetes nimetatud andmed on täitmisregistri kaudu

kättesaadavad. Neid andmeid ei salvestata täitmisregistris, vaid täitmisregister toimib nende

puhul andmevahetusteenusena, st täitmisregistri kaudu on õigusaktides sätestatud juhtudel

võimalik esitada päringuid nimetatud andmete saamiseks.

5 RT I, 17.03.2023, 19

7

Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks nimi, isikukood ja

isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood,

postiaadress. Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks samad andmed ning

lisaks volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu. Konto omaniku tegeliku

kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks nimi, elukohariik ning isikukood ja isikukoodi

väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik. Konto kohta tehakse kättesaadavaks

IBAN-kood, konto avamise ja sulgemise kuupäev. Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks

hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number ning selle sõlmimise ja lõpetamise kuupäev. Need

andmed on edaspidi kättesaadavad registri osana toimiva elektroonilise arestisüsteemi kaudu,

kuna see süsteem on mõeldud infokanalina päringute tegemiseks krediidiasutuse valduses

olevate andmete kohta.

Eelnõu 5. peatükk sätestab registri andmete koosseisu.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse registrisse täiteasja kohta.

Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele juurdepääsu

võimaldamine. Seega on andmete loetelu määramisel eelkõige lähtutud kohtutäituri peetavasse

täitetoimikusse kantavatest andmetest ning samuti on arvestatud täitmisregistri kui

elektroonilise infovahetuskanali olemusest tingitud erisustega. Näiteks on andmete loetelus

eraldi esile toodud täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus.

Kuna andmekoosseis on üsna mahukas ning täitmisregistrisse kantakse andmeid ka vanemate

ja juba lõppenud täitemenetluste kohta, mille andmed pärinevad vanematest infosüsteemidest,

on tõenäoline, et täitmisregistri käivitamisel võib registri andmetes tulla ette puudusi.

Andmekvaliteedi parendamiseks pannakse §-ga 7 registri andmeandjatele kohustus sisestada

registrisse sisestamata jäetud andmed ja parandada ebaõiged andmed. Samuti tagab lõike 1

ajakriitiliste andmete registrisse jõudmist määruse § 12 lõige 2, mis sätestab kohtutäituri poolt

täiteasjaga seotud aresti seadmise eeldusena täiteasja olulisemate andmete olemasolu. Kui

täitetoimikus puuduvad andmekoosseisu loetelusse kuuluvad andmed (nt puuduvad täiteasjas

solidaarvõlgnikud), siis neid registrisse ei kanta ja isikutele ei väljastata.

Lõige 2 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse aresti kohta. Täitmisregister on

vastavas osas kavandatud asendama senist elektroonilist arestimissüsteemi. Elektroonilist

arestimissüsteemi seni reguleerinud TMS-i § 631 ega selle alusel kehtestatud justiitsministri

15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“6 52. peatükk andmekoosseisu nii

detailselt ei reguleerinud. Õigusselguse tagamiseks on lõikes 2 esitatud vastav loetelu. Sätte

kohaselt kantakse täitmisregistrisse andmed, mis on vajalikud aresti määramiseks ja selle

seostamiseks täitemenetlusega.

Lõige 3 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse maksejuhiseta aresti puhul. Tegemist

on arestiga, mida on valdavalt kasutatud menetluste tagamiseks mõeldud täitedokumentide

sundtäitmisel (nt hagi tagamine esialgse õiguskaitse korras) või Rahapesu Andmebüroo

menetlustes. Eeltoodud menetluste eripära tõttu võib täitmisregistrisse kantavate andmete hulk

olla väiksem, võrreldes tavapärase maksejuhisega aresti puhul sätestatuga.

Lõige 4 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse volituste kohta. Täitemenetluse

osalised saavad anda nende volitatud isikutele õiguse tutvuda neid puudatavate täitemenetluste

6 RT I, 28.12.2022, 16

8

andmetega. Volituste kohta kantakse registrisse volituse kuupäev, volitatava nimi ja isikukood,

volituse algus ja lõpp ning volituse ulatus.

Eelnõu 6. peatükk reguleerib andmete kandmist registrisse.

Eelnõu § 11 sätestab, millisest andmekogust ja millised andmed registrisse jõuavad ning mil

viisil toimub andmevahetus registri ja teiste andmekogude vahel.

Rahvastikuregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse, kas isikul on alaealisi lapsi või

eestkostetavaid. Samuti tehakse vajaduse korral päring registrisse, kui administreerimisel

lisatakse asutusele uus kasutaja. Äriregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse autentinud

kasutaja seos nii era- kui ka avaliku sektori asutustega, lisatakse uusi asutusi ja uuendatakse

täitmisregistris olemasolevate asutuste andmeid.

Eelnõu § 12 reguleerib olukordi, kus registrisse andmete kandmisel ilmnevad vead.

Täitemenetluse süsteemis on iga hetk aktiivselt menetluses u 500 000 täiteasja. Sellise

menetluste hulga puhul on üsna tõenäoline, et registrisse andmete edastamisel või uuendamisel

ilmneb tehnilist laadi vigu. Samas ei tohi juhtuda, et sellised vead takistaksid täitemenetluse

toimingute (ennekõike elektroonilise arestimissüsteemi kaudu arestide seadmisel) tegemist.

Seega on lõikes 2 loetletud andmed, mis peavad aresti seadmise ajaks ilmtingimata olema

registris. Selliselt saab kohtutäitur andmevahetuses vea ilmnemise korral sooritada

täitemenetluseks vajaliku toimingu ja seejärel kõrvaldada andmevahetuses esinenud puuduse.

Rõhutame, et lõike 2 nõuded kehtivad vaid juhul, kui arest on seotud mõne täiteasjaga ja aresti

seab kohtutäitur. Kui arest ei ole seotud täiteasjaga või kui aresti seab muu asutus (näiteks

Maksu- ja Tolliamet), siis lõike 2 nõuded ei kohaldu.

Lõiked 3 ja 4 sätestavad andmed, mis tuleb aresti registreerimisel selle kohta kindlasti

registrisse kanda. Sarnaselt lõikes 2 sätestatule on arestide kohta registrisse kantavate andmete

koosseis suurem, kuid aresti operatiivse seadmise tagamiseks on lõikes 3 ja 4 sätestatud vaid

minimaalne vajalik andmekoosseis. Lõige 3 sätestab üldise andmekoosseisu arestide kohta ja

lõige 4 erisättena andmekoosseisu maksejuhiseta arestide jaoks.

Eelnõu § 13 reguleerib registrisse kantud andmete õiguste tagamist ning ebaõigete andmete

parandamist.

Lõike 1 kohaselt vastutab täitmisregistrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete

ajakohasena hoidmise eest andmete esitaja. Eelkõige on see põhjendatud seetõttu, et kõik

täitmisregistri andmed pärinevad teistest andmekogudest, st andmeandjatelt. Nii täiteasjade kui

ka arestide puhul on oluline, et täitmisregistris olevad andmed oleksid ajakohased. Seetõttu on

andmete parandamise kõrval eraldi esile toodud kohustus hoida andmed uuendamisega

ajakohased. Andmete ajakohasena hoidmine peaks toimuma tavapärase andmevahetuse käigus

automaatselt.

Lõige 2 sätestab olulise põhimõtte, et teisest infosüsteemist pärinevad andmed parandatakse

süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel täitmisregistrisse. Näiteks tähendab see,

et kui mõne täiteasja andmed täitmisregistris osutuvad ebaõigeks, parandatakse need esialgu

koja infosüsteemis ja kantakse seejärel uuesti täitmisregistrisse. Sel moel saavutatakse, et

andmed on õiged mõlemas infosüsteemis. Samuti välistab kirjeldatud protsess võimaluse, et

9

täitmisregistris õigeks muudetud andmed muutuvad teise andmekoguga andmete vahetamisel

uuesti ebaõigeks.

Andmed parandatakse otse täitmisregistris ainult juhul, kui andmete parandamine ei ole

liidestatud süsteemis võimalik. Näiteks ei ole koja infosüsteemis mõnel hetkel võimalik teha

teatud massmuudatusi, kuigi vajalike muudatuste andmed võivad kohtutäituril masinloetaval

kujul olemas olla.

Lõige 3 sätestab, et RIK säilitab registritoimingute logid digitaalses andmebaasis. Logid

võimaldavad tuvastada andmete esitaja ja samuti potentsiaalseid vigu. Logide säilitamise

tähtajad on sätestatud §-s 16.

Eelnõu §-des 14 ja 15 sätestatakse elektroonilise arestimise ja konto avamise elektroonilise

kontrollimise kord ja tehnilised nõuded. Need sätted loetlevad registri osana toimiva

elektroonilise arestimissüsteemi kaudu tehtavad toimingud ja neid korratakse TMS-ist tulenevat

kohtutäituri kohustust edastada areste just selle süsteemi kaudu.

Määrus reguleerib ühtlasi krediidi- ja makseasutuste suhtlust registriga enne kliendile konto

avamist ning krediidi- ja makseasutuste suhtluse vahendamist arestide seadjatest isikutega ja

asutustega. Sisult on mõningate kohandustega üle võetud sätted, mis seni paiknesid

justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ 52. peatükis. Välja

on jäetud sätted, mis olid seni vajalikud põhjusel, et elektrooniline arestimissüsteem oli eraldi

süsteem. Samuti on välja jäetud sätted, mis ei ole enam asjakohased (näiteks elektrooniliste

arestide eraldi programmis koostamist reguleerivad sätted).

Eelnõu 7. peatükk (paragrahv 16) sätestab registri andmete ja logide säilitamise tähtajad.

Põhimääruses sätestatakse andmete (sh logide) säilitamise tähtajad vastavalt isikuandmete

kaitse üldmääruse7 artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttele.

Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik

selle eesmärgi saavutamiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

Lõike 1 kohaselt säilitatakse täitmisregistris täiteasja andmeid 5 aastat pärast täitemenetluse

lõpetamist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud TMS-i § 63 lõike 1 punktis 1 sätestatud

täitmisregistri eesmärgist koguda täitemenetluse andmeid ning võimaldada nendele

juurdepääsu. TMS-i § 63 lõike 8 punkti kohaselt tehakse täitmisregistri kaudu kättesaadavaks

mh andmed ka lõpetatud täiteasjade kohta. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42

„Kohtutäiturimäärustik“ § 29 kohaselt säilitatakse lõpetatud täitetoimikud vastavalt

täitedokumendi liigile kas 5 või 10 aastat. Sellest lähtudes on määratud ka täiteasja andmete

säilitustähtaeg täitmisregistris. Lihtsuse huvides on sätestatud ühesugune säilitustähtaeg kõigi

täiteasjade andmetele ehk kauem kui viis aastat pärast täitemenetluse lõppemist ei hoita ka

nende täiteasjade andmeid, mille täitetoimikuid säilitatakse nimetatud tähtajast kauem. Nende

täitetoimikutega on ka pärast täiteasja andmete registrist kustutamist endiselt võimalik tutvuda

otse menetleja juures. Lõikes 1 nimetatud täiteasja andmeteks loetakse ka täiteasjaga seotud

arestide andmed. Seega kohaldub ka neile andmetele lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

10

Lõige 2 sätestab, et täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid säilitatakse kolm aastat

pärast aresti tühistamist. Tähtaja määramisel on lähtutud riigivastutuse seaduses8 kahju

hüvitamise taotluse esitamisele sätestatud tähtajast. Andmete kustutamise järel säilivad arestide

andmed ilmselt muudes andmekogudes. Näiteks säilitatakse rahandusministri 16. detsembri

2020. a määruse nr 56 „Rahapesu andmebüroo andmekogu põhimäärus“9 § 26 kohaselt selle

andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente isiku kohta Rahapesu andmebüroo

andmekogus 15 aastat pärast vastava teate või toimiku sulgemist. Kohtuasjadega seotud

arestide andmete säilitamist reguleerib ka justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrus nr 7

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“10.

Lõige 3 reguleerib täitmisregistri logide säilitamist. Logisid säilitatakse kolm aastat pärast

registritoimingute tegemist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud Justiitsministeeriumi

asekantsleri 7. mai 2013 korralduse nr 14 „Justiitsministeeriumi infovaradega teostatud

toimingute logimine“ punktidest 3.6 ja 3.7, mille kohaselt tuleb täitmisregistri turvaklassi

arvestades säilitada logisid kolm aastat alates nende tekkimisest.

Eelnõu 8. peatükis esitatakse rakendussätted.

Eelnõu § 17 lõige 1 näeb ette, et krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid, uurimisasutuste

infosüsteemid, maksukohustuslaste register ja Rahapesu Andmebüroo andmekogu liidestuvad

registriga pärast asjakohase tehnilise võimekuse loomist. Täimisregistri põhimääruse

kehtestamise ajaks on selgunud, et eelviidatud süsteemid saavad täitmisregistri käivitamisel

esialgu liidestuda sellega vaid piiratud ulatuses. See tähendab, et kasutusele võetakse

elektrooniline arestimise süsteem ja registrile edastatakse andmeid piiratud ulatuses. Ülejäänud

osas vajab registriga liidestamine täiendavaid arendustöid. Sama kehtib ka teiste avaliku võimu

kandja süsteemide kohta. Kui avaliku võimu kandjal on vaja täitmisregistrit kasutada talle

seadusega pandud ülesande täitmiseks, saab ta tehnilise võimekuse olemasolul registriga

liituda.

Lõige 2 näeb sarnaselt ette, et arestide andmeid edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja

makseasutustele pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist.

Eelnõu §-ga 18 muudetakse Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrust nr 42

„Kohtutäiturimäärustik“. Muudatused on tingitud TMS-i 01.01.2024 jõustuvatest

muudatustest, sh täitmisregistri loomisest.

Punktiga 1 jäetakse määruse preambulist välja viited volitusnormidele, mis alates 01.01.2024

on kehtetud. Punktiga 4 tunnistatakse selguse huvides kehtetuks 42. ja 5. peatükk, kuna nende

kehtestamise aluseks olnud volitusnormid on alates 01.01.2024 kehtetud. Punktides 2, 3, 5 ja 6

asendatakse viide täitemenetlusregistrile viitega TMS-i § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemile.

Eelnõu §-s 19 nähakse ette, et määrus jõustub samal ajal volitusnormi jõustumisega 1. jaanuaril

2024. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

8 RT I, 11.03.2023, 86 9 RT I, 18.12.2020, 38 10 RT I, 13.02.2018, 9

11

Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega, sh reguleerib eelnõu isikuandmete

töötlemist ja logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Kavandatav muudatus: volitatud töötleja ja andmeandjate määramine (sh täitmisregistri

andmekoosseisu ja määramisest tulenevad ülesanded)

I sihtrühm: koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Käesoleval ajal peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab

digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega. Kuni riikliku täitmisregistri käivitamiseni

täidab koja infosüsteem koos kõigi kohtutäiturite eraldi andmekogudega täitemenetlusregistri

funktsioone ja koda on selle vastutav töötleja.

Edaspidi jõuavad kõigi täitemenetluste andmed riiklikku täitmisregistrisse koja infosüsteemi

kaudu ning see vajab teatud osas täiendamist, et võtta kasutusele täitmisregistris juba valmis

arendatud andmevahetusteenused. Koja süsteemi viidatud täienduste tegemisega kaasneva kulu

täpne suurus ei ole teada, kuid tõenäoliselt jääb kulu märgatavalt väiksemaks kui täitmisregistri

ja selle osaks olevate teenuste arendamise kogukulu (vt seletuskirja punkt 5). Seega ei ole mõju

kojale ilmselt liiga suur.

Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele

juurdepääsu võimaldamine. Seetõttu põhineb täitmisregistri täiteasju puudutav andmestik

eelkõige täitetoimiku andmestikul. Seega on üldisel tasemel 2021. aastast alates olnud teada,

milliseid andmeid täitmisregister koguma hakkab, kuigi seni on täpsustamata andmete

struktuur. Täitmisregistri kasutusele võtmine toob tõenäoliselt esile puudusi seni kasutusel

olevate infosüsteemide andmekvaliteedis. Samas tegeleb koda andmekvaliteedi parendamisega

ning suhtleb selle käigus kohtutäiturite ja eri asutustega juba praegu pidevalt, seega ei ole sisult

tegemist uue ülesandega. Koda selgitas 1. juuni 2023. a kirjas nr 3-9.2/17-1, et „Koda on

viimastel aastatel, eriti viimasel paaril aastal seoses Täitise sulgemise ja täitemenetluste

andmete siirdamisega täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur toimetanud väga intensiivselt

andmekvaliteedi parandamise nimel. Kuigi väga palju tööd on tehtud, on parandamist vajavate

andmete hulk ikka veel arvestatav.“. Kokkuvõtteks eeldab andmekvaliteedi parendamine kojalt

eelkõige senise tegevuse jätkamist.

II sihtrühm: kohtutäiturid

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Kohtutäituri peamine ülesanne on kanda koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed

täitmisregistrisse ning hoida need ajakohasena. Täiturid kannavad täiteasjade ja arestide

andmeid enda või koja poolt peetavasse infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. TMS-i § 632

lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega

12

(sh täitmisregistriga) andmevahetuseks ainult koja infosüsteemi. Sh hakkavad andmed koja

süsteemi ja täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Selle tõttu suureneb eelkõige

kohtutäituritel, kes seni on kasutanud tööks oma infosüsteemi, esialgu vajadus tegeleda

andmekvaliteedi parendamisega, sh menetluste hetkeseisu andmete jooksva edastamisega.

Muu hulgas peavad kohtutäiturid hoolitsema selle eest, et aresti täitmisregistri kaudu

edastamise eelduseks olevad andmed täiteasja kohta on täitmisregistrisse kantud. Praegu

näevad inimesed riigiportaali eesti.ee kaudu täiteasja kohta vaid piiratud hulka andmeid.

Täitmisregister hakkab isikule kuvama temaga seotud menetluste kohta oluliselt suuremat

andmehulka. Seega ei pea kohtutäiturid pikemas perspektiivis enam ilmselt vastama päringutele

selliste andmete saamiseks, mida inimesed saavad edaspidi ise vaadata täitmisregistrist.

Kokkuvõttes võib kohtutäiturite töökoormus täitmisregistriga kohanemise ajal mõneks ajaks

suureneda, kuid pikas perspektiivis võib päringute arv väheneda.

III sihtrühm: RIK

Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus puudutab RIK-i, kuna RIK peab edaspidi hakkama täitma täitmisregistri volitatud

töötleja ülesandeid. Määrusega RIK-ile pandud ülesanded vastavad RIK tavalistele

põhiülesannetele infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel,

seetõttu ei vaja RIK ühegi põhimõtteliselt uue kompetentsi väljaarendamist. Sellegipoolest

vajab volitatud töötleja ülesannete täitmine paratamatult ressursse. Sellisteks kuludeks on

näiteks infosüsteemi jooksvad arenduskulud; ärianalüütiku, halduri ja teenusejuhi kulud,

serverite ja arenduskeskkonna kulud ning registri administreerimise kulud. Nimetatud kulude

planeeritud suurus 2024. aastal kokku on 190 400 eurot. Samas vabanevad seoses täitmisregistri

kasutuselevõtmisega eelarvelised vahendid seniste infosüsteemidega seotud ülesannete täitmise

arvelt.

Justiitsministeeriumi valitsemisala infosüsteemina reguleerib RIS-i haldamist ja arendamist

justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud „Justiitsministeeriumi

infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“, kuid olulisi

töökorralduse muudatusi see RIK-ile kaasa ei too.

Muud RIK-i jaoks olulist mõju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei kaasne.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekoguga kogutakse täitemenetluse andmeid, menetlusosalistel võimaldatakse

iseteenindusportaali kaudu saada informatsiooni nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta,

isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt. Täitemenetluste kohta on

võimalik täitmisregistrist teavet saada ka kolmandatel isikutel ning avalik-õiguslikke ülesandeid

täitvatel asutustel on võimalik andmeid pärida neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmise

eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus andmeid pärida, nagu on sätestatud ka

praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Avaandmetega saavad tutvuda nt sellised

kolmandad isikud, kellel on lepingusuhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatud

informatsiooni isiku maksedistsipliini kohta. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha

täitmisregistrist päringuid neile pandud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Registrile

juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale õigusaktidega pandud

ülesannetest.

13

Andmekogu volitatud töötleja tagab täitmisregistri käideldavuse ning andmete tervikluse ja

konfidentsiaalsuse vastavalt KüTS-i § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud

ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. See on kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 28 volitatud töötlejale nõutud tingimustega, mille kohaselt volitatud töötleja

tagab, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud kohustuvad järgima konfidentsiaalsusnõuet või

kehtib nende suhtes asjakohane põhikirjaga määratud konfidentsiaalsuskohustus. Kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 25 nõutud tingimustega, mille kohaselt rakendab vastutav

töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, tagab volitatud töötleja registri

nõuetekohase arendamise ja hooldamise ning vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja

lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise. Andmekogu volitatud töötleja täidab

volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja

juhiseid ja korraldusi, järgides isikuandmete kaitse normides sätestatud nõudeid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Täitmisregistri arenduse maksumus on 278 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti

kogumaksumus on 306 460 eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest

projekti „NAIS“ raames. Praeguseks on täitmisregistri käivitamisega seotud arendustegevused

lõppjärgus.

Täitmisregistri halduskulu, mis sisaldab registri ülalpidamise ja hilisema arendustegevuse kulu,

on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas, kaetakse RIK-i eelarvest.

Maksu- ja Tolliamet planeerib 2024. aasta esimeses pooles Maksu- ja Tolliameti IT-arenduste

baaseelarvest tellida täitmisregistri uue teenuse kasutusele võtmise eelanalüüsi, mille käigus

selguvad ka vajalike tegevuste maht ja kulud.

Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigieelarvesse tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01.01.2024 samal ajal TMS-i muudatustega. Täitmisregistri täielik kasutusele

võtmine nõuab ettevalmistavaid tegevusi, mistõttu rakendatakse täitmisregistrit pärast määruse

jõustumist järk-järgult vastavalt tehniliste võimekuste saavutamisele.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu koostamise käigus on

konsulteeritud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojaga. Eelnõu esitatakse avamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,

Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi

Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Eesti Pangaliidule ja Eesti Võlanõustajate Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Täitmisregistri põhimäärus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Glen Roosaar 53293222 [email protected]

Meie 14.12.2023 nr 8-1/8035