Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsus Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet

Meie 22.12.2023 nr 8-3/8281-1

Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pangaliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Helen Uustalu 58877524 [email protected]

1

20.11.2023

Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Praktikas esineb täitemenetluses täitekulude sissenõudmisel mitmeid kitsaskohti, millised kõik ei ole

siiani kas leidnud käsitlemist kehtivas seadusandluses või vajaksid ajakohastamist ja korrastamist.

Näiteks vajab selgemat reguleerimist ja ajakohastamist täitekulude sissenõudmine võlgniku pankroti

korral, sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamisel, avalik-õiguslike ja karistusõiguslike

nõuete aegumisel, täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel. Praktikas püüavad

kohtutäiturid kitsaskohti ületada selliselt, et tasuotsused konstrueeritakse muudele analoogilistele

olukordadele tuginedes, mis ei ole aga õiguslikult korrektne, kuna tasu võib küsida seaduses selgelt

sätestatud alusel ja ulatuses. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tehakse ettepanekud

eelnimetatud kitsaskohtade ületamiseks. Senisest täpsem ja ajakohastatud regulatsioon tagaks

ühtsema praktika ja õigusselguse täitemenetluses täitekulude sissenõudmisel.

Juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus kohtutäituri tegevusega/tegevusetusega täitemenetluses,

on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul

15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Otsuse tegemise tähtaega

võib pikendada kümne päeva võrra. Kaebuse suulist läbivaatamist kasutatakse praktikas ülimalt harva,

mistõttu on see nõue seaduses muutunud sisutühjaks ja üksnes venitab kaebuste menetlemise aega.

Arvestades kõikide seaduses sätestatud menetlustähtaegadega, võib otsus kaebuse kohta sündida

kuni 45 päeva möödumisel alates probleemse olukorra tekkimisest. Mõne potentsiaalse rikkumise

puhul (nt sissetuleku arest) on see aeg põhjendamatult pikk ning õigusselgus peaks saabuma palju

varem. Ka ei anna kehtiv regulatsioon selgeid juhiseid kaebemenetluses tõendamiskoormuse jaotumise

kohta ega näe ette võimalust korduvalt samadel asjaoludel esitatud kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.

Käesolevas VTKs tehakse ettepanekud kaebuse suulise menetlemise kohustuslikkuse ärakaotamiseks

ning kaebuste menetlemise reeglite täpsustamiseks.

Kehtiv seadus lubab enne võlgniku surma alanud täitemenetlust küll jätkata pärandvara suhtes, kuid

võlgniku juuresolekul tehtavate toimingute või toimingutest teatamise vajaduse korral peaks

sissenõudja taotlema kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist kui pärandit ei ole veel vastu

võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Seega pärandvara arvelt võib

täitemenetlus jätkuda, kuid toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral on iganenud,

ebapraktiline, vastuolus nõude viivitamata täitmise nõudega ja ka kohut koormav (ajutise esindaja

määramise osas). Käesolevas VTKs tehakse ettepanekud sellekohase regulatsiooni ajakohastamiseks,

et jätkuks efektiivne ja menetlusökonoome täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt.

Kokkuvõtvalt on käesolevas VTKs käsitlemist vajavad teemad jagatud neljaks peateemaks, milleks on

täitekulud (I), kaebuste menetlemine täitemenetluses (II), täitemenetlus võlgniku surma korral (III)

ja sundtäitmisega ühinemine (IV).

2

Täitekulude temaatika osas vajab käsitlemist täitekulude sissenõudmine pankrotimenetluses,

sundtäitmisega ühinemisel ja täitedokumendi tühistamisel, mis paljuski on reguleeritud hoopiski

kohtupraktika poolt ning seda ennekõike õigusliku regulatsiooni puudulikkuse ja õiguslünkade tõttu.

VTK-s käsitletavateks teemadeks on niisamuti seni õiguskorras üldse reguleerimata täitekulude

sissenõudmine täitemenetluse peatamise ja nõude osalise täitmise korral ning täitekulude aegumine

avalik-õiguslikes ja karistusõiguslikes nõuetes.

Kaebuste menetlemise regulatsiooni ja vorminõuete täpsustamine aitaks ületada ebapraktilist ja

ebaselget menetluskorda täitemenetluses.

Seadus küll lubab täitemenetluse jätkamist peale võlgniku surma pärandvara arvelt, kuid selle õiguse

realiseerimise kord on iganenud ja puudulik, mistõttu kuulub täitemenetluse jätkamise regulatsioon

pärandvara osas ajakohastamisele käesoleva VTK raames.

Erinevad seisukohad õiguse tõlgendamisel ja jätkuv kinnisvara topeltarestimine tekitab täituritevahelisi

pingeid ja õiguslikku ebaselgust. Eeltoodust tulenevalt vajab täpsustamist sundtäitmisega ühinemise

regulatsioon ühtsema täitemenetluspraktika ning õigusselguse ja õiguskindluse loomiseks.

2. Sihtrühm

Väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleemide ja kaalumisel olevate lahenduste sihtrühmadeks on

kohtutäiturid (hetkel täidetud 38 ametikohta), pankrotihaldurid (hetkel tegutseb 61 pankrotihaldurit),

täitemenetluse osapooled (sissenõudja ja võlgnik), sh võlgniku õigusjärglased ja täiturile teavet andma

kohustatud osapooled (lisaks võlgnikule ka kolmandad isikud, kes võlgniku kohta infot omavad,

krediidiasutused1 ja riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavad töötajad).

Eestis on hetkeseisuga kokku ca 97 029 täitemenetluse võlgnikku, kelle suhtes on täitmisel kokku ca

493 870 täitemenetlust, seega võlgnike osakaal, kelle suhtes on täitmisel mitmeid võlanõudeid

üheaegselt, on küllaltki suur.

Täitmisel olevatest ca 493 870 nõudest moodustab avalik-õiguslikud nõuded ca 267 834. Peatatud

täitemenetlusi on suurusjärgus 4071.

Hetkel omab välja võtmata pensionifondi II sammast 9456 surnud isikut, kellest 723 surnud isiku suhtes

on seatud pensionifondi II sambale kohtutäiturite arestid.2

Aastal 2022 lõpetati kohtutäiturite poolt kokku 2985 täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 8 alusel (muul

seaduses sätestatud alusel), mis on lõpetamise aluseks muuhulgas pankroti korral. Kuivõrd samal alusel

lõpetatakse täitemenetlusi ka muudel juhtudel, siis ei kajasta antud number üksnes pankrotiga

lõppenud täitemenetlusi.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) ja pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) muutmise eesmärk on

muuta menetluse läbiviimine efektiivsemaks ja menetlusosalistele selgemaks, luua ühtsem

menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada täituri jätkusuutlikust täitekulude

sissenõudmisel erijuhtudel.

Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord, kus:

1 Eestis on krediidiasutusi 9 ja välisriikide krediidiasutuste filiaale 4. 2 Ühe võlgniku suhtes võib olla aga seatud pensionifondi sambale areste mitme kohtutäituri poolt.

3

1) täitekulude sissenõudmine täitemenetluses võlgniku pankroti korral, sundtäitmisega ühinemisel,

täitedokumendi tühistamisel, avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel, täitemenetluse

peatamisel ja nõude osalisel täitmisel on menetlusosalistele selgem, läbipaistvam, prognoositavam ja

väheneksid õigusvaidlused;

2) täitemenetluses kaebeõiguse realiseerimine muutuks kiiremaks, efektiivsemaks ja selgemaks,

välistaks sisutühjade toimingute läbiviimist, luuakse selgus menetlusosalistele nende õiguste ja

kohustustuste kohta kaebeõiguse realiseerimisel ja protseduurireeglite eiramise korral;

3) jätkuks efektiivne ja menetlusökonoomne täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt pärandvara

arvelt;

4) sundtäitmisega ühinemine oleks lihtsam ja selgem ning toimiks praktikas ühetaoliselt;

5) kehtiv regulatsioon muutuks selgemaks ja väheneks õiguslünkade osakaal seadusandluses;

6) väheneks tarbetu halduskoormus ja oleks tagatud kohtutäituri jätkusuutlikum finantseerimine;

7) võlgniku ja sissenõudja huvide senisest efektiivsem tasakaalustamine ja menetlusosaliste õiguste

tagamine.

II. Hetkeolukord, uuringud ja kaasatud osapooled

4. Hetkeolukord

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletavat reguleerivad täitemenetluse seadustik ja

pankrotiseadus.

Probleemiga on seotud järgmised strateegiad ja arengukavad:

Justiitsministeeriumi programm 2023-2026

Meede: usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Ühiskonna edasiliikumisel muutuvad nii kohtumõistmine kui ka ootused kohtumõistmisele. Järjepidevalt tuleb analüüsida ja vajadusel edendada kohtumenetluse regulatsioone, et need toetaks vaidluste ökonoomset ja õiget lahendamist. Koos sellega peab olema tagatud kvaliteetne täitemenetlus. Käesolev väljatöötamiskavatsus ei ole seotud 16.11.2023 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud

plaaniga, mis näeb ette täitemenetluse süsteemi ümberkorraldamise riiginõuete haldamisel ja

sundtäitmisel.

4.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses

Pankrotimenetlusse ei kaasata kohtutäiturite põhitasu nõudeid, vaid üksnes alustamise tasu ja

täitekulu nõudeid3. Täitekulude sissenõudmist pankrotimenetluses kehtivas seaduses eraldi

reguleeritud ei ole. Haldurite poolt täitekulude rahuldamise kord pankrotimenetluses tuleneb

ennekõike kohtupraktikast. Kohtutäituri põhitasust ilmajätmine pankrotimenetluses tähendab aga

sisuliselt täiturile võlgniku maksejõuetuse riski panemist, kuivõrd maksejõuetu võlgniku täitemenetluse

3 TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu, täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

4

läbiviimist finantseerib kohtutäitur omavahendite arvelt. Eeltoodu ei ole omakorda kooskõlas

haldusõiguse printsiibiga, et riigi poolt ülesande andmisel tuleb ette näha ka finantseerimise vahendid4.

Taoline olukord on käsitletav ka täituri kui pankrotivõlausaldaja ebavõrdse kohtlemisena.

4.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel

Kinnisasja müügist saadud tulemi (täitemenetluses vara müügist saadud raha, edaspidi tulem)

jaotamist reguleerib üldsõnaliselt TMS § 174. Eraldi korda täitekulude täitmise osas sundtäitmise kaudu

kehtiv seadus ei sätesta. Kohtupraktikast5 on aga tõusetunud käsitlus, mille kohaselt kohtutäituri

põhitasu ei kuulu sundtäitmisega ühinemise kaudu täitmisele (ühinemise kaudu täidetakse üksnes

alustamise tasu ja täitekulude nõue). Täiturite praktika ühinemise kaudu nõuete täitmise osas on väga

erinev.

Tihtipeale puuduvadki täitemenetluses muud võimalused võlanõude täitmiseks, kui võlgniku kinnisvara

arvelt. Tekkinud olukord võtab ühinenud täiturilt võimaluse saada täitekulud tasutud võrdväärses

järjekorras oma sissenõudja nõudega (sissenõudjate erinev kohtlemine). Lisaks jääksid kõik ühinenud

täitemenetlused lõpetamata ka peale vara müüki, millede osas sundtäitmised jätkuksid tasumata

põhitasu osas, millega võivad kaasneda võlgnikule täiendavad täitekulud tehtavate toimingute tõttu.

Ka võlgniku huvi on eelduslikult saada võimalikult suures ulatuses võlanõuded täidetud ning väljuda

täitemenetlusest esimesel võimalusel, mitte jääda täitevsüsteemi edasi ringlema.

4.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel

Täitemenetluses tuleb ette erinevaid olukordi, mis toovad kaasa täitemenetluse lõpetamise vajaduse,

millised ei ole aga reguleeritud seadusandluses, seda ennekõike täitekulude sissenõutavuse

seisukohalt. TMS § 42 reguleerib olukorda, mil võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud

täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Viidatud säte

reguleerib seega üksnes juhtu, mil täitekulud on juba sisse nõutud ja seejärel saabub täitedokumendi

tühistamine. Paljudel juhtudel saabub aga täitedokumendi tühistamine peale täitetoimingute

teostamist, kuid enne täitekulude sissenõudmist või selle sissenõudmise kestel. Õiguslikult on

reguleerimata, kes peaks kandma täitekulude tasumise riisikot täitemenetluses olukorras, kus

täitedokument tühistatakse ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid6.

4 Riigikohus on viidanud täitekulude finantseerimise tasakaalustatuse olulisusele, näiteks määruses nr 3-2-1-108-

15 punktis nr 28 on kohus selgitanud: „Seega peab kohtutäituri tasude süsteem olema tasakaalustatud ja

arvestama kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve, tagades samuti kohtutäituritele piisava sissetuleku ja

menetluse korraldamise võimekuse. Kui riik hoiab sotsiaalsetel või poliitilistel põhjustel osa täitetoimingutega

seotud tasusid kunstlikult madalal, peab ta leidma muud võimalused nendega seotud kulude hüvitamiseks …//….

Samuti tuleks analüüsida, kas praegune täiturisüsteem on finantseerimise mõttes üldse jätkusuutlik või peaks riik

hakkama sundtäitmist vähemalt osa täitetoimingute puhul doteerima või üldse täitmise korraldust muutma.

Kohtuotsuste täitmine on riigi ülesanne ja selle delegeerimine eraisikutele ei vabasta riiki vastutusest süsteemi

toimimise ja proportsionaalsuse eest“. 5 Tekkinud olukorda on mõjutanud Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13. 6 Riigikohus leidis 01.06.2022 määruse nr 2-21-327 punktis 14.1: „TMS § 42 reguleerib küll sissenõudja ja võlgniku

vahelist õigussuhet ega ole praegusel juhul kohaldatav, kuid iseloomustab riski jaotust täitedokumendi

tühistamise korral.“ Punkti 14.2 kohaselt: „Eelkõige on seadusandja ülesanne tagada, et õiguskorras oleks lünki

võimalikult vähe. Ka täitedokumendi tühistamise korral pärast täitetoimingute tegemist tuleks seaduses mh

täitekulude ettenähtavuse huvides reguleerida, kas ja kes peab maksma kohtutäituri tasu, sh menetluse

alustamise tasu ja põhitasu.“

5

Kohtupraktikas on jäetud täitedokumendi tühistamise korral täitekulud erinevatel põhjustel nii

sissenõudja, kui ka võlgniku kanda. Samuti tasuks analüüsimist TMS § 42 regulatsiooni asjakohasus,

mille kohaselt täitedokumendi tühistamise korral sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamise nõudes

on täitedokumendiks tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus

kulude kohta.

4.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel

Kehtiv TMS ei reguleeri avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete täitmisel tekkinud täitekulude

aegumist. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse TMS § 202 alusel rahatrahvi ja § 207 alusel rahalise ja

varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu omal initsiatiivil (ilma võlgniku avalduseta ja

sissenõudja seisukoha küsimiseta) aegumistähtaja ja aegumise edasilükkamise tähtaegade

möödumisel. Muude avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumise kohaldamise pädevust kohtutäiturile

seadusega antud ei ole ning aegumise kohaldamine peab toimuma sissenõudja enda initsiatiivil.

Käesolevaga esineb seega vajadus kehtestada õiguslik regulatsioon avalik-õiguslike ja karistusõiguslike

nõuete täitmisel tekkinud täitekulude aegumiseks.

4.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel

Täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse alusel peatub arestimisakti alusel nõude

täitmine ka täitekulude suhtes TMS § 47 lg 1 2 alusel ning täitur võib jääda teadmata ajaks täitekulude

täitmise ootele. Samal ajal võivad olla muutunud täitemenetluses sissenõutavaks tasumata täitekulud,

alustamise tasu ja osaliselt ka põhitasu (sissenõudja nõude osalise täitmise korral proportsionaalselt

täidetud ulatusega). Iga sissenõudja käsutab oma varalisi õigusi ise (sh kohtutäitur oma täitekulude

nõuet), kuid sissenõudja poolt täitemenetluse peatamine käsutab siiski ka täitekulude nõuet (ei

võimalda ka sissenõutavaks muutunud täitekulusid sundtäita).

Varamenetluste korral toob selle menetluse peatamine, milles on arestitud võlgniku vara (või arestitud

esimesena vallasvara ja varaliste õiguste puhul), kaasa kogu varamenetluse seiskumise, mis omakorda

peatab sisuliselt võlanõuete täitmise võlgniku vara arvelt ka kõikidele täitemenetlusega ühinenud või

rahalise nõude arestimise akti esitanud sissenõudjatele. Ühe menetluse peatamine ei tohiks takistada

teiste sissenõudjate võlanõuete täitmist, kuid varamenetlustes see sellise tagajärje paraku kaasa toob.

4.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses

Juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus kohtutäituri tegevusega/tegevusetusega täitemenetluses,

on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus TMS § 217 sätestatud korras. Tänapäeva protseduur näeb

ette, et kaebus tuleb esitada kohtutäiturile endale, kes vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul

15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur võib pikendada

kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega kümne päeva võrra, kui tegemist on õiguslikult keeruka

juhtumiga või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud.

Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni puhul on võimalik rääkida kolmest peamisest puudusest: kaebuse

suulise menetlemise kohustuslikkus, protseduuri venimine ja regulatsiooni vähene detailsus.

Kaebuse suuline läbivaatamine peaks andma menetlusosalistele võimaluse veel kord arutada läbi

kohtutäituri tööga seonduvaid küsimusi ning saada kohtutäiturilt selgitusi vaidlustatud toimingute

kohta. Samas kasutatakse seda võimalust ülimalt harva ning lõviosa kaebustest vaadatakse läbi ilma

menetlusosaliste osavõtuta. Seega kohustuslik suuline kaebuse menetlus on tänaseks muutunud

sisutühjaks ning üksnes soosib kaebuse menetluse venimist. Arvestades kõikide

6

menetlustähtaegadega, võib otsus kaebuse kohta sündida kuni 45 päeva möödumisel alates

probleemse olukorra tekkimisest (10 päeva kaebuse esitamiseks + 15 päeva suulise läbivaatamise

korraldamiseks + 10 päeva otsuse tegemiseks + 10 päeva pikendust otsuse tegemiseks). Mõne

potentsiaalse rikkumise puhul (nt sissetuleku arest) on see aeg põhjendamatult pikk ning õigusselgus

peaks saabuma palju varem.

Lisaks eeltoodule, annab hetkel kehtiv regulatsioon äärmiselt vähe juhtnööre kaebuse menetlemise

protseduuri kohta. Näiteks puudub selgus, kuidas jaotub kaebuse menetlemisel tõendamiskoormus.

TMS ei anna vastust sellele, kas võlgnik peab kohe toetama kaebuses avaldatu asjakohaste tõenditega

või peab seda tegema kohtutäituri nõudmisel. Ühtlasi ei ole selge, kas kohtutäitur saab üksnes nõuda

täiendavate tõendite esitamist või on ka temal endal kohustus hankida asjas tähtsust omavaid andmeid

ja tõendeid. TMS ei räägi sellest, millist mõju avaldab täiendavate tõendite hankimise vajadus kaebuse

menetlemise tähtaegadele. Ühtlasi ei anna kehtiv regulatsioon käitumisjuhendit korduvalt samadel

asjaoludel esitatud kaebuste menetlemiseks. Puudub selgus, kas kohtutäitur vaatab neid uuesti läbi või

jätab läbi vaatamata. Väärib mainimist, et TMS ei sätesta üldse aluseid selleks, et kohtutäitur võiks jätta

mõnda kaebust läbi vaatamata.

4.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral

TMS § 16 kohaselt lubab seadus enne võlgniku surma alanud täitemenetlust küll jätkata pärandvara

suhtes, kuid võlgniku juuresolekul tehtavate toimingute või toimingutest teatamise vajaduse korral

peaks sissenõudja taotlema kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist kui pärandit ei ole veel

vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui

pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja. TMS § 17 sätestab, et enne pärandist loobumise

tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib pärandvara kohta käiva nõude alusel viia

täitemenetlust läbi üksnes pärandvara suhtes, va pärija isiklike kohustuste osas. Seega pärandvara

arvelt võib täitemenetlus jätkuda, kuid toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral on iganenud,

ebapraktiline, vastuolus nõude viivitamata täitmise nõudega ja teoreetiliselt ka kohut koormav (ajutise

esindaja määramise osas). Kehtiv regulatsioon vajab ajakohastamist, et jätkuks efektiivne ja

menetlusökonoome täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt.

4.8. Sundtäitmisega ühinemine

TMS § 149 sätestab sundtäitmisega ühinemise korra, mille kohaselt saab võlgniku kinnisvara arestida

varale esimesena käsutamise keelumärke7 seadnud kohtutäitur ning lubab teistel sissenõudjatel (sh

teistel kohtutäituritel) osaleda menetluses. Sätte üheks eesmärgiks8 on muuhulgas vältida ühe

kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses. TMS § 149 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et teist

arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Praktikas viiakse siiski läbi

teistkordset arestimist ja teistkordset müüki näiteks eespoolseisva sissenõudja (näiteks

hüpoteegipidaja) nõude täitmisele esitamise korral. See võib omakorda kaasa tuua suuremad kulud ka

7 TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. 8 Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13 p 12.

7

võlgnikule mitmes menetluses varamenetlust puudutavate dokumentide kättetoimetamise ja

potentsiaalse hinna vaidlustamise kulude kandmise kaudu.

Sundtäitmisega ühinemise lõppeesmärk on suunatud ennekõike võlgniku kinnisvara müügist saadava

tulemi jaotamises osalemisele. Ühinemisavalduste haldamine võib kujuneda küllaltki koormavaks ning

vajaks võimalusel lihtsustamist. Täiturite vahel on topeltarestimise keelust üleastumine tekitanud

mõningal määral ka omavahelisi hõõrdumisi.

5. Uuringud ja kaasatud osapooled

5.1. Tehtud uuringud

Varasemaid uuringuid ja analüüse täitemenetluse alaste probleemide tuvastamiseks ja lahenduste

leidmiseks läbiviidud ei ole. Käesolevas VTK-s käsitletavad teemad tulenevad kohtupraktikast,

probleemide kaardistamisest kohtumistel Kohtutäiturite Kojaga ning menetlusosaliste pöördumistest

Justiitsministeeriumi poole.

5.2. Kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusel on tehtud koostööd Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga

ning tõusetunud küsimusi on kohtumisel arutatud. Väljatöötamiskavatsuse analüüsi käigus on

küsitletud ka mõningaid kohtutäiturite abisid ning kogutud kokku kohtutäiturite abide seisukohad.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

6. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine Jah

 Rahastuse suurendamine Jah

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

Jah

 Senise regulatsiooni parem rakendamine Jah

 Muu (palun täpsusta) Jah

6.1. Avalikkuse teavitamine ei aitaks kaasa probleemide lahendamisele, kuivõrd probleemid

taanduvad ennekõike vastava õigusliku regulatsiooni puudulikkusele. Avalikkuse teavitamine ei muuda

seaduse kvaliteeti ja ei kõrvalda seadusandluse puudujääke.

6.2. Rahastuse suurendamine ei lahendaks niisamuti probleemi. Kui suunata näiteks lisaraha

täituritele täitekulude katmiseks, siis toetaks see küll täituri õigust saada tehtud töö eest tasu ja

leevendaks toimetulekut, kuid puudujäägid regulatsioonis selle kaudu ei väheneks.

6.3. Mitte midagi tegemise ehk olemasoleva olukorra säilitamise korral jätkuks õiguslik ebaselgus

täitekulude sissenõudes erinevates olukordades ja kaebemenetluse läbiviimises, puuduks jätkuvalt

efektiivne regulatsioon surnud võlgnike suhtes täitemenetluse läbiviimiseks, mis eelduslikult võiks

8

suurendada ka kohtute töökoormust9. Niisamuti ei väheneks ebaselgus sundtäitmisega ühinemise osas

ning olukord kujuneks välja pigem praktika põhiselt, mille osas aga õiguslik regulatsioon on puudulik.

6.4. Regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid

rakendavad menetluste läbiviimisel seaduses reguleeritud õigusnorme, kuid sellegipoolest esineb

õigusvaidlusi ja õiguslünki, mis tulenevad ennekõike puudujääkidest regulatsioonis. Lisaks ei ole

mitmed VTK-s käsitletavad teemad üldse õiguslikult reguleeritud. Seega kehtiva õiguse parem

rakendamine ei võimaldaks lahendada kõiki probleeme, mis on esile kerkinud VTK-s kaasatud teemade

osas.

6.5. Uue regulatsiooni loomise korral oleks võimalik kehtestada õiguslikud alused täitekulude

õiguspäraseks sissenõudmiseks võlgnikult erinevatel juhtudel, mis seni on jäänud seadusandluses

reguleerimata või reguleeritud puudulikult. Uus regulatsioon vastaks ka üldisele täitekulude

sissenõudmise loogikale ning toimuks seega sissenõudmise õiguslik ühtlustamine täitekulude osas

erinevate õiguslike olukordade puhul. Samuti võimaldaks muudetud regulatsioon võlgnike

kaebemenetluse, surnud isikute täitemenetluse ja sundtäitmisega ühinemise senisest efektiivsemat ja

õigusselgemat läbiviimist. VTK ettepanekute elluviimine vajab õigusliku regulatsiooni loomist või

muutmist ning välja pakutavad lahendused parandaksid hetkel kehtivat süsteemi.

6.6. Muid ettepanekuid, mis aitaksid kaasa eesmärkide saavutamisele sama efektiivselt, puuduvad.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitteregulatiivsed lahendused ei aitaks kaasa VTK-s seatud eesmärkide

saavutamisele ja probleemide lahendamisele, mistõttu ei ole need meetmed sobilikud ning esineb

vajadus kaaluda regulatiivseid lahendusi.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas

seaduseelnõu koostamisel analüüsida

VTK koostamise raames on tutvutud Läti ja Leedu täitemenetluse regulatsioonidega VTK-s kajastatavate

probleemide osas, mida analüüsitakse ka eelnõu väljatöötamise raames. Erinevates riikides on

lahendatud käsitletavaid teemasid mõneti erinevalt.

8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

8.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses

8.1.1. Täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses nö. eelisnõudena. Täiendada PankrS §

146 viisil, et menetluse alustamise tasu, täitekulu ja 10% kohtutäituri põhitasust rahuldatakse enne

jaotise alusel tehtavat väljamakset. Täitekulude täitmine enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehtava

maksena on eelduslikult kõige efektiivsem viis täitekulude osaliseks hüvitamiseks teiste meetmetega

võrreldes. Samuti toetaksid ühiskonnas erinevad võlamenetluse protsessid üksteise toimimist ja

jätkusuutlikust. Juhul, kui alternatiivsed meetmed, mis küll teoreetiliselt võiksid kaasa tuua täitekulude

9 Kehtiva TMS § 16 lg 2 kohaselt, kui täitetoiming tuleb teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada,

määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat

ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja

või testamenditäitja.

9

osalise sissenõudmise, kuid massiliselt siiski ei realiseeru võlgniku pankrotimenetluses (näiteks kui

täitekulude katteks määratav protsent ja selle reaalne täitmine järkudes ei kataks tihtipeale reaalselt

ära mõistlikus ulatuses täitekulusid), tooks muude meetmete rakendamine paratamatult kaasa

ebaefektiivse tulemuse saavutamise, regulatsiooni muutmise ja täiendavate täitekulude katmise

vajaduse muudel viisidel ja allikatest, mida saaks ennetada juba käesoleva VTK raames.

8.1.2. Täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud nõudena

Käesolevas VTK-s esitatakse ettepanek võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja

otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta

tunnustatud nõudena (nõude tunnustamine annab õiguse saada nõude täitmist pankrotivara arvelt

vastavalt nõude järgule, raha mittejagumisel võrdeliselt nõude suurusega)10. See tähendaks, et

pankrotimenetluses tehakse pankrotivara arvelt väljamakseid kohtutäituri täitekulude katteks peale

PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud eelisnõudeid11 ja peale pandiga tagatud tunnustatud nõudeid ja

võrdeliselt muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega. Juhul, kui pankroti väljakuulutamise

hetkel esineb täitemenetluses KTS § 401 lg 2 või KTS § 32 lg 4 järgne olukord, siis moodustaks

pankrotimenetluses hüvitatava põhitasu suurus sisuliselt 25%.

Otstarbekas ei ole määrata pankrotimenetluses täidetava põhitasu ulatust muutuva suurusjärguna ehk

määras kuni 50%, kuivõrd see tooks parktikas tõenäoliselt kaasa pea iga nõude vaidlustamise (täiturid

huvituvad oma nõuete täimisest maksimaalses võimalikus ulatuses, haldurid kohustuvad nõudeid

vaidlustama maksimaalses võimalikuks ulatuses), mis koormaks jätkuvalt omakorda kõiki osapooli

(täitureid, haldureid kui ka kohut) ja pikendaks pankrotimenetluse läbiviimist. Lisaks jätaks taoline

regulatsioon taaskord kohtu pädevusse sisustada täituri põhitasu täitmise ulatuse pankrotimenetluses,

mis peaks olema sätestatud hoopis seaduse tasemel reguleeritud õigusaktiga.

Nõuete reaalne täitmine pankrotimenetluses (sh täitekulude täitmine) taandub aga sama järgu nõuete

omavahelisele proportsioonile ja pankrotivara suurusele. Näiteks juhul kui täitekulude nõue

moodustab pankrotimenetluses väikese osa kogunõuetest ja pankrotivara väärtus on väike, siis laekuks

pankrotimenetlusest täiturile küllaltki väike summa, mis tegelikkuses ei pruugi katta isegi otseseid

täitekulusid.

Seega antud meede võib aidata kaasa pankrotimenetluses täitekulude nõude rahuldamisele, kuid ei

ole välistatud, et antud meede ei kujune praktikas piisavaks (kui taolisel meetodil täidetud täitekulude

osakaal jääb massiliselt liialt väheseks, tähendab see ikkagi sisuliselt täituril võlgniku maksejõuetuse

riisiko kandmist ja tasustamata töö tegemist, mis võib omakorda mõjutada täituri jätkusuutlikust

pikemas perspektiivis). Eeltoodust tulenevalt ei pruugi ka pankrotimenetluse üldprintsiipide alusel

(seda enam, et täitekulud esinevad pankrotimenetluses vähendatud koosseisus) täitekulude täitmine

olla piisav meede ja võib viia varem või hiljem täitekulude täiendava finantseerimise vajaduseni

muudest allikatest.

10 PankrS § 1003 lg 3 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks,

kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja. 11 PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega

seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;

2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142

lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

10

8.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel

8.2.1. Täitekulude täitmine täies ulatuses sundtäitmisega ühinemise kaudu

Käesoleva VTK-ga soovitakse täpsustada TMS-i regulatsiooni, mille kohaselt sundtäitmisega ühinemise

korral kuulub täitmisele sissenõudja nõude ja kohtutäituri alustamise tasu ja täitekulude kõrval ka

ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses.

8.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel

8.3.1. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel jäävad võlgniku kanda

Käesoleva VTK-ga tehakse ettepanek täiendada TMS § 42 viisil, et täitedokumendi tühistamisel jäävad

võlgniku kanda alustamise tasu ja täitekulud täies ulatuses ning kohtutäituri põhitasu kuni pooles

ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Hüvitatava

põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot võiks eelduslikult ära katta suuremahuliste

toimingute korral tehtud kulud mõistlikus ulatuses.

Täitekulude tasumise kohustus täitedokumendi tühistamise korral on jäetud tervikuna võlgniku kanda

seetõttu, et hetkel kehtiva seaduse kohaselt kohustub võlgnik nagunii tasuma juba sissenõutud

täitekulud, mille ta on õigustatud vastavate eelduste esinemiste korral tagasi taotlema sissenõudjalt

kohtumenetluses. Seega on kehtiva seaduse kohaselt juba peetud põhjendatuks jätta potentsiaalselt

täitekulud täitedokumendi tühistamise korral ka täies ulatuses võlgniku kanda (juhul, kui

täitemenetluses laekub kogu võlanõue ära ennem täitedokumendi tühistamist, siis lubabki kehtiv

seadus täitekulude jätmise täies ulatuses võlgniku kanda). Käesoleva VTK raames laiendatakse juba

kehtivat vastutuse ulatust võlgniku suhtes ka mitte laekunud täitekulude osale, kuid seda piiratud

ulatuses. Kuivõrd võlgnik täitedokumenti vaidlustava osapoolena on nagunii pöördunud kohtu poole

selle vaidlustamiseks, siis saab ta esitada soovi korral ja vastavate aluste esinemisel täitedokumendi

vaidlustamise kohtumenetluses ka kohtule taotluse tasutud täitekulude väljamõistmisest sissenõudjalt

ja kohus kujundab selles osas seisukoha. Kohtupraktika kohaselt on kohus otsustanud jätta täitekulude

kandmise kohustuse erinevalt, nii võlgniku kui ka sissenõudja kanda. Seega ei saa kohtutäitur ise

otsustada täitemenetluses täitekulude jätmise ühe konkreetse poole kanda, kuivõrd see eeldaks

sisuliselt kohtutäituri panemist kohtu rolli ja õiguse mõistmist, milline pädevus aga kohtutäituril

puudub (sh tooks see kaasa täiendavaid õigusvaidlusi täitemenetluses). Samuti ei oleks põhjendatud

täitekulude jätmine täitedokumendi tühistamise korral kohtutäituri kanda, kuivõrd see ei oleks

kooskõlas täituri ametitegevuse tasulisuse printsiibiga ja võib lõppastmes viia täiendavate

finantseerimisallikate leidmiseni, sh toetamist riigi poolt. Samuti ei oleks mõistlik jätta tasumata

täitekulude tasumise kohustus sissenõudja kanda, kuivõrd sellisel juhul võib tekkida olukord, kus juba

tasutud täitekulude osas vastutaks kulude kandmise eest võlgnik ja tasumata täitekulude osas vastutab

sissenõudja, sellisel juhul peaksid nad esitama täitedokumendi tühistamise kohtumenetluses üksteise

suhtes vastastikuseid nõudeid täitekulude osas, mis muudaks kogu olukorra lahendamise õiguslikult

ebaselgeks ja keerulisemaks mõlemale osapoolele. Lõppastmes otsustab nagunii vaidluse korral kohus,

kas täitekulud jäävad tervikuna võlgniku kanda või sissenõudja kanda.

8.3.2. TMS § 42 regulatsiooni osaline muutmine

Käesoleva VTK raames teeme ettepaneku muuta TMS § 42 lauset 2, mille kohaselt on sissenõudjalt

täitekulude sissenõudmise täitedokumendiks tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja

kohtutäituri otsus kulude kohta.

11

8.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel

8.4.1. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel analoogselt tsiviilõiguslike

nõuete aegumise korraga

Ettepaneku kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu avalik-õiguslike ja

karistusõiguslike nõuete osas kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult otsesed täitekulud täies ulatuses ning

põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Juhul, kui täitemenetluses

on tasutud ka ettemaks sissenõudja poolt, siis oleks täituril õigus jätta ettemaks täitekulude katteks ja

täitur saaks jätkata menetlust täitekulude jäägi osas.

8.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel

8.5.1. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel

täitmisel

VTK-s pakutakse muudatust, mille kohaselt täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse

alusel (TMS § 46 lg 1 p 1 alusel) on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust alustamise tasu ja

täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud põhitasu osas. Täiendamisele kuuluks sellisel

juhul ka TMS § 47 viisil, mis jätab kohtutäiturile õiguse jätkata peatatud täitemenetluses sundtäitmist

piiratult üksnes alustamise tasu ja täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud põhitasu

osas.

Otseste kulude katmist (alustamise tasu ja täitekulud) ei pea täitur jääma ootama perioodiks, mil

sissenõudja enda nõude sundtäitmist ei soovi. Kohtutäituri põhitasu osas toiminguid läbi ei viida,

olukorras kus sissenõudja nõude täitmist ei toimu. Juhul, kui sissenõudja nõuet on täidetud osaliselt

või täidetakse peale peatamist edasi kasvõi osaliselt (sõltumata sellest, kas täitmine toimub läbi täituri

või otse sissenõudjale) on täituril õigus jätkata peatamise olukorras sundtäitmist ka kohtutäituri

põhitasu osas proportsionaalselt sissenõudjale täidetud ulatuselt. Sätte eesmärgiks on vältida

täitekulude sissenõudmise võimatust sissenõudjast tingitud asjaolu tõttu olukorras, kus sissenõudja

nõuet tegelikkuses ikkagi täidetakse, kasvõi osaliselt. Võlgnikul on võimalik vältida täituri poolt

sundtäitmise jätkamist osaliselt täitekulude katteks peatamise olukorras tasudes täiturile

sissenõutavaks muutunud täitekulud.

8.5.2. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse peatamisel varamenetluse

korral

VTK kohaselt on ettepanek, et võlgniku varale sissenõude pööramise täitemenetluse peatamise korral

TMS § 46 lg 1 p 1 ja p 2 alusel jätkataks sundtäitmist, kui varale sissenõude pööramist taotlevad: a)

peatatud täitemenetlusega TMS § 149 alusel ühinetud isikud (sissenõudja või kohtutäitur); b) peatatud

täitemenetlusse TMS § 111 alusel nõude arestimise akti esitanud isikud ja asutused; c) on esitatud

sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist TMS § 108.

Vara müügi korral kohustub kohtutäitur hoiustama oma peatunud menetluses sissenõudja nõude

summa (sh viivised kuni vara müügi seisuga) kohtutäituri ametialasel kontol ja jagama tulemit

menetlusosaliste vahel vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tähtaegadele. Vara müünud kohtutäitur

võib täitekulud sellisel juhul täies ulatuses ära täita vara müügi arvelt, kuivõrd sisuliselt on ka tema

peatatud menetluses sissenõudja nõude sisse nõudnud kohtutäituri kontole raha deponeerimise näol.

Peale peatamise äralangemist saab kohtutäitur teha väljamakse ka antud sissenõudjale. Juhul kui aga

12

sissenõudja nõue langeb hoopis ära või langeb ära osaliselt, siis saab kohtutäitur teha ära langenud

nõude osas (sh ära langenud täitekulude osas) nö. järeljagamise selleks järgmisena raha saama

õigustatud sissenõudja kasuks. Järeljagamise korral on täituril õigus võtta ka lisatasu tunnitasuna

lisandunud toimingute läbiviimise eest alates esimesest pooltunnist.

8.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses

8.6.1. Suulise kaebuse läbivaatamise ära jätmine

Edaspidi toimuks kaebuse menetlus kirjalikult ning kirjalik otsus kaebusele tuleks teha 15. päeva jooksul

alates kaebuse laekumisest. Menetlusosalistele jääks võimalus taotleda kohtutäiturilt kaebuse suulist

läbivaatamist, kuid selle taotluse rahuldamine jääks kohtutäituri otsustada. Kaebuse suuline

läbivaatamine peaks toimuma 10. päeva jooksul peale kaebuse laekumist, millele järgneks 15. päevane

otsuse valmimise tähtaeg.

8.6.2. Kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine

Kaebuse kirjaliku menetluse rakendamisel lüheneb minimaalne kaebuse menetlemise aeg praeguselt

25 päevalt 15 päevani. Uus regulatsioon lubaks täiendava 10. päevase tähtaja kasutamist kohtutäituri

poolt olukorras, kus kaebus on õiguslikult keeruline või esineb vajadus täiendavate tõendite

kogumiseks. Sellisel juhul peaks kaebused edaspidi saama lahendatud maksimaalselt 25. päeva jooksul,

praeguse 35. päeva asemel. Sissetuleku arestide puhul kehtestatakse erand ning need kaebused tuleb

igal juhul lahendada kirjalikus menetluses 15. päeva jooksul.

8.6.3. Kaebemenetluse täpsem protseduuriline regulatsioon

Õigusnormis määratletakse tõendamiskoormuse jagunemine kaebaja ja menetleja vahel. Regulatsioon

näeks ette, et täitemenetluse osaline peab toetama kaebuses väljendatu asjakohaste tõenditega. Kui

ta seda ei tee, teavitatakse teda sellest kohustusest ning antakse üks konkreetne tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Ühtlasi kehtestatakse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärg ning lubatakse

kohtutäituril teha otsus kaebusele temale teadaolevate andmete pinnalt või vajadusel koguda andmeid

omal algatusel. Andmete kogumise hõlbustamiseks täiendatakse TMS § 26 regulatsiooni selliselt, et

andmeid omavad isikud peavad vastama kohtutäituri päringule 10. päeva jooksul. Eraldi reguleeritakse

korduvate kaebuste menetlemise küsimus. Kohtutäiturile antakse õigus jätta kaebus läbi vaatamata

juhul, kui samadel asjaoludel esitatud kaebus oli juba varasemalt lahendatud kohtutäituri otsusega ning

menetlusosalisel oli võimalik pöörduda enda õiguste kaitsmiseks kohtu poole.

8.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral

8.7.1. Täitemenetlus võlgniku surma korral (menetluse lõpetamine, jätkamine, peatamine)

Käesolevas VTK-s tehakse ettepanek, mille kohaselt, kui täitemenetluse võlgniku surmast on möödunud

6. kuud ning pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, selgitab kohtutäitur välja sissenõudja

soovi täitemenetluse jätkamiseks. Ühtlasi teavitab kohtutäitur sissenõudjat teadaolevast võimalikust

pärandvara koosseisust ning sissenõudja õigusest taotleda pärimismenetluse algatamisest. Sissenõudja

nõusoleku saamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetlust põhinõude osas. Sissenõudja poolt vastamata

jätmisel või mõistliku aja jooksul pärimismenetluse algatamata jätmisel on kohtutäituril õigus lõpetada

täitemenetlus omal algatusel.

13

Juhul, kui sissenõudja ei soovi ise algatada pärimismenetlust (et jätkuks sundtäitmine võimalike pärijate

suhtes) ja ta annab nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks enda täitedokumendi osas surnud võlgniku

suhtes (sissenõudjal puudub õigus otsustada täitekulude sissenõudmise lõppemise või jätkamise üle,

kuivõrd iga sissenõudja käsutab oma varalist õigust ise), saab kohtutäitur otsustada tervikuna kogu

täitemenetluse lõpetamise (sh täitekulude osas) TMS § 48 lg 1 p 1 alusel või lõpetatakse täitemenetlus

osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkatakse täitemenetlust üksnes täitekulude sissenõudes.

Juhul, kui sissenõudja ei anna nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku surma tõttu,

pärimismenetlus ei ole algatatud ning sissenõudja ei algata ka ise pärimismenetlust 1 kuu jooksul täituri

teavitusest või sissenõudja ei reageeri üldse täituri sellekohasele päringule (kohtutäitur peab olema

veendunud, et sellekohane päring reaalselt sissenõudjani ka jõudis), siis on täituril õigus otsustada ise

kogu täitemenetluse lõpetamise üle12. Tegemist oleks normiga, mis annaks täiturile lisavõimaluse

(mitte ei oleks kohustus) passiivse võlgniku õigusjärglase ja passiivse sissenõudja korral täitemenetluse

lõpetamiseks oma täitetoimikute korrastamiseks ja seisvate mittetäidetavate toimikute lõpetamiseks.

8.7.2. Täitemenetlus võlgniku surma korral (pärandvara arest, toimingute tegemine ja

dokumentide kättetoimetamine)

Lihtsustada menetlemise korda võlgniku juuresolekul tehtava toimingu ning võlgnikule toimingust

teatamise osas viisil, et juhul kui pärimismenetlust ei ole algatatud 3 kuu jooksul isiku surmast alates,

võib kohtutäitur jätkata sundtäitmist võlgniku pärandvara suhtes (vastavalt TMS § 17 sätestatule),

avaldades täitetoimingu kohta teate portaalis Ametlikud Teadaanded ning akt loetakse

kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest13.

Vajadusel saab luua erandeid, millise pärandvara liigi suhtes lihtsustatud menetlemise kord kohalduks,

näiteks vallasvara ja varaliste õiguste suhtes (sh pensionisambas olevate rahaliste vahendite ja

pangakontol oleva raha suhtes, välja arvatud näiteks võlgnikule endale kuuluva pärandvara (ühisuse)

suhtes ja kinnisvara suhtes, jms).

8.8. Sundtäitmisega ühinemine

8.8.1. Ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti alusel

Käesoleva VTK raames on üheks ettepanekuks kaotada sundtäitmisega ühinemine (sarnaselt Läti

täitevsüsteemiga) ja selle asemel toimuks nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti14 esitamise

alusel vara arestinud täiturile, vastavalt esitatud aktide järjestusele15.

12 Täitemenetluse lõpetamine sellel alusel ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole TMS §

49 lg 2 alusel, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. 13 Eelkirjeldatud viisil täitemenetluse läbiviimine toimub analoogselt täitemenetlustega, kus võlgniku elukoht ja

kontaktandmed ei ole teada. Seega oleks menetluslikult võrdsustatud olukorrad, kus võlgniku kontaktid ei ole

teada ja võlgniku õigusjärglane ei ole teada, mõlemalt juhul toimikus dokumentide edastamine kättetoimetamise

fiktsiooni kaudu. 14 TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes

kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab

kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Võlgniku kinnisvara menetlusest raha

saamiseks oleks arestitav rahaline nõue võlgnikule kinnisasja müügist ülejääva raha arestimine oma võlanõude

katteks. 15 See ei mõjutaks aga pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isiku või selle Isiku õigusi, kelle õigus

sundtäitmisega lõpeb esitada avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist TMS § 108 alusel.

14

Võlgnikul ja sissenõudjal säiliks õigus vaidlustada soovi korral oma täiturile rahalise nõude arestimise

akti esitamist ning kõigil osapooltel (sh võlgnikul ja nendel sissenõudjatel ja täituritel, kelle menetluse

raames rahalise nõude arestimise akt esitati) oleks õigus vaidlustada tulemi jaotamist. Samuti säiliks

ühinemise järjekorra üleandmine järgmisele täiturile esitatud rahalise nõude arestimise aktide alusel

juhul, kui vara menetleva täituri nõue lõppeb ilma vara müümata. Esineda võib vajadus ka erisätte

lisamiseks varasema süsteemi alusel esitatud õiguste säilitamiseks, mille kohaselt varasemalt esitatud

sundtäitmisega ühinemise avaldusel on kas eespoolseisev õigus rahalise nõude arestimise akti ees või

võrdsustatakse samaväärseks.

8.8.2. Topeltarestimise välistamine

Käesoleva VTK raames on ettepanek täiendada TMS § 149 lõiget 1 viisil, et teistkordset arestimisakti ei

koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta ka juhul, kui sundtäidetakse keelumärkest

eespoolseisvat nõuet.

8.8.3. Kohtutäituri põhitasu eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral

Juhul, kui vara menetleva täituri menetlusega ühineb eespoolseisev hüpoteegiga tagatud nõue, siis on

kohtutäituri põhitasu õigustatud saama hüpoteegiga tagatud nõude täitmise osas vara menetleval

täitur. Hüpoteegiga tagatud nõude menetluse korral muutub kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks

hüpoteegi realiseerimisega ning hüpoteegiga tagatud nõude menetlustes ongi võimalik võlanõude

täitmine üksnes hüpoteegiga tagatud vara arvelt, seega ei ole võimalik teha sellises menetluses muid

menetlustoiminguid nõude täitmiseks, võrreldes teiste täitemenetlustega ehk täituri põhitasu ei

muutuks sissenõutavaks ka muul viisil (muude toimingute tegemisega võla sissenõudmiseks). Juhul kui

võlgniku kinnisvarale on seatud käsutamise keelumärge eelnevalt teise täituri poolt, siis teistkordset

keelumärget ja arestimist teostada ei tohiks ja tuleks ühineda vara juba menetleva täituriga. Kuivõrd

hüpoteegi realiseerib vara müüv täitur, mitte ühinemist vahendanud täitur, siis on põhitasu hüpoteegi

realiseerimise eest õigustatud saama vara müüv kohtutäitur. Rõhutamist vajab, et antud erand on

asjakohane üksnes eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude täitmise olukorras, mitte aga muudel

juhtudel, tulenevalt hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise eripärast saada sissenõuet pöörata

üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisvarale. Samuti kannab vara müünud täitur nagunii ise vastutust

tehtud toimingute õiguspärasuse osas, mistõttu on õiglane jätta ka ühinenud eespoolsesiva õigusega

hüpoteegiga tagatud nõude menetlemise põhitasu reaalselt hüpoteegiga tagatud nõude täitnud

täiturile.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 9. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

9.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses

9.1.1. Kavandatav muudatus 1 - täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses

eelisnõudena

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

15

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

3) pankrotihaldurid - 61.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – täitekulude hüvitamine (sh alustamise tasu, täitekulude ja 10% põhitasu osas)

võlgniku pankroti tõttu maandaks täituri riski jääda ilma tasust tehtud toimingute eest, oleks kooskõlas

kohtutäituri tasulisuse printsiibiga ning tagaks paremini täituri ametitegevuse jätkusuutlikkuse ka

pikemas perspektiivis. Muudatus ei jätaks võlgniku maksejõuetuse riisikot üksnes kohtutäituri kanda

ning tagaks teoreetiliselt minimaalses ulatuses täitekulude katmist. Täituri halduskoormus

nõudeavalduse esitamise seisukohalt jääb samaväärseks, kuid väheneksid õigusvaidlused halduritega

nõuete üle. Halduskoormus võib osaliselt tõusta nende täiturite osas, kes senimaani nõudeavaldusi

pankrotimenetluses ei esitanud. Pankrotiga lõppevate täitemenetluste arv võib jääda alla ca 2985

toimiku aastas. Seega oleks muudatuse mõju täiturile positiivne ning tagaks täituri toimetulekut

senisest paremini. Eeltoodust lähtudes on muudatuse mõju sihtrühmale positiivne ja oluline ning

halduskoormus oluliselt ei muutuks.

2) Mõju võlgnikule – täitekulude jätmine võlgniku kanda ka tema maksejõuetuse korral oleks kooskõlas

seadustest tulenevate üldiste printsiipidega, mistõttu oleks muudatus võlgniku suhtes vastutuse mõttes

ootuspärane. Muudatuse mõju seisneb pankrotivara ümberjaotamise muutuses. Kuivõrd muudatuse

kohaselt lisanduks võlgniku pankrotivara arvelt täitmine eelisnõudena täituri põhitasu 10% ulatuses,

siis oleks maksimaalne põhitasu katteks määratav summa (hetkel kehtiva seaduse kohaselt) 700 eurot

(lisandub käibemaks), kuid see kohaldub võlanõuete täitmiste puhul, mis on alates 500 000 eurot ja

suuremad. Taoliste nõuete osakaal pankrotimenetluses on pigem harva esinev. Näiteks 10 000 eurose

võla täitmise pealt moodustaks kohtutäituri 10% tasu summas 83 eurot (lisandub käibemaks). Seega

jääks eelduslikult enamasti võlgniku poolt hüvitatav 10%-line põhitasu määr (sõltuvalt sissenõudja

nõude suurusest) keskmiselt ligikaudu 100 euro ringi täitemenetluse kohta, mis on oluliselt vähem

täitemenetluses tasumisele kuuluva määraga võrreldes. Täitekulu ja alustamise tasu saaks hüvitatud

muudatuse kohaselt täies ulatuses, mitte proportsionaalselt. Kuivõrd ka alustamise tasu (hetkel kehtiva

määra kohaselt kas 18 eurot või 36 eurot) ja täitekulud (näiteks postikulu) on küllaltki väikesed, siis

nende nõuete eelisnõudena rahuldamine mõjutab osapooli vähesel määral. Eeltoodust tulenevalt võib

asuda seisukohale, et muudatusel võib olla väike majanduslik mõju võlgnikule (võlgnik ei maksa

pankrotimenetlusse rohkem raha seetõttu, et täitur osaleb täitekulude osalise nõudega

pankrotimenetluses ja seda eelisnõudena, toimub üksnes pankrotivara teisiti ümberjagamine

osaliselt). Mõju ulatust võlgnikule võib pidada aga pigem väikeseks, seega ei ole tegemist olulise

mõjuga.

3) Mõju sissenõudjale – mõju sissenõudjatele seisneb täitekulude katteks arvestatud raha osas vähem

saadavat raha oma võlanõude katteks. Kuivõrd pankrotimenetluses rahuldatav täitekulude määr

toimiku kohta saab olema pigem väike, siis võib pidada mõju sihtrühmale pigem väikeseks. Sihtrühma

kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks

mõeldud tegevuste järele.

4) Mõju pankrotihaldurile – muudatus ei too kaasa olulist mõju halduri töökoormusele toimingute

läbiviimise mõttes, vastupidiselt võib halduskoormus selles osas isegi väheneda hetkel valitseva

praktikaga võrreldes, kuivõrd põhitasu osas vastuväidete esitamise asemel võtavad haldurid arvesse

põhitasu osas 10% määra. Muudatustel oleks positiivne mõju õigusselguse mõttes ning ei koormaks

osapooli õigusvaidluse ja vaidlustamise näol, mis muudaks ka pankrotimenetluse sujuvamaks ja

16

efektiivsemaks. Mõju halduri töökoormusele võib aga mõningal määral suureneda seeläbi, et

nõudeavalusi hakkavad esitama ka need täiturid, kes valitseva praktika tõttu siiani neid ei esitanud.

Mõju ulatus on pigem väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu, seega ei

kaasneks muudatusega halduritele olulist mõju. Majanduslikku mõju muudatus haldurile kaasa ei too.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju kohtutäituritele on positiivne, haldurite halduskoormus olulisel

määral ei kasva ning mõju võlausaldajatele on minimaalne.

9.1.2. Kavandatav muudatus 2 - täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses kaitsmiseta

tunnustatud nõudena

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

3) pankrotihaldurid – 61;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäituritele – Täitekulude osaline täitmine kaitsmiseta tunnustatud nõudena vähendaks

täituri ja haldurivahelisi õigusvaidlusi nõuete kaitsmisega seoses ning ei muudaks täituri

halduskoormust. Osaline täitekulude (sh põhitasu 50 % ulatuses) täitmine pankrotimenetluses tagaks

teoreetiliselt senisest paremini täituri ametitegevuse tasulisuse printsiipi ning võimaldaks täituril saada

tehtud toimingute eest osalist tasu.

Käesoleval ajal kehtivate kohtutäituri põhitasu määrade näitel oleks 1000 eurose võla täitmise korral

pankrotimenetluses osaleva täituri põhitasu määr 112.50 eurot (lisandub käibemaks) ja 10 000 eurose

võla täitmise korral 415 eurot (lisandub käibemaks). Maksimaalne pankrotimenetluses osaleva

kohtutäituri põhitasu määr oleks 3500 eurot (lisandub käibemaks), kuid seda juhul kui täitmisel oleks

sissenõudja võlanõue 500 000 eurot ja rohkem (sedavõrd suurte nõuete osakaal on pigem harva

esinev). Kehtiva seaduse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu kas 18 eurot või 36 eurot ja

täitekulud (näiteks postikulu) sõltuvad teostatud kuludest menetluses. Nõuete reaalne täitmine

pankrotimenetluses (sh täitekulude täitmine) taandub aga sama järgu nõuete omavahelisele

proportsioonile ja pankrotivara suurusele.

Antud meetmega võib saada täitekulud osaliselt hüvitatud mõistlikus ulatuses, mis võib aidata katta

tekkinud kulutusi ja tehtud tööd osaliselt, kuid see meede ei pruugi kujuneda praktikas piisavaks.

Täitekulude katteks laekuv summa sõltuks pankrotivara suurusest ja täitekulude kogunõude

suhestumisest teiste nõuete suurustega, seega hakkab ka täitekulude katteks laekuv summa olema igas

pankotimenetluses erinev. Pankrotiga lõppevate täitemenetluste arv võib olla aastas vähem kui ca 2985

toimikut ning juhul, kui pankrotimenetlusest laekub täitekulude katteks raha väga väikeses ulatuses,

mis ei kata tehtud toiminguid, siis võib pidada antud meedet siiski ebapiisavaks. Seega juhul, kui meede

võimaldab täituril reaalselt kulude katteks saada rahalisi vahendeid mõistlikus ulatuses, siis oleks

muudatuse mõju täiturile positiivne ning tagaks täituri toimetulekut senisest paremini. Kavandatav

muudatus võib avaldada positiivset mõju sihtrühmale ja halduskoormust oluliselt ei muuda.

2) Mõju võlgnikule – täitekulude kandmine võlgniku pankrotivara arvelt ka tema maksejõuetuse korral

oleks kooskõlas seadustest tulenevate üldiste printsiipidega, mistõttu oleks muudatus võlgniku suhtes

17

vastutuse mõttes ootuspärane. Võlgniku kulud ei suurene seetõttu, et täitur osaleb

pankrotimenetluses. Muudatuse mõju seisneb pankrotivara ümberjaotamise muutuses. Olulist mõju

võlgnikule muudatusega ei kaasne.

3) Mõju sissenõudjale – kuivõrd raha on pankrotimenetluses piiratud ressurss, toimub kaitsmiseta

tunnustatud nõudena lisandunud kohtutäituri põhitasu nõude rahuldamine alati teiste

pankrotivõlausaldajate arvelt. Muutus seisneb kaitsmiseta tunnustatud nõudena lisandunud 50%

täituri põhitasu osas. Pankrotivarast nõuete täitmise mõttes oleks täitur (poole tasunõudega)

samaväärses positsioonis nagu teised sissenõudjad ehk rahalises mõttes toimuks võlausaldajate võrdne

kohtlemine. Kõigi nõuete täitmise ulatus sõltuks nagunii pankrotivara suurusest ja jaotuse

proportsioonist. Mida väiksem saab olema täitekulude proportsioon võrreldes teiste nõuetega ja mida

vähem on pankrotivara, seda vähem saab täidetud ka täitekulude nõue pankrotimenetluses. Seega

mõju sissenõudjatele on muutuv ja sõltub iga pankrotimenetluse asjaoludest, kuid üldistatuna võiks

pidada mõju sissenõudjatele pigem väheseks. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale

oluline.

3) Mõju pankrotihaldurile – VTK-s pakutud kujul kohtutäituri põhitasu nõude menetlemine

(kaitsmiseta tunnustatud nõudena) ei too endaga kaasa haldurile halduskoormuse kasvu. Tegemist on

tavapärase nõudega pankrotimenetluses. Koormuse mõningane kasv võiks tuleneda aga hoopis

asjaolust, et nõudeavaldusi hakatakse esitama ka nende täiturite poolt, kes siiamaani regulatsiooni

puudulikkuse ja valitseva praktika tõttu oma nõudeavaldusi varasemalt ei esitanud. Pankrotiga

lõppevate täitemenetluste arv võib olla vähem kui ca 2985 toimikut aastas. Õigusselge regulatsioon

tagaks samas nõuete mittevaidlustamise vajaduse halduritele, mis muudaks pankrotimenetluse

sujuvamaks.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatava muudatusega kaasneb positiivne mõju täituritele.

Halduskoormuse olulist kasvu halduritele muudatusega ei kaasne. Võlgnikule otsest majanduslikku

mõju muudatus kaasa ei too (toimuks üksnes muudatus pantrotivara ümberjaotamises) ning mõju

sissenõudjatele on pigem väike.

VTK-s kavandatavad muudatused omavad positiivset mõju, kuivõrd ületatakse õiguslik ebaselgus

põhitasu sissenõudmise osas pankrotimenetluses, menetlus muutuks selgemaks ning tagaks

kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.

9.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel

9.2.1. Kavandatav muudatus 3 - täitekulude täitmine täies ulatuses sundtäitmisega ühinemise

kaudu

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – ühinemise kaudu ka kohtutäituri põhitasu täitmine vara müügist saadud

tulemi arvelt tagaks täituritele tasu saamise õiguse võlgniku olemasoleva vara, sh kinnisvara arvelt, eriti

veel sedavõrd piiratud olukorras, kus ühinenud täituritel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalust vara

ise menetleda ühekordse arestimise ja järjekorra printsiibi tõttu.

18

Praegune süsteem piirab vara menetlusega ühinenud täiturite võimalust pöörata sissenõuet võlgniku

kinnisvarale. VTK-s pakutud lahendus tagaks kohtutäituritele ka kohtutäituri põhitasu täitmise vara

müügist saadud tulemi arvelt. Ühinenud täituritel puuduks vajadus jätkata peale kinnisvaramenetlust

täitetoiminguid võlgniku suhtes ainuüksi tasumata põhitasu sissenõudmiseks, mis omakorda võib kaasa

tuua täiendavaid kulusid ja venitaks sissenõudmise protsessi võlgniku suhtes pikemaks. Kogu täitekulu

rahuldamine võlgniku kinnisvara arvelt tagaks ka õigusselguse ja õiguskindluse kõikidele osapooltele

ning seaks täituri võrdväärseks sissenõudjaks teiste võlausaldajate kõrval. Tulemit jagava täituri

töökoormust muudatus oluliselt ei mõjuta. Täitekulude täitmise seisukohalt muud lahendusvõimalused

ei võimaldaks sama efektiivselt soovitud eesmärgi saavutamist. Muudatus omab positiivset mõju

sihtrühmale ja halduskoormus ei suurene.

2) Mõju võlgnikule – kuivõrd võlgnikul on nagunii kohustus tasuda kõikide oma võlgnevuste eest, siis

tema võlanõuded seetõttu ei suurene, et täituri põhitasu täideti ka ära kinnisvara müügist saadud

tulemi arvelt. Vastupidiselt võiksid võlgniku võlad hoopis suureneda seeläbi, et peale kinnisvara

menetlust jätkavad kõik ühinenud kohtutäiturid täitetoimingute läbiviimist võlgniku suhtes tasumata

põhitasu sissenõudmiseks (näiteks dokumentide edastamisega kaasnevate täitekulude, sõidukulude,

tasustatavate lisatoimingute läbiviimise kulude tõttu, jms). Samuti tagaks kogu võlanõude täitmine

kinnisvara müügist saadud tulemi arvelt (sh ühinenud täituri põhitasu) võlgnikule suurema selguse ja

oma võlanõuete haldamise, sest täidetud nõuete osas kuuluksid täitemenetlused lõpetamisele, mitte

ei jätkuks pärast vara müüki ühinenud täitemenetlused kõikides täiteasjades edasi põhitasu osas. Ka

võlgniku huvides on väljuda täitemenetlustest esimesel võimalusel, mitte jääda süsteemi võlgnikuna

ringlema. Eeltoodust lähtudes võib muudatust pidada võlgnikule positiivseks.

3) Mõju sissenõudjale – mõju sissenõudjatele on ootuspärane, kuivõrd võlgniku muu vara ja

sissetuleku arvelt toimub täitemenetluse siseselt sissenõudja nõude täitmine samuti

proportsionaalselt täitekulude suurusega. Tagapool seisvad sissenõudjad saavad raha peale

eespoolseisvate nõuete täielikku täitmist. Erinevad sissenõudjad suhestuvad omavahel

täitemenetluses õiguste järjestuse alusel ja kinnisvaramenetluses ühinemise järjekorra alusel. Käesolev

muudatus tagaks ka kohtutäiturile õiguse saada täitekulude täitmist vastavalt oma järjekohale ehk

võrdväärselt teiste sissenõudjatega. Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi

muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevusteks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et VTK-s välja pakutud muudatusega kaasneb positiivne mõju täituritele ja

võlgnikule. Sissenõudja positsioon muudatusega ei halvene, vaid toimuks kõikide sissenõudjate (sh

täituri) võrdne kohtlemine.

Muudatustega kaasneb positiivne mõju, kuivõrd ületatakse õiguslik ebaselgus põhitasu sissenõudmise

osas sundtäitmisega ühinemise korral, menetlus muutuks menetlusosalistele selgemaks,

efektiivsemaks ja kiiremaks ning tagaks kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.

9.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel

9.3.1. Kavandatav muudatus 4 - täitekulude võlgniku kanda jätmine täitedokumendi tühistamisel

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

19

2) täitemenetluse osapooled – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus omab positiivset mõju täiturile, tagades õiguse saada

tehtud töö eest tasu. Hüvitatava põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot võiks

eelduslikult ära katta suuremahuliste toimingute korral tehtud kulud.

2) Mõju võlgnikule – muudatust võib pidada võlgniku suhtes ootuspäraseks, kuivõrd kehtiva seaduse

kohaselt jäävad täitemenetluses juba sissenõutud täitekulud võlgniku kanda, mida ta on õigustatud

sissenõudjalt tagasi küsima. Täitedokumendi tühistamine võib saabuda väga erineval ajahetkel, sh siis,

kui kogu nõue on juba täitemenetluses sisse nõutud täituri poolt, sellisel juhul ei avalda pakutud

lahendus võlgnikule täiendavat mõju. Muudatuse mõju võlgnikule oleks nendel juhtudel, kus

sundtäitmise raames on teostatud täitetoiminguid, kuid nõude katteks pole raha veel laekunud, sellisel

juhul jääks täitekulud ikkagi võlgniku kanda piiratud ulatuses, mida ta on õigustatud omakorda

sissenõudjalt tagasi küsima. Sissenõudja ja võlgnikuvahelise õigusvaidluse täitekulude hüvitamise osas

lahendab kohus. Hüvitatava põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot tagaks võlgnikule

suurema õigusselguse täitekulude kandmise järjestuse osas ja piiraks vastutust täitemenetluses tema

kanda jääva kohustuste mahu osas täitedokumendi tühistamise vaidluse korral. Maksimaalmääras kuni

1000 eurot täitekulude kandmise kohustust ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Väiksemate nõuete

puhul saab täitekulu olema ka oluliselt väiksem. Seega mõju ulatus on pigem väike, sest ei eelda

sihtrühma kui terviku käitumises muutusi võrreldes juba kehtiva regulatsiooniga (muudatusega

laiendatakse sama printsiipi ka mittelaekunud täitekulude osa kohta). Muudatusega kaasnevat ei saa

pidada oluliseks mõjuks võlgnikule.

3) Mõju sissenõudjale - sissenõudja kohustub nagunii vastavate õiguslike aluste esinemiste korral

hüvitama vastaspoolele tekitatud kahju, sh võlgnikule täitedokumendi tühistamise korral juba tasutud

täitekulud ka kehtiva seaduse järgi. Muudatusega reguleeritakse õigusselgelt menetlusosaliste

täitekulude kandmise järjestust ja maksimaalset vastutuse määra. Eeltoodust lähtudes võib seega

märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline.

Eeltoodust võib järeldada, et muudatus on kohtutäituri seisukohalt positiivne ning loob õigusselgust

täitekulude kandmise kohustuse jaotuses menetlusosaliste vahel täitedokumendi tühistamise korral.

Mõju ulatus võlgnikule on väike.

9.3.2. Kavandatav muudatus 5 - TMS § 42 regulatsiooni osaline muutmine võlgniku poolt tasutud

täitekulude hilisemaks väljamõistmiseks sissenõudjalt

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osapooled – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus tagaks täiturile õigusselguse ja õiguskindluse TMS § 42

järgsete täitekulude sundtäimisele võtmisel.

2) Mõju võlgnikule ja sissenõudjale – kohtupraktika kohaselt on täitekulusid jäetud nii sissenõudja-,

kui ka võlgniku kanda, seega ei ole eelduslikult võimalik TMS-is ära reguleerida küsimust, kuidas

jaguneb lõppastmes täitekulude kandmise kohustus menetlusosaliste vahel. Õigusselguse ja

20

õiguskindluse saavutamiseks, niisamuti täiendavate õigusvaidluste tekkimise vältimiseks tasuks

kaaluda TMS § 42 regulatsiooni muutmist.

Seega on muudatus täituri seisukohalt positiivne ning loob õigusselgust menetlusosalistele täitekulude

kandmise jaotuses täitedokumendi tühistamise korral täitemenetluse siseselt. Mõju ulatus võlgnikule

on väike.

Muudatustega kaasnev mõju on seega pigem positiivne, õiguslünk saaks seadusest kõrvaldatud,

menetlus muutuks menetlusosalistele selgemaks ning tagaks kohtutäituri jätkusuutlikumat

finantseerimist.

9.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel

9.4.1. Kavandatav muudatus 6 - täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel

analoogselt tsiviilõiguslike nõuete aegumise korraga

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) võlgnikud – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus vähendaks täituri koormust aegumise kohta selgituste

jagamisel ja vähendaks sellekohaseid õigusvaidlusi. Samuti looks antud küsimuse õiguslik

reguleerimine ühtsema täitemenetluse praktika. Muudatuse mõju valdkonna jaoks on positiivne ja

oluline, sest aitab kaasa õigusselgelt täituri ametitegevuse finantseerimisele ja jätkusuutlikkusele.

2) Mõju võlgnikule – täitekulud (osaliselt või täielikult) jäävad nagunii võlgniku kanda. Õiguslik

regulatsioon muudab täitekulude ulatuse ja täitmise korra võlgnikule selgemaks, mis vähendab ka

õigusvaidlusi ja muudab täitemenetluse sujuvamaks. Ettemaksu arvelt osaliselt täitekulude katmine

leevendab võlgniku kohustusi kohtutäituri ees. Tasumisele kuuluv määr ei ole võlgnikule ebamõistlikult

koormav ning oluline mõju seetõttu puudub. Vastupidiselt omab täitekulude vähenemine võlgnikule

positiivset mõju.

3) Mõju sissenõudjale – käesolev VTK ei too kaasa muudatusi sissenõudja nõude aegumises ega sel

alusel täitemenetluse lõpetamisega seonduvas regulatsioonis, vaid muudetakse üksnes kohtutäituri

täitekuludega seonduvat. Seega lisanduvat rahalist mõju kavandatava muudatusega sissenõudjale ei

kaasne. Karistusõiguslike nõuete osas puudub vajadus aegumise osas seisukoha küsimiseks

sissenõudjalt, kuivõrd täitur on seadusest tulenevalt õigustatud kohaldama aegumist nendes nõuetes.

Muude avalik-õiguslike nõuete osas on sissenõudja kohustus jälgida aegumist ja teavitada aegumisest

täiturit. Ettemaksu eesmärk on katta osaliselt täituri kulusid olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu neid

täielikult sisse nõuda. Lisaks lõppeb sissenõudja nõue ja osaline täitekulude nõue nõuet rahuldamata,

mis on ettemaksu täitekulude katteks arvestamise aluseks. Sama tagajärg oleks sissenõudjale ka

muudel juhtudel, kus võlgnikult ei õnnestu täitekulusid täielikult sisse nõuda või menetlus lõpetatakse

nõuet täielikult rahuldamata. Olulist mõju sissenõudjale ei kaasne.

Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et muudatus omab positiivset mõju osapooltele õigusselguse

mõttes ja vähendab sellekohaseid õigusvaidlusi. Negatiivne mõju seni valitsenud praktikaga võrreldes

21

sissenõudjale puudub. Positiivne mõju võlgnikule seisneb ka vähenenud täitekulude tasumise

kohustuses.

Muudatustega kaasnev mõju on seega positiivne ning ületatud saaks õiguslünk, menetlus muutuks

selgemaks ning muudatus toetaks kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.

9.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel

9.5.1. Kavandatav muudatus 7 - täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse

peatamisel ja nõude osalisel täitmisel

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus arvestaks täituri huvidega saada sissenõutavaks

muutunud täitekulud hüvitatud võlgniku vara arvelt sissenõudjast tingitud menetluse peatamise korral.

Mõningane mõju halduskoormusele kaasneb muutvate korralduste andmisega nõude osaliseks

täitmiseks täitekulude katteks senise koguvõla asemel, kuid seda mõju ei esineks olulises ulatuses.

Täitekulude osaline täitmine ka peatamise korral on positiivne täiturile kulude katmise seisukohalt.

2) Mõju võlgnikule – võlgnikule ei teki täitekulude osalise täitmise tõttu rahalisi kohustusi juurde, vaid

täidetakse osaliselt olemasolevaid kohustusi. Oluline negatiivne mõju võlgnikule puudub.

3) Mõju sissenõudjale – peatamise korral täitekulude sissenõudmiseks võlgniku varale sissenõude

pööramisel ei saa kahjustatud selle sissenõudja varalised huvid, tema õigused jäävad samaväärselt

edasi kehtima. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.

Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et muudatus omab positiivset mõju kohtutäiturile. Oluline

mõju võlgnikule ja sissenõudjale puudub.

9.5.2. Kavandatav muudatus 8 - täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse

peatamisel varamenetluse korral

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus arvestaks täituri huvidega saada täitekulud tasutud

peatamise korral võlgniku vara arvelt. Samuti oleks muudatus positiivne ka nende täiturite suhtes, kes

on esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, võimaldades ka

tagapoolseisvate osapoolte õigusi realiseerida vastavalt nende järjekorrale olukorras, kus üks menetlus

on peatatud TMS § 46 lg 1 p 1 ja p 2 alusel. Sundtäitmisega ühinenud nõudeid menetleva kohtutäituri

töökoormus ei suurene. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks

tervikuna on tegemist positiivse muudatusega.

22

2) Mõju võlgnikule – negatiivne majanduslik mõju võlgnikule puudub, sest võlgnikule ei teki seeläbi

rahalisi kohustusi juurde, et menetlust jätkati peatatud täiteasjas. Sundtäitmisega jätkamine toob

võlgnikule kaasa isegi soodsama olukorra nende täitemenetluste osas, milles on võlgnikult välja

mõistetud jooksev viivis kuni kohustuse täitmiseni, kuivõrd võlgniku kohustused suurenevad viiviste

arvelt peatamise perioodiks, mil nõuet ei saa ära täita vara arvelt. Peatatud menetluse osas toimuksid

väljamaksed alles peale peatamise äralangemist ja muude nõuete osas tavapärases korras vastavalt

tulemi jaotamise korrale ja tähtaegadele. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale

oluline.

3) Mõju sissenõudjale – peatamise korral täitekulude sissenõudmiseks võlgniku varale sissenõude

pööramisel ei saa kahjustatud selle sissenõudja varalised huvid, kelle menetlus oli peatatud, kuivõrd

tema varaliste õiguste katteks raha deponeeritakse tulemist vastavalt tema järjekorrale ja

täitedokumendis näidatud ulatusele. Mõju antud sissenõudjale võib seisneda aga asjaolus, et tal

puudub võimalus oma menetluse peatamise tõttu kaasa rääkida võlgniku varamenetluse osas, seda

ennekõike sellistel puhkudel, kus menetlus on peatatud TMS § 46 lg 1 p 2 alusel16. Juhul, kui menetlus

on peatatud sissenõudja enda avalduse alusel (TMS § 46 lg 1 p 1 järgne olukord), siis käsutab ta

kaasarääkimise võimalust nagunii ise ja saab igal ajal peatamise enda täiteasjas ka lõpetada.

Sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate või rahalise nõude arestimise akti alusel raha saama

õigustatud sissenõudjate huvid oleksid just paremini tagatud võrreldes hetkel kehtiva olukorraga, kus

teised sissenõudjad on sunnitud ootama oma nõude täitmisega võlgniku vara arvelt ühe peatatud

täitemenetluse tõttu. Muudatus välistaks ka pahauskse sissenõudja käitumise tõttu teiste

sissenõudjate õiguste riivamist põhjendamatu täitemenetluse peatamise kaudu, mida praktikas tuleb

ette. Ebaõiglane on ühe menetluse peatamise tõttu takistada teiste sissenõudjate nõuete täitmist

võlgniku vara arvelt, seega ühe sissenõudja õiguste peatamine ei peaks kaaluma üles kõikide teiste

sissenõudjate õiguste peatamiste (valik taanduks seega olukorrale, kas varamenetluses on üks

täitemenetlus peatatud või sisuliselt kõik täitemenetlused peatunud). Eeltoodust lähtudes ei ole

muudatuse mõju oluline peatunud põhimenetluse suhtes, kuid valdkonna jaoks tervikuna on tegemist

positiivse muudatusega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju täiturile, ühinenud sissenõudjale ja võlgnikule on pigem positiivne.

Negatiivne mõju peatatud täitemenetluses sissenõudjale puudub tema nõudega arvestamise tõttu.

Muudatustega kaasnev mõju on positiivne, täitemenetlus muutuks selgemaks, kiiremaks ja

efektiivsemaks.

9.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses

9.6.1. Kavandatav muudatus 9 - kaebuse suulise läbivaatamise ära jätmine

16 Näiteks vara hind määratakse sissenõudja(te) ja võlgniku kokkuleppel, selle puudumisel aga täituri poolt.

Praktikas määratakse tihtipeale hind just täituri poolt. Vara allahindamise osas on täituril kohustus küsida

sissenõudja(te) seisukohta allahindamise osas, kuid otsustuspädevus selles osas on üksnes täituril. Praktikas

räägivad sissenõudjad harva kaasa sisuliselt midagi vara allahindamise osas ning nagunii ei oma see ka määravat

tähtsust. Vara müügi korral muul viisil küsib kohtutäitur sissenõudja(te) seisukohta, juhul kui täitur hindab juba

ise, et võlgniku ettepanek kahjustab sissenõudja(te) huve, siis annab täitur keelduva vastuse toimingule, niisamuti

saavad teised sissenõudjad kaasa rääkida ja hinnata sissenõudja huvide riivamist taolisel juhul. Sissenõudjal on

õigus vaidlustada täituri toiminguid. Praktikas tuleb harva ette sissenõudja poolt täituri varamenetluste

toimingute vaidlustamist.

23

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – edaspidi kohtutäiturid ei pea igal juhul kulutama aega kaebuse suulise

läbivaatamise korraldamisele ning saavad kohe asuda tegema kirjalikku otsust kaebuse kohta.

Seejuures saavad kohtutäiturid otsuse kirjutamiseks täiendavalt viis päeva juurde.

Seega: mõju kohtutäituritele on pigem positiivne ning halduskoormus langeb võrreldes tänasega.

2) Mõju täitemenetluse osalisele – täitemenetluses kaebuse menetlemise tagajärjeks on õigusselguse

saabumine täitemenetluses tekkinud vaidluse kohta. Kaebuse suulise menetluse kohustuse kaotamine

toob otsuse tegemise ajaliselt lähemale ning asjas selgub kiiremini, kas vaidlus laheneb kohtueelses

menetluses või tuleb pöörduda kohtu poole.

Seega mõju menetlusosalistele on positiivne ning üldiselt kiirendaks uus regulatsioon vaidluste korral

õigusrahu saabumist.

9.6.2. Kavandatav muudatus 10 - kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kuigi kogu kaebemenetluse kestus lüheneb, saavad kohtutäiturid sisuliselt

kirjaliku otsuse koostamiseks 5 päeva juurde ning senisest selgemalt reguleeritakse 10 päevane tähtaeg

tõendite kogumiseks.

Seega mõju kohtutäituritele on pigem positiivne ning halduskoormus jaotatud paremini võrreldes

tänasega.

2) Mõju täitemenetluse osalistele – kaebemenetluse kestuse lühendamine toob sama positiivse

tagajärje, mis suulise läbivaatamise kohustuse kaotamine. See tähendab, et otsus kaebuse kohta

tehakse varem ning asjas selgub kiiremini, kas vaidlus laheneb kohtueelses menetluses või tuleb

pöörduda kohtu poole.

Seega mõju menetlusosalisele on positiivne ning üldiselt kiirendaks uus regulatsioon vaidluste puhul

õigusrahu saabumist.

9.6.3. Kavandatav muudatus 11 - kaebemenetluse täpsem reguleerimine

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäituritele – täpsemad menetlusreeglid toovad rohkem selgust kaebuse menetlemise

protsessidesse ning väheneb vajadus normide tõlgendamise järele. Täna ei võimalda seadus otsesõnu

jätta korduvaid samasisulisi kaebusi menetlemata, seega pakutud lahendus, jätta sellised kaebused

24

edaspidi läbi vaatamata, toob endaga kaasa kauaoodatud lahenduse sellele probleemile.

Tõendamiskoormuse jaotamine kaebaja ja menetleja vahel teeb osapoolte rollid selgemaks.

Seega mõju kohtutäiturile on pigem positiivne. Täitemenetluse formaalsuse tõttu muudab täpsem

regulatsioon menetluse alati sujuvamaks.

2) Mõju menetlusosalisele - ka täitemenetluse osalise jaoks toob täpsem regulatsioon selguse kaebuse

menetlemisse ning kohtutäituri menetluslikud otsused või nõuded ei tule asjasse puutuvatele isikutele

üllatusena. Ühtlasi on selgemad menetlusreeglite eiramise tagajärjed. Mõju võlgnikule

tõendamiskoormuse kandmise ja tähtaja osas ei ole ebamõistlikult koormav.

3) Mõju teavet andma kohustatud isikule - mõju kolmandatele isikutele, krediidiasutustele ja riigi või

kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavatele töötlejatele teabe küsimisele lühemat

vastamistähtaega ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Oluline mõju puudub.

Eeltoodust tulenevalt on mõju menetlusosalistele positiivne. Selgemad menetlusreeglid teevad

kaebemenetluse läbipaistvamaks ning kergemini arusaadavamaks.

Kokkuvõtvalt võib ülaltoodu alusel järeldada, et kavandatava muudatuse mõju on positiivne, kuna

sellega kõrvaldatakse võimalikud ebaselgused regulatsiooni rakendamisel ning kaebemenetlus

täitemenetluses muutub efektiivsemaks ja kiiremaks.

9.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral

9.7.1. Kavandatav muudatus 12 - täitemenetlus võlgniku surma korral - menetluse lõpetamine,

jätkamine, peatamine

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – kohtutäitur peab haldama kõiki oma täitemenetlusi ja kavandatav muudatus

võimaldaks täituril korrastada ja lihtsustada tema menetluses olevate toimikute haldamist ning vältida

põhjendamatult teadmata ajaks seisma jäävaid täitemenetlusi. Muudatus võib suurendada täituri

halduskoormust sissenõudjale asjaolude selgitamise ja osalise täitemenetluse lõpetamise tõttu, kuid

täituri koormus suureneks pigem mõõdukas ulatuses, mitte aga oluliselt. Eeltoodust lähtudes omab

muudatus sihtrühmale pigem positiivset mõju.

2) Mõju võlgnikule / võlgniku õigusjärglasele – negatiivne mõju võlgnikule / õigusjärglasele

täitemenetluse jätkamise, peatamise ja lõpetamise korral võlgniku surma tõttu puudub.

3) Mõju sissenõudjale – juhul, kui menetlus lõpetatakse võlgniku surma korral sissenõudja

tahteavalduse alusel, siis on sissenõudja ise käsutanud oma nõuet ja negatiivne võimalik mõju

sissenõudjale puudub. Olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja passiivsuse tõttu -

vastamata jätmise korral või lõpetamisega mittenõustumisel, kuid mitte ka ise pärimismenetluse

mittealgatamisel 6 kuu jooksul täituri teavitusest, siis on sissenõudja mingis mõttes tinginud lõpetamise

olukorra oma passiivsuse tõttu, mida ta saaks ise vältida pärimismenetluse algatamise kaudu. Kuivõrd

sissenõudjale säilib nagunii õigus pöörduda vajadusel uuesti kohtutäituri poole TMS § 49 lg 2 alusel

täitemenetluse läbiviimiseks, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, siis võib asuda

seisukohale, et sissenõudja huvid ei saa olulisel määral riivatud. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse

mõju oluline.

25

Tulenevalt eeltoodust muutuks täiemenetlus kiiremaks, efektiivsemaks ja menetlusökonoomsemaks

võla täitmise seisukohalt. Mõju täiturile ja sissenõudjale on positiivne. Samuti ei kaasne muudatusega

otsest negatiivset tagajärge võlgniku õigusjärglasele võrreldes olukorraga, kui pärimismenetlus oleks

juba läbi viidud.

9.7.2. Kavandatav muudatus 13 - täitemenetlus võlgniku surma korral (pärandvara arest,

toimingute tegemine ja dokumentide kättetoimetamine)

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – teatud menetlustoimingute lihtsustamine võib muuta täitemenetluse

selgemaks, menetlusökonoomsemaks ja efektiivsemaks juhul, kui nõude täitmine osutub võimalikuks

sellise vara arvelt, millele lihtsustavaid meetmeid saab kohaldada. Täituri halduskoormus sisuliselt ei

muutu võrreldes elus oleva võlgniku täitemenetlusega (dokumentide edastamise asemel e-posti või

posti teel avaldab täitur teate Ametlikes Teadaannetes). Eeltoodust lähtudes on muudatusel

sihtrühmale positiivne mõju.

2) Mõju võlgniku õigusjärglasele – kuivõrd samaväärsed menetlustoimingud toimuksid õigusjärglase

suhtes ka sellisel juhul, kui pärimismenetlus oleks juba läbi viidud ja pärijad teada, siis ei halvenda

iseenesest lihtsustatud menetluskord pärijate huve. Samuti toimuks nõude täitmine pärandvara arvelt,

mitte näiteks pärijate enda isikliku vara arvelt. Pärimismenetluse algatamine peaks olema ennekõike

võimalike pärijate enda huvi, mitte et täitur ja sissenõudja teevad lisatoiminguid ja kulutusi, et pärijaid

tuvastada menetluse jätkamiseks. Pärimismenetluse algatamise kohustus ning selle mittealgatamisega

seonduvad riskid ja negatiivsed tagajärjed peavad jääma pärijate kanda. Ei saa eeldada, et neid

protsesse hakkavad juhtima või rahastama sissenõudjad ja kohtutäitur. Lisaks võiks olla ka võlgniku

õigusjärglase huvides saada võlanõuded täidetud, seda veel ilma täiendavate lisakuludeta, mis

kaasneksid täitemenetluses võlgnikule täituri või sissenõudja enda poolt pärimismenetluse

algatamisega ja dokumentide edastamisega. Surnud võlgniku kohta täitetoimingu teate avaldamist ei

saa eelduslikult pidada ka võlgniku võimalikku pärijat kahjustavaks. Seega muudatus ei avalda olulist

negatiivset mõju.

3) Mõju sissenõudjale – lihtsustatud menetluskord võimaldaks sissenõudjate võlanõuete kiiremat ja

efektiivsemat täitmist võlgniku surma korral, kui nõude täitmine osutub võimalikuks sellise vara arvelt,

millele lihtsustavaid meetmeid saab kohaldada. Eeltoodust lähtudes on muudatusel sihtrühmale

positiivne mõju.

Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et muudatuse korral muutuks täiemenetlus kiiremaks,

efektiivsemaks ja menetlusökonoomsemaks võla täitmise seisukohalt. Samuti ei kaasne muudatusega

otsest negatiivset tagajärge võlgniku õigusjärglasele võrreldes olukorraga, kui pärimismenetlus oleks

juba läbi viidud. Sissenõudja seisukohalt avaldub positiivne mõju. Seega aitab kavandatav muudatus

saavutada soovitud eesmärke.

26

9.8. Sundtäitmisega ühinemine

9.8.1. Kavandatav muudatus 14 - ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti alusel

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – rahalise nõude arestimise akti kaudu nõuete täitmise korral kaoks ära nö.

topeltkontroll17 tulemis osalevate nõuete dokumentide ülevaatamise ja sundtäitmisega ühinemise

otsuste koostamine osas, mistõttu nõuete halduskoormus väheneks ja menetlus oleks ökonoomsem.

Vara mittemüügi korral saab täitur esitatud rahalise nõude arestimise aktid edastada järjekorras

järgmisele täiturile, kes saab varamenetlust jätkata. Dokumentide sisulise ülevaatamise kohustus säiliks

edasi aga ilmtingimata täitemenetluse väliste nõuete puhul, sh näiteks TMS § 108 alusel tulemist

hüvitist taotlevate osapoolte, KÜ pandiõiguse, jms puhul. Tulenevalt eeltoodust oleks muudatusel

positiivne mõju halduskoormuse seisukohalt.

2) Mõju võlgnikule – võlgniku suhtes negatiivne mõju puudub ja võlgniku õiguslik olukord jääb sisuliselt

samaks. Võlgniku vara müügist saadud tulemi jagamise seisukohalt ei omaks tähtsust, kas täitmine

toimuks tulemist sundtäitmisega ühinemise järjekorra alusel või rahalise nõude arestimise akti

esitamise järjekorra alusel, nõuete täitmine toimuks samaväärselt. Eeltoodust lähtudes ei avalda

muudatus sihtrühmale olulist mõju.

3) Mõju sissenõudjale – sisuliseks erinevuseks rahalise nõude aresti ja sundtäitmisega ühinemise korral

on see, et ühinemise korral antakse sissenõudjale kõik sissenõudja õigused, sh õigus avaldada seisukoht

arestitava vara hinna osas, vaidlustada varamenetlust puudutavaid toiminguid, avaldada seisukoht vara

allahindamise osas, jms. Praktikas on nende õiguste realiseerimine (seda veel ühinenud sissenõudja

poolt) pigem vähene ja sisult mittemäärav18. Tulemi jagamise seisukohalt jääb sissenõudja õiguslik

olukord aga samaks, kuivõrd tulemit jagataks sissenõudjate vahel samaväärselt edasi. Vajadusel saab

ette näha mõningaid erisusi, näiteks vara müügi korral muul viisil kõigi osapoolte seisukoha küsimise

kohustus (sh rahalise nõude arestimise akti esitanud osapoolte suhtes). Mõju ulatus on sihtrühmale

seega väike ning ei halvenda sissenõudja positsiooni tulemist hüvitise saamise seisukohalt.

17 Iga täitur on juba algatanud oma täitemenetluse kooskõlas TMS sätestatuga ning võlgnikul on võimalik iga

täitemenetluse algatamist tema suhtes vaidlustada vastavale täiturile. Kui on alanud võlgniku suhtes juba

sundtäitmine, siis teoreetiliselt on kõik täiturid õigustatud müüma võlgniku kinnisvara maha, kui neil see võimalus

oleks, seega ei peaks vara müüv täitur uuesti üle vaatama sundtäitmisega ühinemise raames juba teiste täituri

poolt tema täitemenetluses üle vaadata ja nõuetele vastavaid sissenõudjate täitedokumente ning koostama

nende kohta vastavasisulisi ühinemise otsuseid. Ehk kui kohtutäitur on piisavalt pädev, et oma võla katteks

võlgniku kinnisvara maha müüa, siis võiks ta olla ka piisavalt pädev ja usaldusväärne rahalise nõude aresti akti

esitamiseks ilma täiendava tõendamiskoormuseta, mille alusel tulemist hüvitist tema menetluses oleva nõude

katteks tasuda. 18 Kinnisvara hind määratakse sissenõudja(te) ja võlgniku kokkuleppel (taoliste asjaolude esinemine

täitementluses on harvaesinev), muul juhul täituri poolt, vajadusel kaasatakse vara hindamisse ekspert, kuid

lõppastmes selgub asja tegelik väärtus nagunii hoopis enampakkumis(t)e tulemusel, vara ümberhindamise üle

otsustamise pädevus on üksnes kohtutäituril, kuulates ära osapoolte seisukohad, jms.

27

Eeltoodust tulenevalt omaks muudatus positiivset mõju halduskoormuse vähenemisele, mis muudaks

võlgniku kinnisvaramenetluse ökonoomsemaks. Oluline negatiivne mõju võlgnikule ja sissenõudjale

puudub.

9.8.2. Kavandatav muudatus 15 - topeltarestimise välistamine

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – mõju sellele täiturile, kes on seadnud keelumärke võlgniku varale esimesena

on positiivne, kuivõrd talle saab tagatud õiguskindlus, et varamenetlust ei võeta teise täituri poolt poole

menetluse pealt üle. Mõju sellele täiturile, kes edaspidi ei saaks teistkordselt vara arestida ja ise

võlgniku varamenetlust läbi viia eespoolseisva sissenõudja nõude täitmiseks, vaid peaks ühinema

niisamuti selle asemel teise kohtutäituri menetlusega, võiks pidada ootuspäraseks, kuivõrd tavapärases

korras ta peakski ühinema juba käimasoleva menetlusega, nagu TMS § 149 lg 1 seda sätestab. Samuti

ei teki hüpoteegiga tagatud nõuet menetleval täituril negatiivset tagajärge, kuivõrd ta ei ole teostanud

ka toiminguid, mida hüvitada.

2) Mõju võlgnikule – Mitmekordse arestimise ja mitmekordse varamenetluse keelamine vähendaks

potentsiaalselt võlgnikule tekkida võivaid kulusid, seda nii mitmes menetluses vara puudutavate

dokumentide kättetoimetamise osas, samuti oleks välistatud teoreetiline olukord, kus võlgnik peaks

hakkama arestitud vara hinda vaidlustama mitmes täitemenetluses (see võib muuhulgas tähendada ka

mitmekordse eksperdi hindamiskulude kandmist võlgniku poolt), jms. Lisaks oleks ühekordne

arestimine õigusselgem ka menetlusosalistele. Eeltoodust lähtudes võiks pidada mõju võlgnikule

positiivseks.

3) Mõju sissenõudjale – sissenõudjate huvid muudatusega riivatud ei saaks, kuivõrd sõltumata sellest,

milline täitur lõppastmes tulemit jagab, saavad sissenõudjad tulemist raha oma nõuete katteks

vastavalt oma õiguste järjekohtadele. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline käesolevale

sihtrühmale.

Kokkuvõttes tooks käesolev muudatus õigusselguse menetlusosalistele ja õiguskindluse vara arestinud

täiturile menetluse lõpule viimisel. Negatiivne mõju menetlusosalistele puudub.

9.8.3. Kavandatav muudatus 16 – kohtutäituri põhitasu eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude

täitmise korral

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,

kuludele ja tuludele).

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:

1) kohtutäiturid - 38;

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:

1) Mõju kohtutäiturile – mõju sellele täiturile, kes on seadnud keelumärke kinnisasjale esimesena, on

positiivne, kuivõrd talle on tagatud õiguskindlus, et varamenetlust ei võeta teise täituri poolt poole

menetluse pealt üle ning lisaks tekib tal õigus saada eespoolsesiva õiguse realiseerimise eest samuti

28

põhitasu. Mõju põhitasust ilmajäämise kohta (saab küsida ainult täitemenetluse alustamise tasu ja

täitekulud) sellele täiturile, kes vahendas sundtäitmisega ühinemise avaldust hüpoteegiga tagatud

nõude menetluses, on õiglane, kuivõrd tal endal puuduvad võimalused hüpoteegi realiseerimiseks,

põhitasu tema poolt ei muutu seega sissenõutavaks ja muid menetlustoiminguid võla sissenõudmiseks

ta teostada ei saa. Kuivõrd taolisi menetlusi ei ole massiliselt, siis ei ole muudatuse mõju sihtrühmale

oluline.

2) Mõju võlgnikule – tasu maksmine sellele täiturile, kes reaalselt realiseeris hüpoteeki, ei mõju

võlgnikule negatiivselt, rahalisi kohustusi juurde ei teki.

Lähtudes eeltoodust negatiivne mõju sissenõudjale ja võlgnikule puudub. Mõju ulatus kohtutäiturile

on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu.

VTK-s kavandatavad muudatused aitavad kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele sundtäitmisega

ühinemise menetluse õigusselgemaks muutmisel ja menetlusökonoomsema menetluse saavutamisel.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

10. Valitav lahendus

TMS, PankrS muutmine ja täiendamine.

10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 10.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

x

10.3. Selgitus Muudatused on võimalik viia sisse seniste seaduste struktuuri, mistõttu ei ole uue

tervikteksti väljatöötamine vajalik.

11. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muudatused puudutavad täitemenetluse seadustikku ja pankrotiseadust.

12. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK-s käsitletavaid teemasid on analüüsinud ja VTK koostamisse panustanud ka kohtutäituri abi

Kadri Noor ([email protected], [email protected], tel 53330503).

VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kohtutele,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja

Piirivalveametile.

Täiendavate osapoolte kaasamine otsustatakse VTK analüüsimise raames.

13. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Tulenevalt asjaolust, et muudatused ei too kaasa sihtrühmadele olulist negatiivset mõju, puudub

vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel.

14. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja

kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna

koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu kontseptsiooni ei

koostata.

15. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise

aeg

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelduslikult 2024. aasta I. poolaastal.

16. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024. a.

29

17. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Aleksandr Logussov,

vabakutsete talituse nõunik

([email protected],

tel 5267501);

Kairit Kirsipuu, vabakutsete

talituse juhataja

([email protected], tel

58877524).