Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seadus

EELNÕU

26.04.2022

Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse

seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seadus

§ 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõike 45 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tulevikus,“ sõnadega

„eelkõige lapse perioodilise ülalpidamise nõudeid (edaspidi lapse perioodiline elatisnõue),“;

2) paragrahvi 25 lõiget 11 täiendatakse enne sõna „Elatisnõude“ sõnadega „Lapse perioodilise“;

3) paragrahvi 26 lõike 11 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kavatseb“ sõnadega „lapse

perioodilist elatisnõuet täita ning“;

4) paragrahvi 28 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Läbiotsimise võib teha üksnes juhul, kui täitmisel on lapse perioodiline elatisnõue.“;

5) paragrahvi 1181 pealkirja täiendatakse enne sõna „Sissenõude“ sõnadega „Lapse perioodilise

elatisnõude sundtäitmisel“;

6) paragrahvi 1181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õigus“ sõnadega „lapse perioodilise“;

7) paragrahvi 132 lõike 11 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „lapse“ sõnaga

„perioodilise“;

8) seadustiku 81. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „ELATISE VÕLGNEVUSE

KORRAL“ sõnadega „PERIOODILISE ELATISNÕUDE SUNDTÄITMISEL“;

9) paragrahvi 1772 pealkirjast jäetakse välja sõnad „võlgnevuse korral“;

10) paragrahvi 1773 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) ülevaate täitemenetluses tehtud toimingutest ja nende tulemustest;“;

11) seadustiku 81. peatükki täiendatakse §-ga 1776 järgmises sõnastuses:

„§ 1776. Käesoleva peatüki rakendamine

Käesolevas peatükis sätestatud toiminguid on lubatud teha üksnes lapse perioodilise

elatisnõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses.“.

§ 2. Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse täiendamine

Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.04.2021, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse § 2 täiendatakse muutmispunktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) kohtutäituri seaduse § 371 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise täpsemad tingimused ja korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“;

2) seaduse § 2 täiendatakse muutmispunktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) kohtutäituri seadust täiendatakse §-ga 373 järgmises sõnastuses:

„§ 373. Riigi makstava tasu väljamaksmine

Käesoleva seaduse §-des 371 ja 372 nimetatud tasu väljamaksmist kohtutäituritele korraldab

koda.“;“;

3) seaduse § 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 2 punktid 5–7 ja 14“ tekstiosaga „§ 2 punktid

5–7 ja 131−141“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. novembril.

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, 2022

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“....................... 2022. a

1

Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri

seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtutäituri seaduse § 371 lõike 5 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“

muutmine

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruses nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „„Kohtutäituri seaduse“ § 2 lõike 6, § 3, § 4

lõike 3, § 13 lõigete 3 ja 4, § 14 lõike 2, § 15 lõike 6, § 19 lõike 5,“ sõnadega „§ 371 lõike 5,“;

2) määrust täiendatakse peatükiga 62 järgmises sõnastuses:

„62. peatükk

Välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt kohtutäiturile tasu maksmise

tingimused ja kord

§ X. Tasu maksmise tingimused ja kord § X. Aruandlus ja järelevalve“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …………….. .

Maris Lauri

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

1

Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse

seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Täitemenetluses on seadusandja järjepidevalt käsitlenud lapse elatise1 nõuet erilise nõudena,

arvestades selle nõude prioriteetsust: lapse elatis on vajalik lapse põhivajaduste rahuldamiseks.

Mitmel korral on täiendatud ja täpsustatud täitemenetluse reegleid selleks, et tõhustada lapse

elatise sissenõudmist. Samas tuleb meeles pidada, et elatisvõlgniku survestamise erimeetmete

kehtestamise eesmärgiks on elatise sissenõudmise tõhustamine ja sellest tulenevalt ei saa neid

kasutada võlgniku karistamiseks põhjusel, et tal on varem tekkinud elatise võlgnevus.

Siiski näitavad asjaolud, et lapse elatise sissenõudmise erimeetmete kasutamise praktika ei

pruugi alati vastata seadusandja tahtele. On teatavaks saanud juhused, kus elatisvõlgniku

juhtimisõigust on piiratud üksnes selle tõttu, et sundtäitmisele on esitatud varem kogunenud

elatise võlgnevus. Tuleb märkida, et seadusandja tahtest tulenevalt tuleb sellist võlgniku

karistamist vältida. Lisaks eeltoodule teeb murelikuks see, et mitmed seaduse rakendajad ei näe

üldse võimalust praegu kehtiva regulatsiooni alusel elatisnõude sundtäitmiseks, leides, et

täitemenetlust saab algatada üksnes elatise võlgnevuse sundtäitmiseks. Sellise lähenemisega ei

saa nõustuda, kuna see muudab väärtusetuks kogu elatise täitmise tõhustamise meetmete paketi

ega survesta võlgnikku täitma igakuiselt elatise tasumise kohustust.

Eelnõuga soovitakse elatisnõude sundtäitmise tõhustamise eesmärgil täpsustada elatise

sissenõudmisega seotud õigusnorme ja muudetakse üheselt mõistetavaks elatise sundtäitmisele

rakendatavate erimeetmete kasutamise põhimõtted, et need oleksid kõigile menetlusosalistele

arusaadavamad. Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga valdkonnas kasutusel olevat terminoloogiat.

Lisaks täiendatakse eelnõuga täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, täpsustades, et kohtutäituritele riigi

makstavate tasude väljamaksmise korraldajaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

Kuna tegemist on avalik-õigusliku ülesande delegeerimisega, on õigusselguse huvides vaja

määrata ülesande täitja ka seadusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

1 Siinses eelnõus on elatisnõuete all mõeldud üksnes lapse elatise maksmise nõuet vanema vastu. Kavandatavad

muudatused ei puuduta teisi elatise liike (nt lahutatud abikaasa ülalpidamist PKS § 72 jj alusel).

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

09.04.2021, 3 ja täiendatakse täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

09.04.2021, 1.

2. Seaduse eesmärk

Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus

Praegu on täitemenetluse seadustikus (TMS) ette nähtud mitmed erimeetmed lapsele igakuise

elatise maksmiseks kohustatud võlgniku survestamiseks. Võlgnikule antakse lühem tähtaeg

elatisnõude vabatahtlikuks täitmiseks, võlgniku survestamiseks on kohtutäitur kohustatud

regulaarselt võlgnikku küsitlema ning otsima läbi tema valduses olevaid ruume, kohtutäitur

võib lapse kasuks tagasi nõuda elatisvõlgniku tehtud makseid kolmandatele isikutele, igakuise

elatise täitmisel on võlgniku pangakontot ja sissetulekut lubatud arestida suuremas ulatuses kui

muude nõuete puhul ning kohus saab piirata võlgniku erinevate lubade kehtivust. Kohtule on

antud luba tunnistada kehtetuks elatisvõlgniku reisidokumente ning keelata nende väljastamist.

Seadusandja suunis on alati olnud selline, et elatisnõuet tuleb menetleda pidevalt ning tagamaks

lapse toimetulek, tuleb iga uue elatismakse sissenõutavaks muutumisel kõigi seadusega

ettenähtud meetmete ja erimeetmete abil saavutada elatismakse laekumine samal kuul.

Elatisvõlgniku valduses olevate ruumide regulaarse läbiotsimise kohustuse kehtestamisel oli

seadusandja eesmärk tekitada elatisvõlgniku jaoks olukord, kus ta tunneks ennast pidevalt

survestatuna asuma täitma elatise tasumise kohustust igakuiselt. Kohtutäiturit kohustati

elatisvõlgnikuga regulaarselt ühenduses olema, et selgitada välja, miks võlgnik ei täida lapse

ülalpidamise kohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise

võlgnevust likvideerida. Lisaks kohustati kohtutäiturit võlgniku valduses olevaid ruume ja

maatükki regulaarselt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud

täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud igakuist elatist sisse nõuda.

Samast põhimõttest lähtuti näiteks juhtimisõiguse ja teiste õiguste piiramise regulatsiooni

kehtestamisel. Vastava seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt: „Võlgniku õiguste

piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine).

Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt

tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses

tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatisvõlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust.

Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte

kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui

võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema

õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses

3

olevaid meetmeid.“2 Seletuskirjas on samuti selgesõnaliselt märgitud, et elatise korrapärase

maksmise all peetakse silmas seda, et võlgnik tasub jooksvat elatist.

On arusaadav, et täitemenetluses igakuise elatise sissenõudmiseks kehtestatud reeglite

rakendamiseks tuleb algatada täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Kohtutäituril on sellises

menetluses eriline sotsiaalse garandi roll – kontrollida elatise korrapärast tasumist ning

vajadusel sekkuda, kasutades kõiki seadusega ettenähtud meetmeid (eriti erimeetmeid), et

tagada alaealisest lapsest sissenõudjale igakuise ülalpidamise laekumine.

Kahjuks esinevad praktikas seaduse kohaldamisel erinevad arusaamad. Kohtutäiturid

keelduvad igakuise elatisnõuete menetlemisest, leides, et selleks puudub õiguslik alus ja selge

regulatsioon. See toob kaasa olukorra, kus elatise sissenõudjal puudub üldse võimalus

survestada elatise tasumiseks kohustatud isikut täitma igakuist kohustust korrapäraselt. Lisaks

sellele on levinud juhtumid, kus igakuise elatise sissenõudmise tõhustamiseks mõeldud

erimeetmeid kasutatakse ekslikult varem kogunenud elatise sissenõudmisel. Näiteks antakse

suurema võlgnevuse puhul vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva, kuigi tegelikult peaks sellise

võlgnevuse puhul olema tähtaeg 30 päeva. Ka asutakse võlgnikku survestama juhtimisõiguse

äravõtmisega elatise võlgnevuse sundtäitmisel, vaatamata õiguse riive ebaproportsionaalsusele

ning vastuolule seadusandja tahtega. Mitmed vaidlused kerkivad seoses erimeetmete

rakendamisega võlgniku sissetuleku arestimisel.

Lisaks eeltoodud kitsaskohtadele on kohtupraktikas levimas arusaam, et erimeetmete

rakendamiseks ei ole kohtutäituripoolne elatise igakuise tasumise kontroll vajalik. Nii on

Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et „olukorras, kus täitmisele esitatud

täitedokumendist tuleneb lisaks elatisevõlgnevuse tasumise kohustusele ka kohustus jooksva

elatise tasumiseks, ning tõendatud on, et jooksvat elatist ei ole TMS § 177¹ lõikes 1 sätestatud

perioodil ehk täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul tasutud, samuti ei ole täidetud ühtki sama

sätte punktides 1–3 nimetatud tingimustest, oli täitur õigustatud kohtule esitama avalduse

võlgniku õiguste piiramiseks sõltumata sellest, et tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise

nõuet täituri menetluses ei ole. TMS 8¹. peatükk ei sätesta võlgniku suhtes sunnimeetmete

kohaldamise eelduseks jooksva elatise nõude menetlemist.“3 Siiski kehtestab TMS § 177² lg 1

selgesõnaliselt, et kohus võib sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on

eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste

lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse

ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda

sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Veel suuremaks probleemiks on see, et kohus on küsimärgi alla seadnud ka igakuise elatise

sundtäitmise võimaluse. Tartu Ringkonnakohus on leidnud: „Täitemenetluse seadustikust ei

tulene, et täitemenetluse saaks algatada üksnes tulevikku suunatud nõuete osas. Kaudselt

kinnitab seda ka TMS § 19 lg 1, mille kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude

sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse

saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemisest või tähtpäeva või

tingimuse saabumist. Sellist võimalust elatisnõuete puhul, mis annaks võimaluse põhjendatud

2 Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 803 SE seletuskiri

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e9fb22e-69d1-449d-93a1-40fe2415c1a4). 3 Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2019 kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-12083, p.16

(https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=242749269).

4

kahtluse korral (võlgnik on juba kasvõi ühe osa tasumisega viivituses), tulevikus

sissenõuetavate nõuete puhul võlgniku sissetuleku pantimiseks, täitemenetluse seadustik

otseselt ette ei näe. Sellest võib järeldada, et seadusandja ei ole soovinud lubada täitemenetluses

toimingute tegemist selliste nõuete osas, mis ei ole sissenõutavaks muutunud.“4 Samas on

ilmselge, et üksnes teatud perioodi tagant elatisnõude suurendamine vastavas täitemenetluses

ei avalda elatisvõlgnikule samaväärset mõju, kui seda oleks teinud kohtutäituri pidev kontroll

igakuise elatise tasumise täitemenetluses. Lisaks sellele on elatise erimeetmete pakett valdavalt

rajatud põhimõttele, et erimeetmete rakendamiseks peab kohtutäituril ebaõnnestuma igakuise

elatise sissenõudmine.

Käesoleva seletuskirja koostamise ajaks on Riigikohus toonud rohkem selgust selle kohta, kas

jooksvat elatist on üldse võimalik sundtäitmisele esitada. 20.10.2021 kohtumääruses tsiviilasjas

2-20-7086 asus Riigikohtu tsiviilkolleegium järgmistele seiskohtadele (määruse punktid 15.1 –

15.3):

1. Elatise nõudes täitemenetluse alustamiseks sissenõudja avalduse alusel peab olema

elatist maksma kohustavast täitedokumendist tulenev kohustus jäänud täitmata, s.o

peab olema tekkinud elatise võlgnevus. Nimetatud tingimus on vajalik ka

perioodilise elatisnõude täitemenetluse alustamiseks. Küll ei sõltu täitemenetluse

jätkamine perioodilise elatise sissenõudmiseks sellest, kas avaldajalt oli elatise

võlgnevust ka varem sisse nõutud (sellele viitas ringkonnakohus perioodilise

elatisnõude sundtäitmise lubatavuse ühe eeldusena).

2. Õiguslik alus tulevase perioodilise elatisnõude täitemenetluse jätkamiseks pärast

elatise võlgnevuse tasumist on TMS § 23 lg 45, millest tuleneb sissenõudjale

võimalus esitada täitmisele täitedokumendis sisalduvaid tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid nõudeid. Asjakohase seaduseelnõu seletuskirja kohaselt peeti TMS § 23

lg 45 kehtestamist vajalikuks elatise täitmise praktika ühtlustamiseks. Seega

puudutab TMS § 23 lg 45 eelkõige tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude

sundtäitmisele esitamise õigust. Kolleegium ei pea võimalikuks TMS § 23 lg 45

kohaldamist juhtudel, mil elatist maksma kohustatud isik ei ole andnud põhjust

pöörduda kohtutäituri poole enne elatisnõude sissenõutavaks muutumist, st on

täitnud täitedokumendist tulenevat perioodilise elatise maksmise kohustust

nõuetekohaselt ning ei ole avaldanud, et kavatseb jätta täitedokumendis

väljamõistetud elatise tasumata.

3. Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kui täitedokumendist tulenev kohustus on jäänud täitmata, st tekkinud on elatise

võlgnevus ning on olemas täitedokument perioodilise elatise sissenõudmiseks, kuid

järgmise kalendrikuu perioodiline elatisnõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks,

võib kohtutäitur küll täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks n-ö

passiivselt jätkata (ei pea täitemenetlust lõpetama), kuid ei või teha perioodilise

elatise nõude rahuldamiseks täitetoiminguid.

Kuigi eelviidatud kohtulahend tõi õiguskorda rohkem selgust ning kõik elatise sissenõudmisega

seonduvad põhimõtted on seadusandja poolt ka varem välja öeldud, toovad seaduse

rakendamise praktika arvukad kitsaskohad jätkuvalt esile vajaduse regulatsiooni täpsustada.

4 Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-18103, p. 8

(https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=257161195)

5

Elatist puudutavas osas on eelnõu peamiseks eesmärgiks kindlustada õiguspärane ja

eesmärgipärane igakuise elatise täitemenetluse läbiviimine. Muu hulgas selgitatakse selleks

kõnesolevas eelnõus täpsemalt erinevusi iga kuu tasumisele kuuluva elatise ja varem

kogunenud võlgnevuse sundtäitmisel. Võlgniku õiguste põhjendamatu piiramise ning tema

karistamise vältimiseks täpsustatakse elatisnõude sissenõudmise tõhustamiseks kehtestatud

erimeetmete rakendamise reegleid. Peamise reeglina kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude

sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes juhul, kui

sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue.

Justiitsministeerium on oma 2019. aasta analüüsis5 käsitlenud elatise sissenõudmise

erimeetmete rakendamise menetluslikke kitsaskohti. Ka nimetatud analüüsis jõuti järeldusele,

et vajaduse korral tuleb kaaluda täitemenetluse seadustiku täpsustamist. Tehti ka ettepanek

kaaluda elatise ja elatisvõlgnevuse täpsemat eristamist seaduse tasemel ning anda selge juhis

selle kohta, mis nõude puhul võib erimeetmeid kasutada. Tuleb vältida olukorda, kus osa üksnes

elatise sissenõudmiseks ettenähtud erimeetmetest on eksliku tõlgendamise tõttu rakendatavad

ka elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetlustes. 18.10.2019 toimus analüüsi arutelu

kohtutäituritega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korraldatud Justiitsministeeriumi

päeval. Arutelu andis kinnitust, et menetlusliku olukorra muutmiseks tuleb võtta ette seaduse

muutmine. Kavandatavaid muudatusi tutvustati kohtutäituritele 29.10.2020 toimunud

seminaril. Edasises regulatsiooni kujundamises võeti arvesse mõlemal kohtumisel kõlanud

seisukohti ja ettepanekuid.

Eeltoodust tulenevalt on kavandatav seadusemuudatus vajalik praktika kitsaskohtade

kõrvaldamiseks. Probleemi ei ole võimalik lahendada kehtiva regulatsiooni parema

rakendamisega. Kohtutäiturite tegevuse suunamine oleks võimalik haldusjärelevalves või

distsiplinaarmenetluses, kuid see tegevus on pigem kaasusepõhine ning avaldab tervele

süsteemile vähest mõju. Kohtu tegevusse saab sekkuda üksnes kõrgema astme kohus ning seda

eeldusel, et üks menetluse osalistest oskab pöörata tähelepanu õigusemõistmise eksimustele.

See tähendab, et olukorra lahendamiseks sobib üksnes selgema reeglistiku loomine. Kehtiva

regulatsiooni täpsustamise vajadusest ei saa üle ka avalikkuse teavitamisega, kuna selle mõju

oleks ajaliselt piiratud ning tulevased sissenõudjad oleksid jätkuvalt silmitsi regulatsiooni

ebaselgusega. Kitsaskohti ei ole põhjendatud rahastuse puudusega, seega ei ole probleemi

võimalik lahendada rahastuse suurendamisega.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kui avalik-õiguslik kohtutäiturite kutseühendus on

praktikas vahelüliks, kes korraldab riigi poolt kohtutäituritele mõeldud välisriigist laekuva

elatise vahendamise tasu väljamaksmist. Nimetatud tasule lisandub alates 1. jaanuarist 2023

tasu alaealise lapse elatise sissenõudmise eest, mis on samuti riigi poolt kohtutäiturile makstav

tasu. Õigusselguse huvides tuleb kehtestada ka volitusnorm, mille alusel antakse tasude

maksmise korraldamine üle Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Tasude maksmise

korraldamine on avalik-õiguslik ülesanne, mille üleandmiseks hetkel volitusnormi ei ole.

Eelnõu kohta ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt

5 Analüüs „Elatise sissenõudmise erimeetmete rakendamise menetluslikud kitsaskohad“, arvutivõrgus -

https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud#muud-uuringud-ja-ana

6

ei kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist

mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 23 lõiget 45. Muudatuse

eesmärk on täpsustada, et regulatsioon, mis võimaldab anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, rakendub eelkõige lapse ülalpidamise

perioodilise nõude puhul. Muudatusega sisuliselt täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada

elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik

elatist vabatahtlikult ei maksa. Perekondlike küsimustega seotud vaidlused on tihti

emotsionaalselt keerulised ning elatise sissenõudjal võib juba eelnevalt olla välja kujunenud

arusaam sellest, kas elatise maksmiseks kohustatud isik üldse hakkab kohustust vabatahtlikult

täitma või mitte. Näiteks kui elatise tasumiseks kohustatud isik maksab elatist korrapäraselt

aasta aega, kuid hiljem enam makseid ei tasu, saab sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole

järgmise tasumata elatismakse ja kõigi järgnevate maksete sissenõudmiseks. Kehtib järgmine

põhimõte: kui elatist maksma kohustatud isik peab täitedokumendi kohaselt tasuma elatismakse

10. kuupäevaks ning sellel kuupäeval makset ei laeku, on sissenõudjal õigus pöörduda

kohtutäituri poole juba järgmisel päeval. Saades elatise sissenõudmise täitmisavalduse, peab

kohtutäitur asja menetlusse võtma ning kui elatise tasumiseks kohustatud isik 10-päevase

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul sama kuu elatismakset ei tasu, peab kohtutäitur tähtaegselt

rakendama seadusega ettenähtud meetmeid (eriti elatise sissenõudmiseks ettenähtud

erimeetmeid) tagamaks elatise laekumine veel samal kuul. Kohustus tagada ametitoimingutega

iga järgmise elatismakse laekumine selle sissenõutavaks muutumisel (tasumise tähtpäeva

saabumisel) jääb edaspidi igakuise elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses

kohtutäituri peamiseks kohustuseks.

Muudatusega täpsustatakse ühtlasi täitemenetluses prioriteetse lapse elatisnõude olemust.

Prioriteetne on selline lapse elatisnõue, mis näeb ette ülalpidamist andma kohustatud isiku

kohustuse maksta elatist perioodiliste maksetena etteulatuvalt (PKS § 100 põhimõtetest

lähtudes).6 PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Reeglina

kohustab ka kohus vanemaid täitma ülalpidamise kohustust igakuiste maksetena. Samas näeb

PKS § 100 lg 3 ette, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa

tuleb ülalpidamist anda. See tähendab, et nt notariaalses kokkuleppes võivad vanemad kokku

leppida, et elatist tasutakse muu perioodi tagant, nt kord kvartalis või aasta eest ette. Kuna ka

sellised elatismaksed on sama prioriteetsed kui igakuised maksed ning neid on võimalik samuti

kohustuse rikkumise korral sundtäitmisele esitada, on mõistlik kasutada nõude kohta terminit,

mis katab igasuguseid elatise perioodilise tasumise kohustusi, mitte ainult igakuiseid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 25 lõiget 11. Muudatuse

eesmärk on täpsustada, et lühendatud 10-päevane nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg rakendub

6 Eelnõus ning käesolevas seletuskirjas on edaspidi lapse perioodilise elatisnõude all mõeldud just sellist lapse

nõuet.

7

üksnes sellises täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud lapse perioodiline elatisnõue.

Juhul kui sundtäitmisele esitatakse üksnes mõne varasema perioodi eest kogunenud

elatismaksete võlgnevus, antakse võlgnikule nõude täitmiseks 30 päeva, nagu tavalise rahalise

nõude puhul.

Eelnõu§ 1 punktiga 3 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 26 lõiget 11 ja sõnastatakse see

selliselt, et elatisvõlgniku küsitlemisel tuleb kindlaks teha mitte ainult võlgniku plaanid

võlgnevuse likvideerimiseks, vaid ka see, kuidas võlgnik kavatseb edaspidi igakuise

elatisnõude kohustust täitemenetluses korrapäraselt täitma hakata.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 28 lõiget 11. Muudatusega

täpsustatakse, et kohtutäitur on kohustatud teostama viidatud lõike esimeses lauses kirjeldatud

sagedusega elatisvõlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki läbiotsimist üksnes sellises

täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud lapse perioodiline elatisnõue. Juhul, kui

sundtäitmisele esitatakse üksnes mõni varasema perioodi eest kogunenud elatismaksete

võlgnevus, ei pea kohtutäitur iga aasta läbiotsimist korraldama.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 1181 pealkirja. Muudatuse

eesmärk on luua juba sätte pealkirjas selgus selles, et sättega kehtestatud elatise sundtäitmise

erimeedet on lubatud kasutada üksnes sellises täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud

lapse perioodiline elatisnõue.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 1181 lõiget 1. Muudatuse

eesmärk on täpsustada, et sättega kehtestatud elatise sundtäitmise erimeedet on lubatud

kasutada üksnes sellises täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud lapse perioodiline

elatisnõue. Nimetatud paragrahviga kehtestatud erimeede piirab võlgniku ning kolmandate

isikute õigusi sedavõrd intensiivselt, et selle kasutamine üksnes mõne varasema perioodi eest

kogunenud elatismaksete võlgnevuse sundtäitmiseks ei ole õigustatud. Ei ole mõeldav näiteks

olukord, kus võlgnik täidab elatise perioodilise tasumise kohustust võlgnevuse täitemenetluse

väliselt, kuid vaatamata sellele arestib kohtutäitur varasema võlgnevuse katteks näiteks

eluasemelaenu makseid. Sellisel juhul oleks sisuliselt tegemist võlgniku karistamisega selle

eest, et tal tekkis elatise võlgnevus. See ei ole regulatsiooni eesmärgiks.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 132 lõiget 11. Muudatusega

täpsustatakse, et sättega elatise sundtäitmise tõhustamiseks kehtestatud erimeedet on lubatud

kasutada üksnes sellises täitemenetluses, kus sundtäitmisele on esitatud lapse perioodiline

elatisnõue. Sama ei laiene aga üksnes mõne varasema perioodi elatismaksete võlgnevuse

sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses tehtavale pangakonto ja sissetuleku arestile. Ei ole

mõeldav näiteks olukord, kus võlgnik täidab perioodilise elatise tasumise kohustust võlgnevuse

täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele arestib kohtutäitur varasema võlgnevuse katteks

tema sissetulekut suuremas ulatuses. Sellisel juhul oleks sisuliselt tegemist võlgniku

karistamisega selle eest, et tal tekkis elatise võlgnevus, ning elatise tasumise kohustuse

korrapärasel täitmisel ei jääks nt madalapalgalisel võlgnikul vahendeid iseenda ülalpidamiseks.

See ei ole regulatsiooni eesmärgiks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse täitemenetluse seadustiku 81. peatüki pealkirja.

Elatisvõlgniku õiguste piiramise eeldused on kirjeldatud TMS § 1171 lg-s 1 ja § 1172 lg-s 1.

Mõlema sätte puhul näeb täitemenetluse seadustik ette, et õiguste piiramise protsessiga (sh

hoiatuse tegemisega) on võimalik alustada juhul, kui võlgnik ei ole lapse elatise

8

sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kahe (hoiatuse tegemise eeldus) või

kolme (kohtusse pöördumise eeldus) kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Seega kokkuvõtvalt on õiguste piiramisel

järgmised eeldused: a) võlgniku suhtes käib täitemenetlus, mis on algatatud lapse elatise

sissenõudmiseks, b) võlgnik ei ole eelnevalt mainitud täitemenetluse kestel korrapäraselt

maksnud kolme kuu jooksul elatist, c) talle on tehtud hoiatus ja d) kohtutäituril ei ole

õnnestunud igakuiseid elatismakseid sundkorras võlgnikult välja nõuda. Erimeetme

kehtestamisel on seadusandja selgelt väljendanud, et täitemenetluses, kus on sundtäitmisel

üksnes mingi perioodi jooksul enne täitemenetluse algatamist kogunenud elatismaksete

võlgnevus, ei saa võlgniku õiguste piiramise erimeedet rakendada.

Kohtutäiturid on elatise sundtäitmisele pühendatud koolitustel pööranud tähelepanu praegu

kehtivale TMS 81. peatüki sõnastusele ning selgitanud, et sellest tulenevalt on võimalik kogu

regulatsiooni seadusandja tahtest erinevalt tõlgendada. Nimelt on viidatud peatüki pealkiri

praegu järgmine: „ÕIGUSTE PIIRAMINE, LUBADE KEHTIVUSE PEATAMINE JA

DOKUMENTIDE KEHTETUKS TUNNISTAMINE LAPSE ELATISE VÕLGNEVUSE

KORRAL“. Kohtutäiturid on asunud seisukohale, et võlgnevuse mainimine peatüki pealkirjas

annab võimaluse seadustiku regulatsiooni laiendamiseks ka mingi perioodi jooksul enne

täitemenetluse algatamist kogunenud elatismaksete võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud

täitemenetlusele. Selline tõlgendus ei ole seadusandja tahtega konformne ning selle

välistamiseks on mõistlik muuta peatüki pealkirja sõnastust ning jätta sellest välja termin

„võlgnevus“.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 1772 pealkirja. Sõna „võlgnevus“ kasutamine

pealkirjas on tekitanud mitmeti tõlgendamise võimaluse. Selleks, et elatisvõlgniku õiguste

piiramise regulatsiooni ei kasutataks vääralt, on mõistlik „võlgnevuse“ terminist pealkirjas

loobuda. Õiguste piiramise eelduste selgust see muudatus ei mõjuta, kuna eeldused on

kehtestatud § 1772 lõikes 1.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 1773 lõike 2 punkti 8 ja

sõnastatakse see selliselt, et võlgniku õiguste piiramise taotlusele tuleb lisada ka ülevaade

täitemenetluses toimunust.

Võlgniku õiguste piiramise üheks eelduseks on ka see, et kõik kohtutäituri läbiviidud toimingud

ning muude erimeetmete kasutamine ei ole toonud kaasa igakuise elatisnõude rahuldamist.

Sellest tulenevalt kehtestatakse kohtutäiturile kohustus esitada kohtule koos taotlusega

elatisvõlgniku õiguste piiramiseks ka ülevaade seni täitemenetluses tehtud toimingutest ning

nende tulemustest. See peaks välistama olukorra, kus võlgniku õiguste piiramine toimuks nii-

öelda automaatselt, näiteks juhul kui ainsaks varasemaks toiminguks oli pangakonto arest ning

kohtutäitur pole kordagi elatisvõlgnikku küsitlenud või tema valduses olevaid ruume läbi

otsinud. Juhul, kui kohtutäitur pole mõnda igakuise elatise sissenõudmise tõhustamiseks

ettenähtud meedet enne õiguste piiramise taotluse esitamist kasutusele võtnud, peab kohtutäitur

kohtule põhjendama, miks ta ei ole seda teinud.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse täitemenetluse seadustikku §-ga 1776 , millega

täpsustatakse, et võlgniku õiguste piiramist, lubade kehtivuse peatamist ja dokumentide

kehtetuks tunnistamist saab rakendada üksnes sellises täitemenetluses, kus on kohtutäiturile

sundtäitmiseks esitatud elatise perioodilise tasumise nõue.

9

Senine praktika on näidanud, et peab olema üheselt arusaadav, et võlgniku õigusi saab piirata

üksnes juhul, kui täitemenetlus on algatatud igakuise elatise sissenõudmiseks ja kohtutäituril ei

ole õnnestunud tagada igakuise elatise laekumist sissenõudjale. Täitemenetluse seadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 803 SE seletuskirja

kohaselt: „Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo

eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha

ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatisvõlgnevuse,

et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on

tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on

regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist korrapäraselt

igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse

nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid.“7 Siiski vaatamata eelviidatud

seadusandja tahte selgitamisele on kohtud asunud võlgniku õigusi piirama ka nendel juhtudel,

kui täitemenetlus oli algatatud üksnes teatud perioodi eest kogunenud võlgnevuse

sundtäitmiseks. Seadusemuudatus peab sellised olukorrad tulevikus välistama.

3.2. Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse täiendamine

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (muutmise seadus).

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse muutmise seadust punktiga 131, millega täiendatakse

omakorda kohtutäituri seaduse (KTS) § 371 lõikega 5, millega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu

maksmise täpsemad tingimused ja kord. Praegu teostab koda tasu väljamakseid lepingu alusel.

Siinse eelnõuga täiendatakse KTS-i asjakohase volitusnormiga, millega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile õigus kehtestada tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord määrusega,

ning edaspidi langeb lepingu sõlmimise vajadus ära. Sarnaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister tingimused ja korra KTS §-s 372 sätestatud tasu väljamaksmiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse muutmise seadust punktiga 141, millega täiendatakse

omakorda KTS-i §-ga 373. Muudatuse eesmärk on täpsustada KTS-is 2023. aasta 1. jaanuaril

kehtima hakkavat sätet, mille kohaselt hakkab riik maksma kohtutäituritele alaealisele lapsele

elatise sissenõudmise eest tasu.

Muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt: „Tasu maksmine kohtutäiturile toimub selliselt,

et kui kohtutäituri hinnangul on täidetud riigi makstava tasu saamise eeldused, koostab ta uue

kalendriaasta alguses täiteasjas tasu otsuse. Tasu otsuses märgitakse summa, mida kohtutäitur

riigilt taotleb, samuti õiguslik alus jm kohustuslikud andmed. Raha tasu maksmiseks

eraldatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarvesse ja see antakse eraldise lepinguga

väljamaksete tegemiseks üle Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Kohtutäitur esitab

kojale taotluse (nt hiljemalt 20. jaanuariks) ja tasu koondarvestuse (täiteasja nr, taotletav tasu

täiteasjas). Koda maksab tasu kohtutäiturile välja (vahendid eraldatakse eraldise andmise

10

lepinguga Justiitsministeeriumi poolt) nt hiljemalt 1. märtsiks. Justiitsministeeriumil ja kojal on

andmete kontrollimise õigus. Kojal on võimalik teostada pistelist kontrolli tasutaotluse saamisel

ja ka hiljem. Eksimuste või muul põhjusel põhjendamatu taotluse eest välja makstud tasu

nõutakse kohtutäiturilt tagasi. Teadvalt valeandmete esitamise korral kaalutakse täiendavaid

meetmeid.“8 Nimetatud tasu maksmise korraldamine kui avalik-õiguslik ülesanne tuleb

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale määrata seadusega. Tegemist on planeeritud

seadusemuudatuse täpsustamisega, mis ei muuda kavandatud olukorda, vaid lisab õigusselgust.

Sarnaselt vajab seaduse tasandil täpsustamist, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

korraldab ka riigi poolt välisriigist laekuva elatise vahendamise eest kohtutäiturile tasu

maksmist.

Seaduse jõustumine

Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise.

Eelnõu jõustub 2022. aasta 1. novembril. Selline jõustumisaeg jätab TMS osas kohtutäituritele

ja sissenõudjatele üleminekuperioodi uue regulatsiooniga kohanemiseks. KTS-is tehtavad

muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril, täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri

seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sätestatud ajal.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga planeeritakse teha kaks sisulist muudatust:

 Täpsustatakse elatise sissenõudja õigust pöörduda kohtutäituri poole elatisnõude

pidevaks sundtäitmiseks.

 Täpsustatakse elatisvõlgnike survestamiseks mõeldud erimeetmete rakendamise

üldtingimusi.

6.1. Kavandatav muudatus 1 – elatise pideva sundtäitmise lubatavuse täpsustamine

I sihtrühm: elatise sissenõudjad (ligikaudu 9300)

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek

8 Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2-

5671d744281b).

11

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena paraneb igakuise elatise sundtäitmise teenuse kättesaadavus. Varemalt

leidis osa kohtutäituritest, et kehtiv täitemenetluse seadustik ei võimalda võtta elatisnõuet

sundtäitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvate elatismaksete osas. Sellest tulenevalt ei

saanud elatise sissenõudjad esitada jooksva elatise nõuet sundtäitmisele igasse

kohtutäituribüroosse. Ühtlasi andis täpsema regulatsiooni puudumine elatisvõlgnikele

võimaluse vaielda jooksva elatise sundtäitmise üle. Kavandatav muudatus lahendab mõlemad

probleemid. Enam ei saa menetleja ega võlgnik väita, et jooksva elatise kohustust ei ole

võimalik sundtäitmisele esitada.

Teenuse parem kättesaadavus mõjutab omakorda elatise sissenõudja majanduslikku seisu tänu

sellele, et suureneb võimalus saada elatisvõlgnikult kätte äraelamiseks vajalikud vahendid

võimalikult kiiresti, parimal juhul jooksva kuu sees, nagu perekonnaseadus seda ette näeb.

Kuna jooksvat elatist oli sissenõudjatel võimalik esitada sundtäitmisele ka varem, ei kaasne

muudatusega sihtrühmale olulist mõju. Igal juhul on avalduv mõju sissenõudjate jaoks

positiivne.

II sihtrühm: elatisvõlgnikud (ligikaudu 9000)

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja

majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Jooksva elatise sundtäitmisele esitamise võimaluse täpsustamine mõjutab elatisvõlgnikke kahel

viisil. Esiteks motiveerib see võlgnikke täitma kohustusi korrapäraselt otse õigustatud isikule,

ilma kohtutäituri sekkumiseta. Teiseks suureneb võimalus sattuda kohtutäituri kohaldatavate

erimeetmete surve alla.

Mõlema mõjufaktori tagajärjena võib halveneda nende leibkondade toimetulek, kus elab

elatisvõlgnik. Teiselt poolt on võlgnikul seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma alaealist

last. See kohustus on ühiskonnas prioriteetne ning võlgnik peab selle kohustuse täitmise nimel

pingutama.

Kuna jooksvat elatist oli võimalik esitada võlgniku suhtes sundtäitmisele ka varem, võib

järeldada, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale uut varem analüüsimata olulist mõju.

III sihtrühm: kohtutäiturid (39)

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – töökoormus

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega kaasneb mõju nendele kohtutäituribüroodele, kes ei võtnud jooksva elatise nõuet

sundtäitmisele selge seadusliku regulatsiooni puudumise ettekäändel. Nende kohtutäiturite

täpne arv ei ole teada, aga hinnanguliselt võib tegemist olla kuni poolega kõigist

kohtutäituritest. Muudatuse tagajärjel ei saa need bürood enam sellise nõude sundtäitmisele

võtmisest keelduda. Jooksva elatise sundtäitmise menetlus on tavalistest rahaliste nõuete

12

täitemenetlustest mõnevõrra intensiivsem, kuna näeb ette täiendavate survemeetmete

rakendamist.

Eeltoodu tähendab osa büroode töökoormuse tõusu. Samas saab kohtutäitur nõuda võlgnikult

täitekulude kandmist ning alates 01.01.2023 hakkab riik toetama nende elatisnõuete

täitemenetluste läbiviimist, kus laekumisi, sh kohtutäituri tasude katteks, üldse ei toimu.

Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju.

6.2. Kavandatav muudatus 2 – elatisvõlgnike survestamiseks mõeldud erimeetmete

rakendamise täpsustamine

I sihtrühm: elatise sissenõudjad

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja

majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Elatisvõlgnike survestamiseks mõeldud erimeetmete rakendamise täpsustamine peab andma

elatise sissenõudja esindajale (lapsega elavale vanemale) selge signaali sellest, et mingi

perioodi (poole aasta või aasta) jooksul kogunenud elatismaksete võlgnevuse summa esitamine

kohtutäiturile sundtäitmiseks ei ole optimaalne viis lapse igakuise ülalpidamise tagamiseks.

Sellises elatise võlgnevuse täitemenetluses ei tohi kohtutäitur rakendada igakuise elatise

sundtäimise tõhustamiseks kehtestatud erimeetmeid ning selle tõttu ei ole võlgnik mingil viisil

survestatud oma kohustust igakuiselt täitma. Võlgniku jaoks lihtsalt algab iga poole aasta või

aasta tagant uus tavaline rahalise nõude täitemenetlus. Halvimal juhul toob selline olukord

endaga kaasa suuremate täitemenetluse kulude tasumise kui olukorras, kus võlgniku suhtes

oleks üks kord algatatud jooksva elatise sundtäitmise menetlus. See kindlasti ei paranda

võlgniku suutlikkust tasuda elatist igakuiselt. Lisaks sellele ei saa seadusest tulenevalt üksnes

mingi perioodi elatise võlgnevuse täitemenetluses taotleda täitemenetlusaegse elatisabi

maksmist riigi poolt.

Eelkirjeldatust erinev olukord peaks tekkima siis, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse

jooksva elatise sundtäitmiseks. Sellisel juhul saab kohtutäitur pidevalt survestada võlgnikku

elatise tasumiseks, rakendades kõiki seadusega ettenähtud elatise sundtäitmise erimeetmeid.

Lisaks sellele on just sellises täitemenetluses võimalik taotleda riikliku täitemenetlusaegse

elatisabi maksmist.

Kuna elatise sissenõudmise tõhustamise erimeetmeid oli võimalik ka varem kasutada üksnes

jooksva elatise sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses, ei kaasne muudatusega olulist mõju.

Igal juhul on avalduv mõju pigem positiivse iseloomuga, kuna peaks tagama elatise parema

kättesaadavuse seda vajavale lapsele.

II sihtrühm: elatisvõlgnikud

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja

majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

13

Elatisvõlgnike survestamiseks mõeldud erimeetmete rakendamise täpsustamine lõpetab

praktikas aset leidva võlgnike karistamise selle eest, et nad ei saanud mingi perioodi jooksul

elatist maksta ning neil tekkis võlgnevus. Üksnes võlgnevuse sundtäitmisele esitamisel ei ole

põhjendatud kasutada erimeetmeid, nt arestida võlgniku sissetulekuid suuremas ulatuses. See

pärsib võlgniku võimekust täita jooksva elatise maksmise kohustust elatise võlgnevuse

sissenõudmise kõrvalt ning tekitab täitemenetluste lõpmatu suletud ringi. Muudatus lahendab

selle probleemi. Kavandatud muudatus ei muuda täitemenetlust kergemini talutavaks nende

võlgnike jaoks, kes teadlikult hoiavad kõrvale jooksva elatise tasumise kohustusest. Nende

võlgnike suhtes on võimalik algatada täitemenetlus jooksva elatise sissenõudmiseks ning

kasutada erinevaid seadusega ettenähtud sunnivahendeid täies ulatuses vastatavalt asjaoludele.

Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. Nende võlgnike jaoks, kelle

suutmatus täita ülalpidamiskohustust oli eluliste asjaolude tõttu ajutine, on muudatuse mõju

pigem positiivne, kuna lõpeb nende karistamine makseraskustesse sattumise eest.

III sihtrühm: kohtutäiturid

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – töökoormus

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega võib kasvada jooksva elatise sundtäitmiseks esitatavate täitmisavalduste arv. See

ei tohiks siiski kohtutäituri büroode halduskoormust oluliselt mõjutada, kuna selliste avalduste

arvu kasvuga langeb nende avalduste arv, kus sundtäitmisele esitatakse kindla perioodi

elatismaksete summasid. Lisaks sellele hakkab riik alates 01.01.2023 toetama nende

elatisnõuete täitemenetluste läbiviimist, kus laekumisi, sh kohtutäituri tasude katteks, üldse ei

toimu. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju.

Kokkuvõtvalt võib ülaltoodu alusel järeldada, et seaduseelnõu seadusena rakendamisega

kaasnev mõju on positiivne, kuna sellega kõrvaldatakse varasem ebaselgus ning

seadusandja tahe väljendub selgemini.

6.3. Mõju halduskoormusele

Kavandatavad muudatused ei mõjuta halduskoormust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi. Riigile eelnõuga

tulusid ega kulusid ei lisandu.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta olemasolevaid rakendusakte. Eelnõuga nähakse

valdkonna eest vastutavale ministrile ette kohustus kehtestada määrusega välisriigist laekuva

elatise vahendamise tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord. Selleks tuleb täiendada

kohtutäiturimäärustikku kohtutäiturile tasu maksmise tingimuste ja selle üle järelevalve

teostamise osas. Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

14

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 jõustub 2022. aasta 1. novembril. Selline jõustumisaeg jätab kohtutäituritele ja

sissenõudjatele üleminekuperioodi uue regulatsiooniga kohanemiseks.

Eelnõu § 2 jõustub samuti 2022. aasta 1. novembril, mille tulemusel täieneb eespool viidatud

muutmise seadus, mille muudatused jõustuvad KTS-is samaaegselt (1. jaanuar 2023) alaealisele

lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstavat tasu reguleeriva sätte jõustumisega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigikohtule, Tallinna

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu

Maakohtule ja Viru Maakohtule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame 31. maiks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Meie 27.04.2022 nr 8-1/3157

[email protected]